-864235 -144145 0 0 Endrik Mänd Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vabaduse väljak 7 15198 Tallinn Teie 27.01.2016 nr 3-1/223-1 16-00063/018 Meie 22.02.16 nr 8-6/ 16-0238-004 Nõmme linnaos a üldplaneeringu kooskõlastamata jätmine Austatud Endrik Mänd Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) on läbi vaadanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.01.2016 kirja nr 3-1/223– 1 „ Nõmme linnaosa üldplaneeringu kooskõlastamine “ ja selles toodud lingil olevad dokumendid . Kirjas soovitakse Nõmme linnaosa üldplaneeringu kooskõlastamist ja teavitatakse võimalusest esitada ettepanekuid . TJA jätab Nõmme linnaosa üldplaneeringu kooskõlastamata järgnevatel põhjustel: Üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 53 on tehtud ettepanek Nõmme raudteeülesõidu nihutamiseks Nõmme ja Rahumäe raudteepeatuste vahele. Juhime Teie tähelepanu sellele, et raudteeülesõidukoha asukoha muutmiseks tuleb olemasolev raudteeülesõidukoht lammutada (tegemist on raudteerajatise lammutamisega ehitusseadustiku mõistes) ja ehitada uus ning arvestades praeguse ületuskoha koormust siis kindlasti kahetasandiline raudteeülesõidukoht. Esimese ja teise kategooria raudteeülesõidukoha rajamine pole vastavalt TKE Lisas 4 toodule lubatud . Üldplaneeringu seletuskirjas, lk 63 on järgmine lõik: „Piirkonda projekteeritakse eritasandilist raudteeülesõitu, millega koos koostatakse sademevee ärajuhtimise skeem, mis võimaldab lahkvoolselt ära juhtida vähemalt osaliselt Nõmme ühisvoolse piirkonna sadeveed. Alternatiivina on võimalik kaaluda sademevee lokaalset immutamist, kuid see saaks olla vaid ajutiseks lahenduseks “ – palume eemaldada alternatiivsust käsitlev lause. Antud juhul võib lokaalse immutamise tagajärjeks olla vee kogunemine raudteetammi alla ja külmakergete teke, mis avaldab negatiivset mõju raudteetaristule ja läbi selle ka raudteeohutusele. Üldplaneeringu seletuskirjas, lk 68: „Vastavalt raudteeseadusele on Nõmme linnaosas paikneva raudtee ääres ette nähtud 30 m laiune raudtee kaitsevöönd...“, palume siia sisse viia parandus, asendades sõna „raudteeseadusele“ sõnaga „ehitusseadustikule“. Üldplaneeringu seletuskirja lk 53 on toodud järgnev lõik: „Tallinn-Paldiski raudtee: Raudteelõik omab olulist tähtsust Nõmme linnaosa ja kesklinna vahelises korrespondentsis. Pärast võimalikku Paldiski suunaliste kaubavedude ümbersuunamist rajatavale Saue-Männiku raudteeharule, on otstarbekas Laagri-Tallinna vaheline raudtee muuta kergrongiraudteeks sellest tulenevate leebemate ohutustingimustega ning tihedama liiklusgraafikuga.“ – palume täpsustada toodud informatsiooni kaubavedude ümbersuunamise kohta Saue-Männiku kaudu. Lisaks ei ole seadusandluses üheski raudtee valdkonnas leebemaid ohutustingimusi, igal juhul tuleb lähtuda raudteeseaduses, teede- ja sideministri 09.07.1999 määruses nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ (TKE) ja muudes õigusaktides toodust. Samuti on vananenud Hiiu-Harku raudteed puudutav osa, kuna antud objekt on lammutatud ja ilmselt ei ole asjakohane enam ka seletuskirjas toodud Deloitte & Touche Eesti (2006) analüüs. Täiendavalt palume kaaluda üldplaneeringu lk 53 toodud uue võimaliku reisirongide peatuskoha ( skemaatiline asukoht Järve keskuse naabruses ) otstarbekust . Vastavalt transpordi arengukavale 2014 – 2020 peab kiire rongiliiklus olema viis, kuidas vähendada Eesti-siseseid aegruumilisi vahemaid, seda siis pigem linnaväliselt (st ühendused teiste linnade/asulatega ja Tallinnaga ning omavahel). Samuti näeb transpordi arengukava ette reisirongiühenduste kiiruste tõstmist, et inimeste liikumine oleks mugav ja kiire. Planeeritava peatuse vahe eelmise ja järgmise peatuse vahel oleks ca 700m, mis kujuneks raudteeveeremi ressursside kasutamise seisukohast ebaotstarbekaks . Täiendavalt pikeneksid antud raudteeliinil reisirongide sõiduajad. Ühtlasi teeb TJA ettepaneku arvestada planeeringutes järgmiste üldiste raudtee-ehituslike ja -ohutusalaste meetmetega: Raudtee kaitsevööndis (laius välimise st rööpme st 30 meetrit) tegutsemisel peab olema TJA luba ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu valdaja eelnev kirjalik nõusolek; Raudtee kaitsevööndis töid tehes tuleb arvestada ka teede- ja sideministri 09.07.1999 määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ lisas 3 „Ehitusgabariidi rakendamise juhend“ tooduga; Raudteeülekäigud tuleb lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud ületuskohad. Nõutav turvavarustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus nähtav, puudub möödapõike võimalus); Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatavate tupiktänavate projekteerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele; Võimalusel tuleb raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (staadion) ja elamute kruntide raudteepoolne külg aia või taimestikuga piirata, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut sattumist raudteemaale; Võimalusel mitte planeerida kõrghaljastust (puid sh viljapuid) rööbasteele lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel. Täiendavate reisirongide peatuskohtade planeerimisel ja rajamisel tuleb analüüsida läbi inimeste liikumisteed (sh pendelliikumine üle raudtee), et rajatised oleksid võimalikult palju kasutatavad (poleks vaja näiteks eraldi ületuskohti, piisab platvormide juures kõiki rööpapaare ületavaid ülekäikudest). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heigo Saare raudteeinfrastruktuuri osakonna juhataja transporditeenistuse juhataja - peadirektori asetäitja ülesannetes Koopia: Heli Just, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kristina Fuks-Kuus 667 2063
[email protected]