Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramine“ kooskõlastamiseks esitamine

Keskkonnaamet [email protected] Meie: 25.02.2016 nr 12-3/16/2-3 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kooskõlastamiseks esitamine Esitasite kooskõlastamiseks saadetud Rail Baltic maakonnaplaneeringute osas ettepanekud ja seisukohad. Anname Teile omapoolsed vastused. Teie kirjas olnud ettepanekud ja seisukohad on toodud kaldkirjas ning vastused on toodud iga punkti järel. 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 45 lõike 2 kohaselt võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki. Praegusel hetkel ei ole aga kindlat veendumust, et maakonnaplaneeringute alusel kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult Natura alade terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt nende kaitse eesmärki, kuna planeeringute KSH raames ei ole läbi viidud Natura-hindamist. Keskkonnaamet on seisukohal, et seni kuni pole kindlaks tehtud, et maakonnaplaneeringute alusel kavandatav tegevus Natura 2000 võrgustiku aladele negatiivset mõju ei avalda, ei saa kõnesolevaid planeeringuid kooskõlastada ega kehtestada Natura hindamine on teostatud mahus ja täpsusastmes, mis on tavapärane transpordikoridoride maakonnaplaneeringutes. Inimliku vea tõttu oli 17.12.2015 elektroonselt kooskõlastamiseks esitatud materjalist jäänud välja aruande Lisa IV Natura hindamine, mis edastati Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile eraldi 21.01.2016 ning mis on lisatud ka uuesti kooskõlastamisele esitatud materjalide hulgas. Lähtudes otstarbekuse ja ettevaatuse printsiibist välditi reeglina trassikoridoride kavandamist Natura 2000 aladele (välja arvatud loodusalade hulka kuuluvate jõgede ületused) ja kaitstavatele loodusobjektidele. Trassivariantide valikul, sh tehnoloogiliste lahendusvariantide, valikul valiti trass, millel ei ole eeldada ebasoodsat mõju Natura aladel kaitstavatele väärtustele, samas arvestati leevendusmeetmete rakendamise võimalikkusega juhtudel, kus osad tehnoloogilised lahendused võivad olla olulise mõjuga. Tallinna mnt 14 / 79513 RAPLA / Telefon 484 1100 / [email protected] / www.rapla.maavalitsus.ee Registrikood 70002880 2. Maakonnaplaneeringute seletuskirjades on käsitletud truupide paigaldamist ning raudteesildade rajamist üle veekogude. Juhime tähelepanu, et tulenevalt veeseaduse §- st 8 on truupide paigaldamiseks olemasolevasse veekogusse vajalik vee erikasutusluba (tahkete ainete uputamine) ning samuti silla rajamiseks, kui sellega tõkestatakse jõe voolu või uputatakse tahkeid aineid vette. Palume antud asjaoluga planeeringute edasistes etappides arvestada ning tuua antud asjaolu ka seletuskirjades välja. Vee erikasutusloa vajalikkust reguleerib veeseadus. Sätestatud nõudega projekti järgmistes etappides õigusaktist tulenevalt ka arvestatakse. Seadusest tulenevate nõuete planeeringusse ümberkirjutamine on vastuolus planeerimise hea tavaga ja ei ole põhjendatud, kuna tegemist on ajas muutuva infoga, mille kajastamine kehtestatavas planeeringudokumendis on avalikkusele eksitav. 3. Maakonnaplaneeringute joonistele on kantud puurkaevud, kuid pole märgitud puurkaevude sanitaarkaitseala ulatust. Veeseaduse § 28 1 lõike 1 kohaselt on põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud punktides 1-4 nimetatud juhud, milledeks on veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Samuti on joonistele peale kantud veekogud, kuid pole märgitud veeseaduse § 29 lõike 2 kohast veekaitsevööndi ulatust. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab veekaitsevööndis keelatud tegevused. Palume jooniseid täiendada ja piirangutega arvestada. Rail Baltic raudtee planeerimine puudutab veekogusid ja maaparandussüsteemide eesvoolusid, mille korral veekaitsevööndi ulatus on kas 10m või 1m. Kohalike omavalitsuste osas koostatud joonised on vormistatud mõõtkavas M 1: 20 000-le. Nii 10m kui 1m ulatuses veekaitsevööndi joonisel kajastamine ei ole seetõttu mõistlik, kuna joonise üldistusastmest tulenevalt see pigem halvendab selle loetavust kui aitab kaasa õigusaktides fikseeritud informatsiooni/piirangute edastamisele. Veekaitsevöönd ja selles keelatud tegevused on veeseaduses sätestatud ja kehtivad ka juhul, kui maakonnaplaneeringu joonisel neid ei kajastata. Joonisele on kantud puurkaevude sanitaarkaitsealad ettepanekust tulenevalt. Üldjuhul on selleks 50m, mis sellise mõõtkava juures on jooniselt loetav. Kuid juhtudel, kus sanitaarkaitseala ulatus on nt 10m, see joonisel loetav ei jää. See kinnitab veelkord, et veekogude veekaitsevööndi joonisel kajastamine ei ole põhjendatud. 4. Harju maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.5 (lk 58) on muuhulgas märgitud, et tekstiosas tuuakse välja, kuidas lahendus mõjutab kaitstavaid loodusobjekte. Näiteks Saku ja Rae vallas hõlmab trassivaliku koridor mitmeid kaitsealuseid objekte (näiteks Ülemiste väike-konnakotka ning Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigad), mida seletuskirja punktides 3.5.1 ja 3.5.2 ei ole käsitletud. Palume teha kindlaks, et nii maakonnaplaneeringutes kui ka KSH aruandes oleksid välja toodud kõik Rail Baltic raudtee trassi koridori ja selle mõjualasse jäävad kaitstavad loodusobjektid ning kuidas kavandatav tegevus neid mõjutab. Nii Harju kui Rapla maakonnaplaneeringute seletuskirja on lisatud täiendav alapeatükk 3.6. Raudtee trassi koridoris ja selle mõjualas paiknevad kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad. Kaitstavate loodusobjektide loetelu on esitatud maakonna üleselt. Rail Baltic juhtkomitee on varasemalt asunud seisukohale, et Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute ülesehitus ja struktuur on sarnased. Kuna kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku kuuluvad alad on sageli nö kohalike omavalitsuste piire ületavad (eelkõige Pärnu maakonda arvestades, kus kaitstavate -2-  loodusobjektide ja Natura 2000 alade loetelu on muljetavaldav), ei ole nende kajastamine kohalike omavalitsuste lõikes otstarbekas. Trassi koridoris ja selle mõjualas paiknevad kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad kajastuvad kohalike omavalitsuste osas koostatud joonistel. EELISe andmekihte joonistel on uuendatud 8.02.2016 seisuga. Kaitstavate loodusobjektide loetelu ja kirjeldused on lisatud ka KSH aruandele (lisa II- 7) maakondade üleselt. Mõju hindamine ja leevendavad meetmed täpsustatakse eelprojekti etapis. 5. Tulenevalt KeHJS § 43 punktist 1 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võtta KSH tulemusi ja kinnitatud seiremeetmeid. Samuti sätestab PlanS § 7 lõige 6, et maakonnaplaneeringu koostamisel võetakse arvesse KSH ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi. Antud seadusesätetest tulenevalt tuleb KSH aruande peatükis 14 välja toodud leevendavad meetmed planeeringusse kanda. Praegusel juhul seda tehtud ei ole. Palume maakonnaplaneeringute seletuskirja peatükki 4 täiendada. Maakonnaplaneeringute seletuskirja peatükis 4 on esitatud leevendusmeetmed maakonnaplaneeringu täpsusastmele tulenevalt. Samuti on peatükis viide KSH aruandele ja lisadele, kus esitatud põhjalikum ja üksikasjalikum ülevaade hindamise metoodikast ja leevendusmeetmetest. Aruande peatükis 14 välja toodud leevendusmeetmete üksühene planeeringusse kandmine ei ole seega vajalik. Peatükki 4 on täiendatud leevendusmeetmetega kaitstavate loodusobjektide osas. KSH aruande osas esitatud ettepanekud ja seisukohad: 1. Üks olulisemaid KSH aruande puudusi on, et KSH aruanne ei ole koostatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) täpsusastmes ning aruandest on puudu Natura-hindamine. Rõhutame, et tulenevalt KeHJS § 42 lõike 3 punkist 1 peab KSH aruanne vastama KSH programmile. Natura-hindamine on vajalik tulenevalt KeHJS §-st 45. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH programmi peatükkide 4 ja 4.4 kohaselt tehakse KSH aruanne KMH täpsusastmes ning Natura 2000 võrgustiku aladele avalduvate mõjude väljaselgitamiseks ja hindamiseks viiakse läbi Natura hindamise protseduur. Praegusel juhul ei vasta aga aruanne KSH programmile. Lähtudes otstarbekuse ja ettevaatuse printsiibist välditi reeglina trassikoridoride kavandamist Natura 2000 aladele (välja arvatud loodusalade hulka kuuluvate jõgede ületused) ja kaitstavatele loodusobjektidele. Trassivariantide valikul, sh tehnoloogiliste lahendusvariantide, valikul valiti trass, millel ei ole eeldada ebasoodsat mõju Natura aladel kaitstavatele väärtustele, samas arvestati leevendusmeetmete rakendamise võimalikkusega juhtudel, kus osad tehnoloogilised lahendused võivad olla olulise mõjuga. Natura eel- ja asjakohast hindamine viiakse läbi eelprojekti täpsusastmed ning puudutavad materjalid on kättesaadavad KSH aruande lisas IV Natura hindamine. 2. Keskkonnaamet on seisukohal, et KSH aruande järgi ei ole trassi tarastamine ning selleks välja pakutud lahendus põhjendatud. Tarastuse rajamise eesmärk on KSH aruande kohaselt ohutuse tagamine ning loomadele otsasõitudest tingitud majandusliku kahju vältimine. Lausaliselt tarastatud raudteekoridor tekitab kogu -3-  riigi ulatuses pikaajalise mõjuga põhja-lõuna suunalise loomastiku levikutõkke. KSH aruande järgi avaldab tarastatud Rail Baltic raudtee trass koos laieneva Via Balticaga olulist mõju elusloodusele, mis võib osutuda eriti probleemseks juhul, kui ei võeta arvesse vajalikke leevendavaid meetmeid. Selleks tuleb aruande koostajate väitel kaaluda lausalisest tarastamisest loobumist ning hinnata ümber Via Baltica 2+2 sõidurajaga teeks ümber hindamise vajadus. Seega teeme ettepaneku lähtuda nn tarakatkestuste stsenaariumist, mille puhul suurimetajate populatsioonide sidususe tagamiseks kasutatakse võimalikult suures ulatuses tarakatkestusi, kus see inimturvalisuse kaalutlustel on aktsepteeritav. Inimturvalisuse seisukohalt ohtlikes kohtades rajatakse suurimetajatele kahetasandilised ülepääsud. Vastavalt 20.01.2016 MKMi, TJA, KKM ja konsultandi osalusel toimunud koosolekul arutati ka tarastamise temaatikat ning lepiti kokku, et sel teemal peetakse täiendavaid konsultatsioone MKMi ja KKMi vahel. Hetkel lähtub konsultant talle esitatud lähteülesandest. 3. Aruandes ei ole käsitletud kõiki raudtee trassile jäävaid või sellega piirnevaid kaitstavaid loodusobjekte. Mõju hindamisel palume lisada eraldi peatükk „Kriteerium 1.X mõju kaitstavatele loodusobjektidele (v.a Natura 2000 võrgustiku alad)“ ja tuua selle alla peatükist „Kriteerium 1.5 Elupaikade kadu“ kaitstavate loodusobjektidega seonduv. Peatükis tuleb selgelt välja tuua, milliseid kaitsealasid läbitakse, mis jäävad mõjutsooni, sama info tuleb tuua kaitstavate liikide elupaikade kohta ja mida see konkreetselt endaga kaasa toob. Välja tuleb tuua, millised objektid (sh kaitsealuste liikide elupaigad) hävinevad seoses trassi rajamisega, milliste looduskaitseline seisund halveneb. Samuti tuleb lisada informatsioon võimalike kompensatsioonide kohta. Välja tuleb tuua kaitse- eeskirjade muutmise vajadus ning milliseid isendikaitse sätted tulenevalt looduskaitseseaduse §-st 55 tuleb arvestada. Näiteks ei võimalda praegu kehtiv Rabivere maastikukaitseala kaitse-eeskiri1 uute tehnovõrgu rajatiste rajamist kaitseala territooriumile. Kaitse-eeskirja § 12 lõike 2 kohaselt on kaitseala piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rajatiste rajamine üksnes kaitseala tarbeks. Ettepaneku alusel on KSH aruannet täiendatud ning lisatud ülevaade kaitstavate loodusobjektide kaitseväärtustest ja nende kaitseks sätestatud meetmetest, mis on esitatud KSH aruande lisas II-7. Lähtudes otstarbekuse ja ettevaatuse printsiibist välditi reeglina trassikoridoride kavandamist kaitstavatele loodusobjektidele. Paljudel juhtudel otsest elupaigakadu vältida ei ole võimalik, leevendavateks meetmeteks on sageli piirkonna veerežiimi säilitamine (nt kuivendamise vältimine, pinnasevete liikumise tagamine raudteetammi tehniliste erilahenduste kasutamisel) ning raudteetrassi hoidmine võimalikult kitsana (st mitte raiuda lagedaks ulatuslikke piirkondi trassi ääres). Aladel kus isendi kaitset pole võimalik tagada lähtutakse isendikaitse sätetest tulenevalt LKSi §-st 55 (pakutakse välja kompensatsiooni võimalikud lahendused) ning kaitstavate aladele puhul tuuakse välja vajadusel tegevuse rakendamiseks ettepanekud kaitse-eeskirjade muutmiseks. Täpsemad lahendused töötatakse välja eelprojekti hindamise täpsusastmes. Kriteeriumi 1.4 ja 1.5 teemakäsitlusi on samuti täpsustatud. -4-  4. Märkus aruande leheküljel 61 toodud viite nr 21 selgituse kohta - palume kasutada linnudirektiivi uut viidet ja korrektseid direktiivide tõlkeid: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) ja Nõukogu Direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv). Viide on korrigeeritud. Oma kirjas viitasite, et Rail Balticu maakonnaplaneering ei ole Keskkonnaametile esitatud 31. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 3 alusel. Sellest tulenevalt leidsite, et Keskkonnaametil ei ole seaduslikku alust kooskõlastuse andmiseks. Käesolevaga informeerin Teid, et riigihalduse minister määras oma 28.01.2016 kirjaga nr 15-2/00929-1 Rail Baltic maakonnaplaneeringu täiendavaks kooskõlastajaks ka Keskkonnaameti. Tulenevalt eeltoodust palun Teil kooskõlastada Rapla maakonnaplaneering "Rail Baltic raudtee trassi koridori määramine". Teie märkuste alusel täiendatud planeeringumaterjalid on allalaaditavad aadressilt http://rapla.maavalitsus.ee/documents/108352/10001183/TEKST+2016-02- 15_Rail_Baltic_Rapla_maakonnaplaneering_kooskolastamise_parandustega_KKA.pdf/2de6f 5b3-068d-403d-aaac-a77ef309c9d0 ja KSH materjalid aadressilt http://rapla.maavalitsus.ee/documents/108352/10001183/uus- 1+KHS_aruanne_MP_etapp_koosk%C3%B5lastus_seisuga_12-02-2016.pdf/d4582374-4663- 4fe2-8966-eaf263ddc69a Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Blank maavanem Koopia: Keskkonnaministeerium Aire Müürsepp, [email protected] 4841142 -5-