Ohutusjuhtimissüsteemi heakskiitmine

Kinnitatud 14.12.2015 Alar Pinsel Juhataja AS GoRail REISIJATEVEO OHUTUSJUHTIMISE SÜSTEEM Kooskõlastatud: „___“____________ 2015.a. ______________________ ______________________ Tehnilise Järelevalve Amet AS GoRail Toompuiestee 37, 10133 Tallinn registrikood 10541949, tel. 631 00 00, faks 631 00 01 e-mail: [email protected] SISUKORD Sissejuhatus 3 1. AS GoRail raudteeohutuspoliitika ja raudteeohutuse eesmärgid 4 2. Raudteeohutuspoliitika elluviimiseks ja raudteeohutuse eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed 5 3. Raudteeohutuse nõuete ja teiste raudtee valdkonnas seaduse või määrusega kehtestatud nõuete järgimise tagamiseks rakendatavad meetmed 6 4. Ettevõtja organisatsioonisisene vastutuse jaotus ohutuse tagamise eest 8 5. Ettevõtte ohutuse tagamisega seotud riskide hindamise kord 11 6. Ohutuse tagamise väljaõppe ja koolituse korraldamine ettevõttes 20 7. Ohutuse kohta teabe dokumenteerimise, edastamise ja vahetamise kord ettevõttes, samuti pädevate ametiasutustega ja teiste raudtee-ettevõtjatega teabe vahetamise kord 23 8. Ettevõtja organisatsioonis töökohtade määramine, millel töötavad isikud vastutavad raudteeõnnetuse või intsidendi toimumise korral pädevate ametiasutuste viivitamatu teatamise eest 24 9. Ettevõtte tegutsemisplaan õnnetuse või intsidendi korral, mis tagab ühtlasi vajalikus ulatuses koostöö päästeasutuste, teiste pädevate ametiasutuste ning raudtee-ettevõtjatega 27 10. Ohutusjuhtimise süsteemi ja selle rakendamise hindamise meetodid ning hindamisest tuleneva täiustamise abinõud 31 11. Ohutusjuhtimise süsteemi põhiliste protsessikirjelduste loetelu 32 Lisad 1. Ohufaktorite register – 5 lehte 2 Sissejuhatus Ülevaade ettevõttest AS GoRail (GoRail) tegeleb rahvusvahelise reisijateveoga Tallinna-Moskva ja Tallinna-Peterburi rongiliinidel aastast 1998. Lisaks müüb ettevõte sõidupileteid Baltimaade, SRÜ riikide ning nendega ühenduses olevate maade linnadevahelistele reisirongidele, näiteks Soome ja Venemaa vahelistele jätkureisidele. GoRail osaleb ka SRÜ liikmesriikide ning Läti, Leedu ja Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide nõukogu sektsioonide eksperdirühmade töös. GoRail-i eesmärk on pakkuda kõrgel tasemel kliendikeskset ja nüüdisaegset rahvusvahelist veoteenust, arvestades reisijate vajadusi, avades uusi rongiliine ning võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid. Töötame iga päev selle nimel, et rongisõit Tallinna, Moskvasse või Peterburi oleks üha mugavam ja kiirem. GoRail põhineb eestimaisel erakapitalil, kuuludes Eesti ühte suurimasse turismi-, transpordi- ja hotellimajandusega tegelevasse kontserni AS Go Group. Käesolev ohutusjuhtimise süsteem on kehtestatud vastavalt „ Raudteeseaduse“ §341 lõikele 4 ning Majandus –ja kommunikatsiooniministri 25.jaanuaril 2008 a. määrus nr 9§1 lõikele 2 ja §2 lõikele 2. Lähtudes eesmärgist tagada raudteeohutus, on GoRail oma ettevõttes kehtestanud ohutusjuhtimise süsteemi ja tagab selle rakendamise. Ohutusjuhtimise süsteem on kehtestatud kirjalikult ja dokumenteeritud selle kõigis olulistes osades. Ohutusjuhtimise süsteem ei asenda kehtivaid seadusi, määrusi ja ohutusnõudeid, vaid esitab dokumenteeritult üldraamistiku ettevõtte ohutuse ennetusmeetmetele ja ohutuse tagamisele. GoRail-le on 26.06.2006 väljastatud raudtee reisijateveoteenuse osutamiseks tähtajatu tegevusluba nr 02-1. GoRail-le on väljastatud 27.09.2013.a. ohutustunnistuse A-osa nr EE 1120130004, kehtivusega kuni 02.10.2018.a. ja B-osa nr EE 1220130004, kehtivusega kuni 10.12.2018.a. Veeremi hooldust ja remonti teostatakse ohutuse tagamiseks ja veeremiga võimalike õnnetusjuhtumiste ennetustegevuseks. Veeremi hooldust ja remonti teostatakse vastavalt juhatuse liikme poolt kinnitatud veeremi remondiplaanile. 3 1. AS GoRail raudteeohutuspoliitika ja raudteeohutuse eesmärgid GoRail-i raudteeohutuspoliitika eesmärgiks on tagada reisijateveo osutamine vastavalt seadustes ja muudes normdokumentides kehtestatud nõuetele. Ohutuspoliitika kohaselt peab GoRail esmatähtsaks ohutu ja jätkusuutliku reisijateveo teenuse osutamist. 1.1. Raudteeohutuspoliitika kujundamisel lähtutakse vajadusest vältida oma tegevuses olukordi, mis võivad nii ettevõtte töötajatele kui kogu elanikkonnale või keskkonnale kaasa tuua raskeid tagajärgi. Raudteeohutuspoliitika ja -eesmärgid kavandatakse kooskõlas kogu GO kontserni kui ettevõtte enda üldiste eesmärkidega. 1.2. Raudteeohutuspoliitika põhimõtted: 1.2.1. Ohutu reisijateveo korraldamine, mis tagatakse: 1.2.1.1. raudteeohutuse süsteemile vastava töökorralduse ja tehnikaga; 1.2.1.2. ohufaktorite hindamisega ja planeeritud abinõude rakendamisega; 1.2.1.3. professionaalse ja kvalifitseeritud personali tööga ; 1.2.2. Ohutu töökeskkond, mis tagatakse: 1.2.2.1. töötajate ja reisijate riskide hindamisega ning riskide ennetuse ja vähendamisega; 1.2.2.2. töötajate tervisekontrolli süsteemi kaudu töövõimenõude täitmisega; 1.2.2.3. juhtkonna poolt ohutusnõuete täitmisega ja kontrolliga selle üle. 1.2.3. Ohutu keskkond, mis tagatakse: 1.2.3.1. ohutuseeskirjade täitmise, keskkonnasäästlikuma tehnika, seadmete ja tehnoloogia kasutuselevõtuga; 1.2.3.2. jäätmete taaskasutusse suunamisega. 1.3. Ohutuseesmärgid kavandatakse selliselt, et nende täidetuse läbi oleks tagatud raudtee reisijateveo senise hea ohutustaseme säilitamine ning võimalike raudteeinfrastruktuurist ja rongiliiklusest põhjustatud õnnetuste ning vahejuhtumite ennetamine. 1.4. Raudteeohutuse eesmärkideks on: 1.4.1. professionaalsus raudteeliikluse korraldamisel; 1.4.2. töötajate ohutusalase teadlikkuse tõstmine; 1.4.3. mugav ja tehniliselt laitmatu veerem; 1.4.4. ohutusriskide vähendamine ja ennetustöö planeerimine. 1.5. Pikaajalise edu saavutamiseks on vältimatu eeldus kvaliteet, mis ettevõtte jaoks tähendab klientide ootustele vastavat ja normidega kooskõlas olevat ohutut veeremit ja töö organiseerimist ning teenuseid. Ettevõtte tegevuse oluliseks kvaliteedi mõõdupuuks on ohutus, mis tagab klientide rahulolu ja usalduse ning sellest tulenevalt reisijate arvu kasvu. 1.6. Ohutuspoliitikast ja ohutuseesmärkidest teavitatakse kõiki töötajaid ja need tehakse kättesaadavaks elektrooniliselt ettevõtja arvutivõrgus. 1.7. Ohutuseesmärgid kavandatakse selliselt, et nende täidetuse läbi oleks tagatud raudtee reisijateveo senise hea ohutustaseme säilitamine ning võimalike raudteeinfrastruktuurist ja rongiliiklusest põhjustatud õnnetuste ning vahejuhtumite ennetamine. 1.8. Avastatud puudujäägid ohutuse tagamisel, mis vajavad kiireloomulisi otsuseid, arutatakse juhtkonna koosolekutel läbi operatiivselt. Kulutused mis on vajalikud ohutustaseme tõstmiseks planeeritakse üldjuhul projektipõhiselt. Suuremahuliste muudatuste kavandamisel planeeritakse ettevõtte järgmise aasta eelarvesse vastava probleemi lahendamiseks vajalik rahaline kate. 4 2. Raudteeohutuspoliitika elluviimiseks ja raudteeohutuse eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed. 2.1. GoRail-i juhtkond (juhatuse liige koos struktuuriüksuste juhtidega) koostöös töökeskkonnaspetsialistiga, kavandab ettevõtte raudteeohutuspoliitika ja –eesmärgid, meetmed nende rakendamiseks ja vaatab need üle üks kord aastas ning tagab soovitud tulemuste saavutamiseks vajalikud ressursid. Muudatused vastavas dokumentatsioonis teeb arendusdirektor või volitatud töötaja ja kinnitab ettevõte juhataja. 2.2. Seatud sihtide saavutamisel mängivad võtmerolli GoRail-i professionaalsed ja motiveeritud töötajad. Sisemine töökorraldus tagab korrapärase töö koos õiguste, kohustuste ja vastutuse selge jaotusega. Töökohtade riskihindamisega ja selle alusel rakendatud meetmetega tagatakse ohutu töö ja tervete ning elurõõmsate töötajate pühendumus meie eesmärkidele. 2.3. Ohutusalase teabe kogumine käib jooksvalt kogudes ja dokumenteerides statistikat ohusituatsioonide ja õnnetuste kohta. Töökeskkonnaspetsialist kogub ohutusalast infot ja ettevõtte töökeskkonnaalasel koosolekul arutatakse teemad läbi ning vajadusel tehakse ettevõtte juhtkonnale ettepanek küsimuse lahendamise jaoks vajalike ressursside eraldamiseks. Veeremi hoolduse ja remondiga kaasnevat ohutus- ja kvaliteedialast infot kogub töökeskkonnaspetsialist. Töö töötingimuste ja töökeskkonna sh riskide hindamise korraldamise ning ohuolukordade reguleerimise alastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollist teostavad töökeskkonnaspetsialist ning arendusdirektor. 2.4. Igapäevaselt teostatavad toimingud. 2.4.1. Enne töövahetuse/tööpäeva algust informeerib vahetu juht töötajaid toimunud muudatustest (telegrammid, korraldused) või vahetuse/tööpäeva jooksul jooksvast operatiivsest olukorrast. 2.4.2. Töötajad annavad vahetule juhile vajadusel informatsiooni ja arvamusi töökeskkonna, ohutuse ja tehnoloogiliste protsesside kohta; 2.4.3. vajadusel toimuvad juhtkonna nõupidamised, kus arutatakse tõstatatud küsimusi; 2.4.4. vahetu juhi kaudu antakse töötajate avaldustele ja ettepanekutele vastus ning vajadusel tehakse töökorralduslik või ohutusalane muudatus. 2.4.5. Olulise ohutusalase tähtsusega dokumendid tehakse töötajatele teatavaks allkirja vastu, vajadusel koos suuliste selgitustega; 2.4.6. Töötajatele vajalik teave on kättesaadav ettevõtte arvutivõrgus. 2.4.7. Avastatud puudused töös edastatakse ekspluatatsioonimeistri või töökeskkonnaspetsialisti poolt teistele juhtkonna liikmetele ja neid arutatakse koosolekutel läbi operatiivselt. Tehakse otsus, kas probleem vajab kiireloomulist sekkumist , kas probleem on seotud veeremi hoolduse- ja remondi organiseerimisega, tehnoloogilise protsessi vigade, koostööpartnerite tegevusest tulenevate tagajärgedega või töötajate kompetentsiga Sellest tulenevalt tehakse otsus, töötajate täiendkoolitamise, lepingupartneritega sisseostetavate teenuste ja nende kvaliteedi täpsustamise, tehnoloogiliste protsesside muutmise või muude meetmete osas. Tulenevat tehtud otsustest kavandatakse ka vastavad kulutused ohutuse tõstmiseks. 5 3. Raudteeohutuse nõuete ja teiste raudtee valdkonnas seaduse või määrusega kehtestatud nõuete järgimise tagamiseks rakendatavad meetmed. 3.1. Raudteeohutuse nõuete ja teiste raudtee valdkonnas seaduse või määrusega kehtestatud nõuetest ettevõttesisese informeerimise eest ja nõuetest kinnipidamise eest, samuti dokumentatsiooni kaasajastamise eest vastutab juhataja või tema poolt määratud isik.1 3.2. GoRail tagab oma raudteeohutuse seaduspärasuse, lähtudes eelkõige õigusaktidest ning nende alusel kehtestatud aktidest ja normidest, ja juhistest, mille alusel tagab ettevõte oma tegevuse, s.h. dokumentatsiooni vastavuse kehtivatele õigusaktidele. GoRail hindab oma tegevust puudutava dokumentatsiooni vastavust raudteeohutuse nõuetega vähemalt 1 kord aastas, vaadates üle ja vajadusel muutes ohutusega seonduvaid dokumente nii, et kogu ettevõtte ohutust puudutav dokumentatsioon oleks kaasajastatud ja dokumenteeritud kõigis ohutust puudutavates olulistes osades.2 3.3. Ohutusnõuded tulenevad raudtee-ettevõtja jaoks järgmistest kehtestatud õigusaktidest ja lepingutest: • Raudteeseadus ning selle rakendusaktid • Raudtee tehnokasutuseeskiri ja selle lisad 1-4 • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning selle rakendusaktid • Hädaolukorra seadus • Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2008 määrus nr 9 „Raudtee- ettevõtjaohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded“ • Direktiiv 2004/49/EÜ3 (raudteede ohutuse direktiivi) 3.4. OJS ja selle rakendamise hindamist teostatakse ka tuginedes muudele protsessikirjeldustele, milleks on Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord; Õnnetusjuhtumist teatamise kord; Avariide ja õnnetuste tagajärgede likvideerimise kord; Raudteeohutuse riskide hindamise ja haldamise kord; Ohutusjuhtimise süsteemi haldamise kord; Tuleohutusnõuded AS-i GoRail veeremil; Sisekontrolli läbiviimise kord; Töökeskkonnavoliniku tegevuse alused ja kohustused; Korraldus Liiklusgraafikust kinnipidamine Vedurimeeskondade väljaõpe kord; AS GoRail eeskiri diiselrongi käitamiseks üksnes vedurijuhiga; AS-i GoRail vedurimeeskondade töökorralduse juhend 1 Ohutusjuhtimise süsteemi haldamise kord p.2.4 2 Ohutusjuhtimise süsteemi haldamise kord p.2 3 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ja raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv). 6  Vedurimeeskonna tööde reglemendid enne ja pärast reisi; Raudteeohutuse riskide hindamise kord; Ohufaktorite register. 3.5. Ohutu infrastruktuuri ja sellega kaasnevad teenused tagavad avaliku infrastruktuuri omanikud AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS. GoRail on eelnimetatud ettevõtetega sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingud, milles muuhulgas on reguleeritud ASi GoRail ja infrastruktuuri omanike vahelised õigused ja kohustused raudteeinfrastruktuuri kasutamisel (s.h. ohutuse tagamisel). 3.6. Veeremi hooldust ja remonti teostab vastavalt lepingule ja GoRail juhatuse liikme poolt kehtestatud veeremi remondiplaanile AS Ühinenud Depood, mis omab ISO 9001-2000 sertifikaati. Veeremi võtab hooldusest ja remondist vastu GoRail-i veeremi ja remondi eest vastutav ekspluatatsioonimeister või juhataja poolt määratud isik. 3.7. OJS kaasajastamine toimub siseauditi põhjal, kus komisjon hindab toimuvaid ning kavandatavaid muudatusi tehnoloogilistes protsessides ja töökorralduses ning nende mõju ohutusele. Komisjoni koosolek toimub vähemalt kord aastas, kuid vajadusel ka tihedamini. 3.8. Enne igakordset koosolekut valmistavad töökeskkonnaspetsialist ja vastava ala vastutav töötaja ette võimalikud muudatused protsessikirjeldustes ja komisjon arutab neid ning kinnitab. Sisseviidavate muudatuste sisu fikseeritakse Parendustegevuste registris ja muudetud protsessid kinnitab ettevõtte juhataja. Peale protseduuride kinnitamist toimub asjaomaste töötajate teavitamine tehtud muudatustest ning vajadusel ka koolitamine. 7 4. Ettevõtja organisatsioonisisene vastutuse jaotus ohutuse tagamise eest. 4.1. Ettevõtte kõigil töötajatel on oluline roll ohutuse tagamisel. Kõik töötajad vastutavad nii enda kui ka kaastöötajate ja avalikkuse ohutuse eest. 4.2. Ettevõtte juhtkonnas töötavavad vähemalt 5-aastase tööstaažiga ja kõrgharidusega ning raudteeinseneri kvalifikatsiooniga spetsialistid, mis tagab pädeva ja asjatundliku protsesside juhtimise. 4.3. Iga töötaja ohutusalase vastutuse ulatus ja tegevused ohutuse tagamisel on kirjeldatud nende töötajate töölepingutes ja/või ametijuhendites. ning ettevõttes kehtestatud tehnilistes ja ohutusalastes juhendmaterjalides, millest on töötajaid teavitatud kehtiva korra (s.h. TLS-s) kohaselt. Eelpool nimetatud töölepingutes, ametijuhendites ning muudes juhendmaterjalides on märgitud ka töötajate kvalifikatsiooninõuded, s.h. haridusele ja keeleoskusele. 4.4. Otseselt ohutuse tagamisega tegelevate töötajate vastutusalasid kontrollitakse jooksvalt tulenevalt töötulemustest ja ohutuse tagamise edukusest, riskide minimaliseerimisest ja riskianalüüside tulemusena. Samuti toimuvad ettevõttes personaalsed vestlused, kus selgitatakse välja töötajate motivatsioon ja vastutusala suuruse võimekus, viimaks ellu raudteeohutuspoliitikat ja raudteeohutuse eesmärke. 4.5. Kõik ohutusalased korraldused ja juhendid tutvustatakse töötajatele allkirja vastu.4. 4.6. GoRail-i struktuur on üles ehitatud tegevusvaldkonna järgi. Kõikides struktuurides on käsuliinid ametjuhenditega määratud. 4.7. Töökeskkonnaspetsialist korraldab ettevõtte töötervishoiu- ja tööohutusalast tegevust ning vastutab selle vastavuse eest õigusaktide nõuetele. 4.7.1. korraldab ettevõtete ohutuse alast tegevust; 4.7.2. koordineerib ettevõtte struktuuriüksuste vahelist koostööd ning ülesannete jaotust ohutuse tagamisel; 4.7.3. juhib siseriiklikest ja rahvusvahelistest ohutuseeskirjadest tulenevat ohutuse alast järelevalvet ja aruandluse teostamist ettevõttes; 4.7.4. korraldab korraliste ja erakorraliste auditite läbiviimist, ohutusalaste andmekogude pidamist ja riskide hindamist. Koostab ohutusanalüüse. Kord aastas analüüsib struktuuriüksuste tegevusi ohutuse seisukohalt. 4.7.5. esindab ettevõtet ohutuse alases koostöös teiste organisatsioonidega (s.h. Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon jms). 4.8. Ohutu töökorralduse eest vastutab vanem-instruktorvedurijuht, kes: 4.8.1. kavandab tegevused kõiki ohutusnõudeid arvestades; 4.8.2. korraldab ohutusnõuete väljatöötamise ja dokumenteerimise; 4.8.3. korraldab koostöös juhtkonna ja personalitöötajaga vedurijuhtidele ning vedurijuhi abidele nende tööks vajaliku ohutusalase väljaõppe ja/või koolituse; 4.8.4. korraldab töötajate ohutuse alase juhendamise ja selle dokumenteerimise; 4.8.5. jälgib töötajate poolt nii riiklikest ohutuseeskirjadest kui normdokumentidest tulenevate ohutusnõuete täitmist; 4.8.6. teeb koostööd ettevõtte teiste struktuuriüksuste ohutusnõuete tagamiseks 4.8.7. teeb juhatajale ettepanekuid ohutuse alase seisukorra parandamiseks; 4 Ohutusjuhtimise süsteemi haldamise kord p.4.1 8  4.8.8. osaleb Ohutusjuhtimise süsteemi protsessikirjelduste koostamisel ja ohutusauditite läbiviimisel; 4.8.9. teostab õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite menetlemist koos juhataja poolt määratud isikuga; 4.9. Töötaja tegevused ohutusnõuete täitmiseks on toodud vastavate tegevuste korraldamise aluseks olevates õigusaktides ja normdokumentides. 4.10. Rongiliiklusest tulenevat ohutusalase operatiivse teabe edastamise ja dokumenteerimise eest vastutab juhataja või tema poolt volitatud isik. 4.11. Ohutusalaste juhendmaterjalide osas toimub ka töötajate jooksev koolitus võimaluse korral igapäevastel tootmisnõupidamistel. 4.12. Oluliste muudatuste korral ohutusalastes juhendmaterjalides toimub töötajate koolitus, mille käigus selgitatakse töötajatele muudatuste vajalikkust ja sisu ning antud muudatusi tutvustatakse töötajatele allkirja vastu. 4.13. Liiklusohutusega seotud korraldused edastatakse töökeskkonnaspetsialistile või vanem- instruktorvedurijuhile, kes organiseerib nende tutvustamist liiklusega seotud ametikohtadel töötavatele töötajatele allkirja vastu. 9 4.14. Ettevõttesisene vastutuse jaotus ohutuse tagamise eest. Vastutajad Ekspluatatsioonime Protsessikirjeldused Personalispetsialist instruktorveduri- Arendusdirektor Töökeskkonna- Rongiülem Vedurijuht Müügijuht Juhataja spetsialist Sekretär Vanem ister juht Asjaajamine O O O O P Töösisekorraeeskiri O O P O O O Operatiivinfo kogumine O O O P O O O O Õnnetusest teatamine ja tagajärgede P O O O O O O O likvideerimine Personalijuhtimine O O P O O Tööohutusalase töö korraldamine O O O P O O O O Töötervishoiu korraldamine O P O Reisijateveoeeskiri P O O O Reisijateveo turundus O P Rongibrigaadide mehitamine rongides O O O O Töötajate väljaõpe ja täiendkoolitus O O P O P O Veeremi hooldus ja remont O O P Vedurimeeskondade töökorraldus O O O O O P P – põhivastutus, protsessijuht O – kaasvastutus, protsessis oluline osaleja  5. Ettevõtte ohutuse tagamisega seotud riskide hindamise kord. Ettevõtte ohutusjuhtimine ja riskide hindamise eesmärgiks on reguleerida raudteeohutuse riskide hindamise põhimõtteid, rakendatavaid meetmeid, ning vastutajaid. 5.1.Ohufaktorite väljaselgitamine OJS juurutamisel, oluliste muudatuste puhul ettevõtte töökorralduses ning kasutatavas tehnoloogias ja ressurssides. 5 Riskide hindamise korra täitmise eest vastutav isik Tegevus ja selle kirjeldus meister Ekspluatatsiooni Vahetud juhid6 Arendusdirektor spetsialist Töökeskkonna- spetsialist Personali- Viide rakendus- dokumendile 5.1.1. Võimalike riskide väljaselgitamine Raudteeohutusega seotud riskifaktorid selgitatakse välja ettevõtte toimimisprotsesside kaupa. Väljaselgitamisel hinnatakse protsesside väljundeid eraldi ning koosmõjus ettevõtte teiste protsesside väljunditega. Hinnatakse ka protsesside väljundite koosmõju väliste aspektidega, nendega, mis on seotud ettevõtte reisiteenuse osutamisega ja mida ettevõte saab mõjutada lepinguliste suhete kaudu, kui ka Ohufaktorite registris nendega, mida ettevõte mõjutada ei saa. Väljundeid ja aspekte määratletakse hinnanguliselt ja analüüsivalt. Hinnangulise määratlemise puhul modelleeritakse võimalikud hädaolukorrad. Kirjeldus Analüüsiva määratlemise puhul analüüsitakse toimunud + + + + + hädaolukordi. Hinnatakse nii neid hädaolukordi, millega on olnud seotud ettevõtte töötajad ja/või tehnika, samuti neid teatavaks saanud hädaolukordi, millega ettevõttel ei ole olnud puutumust, kuid millede toimumise asjaolud on ettevõtte OJS täiustamise seisukohalt olulised. Riskide määratlemise, analüüsi ning korra täitmise eest vastutab ettevõttes juhataja või tema poolt määratud isik. Riskianalüüsi uuendatakse korra aastas koos OJS ülevaatusega. Viimane riskianalüüsi uuendamine toimus OJS auditi raames 07.08.2015. Riskianalüüsi erakorraline ülevaatus toimub vastavalt vajadusele, mõne toimunud hädaolukorra tulemusel. 5 Raudteeohutuse riskide hindamise ja haldamise kord p.2 6 Rongiülem, dispetšer, vedurijuht 5.1.2.Ohufaktorite realiseerumise tõenäoliste tagajärgede Kirjeldus Ohufaktorite (hädaolukordade) hindamine Hädaolukorrad kui tagajärjed, määratletakse nii hinnanguliselt registris kui ka analüüsivalt ning liigitatakse Raudteeseaduse §-s 40 + + + + sätestatud jaotuse põhjal: Õnnetusjuhtum, Tõsine õnnetusjuhtum ja Vahejuhtum. Lisaks kasutatakse määratlemisel ja liigitamisel Ohusituatsiooni kui õnnetusjuhtumi, või vahejuhtumi soodsa olukorra tekkimist. 5.1.3.Ohufaktorite realiseerumise (hädaolukorra) saabumise tõenäosuse hindamine Ohufaktorite registris Iga ohufaktori puhul ohu tekkimise tõenäosuse määratlemine ning fikseerimine - määratletakse ning fikseeritakse iga ohu Kirjeldus tekkimist soodustavad tegurid . Ohufaktorite tekkimise tõenäosus määratletakse nii hinnanguliselt kui ka analüüsivalt + + + + ning liigitatakse standardi EVS-EN 501261:2005 (standardi) p-s 4.6.2.2 sätestatud jaotuse põhjal: Uskumatu – Ebatõenäoline – Harvaesinev – Juhuslik – Tõenäoline – Sage. Tõenäosuse määratlemisel võetakse arvesse ka ettevõtte klientide, tarnijate ja kolmandate poolte võimalikke seaduslikke ja ebaseaduslikke tegevusi või tegevusetust. 5.1.4. Riskiklasside määramine ja riskide järjestamine. Ohufaktorite Riskikategooria määratletakse nii hinnanguliselt kui ka registris Kirjeldus analüüsivalt ning liigitatakse standardi p-s 4.6.3.4 sätestatud + + + + jaotuse põhjal: Ebaoluline – Vastuvõetav – Soovimatu – Vastuvõetamatu. 5.1.5. Iga ohufaktori sidumine ettevõtte ühe protsessiga – Ohufaktorite registris + + + + ohufaktori kinnitamine konkreetse protsessi juhtiva töötaja vastutusalasse. Kirjeldus Ohufaktor läheb ühe protsessijuhi vastutusalasse vastavalt võimalike riskide väljaselgitamisel saadud tulemusele, mille põhjal on iga ohufaktor seostatav ettevõtte ühe konkreetse protsessi tegevustega 5.1.6. Reisirongide teenindamine GoRail-le mittekuuluva veeremiga 5.1.6.1. Hetkel teenindab GoRail reisironge vastavalt AS Eesti Raudtee poolt korraldatud hankele ОАО ФПК rongi, tagades veoteenust Narva-Tallinn lõigul TEP 70 veduritega, 12  organiseerides rongi tehnilist ülevaatust Tallinnas ning Narvas ja korraldades piletimüüki Eesti Vabariigis.7 5.1.6.2. Rongis on kupee-, platskaart-ja istevagunid ning restoranvagun ja rongi teenindab ОАО ФПК rongibrigaad. Sellest tulenevalt vastutab rongibrigaadi pädevuse ja reisijate teenindamise kvaliteedi tagamise eest rongis ОАО ФПК. Antud muudatusest tulenevad ohutegurid on hinnatud ja kajastatud Ohufaktorite registris ning hetkel ei oma märkimisväärset ohtu ohutu reisijateveo organiseerimise aspektist. 5.1.6.3. Ohuolukordades informatsiooni vahendamise eesmärgil on veduritesse ja rongikooseisu staabivagunisse paigaldatud teisaldatavad raadioside jaamad, mis võimaldavad ohuolukorra tekkimisel tagada operatiivse info vahetamise veduri- ja rongimeeskonna vahel. Veduris on olemas ka tagavara raadiojaam juhuks, kui üks kasutuselolevates peaks rikki minema ning enne rongi väljumist vedurijuht ja rongiülem kontrollivad sidevahendite korrasolekut. Rongiülematele on väljastatud vastavad korraldused ning infovahetus toimub regulaarselt ja korrapäraselt.8 5.1.6.4. Hädaolukorra tekkimisel teavitab hädaolukorrast esimesena teada saanud töötaja vedurimeeskonda raadiosaatja või teenistusliku telefoni teel ja vedurimeeskond Infrastruktuuriettevõtte rongidispetšerit ja vajadusel häirekeskust (tel 112) viivitamata kõigist raudteeinfrastruktuuri kahjustavatest ja kahjustada võivatest asjaoludest, sh raudteeinfrastruktuuril ja raudteega külgneval maa-alal aset leidnud õnnetusjuhtumitest, tõsistest õnnetusjuhtumitest, vahejuhtumitest, tehnilistest juhtumitest ja raudteeinfrastruktuuril liikuva Veeremi vigastustest. Õnnetusjuhtumisse sattunud või Õnnetusjuhtumi tõttu Liiklusgraafikust kõrvale kaldunud GoRail-i rongi edasisõidu korra ja tingimused määrab raudteeinfrastruktuuri omaniku esindaja.9 5.1.7. Lähitulevikus kavandatavad muudatused tehnoloogilistes protsessides 5.1.7.1. Lähitulevikus ei kavanda GoRail muudatusi ja uuendusi tehnoloogilistes protsessides, mis võiksid tingida ohufaktorite realiseerumise inimestele, varale, keskkonnale. 7 06.07.2015.a. AS Eesti Raudtee ja AS Go Rail vahel sõlmitud hankeleping raudteereisijateveo teenuse osutamiseks Tallinn-Narva-Tallinn vahel. 8 Teiste raudtee-ettevõtete rongikoosseisude teenindamisel raadioeeside korraldamine veduribrigaadi ja rongipersonali vahel. 9 Raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping ASi Eesti Raudtee ja ASi GoRail vahel nr 10619 p.12. 13  5.2. Ohuolukordade haldamine 10 Ohu realiseerumist võimaldavate asjaolude saabumise võimaluse minimeerimine on fikseeritud oma protsessi tegevustest lähtudes Ohufaktoritee registri töölehel vastava ohufaktori kohta Tegevus ja selle kirjeldus Ekspluatatsioonim Töökeskkonna- Protsessi juhid Juhatuse liige Personalijuht spetsialist eister 5.2.1. Oma juhitava protsessi tegevuste tagamine ja jälgimine, protsessi sisendi ja väljundi jälgimine, protsessis osalevate töötajate vajaliku pädevuse ja nõustamise tagamine. Vastava riskifaktoriga seotud protsessi juht lähtub oma protsessi juhtimisel ning protsessis osalevate töötajate + pädevuse tagamise korraldamisel, parendustegevuste planeerimisel, läbiviimisel ja fikseerimisel prioriteetidest, mis tulenevad iga riskifaktori puhul selle realiseerumise tõenäosuse, hädaolukorra kategooria, hädaolukorra hinnangulise tagajärje, samuti ka toimunud hädaolukorra analüüsimisest 5.2.2. Reisijate pöördumiste, operatiivkontrollide, auditite kokkuvõtete ning järelvalveorganite ettekirjutuste põhjal vajalikke parendustegevuste planeerimine ja läbiviimine. + + Teostatakse juhatuse liikme korralduse alusel. 10 Raudteeohutuse riskide hindamise ja haldamise kord p.3 14 5.3. Hädaolukordade käsitlemine 11 meister Ekspluatatsiooni- Arendusdirektor Tegevus ja selle kirjeldus Juhatuse liige Protsesside juhid Jurist spetsialist Töökeskkonna- Personalijuht 5.3.1. Toimunud hädaolukorrast juhatuse liikme, Kaust Hädaolukorrad töökeskkonnaspetsialisti ja ekspluatatsioonimeistri teavitamine. TJA teavitamine juhul, kui hädaolukord Toimus AS Ühinenud Depood + + territooriumil/infrastruktuuril. Hädaolukorra toimumisel esmalt avalikustatud sidevahendi kaudu, seejärel kirjaliku teatena kehtestatud vormis. 5.3.2.Hädaolukorra toimumispaigal olukorra fikseerimine, tõendusmaterjalide Kaust Hädaolukorrad (tõendusdokumentide) kogumine, tagajärgede Sisejuurdluse juurde likvideerimise ja liikluse taastamise organiseerimine Vajadusel Vajadusel koostöös infrastruktuuri valdajaga (Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS). + Sündmuse fikseerimine fotodel. Hädaolukorras osalenud veeremi, transpordivahendi asukoha määramine, ilmastikutingimuste, nähtavuse jm fikseerimine. 5.3.3. Hädaolukorraga seotud täiendavate Kaust Hädaolukorrad tõendusdokumentide kogumine. Sisejuurdluse juurde Ekspertide kaasamine, tehnilise ekspertiisi tellimine, katsetuste läbiviimine + + 11 Raudteeohutuse riskide hindamise ja haldamise kord p.4 15 5.3.4. Seletuskirjade võtmine hädaolukorraga seotud töötajatelt. töökesk.sp-st. Paberkandjal Seletuskirjad võtab hädaolukorraga seotud valdkonna + + otsejuht (struktuuriüksuse juht) 5.3.5. Õnnetusjuhtumi ja tõsise õnnetusjuhtumi töökesk.sp-st. korral juurdlusmaterjalide edastamine Paberkandjal juurdlusorganitele + Viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 päeva jooksul hädaolukorra toimumisest täidetakse tüüpettekande vorm. 5.3.6.Vahejuhtumi korral juurdlusmaterjalide + või failina Paberkandjal edastamine juurdlusorganitele 5 päeva jooksul hädaolukorra toimumisest täidetakse tüüpettekande vorm. Kaustas Hädaolukorrad 5.3.7. Hädaolukorra osas sisejuurdluse läbiviimine ja kokkuvõtte koostamine Komisjon analüüsib hädaolukorra asjaolud, formuleerib järeldused, annab hinnangu töötajate tegevusele ja + + + + + + sõnastab parendusettepanekud. Töökeskkonnaspetsialist koostab vajadusel juristi kaasabil sisejuurdluse kokkuvõtte ning komisjoni liikmed allkirjastavad selle. 5.3.8. Hädaolukorra kirjeldamine OJ registris. registris. Hädaol.kaust Kirjed Sisejuurdluse kokkuvõte koos tõendusmaterjalidega köitmine Hädaolukordade kausta. Hädaolukorraga seotud kohustuslikud dokumendid + + (seletuskirjad, kiirusmeeriku lindi lugemise akt, Ohufaktorite Hädaolukordade sisejuurdluse kokkuvõtted) ning vajadusel muud tõendusdokumendid köidetakse kausta Hädaolukorrad. 5.3.9. Õnnetusjuhtumit puudutava sisejuurdluse kokkuvõtte, seletuskirjade ja teiste tõendusdokumentide edastamine MKM’i kaust + uurimiskomisjonile. Esitamine toimub MKMi uurimiskomisjoni nõudel. 16  5.3.10. Hädaolukorra kohta tehtud sisejuurdluse kokkuvõtte kohta arvamuse koostamine + + Juhatuse liikme korraldusel 5.3.11. Hädaolukorra sisejuurdluse kokkuvõttes järel-auditeerimise kohta esitatud parendusettepanekute realiseerimise Otsus vastava juhtumi hindamine. Komisjon hindab tehtud parendustegevuste kasulikkust. + + + + + + Hädaolukorra tekkimisel teise raudtee-ettevõtte rongikooseisuga opereerimisel on tagatud operatiivse informatsiooni edastamine raadioside kaudu rongis ja teise raudtee-ettevõtte operatiivtöötajatega telefoni ning elektroonilise kirjavahetuse teel. Hädaolukorraga seotud teise ettevõtte töötaja küsitlemine toimub selle ettevõtte esindajaga kooskõlastatult ning juurdlus viiakse läbi kaasates vastavalt vajadusele ja õnnetusjuhtumi raskusastmele teise ettevõtte esindajaid. 17 5.4. Riskide realiseerumise ennetusmeetmete kavandamine 12 Meetmed kavandatakse ja realiseeritakse nende vastavate ohuolukordadega seotud protsesside tegevustes. Ohufaktorite registris on välja toodud riski tekkimise võimalik põhjus, ning kirjeldatud tegevusi antud põhjuste maandamiseks ja ennetamiseks. Ettevõttes viiakse riskide ennetamiseks ja teadvustamiseks läbi täiendavaid koolitusi ja analüüsitakse osakondade siseselt toimunud sündmusi. Üldiselt toimub igapäevane töötajate koolitus tulenevalt toimuvatest ohutusalastest või töökorralduslikest muudatustest võimaluse korral infopäevadel või enne vahetuse algust vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti poolt. Vajadusel kaasatakse riskide hindamiseks ettevõtteväliseid eksperte. Toimunud hädaolukordade analüüsil põhinevad parendustegevused fikseeritakse parendustegevuste registris ja realiseeritakse vastava riskifaktoriga seotud protsessi tegevustes. 5.4.1. Tegevustega seonduvate riskide hindamine 13 Ohufaktorite hindamine on viidud läbi vastavalt ettevõttes kehtivale korrale „Raudteeohutuse riskide hindamise kord“. Lähtutakse ja juhindutakse raudteeseaduses toodud raudteeohutust mõjutavate juhtumite klassifikatsioonist. Tegevusriske hinnatakse komisjoniliselt vähemalt kord aastas. 5.4.1.1. Riski realiseerumise ohu tõenäosuse astmed on alljärgnevad: • Uskumatu – esinemine on äärmiselt ebatõenäoline ja võib eeldada, et ohtu ei teki kunagi; • Ebatõenäoline – võib eeldada ohu tekkimist erandjuhul; • Harvaesinev – esineb kunagi elutsükli vältel ja ohu teket võib eeldada mõistlikkuse piires; • Juhuslik – esineb tõenäoliselt mitu korda, kuid ettearvamatult; • Tõenäoline – võib esineda sagedasti; • Sage – oht ilmneb pidevalt 5.4.1.2. Riskikategooriad on järgmised: • Ebaoluline – kuulub heakskiitmiseks eritingimuseta; • Vastuvõetav – kuulub heakskiitmisele piisava kontrolli korral; • Soovimatu – kuulub heakskiitmisele vaid juhul, kui riski alandamine ei ole teostatav ja kui järelevalveasutus selle nõusoleku annab; • Vastuvõetamatu – kuulub kõrvaldamisele. 5.4.2. Ohufaktorite hindamisel on raudteeohutuse hindamisel aluseks võetud tunnustatud Euroopa standard EVS-EN 501261:2005 (Raudteealased rakendused. Töökindluse, kasutatavuse, hooldatavuse ja ohutuse (TKHO) määratlemine ning esitlemine) ning selles sätestatud ohtlike sündmuste esinemissageduse määratlust ja riskide hindamise metoodikaid.14 Ohufaktoreid klassifitseeritakse vastavalt ohufaktori iseloomule ja riskiastmele. Riskiastme määramisel lähtutakse riski vastuvõetavusest ning riski ohjamiseks vajalike abinõude ulatusest. 12 Raudteeohutuse riskide hindamise ja haldamise kord p.5. 13 Raudteeohutuse riskide hindamise ja haldamise kord p.1.2-1.4. 14 Euroopa standard EVS-EN 501261:2005, p 4.6.2.2. ja p 4.6.3.2-4. 18  Riskide realiseerumise ennetamiseks tehakse korraldatakse süsteemset liiklusega seotud töötajate väljaõpet ja atesteerimist, mis on dokumenteeritud algusest lõpuni oma olulistes osades. Uute töötajate tööle asumisel saavad nad vastavad teadmised väljaõppe käigus. Ohufaktoritest on hinnatud:15  Hooldustööde teostamise ebakvaliteetsus  Hooldus-ja remondigraafiku planeerimisvead  Rongide ringluse ootamatud muudatused  Tarnevead  Operatiivse tehnilise abi kättesaadavus rongiliinide teenindamisel  Rongi- ja/või vedurite raadioside katkemine  Hädapiduri kasutamine reisija poolt  Liiklusvahendi ettesõit rongile raudteeülesõidul  Ebapiisava kogemusega ja/või nõudeid eirav personal  Personali psüühikahäired  Alkoholi-, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete kasutamisest tulenevad tervisehäired personalil  Inimeste ettetulek rongile ülekäigu/ülesõidu kohal  Inimeste ettetulek rongile väljaspool ülekäigu/ülesõidu kohta  Raudteetööliste ja/või nende töövahendite ettejäämine rongile  Suure looma ettetulek rongile  Infrastruktuuri viga  Valesti koostatud matk rongi vastuvõtul jaama ja ärasaatmisel jaamast  Kõrvalised asjad raudteel  Veeremi avariilised tehnilised rikked  Vandalism veeremi suhtes (kivid aknasse jms)  Kõrvalteel oleva veeremi ebagabariitsus  Rongide ülekoormus  Mittekvaliteetne diiselkütus  Tõrge diiselkütuse tarnes  Lõppjaama abitoite tõrge  Vedurijuhi poolt rongi vastuvõtmisel avastatud rike  Looduslikud tingimused (metsamassiivid, sood, rabad, looduskaitsealad, veehaarded ja valgalad.  Vene raudteeettevõtte töötajate ebapiisav pädevus.  Vene raudtee-ettevõtte veeremi mittekvaliteetne remondi ja hoolduse teostamine Venemaal. Hindamise tulemusel on selgunud, et ükski risk ei ületa vastuvõetavuse piiri ja raudteeohutusega seonduvad riskid on hetkel vastuvõetavad. Ohufaktorite register on käesoleva käsiraamatu lisa 1 5.5. 2015 aasta teisel poolel on GoRail hakanud pakkuma allhanke korras veoteenust vastavalt käesoleva dokumendi p.5.1.6 mainitule. 15 Raudteeohutuse riskide hindamise ja haldamise kord p.1.7. ja Ohufaktorite register 19  5.5.1. Ettevõttes esinenud tehnoloogiate ja nõuete eiramised. 5.5.2. 2015 aastal ei ole tuvastatud. 5.6. Ettevõttele koostatud ekspertarvamused ja riskiuuringud 5.6.1. GoRail on selle aasta juulis –augustis viinud läbi ohutusalaste riskide hindamise ja käesolev käsiraamat vastab tegelikkusele. 5.7. Ettevõttes toimunud õnnetuste statistika 5.7.1. GoRail-is 2014 aastal leidis aset kolm tööõnnetust (kerge raskusaste) ja tõsiseid õnnetusjuhtumeid ei olnud. 2015 ei ole hädaolukordi ja õnnetusjuhtumeid toimunud. 5.7.2. 03.04.2014 – pidurite pealejäämine veduril TEP-70 nr 236 Tapa-Lagedi lõigul. 5.7.3. 16.04.2014 – sõiduki ettesõit Elroni reisirongile, millest tulenevalt katkes päevaks tavapärane rongiliiklus. 5.7.4. 01.11.2014 Diiselrongil 810 tekkis rike kütusesüsteemis ja Narvast tulles. . 6. Ohutuse tagamise väljaõppe ja koolituse korraldamine ettevõttes.16 6.1. Ettevõte kasutab väljaõppe ja täiendõppe läbiviimiseks ettevõttesiseseid töötajaid, kes on ettevõttes tööl olnud vähemalt 5 aastat ja kellel on raudteealane kõrgharidus või kesk- erihardus. Lisaks kasutab ettevõte väljaõppeks ja täiendõppeks koostööd ohutusalast väljaõpet pakkuvate firmadega ja AS Ühinenud Depood insener-tehnilise koosseisuga. 6.2. Ohutuse tagamise väljaõppe ja koolituse korraldamine ettevõttes tugineb kehtestatud Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korrale, mille eesmärgiks on tagada ettevõtte töötajate ohutusalaste teadmiste pidev ja jätkusuutlik väljaõppe süsteem. Süsteem tagab ka töötajate teadmiste ning ametikohale vastavuse kontrolli. 6.3. Reguleeritud on 6.3.1. töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõpe ning täiendõpe; 6.3.2. ettevõtte esmaabiandjate väljaõpe ja täiendõpe; 6.3.3. töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe töökohal; 6.3.4. vedurimeeskondade ja rongibrigaadide väljaõpe ja täiendõpe; 6.3.5. diiselrongide ilma vedurijuhi abita juhtimine. 6.4. Töötajad on kohustatud reeglina üks kord aastas sooritama eksami GoRail-i poolt moodustatud atesteerimiskomisjonile, mille kava on kinnitatud juhataja poolt. Erandkorras võib atesteerimist teha üle aasta. 6.5. Ettevõttesse tööle asuvad töötajad läbivad kuni 30-se päevase koolituse, mille kava sisaldab täies ulatuses vajalikke materjale ohutuse tagamise väljaõppeks. 6.6. Töötajatele tutvustatakse tööle asumisel allkirja vastu vastava ametikoha tööohutusjuhendit, töö teostamiseks vajaminevaid juhendeid ja eeskirju. 6.7. Vedurijuhid. 6.7.1. Tööle lubamiseks peab vedurijuhil vastavalt raudteeseadusega kehtestatud nõuetest olema omandatud keskharidus, töökogemust (stažeerimist) vähemalt 4 kuud ning omama vedurijuhiluba ja tüübisertifikaati koos infrastruktuuri sertifikaadiga (enne 01.07.2013 vedurijuhiluba ja tööluba infrastruktuuril).17 16 Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ning töötajate tööalase väljaõppe ja koolituse kord. 17 Raudteeseaduse § 44 – 46 2 20  6.7.2. Vedurijuhtide koolitamine ja sertifitseerimine ning töölelubamine toimub vastavalt korrale „Vedurimeeskondade väljaõpe18“. Kord sisaldab vedurijuhtide ja vedurijuhiabide väljaõppe ja täiendõppe korraldamise nõudeid, vedurijuhtide eksami, katsesõidu ja perioodilise vahekontrolli vaidlustamise korda, vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vajaliku perioodilisse täiendõppe ja vahekontrolli läbimise korda, vedurijuhtide sertifikaadi väljastamise ja muutmise tingimused, sertifikaadi kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korda, sertifikaadi väljastamise, väljastamata jätmise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamise korda. 6.7.3. Vedurijuhtide perioodilist täiendkoolitust vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul viib läbi vanem-instruktorvedurijuht, kaasates vajadusel teisi pädevaid erialaspetsialiste. 6.7.4. Vedurijuhtide pädevuse perioodiline vahekontroll peab toimuma kord 3 aasta jooksul ja selle käigus hinnatakse vedurijuhi teadmisi raudteeveeremi ja sõidupiirkonna kohta. Hindamist võib korraldada mitmes osas. Sõidupiirkonna tundmist puudutav vahekontroll peab toimuma ka siis, kui vedurijuht on olnud tööst eemal aasta või kauem. Teadmiste hindamise eesmärk on välja selgitada vedurijuhi tööalased teadmised ja oskused. Vajaduse korral võimaldatakse vedurijuhile tema teadmiste ja oskuste täiendamiseks lisakoolitust19. 6.7.5. Vedurijuhtide töö korraldatakse vastavalt GoRail-i vedurimeeskondade töökorralduse juhendile ja selle lisadele. 6.8. Vedurijuhi abid20 6.8.1. Vedurijuhi abina saab töötada isik, kellel on vähemalt keskharidus ja kes omab kutsetunnistust kutseseaduse mõistes. Kutseeksam sooritatakse KAO (kutset andva organ) kutsekomisjoni ees. Ohutuseeskirjade tundmine ja neis kehtestatud nõuete teadmine on olulised eeldused kutseeksami edukaks sooritamiseks. 6.8.2. Uutel töötajatele eelneb enne kutse saamist ja iseseisvalt tööle asumist praktiline väljaõpe kogenud töötajate ja vanem- instruktorvedurijuhi juhendamisel. Väljaõppe kestvus sõltub töötaja eelnevast töökogemusest ja taotlemisel olevast kutsekvalifikatsiooni nõuetest, üldjuhul on kutsestandardi nõuetest tulenevalt selleks 2 kuud stažeerimist. Iseseisvalt tööle asuvale kutsega töötajale väljastatakse peale kohalike nõuete teadmise eksami sooritamist tööluba. Vedurijuhi abi sooritab tööloa eksami GoRail-i siseselt. 6.9. Rongibrigaad, rongiülemad, rongi elektrik-mehaanikud, vagunisaatjad-teenindajad ja vagunisaatjad. 6.9.1. Rongibrigaadi töötajad ei oma kutset raudteeseaduse mõistes. Töötajad peavad omama vähemalt keskharidust. Uutel töötajatele eelneb enne iseseisvalt tööle asumist praktiline väljaõpe kogenud töötajate juhendamisel, väljaõppe aja kestvus sõltub nii töötaja eelnevast töökogemusest kui taotlemisel olevast töökoha nõuetest. Vagunisaatjale, kes töötab ilma vedurijuhiabita diiselrongil, väljastatakse peale sellekohase eksami sooritamist tööluba. Asjakohast uute töötajate ja vajadusel perioodilist koolitust korraldab töökeskkonnaspetsialist, koolitusi viib läbi vanem-instruktorvedurijuht. 6.10. Kui töötajal on tekkinud töökatkestus (puhkus, töövõimetus jms), mille kestvuseks on üks kuni kolm kalendrikuud, tuleb töötajale teha täiendõpe, mille sisuks on seaduste, juhendite ja kordadega toimunud muutuste ja samuti töökorralduslike ja seadmepargis tehtud muutuste 18 AS GoRail Vedurimeeskondade väljaõppe kord, lisa 3 19 Raudteeseaduse § 452 20 Kutsestandardid Vedurijuhi abi, tase 2 12-04032014-01/4k ja Vedurijuhi abi, tase 3 12-04032014-02/5k 21  tutvustamine. Kui katkestus on üle 3 kalendrikuu peab töötaja sooritama eksami tööloa kehtivuse pikendamiseks. 6.11. Perioodiliselt viiakse läbi ettevõttesiseseid koolitusi vastutusvaldkondade ja erialade ulatuses vastavate erialade pädevate spetsialistide poolt. Koolituse vajadus ja sagedus oleneb valdkonnas toimunud muudatustest (õigusaktid, ohutusnõuded, rakendatavad uued tehnoloogiad jms). Koolitus toimub üldjuhul vähemalt üks kord kalendriaastas. Vedurijuhtide koolitus on korraldatud vastavalt raudteeseadusest sellele kutsealale esitatud nõude kohaselt. 6.12. Koolitus toimimiseks õnnetuse korral toimub üldkoolituse käigus. Analüüsitakse juhtumeid ja mängitakse rollimänge etteantud juhtumi stsenaariumist lähtuvalt. Selliseid koolitusi korraldab töökeskkonnaspetsialist kaasates vajadusel ettevõtja enda või väljastpoolt kutsutud erinevaid pädevaid spetsialiste nagu näiteks Päästeametist. 6.13. Tuleohutuse- ja esmaabi-alased koolitused ettevõtte töötajatele toimuvad perioodiliselt. Koolitusi viivad läbi vastavat pädevust omavad oma eriala spetsialistid. Praktilisi õppusi kriisiolukorras tegutsemiseks viiakse läbi ettevõttesiseselt. Võimaluse korral tehakse koostööd maakondlike kriisireguleerimisüksustega (päästeamet, politseiamet, maakond). 6.14. Vedurijuhtide ja vedurijuhiabide igapäevase töövõime ning teadmiste säilitamise eesmärgil on rakendatud erisuunitlusega spetsialist – vaneminstruktorvedurijuht. Tema õigused ja kohustused määravad tööleping ja ametijuhend. 6.15. Teise ettevõtte rongikoosseisudega rongiliinide teenindamisel võib tegemist olla teise ettevõtte rongibrigaadidega, kelle ettevalmistuse eest vastutab ettevõte, mis organiseerib oma vagunite ja/või töötajatega rongi teenindamist. Sel juhul toimub koostöö ettevõtete juhtkondade tasemel ja otseseks kontaktiks GoRaili jaoks ja esindajaks rongis on rongiülem. Kellega sünkroniseeritakse tegevused vastavalt tööprotsessist tulenevatele vajadustele. 6.15.1. Venemaa raudtee-ettevõtte rongipersonal lähtub oma töö korraldamisel ja hädaolukordades järgmistest juhend dokumentidest, mis on kinnitatud SRÜ ja Baltimaade Raudteeadministratsioonide nõukogul: 6.15.1.1. Соглашение между железнодорожными администрациями государств – участников Содружества Независимых Государств, Грузии, Латвийской Республики, Литовской Республики, Эстонской Республики об особенностях применения отдельных норм Соглашения о международном пассажирском сообщении (СМПС) – ОП СМПС 6.15.1.2. Инструкция по обеспечению пожарной безопасности в вагонах пассажирских поездов международного сообщения между государствами-участниками СНГ, Латвийской Республикой, Литовской Республикой, Эстонской Республикой, 6.15.2. Инструкция электромеханику пассажирского поезда международного сообщения, 6.15.3. т) Инструкция для проводника пассажирского вагона межгосударственного сообщения, 6.15.4. Инструкция для начальника пассажирского поезда международного cообщения. 22 7. Ohutuse kohta teabe dokumenteerimise, edastamise ja vahetamise kord ettevõttes, samuti pädevate ametiasutustega ja teiste raudtee-ettevõtjatega teabe vahetamise kord. 7.1. Rongiliiklusest tulenevat ohutusalast teavet dokumenteerib töökeskkonnaspetsialist21. 7.2. Teise riigi raudtee-ettevõtja veeremi kasutamisel lähtutakse ohutusnõuete tagamisel antud ettevõttes kehtestatud tingimustest. Operatiivne info edastamine hädaolukorras toimub vastavalt käesoleva dokumendi peatükis 8 sätestatule. 7.3. Ettevõttes kehtestatavad korraldused, tehnilised ning ohutusalased juhendid edastatakse vanem-vedurijuhtinstruktorile ja töökeskkonnaspetsialistile ning tutvustatakse liiklusega seotud ametikohtadel töötavatele töötajatele allkirja vastu ning OJS ja ohutusalased juhendid koos vastava sissekande tegemisega töötaja juhendamise kaardile. Ohutusalaste juhendmaterjalide osas toimub ka töötajate jooksev koolitus võimaluse korral igapäevastel tootmisnõupidamistel. Liiklusohutusega seotud korraldused edastatakse töökeskkonnaspetsialistile ja ekspluatatsioonimeistrile, kes organiseerivad nende tutvustatakse liiklusega seotud ametikohtadel töötavatele töötajatele allkirja vastu ning korralduste koopia antakse rongiülemate kätte mappidesse. Allkirjalehed säilitatakse koos juhendmaterjalide ja korraldustega mapis ohutusalane dokumentatsioon töökeskkonnaspetsialisti poolt. Kord aastas toimub töötajate atesteerimine, mille raames kontrollitakse töötajate teadmisi ohutusalastes küsimustes. Erandkorras toimub töötajate atesteerimine üle aasta. Selline lähenemine võimaldab kõige operatiivsema informatsiooni liikumise.22 7.4. Ohutuse kohta teabe dokumenteerimine ja edastamine ning töökohtade määramine, millel töötavad isikud vastutavad raudteeõnnetuse, õnnetuste ja vahejuhtumite toimumise korral pädevate ametiasutuste viivitamatu teavitamise eest, on kirjeldatud käesoleva dokumendi 8. peatükis ja Õnnetusjuhtumist teatamise korras.23 7.5. Eesmärk on tagada efektiivne info liikumine, samuti määrata: 7.5.1. kõrvalekaldumised normidest, mida käsitletakse kui õnnetust; 7.5.2. kord, kuidas edastatakse teateid õnnetustest; 7.5.3. tegutsemine ka juhtkonna töövälisel ajal. 7.6. Protsessi täitmise käigus ettetulevate tööde täitmise eest vastutavad töötajad oma ametjuhendite ja töölepingute alusel. 7.7. Reisirongiga toimunud raudteeohutust mõjutavate juhtumite ettevõttesisese juurdluse, kui tegemist on GoRaili veeremiga ja vedu korraldab GoRail, olenemata toimumiskohast, viivad läbi arendusdirektor, ekspluatatsioonimeister ja töökeskkonnaspetsialist, kes informeerivad juhtumist ning väljastavad dokumendid määratud raudtee ja ametiasutustele.24 7.7.1. GoRaili poolt opereeritava, kuid talle mittekuuluvate rongikoosseisu osalusega juhtumite uurimist Eesti Vabariigi territooriumil korraldatakse koostöös teise raudtee-ettevõtte pädevate isikutega ja kooskõlastatakse vastava protokoll iga juhtumi koha. 7.8. Tööõnnetuste toimumise viivitamatu teatamise eest töökeskkonnaspetsialistile (tema äraolekul personalispetsialistile) vastutab töötaja vahetu juht, tema äraolekul vastava struktuuriüksuse 21 Ohutusjuhtimise süsteemi haldamise kord p4.2 22 Ohutusjuhtimise süsteemi haldamise kord p.4. 23 Õnnetusest teatamise kord p.7 ja lisa 1 ning Ohutusjuhtimise süsteemi haldamise kord p.5. 24 Ohutusjuhtimise süsteemi haldamise kord p.5.1. 23  juht. Toimunu juurdluse korraldamise eest vastutab töökeskkonnaspetsialist (tema äraolekul personalispetsialist). 7.9. Raudteeveeremi vastavuse aruanded esitab GoRail Tehnilise Järelevalve Ametile, Vastavalt „Raudteeseaduse“ § 34 lõike 5 nimetatud teabe koostamise ja edastamise eest vastutab töökeskkonnaspetsialist.25 8. Ettevõtja organisatsioonis töökohtade määramine, millel töötavad isikud vastutavad raudteeõnnetuse või intsidendi toimumise korral pädevate ametiasutuste viivitamatu teatamise eest.26 8.1. Tegutsemisplaan sisaldab operatiivse info liikumise korraldust ettevõtte töötajate, liikluskorraldajate, pääste ja muude ametite vahel ning konkreetseid meetmeid tekkinud ohuolukorra maksimaalselt efektiivseks lahendamiseks ja ohutu liikluse jätkumiseks. 8.1.1. Töötajate poolt info edastamine kord õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite korral on reguleeritud Õnnetuses teatamise korras.27 8.1.1.1. Õnnetusteate saanud töötaja peab saadud informatsiooni põhjal tegema otsuse, kas teade on vaja edasi anda kohe või võib seda teha töö käigus ja peab otsustama, kellele teade edasi anda. Kahtluse tekkimisel teate õigsusest tuleb teadet kontrollida tagasisidega või muul viisil. Kui on toimunud õnnetus vara või inimestega, on puhkenud tulekahju või esineb keskkonnareostus informeeritakse üldjuhul viivitamatult esmajärjekorras ASi Eesti Raudtee ja päästeteenistust. Vene Föderatsiooni territooriumil teavitatakse Õnnetusest teatamise korra lisas 1 määratud telefonidele. 8.1.2. Pommiähvardusest informeerib sellise teabe saanud töötaja telefoni teel viivitamatult esmajärjekorras päästeteenistust ja tegutsetakse vastavalt päästeteenistusest saadavatele juhisele. Ja seejärel informeeritakse ettevõtte juhti. 8.1.3. Kui on asutud tegema päästetöid, informeeritakse päästetööde juhti mitte harvem kui iga 60 minuti järel ja olukorra muutustest koheselt. Vene Föderatsiooni territooriumil teavitatakse koheselt politseile ja raudteeinfrastruktuuri omaniku esindajale. 8.2. Sidevahendid õnnetusest teatamiseks 8.2.1. Hädaolukorrast teatamiseks kasutatakse esimest kättesaadavat sidevahendit ja esmajärjekorras ametitelefoni vastavalt kehtestatud reglemendile. 8.2.2. Informatsiooni esitatakse vastavalt käesoleva käsiraamatu punktis 8.3 ja selle alapunktides kirjeldatule ning teate sisu peab vastama punktis 8.5.1 sätestatule. 8.2.3. Side kiireks saamiseks on käesoleva käsiraamatu p.8.4 lisatud olulised telefoninumbrid hädaolukorras kasutamiseks. 25 Ohutusjuhtimise süsteemi haldamise kord p.5.2. 26 Õnnetusest teatamise kord 27 Õnnetusest teatamise kord p.7 ja lisa 1. 24 8.3. Skeem 1 - Info liikumise korraldus hädaolukorras Vagunisaatja Rongiülem Vedurijuht Politsei Päästeamet Keskkonnakaitse inspektsioon Müügijuht Ekspluatatsiooni- AS Eesti Raudtee rongidispetšer meister Juhataja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS rongidispetšer Edelaraudtee Infrastruktuuri AS kvaliteedi- ja AS Eesti Raudtee rongididpetšer- ohutusjuht rongi liikumist takistavatest asjaoludest, sh kui rong ei saa edasi liikuda omal jõul. 8.3.1. Hädaolukorras operatiivse info liikumise korraldamine vastavalt skeemile 1 (p.8.3) 8.3.1.1. Vastavalt skeemile teatab ohuolukorrast esimesena teadasaanud töötaja (vedurijuhi abi liige, vagunisaatja vms) tekkinud olukorrast vedurijuhti. Vedurijuht informeerib olukorrast rongidispetšerit, juhatajat või tema poolt määratud isikut ja vajadusel ekspluatatsioonimeistrit, politseid, päästeteenistust. 8.3.1.2. Juhtkonna liikmed hindavad tekkinud olukorda ja annavad vastavad juhised rongiülemale ja/või vedurijuhile, kuidas toimida, kes omakorda annavad infot teistele töötajatele. Juhtkonna liikmed võivad saadud info põhjal ise teatada ohuolukorrast politseile, päästeteenistusele või infrastruktuuri omanike esindajatele. 8.3.1.3. Juhul, kui hädaolukord tekib Eesti Vabariigi territooriumil asuval raudteeinfrastruktuuril teise ettevõtte veeremi osalusel, informeerib teise raudtee- ettevõtja rongiülem GoRail-i vedurijuhti kaasaskantava raadiosaatja teel olukorrast ning viimane võtab vastu otsuse GoRail-i infrastruktuuriomaniku rongidispetšerile, juhatajale ja tema poolt määratud isikutele vastavalt skeemis 1 toodule ja teistele ametiasutustele info edastamise osas. 8.3.1.4. Hädaolukordades operatiivse informatsiooni vahendamise eesmärgil on veduritesse ja rongikooseisu staabivagunisse paigaldatud teisaldatavad raadioside jaamad, mis võimaldavad ohuolukorra tekkimisel tagada operatiivse info vahetamise veduri- ja rongimeeskonna vahel. Veduris on olemas ka tagavara raadiojaam juhuks, kui üks kasutuselolevates peaks rikki minema ning enne rongi väljumist vedurijuht ja rongiülem kontrollivad sidevahendite korrasolekut. Rongiülematele on väljastatud 25  vastavad korraldus ning infovahetus toimub regulaarselt ja korrapäraselt.28 Samuti informeerib hädaolukorras rongiülem olukorras ka GoRaili müügijuhti telefoni teel ja kirjeldab tekkinud olukorda. Müügijuht organiseerib infovahetuse koordineerimise GoRail juhtkonna ja rongibrigaadi vahel. 8.3.1.5. Hädaolukorra tekkimisel teavitab hädaolukorrast esimesena teada saanud töötaja vedurimeeskonda raadiosaatja või teenistusliku telefoni teel ja vedurimeeskond raadioside või telefoni teel Infrastruktuuriettevõtte rongidispetšerit ja vajadusel päästeteenistust (tel 112) viivitamata kõigist raudteeinfrastruktuuri kahjustavatest ja kahjustada võivatest asjaoludest, sh raudteeinfrastruktuuril ja raudteega külgneval maa- alal aset leidnud õnnetusjuhtumitest, tõsistest õnnetusjuhtumitest, vahejuhtumitest, tehnilistest juhtumitest ja raudteeinfrastruktuuril liikuva veeremi vigastustest. Õnnetusjuhtumisse sattunud või õnnetusjuhtumi tõttu Liiklusgraafikust kõrvale kaldunud GoRaili rongi edasisõidu korra ja tingimused määrab raudteeinfrastruktuuri omaniku esindaja.29 8.4. Hädaolukorras operatiivse info edastamise telefonid AS Eesti Raudtee raudteekorraldaja 6156330; 6158545 Edelaraudtee dispetšer 3848379, 3849290 Alar Pinsel - juhataja 5166091 Jolan Ševtsov - arendusdirektor 54511422 Tõnis Meister-tehnikaala juht 5106391 Olga Ljaussova - müügijuht 5019835 Ljudmilla Anissimova - 5137418 ekspluatatsioonimeister Vedurijuhid - Moskva rong: 56897618 Edelaraudtee kvaliteedi-ja ohutusjuht 5056594 Päästeteenistus ja politsei 112 Piirivalveameti Narva piiripunkt 7306540, 3567659 Ivangorodi piiripunkt +7 812 4364123 OAO FPK Sev-Zap rongidispetšer +7 812 4368815 Oktoobriraudtee Bologoe 2281 DHO 21511 Moskva jaama korrapidaja 29858 Oktoobriraudtee formeerimistsehh 29558 8.5. Teate koosseis. 30 8.5.1. Õnnetuse teade peab olema lühike ja selge ning sisaldama järgmist informatsiooni:  teate edastaja nimi, töökoht, telefoninumber, fax.  mis toimus (juhtunu kirjeldus)  kus toimus ja kuidas sõita sündmuskohale 28 Teiste raudtee-ettevõtete rongikoosseisude teenindamisel raadioeeside korraldamine veduribrigaadi ja rongipersonali vahel. 29 Raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping ASi Eesti Raudtee ja ASi GoRail vahel nr 10619 p.12. 30 Õnnetusest teadmise korra p.6. 26   mis ajal toimus  kas on ohvreid  kas on vaja kiiresti abi ja millist.  kas on inimeste evakueerimise vajadus.  õnnetuse ulatus, riskihinnang ja tarvitusele võetud abinõud  keskkonnareostuse oht, mürgiste veoste olemasolu ja milliste  kellele on juhtunust varem teatatud  side sündmuskohaga 9. Ettevõtte tegutsemisplaan õnnetuse või intsidendi korral, mis tagab ühtlasi vajalikus ulatuses koostöö päästeasutuste, teiste pädevate ametiasutuste ning raudtee-ettevõtjatega. Õnnetuste tagajärgede likvideerimisel on vajalik teha kiireid otsuseid nii ettevõtte kui teenistuste tasemel. Töötajate tegevused, teiste kaasatavate institutsioonide teavitamine ning selleks vajalikud kontaktid on toodud juhendites Õnnetusjuhtumist teatamise kord ja Avariide ja õnnetuste tagajärgede likvideerimise kord ning nende lisades. Töötajate käitumismudel operatiivse info edastamisel hädaolukorra tekkimisel on toodud ka Skeemis 1 (p.8.3.) ja selle kirjelduses p.8.3.1. Avariide ja õnnetuste tagajärgede likvideerimise kord määrab: • töötajad, kes tegutsevad õnnetuste likvideerimisel ja nende ülesanded • töötajate teavitamise korra • õigusaktidega määratud ametkondade teavitamise korra • juhised tegutsemiseks erineva raskusastmega õnnetuse korral • ressursid, mis kaasatakse õnnetuste tagajärgede likvideerimiseks • koostöö korraldamise korra riiklike ametkondadega ja kaasatud ettevõtetega • õiguslikud alused liikluse korraldamisel ja taastamisel 9.1. Tegevusplaan õnnetuse või intsidendi korral31 9.1.1. Organisatsioonilised juhised õnnetuste tagajärgede likvideerimisel 9.1.1.1. Päästetööde juhtimine. 9.1.1.1.1. Päästetööde või avarii tagajärgede likvideerimise juhtimiseks moodustatakse töögrupp ettevõtte juhi juhtimisel. Tööde juhtimine võib olla pandud ülesandeks ka teistele töötajatele. Puhkepäevadel ja riigipühadel teostavad päästetöid vahetult sündmuspaigal olevad töötajad (vedurijuht, vedurijuhi abi, rongimeeskonna liikmed) seni, kuni nad ei ole andnud päästetööde organiseerimist üle töötajale, kes teeb seda oma ametikohustustest tulenevalt. Korraldust ootamata alustab sündmuskohal viibiv töötaja koheselt päästetöid olemasolevate vahenditega. 9.1.1.1.2. Kui on toimunud õnnetus ohtlike ainetega või antud pommiähvardus, on tegemist eriolukorraga ja vedurijuhil või isikul, kes sai infot sellise olukorra kohta, on kohustus koheselt teavitada päästeteenistust telefoni teel ja vahetut juhti ning vahetu juht teavitab ka ettevõtte juhatajat. Kohapeal tegutsetakse vastavalt 31 Avariide ja õnnetuste tagajärgede likvideerimise kord 27  päästeteenistuselt saadud juhistele. ja vastavalt ametijuhenditele, tagades esmajärjekorras reisijate evakueerimise ohuallikast ohutusse kaugusse.32 9.1.1.1.3. Kui sündmuskohale saabub isik, kellele on pandud päästetööde juhtimine, peab ta sellest, et ta on määratud päästetööde tööjuhiks, senisele tööjuhile teatama ja seniselt tööjuhilt juhtimise üle võtma. 9.1.1.1.4. Sündmuskohal alluvad kõik töötajad määratud päästetööde tööjuhile vaatamata tööalasest positsioonist. 9.1.1.1.5. Kui sündmuspaigale saabub riiklik päästeteenistus on temal õigus üldjuhtimine üle võtta. 9.1.1.1.6. Kui riikliku päästeteenistuse töötaja on päästetööde juhtimise üle võtnud, ei ole ettevõtte poolt määratud üldjuhil õigus sündmuskohalt lahkuda. GoRail-i töötaja jääb tööle uue üldjuhi alluvana ja jätkab raudtee poolt tehtavate tööde korraldamist. 9.1.1.2. Sündmuskoha säilitamine. 9.1.1.2.1. Kui õnnetuse põhjuste kindlakstegemiseks on vajalik sündmuskoha detailsem uurimine, tuleb juhtunust osalejatel või päästetööde teostajatel tarvitusele võtta abinõud sündmuskoha säilitamiseks võimalikult puutumatuna. 9.1.1.3. Päästetööde korraldamine. 9.1.1.3.1. Kergemad päästetööd viiakse läbi kohalike vahenditega või kaasates kohalikke riiklikke päästeteenistusi ja tuletõrjet. Raskematel juhtudel pöördutakse abi saamiseks AS Eesti Raudtee, Edelaraudtee ASi, Riigi Päästeameti, teiste ettevõtete poole. 9.1.1.3.2. Otsuse abi kutsumiseks võtab vastu päästetööde juht, kes kooskõlastab otsuse GoRail-i juhtajaga. Reisijate veoks sündmuskohalt või jaamadest tellitakse vajadusel autobussid. 9.1.1.3.3. Rongiliiklust võib jätkata pärast ohtliku koha ülevaatust ja raudtee infrastruktuuriettevõtja päästetööde juhi otsust rongiliiklus avada. 9.1.1.3.4. Kõik õnnetusega ning rongiliikluse korraldamisega seotud ettekanded ja korraldused teostab ja registreerib kas AS Eesti Raudtee või Edelaraudtee AS vastavalt sellele, kelle infrastruktuuril õnnetus juhtus. (Mis toimus, kus toimus, mis ajal toimus? Kellelt teade saadud, kellele antud, mis ajal? Olukorra muudatuse teated. Käsud ja korraldused, mis on seotud liikluskorraldusega või lubavad korraldada liiklust mingite lisatingimuse täitmisel). Registreerida tuleb ka kontrollimisel valeks osutuv informatsioon. 9.1.1.4. Rongide rikete kõrvaldamine. 9.1.1.4.1. Kui rongil ei ole vigastusi või on vigastused, mida suudavad kõrvaldada rongimeeskonna liikmed, jätkab rong sõitu peale loa saamist rongidispetšerilt, juhatajalt või ekspluatatsioonimeistrilt. 9.1.1.4.2. Kui rongiriket ei ole võimalik kõrvaldada rongimeeskonna poolt kohapeal, korraldab GoRail-i juhataja, tema poolt määratud isik või päästetööde juht ASi Ühinenud Depood remondibrigaadi väljakutse sündmuskohale. Remondibrigaad kas taastab rongi töövõime määral, mis võimaldab rongi iseseisva ärasõidu 32 Инструкция электромеханику пассажирского поезда международного сообщения p. 8.5 , Инструкция для проводника пассажирского вагона межгосударственного сообщения p. 3.11 , Инструкция для начальника пассажирского поезда международного cообщения p.7. 28  jaamavahelt või määral, mis võimaldab rongi äraviimise selleks tellitud abiveduriga. Rongidispetšerit hoitakse kursis pidevalt ja jagatakse infot selle kohta, kui kaua võtab hinnanguliselt aega rikke kõrvaldamine. 9.1.1.4.3. Abiveduri tellimise korraldab GoRail-i juhataja või tema poolt volitatud isik. 9.1.1.4.4. Juhul, kui rong ei saa tehnilise rikke pärast edasi liikuda, siis korraldatakse reisijate vedu sihtpunkti bussiga. Asendusbusside tellimise eest vastutab juhataja või tema poolt määratud isik. 9.1.1.4.5. Kui tegemist on veeremi pidurisüsteemi või veermikuosa rikkega, mis ei võimalda ohutult edasi liikuda, kuid GoRail-i poolt organiseeritud remondibrigaad likvideerib rikke omal jõul sellisel kujul, et rongi on võimalik transportida abiveduriga või rong on võimeline liikuma omal jõul, siis GoRail-i või lepinguline pädev isik, kes omab vaguni järelevalvaja kutsetunnistust väljastab infrastruktuuri omaniku esindajale vastava õiendi, kus on märgitud, mis kiirusega ja mis tingimustel on võimalik rongil liikuda kodudepoosse. 9.1.1.4.6. Kui rongi ei saa ära viia raudteed pidi või kulub selleks üle 24 tunni teeb otsuse tegutsemise kohta GoRail-i juhataja. 9.1.1.4.7. Kui rongi väljumisel reisi teenindamisele ilmneb rike, mis vajab osa veeremi või terve rongi vahetamist, siis informeeritakse sellest rongidispetšerit ja ekspluatatsioonimeistrit ning ettevõtte juhti. Täiendavad manöövertööd kooskõlastatakse rongidispetšeriga telefoni teel. 9.2. Päästeameti osalemisel annab juhatuse liige või tema poolt määratud GoRail-i päästetööde juht kõik volitused sündmuspaigal üle Päästeameti poolt päästetöid juhtivale isikule. GoRail-i päästetööde juht ei lahku õnnetuskohalt, vaid korraldab koostööd päästjatega ja infrastruktuuri ettevõttega neid konsulteerib neid spetsiifilistes küsimustes. 9.2.1. Kõik õnnetusjuhtumiga seotud informatsioon, mis puudutab rongiliiklust ja liiklustöötajaid, edastatakse ainult juhatuse liikme või tema poolt volitatud isiku vahendusel. 9.2.2. Teiste raudtee-ettevõtjatega tehakse koostööd lepingutes ettenähtud korras 9.2.3. Raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest teavitab Tehnilise Järelevalve Ametit vastavalt raudteeseaduses sätestatud klassifitseeritava õnnetusjuhtumi, tõsise või vahejuhtumi toimumisel juhataja või tema poolt määratud isik. 9.2.4. Teabe ja asitõendite kogumise õnnetuse asjaolude kohta korraldab töökeskkonnaspetsialist, kes korraldab koostöös juhatajaga või tema poolt määratud isikuga sisejuurdluse ja vahendab teavet ning tegevusi teiste uurimisorganitega. 9.2.5. Tööõnnetuse korral teavitab juhtumist „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses“ sätestatud korras töökeskkonnaspetsialist.33 9.2.6. Eelnimetatud tegutsemisplaani täitmise eest vastutavate töötajate väljaõpet koos pädevate spetsialistide kaasamisega koordineerib töökeskkonnaspetsialist koostöös personalispetsialistiga: uutele töötajatele koheselt nende vastavale ametikohale tööle asumisel, teadmiste ja oskuste taseme säilitamise eesmärgil täiendõpet kõigile vastutavatele töötajatele kord kalendriaastas (teostavad rongiülemad ja veeremispetsialist), tegutsemisplaaniõppusi kord kolme-viie aasta jooksul. Vajalikud ressursid selleks eraldab juhatus tuginedes Ohutusjuhtimise süsteemi auditi tulemustele või lähtuvalt kiiret lahendust vajavast olukorrast. 33 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §5 29  9.2.7. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb oma tegutsemisplaanid teatavaks oma majandataval raudteetaristul või sellega ühendatud raudteetaristul tegutsevatele vastavalt raudteeseaduses, raudteevõrgustiku teadaandes ning raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus sätestatud tingimustele. Tegevusplaani kohta operatiivset infot edastab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja GoRail-le juhtkonna tasandil reisijateveo üksuse juhi kaudu GoRail-i juhatajale ja operatiivsel tasandil rongidispetšer või raudteekorraldaja informeerib rongiülemat raadioside või teenistusliku mobiiltelefoni kaudu vedurijuhti ja tema kaudu ka rongimeeskonda ja vajadusel teenistusliku telefoni kaudu müügijuhti, kes omakorda informeerivad vajadusel ekspluatatsioonimeistrit, juhatajat jt vajalikke spetsialiste. 9.2.8. GoRail teeb oma tegutsemisplaanid teatavaks raudtee omanikule, kelle raudteeinfrastruktuuril ta veoteenust osutab vastavalt raudteeseaduses, raudteevõrgustiku teadaandes ning raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus sätestatud tingimustele; Tegevusplaani kohta operatiivset infot edastab juhtkonna tasandil GoRail-i juhataja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja reisijateveo üksuse juhile ja operatiivsel tasandil informeerib vedurijuht raadioside või teenistusliku mobiiltelefoni või müügijuht teenistusliku mobiiltelefoni kaudu rongidispetšerit või vajadusel raudteekorraldajat. 9.2.9. Tegusplaan hindamine ja täiustamine toimub tuginedes ohuolukorra järgsel kokkuvõtva koosoleku arutelul, milles antakse hinnang ühe või teise tegevusplaani elemendi toimimisele või tõrkele. 9.3. Erakorralistes olukordades vastutavad ametikohad ja töökorraldus 9.3.1. Hädaolukordades olukordades on ettevõtte nimel otsuste vastuvõtmise õiguslik järjestus alljärgnev: juhataja, -arendusdirektor, -ekspluatatsioonimeister, - töökeskkonnaspetsialist. Nimekirjas eespool töötajaga/tega kontakti mittesaamisel, olenemata avarii või õnnetuse toimumise ajast, teeb otsused ettevõtte nimel järgmine töötaja ja need on kõigile GoRail-i töötajatele erakorralises olukorras täitmiseks. Kui õnnetus on peatanud raudteeliikluse tuleb võtta tarvitusele kõik abinõud, et võimalikult kiiresti taastada raudteeliiklus.34 9.3.1.1. Tegevusplaani täideviimise eest vastutavate töötajate/ametikohtade kontaktandmed on märgitud tabelis p 8.4. 9.3.1.2. Kõik töötajad, kes vastutavad hädaolukorras informatsiooni edastamise ja päästetööde koordineerimise eest, peavad oskama eesti keelt määral, mis võimaldab arusaadavalt ja piisavalt selgelt end väljendada ja saada aru edastatavast infost. 9.3.2. Õnnetuste tagajärgede likvideerimine GoRail-i juhtkonna töövälisel ajal. 9.3.2.1. Töötajate töölerakendamine õnnetuste tagajärgede likvideerimiseks administratsiooni töövälisel ajal toimub vastavalt GoRail-i juhatuse liikme korraldusele. 9.3.2.2. Töövälisel ajal kutsutakse vajaduse korral tööle töölt vabad GoRail-i töötajad eesmärgiga võimalikult kiiresti likvideerida tekkinud hädaolukorra tagajärjed. Hetkel töökohal olevad töötajad on kohustatud koheselt asuma tööle ilma selleks 34 Avariide ja õnnetuste tagajärgede likvideerimise kord p1.1. 30  täiendavat korraldust saamata. Tööl oldud aega arvestatakse ja tasustatakse seadusega ettenähtud korras 9.3.2.3. Töötajate väljakutsumise korraldavad olenevalt juhtumi iseloomust, ulatusest ja ajast vanem-vedurijuhtinstruktor või administratsiooni töötajad. 9.3.3. Õnnetuse tagajärje ja põhjuste uurimine 9.3.3.1. Õnnetuste põhjuste ja tagajärgede juurdlus ning tekkinud kahjude kindlakstegemine toimub GoRail-i juhatuse liikme korraldusega määratud komisjoni poolt. 9.3.3.2. Komisjon teeb otsuse võimalikult kiiresti kuid hiljemalt kahe nädala jooksul ning esitab selle juhatuse liikmele otsuse tegemiseks. 10. Ohutusjuhtimise süsteemi ja selle rakendamise hindamise meetodid ning hindamisest tuleneva täiustamise abinõud 10.1. Ettevõtte juhtkonna pädevad spetsialistid tagavad OJS vastavuse õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Ohutuse hindamise sõltumatuse tagamiseks kasutab GoRail vajadusel spetsiaalselt ohutusega tegelevat Edelalaraudtee Infrastruktuuri AS-i koosseisu kuuluvat üksust – kvaliteedi ja ohutusteenistust. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ei kuulu Go kontserni koosseisu ja on ühtlasi ka avaliku raudteeinfrastruktuuri omanik, mille huvides on tagada ohutu liiklus raudteel ja seega on tema esindajad erapooletud oma tegevuses. 10.2. GoRail ei kasuta Ohutusjuhtimise süsteemi hindamisel teenuse sisseostmist. 10.3. OJSi ja selle rakendumist auditeeritakse vähemalt üks kord kalendriaastas juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus. Süsteem ja selle rakendatuse tõhusus hinnatakse lähtuvalt ohutusjuhtimise poliitika elluviimisest ja püstitatud eesmärkide saavutatust. Ohutusjuhtimise süsteemi ja selle rakendamise hindamisel juhindutakse järgmistes arvestusperioodi jooksul kogunenud info põhjal, mida kogutakse töökeskkonnaspetsialisti ja töötajate tagasiside alusel, töökeskkonnaspetsialisti töö tulemusel ning tekkinud ohuolukordade lahendamise kogemusest ja probleemide lahendamise preventiivsest planeerimisest.35 10.4. Hinnangu kujundamisel võetakse aluseks ohutuse alane olukord ettevõttes ja selles olukorras hindamisperioodi jooksul toimunud muudatused mida iseloomustavad:  Riskide hindamise tulemused;  Rutiinse järelevalve käigus tuvastatud mittevastavused;  Kvaliteedi-ja ohutusteenistuse poolt teostatud siseauditite tulemused;  Laekunud avaldused ja ettepanekud töökeskkonna seisukorra parandamiseks;  Riiklikku järelevalvet teostama määratud institutsioonide poolt teostatud järelevalvetoimingute tulemused (TJA, Päästeamet, Tööinspektsioon, jms);  läbiviidud regulaarne ohutusjuhtimise süsteemi audit. 10.5 OJS rakendamise hindamise tulemusi ja toimunud õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi uurimisel saadud andmeid analüüsitakse läbi ja nende alustel tehakse muudatused OJS täiustamiseks, viimaks ellu raudtee-ettevõtja raudteeohutuspoliitikat ja saavutamaks raudteeohutuse eesmärke. Koostas: Jolan Ševtsov [email protected] 35 Raudteeohutuse riskide hindamise ja haldamise kord p.1.7 ja 1.8. 31  Ohutusjuhtimise süsteemi põhiliste protsessikirjelduste loetelu 1. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord; 2. Õnnetusjuhtumist teatamise kord; 3. Avariide ja õnnetuste tagajärgede likvideerimise kord; 4. Raudteeohutuse riskide hindamise ja haldamise kord; 5. Ohutusjuhtimise süsteemi haldamise kord; 6. Tuleohutusnõuded AS-i GoRail veeremil; 7. Sisekontrolli läbiviimise kord; 8. Töökeskkonnavoliniku tegevuse alused ja kohustused; 9. Korraldus Liiklusgraafikust kinnipidamine 10. Vedurimeeskondade väljaõpe kord; 11. AS GoRail eeskiri diiselrongi käitamiseks üksnes vedurijuhiga; 12. AS-i GoRail vedurimeeskondade töökorralduse juhend 13. Vedurimeeskonna tööde reglemendid enne ja pärast reisi; 14. Raudteeohutuse riskide hindamise kord; 15. Ohufaktorite register. 32  Ohufaktorite register – Ohutusjuhtimisesüsteemi lisa 1 Kinnitatud AS Go Rail 08.07.2015 ____________________Alar Pinsel -juhataja Realiseeru Ettevõtte protsess nud Ohufaktori tekkimise Riskikategooria Ohufaktori tekkimise Ohu tekkimist ohuteguri tõenäosus (EVS-EN (EVSEN 50126 Ohufaktor tõenäosuse määratlemise soodustavad Tegevused riskide maandamiseks tagajärg - Täiendavad ohutusmeetmed 501261:2005; p 1:2005; põhjendus aspektid hädaoluko 4.6.2.2) p.4.6.3.4) rd (Rdts § 40) Tehnikala juhataja kontrollib operatsioonide Veeremi hoolduseks ja remondi-ja teostamist ja juhenditele vastavust lepingulisel hooldusteenuse sisseostmine vaid Lepingulise partneri Kontrolli Ebatõenäoline. partneril ja võtab hooldusest ja remondist vastavat pädevust ja tegevusluba töötajad ei järgi täpselt puudumine, Ebaoluline. Esinemine on väljunud veeremi vastu. Peale hooldustööde omavalt ettevõttelt. Veeremi Hooldustööde tehnoloogilist protsessi personali Kuulub ebatõenäoline, kuid läbiviimist tehakse rongi ja veduri tehnilise ekspluatatsioonilaskmisel võtab veeremi teostamise (võimalus, et mõni osa jääb ebapiisav X heakskiitmiseks võimalik. Võib eeldada seisundi žurnaali märge tööde teostamise kohta ja vastu ja kontrollib selle turvalisust ebakvaliteetsus üldse hooldamata kvalifikatsioon, raudteeasutuse ohu tekkimist allkiri lepingulise partneri volitatud isiku poolt. kindlustavate seadmete vastavust kogemuste puudumisest või personali nõusoleku(ta)l erandjuhtudel Lepingulisel partneril on uute töötajate tööle raudteeseaduses ja TKEs sätestatud hooletusest). hooletus võtmisel korraldatud töötaja õppe töökohal ning tingimustele tööd alustav vedurijuht ja seejärel kvalifikatsiooni eksami sooritamine. vagunite osas rongiülem ning elektrik Hooldus- ja remondiplaan Ebatõenäoline. kooskõlastatakse mitme Personali Plaan kooskõlastatakse mitme töötaja poolt, kes Ebaoluline. Esinemine on Hooldus- ja töötaja poolt, kinnitatakse ebapiisav on saanud vastava väljaõppe. Hooldusgraafik Kuulub ebatõenäoline, kuid remondigraafiku juhatuse liikme poolt ja kvalifikatsioon, koostatakse kuude lõikes, arvestades eelnevalt X heakskiitmiseks Ei vaja võimalik. Võib eeldada planeerimisvead kooskõlastatakse hooldust personali tehtud hooldusi. Toimub veeremi läbiookus ja raudteeasutuse ohu tekkimist ja remonti teostava hooletus tehnilise seisundi pidev jälgimine. nõusoleku(ta)l erandjuhtudel lepingulise partneriga. Hooldus ja remont Kui rongi liinilt hooldusesse andmise aeg Ebatõenäoline. hilineb ja/või rong antakse Veeremi Ebaoluline. Esinemine on liinile enne planeeritud Rongide ringluse riketest ja Ringluste planeerimine selliselt, et on võimalik Kuulub ebatõenäoline, kuid aega, siis jääb ühe rongi ootamatud liiklusest teostada hooldustööd täies mahus; reservvagunite, X heakskiitmiseks Ei vaja võimalik. Võib eeldada hoolduseks vähem aega. muudatused tulenevad vedurite ja mootorpeade olemasolu raudteeasutuse ohu tekkimist Oht töö kvaliteedile. probleemid nõusoleku(ta)l erandjuhtudel Liiklusohutusega seotud sõlmed hooldatakse igal juhul. Ebatõenäoline. Tarnijaid hinnatakse Ebaoluline. Esinemine on vastavalt kehtestatud Lepingurikkumi Kuulub ebatõenäoline, kuid Tarnevead korrale ja pidevalt sed tarnijate Iga-aastaselt teostatakse tarnijate hindamist X heakskiitmiseks Ei vaja võimalik. Võib eeldada jälgitakse nii laojääke kui poolt raudteeasutuse ohu tekkimist tarnijate ajalugu. nõusoleku(ta)l erandjuhtudel Töökorras sidevahendite tagamine, mis tagab Operatiivse Tehnilise abi maksimaalselt kiire koostöö ja vajadusel Vastuvõetav. Tõenäoline. Esineb tehnilise abi Hooldus- ja avariigrupp vajaduse abiveduri, asendusbusside ja avariibrigaadi Kuulub mitu korda. Võib Vahe- Iga-aastane töötajate kvalifikatsiooni kättesaadavus baseerub Tallinn-Väike tekkimise väljakutset. Samuti vedurimeeskonna ja heakskiitmisele eeldada ohu sagedast juhtum kontroll atesteerimise kaudu. rongiliinide depoos. kaugus Tallinn- rongielektrike pideva ja jätkusuutliku väljaõppe piisava kontrolli teket. teenindamisel Väike depoost. tagamine ning esmaste remondivahendite korral olemasolu veeremil. 1  Vene raudtee- Esineb oht, et töötajad ei Kontrolli Ebatõenäoline. Ettevõttel on kehtestatud ranged normid ja ettevõtte veeremi järgi täpselt tehnoloogilist puudumine, Ebaoluline. Esinemine on kontrollmehhanismid, mis tagavad mittekvaliteetne protsessi (võimalus, et personali Kuulub ebatõenäoline, kuid rahvusvahelistes dokumentides sätestatud remondi ja mõni osa jääb üldse ebapiisav X heakskiitmiseks Ei vaja võimalik. Võib eeldada kvaliteedi tagamise. Lisaks kontrollivad ka Go hoolduse hooldamata kogemuste kvalifikatsioon, raudteeasutuse ohu tekkimist Raili lepingulise partneri töötajad tehnohoolduste teostamine puudumisest või personali nõusoleku(ta)l erandjuhtudel ajal veeremi korrasolekut.. Venemaal. hooletusest). hooletus Paralleelselt on kasutusel kaasaskantavad raadiojaamad Rongi- ja vedurite Raadiojaamade Vastuvõetav. ühenduseks veduribrigaadi ja Rongi ja/või Juhuslik. Tõenäoliselt raadiojaamade tõrked rikked, Rongiraadiote regulaarne kontroll Kuulub rongiülema vahel, samuti kinnistatud vedurite esineb mitu korda. rongide liinitöös, infrastruktuuri hooldusmeeskonna poolt, infrastruktuuri valdaja X heakskiitmisele numbriga mobiiltelefon vedurijuhtidel, raadioside Võib eeldada ohu infrastruktuuri (raadioside) kohene teavitamine sidekatkestustest. piisava kontrolli mille abil saab ühendust võtta rongi, katkemine korduvat teket. sideseadmete tõrked. rikked korral liikluskorralduse juhtide, Looduslikud tingimused. päästeteenistuse ja ettevõtte juhtkonnaga Ebatõenäoline. Reisija Ebaoluline. Esinemine on ebapiisav Hädapiduri Reisijad on üldjuhul Kuulub ebatõenäoline, kuid teadlikkus Hädapidur on plommitud, reisisalongis on kasutamine reisija teadlikud hädapiduri X heakskiitmiseks Ei vaja võimalik. Võib eeldada hädapiduri vagunisaatja. poolt kasutamise piirangutest. raudteeasutuse ohu tekkimist kasutamise nõusoleku(ta)l erandjuhtudel õigusest Tallinnas ja väljaspool Vastuvõetav. Juhuslik. Tõenäoliselt Tallinna on mitmeid Liiklusvahendi Ülesõidukohas signaali andmine vastavalt TKE Tõsine Kuulub esineb mitu korda. reguleerimata Liiklusvahendi ettesõit rongile signalisatsioonijuhendile. Prožektori ja tulede õnnetus- heakskiitmisele Ei vaja Võib eeldada ohu ülesõidukohti ning Ekspluatatsioon juhi hooletus raudteeülesõidul pidev korrasoleku kontroll juhtum piisava kontrolli korduvat teket. vastavaid juhtumeid on korral esinenud. Juhendite Ebatõenäoline. puudumine, Vastuvõetav. Ebapiisava Esinemine on Enamik töötajatest on pika personali Regulaarsete tehniliste õppuste ja operatiivsete Kuulub kogemusega ja/või ebatõenäoline, kuid Iga-aastane töötajate kvalifikatsiooni tööstaaži ja kogemusega. ebapiisav kontrollide läbiviimine, raudteeseaduses X heakskiitmisele nõudeid eirav võimalik. Võib eeldada kontroll atesteerimise kaudu. Rong omab turvaseadmeid. kvalifikatsioon, ettenähtud eksamite läbimine piisava kontrolli personal ohu tekkimist personali korral erandjuhtudel hooletus Ebatõenäoline. otsesed juhid suhtlevad Vastuvõetav. Esinemine on pidevalt töötajatega, Psühholoogilise Liiklusega seotud töötajad läbivad perioodiliselt Kuulub Personali ebatõenäoline, kuid tehnilistel õppustel d ja kohustusliku arstliku kontrolli. Regulaarselt X heakskiitmisele Ei vaja psüühika häired võimalik. Võib eeldada jälgitakse reaktsiooni, füsioloogilised vesteldakse juhtkonna poolt töötajatega nende piisava kontrolli ohu tekkimist töötajad läbivad arstliku ohutegurid seisundit monitooringu eesmärgil korral erandjuhtudel kontrolli. Puhkeaja Alkoholi, Ebatõenäoline. mitteotstarbelin narkootiliste- või Vastuvõetav. Esinemine on e kasutamine. psühhotroopsete Uute ja kogenud töötajate Kuulub ebatõenäoline, kuid Joobeseisundis Depookorraldaja, turvameeskonna ja dispetšeri Aeg-ajalt toimuvad ettevõtte juhtkonna ainete lohakas suhtumine X heakskiitmisele võimalik. Võib eeldada või kontakt töötajatega enne liinile minekut poolt operatiivsed kontrollid. kasutamisest töökohustustesse. piisava kontrolli ohu tekkimist väsimustunnust tulenevad korral erandjuhtudel ega tööl tervisehäired. viibimine. 2  Vastuvõetav. Inimese ettetulek Juhuslik. Tõenäoliselt Inimese Ülesõidukohas signaali andmine vastavalt TKE Inimesed võivad olla Kuulub rongile esineb mitu korda. hooletus või signalisatsioonijuhendile, kiirpidurduse Õnnetus- tähelepanematud ja võivad heakskiitmisele Ei vaja ülekäigu/ülesõidu Võib eeldada ohu tahtlik kasutamine. Prožektori ja tulede pidev juhtum ka tahtlikult tegutseda. piisava kontrolli kohal korduvat teket. tegutsemine korrasoleku kontroll korral Vastuvõetav. Inimese ettetulek Juhuslik. Tõenäoliselt Inimese Inimesed võivad olla Kuulub rongile väljaspool esineb mitu korda. hooletus või Signaali andmine, kiirpidurduse kasutamine Õnnetus- tähelepanematud ja võivad heakskiitmisele Ei vaja ülekäigu/ülesõidu Võib eeldada ohu tahtlik prožektori ja tulede pidev korrasoleku kontroll juhtum ka tahtlikult tegutseda. piisava kontrolli kohta korduvat teket. tegutsemine korral Ebatõenäoline. Raudteetööliste Vastavate teetööde telegrammide rongi-ja Vastuvõetav. Esinemine on Raudteetööliste ja/või nende Töid tegevad inimesed on vedurijuhtidele tutvustamine, hoiatuste nõuete Kuulub ebatõenäoline, kuid ebapiisav Õnnetus- töövahendite vajaliku pädevusega ja jälgimine, signaali andmine, kiirpidurduse heakskiitmisele Ei vaja võimalik. Võib eeldada kvalifikatsioon juhtum ettejäämine hoolsusega. kasutamine. Prožektori ja tulede pidev piisava kontrolli ohu tekkimist ja hooletus rongile korrasoleku kontroll korral erandjuhtudel Raudtee läbib paljudes Vastuvõetav. Juhuslik. Tõenäoliselt Raudtee läbib paljudes kohtades Kuulub Suure looma esineb mitu korda. kohtades loomade loomade Signaali andmine, kiirpidurduse kasutamine. Vahe- heakskiitmisele Ei vaja ettetulek rongile Võib eeldada ohu võimalikke käiguteid. võimalikke Prožektori ja tulede pidev korrasoleku kontroll juhtum piisava kontrolli korduvat teket. Teedel ei ole piirdeaedu. käiguteid ning korral teedel ei ole piirdeaedu. Harvaesinev. Tehnilistel õppustel rongijuhtide tähelepanu Vastuvõetav. Tõenäoliselt esineb Infrastruktuuri haldab teine Raudteetööliste suunamine võimalikele taristu vigadele eelnevate Kuulub Infrastruktuuri millalgi elutsükli ettevõte, infrastruktuur on ebapiisav juhtumine baasil; infrastruktuuri valdaja Ekspluatatsioon X heakskiitmisele Ei vaja viga vältel. Ohu teket võib teatud lõikudes tehniliselt kvalifikatsioon teavitamine juhtumitest, vajadusel TJA piisava kontrolli eeldada mõistlikkuse aegunud. ja hooletus informeerimine, juhtumite analüüs põhjuste korral piires. väljaselgitamiseks, arutelu taristu valdajaga Ebatõenäoline. Valesti koostatud Vastuvõetav. Esinemine on Raudteetööliste matk rongi Kuulub Töötajate töögraafiku tagamine ja ebatõenäoline, kuid Tekkida võib inimlik viga ebapiisav Rongi ja vedurijuhtide regulaarne teavitamine Vahe- vastuvõtul jaama heakskiitmisele piisava puhkeaja tagamine, mis võimalik. Võib eeldada või tehniline probleem. kvalifikatsioon juhtumitest, puhkeaja tagamine ja valvsus. juhtum ja ärasaatmisel piisava kontrolli võimaldab töötajatel säilitada valvsust. ohu tekkimist ja hooletus jaamast korral erandjuhtudel Vastuvõetav. Juhuslik. Tõenäoliselt Teed ei ole eraldatud ning Inimese Kuulub Töötajate töögraafiku tagamine ja Kõrvalised asjad esineb mitu korda. vandalismijuhtumite hooletus või Rongi ja vedurijuhtide regulaarne teavitamine Vahe- heakskiitmisele piisava puhkeaja tagamine, mis raudteel Võib eeldada ohu esinemise tõenäosus on tahtlik juhtumitest, puhkeaja tagamine ja valvsus. juhtum piisava kontrolli võimaldab töötajatel säilitada valvsust. korduvat teket. kõrge. tegutsemine korral Hoolduste ja remontide mahu planeerimisel lepingulise arvestatakse senist veeremi seisukorda ja Vastuvõetav. Juhuslik. Tõenäoliselt Hoolduse ja remondi partneri esinenud rikete sagedust; rongi vastuvõtmisel Veeremi Kuulub Iga-aastane töötajate kvalifikatsiooni esineb mitu korda. protsessis avastatakse ja ebapiisav tehnilise kontrolli teostamine, rongi tehnilise avariilised X heakskiitmisele kontroll atesteerimise kaudu. Võib eeldada ohu likvideeritakse suure kvalifikatsioon seisukorra pidev jälgimine, rikete fikseerimine tehnilised rikked piisava kontrolli Avariigrupi valmisolek väljasõidule. korduvat teket. tõenäosusega kõik rikked. töötajatel, parda žurnaalis Rongipersonali kvalifikatsiooni korral hooletus tõstmine võimalike rikete kõrvaldamiseks liinil iseseisvalt 3  Vastuvõetav. Vandalism Juhuslik. Tõenäoliselt Vandalismijuhtumite Rongi ja vedurijuhtide ning rongipersonali Kuulub veeremi suhtes esineb mitu korda. Inimese tahtlik esinemise tõenäosus regulaarne teavitamine juhtumitest, rongide X heakskiitmisele Ei vaja (kivid aknasse Võib eeldada ohu tegutsemine mõõdukas. jälgimine rongipersonali poolt lõppjaamades. piisava kontrolli jms) korduvat teket. korral Ebatõenäoline. Tehnilistel õppustule rongi- ja vedurijuhtide Vastuvõetav. Esinemine on Raudteetööliste tähelepanu suunamine võimalikele juhtumitele Kõrvalteel oleva Veeremi gabariidinõuete Kuulub ebatõenäoline, kuid ebapiisav ning selleläbi juhtide valvsuse tõstmine, Õnnetus- Iga-aastane töötajate kvalifikatsiooni veeremi täitmine on tagatud mitmel heakskiitmisele võimalik. Võib eeldada kvalifikatsioon dispetšeri teavitamine juhtumitest, vajadusel TJA juhtum kontroll atesteerimise kaudu. ebagabariitsus tasemel. piisava kontrolli ohu tekkimist ja hooletus informeerimine, juhtumite analüüs põhjuste korral erandjuhtudel väljaselgitamiseks, arutelu taristu valdajaga Ebatõenäoline. Uue rongi Vastuvõetav. Esinemine on juhtimissüsteemid Kuulub Rongide ebatõenäoline, kuid Prognoosimatu Rongkoosseisude arvu kogemuste baasilt blokeerivad veo, kui rong X heakskiitmisele Ei vaja ülekoormus võimalik. Võib eeldada reisijate arv planeerimine. on ülekoormatud. Reisijate piisava kontrolli ohu tekkimist arvu kasv. korral erandjuhtudel Ebatõenäoline. Ebaoluline. Esinemine on Kiire Ilmaolude ja kütusekoguste prognoosimine. Kuulub Mittekvaliteetne ebatõenäoline, kuid Suviselt kütuselt talvisele ilmastikuolude Talvise diiselkütuse tellimine enne X heakskiitmiseks Ei vaja diiselkütus võimalik. Võib eeldada kütusele üleminek. muutus ilmastikuolude halvenemist raudteeasutuse ohu tekkimist nõusoleku(ta)l erandjuhtudel Ebatõenäoline. Ebaoluline. Esinemine on Tarnija ei pruugi jõuda Kuulub Tõrge diiselkütuse ebatõenäoline, kuid Ilmastikuolud, Kütusereservi tagamine, oma tankimisjaama õigel ajal tankimiskohta. X heakskiitmiseks Ei vaja tarnes võimalik. Võib eeldada liiklusolud väljaehitamine. Mitu tankimiskohta. raudteeasutuse ohu tekkimist nõusoleku(ta)l Ekspluatatsioon erandjuhtudel Ebatõenäoline. Rongisüsteemide Vastuvõetav. Esinemine on külmumine talveperioodil. Talvisel ajal rongi soojendajate Vandalism ja Kuulub Lõppjaama ebatõenäoline, kuid Aku tühjenemine sellisele Rongisüsteemid kontrollivad rongi temperatuuri olemasolu ja reservisolevate ilmastikuolud, X heakskiitmisele abitoite tõrge võimalik. Võib eeldada tasemele mil rongi ja ja aku tühjenemist. reisivagunite kütmise ning valve töötaja hooletus piisava kontrolli ohu tekkimist vedurit ei saa enam tagamine korral erandjuhtudel käivitada. Ebapiisav infovahetus Puudulik veeremi Vastuvõetav. Vedurijuhi poolt Juhuslik. Tõenäoliselt rongijuhi ja Veeremi vastuvõtt peale remonti ja pardažurnaali täitmine, Kuulub rongi esineb mitu korda. avarii-rikete Rongide vastuvõtmise ja üleandmise tegevuste hooldust. Asendusveeremi olemasolu vähene infovahetus X heakskiitmisele vastuvõtmisel Võib eeldada ohu personali vahel. korrektne täitmine. juhuks, kui avastatud rike ei võimalda veeremijuhtide ja hooldus- piisava kontrolli avastatud rike korduvat teket. Remondi-ja tagada ohutut reisijate teenindamist. remondi personali vahel. korral hooldusfirma lohakus Harvaesinev. Ebaoluline. Tõenäoliselt esineb Reisijate Vandalismijuhtumite Rongide restoranides on videovalvesüsteem, Kuulub millalgi elutsükli Inimese tahtlik kuritahtlik esinemise tõenäosus on kaasatakse vajadusel politsei. Teenindajad on X heakskiitmiseks Ei vaja vältel. Ohu teket võib tegutsemine käitumine rongis kõrge. koolitatud käituma sellistes olukordades raudteeasutuse eeldada mõistlikkuse nõusoleku(ta)l piires. 4  Looduslikud tingimused (metsamassiivid, sood ja rabad, Harvaesinev. Maa reljeef ja klimaatilised tingimused on looduskaitsealad, Tsüklonite ja Ebaoluline. Tõenäoliselt esineb Torm või üleujutus, mis ettearvatavad ja stabiilsed. Oluline on järgida veehaarded ja antitsüklonite Kuulub millalgi elutsükli võib takistada või ohustada ilmaennustusil. Seismiline aktiivsus on antud Õnnetus- valgalad jms) – ja tegevus. Maa heakskiitmiseks Ei vaja vältel. Ohu teket võib rongi liikumist, sh regioonis madal ning purustustega maavärinaid ei juhtum sellega seonduv tektoonilised raudteeasutuse eeldada mõistlikkuse maalihke tõttu ole registreeritud. Maalihked üliharv nähtus ja oht reisirongi protsessid nõusoleku(ta) piires. raudtee poolt läbitaval alal pole esinenud liiklusele-torm, üleujutus, maavärin, maalihe lepingulise Ebatõenäoline. partneri Veeremi hoolduse ja remondi kvaliteedi üle Vastuvõetav. Esinemine on ebapiisav Iga-aastane töötajate teadmiste kontroll Veeremi mahajooksmise kontrolli teostamine. Töötajate koolitus ja Kuulub ebatõenäoline, kuid kvalifikatsioon Õnnetus- ja nende poolt süsteemne arstliku Keskkonnareostus tulemusel lekkiv kütus ja õppused koosöös taristute valdajate ja heakskiitmisele võimalik. Võib eeldada töötajatel, juhtum komisjoni läbimine. Koostöö teiste määrdeained, põleng päästeteenistusega. Töötajate töö- ja puhkeja piisava kontrolli ohu tekkimist hooletus, raudtee-ettevõtete ja Päästeteenistusega jälgimine tagamaks valvsuse säilimise. korral erandjuhtudel kokkupõrge teise sõidukiga. Ekspluatatsioon Vene raudtee-ettevõttel on Ebatõenäoline. kehtestatud ranged normid, Ebaoluline. Vene Esinemine on Psühholoogilise Venemaa raudtee-ettevõttes on kehtestatud mis ühtivad rahvusvaheliste Kuulub raudteeettevõtte ebatõenäoline, kuid d ja ranged regulatsioonid, mis välistavad normatiivaktidega ja X heakskiitmiseks Ei vaja töötajate ebapiisav võimalik. Võib eeldada füsioloogilised ebakompetentsete töötajate töötamise välisreisidele saadetakse raudteeasutuse pädevus ohu tekkimist ohutegurid rahvusvahelistel liinidel. vaid parimaid nõusoleku(ta) erandjuhtudel kvalifitseerituid töötajaid. 5 KÄSKKIRI Tallinn 06.01.16 nr 1-10/16-002 Ohutusjuhtimise süsteemi heakskiitmine Tulenevalt AS-i GoRail 08.12.2015. a. taotluse nr GR 5-1/109 sisust, raudteeseaduse § 341 lõigetes 1, 2 ja 3 raudtee-ettevõtjale sätestatud kohustusest kehtestada ja rakendada raudteeohutuse tagamise eesmärgil oma ettevõttes ohutusjuhtimise süsteem, lõikes 5 sätestatud kohustusest esitada ohutusjuhtimise süsteem, samuti selle muudatused või täienduse viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametile heakskiitmiseks; majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2008. a. määruse nr 9 „Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded“ § 1 lõike 2 ning § 2 lõigete 1 ja 2 alusel: hindan AS-i GoRail 08.12.2015. a. taotlusega nr GR 5-1/109 esitatud ohutusjuhtimise süsteemi vastavaks majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2008. a. määruse nr 9 „Raudtee- ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemine ja selle rakendamisele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele. kiidan heaks raudteeseaduse § 341 lõike 5 alusel AS-i GoRail ohutusjuhtimise süsteemi (lisatud). tunnistan kehtetuks Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 26.09.2013. a. otsuse nr 1-11/13-351 ja 15.12.2014. a. otsuse nr 1-10/14-519. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on isikul õigus 30 päeva jooksul, otsuse saamise päevast arvates, esitada vaie Tehnilise Järelevalve Ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi peadirektor Koostaja: Kristel Künnap