Siseministeeriumi ettepanek MKM-ile ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse täiendamiseks

Lp. Kristen Michal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11.12.2015 nr 1-7/720-1 Ettepanek ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse täiendamiseks Austatud härra Michal Siseministeerium pöördub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ettepanekuga täiendada ehitusseadusseadustikku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuse vajadus tuleneb Siseministeeriumi valitsemisalas oleva Politsei- ja Piirivalveameti põhiülesande täitmisest sisejulgeoleku ja riigipiiri turvalisuse tagamisel ning sellega seoses piirivalveliste ehitiste rajamisel riigikaitsemaale. Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 punktile 6.36 on Politsei- ja Piirivalveameti poolt alustatud Eesti idapiiri väljaehitamist ajutise kontrolljoone piiriribale, sealjuures Euroopa ja NATO välispiiri väärilise integreeritud tehnilise valvesüsteemi rajamist. Piiririba on kompleksehitis, mis rajatakse riigile kuuluvale riigikaitsemaale. Riigikaitsemaa kasutusotstarve on määratletud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. aasta määruses nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord”, mille § 6 punkti 7 kohaselt on riigikaitsemaa riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sealhulgas: – piiriületus- ja tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ning korrakaitse-ehitiste maa; – sisekaitse- või kaitseväerajatiste maa; – harjutusväljaku maa. 1. juulil 2015. aastal jõustunud ehitusseadustiku (edaspidi EhS) (RT I, 05.03.2015, 1) § 2 lõike 5 alusel kohaldatakse ehitusseadustikku vaid riigikaitselisele ja julgeolekuasutuse ehitisele, selle kavandamisele ning ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. EhS § 115 kohaselt on riigikaitseline ehitis ehitusseadustiku tähenduses Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. Julgeolekuasutuse ehitis nimetatud seadustiku tähenduses on julgeolekuasutuse valduses olev ehitis. Julgeolekuasutuste seaduse § 5 kohaselt on julgeolekuasutused Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet. Seega kohaldub ehitusseadustiku eriregulatsioon § 114 alusel vaid riigikaitselisele ja julgeolekuasutuse ehitisele. Vastava eriregulatsiooni kohaselt ei ole projekteerimistingimused riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitusprojekti koostamiseks nõutavad. Riigikaitselise või Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 julgeolekuasutuse ehitise ehitamiseks esitatakse ehitusteatis Tehnilise Järelevalve Ametile, kes annab ka vastava ehitusloa. Riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise kasutamiseks ei pea esitama kasutusteatist ega taotlema kasutusluba. Omanik teavitab ehitise kasutusele võtmisest kirjalikult Tehnilise Järelevalve Ametit, kes kannab muudatuse ehitisregistrisse. Praegusel hetkel puudub ehitusseadustikus eriregulatsioon Siseministeeriumi valduses piirivalve tegevuste korraldamiseks oleva ehitise rajamiseks riigikaitsemaale, sealhulgas piiririba väljaehitamiseks Eesti välispiiri maismaaosale, kus puuduvad sisejulgeoleku tagamiseks vajalikud piiririba rajatised, näiteks patrullrada, piirdeaed, sillad ja purded, jäljeriba, juurdepääsuteed ja muu vajalik. Piirivalveliste ehitiste rajamiseks ja piiririba väljaehitamiseks on vajalik luua selge ning Siseministeeriumi vajadusi rahuldav õiguslik regulatsioon. Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile ja 26. veebruaril 2015. aastal Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel heakskiidu saanud memorandumile „Eesti Vabariigi idapiiri väljaehitamise ja selle tehnilise valvesüsteemi loomise rahastamine perioodil 2016-2019“ luuakse piiririba väljaehitamisel eraldiseisva arendusena tehniline valve koos asjakohase taristuga (mastid, elektrienergiaga varustamine, andmeside ühendused, tehnilised valvevahendid), turvaline side, tehniline valvesüsteem (kogu tehniline valve – kaablid, kaamerad, radarid, seirelahendused), kordonite turvalahendused, nende juhtimiskeskused (kordonite läbipääsusüsteemid ja juhtimiskeskuste infrastruktuur), juurdepääsuteed jne. Arvestades eeltoodut on piiririba väljaehitamiseks vajalik erinevate elementide rajamine. Piiririba väljaehitust välispiiri maismaaosa ulatuses korraldab Politsei- ja Piirivalveamet ning väljaehituse projektdokumentatsioon ja tehniline teostus on salastatud teave. Piiririba väljaehitamisel ja piiririba elementide rajamisel lähtutakse konkreetse piirilõigu maastiku eripärast ja looduslikest tingimustest. Eeltoodust tulenevalt teeb Siseministeerium julgeoleku tagamise eesmärgil ettepaneku laiendada ehitusseadustiku eriregulatsiooni Siseministeeriumi valduses piirivalve tegevuste korraldamiseks oleva ehitise rajamiseks riigikaitsemaale. Teiseks teeme ettepaneku kehtestada piirangud ehitamisele piirivalveliste ehitise ümbruses, sest neid ümbritsevatel kinnistutel asuvate ehitiste lähedus ja kõrgus või kinnistu kasutusotstarve võib piirivalvelise ehitise või rajatise ülesannete täitmist ohustada või selle töövõimet mõjutada. Piirivalve kordonites asub piirivalvelist taktikat, erivahendeid, struktuuri ning nende suurust ja hulka sisaldav asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Kordonites toimub vastava teabe töötlemine ja edastamine ning piirivalve töö organiseerimine. Seetõttu peab riigipiiri turvalisuse huvides kordonite juures vähendama igasuguse välise jälgimise võimalust. Näiteks on tõusetunud riigi julgeoleku tagamisega probleem Võrumaal Piusa piirivalvekordoni rajamisel seoses naaberkinnistuga. Nimetatud kinnistul on kahekorruseline korterelamu, mille kõigi neljas küljes on aknad ja elamu juurde viib kordoniga ühine sissesõidutee. Elamusse registreeritud inimestest on paljud seotud salakaubaalaste väärtegude või -kuritegude toimepanijatega ning omavad Venemaa Föderatsiooni kodakondsust või topeltkodakondsust. Kordonis töötavad piirivalvurid on märganud, et korterid on enamasti küll tühjad ja alalisi elanikke selles ei ela, kuid öösiti on elamu juures nähtud sõidukite liikumist. Tegemist on elamu asukohalt julgeoleku riskiga piirivalvekordoni tegutsemisvõimele, sest võib pidada väga tõenäoliseks, et korterites kasutatakse distantsilt jälgitavaid kaameraid või muid seadmeid, mis võimaldavad jälgida kordoni territooriumil toimuvat, kohal olevaid sõidukeid või reageerimise aega ja vahendeid. Seetõttu on ehituspiirangu kehtestamine piirivalveliste ehitiste ümbrusesse oluline just julgeoleku ja riigipiiri turvalisuse tagamiseks. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Lisaks eeltoodule sõltub osa piirivalveliste ehitiste, eelkõige radarite, raadioseadmete, seiresüsteemide töövõime hoonetest ja rajatistest, mis asuvad või püstitatakse piirivalvelistest ehitistest kaugemale. Näiteks võib tuuleparkide rajamine häirida seiresüsteemide tööd ja sidelinke võivad katkestada näiteks tuulikud ja kõrged ehitised. Seetõttu on vajalik kehtestada 50 meetrine piiranguala piiriribal või kordonite territooriumil asuvate seiresüsteemide ja tehniliste valveseadmete efektiivsuse tagamiseks. Lähtudes eeltoodust esitab Siseministeerium ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu täiendamiseks järgmised ettepanekud: 1) paragrahvi 115 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigikaitseline ehitis käesoleva seadustiku tähenduses on Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis või Siseministeeriumi valitsemisala valduses piirivalve tegevuste korraldamiseks olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. 2) seadust täiendatakse §-ga 1201 järgmises sõnastuses: „§ 1201 . Piirangud ehitamisele piirivalvelise ehitise ümbruses Ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, kui: 1) kavandatakse üle 45 meetri kõrgusi ehitisi või üle 28 meetri kõrgusi tuulegeneraatoreid; 2) kavandatav ehitis või kinnistu, millele ehitist kavandatakse, piirneb piiriribaga; 3) kavandatav ehitis asub lähemal kui 50 meetrit riigipiiri valvamiseks rajatud ehitisest või kinnistu, millele ehitist kavandatakse, piirneb kinnistuga, millel asub riigipiiri valvamiseks rajatud ehitis; 4) kavandatav ehitis võib avaldada mõju riigipiiri valvamisele või seire- ja valvetehnika töövõimele.“ Eelnimetatud ettepanekute osas palume täiendada seletuskirja osa „Seaduse mõjud“ järgmiselt: Mõju valdkond 1: mõju riigi julgeolekule – üldisele julgeolekule Sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet Mõju ulatus ja sihtrühm: Eelnõu mõju ulatus on väike. Tõhus ja kaasaegse tehnilise valvesüsteemiga piiri väljaehitamine eriregulatsiooni alusel aitab kaasa Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu sisejulgeoleku tagamisele ja välispiiri kiiremale väljaehitamisele. Kuna eriregulatsiooni alusel ei toimu tavapärast planeeringumenetlust ja avalikke ehitusprojektide kooskõlastusi, on muudatuse kaudu tagatud ka seiresüsteemide lahenduste salastatus. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest Eesti Vabariigi välispiiri maismaale rajatakse piiririba ühtse kompleksehitisena määratud ajaperioodil. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest võimalikke ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Mõju valdkond 2: mõju majandusele, halduskoormusele Sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet, Tehnilise Järelevalve Amet Mõju ulatus ja sihtrühm: Eelnõu mõju ulatus on väike. Muudatuse järel suureneb vähesel määral Tehnilise Järelevalve Ameti töökoormus, kuna edaspidi edastab Politsei- ja Piirivalveamet piirivalveliste ehitiste ehitusprojektid kooskõlastamiseks Tehnilisele Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Järelevalve Ametile. Samas vähendab muudatus Politsei- ja Piirivalveameti halduskoormust, kuna lüheneb ehitusprojektide kooskõlastamise aeg. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest piirivalvelisi ehitisi rajatakse vähe. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest võimalikke ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur siseminister Teadmiseks: Justiitsministeerium Kristi Koora 6125082 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562