Täiendav seisukoht Redstorm OÜ hoonestusloa taotlusele. Keskkonnaministeerium

Hr Meelis Kärt Tehnilise Järelevalve Amet Teie 16.11.2015 nr 15-1444-003 [email protected] Meie 15.01.2016 nr 17-7/16/409 Täiendav seisukoht Redstorm OÜ hoonestusloa taotlusele Austatud härra Kärt Palusite Keskkonnaministeeriumilt täiendavat seisukohta, kas planeeritavaid sumpasid on võimalik hoonestusloa alusel Soela Väina rannikuveekogumisse Tagalahte paigutada ning kas Keskkonnaministeeriumi hinnangul on võimalik kasutusele võtta meetmeid, mis tagaksid, et Soela Väina rannikuveekogumisse (EE_10) ei lisanduks fosfori ja lämmastikku. Selgitame Teile, et Tagalaht on vastavalt veeseaduse § 2 p 29 määratletud kui rannikuvesi. Vastavalt keskkonnaministri 28.07.2009 määrusele nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ lisale 2 kuulub Tagalaht rannikuveekogumisse Soela Väina rannikuvesi (EE_10). Veeseaduse § 35 lõike 1 kohaselt ei tohi pinnavee seisundit halvendada ning lõike 2 kohaselt tuli pinnavee hea seisund saavutada 2015. aasta detsembriks. Ajakohastatud Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt ning kooskõlas veeseaduse §-ga 39 on hea seisundi saavutamise tähtaega veekogumile Soela Väina rannikuvesi (EE_10) pikendatud kuni detsembrini 2021, kuna seisund selles veekogumis ei ole hea. Riikliku keskkonnaseire programmi tulemusena (aastal 2012) tuvastati, et suvine keskmine (juuni-september) üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldus Soela Väina rannikuveekogumis ületab keskkonnaministri 28.07.2009 määrusega nr 44 IV tüüpi rannikuveekogumi heale seisundile vastavat väärtust. Oleme endiselt seisukohal, et Soela Väina rannikuveekogumisse ei saa lubada kalade kasvatamise käigus täiendava üldfosfori ja üldlämmastiku lisamist. Selgitame Teile, et tehnoloogiad, mis võimaldavad vältida kalakasvatusest, sh meres asuvast kalakasvatusest, lämmastikuühendite, fosforiühendite ja muude saasteainete sattumist rannikuvette, sealhulgas kalakasvatuses kasutatava vee puhastamise ja taaskasutuse süsteemid, on maailmas ja ka Euroopa Liidus olemas ja kasutusel. Selgitame Teile, et lisaks kalakasvatusest rannikuvette liikuva vee puhastamisele on kalakasvatajal võimalik kasutada ka merekeskkonnale avalduvat koormust kompenseerivaid meetmeid, mis kõrvaldavad koheselt saasteainete mõju. Selliste meetmetena võib kaaluda näiteks looduslike filtreerivate organismide (näiteks karploomad) ja veetaimede kasvatamist, mererannikule uhutud taimse biomassi eemaldamist, pilliroo eemaldamist veekogu kaldavööndist jne. Need meetmed peavad olema tõhusad kalakasvatuse rajamise hetkest, et vältida negatiivse mõju tekkimist ja tagada Soela Väina rannikuveekogumi vastavus veeseaduses sätestatud eesmärgiga. Narva mnt 7a [email protected] Registrikood 70001231 15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802 Soovitame Teil enne hoonestusloa andmist küsida hoonestusloa taotlejalt kinnitust, et ta on teadlik Soela Väina rannikuveele Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga seatud eesmärgist ja on valmis kasutama meetmeid, mis võimaldavad vältida kalakasvatuse tõttu rannikuveele avalduvat negatiivset mõju. Täiendavat infot looduslähedaste meetodite abil lämmastiku ja fosfori merest eemaldamise kohta: 1. Lauringson,V., 2013. Pärnu lahe seisundi parandamine tehislike riffide abil 1. etapp. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt nr. 878. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. https://www.kik.ee/sites/default/files/Uuringud/tu_eesti_mereinstituut_rifid.pdf 2. Buchoc, K., Szymczak-Žyla, M., Lubecki, L., Zamojska,A., Hapter, P., Tjernström, E., Kowalewska,G., 2014. Nutrient content in Macrophyta collected from southern Baltic Sea beaches in relation to eutrophication and biogas production; Science of the Total Environment 473-474 (2014): 298-307; http://www.technologia.gda.pl/dydaktyka/archiwum/13- 14/2/s/easm_tos/pdf_mn/14_Nutrient_content_in_macrophyta_collected_from_southern_Baltic_ Sea_beaches_in_relation_to_eutrophication_and_biogas_production.pdf 3. Projekt Sustainable uses of Baltic Marine Resources (SUBMARINER; http://www.submariner- project.eu) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Asekantsler Teadmiseks: Keskkonnaamet ([email protected]) Irja Truumaa 6262899, [email protected]