Hr Ahto Tuuling
Tehnilise Järelevalve Amet
Teie 8.01.2016 nr 15-1819-002
Meie 14.01.2016 nr 17-6/16/165-2
Hoonestusloa taotlusest
Austatud härra Tuuling
Esitasite 08.01.2016 kirjaga nr 15-1819-002 Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotluse
Keskkonnaministeeriumi seisukoha saamiseks. Taotluse kohaselt kavandatakse Saaremaal
Kihelkonna vallas Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusele ning sellega piirnevale
merealale (Pidulaht ja Tagalaht) rajada kalakasvatus.
Pidulaht ja Tagalaht on määratletud vastavalt veeseadusele § 2 p 29 kui rannikuvesi. Vastavalt
keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende
pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid
ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise
metoodika“ lisale 2 kuuluvad nii Pidulaht kui Tagalaht veekogumise EE_10 Soela väina
rannikuvesi. Veeseaduse § 35 lõike 1 kohaselt ei tohi pinnavee seisundit halvendada ning lõike 2
kohaselt tuli pinnavee hea seisund saavutada 2015 aasta detsembriks.
Ajakohastatud Lääne-Eesti veemajanduskava1 kohaselt ning kooskõlas veeseaduse § 39 on hea
seisundi saavutamise tähtaega kõnealusele veekogumile pikendatud kuni detsembrini 2021, kuna
seisud selles veekogumis ei ole hea. Riikliku keskkonnaseire programmi tulemusena (aastal 2012)
mõõdeti veekogumis nii üldlämmastiku kui üldfosfori suvise (juuni-september) keskmise
sisalduse väärtused, mis ületavad keskkonnaministri 28.07.2009 määrusega nr 44
rannikuveekogumi tüübile IV kehtestatud hea seisundi väärtust.
Seega ei saa nendele andmete tuginedes pidada kalakasvatuse näol tekkiva täiendava
reostuskoormuse lubamist piirkonda kuidagi võimalikuks. Meie hinnangul oleks see võimalik
juhul, kui saasteainete heide keskkonda puuduks või kui heite korral rakendataks meetmeid, mis
samas ka saasteainete mõju kõrvaldavad. Viimastena võiks kaaluda näiteks looduslike vees
olevaid saasteaineid filtreerivate veeorganismide kasvatamist või taimestiku (pilliroo) niitmist
piirkonnas. Need meetmed peavad olema efektiivsed kalakasvatuse rajamise hetkest, et vältida
negatiivse mõju tekkimist ja tagada vastavus veeseaduses toodud keskkonnaeesmärgiga.
Täiendavat infot looduslähedaste meetodite abil lämmastiku ja fosfori merest eemaldamise kohta:
1. Lauringson,V., 2013. Pärnu lahe seisundi parandamine tehislike riffide abil 1. etapp. SA
Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt nr. 878. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut.
https://www.kik.ee/sites/default/files/Uuringud/tu_eesti_mereinstituut_rifid.pdf
2. Buchoc, K., Szymczak-Žyla,M., Lubecki, L.,Zamojska,A., Hapter, P.,
Tjernström,E.,Kowalewska,G.,2014. Nutrient content in Macrophyta collected from
1
http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021
Narva mnt 7a
[email protected] Registrikood 70001231
15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802
southern Baltic Sea beaches in relation to eutrophication and biogas production; Science
of the Total Environment 473-474 (2014): 298-307;
http://www.technologia.gda.pl/dydaktyka/archiwum/13-
14/2/s/easm_tos/pdf_mn/14_Nutrient_content_in_macrophyta_collected_from_southern_
Baltic_Sea_beaches_in_relation_to_eutrophication_and_biogas_production.pdf
3. Projekt Sustainable uses of Baltic Marine Resources (SUBMARINER;
http://www.submariner-project.eu)
Saasteainete veekeskkonda juhtimise lubamise otsustab loa taotluse alusel Keskkonnaamet.
Eeldame, et otsuse tegemiseks esitatakse Keskkonnaametil põhjalik dokumentatsioon, mis
sisaldab ka ülevaadet kavandatud meetmetest negatiivse mõju vältimiseks. Vajadusel võib
Keskkonnaamet nõuda keskkonnamõju hindamise tegemist, et selgitada põhjalikult kõik
kaasnevad mõjud ning nende vältimise meetmed.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Reisner
Merekeskkonna osakonna juhataja
Teadmiseks: Keskkonnaamet
Kaspar Anderson
626 2990,
[email protected]