Keskkonnaministri käskkirjade 18.04.2016 nr 1-2/16/336 ja 04.04.2019 nr 1-2/19/286 muutmine

KÄSKKIRI Tallinn 02.10.2022 nr 1-2/22/349 Keskkonnaministri käskkirjade 18.04.2016 nr 1-2/16/336 ja 04.04.2019 nr 1-2/19/286 muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: 1. Keskkonnaministri 18.04.2016 käskkirjas nr 1-2/16/336 „Toetuse andmise tingimuste, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Purtse jõel ja selle lisajõgedel, Kroodi ojal ja Piirimetsa ning endistel Maadevahe asfaltbetoontehaste territooriumitel aastateks 2016‒2023 tehakse järgnevad muudatused: 1.1 Käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1); 1.2 Käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2). 2. Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirjas nr 1-2/19/286 „Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023“ tehakse järgmised muudatused: 2.1 Käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 3); 2.2 Käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 4). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitades vaide Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuste seaduse §-i 51. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Saata: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, AS A.L.A.R.A.  KINNITATUD 02.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/349 Lisa nr 1 Lisa 1: Keskkonnaministri 18.04.2015 käskkirja nr 336 lisa 1 Toetuse andmise tingimused ja kord 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 7 „Veekaitse“ meetme „Saastunud alade ja veekogude korrastamine“ tegevuse 7.2.2 „Saastunud alade ja maastikupilti risustavate ohtlike ehitiste likvideerimine ning ohtlike ainetega saastunud veekogude ja nende kaldaalade korrastamine” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 7 „Veekaitse“ meetme „Saastunud alade ja veekogude korrastamine“ eesmärgil, milleks on „Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad“ ja tulemusnäitajate, milleks on „Korrastatud riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide osakaal“ ja „Veekogumid, kus on vajadus likvideerida keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemise oht“ saavutamiseks. 2.2. Toetust antakse Purtse jõe ja selle lisajõgede (Kohtla jt), Kroodi oja ja endiste Maadevahe ning Priimetsa asfaltbetoonitehaste territooriumitel asuva saastuse likvideerimiseks või ohutumaks muutmiseks. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Purtse jõe ja selle valgala ohutustamisega seotud tegevused. Tegevused viiakse läbi Purtse jõel ja selle lisajõgedes. Kroodi oja ohutustamise tööd toimuvad põhiliselt oja sängis ja selle kaldaaladel. Endiste asfaltbetoonitehaste (Maadevahe, Priimetsa) tegevused piirduvad alal, kus reostus on levinud. Ohutustamistööde esialgne maht ja tegevused, mis on vajalikud saastunud alade ohutumaks muutmiseks või likvideerimiseks on määratletud Keskkonnaministeeriumi poolt 2015. aastal valminud programmi „Jääkreostusobjektide inventariseerimine“ töödes: 1) Purtse, Erra, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise tööde eelprojekt; 2) Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise tööde eelprojekt; 3) Maadevahe endise asfaltbetoonitehase jääkreostuse likvideerimise eelprojekt; 4) endise Priimetsa asfaltbetoonitehase jääkreostuse likvideerimise eelprojekt. Eelprojektid on koostatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt koordineeritud programmis „Tõkestusrajatiste inventariseerimine” seatud eesmärkidele ning kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel www.envir.ee. 3.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste (edaspidi projekt) tulemusena likvideeritakse või muudetakse ohutumaks endiste jääkreostusobjektide territooriumid. Projekt on üle- eestiline ning viiakse ellu 31.12.2023. 4. Tulemused 4.1. Projekti tulemuseks on ohutumad või likvideeritud saastunud alad ja veekogud. 4.2. Projekti ja meetme tulemusnäitajad ja nende sihttasemed: Näitaja Algtase Sihttase (2023) nimetus (2014. aasta) Saastunud alade ja maastikupilti risustavate ohtlike ehitiste likvideerimine ning ohtlike ainetega saastunud veekogude ja nende kaldaalade korrastamine Projekti tulemusnäitaja Ha 0 17 Taastatud maa kogupindala 5. Projekti elluviimine 5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaministeeriumi veeosakond. 5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis koosneb Keskkonnaministeeriumi esindajatest. 5.5. Kasusaaja on ettevõtjast kinnistu omanik, kelle kinnistu on toetatava tegevuse tulemusena jääkreostusest puhastatud või ohutumaks muudetud. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2016 ning lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2023. 7. Tegevuste eelarve ja ajakava 7.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 7.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest, sealhulgas projekti riikliku kaasfinantseeringu osakaal on kuni 5% abikõlblikest kuludest. Projekti omafinantseeringu minimaalne osakaal on vähemalt 10% abikõlblikest kuludest. 7.3. Projekti kogueelarve on 41 659 061,01 eurot. Projekti tegevuste ajakava ja eelarve on toodud lisas 2. 7.4. Detailsema aasta tegevuskava ja eelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks. 8. Kulude abikõlblikkus 8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 8.2. Abikõlblikud on: 8.2.1 projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks; 8.2.2 punktis 3 nimetatud tegevustega seonduvad avalikustamise kulud, riigilõivud, ekspertiisid, keskkonnamõju hindamise ja omanikujärelevalve kulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest; 8.2.3 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1; 8.2.4 hoonestatud või hoonestamata maa ostmise kulud kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest; 8.2.5 teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud Vabariigi Valitsuse 19.09.2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ nõuete täitmiseks. 8.3. Abikõlblikud ei ole: 8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud; 8.3.2 üldkulud; 8.3.3 käibemaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt on käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks. 9.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 nimetatud korras. 9.3. Elluviija esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid: 9.3.1. lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral; 9.3.2 arve või muu raamatupidamisdokument; 9.3.3 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 9.3.4 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument ja summade finantsjaotus (summade jagunemine põhivaraks või tegevuskulude katteks). 9.4. Elluviija esitab sõlmitud hankelepingu ja töölepingu E-toetuse keskkonnas. Elluviija lisab E-toetuse keskkonda hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem kuid jääb alla lihthanke piirmäära, rakendusüksuse nõudmisel. 9.5. Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonnas. 9.6. Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kuus, kui möödunud kuul on makstud abikõlblikke kulusid vähemalt riigihangete piirmääraga võrdses või seda ületavas mahus. 9.7. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirja lisas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 9.8. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul. 9.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused ellu viiduks ja lõpparuanne on eelnevalt juhtrühma poolt heaks kiidetud. 10. Elluviija kohustused 10.1. Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirja lisas sätestatud toetuse saaja kohustused. 10.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta igal aastal 1. märtsiks ja 1. septembriks. 10.3. Lihthankemenetlus ja riigihankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris. 10.4. Elluviija analüüsib enne toetavate tegevuste läbiviimist, kas toetatavate tegevuste tulemuseks võib olla vähese tähtsusega abi kasusaajale ja teavitab kasusaajat analüüsi tulemustest. 11. Tegevuste elluviimise seire 11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste kohta vahe- ja lõpparuande käesoleva käskkirja lisas sätestatud tähtpäevadel struktuuritoetuste registris koos nõutud lisadega. 11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet edusammude kohta projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut projekti eesmärgi, väljundnäitajate ning tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks. Kui projektil on mõju läbivatele teemadele, kajastab lõpparuanne informatsiooni ka selle kohta. 11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuaril. 11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi, tulemuste ja väljundite saavutamise kohta. 11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt struktuuritoetuse seaduses sätestatule. 11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. 12. Vähese tähtsusega abi 12.1. Kui käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimisel antakse kasusaajale vähese tähtsusega abi (VTA), järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ning konkurentsiseaduse § 33 nõudeid. 12.2. Enne kasusaajale VTA andmist kontrollib tegevuste elluviija kasusaaja vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 nõuetele. 12.3. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 12.4. Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. 12.5. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 12.6. Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab abi andja andmeid nimetatud abi andmise kohta 10 aastat alates projekti raames viimase vähese tähtsusega abi andmisest. 12.7. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides b–e nimetatud majandussektori ettevõtjatele abi ei anta. 13. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 13.1. Kui toetuse saaja soovib teha tegevustes sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt kavandatud tulemusi või väljundinäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajalikud käesoleva käskkirja muudatused.  KINNITATUD 02.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/349 Lisa nr 2 Lisa 2 Keskkonnaministri 18.04.2016 käskkirja nr 336 lisa 2 2016–2023 eelarve ja tegevuskava Projekti maksumus Toetus, sh Abikõlbliku Toetuse, sh riikliku Oma- Oma- riiklik kaas- Kogumaksumus (EUR) kulu summa kaasfinantseeringu finantseering finantseeringu finantseering (EUR) määr (%) (EUR) määr (%) (EUR) 41 659 061,01 40 198 653,27 34 972 860,53 89,1 4 396 512,57 10,9 Tegevuste loetelu ja eelarve Abikõlblik Projekti kogukulu Tegevused Näitaja Sihttase (2023) Tegevuse algus Tegevuse lõpp summa (EUR) summa (EUR) Purtse jõe valgala (Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo ala) jääkreostuse ohutustamise tööd ja üle Taastatud maa 9 01.10.2017 01.12.2023 24 969 428,06 25 743 006,93 Eesti vajalikud jääkreostuse kogupindala (ha) likvideerimiseks uuringud ja vajadusel ka jääkreostuse likvideerimise tööd. Kroodi oja jääkreostus Taastatud maa 6 01.12.2017 01.10.2021 8 830 577,69 9 293 998,74 ohutustamise tööd kogupindala (ha) Endise Maadevahe ja endise Priimetsa Taastatud maa asfaltbetoonitehase 2 01.10.2017 01.11.2018 5 915 667,52 6 139 075,34 kogupindala (ha) territooriumi jääkreostuse ohutustamise tööd Projektijuhtimine 01.01.2016 31.12.2023 300 000,00 300 000,00 Administreerimine 01.04.2016 31.12.2023 100 000,00 100 000,00 Ettevalmistustavad tegevused Purtse jõe valgalal Erra jõe ja Kiviõli 16.01.2016 31.12.2018 82 980,00 82 980,00 kraavi jääkreostuse ohutustamiseks KÕIK KULUD KOKKU 40 198 653,27 41 659 061,01 Eelarve jaotus rahastusallikate kaupa Rahastaja Eelarve (EUR) Keskkonnaministeerium 0,00 Omafinantseering 4 396 512,57 Ühtekuuluvusfond 34 168 855,28 Riiklik kaasfinantseering 1 633 285,42 Toetuse summa kokku: 35 802 140,70 Abikõlblik kulu KOKKU 40 198 653,27 Kogu kulu kokku: 41 659 061,01  KINNITATUD 02.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/349 Lisa nr 3 Lisa 3: Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirja nr 286 lisa 1 Toetuse andmise tingimused ja kord 1. Reguleerimisala Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna nr 7 „Veekaitse“ meetme nr 7.2 “Saastunud alade ja veekogude korrastamine” tegevuse nr 7.2.2 raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 2. Toetuse andmise eesmärgid Toetust antakse tegevuse „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine ning Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks vajalike uuringute elluviimine“ täitmiseks eesmärgiga vähendada radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtusid, et ära hoida põhja- ja pinnavee reostus, mis on ohuks inimeste tervisele. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise mõju uurimine erinevatest keskkonna ja sotsiaal-majanduslikest aspektidest lähtudes. Tegevuse käigus saadakse täpne ülevaade lõppladustuspaiga võimalike asukohtade näitajatest jne, mis on sisendiks planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi aastaks 2023. 3.2. Paldiski endisel tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise (dekomissioneerimise) insenertehnilised ja radioloogilised uuringud, sh reaktorsektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamine betoonimassis (nn. sektsioonide läbivalgustamine). Tegevuse tulemusena saadakse vajalikud tehnilised lähteandmed likvideerimistööde ohutuks läbiviimiseks, tekkivate jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks jne, mis on sisendiks mõjude hindamisel. Paldiski objekti reaktorisektsioonide konserveerimisel võtsid Vene Föderatsiooni esindajad reaktoritest küll tuumkütuse välja, kuid sektsioonidesse ladustati ja seejärel kaeti betooniga kiirgusallikad ning radioaktiivsed jäätmed, mille asukoht ei ole teada. Kiirgusallikate ja jäätmete asukohtade kaardistamisel betoonimassis on võimalik reaktorsektsioonide likvideerimine läbi viia ohutumalt, valides sektsioonide lammutamiseks parima tehnilise lahenduse, mille tulemusel on töö teostaja kiirgusdoose hoida madalal ja sektsioonide lammutamisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete kogused on väiksemad. Seega on reaktorsektsioonide läbivalgustamise näol on tegemist andmete kogumisega eesmärgiga jääkreostusobjekt likvideerida optimaalseima aja, inimressursi ning rahaliste vahenditega, vähendades seega radioaktiivsetest jäätmetest tulenevaid ohtusid nii inimesele kui keskkonnale. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi aastaks 2023. 3.3. Paldiski endisel tuumaobjektil asuvate radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine. Valdavalt on metallijäätmete näol tegemist maa-aluse torustikuga, mis ühendas Paldiski objektil asunud erinevaid rajatisi peahoones asuvate reaktorisektsioonidega ja mille kaudu liikusid radioaktiivsed vedeljäätmed või radioaktiivselt saastunud õhk. Aastatel 2024-2025 on planeeritud metallijäätmed transportida väljaspool Eestit asuvasse sulatustehasesse, kus toimub nende puhastamine ja sulatamine jäätmete mahu vähendamise eesmärgil. Kontsentreeritud tagastatavad radioaktiivsed jäätmed transporditakse edasiseks käitlemiseks Paldiski objektil asuvasse käitluskeskusesse, kus toimub nende lõppladustamiseks vajalik betoneerimine ja pakendamine. Seejärel ladustatakse jäätmed vaheladustuspaigas kuni nende lõpliku ladustamiseni rajatavas lõppladustuspaigas.  Käesoleva tegevuse raames soetatakse kontsentreeritud tagastatavate radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks betoonisõlm ning jäätmete ladustamiseks vajalikud betoonkonteinerid. Tegevuse ulatus on riigisisene ja viiakse läbi aastaks 2023. 3.4. Lõppladustuspaiga asukohavalikuks vajaliku planeeringu ja selle mõjuhindamise tegevused. Tegevus on osaliselt piiriülene, sest keskkonnamõju strateegilise hindamise raames on Eestil kohustus hinnata lõppladustuspaiga rajamise piiriülest mõju. 3.5. Projekti toetatavate tegevuste ja tulemuste kommunikeerimine avalikkusele. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on loodud eeldused sobivaima lõppladustuspaiga asukoha väljaselgitamiseks ning reaktorisektsioonide likvideerimiseks. Alustatud on planeeringu koostamise ning mõjude hindamistega. Samuti on loodud tingimused, et lõppladustamiseks vajalikul viisil saaks perioodil 2024-2025 käideldud Paldiski endisel tuumaobjektil asunud radioaktiivselt saastunud metallijäätmed. Selle tulemusena on tagatud ümbritseva keskkonna ja inimeste tervise ohutuse parem kaitse. Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava eesmärkidest on täidetud radioaktiivsete jäätmete pikaajalise ohutu käitlemise ning radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamise nõue. 4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad ning sihttasemed on: Näitaja Sihttase Algtase nimetus (2023) Väljundinäitaja Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga tk 0 15 rajamiseks vajalike uuringute läbiviimine Väljundinäitaja Reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalike tk 0 9 uuringute läbiviimine Väljundinäitaja Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete tk 0 1 lõppladustamiseks vajalik käitlemine – betoonisõlme soetamine Väljundinäitaja Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete tk 0 24 lõppladustamiseks vajalik käitlemine – betoonkonteinerite soetamine Planeeritav Näitaja Algtase sihttase nimetus (15.02.2026) Tulemusnäitaja Taastatud maa kogupindala ha 0 1,18 4.2.1 punktis 3 nimetatud tegevuste väljundid on: a) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikud uuringud 1. Tektoonilise omapära kaardistamine; 2. Seismiline analüüs; 3. Maapõue geoloogilis-litoloogilise koostise analüüs; 4. Maapinna reljeefi analüüs ja geodeetilised uuringud; 5. Geomorfoloogiliste iseärasuste analüüs; 6. Hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs; 7. Hüdrograafilised uuringud; 8. Põhja – ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud; 9. Pinnase ja selle sügavamate kihtide uuring; 10. Atmosfääriõhu seire; 11. Klimaatiliste tingimuste uuring; 12. Keskkonna uuring (floora, fauna, liikide elupaigad, harjumused jne); 13. Sotsiaalse olukorra uuring (olulised kogukonnad, maa kasutusotstarve, maa omandiõigus, majanduslikud aspektid, kultuuriloolised aspektid jne); 14. Mürauuring; 15. Teede ja taristu analüüs. b) Reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud 1. Paldiski objekti peahoone seisukorra insener-tehniline uuring (betooni tugevuse määramine seintes, põrandates, vahelagedel; ehitus konstruktsioonide seisukorra hindamine, sildkraanade liikumisteede kandevõime määramine; sildkraanade tehniline seisukorra ja kandevõime määramine; olemasoleva vee – ja elektrivarustuse seisukorra hindamine jne); 2. Radioaktiivsete jäätmete vahehoidla ehitusmaterjali ja konstruktsiooni insener-tehniline uuring (betooni omadused, konstruktsiooni vastupidavus jne); 3. Paldiski objekti peahoone ja vahehoidla radioloogiline uuring (saastunud alade identifitseerimine, isotoobilise koostise määramine, isotoopide vektori määramine jne); 4. Reaktorisektsioonide radioloogiline uuring (ilma reaktorisektsioonidesse sisenemiseta); 5. Reaktorisarkofaagide ja reaktorisektsioonide konstruktsiooni uuring (materjalide omadused, dimensioonid, konstruktsiooniliste iseärasuste kaardistamine jne); 6. Paldiski objekti radioloogiline uuring (ümbritseva keskkonna analüüs, saastunud alade kaardistamine, isotoopide määramine jne); 7. Reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamiseks unikaalsete detektorite väljatöötamine; 8. Reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamine betoonimassis. 9. Uuringutulemuste täiendamine reaktorisektsioonidesse paigutatud ja seejärel betooniga kaetud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamise tulemustega. c) Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine 1. Kontsentreeritud jäätmete käitlemiseks betoonisõlme soetamine; 2. Käideldud kontsentreeritud jäätmete ladustamiseks vajalike betoonkonteinerite soetamine; 3. Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine (planeeritav töö valmimise tähtaeg 15.02.2026). d) Planeering ja mõjuhindamised Alustatud on lõppladustuspaiga asukohavalikuks vajaliku planeeringu koostamise ja mõjuhindamisega. e) Kommunikatsioon Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel on avalikkusele proaktiivselt ja selgelt tutvustatud projekti eesmärke, tegevusi ning nende tulemusi. 5. Projekti elluviimine 5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on AS A.L.A.R.A. 5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustas Keskkonnaministeerium projekti juhtrühma, mis koosneb Keskkonnaministeeriumi, elluviija, Keskkonnaameti, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajatest. 5.5. Projekti juhtrühma töökorra kinnitab ja selle tööd korraldab Keskkonnaministeerium. 5.6. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 5.7. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 5.8. Projekti partner on Keskkonnaministeerium. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2019 ning lõppeb hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril. Tegevuste elluviimise periood lõppeb hiljemalt 15.02.2026. 7. Tegevuste eelarve ja ajakava 7.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 7.2. Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest. 7.3. Projekti kogueelarve on 9 559 163,60 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja tegevuskava on toodud lisas 2. 7.4. Projekti detailse tegevuskava ja aastaeelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks. 2019. a tegevuskava ja aastaeelarve kinnitatakse 90 päeva jooksul toetuse andmise tingimuste kehtestamisest. 8. Kulude abikõlblikkus 8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 8.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on seotud projekti väljundite loomisega punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisega ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisega. 8.3. Abikõlblikud ei ole: 8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud; 8.3.2 kinnisasja soetamise kulud; 8.3.3 üldkulud; 8.3.4 käibemaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt on käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 9.2. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks. 9.3. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras. 9.4. Elluviija esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid: 9.4.1 hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav hind on 20 000 eurot või suurem käibemaksuta ja hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja dokumente ei ole juba eelnevalt rakendusüksusele esitatud; 9.4.2 leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud; 9.4.3 lepingu muudatused, sh lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral; 9.4.4 arve või muu raamatupidamisdokument; 9.4.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 9.4.6 raamatupidamises projekti kulude ja tulude kajastamist tõendav dokument; 9.4.7 kulu omafinantseeringu osas tasumist tõendav dokument. 9.5. Rakendusüksus võib vajadusel küsida täiendavaid dokumente lisaks eelmises punktis toodud loetelule. 9.6. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 9.7. Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis. 9.8. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas  käskkirja lisas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 9.9. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul. 9.10. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused elluviiduks. 10. Elluviija kohustused 10.1. Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirja lisas sätestatud toetuse saaja kohustused. 10.2. Elluviija esitab rakendusüksuse poolt nõutud vormikohase projekti hankeplaani (sh toetuse väljamaksete prognoosi) hiljemalt ühe kuu jooksul käskkirja kinnitamisest, hankeplaani muutmisel esitatakse see rakendusüksusele viivitamata. 11. Tegevuste elluviimise seire 11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande punktis 11.3 määratud tähtpäeval ja rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutud lisadega digitaalselt allkirjastatuna. 11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet edusammude kohta projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut projekti eesmärgi, väljundnäitajate ning tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks. 11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 1. veebruaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril 2020. Järelaruanne tuleb esitada rakendusüksusele koheselt peale metalljäätmete käitlemist. 11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi, tulemuste ja väljundite saavutamise kohta. 11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada. 11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. 12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 12.1. Kui toetuse saaja soovib teha tegevustes sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt kavandatud tulemusi või väljundinäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajalikud käesoleva käskkirja muudatused.  KINNITATUD 02.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/349 Lisa nr 4 Lisa 4: Keskkonnaministri 04.04.2019 käskkirja nr 286 lisa 2 2019–2023 eelarve ja tegevuskava Projekti maksumus Toetuse, va Ühtekuuluvus- Abikõlbliku kulu riikliku kaas- Kogumaksumus (EUR) fondi toetus summa (EUR) finantseeringu (EUR) määr (%) 9 559 163,60 9 559 163,60 8 125 289,06 85 Oma- finantseering 1 306 504,89 (EUR) Riiklik kaasfinantseering 127 369,65 (EUR) Tegevuste loetelu ja eelarve Sihttase Tegevuse Abikõlblik Mitteabikõlblik Tegevused Näitaja Tegevuse algus (15.02.2026) lõpp summa (EUR) summa (EUR) Projekti elluviija (AS A.L.A.R.A) Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorsektsioonide 01.01.2019 31.12.2023 8 863 363,60 likvideerimiseks vajalikud uuringud Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete 01.01.2019 31.12.2023 211 600 lõppladustamiseks vajaliku käitlemise ettevalmistus Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete Taastatud maa 1,18 01.05.2022 15.02.2026 1 800 000,00 lõppladustamiseks vajalik kogupindala (ha) käitlemine Planeeringu koostamine ja 01.01.2019 31.12.2023 364 200,00 mõjude hindamine Projekti elluviija (AS A.L.A.R.A) kulud KOKKU: 11 239 163,60 eurot Sihttase Tegevuse Abikõlblik Tegevused Näitaja Tegevuse algus (15.02.2026) lõpp summa (EUR) Projekti 01.01.2021 31.12.2023 120 000,00 kommunikatsiooniteenus Projekti partner (Keskkonnaministeerium) 120 000,00 KOKKU: Projekti kulud kokku (eurodes): 11 359 163,60 Projekti abikõlbulik kulu (eurodes): 9 559 163,60 Projekti mitteabikõlblik kulu kokku (eurodes): 1 800 000,00 Eelarve jaotus rahastajate kaupa kogu projekt abikõlblik kulu tervikuna Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Keskkonnaministeerium 0,00 Omafinantseering 1 306 504,89 Riiklik kaasfinantseering 127 369,65 Ühtekuuluvusfond 8 125 289,06 Toetus (riiklik kaasfinantseering ja 8 252 658,71 Ühtekuuluvusfond) kokku Abikõlblik kulu KOKKU 9 559 163,60 Eelarve jaotus rahastajate kaupa keskkonnaministri 22.04.2021 käskkirja nr 1-2/21/202 alusel– ELLUVIIJA Finantsallika Abikõlblik Rahastaja jagunemise summa (EUR) määr (%) Keskkonnaministeerium 0,00 0 Omafinantseering (KIK 1 265 874,54 15 keskkonnaprogramm) Ühtekuuluvusfond 7 173 289,06 85 Abikõlblik kulu KOKKU 8 439 163,60 100 Lisanduv eelarve: jaotus rahastajate kaupa käesoleva käskkirja alusel – ELLUVIIJA Finantsallika Abikõlblik Rahastaja jagunemise summa (EUR) määr(%) Keskkonnaministeerium 0,00 0 Omafinantseering (KIK 40 630,35 10,94 keskkonnaprogramm) Riiklik kaasfinantseering 109 369,65 4,06 Ühtekuuluvusfond 850 000,00 85 Toetus (riiklik kaasfinantseering ja 959 369,65 89,06 Ühtekuuluvusfond) kokku Abikõlblik kulu KOKKU 1 000 000,00 100 Eelarve jaotus rahastajate kaupa keskkonnaministri 22.04.2021 käskkirja nr 1-2/21/202 alusel - PARTNER Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Keskkonnaministeerium 0,00 Riiklik kaasfinantseering 18 000,00 Ühtekuuluvusfond 102 000,00 Toetus (riiklik kaasfinantseering ja 120 000,00 Ühtekuuluvusfond) kokku Abikõlblik kulu KOKKU 120 000,00