Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
07.10.2022 nr DM-120572-9
Riigi huvi väljaselgitamine Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses
Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa,
Tallinn, Harju maakond) esitas Keskkonnaametile 22.08.2022 Ilvese liivakarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS 22.08.2022 dokumendina nr DM-120572-4).
Ilvese liivakarjäär asub Ilvese külas Saarde vallas Pärnu maakonnas ning selle mäeeraldis ja
mäeeraldise teenindusmaa kattuvad riigiomandis oleva Surju metskond 1 (katastritunnus
76501:005:0422, 100% maatulundusmaa) kinnistuga, mille valitsejaks on
Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava
Ilvese liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 19,8 ha. Mäeeraldis hõlmab
täiteliiva aktiivse tarbevaru 1 ja 2 plokke, mille aktiivne tarbevaru on 472 tuh m³,millest
kaevandatava varu kogus on 452 tuh m³. Kaevandatud materjali kasutatakse täitematerjalina
ning peale maavara ammendamist korrastatakse ala veekoguks. Luba taotletakse 15 aastaks.
Maapõueseaduse § 55 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse maavara kaevandamise
keskkonnaloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi kaalumiseks
ehitusmaavarade kaevandamise keskkonnalubade taotluste menetlemisel lähtuvalt
varustuskindluse tagatusest koostatud juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav tegevus
riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud mäeeraldiste piires kaevandada antud
samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused enam
kui 10 aastaks.
Seisuga 06.10.2022 jääb taotletava Ilvese liivakarjääri teeninduspiirkonda 29 mäeeraldist, mille
kaevandatava täiteliiva jääkvaru kogus on ligikaudu 7 740 m³, seega on varustuskindlus
täiteliiva osas tagatud enam kui 10 aastaks.
Marina Minerals OÜ on oma 22.08.2022 saadetud kirjas mäeealdise saamise vajadust
põhjendanud järgmiselt:
Ilvese liivakarjääris kaevandatav materjal sobib kasutamiseks täitematerjalina (sh Rail Baltica
raudteetrassi muldetööde ehituseks).
Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Ilvese liivakarjääri
keskkonnaloa taotluse osas. Soovime teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
onvajalik riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvidest
lähtuvalt. Juhul kui selline vajadus või huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja
seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume
prognoosida ka seda, millal ajaliselt vajadus taotletava ala maavara järele võiks tekkida ning kas
selle vajaduse rahuldamiseks on vajalik avada Ilvese liivakarjäär.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1014346
Teadmiseks: Marina Minerals OÜ
Agnes Putnik 5191 3442
[email protected]
2(2)
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1013627
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ
Kontaktisik Caspar Rüütel
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud Vastav informatsioon on välja toodud maavara keskkonnakaitseloa taotluse
sisu seletuskirjas.
Parandustaotluse selgitus Parandatud joonmõõtkavad graafilistel lisadel 1 Mäeeraldise plaan ja 3
Korrastatud ala plaan.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Vastav informatsioon on välja toodud maavara keskkonnakaitseloa taotluse
eesmärk ja põhjendus seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate Vastav informatsioon on välja toodud maavara keskkonnakaitseloa taotluse
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, seletuskirjas.
vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Ilvese liivakarjäär
Aadress Surju metskond 1, Ilvese küla, Saarde vald, Pärnu maakond
Territoriaalkood 2062
Katastritunnus 75601:005:0422
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6453127, Y: 538351
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Aruotsa
(75601:005:0300), Jüri (75601:005:0325), Surju metskond 1 (75601:005:0422),
Tooma (75601:005:0326). Puudutatud veekogud: Kalda kraav (VEE1148501),
Kotkapesa kraav (VEE1148401), Ura jõgi (VEE1148100).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 996
Maardla nimetus Ilvese
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Ilvese liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 19.80
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 19.80
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 69
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 20
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Täitematerjalina
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 35
Plokid
2/5
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 104 tuh m³ 01.03.2022
2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 368 tuh m³ 01.03.2022
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1207 - täiteliiv 452 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Marina Minerals OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/513853
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 29.10.2024
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022)
Geoloogiafondi number 9584
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/1018
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.05.2022
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: 1Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: 2Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: 3Korrastatud_ala_plaan.pdf
3/5
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri.pdf
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 5: 1Ilvese_uuringuruumi_aruanne.pdf
uuringu aruanne
Lisa 6: Lisa_9._RMK_kooskolastus.pdf
Lisa 7: Lisa_1._Geoloogilise_uuringu_luba_L.MU_513853.pdf
Lisa 8: Lisa_2._Puuraukude_kataloog.pdf
Lisa 9: Lisa_11.KKA_korraldus.pdf
Lisa 10: Lisa_3._Proovide_kataloog.pdf
Lisa 11: Lisa_12._PTA_kooskolastus.pdf
Lisa 12: Lisa_7._Varu_arvutuse_tulemused.pdf
Lisa 13: Lisa_8._Topograafilise_moodistamise_seletuskiri.pdf
Lisa 14: Lisa_4._Puuraukude_kirjeldused.pdf
Lisa 15: Lisa_10._Puuraukude_likvideerimise_akt.pdf
Lisa 16: Lisa_13._Tellija_Arvamus.pdf
Lisa 17: Lisa_6._Loimise_kaalutud_keskmiste_arvutused.pdf
Lisa 18: Lisa_5._ID_Steiger_laboriprotokoll_Protokoll_22_1930_K.pdf
GIS ja CAD failid Lisa 19: isojooned_lamam.dgn
Lisa 20: piir_maeeraldis_ja_teenindusmaa.dgn
Lisa 21: isojooned_maapind.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Vastav informatsioon on välja toodud maavara keskkonnakaitseloa taotluse seletuskirjas.
juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Vastav informatsioon on välja toodud maavara keskkonnakaitseloa taotluse seletuskirjas.
4/5
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Vastav informatsioon on välja toodud maavara keskkonnakaitseloa taotluse seletuskirjas.
kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Vastav informatsioon on välja toodud maavara keskkonnakaitseloa taotluse seletuskirjas.
olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vastav informatsioon on välja toodud maavara keskkonnakaitseloa taotluse seletuskirjas.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Keskkonnaloa taotlus Lisa 22: Ilvese_liivakarjaar.asice
RMK kooskõlastus Lisa 23: RMK_kooskolastus.pdf
PTA kooskõlastus Lisa 24: PTA_kooskolastus.pdf
5/5
VEP nr.E00362
10,22
10,33
9,26 2
26.01.2022
6 454 400
I
10,25 10,66
II
10,50
10,11
SOOMETSA I 10,10
10,
Pa-7
79
0,8
10,12 9,99
10,06
10,24 2,0
7,26 10,56
10,23
9,35
8,92
27.01.2022
Pa-9
I
10,14
I
8,82 9,89
0,3
11.02.2022 9,74 9,95 10,03
2,9
7
10,32 8,79
0
8,59
28.01.2022 6,75 10,19
1
11.02.2022
9,45
Pa-10
10,
10,52 7
10,68 0,6 10,12
53
9,74
8
10,24
1,4 9,90
9,47 9,37 7,74
N
9,24
10,20
1 9,21
26.01.2022 10 9,99
10,41
10,46
8,67 9,70
Pa-14
0,3 0,4
9,49
10,37 10,11 SOOMETSA MK
Pa-15 1,0 1,3
8,41 10,55
10,
10,33 10,15
9,24 9,24 11,13 10,44
90
26.01.2022 10,13
7,94 10 10,50 10,12
10 Pa-6 26.01.2022
11
9,74 11
9,82 10,13
Surju metskond 1 11,32
9,48
10,05
7,62
11,36 '
I
8
75601:005:0422
8 0,3
Pa-8 10,53 11,24
Kaardileht nr 5332 Pärnu
11
0 10,84 10,43 10,89
3,4
10,21
1
10,81
10,43 28.01.2022 11,08
Pa-11 9,66
7,73 10,91
10,27 11,74
10,18 10,26 28.01.2022 0,6 11,43
8
9,81 11,63
11,61
9,94
1 7,66 10,63 2,1 12,09
9,92 0 11,64
9,23 10,62
26.01.2022
0,1 11,53
2
6 454 200 Pa-16
1
0,4 2,5 11,79
10,69
9,63 Pa-12 9,74 1
12
10,87
1,5 1 11,12
10,04 7,73 Pa-13 10,04 26.01.2022 10,47 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
9,61
9,61 7,54
10
26.01.2022 Plokk 1 aT
10,89 12,96
11,90
11,23 piiripunktide koordinaadid
8,41 0,2 8 11,47
Plokk 2 aT 11,46
8
10,96
0,5 10,53
2,3 10,92
12 8 12 11,74
11,84
11,38
0,7 10,62
13,99
11,13 Nr X Y
I 9,73
8
11,50
12,54
13
11,98
12,87
11,44
Pa-1 1 6 454 297,00 537 276,92
10
10,64
13,58
8 0,5 9,60
11,28 11,00 10,97 26.01.2022 2 6 454 394,25 537 997,10
2,5
8
12,92
11,38
12 11,90
12,45
8,00
12,28
11,69 11,28
11,38
11,07
3 6 454 126,62 538 034,23
10,69
Pa-2 12,52
11,
9,89
10,79 8 11,11
10,60 11,44 11,87 9,88 4 6 454 058,97 537 562,70
10,38
3
65
9,97
VEP nr.E00361 11,48 11,80 26.01.2022 11,41
11.02.2022 11,15
10,47 9,93
10,35
11
12
11,76
8,40 12,42 12,31
11,29 11,36 5
,5 11,00
5 6 454 023,31 537 319,16
11
11
12 11,99 11,56 10,32
Pa-3 12,24
11,26
11,00
12 13,32 0,1 12,17 10,52
10,05
11,
11,14 10,69 12,24
8,32 3,3 Pindala 19,80 ha
72
11,74 12,90 11,29
8 11,41 10,59
10,92
13 12
11,86
Pa-4
8
12,00 10,94
10,28 0,1 12,24
12,11 10,77
10,73 10,78 26.01.2022 4,9
12,47
12,48
11,10
10,79 7
25
,
SOOMETSA I Maaparandushoiuala piir ja nimi
I
1
8,08 12,01
I
10,12 11 10,71 12,04 124
,3 13,05
10,56 10,81
I
12,14
Pa-5
'
11,99 11.02.2022 13,05
0,2 0,3
11,97
10,68
2,4 11,05
11,22 411,62
11,98
10,27 12,41
10,75
12,19
2,4
8,08 11,04
11,21
10,03
10,13
11,72 10,20
10,85
11.02.2022 11,74
11.02.2022
Luitemaa looduskaitseala
10,17
11,30
12,11
9,93 11,64
10,38 11,31 9,91
19
,0
I
9,66 1 11,47
VEP nr.E00360 11,13
I
9,50 11,43
9,65
5
'
11.02.2022
115
,2
9,71
10,83
Vääriselupaik
6 454 000 11.02.2022
11,09
537 400
537 400
537 600
537 800
538 000
KIVINIIDU (ÜP-212)
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Teekaitsevöönd
0 40 80 m
Märkused:
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Ilvese liivakarjäär Mäeeraldise plaan
1 1
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2 Maapinna samakõrgusjoon, m 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Saarde vald, Pärnu maakond
8 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.06.2022);
Aktiivse tarbevaru lamami samakõrgusjoon, m
1 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1/3
Nõlvaterviku alumine piir - Keskkonnaregistri Ilvese maardla plokkide (seisuga 31.03.2022);
Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) - Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Surju metskond 1 Mõõtkava 1:2000
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus (varu seisuga 01.03.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3861). (esindaja nimi ja allkiri)
75601:005:0422 Pa-5 Kaevand-puuraugu nr
0,2 Katendi paksus, m 4. Nõlvaterviku ülemine piir kattub mäeeraldise piiriga.
Geoloogilise läbilõike joon 10,68 Suudme abs kõrgus, m OÜ Inseneribüroo STEIGER
I I' 8,08
2,4 Kasuliku kihi paksus, m 5. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult SOOMETSA I maaparandussüsteemi maa-alaga.
Koostas Hendrik Klaas
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kuupäev 10.06.2022
9,61
Lamami abs kõrgus, m
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 6. Maardla piir kattub mäeeraldise piiriga. Männiku tee 104, 11216 Tallinn
26.01.2022
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3998
7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). /Allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I'
W E
m m
13 13
Surju metskond 1
75601:005:0422 Kasvukiht
Pa-6
12 SOOMETSA I 12
11,32
2
1:
Pa-8
Pa-11 0,3
11 Pa-12 10,43 11 Orgaanikarikas liiv
10,26 vt. 10,43m
Pa-13 10,04
28.01.2022 vt. 10,12m
10
1:
9,61
vt. 9,74m
0,1 Plokk 1 aT abs 9,7 m 26.01.2022 6-1 10
vt. 9,61m 13-1 0,2 vt. 9,66m 0,6
2
26.01.2022 28.01.2022 Kr.0,0
26.01.2022
Kr.0,0 11-1 Liiv, peeneteraline
12-1 8-1 St.5,1
9 0,5 St.3,1 Kr.0,0 9
Kr.0,0 Kr.0,0 TL
EL St.2,7
Plokk 2 aT St.3,4
1:
St.5,8
5
1:
1,2
5
EL EL 6-2
TL Liiv, väga peeneteraline
8 Kr.0,0 3,4 8
2,6 2,7 St.6,2 3,7
2,5 6-3
2,0 2,7 2,8 TL
7 4,0 7 Liiv, väga peeneteraline,
3,0
kohati savikas
6 6
Saviliivmoreen
Tee täitematerjal
Läbilõige II-II' Läbilõige III-III'
N S N S
m m m m
14 14 14 Pa-2 14
Surju metskond 1 11,80
75601:005:0422
13 Pa-4 13 13 13
Surju metskond 1
10,78 SOOMETSA I
75601:005:0422
SOOMETSA I
12 12 12 12
0,1
2
1:
Pa-8
11 Pa-14 Pa-12 11 11 2-1 11
Pa-9 10,43
2
1:
vt. 10,60m
10,11 10,04 0,3 vt. 10,43m Kr.0,0
vt. 10,28m 9,95 26.01.2022
Plokk 1 aT St.3,9
1:
28.01.2022
26.01.2022 4-1
1:
2
10 0,2 10 10 EL 10
Plokk 1 aT abs 9,7 m
2
vt. 9,74m abs 9,7 m
0,2 Kr.0,0 0,3 0,6 2-2
14-2 0,4 26.01.2022
5
vt. 9,35m 9-1
1:
St.6,9
2,5 Kr.0,0
5
vt. 9,21m 8-1
1:
Kr.0,0 26.01.2022
12-1 TL
27.01.2022
Kr.0,0 2-3
1:
9 St.5,1 Kr.0,0 4-2 9 9 Kr.0,0 St.7,3 9
Plokk 2 aT
5
2,0 St.5,2 Kr.0,0 3,2 TL
TL Kr.0,0 St.3,4
St.5,8 Plokk 2 aT
1:
1,7 TL St.14,2 3,4
St.34,1 EL
5
TL 2,7
8 TL 4-3 8 8 2,0 9-2 TL 8
2,7
2,5 3,0 Kr.0,0 4,0
2,8
St.7,0
7 7 7 7
3,0 3,0 3,2 TL
9-3
6 6 6 6
4,0
5 5
Märkused:
Mäeeraldise piir
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Mäeeraldise teenindusmaa piir 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
- Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
Surju metskond 1 (varu seisuga 01.03.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3998).
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Pa-12 Puuraugu nr
75601:005:0422 3. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult SOOMETSA I maaparandussüsteemi
10,04 Suudme abs kõrgus, m
Uuringuaegne veetase maa-alaga.
Keskmine uuringuaegne veetase, eeldatav 0,2 Sügavus maapinnast, m 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
1:5 veetase maavara ammendamisel (abs 9,7 m)
12-1 Proovi number Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kaevandamisel jäetav nõlv ja nõlvus Proovitud Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), %
intervall, m St.5,8 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % Ilvese liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
TL EL - ehitusliiv
Saarde vald, Pärnu maakond I-I' ... III-III'
TL - täiteliiv
Luitemaa looduskaitseala Teekaitsevöönd 2,5
3,0 Puuraugu sügavus, m Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 2/3
Elektripaigaldise kaitsevöönd SOOMETSA I Maaparandushoiuala piir ja nimi Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn
9-3 Lõimise proov moreenist
/Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000
[email protected] Mõõtkava
vt. 14,2m Veetaseme abs kõrgus, m (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100
28.12.2021
Mõõtmise kuupäev
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 10.06.2022
/Allkirjastatud digitaalselt/
0 100 200 m Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3998
/Allkirjastatud digitaalselt/
VEP nr.E00362
10.35 10.42
2
6 454 400
10.21
10.29
10.35 8.82
10
SOOMETSA I 8.66
9
8.92
8
10.36
10.09 7.64
10.08 9 8
10.28
9.88 10.13 8.51
7
8 6.96
7.25
7.65 6.82 8.32
9.79 10.33
6.88
10.04
9
9.99
9.52
9.30
7 7.52
9
10.40
1 10.40
N
8
SOOMETSA MK
8
8.83
7.45
10.40
10.40 10 8.63
10.40
7.44
7.41
9.51
Metsa- või rohumaa (pindala 6,15 ha) 8.58
9 8
10
Vähemalt 0,7 m kõrgusel veetasemest 7.69
8.21
7.71
9
8 Surju metskond 1 7.72 Kaardileht nr 5332 Pärnu
9
10
10.40
8.17 75601:005:0422 7.72
9.99
8.20
7.76
7.70
9 10.90
7.71
8.95
8
8
9.47
6 454 200
7.82
7.81
Veekogu (pindala 13,65 ha)
7.86
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
7.59
10.40 Eeldatav veetase maavara ammendamisel abs kõrgusel 9,7 m piiripunktide koordinaadid
9.99 7.70 8 8.00
7.92 8
8.48
Nr X Y
8.66
7.88
8 1 6 454 297,00 537 276,92
9
7.80
8 8.16
8 2 6 454 394,25 537 997,10
8.66 9.19
8.21
3 6 454 126,62 538 034,23
9
9 10
8.19 11.11
8.52
9.39
4 6 454 058,97 537 562,70
VEP nr.E00361
10.40
7.85
8.12
9 11.26
11.24 3
9.23
5 6 454 023,31 537 319,16
8.22
8
9 11.72
10 9.32
10
8
8.80
12.65
Pindala 19,80 ha
9 8.70
12.80
8.06
11.82 11.77 13 12.87 12
9.27
8.16 9 11.97
10 12.22 13.20
9
10.40 12.01
SOOMETSA I Maaparandushoiuala piir ja nimi
9 9.30
8.14 11.85
11.17
8.99 9 9.08
1 0 11.09
10.90
4
9.21
11
11.48 Luitemaa looduskaitseala
11.46
10.93
11.17
VEP nr.E00360
5 Vääriselupaik
6 454 000
537 400
537 400
537 600
537 800
538 000
KIVINIIDU (ÜP-212)
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Teekaitsevöönd
0 40 80 m
Märkused:
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Ilvese liivakarjäär Korrastatud ala plaan
1 1
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2 Maapinna samakõrgusjoon, m 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Saarde vald, Pärnu maakond
8 3. Plaani koostamisel on kasutatud:
Veekogu samakõrgusjoon, m
1 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.06.2022);
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 3/3
- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn
Surju metskond 1 - Keskkonnaregistri Ilvese maardla plokkide (seisuga 31.03.2022);
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Veekogu (pindala 13,65 ha) /Allkirjastatud digitaalselt/
[email protected] Mõõtkava 1:2000
75601:005:0422 - Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (esindaja nimi ja allkiri)
(varu seisuga 01.03.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3861).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 10.06.2022
Metsa- või rohumaa (6,15 ha) 4. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult SOOMETSA I maaparandussüsteemi maa-alaga. /Allkirjastatud digitaalselt/
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3998
/Allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Marina Minerals OÜ on kruusa- ja liivakarjääride tegevusega ning savi ja kaoliini
kaevandamisega tegelev ettevõte. Pärnu maakonnas Ilvese uuringuruumis on 01.03.2022. a
seisuga läbi viidud geoloogiline uuring, mille alusel on maardlate nimistusse kantud Ilvese
uuringuruumi piires arvutatud täiteliiva tarbevaru plokid 1 aT ja 2 aT.
Taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Saarde vallas. Marina
Minerals OÜ soovib uue mäeeraldise kasutuselevõtuga säilitada ja laiendada oma senist
tegevust kaevandamisvaldkonnas. Taotletav täiteliiva kogus mäeeraldisel on 472 tuh m3,
millest kaevandatava varu kogus on 452 tuh m3. Luba taotletakse 15 aastaks. Ilvese
liivakarjääris kaevandatav materjal sobib kasutamiseks täitematerjalina (sh Rail Baltica (RB)
raudteetrassi muldetööde ehituseks).
Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb aruandel “Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER,
töö nr 22/3861, EGF: 9584).
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Ilvese liivakarjäär asub Ilvese külas Saarde vallas Pärnu maakonnas ning selle
mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad riigiomandis oleva Surju metskond 1
(katastritunnus 76501:005:0422, 100% maatulundusmaa) kinnistuga, mille valitsejaks on
Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
Katastriüksuse kasutusalaks on valdavalt metsamaa (75%), ülejäänud osal muu maa, looduslik
rohumaa ja haritav maa. Taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa
jäävad katastriüksuse keskosasse hõlmates maaüksusest alla 1%.
Taotletavast mäeeraldisest linnulennult ~12 km kaugusele põhja suunda jääb Pärnu linna piir ja
~2,5 km kirde suunda Ilvese küla. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb mäeeraldise
idaservast ~1,3 km kaugusele.
Maapinna reljeef on taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal
suhteliselt tasane, jäädes abs kõrguste vahemikku 10 – 13 m. Mõnevõrra kõrgem on ala lõuna
ja kagu osa, kus kulgeb edela-kagu suunaliselt laugete nõlvadega Antsülusjärve rannavall ning
maapinna abs kõrgus tõuseb ~13 meetrini. Paiguti on maa-alal mets maha võetud ja tegu on
raiesmikuga.
Kruuskattega 7560014 Soometsa tee äärmise sõiduraja välimine serv jääb Ilvese mäeeraldise ja
mäeeraldise teenindusmaa lõunapoolsest piirist ~20 m kaugusele. Vastavalt
Ehitusseadustiku § 71 (Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd) lõige 2 järgi on maanteede
kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Maantee
omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Soometsa tee kaitsevööndi laius
20 m äärmise sõiduraja välimisest servast on kooskõlastatud Riigimetsa Majandamise
Keskusega.
Taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult
SOOMETSA I maaparandushoialaga (tunnus 6114840020010001).
Ilvese liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ei ole looduskaitse- ega
Natura 2000 alasid, samuti ei jää taotletavale alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega
elupaiku.
Taotletavast mäeeraldisest ~60 m kaugusele põhjasuunda ja ~30 m kaugusele lääne suunda
jäävad vääriselupaigad VEP nr 00360, 00361 ja 00362 (tunnused VEPE00360, VEPE00361 ja
VEPE00362 vastavalt). Ilvese liivakarjääri mäeeraldise lõunapiir külgneb ~30 m kaugusel
Luitemaa looduskaitsealaga (tunnus KLO1000292) ja Mõtuse sihtkaitsevööndiga
(tunnus KLO1100998), idapiir külgneb ~20 m kaugusel Luitemaa looduskaitsealaga (tunnus
KLO1000282) ja Kiviniidu sihtkaitsevööndiga (tunnus KLO1100995) ning läänepiir külgneb
~250 m kaugusel Luitemaa looduskaitsealaga (tunnus KLO1000282) ja Ilvese
sihtkaitsevööndiga (tunnus KLO1100996).
Ilvese liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast idasse jäävad I kategooria kaitsealuste liikide
must-toonekurg (Ciconia nigra) ja läände merikotkas (Haliaeetus albicilla) elupaigad.
Taotletavast mäeeraldise teenindusmaast 10 – 350 m kaugusele jäävad järgnevate II kategooria
kaitsealuste liikide elupaigad: lõunasse metsis (Tetrao urogallus); idasse, lõunasse ja edelasse
laanerähn (Picoides tridactylus); läände karvasjalg-kakk (Aegolius funereus); idasse kanakull
(Accipiter gentilis).
Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast idasse ja loodesse 300 – 500 m kaugusele
jäävad mitmed III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja leiukohad: värbkakk (Glaucidium
passerinum); harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria); sulgjas õhik (Neckera pennata); suur
nööpsamblik (Megalaria grossa); Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum).
Ligikaudu 1,2 km kaugusel taotletavast mäeeraldisest kirde suunas voolab Ura jõgi (tunnus
VEE1148100), kuhu juhitakse Ilvese liivakarjääri maa-alale ja selle ümbrusse rajatud
maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi.
Lähimad majapidamised asuvad ~2 km kaugusel ida ja kagu suunas jäädes Ilvese küla
territooriumile Kiviniidu (katastritunnus 75601:001:0098) ja Jõe (katastritunnus
75601:001:0110) kinnistutele.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Taotletava Ilvese liivakarjääri maa-alal on teostatud geoloogiline uuring 2022. aastal ning
uuringu tulemused on kinnitatud aruandes “Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3861,
EGF: 9584). Ilvese liivakarjäär kattub täielikult Ilvese uuringuruumiga.
Varasemaid sihtotstarbelisi uuringuid Ilvese uuringuruumis ega selle läheduses tehtud ei ole.
Ilvese mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa paiknevad Liivi lahe rannikumadaliku äärealal,
Maarjapeakse rabast 1,2 km põhja pool. Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud
kvaternaarisetete geoloogilise kaardi andmeil on tegu maasäärega, mis on Antsülusjärve saare
taha või lahe servale ühe või kahepoolse sette pikirände poolt moodstunud künnisjas
kaldavorm, mis oli ühest otsast ühendatud kunagise maismaaga.
Rannaastangu piires levib liivsavimoreenil liivakompleks, mille moodustavad hallikas-beežid
kuni tumepruunid väga peene ja peeneteralised orgaanikat sisaldavad tolmsed liivad.
Valli (sh kasuliku kihi) ülemise intervalli moodustavad ülipeeneteralised punakaspruunid
liivad. Katendi paksus on 0,1 – 0,8 m (keskmine 0,4 m), millest kasvukiht moodustab
keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld ja ülipeeneteraline orgaanikarikas
tumepruun kuni punakaspruun liiv. Kasuliku kihi lasum jääb põhjaosas abs kõrgusele 9 – 10 m,
tõustes maapinna reljeefi järgides lõunaosas 13 meetrile.
Rannavalli (sh kasuliku kihi) keskmise intervalli moodustavad hallid ja hallikasbeežid kuni
tumepruunid väga peene ja peeneteralised orgaanikat sisaldavad tolmsed liivad, mille teralisus
nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik. Mäeeraldise lõunaosas (PA-2 ja 4)
esineb paiguti sügavamates intervallides, vahetult moreeni peal kuni 0,7 m paksune väga peene
teralise savika liiva kiht. Visuaalselt on tegu samaväärse liivaga nagu ülejäänud mäeeraldise
läbilõikes, sisaldades üksikuid saviläätsesid.
Tinglikult võib mäeeraldisel leviva liiva pindalaliselt eraldada kolme gruppi – hallid ja
hallikasbeežid väga peeneteralised kohati savikad liivad mäeeraldise lõunaosas,
hallikaspruunid (tumepruunid) ja -beežid väga peeneteralised liivad mäeeraldise keskosas ning
hallikasbeežid teralised peenliivad mäeeraldise põhjaosas.
Kruusaosakeste sisaldus on madal, olles läbilõikes samuti ebaühtlaselt jaotunud. Kruusaosis on
enamasti väga peen kuni peen (2 – 8 mm). Purdosad on nii karbonaatsed kui ka kristalliinsed
ning keskmiselt kulutatud. Kirjeldatud liivakiht moodustab mäeeraldise kasuliku kihi, mille
paksus on puuraukude andmeil maksimaalselt 4,9 m (PA-3). Loodesuunas liivakihi paksus
väheneb, esinedes mäeeraldise lääne- ja loodeosa puuraukudes PA-13 ja PA-15 paksusega
0,7 m ja 1,0 m.
Liivalasundi lamamiks on hallikaspruun kuni hall, peene ja vähese jämepurruga moreen.
Kasuliku kihi lamamipind on suhteliselt tasane, jäädes abs kõrguste 6,75 – 8,41 m vahemikku,
väikese langusega kirde suunas.
Taotletaval mäeeraldisel on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks
Kvaternaari veekompleks, mis on siin seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Liivade lamamiks
on vähese veejuhtivusega moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest.
Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (26. - 28.01.2022. a) 0,0 - 1,4 m
sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m (keskmine 9,7 m). Üksikud
mäeeraldise lõunaservas asuvad puuraugud (PA-3, PA-5), mis paiknesid kuivenduskraavi
servas, olid kuivad. Põhjavee tase järgib üldiselt maapinnareljeefi. Piirkonna üldine põhjavee
voolusuund on lääne suunas.
Mäeeraldise lõunaservas asuvates kraavides jäi veetase 9,5 – 10,2 m abs kõrgusele. Mäeeraldise
idapiirist ~10 m kaugusel paiknevas kraavis mõõdeti veetase abs kõrgusel 8,79 m
(11.02.2022. a). Maapinnalähedase põhjavee režiimi reguleerivad piirkonnas ulatuslikud
maaparandussüsteemid.
Mäeeraldise lõunaosas levivad hallid ja hallikasbeežid kohati savikad peened kuni väga
peeneteralised liivad. Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,3 - 2,0%, keskmiselt 0,7%. Kruus
on valdavalt väga peen kuni peen (2…8 mm). Liivaosist on keskmiselt 92,6% ja valdav on
peene ja väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~88%.
Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 6,7% (3,8 - 14,8%).
Mäeeraldise keskosas levivad hallikaspruunid (tumepruunid) ja -beežid peened kuni väga
peeneteralised liivad, milles kruusaosakesi (2…64 mm) on 0,1 - 0,6%, keskmiselt 0,4%. Kruus
on väga peen (2…4 mm). Liivaosist on keskmiselt 94,5% ja valdav on väga peeneteraline kuni
peenliiv (0,125…0,25 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~90%. Peenosise sisaldus
(<0,063 mm) on 2,7 - 6,6%, keskmiselt 5,1%.
Mäeeraldise põhjaosas levivad hallikasbeežid teralised peened kuni väga peeneteralised liivad,
milles kruusaosakesi (2…64 mm) on 0,4 - 8,2%, keskmiselt 3,3%. Kruus on väga peen kuni
peen (2…8 mm). Liivaosist on keskmiselt 91,5% ja valdav on väga peeneteraline kuni peenliiv
(0,125…0,25 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~85%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm)
on 3,1 - 7,4%, keskmiselt 5,2%.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 19,80 ha,
hõlmates täielikult täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 aT ja 2 aT.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
kogu mäeeraldise perimeetrile jätta nõlvatervik. Kuna peale maavara väljamist jääb
kaevandatud ala vee alla, siis maavara ohutuks nõlvuseks vee all on 1 : 5 ning vee peal 1 : 2.
Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i.
Taotletav ja kaevandatav maavaravaru kogus on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava maavara kogus Ilvese liivakarjääris (seisuga 01.03.2022. a)
Taotletav
Ploki Taotletav varu 3
Plokk Maavara Kadu, tuh m kaevandatav varu
pindala, ha kogus, tuh m3
kogus, tuh m3
1 aT 19,80 Täiteliiv 104 3 101
2 aT 19,80 Täiteliiv 368 17 351
Kokku 472 20 452
Ilvese liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise
mahuga 35 tuh m3. Keskmise aastase kaevandamise mahuga 35 tuh m3 ammendatakse Ilvese
liivakarjäär 13 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäetehnilised tingimused Ilvese liivakarjääris lasuva täiteliiva kaevandamiseks ei ole
keerulised – mäeeraldisele on hea juurdepääs, kattekihi paksus on väike (keskmiselt 0,4 m) ning
kasuliku kihi lamamipind on suhteliselt tasane. Põhjavee tase jääb keskmiselt abs kõrgusele 9,7
m ning kasulik kiht jääb suuremas osas vee alla – keskmiselt veetasemest põhjaosas kuni ~3 m
paksuselt ja lõunaosas kuni ~1,3 m paksuselt. Vee alla jääva varu kogus on 368 tuh m3
(plokk 2 aT).
Enne kaevandamistegevusega alustamist tuleb Ilvese liivakarjääri mäeeraldisel raadata mets
alal, kus seda varasemalt tehtud pole, juurida kännud ning teisaldada kattekiht. Katendi kogus
taotletaval mäeeraldisel on 69 tuh m3. Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või
ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus see ladustatakse vallides
ning kasutatakse esimesel võimalusel karjääriala korrastamisel. Juhul, kui kogu katend ei osutu
korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele.
Võttes arvesse, et kasulik kiht jääb suuremas osas vee alla, tuleb taotletavas Ilvese liivakarjääris
kaevetöid teha mitmeastanguliselt. Esmalt kaevandatakse veetasemest kõrgemal paiknev kiht
(plokk 1 aT). Kaevis laetakse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja. Veealuse kasuliku
kihi (plokk 2 aT) keskmine paksus on 1,9 m ning on ekskavaatoriga kaevandatav ühe astmena
veetaset alandamata. Vajadusel tuleb kasutusele võtta pika noolega ekskavaator. Vee alt
kaevandatav täiteliiv tõstetakse esmalt vallidesse ja jäetakse nõrguma. Pärast vee välja
nõrgumist võib alustada materjali laadimist kallurauto kasti.
Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde
ajaline ning ruumiline areng määratakse kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine. Ilvese liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt
kahest allikast: kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra ja transpordimüra.
Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel
töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad
kaevandamismasinad – buldooser, ekskavaator, kallurauto. Kaevise väljaveoks karjäärist
kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Masinate loetelu ning nende poolt
tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministripoolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Lähim majapidamine asub karjäärist ~2 km kaugusel.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masina spetsifikatsioonis
Mõõdetud müratase 15 m
antud müratase 15 m
Masin kaugusel müraallikast Lmax
kaugusel müraallikast Lmax
dB(A)
dB(A)
Buldooser 85 82
Ekskavaator 85 81
Kallurauto 85 76
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on taotletava karjääri puhul buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)
töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(2000) = 39 dB(A),
kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas
majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 39 dB, mis
ühtlustub loodusliku fooniga ning jääb kehtiva II kategooria segaalas kehtiva päevase ja öise
piirtaseme piiridesse. Arvutuses ei ole arvestatud masinate paiknemist hoonestusala suhtes,
mistõttu on arvutustes tegemist mõnevõrra ülehinnatud müratasemega. Kaevandamismasinate
tekitatud müra tugevus ei ületa ümberkaudsetel põldudel töötavate traktorite ja kombainide
tekitatud müra. Eelnevast lähtudes ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra
kujutaks ohtu naabruses olevatele elanikele. Võimalike mürahäiringute vähendamiseks karjääri
ümbruses olevatele kaitsealustele liikidele tuleb mäeeraldise teenindusmaa piirile moodustada
katendist müratõkkevallid kõrgusega ~3 m.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole
sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on
minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni
faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu
35 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,0315 t ning keskkonnaministri
14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,
millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid
kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris on
planeeritud tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, et vältida
probleeme heitgaaside õhusaastega.
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kaevandamise ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega
õli.
Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete
avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja
kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid
regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas
avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud
tegevusalal (nt põllumajandus).
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis
kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Ilvese liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning
mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müratõkkevallides ning hilisemalt kaevandatud
ala korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik materjal võõrandatakse vastavalt kehtivale
seadusele. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning
korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandaja on teadlik, et juhul kui
tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka
kaevandamisjäätmekava.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Ilvese liivakarjääris on eeldatav veetase maavara ammendamisel abs kõrgusel 9,7 m, seega
kujundatakse alale, kus veekogu sügavus jääks keskmiselt 2 m sügavuseks, peale maavara
ammendamist veekogu. Mäeeraldise lääne- ja loodepoolne ala on otstarbekas täita metsa- või
rohumaaks, kuna sinna maavara ammendamisel tekkiv veekogu ei vasta määruses määratule.
Täiteks vajaliku materjali kogus on hinnanguliselt 120 tuh m3. Ilvese liivakarjääri korrastamisel
võiks kasutada katendist tulevat materjali ning Rail Balticu raudteetrassi ehitusel väljatavat
pinnast ning muid püsijäätmeid. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale tekkiva veekogu pindala
on 13,65 ha ning metsa- või rohumaa pindala on 6,15 ha.
Karjääri korrastamisel tekib mäeeraldisele ja osaliselt mäeeraldise piirile tasandamist vajav
nõlv. Kaevandamisel ja korrastamisel tuleb karjääri nõlv kujundada selliselt, et oleks tagatud
maa ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
Kuna mäeeraldisele ja selle piirile jääv nõlv on suures osas veealune, tuleb selle vee alla jääv
osa tasandada nõlvusele 1 : 5 ning veepealne osa nõlvusele 1 : 2.
Tehnoloogilise korrastamise tööd on Ilvese liivakarjääris võimalik teha paralleelselt
kaevandamisega. Arvestades geoloogilise uuringuga määratud keskmist veetaset ja kasuliku
kihi lamami kõrgust, vastab tekkiva veekogu sügavus (keskmiselt 2 m) keskkonnaministri
07.04.2017. a määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded
ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa
ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise
akti sisu ja vorm“ määratule.
Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus
määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa
loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017
määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning
selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm“ kehtestatule.
Eeldatav Ilvese liivakarjääri tehnoloogilise korrastamise maksumus jääb tasemele 3 800 eur/ha
ehk summaarselt ~75 000 eurot.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel /allkirjastatud digitaalselt/
Marina Minerals OÜ
juhatuse liige
Taotluse koostas 10.06.2022. a
Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
mäeinsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna
Ilvese uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.03.2022)
Töö nr 22/3861
Tallinn 2022
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104/1 E-mail:
[email protected] a/a EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 2
Kinnitan:
Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Mari-Ann Mõtus /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/
Joonestaja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 3
ANNOTATSIOON
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.03.2022).
Aruanne ühes köites, teksti 28 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 3 elektroonilist lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2022.
Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Marina
Minerals OÜ tellimusel. Ilvese uuringuruum teenindusala pindalaga 20,51 ha Pärnu
maakonnas Saarde vallas Ilvese külas katastriüksusel Surju metskond 1 (katastritunnus
75601:005:0422).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks
vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse
tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 16 puurauku sügavusega kuni 6,0 m. Võeti kokku 26
proovi setete terastikulise koostise ja 3 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks.
Kuna tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, määrati 9 proovist
huumusesisaldus kolorimeetrilisel meetodil ja 6 proovist orgaanilise aine sisaldus
põletuskao meetodil.
Ilvese uuringuruum paikneb madalal ja lamedal, üsna ulatuslikul Antsülusjärve rannavallil,
kus kasuliku kihi moodustavad valdavalt väga peeneteralised tolmsed liivad (Q2An).
Uuringuruumis levib moreenil liiva kompleks, mille paksus ulatub kuni 4,9 m-ni.
Kvaternaarisetete põhjavesi jääb 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele
9,2 - 10,6 m (keskmine 9,7 m), kerge langusega põhja suunas, järgides üldjoontes maapinna
reljeefi.
Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumis lasuv liiv täiteliiva nõuetele,
milles peenosiste sisaldus on 5,5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva
filtratsioonimoodul on 0,4 - 0,6 m/ööp.
Töö tulemusena arvutati varu 19,80 ha pindalal aktiivse tarbevaruna, milles täiteliiva
aktiivne tarbevaru on kokku 472 tuh m3, sealhulgas veepealset 104 tuh m3 (plokk 1) ja
veealust 368 tuh m3 (plokk 2). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,4 m, sealhulgas
veepealse 0,5 m ja veealuse 1,9 m.
Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Ilvese uuringuruumi liivavaru arvele võtmiseks
Ilvese liivamaardla, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.03.2022):
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 19,80 ha pindalal 472 tuh m3,
sealhulgas veepealset 104 tuh m3 (plokk 1),
veealust 368 tuh m3 (plokk 2);
Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Marina Minerals OÜ, Pärnu maakond, Saarde vald, Ilvese
küla, liiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru.
Koostas: Mairy Tammekänd
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 4
SISUKORD
ANNOTATSIOON .....................................................................................3
1. SISSEJUHATUS ....................................................................................6
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS..............................7
3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................11
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................13
4.1. Puuraukude rajamine ....................................................................................... 13
4.3. Laboratoorsed tööd ........................................................................................... 14
4.3. Topograafilised tööd ......................................................................................... 14
4.4. Kameraaltööd .................................................................................................... 14
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................ 16
5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................17
6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................20
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................23
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .......................................... 24
8. VARU ARVUTUS ................................................................................25
8.1. Ploki 1 aT varu arvutus .................................................................................... 26
8.2. Ploki 2 aT varu arvutus .................................................................................... 26
9. KOKKUVÕTE .....................................................................................27
10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................28
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/513853 ................................................................. 29
2. Puuraukude kataloog ................................................................................................. 31
3. Proovide kataloog ...................................................................................................... 32
4. Puuraukude kirjeldused ............................................................................................. 33
5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll ........................................................... 39
6. Lõimise kaalutud keskmiste arvutused ...................................................................... 47
7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................... 48
8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................... 49
9. RMK kooskõlastus .................................................................................................... 50
10. Puurakude likvideerimise akt .................................................................................. 51
11. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta ................................... 53
12. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus ........................................................... 54
13. Tellija arvamus ........................................................................................................ 55
Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000
2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 100
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 5
ELEKTROONILISED LISAD
1. Varuploki ruumikuju (Ilvese ploki piir.dgn)
2. Täiteliiva katendi lamam (isojooned_lasum.dgn)
3. Täiteliiva lamam (isojooned_lamam.dgn)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 6
1. SISSEJUHATUS
Geoloogiline uuring Ilvese uuringuruumis tehti OÜ Marina Minerals tellimisel. Geoloogilise
uuringu eesmärk oli otsida ja uurida Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks
vajaminevat täitematerjali ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline
ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning
kaevandamistingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara
aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba.
Keskkonnaameti 29.10.2021 korralduse nr DM-116487-11 alusel väljastati Marina Minerals
OÜ-le Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/513853 kehtivusajaga kolm
aastat (lisa 1).
Välitööl 2022. a jaanuaris puuriti uuringu raames kokku 16 puurauku. Puurimistööd tegi OÜ
Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. Puuraukudest võetud proovidest tehti 26 terastikulise
koostise analüüsi ja kolm filtratsioonimooduli analüüsi (koondproovidest). Laboratoorsed
tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis.
Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan
mõõtkavas 1 : 2000.
Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Mari-Ann Mõtus ja uuringuaruande
koostas geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas
joonestaja Kaja Paat.
Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa,
liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Ilvese uuringuruum teenindusala pindalaga 20,51 ha asub Pärnu maakonnas Saarde vallas
Ilvese külas katastriüksusel Surju metskond 1 (katastritunnus 75601:005:0422), mille
sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Katastriüksuse omanik on Keskkonnaministeerium
ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Katastriüksuse kasutusalaks on
valdavalt metsamaa (75%), ülejäänud osal muu maa, looduslik rohumaa ja haritav maa.
Uuringuruumi teenindusala jääb katastriüksuse keskosasse hõlmates maaüksusest alla 1%.
Joonis 2.1. Ilvese uuringuruumi asukoha plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti
kaardirakendust.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 8
Uuringuruumi teenindusalast linnulennult ~12 km kaugusele põhja suunda jääb Pärnu linna
piir ja ~2,5 km kirde suunda Ilvese küla. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb
uuringuruumi idaservast ~1,3 km kaugusele (Joonis 2.1).
Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on suhteliselt tasane, muutudes abs kõrguste
vahemikus 10 - 13 m. Mõnevõrra kõrgem on ala lõuna ja kagu osa, kus kulgeb edela-kagu
suunaliselt laugete nõlvadega Antsülusjärve rannavall. Siin tõuseb maapinna absoluutkõrgus
~13 meetrini. Alal kasvab sega- ja okaspuumets. Paiguti on mets maha võetud ja tegu on
raiesmikuga (Fotod 2.1 ja 2.2).
Foto 2.1. Alale jääb sega-okaspuumets Foto 2.2. Kohati on tegu raiesmikuga (foto
(foto M. Mõtus, 24.11.2021, N 58˚13'39" M. Mõtus, 24.11.2021, N 58˚13'36" ja
ja E 24˚38'07"). E 24˚38'16").
Metsatee nr 7560014 Soometsa tee äärmise sõiduraja välimine serv jääb Ilvese uuringuruumi
teenindusala lõunaservast ~10 m kaugusele. Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 (Avalikult
kasutatava tee kaitsevöönd) lõige 2 järgi on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi
laiust põhjendatud juhul vähendada. Soometsa tee kaitsevööndi laius 20 m äärmise sõiduraja
välimisest servast kooskõlastati Riigimetsa Majandamise Keskusega (lisa 9).
Uuringuruum kattub täielikult maaparandussüsteemi maa-alaga SOOMETSA I (tunnus
6114840020010001) ja üldgeoloogiline kaardistamise uuringualaga (U903). Geoloogilise
uuringu tegemine kooskõlastati Põllumajandus- ja Toiduametiga (lisa 12).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 9
Joonis 2.2. Ilvese uuringuruumi teenindusala ülevaateplaan. Plaani koostamisel on kasutatud
Maa-ameti kaardirakendust
Ilvese uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää
siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Uuringuruumi teenindusalast ~60 m
kaugusele põhja suunda ja ~30 m kaugusele lääne suunda jäävad vääriselupaigad
(VEP nr E00362 ja VEP nr E00361). Uuringuruumi idapiir külgneb ~20 m kaugusel
Luitemaa loodukaitsealaga (tunnus KLO1000282) ja Kiviniidu sihtkaitsevööndiga (tunnus
KLO1100995). Ligikaudu 250 m kaugusele läände jääb Luitemaa loodukaitseala ja Ilvese
sihtkaitsevöönd (tunnus KLO1100996).
Uuringuruumi teenindusalast idasse jäävad I kategooria kaitsealuse liigi must-toonekurg
(Ciconia nigra) ja läände merikotkas (Haliaeetus albicilla) elupaigad. Uuringruumist
10 - 350 m kaugusele jäävad järgnevate II kaitsealuste liikide elupaigad: lõunasse metsis
(Tetrao urogallus); idasse, lõunasse ja edelasse laanerähn (Picoides tridactylus); läände
karvasjalg-kakk (Aegolius funereus); idasse kanakull (Accipiter gentilis).
Uuringruumi teenindusalast idasse ja loodesse 300 - 500 m kaugusele jäävad mitmed III
kategooria kaitsealused liikide elupaigad ja kasvukohad: värbkakk (Glaucidium
passerinum); harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria); sulgjas õhik (Neckera pennata);
suur nööpsamblik (Megalaria grossa); suur Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 10
Ligikaudu 1,2 km laugusel kirde suunas paikneb Ura jõgi (joonis 2.1). Sinna juhitakse
uuringualale ja selle ümbrusesse rajatud maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud
liigvesi.
Lähimad majapidamised asuvad ~1,3 km kaugusel idas Ilvese külas. Uuringuruumile lähim
maardla on Võiste liivamaardla (registrikaart 704), mis jääb ~8 km kaugusele lääne suunda.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 11
3. GEOLOOGILINE UURITUS
Varasemaid sihtotstarbelisi uuringuid Ilvese uuringuruumis ega selle läheduses tehtud
pole. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel levivad valdavalt antud alal
Antsülusjärve basseinis või kaldal settinud järvesetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv,
liivsavi, järvemuda). Mõnevõrra suuremad maapinna absoluutkõrgused uuringuruumi
kaguosas viitavad Holotseenis tekkinud tuulesetetele, peamiselt liivale, mis seotud
Baltimere erinevate arengusaadiumite randadega.
Joonis 3.1. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel levivad valdavalt antud alal
Antsülusjärve setted.
Lähimad liiva- ja kruusamaardlad asuvad mitmete kilomeetrite kaugusele (Võidu
liivamaardla ~9 km kaugusel edelas, Võiste liivamaardla ~8,5 km kaugusel läänes ja
Riisselja kruusamaardla ~12 km kaugusel idas).
Lähim liiva leviala jääb ~2 km kaugusele edelasse (Joonis 3.2). Leviala on geoloogilise
kaardistamise või maavarade otsingu käigus eraldatud liivalasundi osa, mis ei ole
registreeritud keskkonnaregistris, kuid mis lubab eeldada maavaravaru olemasolu. Ka
pinnakatte reljeefi alusel võib eeldada sellesama liiva leviala jätku kirde suunas,
lõppedes Ilvese uuringuruumist idas.
Uuringuruumi piirist ~20 m kaugusele lõunasse jääb üks aluspõhja puurauk (nimi
andmebaasis 5332AP_1045), mille järgi oli puuraugus 6,3 m peenliiva.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 12
Joonis 3.2. Liiva leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus
välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 13
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT
Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-
võtmiseks” toodud nõuetest.
4.1. Puuraukude rajamine
Puurimistööd tehti ajavahemikul 26 - 28. jaanuar 2022. Puuraugud rajas tigupuurimise
meetodil Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. OÜ iseliikuva roomikpuurpingiga (Foto 4.1.).
Puuriti 16 puurauku sügavusega 2,0 - 6,0 m (üldmetraaž kokku 54,0 m). Puuraukude
vaheline kaugus oli 80 - 190 m.
Foto 4.1. Puurimistööd Ilvese uuringuruumis (PA-14) (foto M. Mõtus, 26.01.2022,
N 58˚13'40" ja E 24˚38'16").
Puuraugud likvideeriti loodusliku materjaliga (liiv, savi, moreen). Puuraukude ümbrus
korrastati ning taastati uuringueelne seisund. Puuraukude likvideerimise kohta koostati
akt (lisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 11).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 14
Välitööde käigus võeti puuraukudest kokku 23 proovi setete terastikulise koostise
määramiseks. Proovide pikkus oli 0,2 - 3,9 m, keskmiselt 1,5 m. Proovid võeti kogu
kasuliku kihi ulatuses, reeglina litoloogiliste erimite kaupa. Kolm (3) proovi võeti liiva
lamamisse jäävast saviliivmoreenist, veendumaks, tegemist on moreeniga. Kuna
tegemist oli visuaalsel hinnangul kohati orgaanikarikka liivaga, määrati 9 proovist
huumusesisaldus kolorimeetrilisel meetodil ja 6 proovist orgaanilise aine sisaldus
põletuskao meetodil.
Lisaks lõimisele määrati 3 proovis filtratsioonimoodul. Vajaliku proovikoguse
saamiseks segati 20 algproovist kokku 3 koondproovi. Ühte koondati sarnase
terastikulise koostisega setted: 1. koondproov sisaldab materjali proovidest PA 1-2, 2-1,
2-2, 3-1, 3-2, 4-1, 5-1, iseloomustades väga peeneteralist hallikasbeeži liiva; 2.
koondproovi PA 9-2, 10-2, 13-1, 14-2, 15-1 moodustavad proovid, iseloomustades
läbilõikes lasuvat teralisemat liiva ja 3. koondproovi moodustavad proovid PA 6-1, 6-2,
7-2, 8-1, 11-1, 12-1, 16-1, iseloomustades pruunikaid väga peeneteralisi liivasid.
4.3. Laboratoorsed tööd
Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202).
Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid
sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25,
0,125 ja 0,063 mm. Filtratsioonimoodul määrati standardi EVS 901-20 järgi.
Täitematerjali huumusesisaldus kolorimeetriliselt määrati standardi EVS-EN 1744 p.
15.1 ja orgaanilise aine sisaldus standardi EVS-EN 1997-2, lisa N.2 järgi.
4.3. Topograafilised tööd
Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2022. a
veebruaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt-
kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega,
seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now
püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused
EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide
koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020).
Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise
mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 8).
4.4. Kameraaltööd
Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr
52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning
nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks”.
Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab
järgmistele põhinõuetele:
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%;
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%;
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 15
- purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm)
(standardi EVS-EN 1097-2 järgi).
Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%.
Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või
täitekruusaks.
Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud
purdsetete klassifikatsiooni (tabel 1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel
kaardistamisel mõõtkavas 1 : 50 000.
Tabel 1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002)
Terasuuruse skaala
Sette nimetus
φ mm
< -9 >512 Rahn
-8...-9 256...512 suur
-7...-8 128...256 keskmine Veeris
-6...-7 64...128 väike
-5...-6 32...64 väga jäme
-4...-5 16...32 jäme
-3...-4 8...16 keskmine Kruus
-2...-3 4...8 peen
-1...-2 2...4 väga peen
0...-1 1...2 väga jäme
1...0 0,5...1 jäme
1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv
2...3 0,125...0,25 peen
3...4 0,063...0,125 väga peen
4...5 0,063...0,032 väga jäme
9...6 0,032...0,016 jäme
6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit
7...8 0,008...0,004 peen
8...9 0,004...0,002 väga peen
>9 <0,002 Savi
Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad
geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani
(mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley
PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud
triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu
plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 16
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Ilvese uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018.
a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”.
Geoloogilised välitööd (puurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt
korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise
uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise
uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud
põhjavett. Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati
uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud.
Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 17
5. GEOLOOGILINE EHITUS
Ilvese uuringuruumi teenindusala paikneb Liivi lahe rannikumadaliku äärealal, Maarja-
peakse rabast 1,2 km põhja pool. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 10 - 13 m
vahemikku, olles üldjoontes tasane, vähese langusega põhja suunas. Mõnevõrra
suuremad on kõrgused uuringuala lõuna- ja kaguosas, kus kulgeb edela-kagusuunaline
madal, laugete nõlvadega Antsülusjärve rannavall. Eesti Geolooiateenistuse poolt
koostatud kvaternaarisetete geoloogilise kaardi andmeil on tegu maasäärega (Ploom, jt,
2021), mis on Antsülusjärve saare taha või lahe servale ühe või kahepoolse sette
pikirände poolt moodustunud künnisjas kaldavorm, mis oli ühest otsast ühendatud
kunagise maismaaga.
Rannaastangu piires levib liivsavimoreenil liiva kompleks, mille moodustavad hallikas-
beežid kuni tumepruunid väga peene ja peeneteralised orgaanikat sisaldavad tolmsed
liivad.
Valli ülemise intervalli moodustavad ülipeeneteralised punakaspruunid liivad. Katendi
paksus on 0,1 - 0,8 m (keskmine 0,4 m), millest kasvukiht moodustab keskmiselt 0,1 m.
Ülejäänud osa katendist moodustab muld ja ülipeeneteraline orgaanikarikas tumepruun
kuni punakaspruun liiv (fotod 5.1 ja 5.2). Kasuliku kihi lasum jääb ~9 - 10 m abs
kõrgusele põhjaosas, tõustes 13 meetrile lõunaosas, järgides maapinna reljeefi.
Foto 5.1. Ülipeen orgaanikarikas liiv Foto 5.2. Ülipeen orgaanikarikas liiv
puuraugus PA-1 (proov 1-1) (foto M. puuraugus PA-14 (proov 14-1) (Foto M.
Tammekänd). Tammekänd).
Rannavalli keskmise intervalli moodustavad hallid ja hallikasbeežid kuni tumepruunid
väga peene ja peeneteralised orgaanikat sisaldavad tolmsed liivad, mille teralisus nii
vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik (Fotod 5.3 - 5.6). Uuringuruumi
lõunaosas (PA-2 ja 4) esineb paiguti sügavamates intervallides, vahetult moreeni peal
kuni 0,7 m paksune väga peene teralise savika liiva kiht. Visuaalselt on tegu samaväärse
liivaga nagu ülejäänud uuringuruumi läbilõikes, sisaldades üksikuid saviläätsesid.
Tinglikult võib uuringuruumis leviva liiva pindalaliselt eraldada kolme gruppi – hallid
ja hallikasbeežid väga peeneteralised kohati savikad liivad uuringuruumi lõunaosas,
hallikaspruunid (tumepruunid) ja -beežid väga peeneteralised liivad uuringuruumi
keskosas ning hallikasbeežid teralised peenliivad uuringuruumi põhjaosas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 18
Kruusaosakeste sisaldus on madal, olles läbilõikes samuti ebaühtlaselt jaotunud.
Kruusaosis on enamasti väga peen kuni peen (2 - 8 mm). Purdosad on nii karbonaatsed
kui ka kristalliinsed ning keskmiselt kulutatud.
Kirjeldatud liivakiht moodustab uuringuruumi kasuliku kihi, mille paksus on
puuraukude andmeil maksimaalselt 4,9 m (PA-3). Loodesuunas liivakihi paksus vähe-
neb, esinedes uuringuruumi lääne- ja loodeosa puuraukudes PA-13 ja PA-15 paksusega
0,7 ja 1,0 m. Liivalasundi lõimise keskmisi näitajaid on iseloomustatud maavara
kvaliteedi peatükis.
Foto 5.3. Hallikaspruun (beež) liiv Foto 5.4. Helepruun (beež) liiv
puuraugus PA-1. Foto M. Tammekänd puuraugus PA-2. Foto M. Tammekänd
Foto 5.5. Hall liiv puuraugus PA-4. Foto 5.6. Teraline liiv puuraugus
Foto M. Tammekänd PA-10. Foto M. Tammekänd
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 19
Liivalasundi lamamiks on hallikaspruun kuni hall, peene ja vähese jämepurruga moreen
(Fotod 5.7 ja 5.8). Kasuliku kihi lamamipind on suhteliselt tasane, jäädes
absoluutkõrguste 6,75 - 8,41 m vahemikku, väikese langusega kirde suunas.
Foto 5.7. Hallikaspruun saviliivmoreen Foto 5.8. Hall moreen puuraugus PA-2.
puuraugus PA-4. Foto M. Tammekänd Foto M. Tammekänd
Uuringuruumi piirist ~20 m kaugusele lõunasse jääb üks aluspõhja puurauk S-45 (nimi
andmebaasis 5332AP_1045), mille järgi oli puuraugus 6,3 m peenliiva. Uuringuruumist
~2,5 km kaugusel edelas paikneb 1974. a puuritud 95 m sügavune aluspõhja puurauk
nr 207 (nimi andmebaasis 5332AP_0116), kus kirjeldatud kvaternaarisetete (peenliiva)
paksust kokku ~5 m. Aluspõhja moodustavad siin Kesk-Devoni ladestiku Narva kihistu
dolokivi- ja domeriidikihid vaheldumisi koos savi või aleuroliidi vahekihtidega, Pärnu
kihistu liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega ning Ülem-Siluri ladestiku Jaagarahu
lademe karbonaatkivimid.
Tabel 5.1. Ilvese uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel
Geoloogiline Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m
Nimetus
indeks miinimum maksimum keskmine
Kasvukiht, muld ja
Q2_s 0,1 0,8 0,4
orgaanikarikas liiv
Liiv Q2An 0,7 4,9 2,2
Moreen Q1jr_g 0,1 1,4+
Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks
Kvaternaari veekompleks, mis on siin seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Liivade
lamamiks on vähese veejuhtivusega moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja
toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel
(26. - 28.01.2022) 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m
(keskmine 9,7 m). Üksikud uuringuruumi lõunaservas asuvad puuraugud (PA-3, PA-5),
mis paiknesid kuivenduskraavi servas, olid kuivad. Põhjavee tase järgib üldiselt
maapinnareljeefi. Piirkonna üldine põhjavee voolusuund on lääne suunas.
Uuringuala lõunaservas asuvates kraavides jäi veetase 9,5 - 10,2 m abs kõrgusele.
Uuringuruumi idapiirist ~10 m kaugusel paiknevas kraavis mõõdeti veetase abs kõrgusel
8,79 m (11.02.2022). Maapinnalähedase põhjavee režiimi reguleerivad piirkonnas
ulatuslikud maaparandussüsteemid. Ligikaudu 1,2 km kaugusel kirde suunas paikneb
Ura jõgi (joonis 2.1). Sinna juhitakse uuringualale ja selle ümbrusesse rajatud
maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 20
6. MAAVARA KVALITEET
Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 („Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-
võtmiseks”) paragrahvist nr 29 tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara
kasutusalade seisukohalt järgnevalt:
- tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle
4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;
- ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning
osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;
- ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning
osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa
purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem;
- täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja
ehituskruusa nõuetele.
Ilvese uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks uuringu 16
puuraugu proovide andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega
tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 5 ja 6. Nagu geoloogilise ehituse peatükis
kirjeldatud, võib pindalaliselt tinglikult välja eraldada kolm erinevat liiva, mille värvus
ning terastikuline koostis mõnevõrra erinev, olles siiski väga ligilähedased.
1) uuringuruumi lõunaosas levivad hallid ja hallikasbeežid kohati savikad peened kuni
väga peeneteralised liivad. Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,3 - 2,0%,
keskmiselt 0,7%. Kruus on valdavalt väga peen kuni peen (2…8 mm). Liivaosist on
keskmiselt 92,6% ja valdav on peene ja väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm),
mille osakaal looduslikus settes on ~88%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on
keskmiselt 6,7% (3,8 - 14,8%).
2) uuringuruumi keskosas levivad hallikaspruunid (tumepruunid) ja -beežid peened kuni
väga peeneteralised liivad, milles kruusaosakesi (2…64 mm) on 0,1 - 0,6%,
keskmiselt 0,4%. Kruus on väga peen (2…4 mm). Liivaosist on keskmiselt 94,5% ja
valdav on väga peeneteraline kuni peenliiv (0,125…0,25 mm), mille osakaal
looduslikus settes on ~90%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on 2,7 - 6,6%,
keskmiselt 5,1%.
3) uuringuruumi põhjaosas levivad hallikasbeežid teralised peened kuni väga peene-
teralised liivad, milles kruusaosakesi (2…64 mm) on 0,4 - 8,2%, keskmiselt 3,3%.
Kruus on väga peen kuni peen (2…8 mm). Liivaosist on keskmiselt 91,5% ja valdav
on väga peeneteraline kuni peenliiv (0,125…0,25 mm), mille osakaal looduslikus
settes on ~85%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on 3,1 - 7,4%, keskmiselt 5,2%;
Ehkki kirjeldatud liiv on lõimiselt mõnevõrra erinevad, siis maavara seisukohast on kogu
läbilõikes tegu täiteliivaga, milles peenosise (<0,063 mm) sisaldus on 2,7 - 14,8%,
keskmiselt 5,5% (Tabel 6.1). Kuigi peenosise sisaldus liivas ei ole väga kõrge, on
visuaalselt tegemist väga tolmse, peeneteralise aleuriidika liivaga. Jämepurdset materjali
terasuurusega ≥31,5 mm ei esinenud üheski proovis. Kohati alumistes intervallides
esinev savikas liiv peenosise sisaldusega kuni ~34%-ni, vastab Tellija nõuetele, sobides
segatuna kogu ülejäänud materjaliga kasutamiseks täitematerjalina.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 21
Paiguti levib ala keskosas ja äärmises lääneservas mõnevõrra kvaliteetsem liiv, mis
lõimise alusel klassifitseeruks ehitusliivaks. Ehitusliiva nõuetele vastavat liiva esineb
läbilõikes üksikutes intervallides, kohati ka kogu läbilõikes. Ehitusliiva nõuetele vastava
liiva ebaühtlase leviku, samuti väikese mahu (moodustab kogumahust ~25%) tõttu seda
eraldi varuplokki ei kontuurita. Vastavalt 17.12.2018. a määruse nr 52 § 29. Liiva ja
kruusa kasutusalad ning kasutusalade määramise nõuded lg (7) alusel ei moodustata
eraldi maavara plokke, kui teise kasutusalaga maavara on alla 30% moodustatava
maavara ploki kogumahust.
Tabel 6.1. Ilvese uuringuruumi ja moodustatud plokk 1 aT setete põhinäitajate
koondtabel
Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala
Proovitud intervall, (Sinisalu, 2002) määrus nr 52
Maavara
PA m
veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis
nr
0.063… 0.063…
al kuni pikkus >64 2…64 <0.063 >31.5 <0.063
2 31.5
1 0,5 3,0 2,5 0 0,3 94,4 5,3 0 94,7 5,3 TL
2* 0,1 3,4 3,3 0 0,6 94,1 5,2 0 94,8 5,2 TL
3* 0,1 5,0 4,9 0 0,4 95,8 3,8 0 96,2 3,8 EL
4* 0,3 2,7 2,4 0 2,0 83,2 14,8 0 85,2 14,8 TL
5 0,2 2,6 2,4 0 0,5 93,9 5,6 0 94,4 5,6 TL
6* 0,3 3,7 3,4 0 0,6 94,2 5,2 0 94,8 5,2 TL
7 0,8 2,8 2 0 0,5 92,9 6,6 0 93,4 6,6 TL
8 0,6 2,0 1,4 0 2,6 94,0 3,4 0 96,6 3,4 EL
11 0,1 2,4 2,3 0 0,1 97,2 2,7 0 97,3 2,7 EL
12 0,2 2,5 2,3 0 0,6 93,6 5,8 0 94,2 5,8 TL
16 0,4 1,9 1,5 0 0,2 96,3 3,5 0 96,5 3,5 EL
9* 0,3 3,2 2,9 0 2,5 91,5 5,9 0 94,1 5,9 TL
10* 0,6 2 1,4 0 8,2 87,3 4,5 0 95,5 4,5 EL
13 0,5 1,2 0,7 0 0,4 96,5 3,1 0 96,9 3,1 EL
14 0,4 1,7 1,3 0 1,4 93,5 5,1 0 94,9 5,1 TL
15 0,3 1,3 1,0 0 3,7 88,9 7,4 0 92,6 7,4 TL
minimaalne 0,0 0,1 83,2 2,7 0,0 85,2 2,7 EL
maksimaalne 0,0 8,2 97,2 14,8 0,0 97,3 14,8 TL
keskmine 0,0 1,5 93,0 5,5 0,0 94,5 5,5 TL
*puuraugu kaalutud keskmine
EL – ehitusliiv; TL – täiteliiv.
Lisaks lõimisele määrati kolmes proovis liiva filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul
määrati fraktsioonist 0…4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja veesisalduse
määramine toimus Proctor katsega (EVS-EN 13286-2). Nagu laboriandmetest näha
(lisa 5), siis mõnevõrra erinevate liivade filtratsiooniomadused on sarnased, jäädes
vahemikku 0,4 - 0,6 m/ööp.
Visuaalsel hinnangul sisaldas liiv orgaanikat. Üheksa (9) huumusesisalduse proovi
tulemused kinnitasid hinnangut, kõik proovid olid etalonist tumedamad, st tegu on
orgaanikat sisaldava liivaga. Kuumutuskao meetodil kuuest (6) proovist määratud
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 22
orgaanilise aine sisaldus jäi vahemikku 0,8 - 1,7% (keskmine 1,2%). Rail Baltica
viaduktide ning ökoduktide konstruktsiooni täitematerjal võib orgaanilisi aineid
sisaldada kuni 2% ulatuses.
Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte
tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul on Ilvese uuringuruumi liiv kasutatav
täitematerjalina.
Ilvese uuringuruumi orgaanika sisaldusega liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles
peenosiste sisaldus on 5,5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 23
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Mäetehnilised tingimused Ilvese uuringuruumis lasuva täiteliiva kaevandamiseks ei ole
keerulised. Uuringuruumile on hea juurdepääs – lõunapiiril kulgeb Soometsa tee, mis ~3
km ida pool on ühenduses Valga-Uulu põhimaanteega ja ~2,5 km lääne pool jõuab Uulu-
Soometsa-Häädemeeste kõrvalmaanteele, mis omakorda on ühenduses läänes kulgeva
Tallinn-Pärnu- Ikla põhimaanteega.
Kattekihi paksus on õhuke 0,1 - 0,8 m (keskmine 0,4 m), mille valdava enamuse
moodustab muld, paiguti maksimaalselt 0,5 m paksune ülipeeneteraline orgaanikarikas
liiv. Kasuliku kihi paksus on 0,7 - 4,9, keskmiselt 2,2 m, katenditegur on 0,18. Kasuliku
kihi lamamipind on suhteliselt tasane, jäädes absoluutkõrguste 6,75 - 8,41 m vahemikku,
väikese langusega kirde suunas. Põhjavee tase jääb 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast,
absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m (keskmine 9,7 m), järgides maapinna reljeefi. Kasulik
kiht jääb suuremas osas vee alla – keskmisest veetasemest põhjaosas kuni ~3 m paksuselt
ja lõunaosas kuni ~1,3 m paksuselt. Arvestades veealuse kasuliku kihi paksust on
võimalik kaevandada nii karjäärist vett ära juhtides kui ka veetaset alandamata.
Kaevandamismeetodi valikul tuleb arvestada, et kaevandamistegevus ei tohi takistada
olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist.
Veetaset on võimalik isevooluliselt alandada, juhtides liigvett ala lõuna- või idapiiril
asuvatesse kuivenduskraavidesse. Mõõdistamise ajal (veebruaris 2022. a) oli vett kraavis
~0,1 m ja veetase jäi kraavides 8,8 - 10,2 m abs kõrgusele. Kraavide sügavus on ~1 m.
Kuivenduskraavide vesi on juhitud 1,2 km kirde pool paiknevasse Ura jõkke.
Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud,
seejärel koorida mullakiht. Kattekihi saab eemaldada ekskavaatoriga või buldooseriga
ning vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks
mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Kasvukihti (mulda) saab kasutada
karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada
mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed. Tulevase karjääri alal
võimalik maavara kaevandada nii ekskavaatoriga kui ka kopplaaduriga.
Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed,
pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kaevandamise loa taotluse
koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri
rajamiseks koostatakse vastav projekt. Pärast maavaravaru ammendamist tuleb
karjääriala korrastada.
Kaevandamise tulemusel kujuneb karjäärisüvend mille nõlva kõrgus oleks lõunaservas
kuni 5 m ja lõunaservas ~2,0 m. Kaevandamisel jäetakse nõlvadele vajalike kaldega
tervikud, mis tagavad nõlvade püsivuse. Karjääri põhi jääb suhteliselt tasane, põhja
absoluutkõrgused jäävad ~6,8 - 8,4 m vahemikku, väikese langusega kirde suunas.
Kaevandamisjärgselt jääb hinnanguliselt põhjaveetase enamvähem uuringuaegse
veetasemega samale abs kõrgusele 9,7 m või mõnevõrra madalamale.
Ehkki puurakudes fikseeritud veetasemete andmete põhjal jääb suurem osa kasulikust
kihist vee alla, siis peale varu ammendumist kogu ulatuses karjääri nõutud sügavusega
veekoguks (sügavus valdavalt 2 m) korrastada ei saa kuna maapinna reljeefist ja kasuliku
kihi paksusest tingituna jääb lääneosas paiguti karjääri sügavuseks vaid ~1 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 24
Veekoguks korrastamisel vajaliku sügavuse tagamiseks saab madalamates kohtades
väljata ka liiva lamamiks olevat savi/moreeni kuni ~1 m paksuselt.
Kvaternaarisetete põhjavett on võimalik kraavitusega isevooluliselt alandada, juhtides
vett piirkonna maaparandussüsteemi kraavidesse. Sellist veetaseme reguleerimist võib
jätkata ka pärast maavaravaru ammendamist, võimaldades ala korrastada metsamaaks
(veetase maapinnast 0,7 m sügavusel).
Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille
koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt
esitatud tingimustest. Korrastamisprojekti koostamisel leitakse karjääri korrastamiseks
läbimõeldult mõistlikud lahendused.
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid Kuiva aja probleem
tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka
müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Eeltoodud põhjendusi
arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju.
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde
tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 25
8. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000
(graafiline lisa 1/2), 2022. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete
määrangute andmed.
Varu arvutatud 19,80 ha pindalal kahes plokis (Plokk 1 aT ja 2 aT) peaaegu kogu Ilvese
uuringuruumi piires. Välja on jäetud uuringuruumi lõunapiiril ~5 m laiune maariba
seoses jäämisega metsatee nr 7560014 Soometsa tee kaitsevööndisse (lisa 9).
Tulenevalt keskkonnatasude seadusest (§ 9 lõiked 1 ja 5¹) on maavara
kaevandamisõiguse tasu pealpool ja allpool põhjavee taset liiva ja kruusa kaevandamisel
erinevad. Sellest tulenevalt on moodustatud eraldi plokid veepealse ja veealuse varu
jaoks. Plokkide vaheliseks piiriks on uuringuaegne keskmine põhjavee abs tase 9,7 m.
Kuna geoloogiline uuring tehti lumekatte ja kõrgvee ajal, võib eeldada, et tegelik veetase
paikneb mõnevõrra madalamal abs kõrgusel. Kuna üksikutes puuraukudes oli uuringu
ajal veetase maapinnal (st. veepealset maavara justkui ei oleks), ei hakatud pindalaliselt
veealust ja -pealset plokki eristama, eeldusel veetase paikneb tavaolukorras mõneti
madalamal ja seal siiski veepealset maavara esineb.
Ploki koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1/2. Varu arvutus on esitatud lisas 7.
Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.03.2022. a.
Tabel 8.1. Ilvese uuringuruumi katte ja kasuliku kihi paksused puuraukudes
Puuraugu Katend (kasvukiht), m Kasulik kiht, m Veetase, m
sh
sh.vee süg mõõtmise
Nr abs süg kokku org. lamam paksus lamam abs
all* maap. aeg
liiv
Pa-1 11,00 4,0 0,5 0,3 10,5 2,5 1,7 8,00 1,4 9,6 26.01.2022
Pa-2 11,80 4,0 0,1 - 11,7 3,3 1,3 8,40 1,2 10,6 26.01.2022
Pa-3 13,32 6,0 0,1 - 13,22 4,9 1,4 8,32 - - 26.01.2022
Pa-4 10,78 3,0 0,3 - 10,48 2,4 1,6 8,08 0,5 10,28 26.01.2022
Pa-5 10,68 4,0 0,2 - 10,48 2,4 1,6 8,08 - - 26.01.2022
Pa-6 11,32 4,0 0,3 - 11,02 3,4 2,1 7,62 1,2 10,12 26.01.2022
Pa-7 10,06 3,5 0,8 0,5 9,26 2,0 2,4 7,26 0,8 9,26 26.01.2022
Pa-8 10,43 2,8 0,6 - 9,83 2,1 2,0 7,73 0,0 10,43 28.01.2022
Pa-9 9,95 4,0 0,3 - 9,65 2,9 3,0 6,75 0,6 9,35 27.01.2022
Pa-10 9,74 4,0 0,6 - 9,14 1,4 2,0 7,74 0,0 9,74 28.01.2022
Pa-11 10,26 2,7 0,1 - 10,16 2,5 2,0 7,66 0,6 9,66 28.01.2022
Pa-12 10,04 3,0 0,2 - 9,84 2,3 2,2 7,54 0,3 9,74 26.01.2022
Pa-13 9,61 2,0 0,5 - 9,11 0,7 1,3 8,41 0,0 9,61 26.01.2022
Pa-14 10,11 3,0 0,4 0,2 9,71 1,3 1,3 8,41 0,9 9,21 26.01.2022
Pa-15 9,24 2,0 0,3 - 8,94 1,0 1,8 7,94 0,0 9,24 26.01.2022
Pa-16 9,63 2,0 0,4 - 9,23 1,5 2,0 7,73 0,4 9,23 26.01.2022
* allpool uuringuaegset keskmist põhjavee abs taset 9,7 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 26
Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis
Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama
programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid:
- maapinna mudel – kasutatud on ala 2022. a veebruari topograafilise mõõdistamise
andmeid;
- kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate puuraukude
andmeid, mis on toodud puuraukude kataloogis (lisa 2) ja koondatud tabelisse 8.1;
- veepealne ja -alune varu on arvutatud puuraukudes mõõdetud uuringuaegse keskmise
põhjavee taseme abs 9,7 m järgi.
8.1. Ploki 1 aT varu arvutus
Ploki 1 maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjaveetasemest kõrgemale. Ploki 1 pindala on
19,80 ha.
Ploki 1 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 104 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus on:
104 tuh m3 ÷ 19,80 ha = 0,5 m,
Ploki 1 katendiks on kasvukiht (paiguti kuni 0,5 m paksune orgaanikarikas liiv), mille
maht on 69 tuh m3 ja keskmine paksus on:
69 tuh m3 ÷ 19,80 ha = 0,4 m.
8.2. Ploki 2 aT varu arvutus
Ploki 2 maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjaveetasemest allapoole. Plokk 2 jääb ploki
1 lamamisse ja nende piirid kattuvad. Ploki 1 pindala on 19,80 ha.
Ploki 2 täiteliiva aktiivne tarbevaru on kokku 368 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus on:
368 tuh m3 ÷ 19,80 ha = 1,9 m,
Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Ilvese uuringuruumi liivavaru arvele
võtmiseks Ilvese liivamaardla, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.03.2022):
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 19,80 ha pindalal 472 tuh m3,
sealhulgas veepealset 104 tuh m3 (plokk 1),
veealust 368 tuh m3 (plokk 2);
Tabel 8.2. Varu arvutuse koondtabel seisuga (01.03.2022)
Ploki nr, Maavara Katendi maht, tuh m3 / Maavaravaru, tuh m3 /
pindala nimetus keskmine paksus, m keskmine paksus, m
1 aT, Täiteliiv
69 / 0,4 104 / 0,5
19,80 ha (veepealne)
2 aT, Täiteliiv
- 368 / 1,9
19,80 ha (veealune)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 27
9. KOKKUVÕTE
Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Ilvese uuringuruum
teenindusala pindalaga 20,51 ha Pärnu maakonnas Saarde vallas Ilvese külas
katastriüksusel Surju metskond 1 (katastritunnus 75601:005:0422).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks
vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara
aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 16 puurauku sügavusega kuni 6,0 m. Võeti kokku 28
proovi setete terastikulise koostise ja 3 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks.
Ilvese uuringuruum paikneb madalal ja lamedal, üsna ulatuslikul Antsülusjärve
rannavallil, kus kasuliku kihi moodustavad valdavalt väga peeneteralised tolmsed liivad.
Uuringuruumis levib moreenil liiva kompleks, mille paksus ulatub kuni 4,9 m-ni.
Kvaternaarisetete põhjavesi jääb 0,0 - 1,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele
9,2 - 10,6 m (keskmine 9,7 m), kerge langusega põhja suunas, järgides üldjoontes
maapinna reljeefi.
Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumis lasuv liiv täiteliiva nõuetele,
milles peenosiste sisaldus on 5,5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva
filtratsioonimoodul on 0,4 - 0,6 m/ööp.
Töö tulemusena arvutati varu 19,80 ha pindalal aktiivse tarbevaruna, milles täiteliiva
aktiivne tarbevaru on kokku 472 tuh m3 , sealhulgas veepealset 104 tuh m3 (plokk 1) ja
veealust 368 tuh m3 (plokk 2). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,4 m, sealhulgas
veepealse 0,5 m ja veealuse 1,9 m.
Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Ilvese uuringuruumi liivavaru arvele
võtmiseks Ilvese liivamaardla, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.03.2022):
- täiteliiva aktiivset tarbevaru 19,80 ha pindalal 472 tuh m3,
sealhulgas veepealset 104 tuh m3 (plokk 1),
veealust 368 tuh m3 (plokk 2);
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022) 28
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks.
2. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1.
3. Ploom, K., Suuroja, K., Morgen, E., Kaljuläte, K., Shtokalenko, M., Plado, J. Eesti
geoloogilise baaskaardi Pärnu-Jaagupi (5334), Pärnu (5332), Häädemeeste (5314)
ja Ikla (5312) kaardilehtede komplekt. EGF 9536.
4. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa
korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017
määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5.
Mairy Tammekänd Teie 14.02.2022
OÜ Inseneribüroo STEIGER
[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-
1.1/2021/4689
Vastus kooskõlastuse taotlusele Ilvese uuringuruum
Austatud Mairy Tammekänd
Olete esitanud Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) taotluse Ilvese
uuringuruumiga ( geoloogilise uuringu luba nr L.MU/513853) piirneva Soometsa tee ( tee nr
7560014) teekaitsevööndi laiuse kooskõlastamiseks.
Soometsa tee on RMK hallatav avalik metsatee , mille aastaringne kasutuskoormus on suur .
RMK on tutvunud olukorraga ning kooskõlastab teenindusmaa piiri selliselt , et Soometsa tee
teekaitsevööndi ulatuseks jääb 20 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heiki Ärm
metsaülem
metsaosakond
5031423
[email protected]
Geoloogilise uuringu luba
Loa nr L.MU/513853
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ
Registrikood / Isikukood 11349875
Postiaadress Tartu mnt 83-806, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood / Isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Uuringuruumi andmed
Nimetus Ilvese uuringuruum
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 20.51
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0712 Saarde vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number
Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik
Liiv, ehitusliiv teede- ja üldehitus, täitepinnas 400 tuh m³
Liiv, täitepinnas teede- ja üldehitus, täitepinnas 400 tuh m³
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 15
Puuraukude arv 30
Uuringukaeveõõnte arv 30
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Loa andja
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Asutuse registrikood 70008658
Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 29.10.2021
Lõppemise kpv 29.10.2024
Täiendavad tingimused 1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Pärnumaa metsaülemat kinnisasjal
välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette.
2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise
uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse
võõrandamise lepingu.
LISA 2. Puuraukude kataloog
Ilvese uuringuruum L.MU/513853
Puuraugu Katend (kasvukiht), m Kasulik kiht, m Veetase, m Proovid
sh org.r. sh.vee lamam sügavus mõõtmise
Nr X Y Z süg kokku lamam paksus abs int nr
liiv all* abs, m maap. aeg
PA-1 6454124.57 538024.05 11.00 4.0 0.5 0.3 10.5 2.5 1.7 8.00 1.4 9.6 26.01.2022 0.5-3.0 1-2
0.1-2.5 2-1
PA-2 6454094.90 537835.74 11.80 4.0 0.1 - 11.7 3.3 1.3 8.40 1.2 10.6 26.01.2022 2.5-3.2 2-2
3.2-3.4 2-3
0.1-4.0 3-1
PA-3 6454076.13 537694.63 13.32 6.0 0.1 - 13.22 4.9 1.4 8.32 - - 26.01.2022
4.0-5.0 3-2
0.3-2.0 4-1
PA-4 6454051.08 537505.69 10.78 3.0 0.3 - 10.48 2.4 1.6 8.08 0.5 10.28 26.01.2022 2.0-2.7 4-2
2.7-3.0 4-3
PA-5 6454022.20 537331.72 10.68 4.0 0.2 - 10.48 2.4 1.6 8.08 - - 26.01.2022 0.2-2.6 5-1
0.3-3.4 6-1
PA-6 6454253.59 538006.61 11.32 4.0 0.3 - 11.02 3.4 2.1 7.62 1.2 10.12 26.01.2022 3.4-3.7 6-2
3.7-4.0 6-3
PA-7 6454387.58 537985.14 10.06 3.5 0.8 0.5 9.26 2.0 2.4 7.26 0.8 9.26 26.01.2022 0.8-2.8 7-2
PA-8 6454223.40 537848.22 10.43 2.8 0.6 - 9.83 2.1 2.0 7.73 0.0 10.43 28.01.2022 0.6-2.7 8-1
0.3-2.0 9-1
PA-9 6454342.77 537820.38 9.95 4.0 0.3 - 9.65 2.9 3.0 6.75 0.6 9.35 27.01.2022 2.0-3.2 9-2
3.2-4.0 9-3
0.6-1.1 10-1
PA-10 6454323.49 537674.41 9.74 4.0 0.6 - 9.14 1.4 2.0 7.74 0.0 9.74 28.01.2022
1.1-2.0 10-2
PA-11 6454210.33 537668.23 10.26 2.7 0.1 - 10.16 2.5 2.0 7.66 0.6 9.66 28.01.2022 0.1-2.6 11-1
PA-12 6454175.39 537485.90 10.04 3.0 0.2 - 9.84 2.3 2.2 7.54 0.3 9.74 26.01.2022 0.2-2.5 12-1
PA-13 6454168.65 537404.67 9.61 2.0 0.5 - 9.11 0.7 1.3 8.41 0.0 9.61 26.01.2022 0.5-1.2 13-1
PA-14 6454295.19 537474.63 10.11 3.0 0.4 0.2 9.71 1.3 1.3 8.41 0.9 9.21 26.01.2022 0.4-1.7 14-2
PA-15 6454293.43 537333.60 9.24 2.0 0.3 - 8.94 1.0 1.8 7.94 0.0 9.24 26.01.2022 0.3-1.3 15-1
PA-16 6454193.65 537325.14 9.63 2.0 0.4 - 9.23 1.5 2.0 7.73 0.4 9.23 26.01.2022 0.4-1.9 16-1
* allpool uuringuaegset keskmist põhjavee abs taset 9,7 m
KORRALDUS
21.04.2022 nr DM-119335-3
Ilvese uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine
1. OTSUS
Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 86 lõike 4 ning Keskkonnaameti
peadirektori 09.07.2021. a käskkirja nr 1-1/21/137 „Keskkonnaameti teabehalduse korra
kinnitamine“ lisa 14 ja Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230
„Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Ringmajanduse
osakonna põhimäärus“ punkti 2.5.4. otsustan:
1.1. kiita heaks Ilvese uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt;
2. ASJAOLUD
OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104/5, Nõmme
linnaosa, Tallinn, 11216 Harju maakond) esitas 22.02.2022 Keskkonnaametile Ilvese
uuringuruumi puuraukude likvideerimise akti (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 23.02.2022 dokumendina nr DM-119335-1).
Ilvese uuringuruumi teenindusala pindalaga 20,51 ha asub Pärnu maakonnas, Saue vallas,
Ilvese külas, Surju metskond 1 katastriüksusel (katastritunnus 75601:005:0422) Riigivara
valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Puuraugud Ilvese uuringuruumis rajati geoloogilise uuringu loa nr L.MU/513853, (loa
kehtivusaeg 29.10.2021 - 29.10.2024, loa omanik Marina Minerals OÜ (registrikood:
11349875; aadress: Tartu mnt 83-806, Kesklinna linnaosa, Tallinn 10115 Harju maakond))
alusel, uuringu teostaja oli OÜ Inseneribüroo STEIGER.
Puuraukude likvideerimise akti kohaselt rajati Ilvese uuringuruumi piires 16 puurauku
sügavusega 2,0 – 6,0 m. Puuraugud rajati tigupuurimise meetodil iseliikuva roomikpuurpingiga.
Uuritud maa korrastamise akti kohaselt likvideeriti koheselt pärast geoloogilise läbilõike
kirjeldamist ja vajalike proovide võtmist ajavahemikul 26.01.2022-28.01.2022. Akti kohaselt
aeti uuringuaugud kinni kasutades materjali, mida uuringuteks väljati ja maapind tasandati.
Puuraukude ümbrus on korrastatud seisundisse, milline oli see enne puuraukude rajamist.
3. KAALUTLUSED
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 86 lõike 1 kohaselt koostab korrastamistöö tegija uuritud
maa korrastamise kohta akti. MaaPS § 86 lõike 2 kohaselt küsib korrastamistöö tegija
eelnimetatud akti kohta kinnisasja omanikult arvamust, mis kantakse aktile. Akti on
kooskõlastanud Riigimetsa Majandamise Keskus (riigivara volitatud asutus).
MaaPS § 86 lõike 4 kohaselt kiidab Keskkonnaamet uuritud maa korrastamise akti heaks, kui
uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt.
Ilvese uuringuruum on Keskkonnaameti maapõuebüroo spetsialisti poolt üle vaadatud
12.04.2022. Kohapealsel vaatlusel tuvastati, et uuringuruum on nõuetekohaselt korrastatud.
Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist
andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja
kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 3 kohaselt võib
haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei
otsustata selle menetlusosalise kahjuks.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Teadmiseks: OÜ Inseneribüroo STEIGER, Riigimetsa Majandamise Keskus
Glea Habicht 5197 5921
[email protected]
2(2)
LISA 3. Proovide kataloog
Ilvese uuringuruum L.MU/513853
Koordinaadid Proovid Lõimise põhinäitajad
Pa nr
X Y Z al kuni pikkus nr ≥31,5 mm <0,063 mm
PA-1 6454124.57 538024.05 11.00 0.5 3.0 2.5 1-2 0.0 5.3
0.1 2.5 2.4 2-1 0.0 3.9
PA-2 6454094.90 537835.74 11.80 2.5 3.2 0.7 2-2 0.0 7.3
3.2 3.4 0.2 2-3 0.0 14.2
0.1 4.0 3.9 3-1 0.0 3.1
PA-3 6454076.13 537694.63 13.32
4.0 5.0 1.0 3-2 0.0 6.4
0.3 2.0 1.7 4-1 0.0 6.9
PA-4 6454051.08 537505.69 10.78 2.0 2.7 0.7 4-2 0.0 34.1
2.7 3.0 0.3 4-3* 0.0 43.6
PA-5 6454022.20 537331.72 10.68 0.2 2.6 2.4 5-1 0.0 5.6
0.3 3.4 3.1 6-1 0.0 5.1
PA-6 6454253.59 538006.61 11.32 3.4 3.7 0.3 6-2 0.0 6.2
3.7 4.0 0.3 6-3* 0.0 64.4
PA-7 6454387.58 537985.14 10.06 0.8 2.8 2.0 7-2 0.0 6.6
PA-8 6454223.40 537848.22 10.43 0.6 2.7 2.1 8-1 0.0 3.4
0.3 2.0 1.7 9-1 0.0 5.2
PA-9 6454342.77 537820.38 9.95 2.0 3.2 1.2 9-2 0.0 7.0
3.2 4.0 0.8 9-3* 0.0 58.7
0.6 1.1 0.5 10-1 0.0 3.8
PA-10 6454323.49 537674.41 9.74
1.1 2.0 0.9 10-2 0.0 4.9
PA-11 6454210.33 537668.23 10.26 0.1 2.6 2.5 11-1 0.0 2.7
PA-12 6454175.39 537485.90 10.04 0.2 2.5 2.3 12-1 0.0 5.8
PA-13 6454168.65 537404.67 9.61 0.5 1.2 0.7 13-1 0.0 3.1
PA-14 6454295.19 537474.63 10.11 0.4 1.7 1.3 14-2 0.0 5.1
PA-15 6454293.43 537333.60 9.24 0.3 1.3 1.0 15-1 0.0 7.4
PA-16 6454193.65 537325.14 9.63 0.4 1.9 1.5 16-1 0.0 3.5
*moreeni proov
Koostas M.Tammekänd
OÜ INSENERIBÜROO
STEIGER
Männiku tee 104
Nõmme linnaosa
Tallinn
Harjumaa
11216 Teie: 02.07.2021 nr
[email protected] Meie: 09.07.2021 nr 6.2-2/32101
Kooskõlastus geoloogilisteks uuringuteks
maaparandussüsteemi maa-alal
Esitasite 02.07.2021 Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) taotluse geoloogilise uuringu
teostamiseks maaparandussüsteemi maa-alal. PTA on tutvunud Ilvese geoloogilise uuringuruumi
teenindusala plaaniga.
Ilvese geoloogilise uuringu ala asub Pärnu maakonna Saarde valla Ilvese küla Soometsa I (MS
6114840020010/001) maaparandusehitisel Surju metskond 1 katastriüksusel (katastritunnus
75601:005:0422). Uuringuruum asub kraavkuivendusega maal.
Põllumajandus- ja Toiduamet annab nõusoleku Ilvese uuringuruumis geoloogiliseks uuringuks
järgmistel tingimustel:
1.Geoloogilise uuringu teostamise ajal ja selle järgselt tuleb tagada maaparandussüsteemi
reguleeriva võrgu koosseisu kuuluvate kuivenduskraavide nõuetekohane toimimine (MaaParS § 5
lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
HILJA VANEM
Peaspetsialist-koordinaator
Maret Hannus
Põllumajandus- ja Toiduamet Lääne regioon Pärnu esindus
P.Kerese 4, Pärnu linn
e-post:
[email protected]
telefon 5866 5041
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 |
[email protected] | www.pta.agri.ee
LISA 7. Varu arvutuse tulemused
Triangle Volume Report
Report Created: 2/21/2022
Time: 10:56am
Mode: Selected Shapes
Area: 19,80 ha
Ilvese MP
Original Surface:
2022EH
Design Surface: lasum_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 69292.6 cu m (katend)
Fill: 0.0 cu m
Net: 69292.6 cu m
Original Surface: Ilvese MP 2022EH
Design Surface: vt9.7
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 173570.7 cu m (katend + veepealne kasulik)
Fill: 755.0 cu m
Net: 172815.7 cu m
Original Surface: Ilvese MP 2022EH
Design Surface: lamam_EH
Cut Factor: 1.000
Fill Factor: 1.000
Cut: 541083.6 cu m (katend + kogu kasulik)
Fill: 0.0 cu m
Net: 541083.6 cu m
TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI
Töö nr: 22/3861
Objekt: Ilvese uuringuruum
Objekti asukoht: Pärnu maakond, Saarde vald
Katastriüksuse nimi: Surju metskond 1 (75601:005:0422)
Uuringuruumi pindala: 20,51 ha
Mõõdistatud ala pindala: ~28 ha
Töö tellija: OÜ Marina Minerals
Töö läbiviija: Peeter Koll
Kameraaltööd: Peeter Koll, Kaja Paat
Töö teostamise aeg:
- Välitöö 10. veebruar 2022
- Kameraaltöö Veebruar 2022
Mõõdistamise eesmärk: uuringuruumi topograafiline mõõdistamine
Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis
Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk
Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus
Kasutatud instrumendid: Trimble R12i GNSS horisontaalne mõõtetäpsus
± 8 mm + ppm, vertikaalne ± 15 mm + ppm)
Plaani mõõtkava: M 1 : 2000
Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i
(litsents: 70000661800020)
Arhiveerimine: Tellijale on digitaalsel kujul esitatud topograafiline
plaan ning mõõdistamise seletuskiri. Tööga seotud
materjale säilitab OÜ Inseneribüroo STEIGER
digitaalses arhiivis.
Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg
Laadi 99 6459238.527 537095.855 5.924
Kontroll 1 6459238.520 537095.864 5.893 10.02.2022
Erinevus -0.007 0.009 -0.031
Kontroll 2 6459238.520 537095.865 5.892 10.02.2022
Erinevus -0.007 0.010 -0.032
Tulemused vastavad Majandus - ja taristuministri määruse "Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" §6 ja §7 toodud täpsusnõuetele.
Peeter Koll
Markšeider
02.03.2022
LISA 4. Puuraukude kirjeldused
Ilvese uuringuruum (luba L.MU/513853)
PUURAUK 1 (PA-1)
Koordinaadid: X 6454124.56; Y 538024.04
Läbitud: 26.01.2022
Sügavus: 4,0 m
Veetase maapinnast: 1,4 m
Suudme abs kõrgus: 11,00 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0 - 0,2 0,2 Kasvukiht, muld. Q2_s
0,2 - 0,5 0,3 Ülipeeneteraline tumepruun Q2An
orgaanikarikas liiv.
0,5 - 3,0 2,5 Liiv, hallikaspruun, väga Q2An 0,5 - 3,0 1-2
peeneteraline.
3,0 – 4,0 1,0 Hallikaspruun moreen, Q1jr_g
karbonaatse kruusateraga
Kasulik kiht 0,5 - 3,0 m, paksus 2,5 m.
PUURAUK 2 (PA-2)
Koordinaadid: X 6454094.90; Y 537835.74
Läbitud: 26.01.2022
Sügavus: 4,0
Veetase maapinnast: 1,2 m
Suudme abs kõrgus: 11,80 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0- 0,1 0,1 Kasvukiht, muld. Q2_s
0,1- 2,5 2,4 Liiv, helepruun, ühtlane Q2An 0,3- 1,0 2-1
peeneteraline, sisaldab orgaanikat,
ülemised 0,2 m roostekarva.
2,5-3,2 0,7 Liiv, hallikaspruun, ühtlane Q2An 2,5-3,2 2-2
peeneteraline.
3,2-3,4 0,2 Liiv, helepruun, ühtlane Q2An 3,2-3,4 2-3
peeneteraline, sisaldab orgaanikat.
3,4-4,0 0,6 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,1 - 3,4 m, paksus 3,3 m.
PUURAUK 3 (PA-3)
Koordinaadid: X 6454076.12; Y 537694.63
Läbitud: 26.01.2022
Sügavus: 6,0
Veetase maapinnast: -
Suudme abs kõrgus: 13,32 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,1 0,1 Kasvukiht, muld. Q2_s
0,1-4,0 3,9 Liiv, hallikasbeež, väga peen Q2An 0,1-4,0 3-1
4,0-5,0 1,0 Liiv, hall, väga peen Q2An 4,0-5,0 3-2
5,0-6,0 1,0 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,1-5,0 m, paksus 4,9 m.
PUURAUK 4 (PA-4)
Koordinaadid: X 6454051.08; Y 537505.68
Läbitud: 26.01.2022
Sügavus: 3,0 m
Veetase maapinnast: 0,5 m
Suudme abs kõrgus: 10,78 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,3 0,3 Kasvukiht, muld. Q2_s
0,3-2,0 1,7 Liiv, hall, väga peen Q2An 0,3-2,0 4-1
2,0-2,7 0,7 Liiv, hall, väga peen, savi Q2An 2,0-2,7 4-2
vahekihtidega
2,7-3,0 0,3 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g 2,7-3,0 4-3
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,3-2,7 m, paksus 2,4 m.
PUURAUK 5 (PA-5)
Koordinaadid: X 6454022.20; Y 537331.71
Läbitud: 26.01.2022
Sügavus: 4,0
Veetase maapinnast: -
Suudme abs kõrgus: 10,68 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,2 0,2 Kasvukiht, muld. Q2_s
0,2-2,6 2,4 Liiv, hallikasbeež, väga peen Q2An 0,2-2,6 5-1
2,6-4,0 1,4 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,2-2,6 m, paksus 2,4 m.
PUURAUK 6 (PA-6)
Koordinaadid: X 6454253.58; Y 538006.60
Läbitud: 26.01.2022
Sügavus: 4,0
Veetase maapinnast: 1,2
Suudme abs kõrgus: 11,32 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,3 0,3 Kasvukiht, muld. Q2_s
0,3-3,4 3,1 Liiv, hallikaspruun, sisaldab Q2An 0,3-3,4 6-1
orgaanikat, väga peen
3,4-3,7 0,3 Liiv, hallikasbeež, väga peen Q2An 3,4-3,7 6-2
3,7-4,0 0,3 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g 3,7-4,0 6-3
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,3-3,7 m, paksus 3,4 m.
PUURAUK 7 (PA-7)
Koordinaadid: X 6454387.57; Y 537985.13
Läbitud: 26.01.2022
Sügavus: 3,5
Veetase maapinnast: 0,8
Suudme abs kõrgus: 10,06 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,3 0,3 Kasvukiht, muld. Q2_s
0,3-0,8 0,5 Liiv, punakaspruun, sisaldab Q2An
orgaanikat, ülipeeneteraline
0,8-2,8 2,0 Liiv, hallikasbeež, väga peen Q2An 0,8-2,8 7-2
2,8-3,5 0,7 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,8-2,8 m, paksus 2,0 m.
PUURAUK 8 (PA-8)
Koordinaadid: X 6454223.398; Y 537848.22
Läbitud: 28.01.2022
Sügavus: 2,8
Veetase maapinnast: 0,0
Suudme abs kõrgus: 10,43 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,6 0,6 Kasvukiht, muld. Q2_s
0,6-2,7 2,1 Liiv, hallikasbeež, väga peen Q2An 0,6-2,7 8-1
2,7-2,8 0,1 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,6-2,7 m, paksus 2,1 m.
PUURAUK 9 (PA-9)
Koordinaadid: X 6454342.77; Y 537820.38
Läbitud: 27.01.2022
Sügavus: 4,0
Veetase maapinnast: 0,6
Suudme abs kõrgus: 9,95 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,3 0,3 Kasvukiht, muld. Q2_s
0,3-2,0 1,7 Liiv, hallikaspruun, väga peen Q2An 0,3-2,0 9-1
2,0-3,2 1,2 Liiv, hallikasbeež, teraline Q2An 2,0-3,2 9-2
3,2-4,0 0,8 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g 3,2-4,0 9-3
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,3-3,2 m, paksus 2,9 m.
PUURAUK 10 (PA-10)
Koordinaadid: X 6454323.49; Y 537674.41
Läbitud: 28.01.2022
Sügavus: 4,0
Veetase maapinnast: 0,0
Suudme abs kõrgus: 9,74 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,6 0,6 Kasvukiht, turbane muld. Q2_s
0,6-1,1 0,5 Liiv, hallikasbeež, väga peen Q2An 0,6-1,1 10-1
1,1-2,0 0,9 Liiv, hallikasbeež, teraline Q2An 1,1-2,0 10-2
2,0-4,0 2,0 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,6-2,0 m, paksus 1,4 m.
PUURAUK 11 (PA-11)
Koordinaadid: X 6454210.33; Y 537668.22
Läbitud: 28.01.2022
Sügavus: 2,7
Veetase maapinnast: 0,6
Suudme abs kõrgus: 10,26 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,1 0,1 Kasvukiht, muld. Q2_s
0,1-2,6 2,5 Liiv, hallikaspruun, väga peen Q2An 0,1-2,6 11-1
2,6-2,7 0,1 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,1-2,6 m, paksus 2,5 m.
PUURAUK 12 (PA-12)
Koordinaadid: X 6454175.39; Y 537485.89
Läbitud: 26.01.2022
Sügavus: 3,0
Veetase maapinnast: 0,3
Suudme abs kõrgus: 10,04 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,2 0,2 Kasvukiht, muld. Q2_s
0,2-2,5 2,3 Liiv, hallikaspruun, väga peen Q2An 0,2-2,5 12-1
2,5-3,0 0,5 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,2-2,5 m, paksus 2,3 m.
PUURAUK 13 (PA-13)
Koordinaadid: X 6454168.65; Y 537404.66
Läbitud: 26.01.2022
Sügavus: 2,0
Veetase maapinnast: 0,0
Suudme abs kõrgus: 9,61 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,5 0,5 Kasvukiht, muld. Q2_s
0,5-1,2 0,7 Liiv, hallikasbeež, teraline Q2An 0,5-1,2 13-1
1,2-2,0 0,8 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,5-1,2 m, paksus 0,7 m.
PUURAUK 14 (PA-14)
Koordinaadid: X 6454295.19; Y 537474.62
Läbitud: 26.01.2022
Sügavus: 3,0
Veetase maapinnast: 0,9
Suudme abs kõrgus: 10,11 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,2 0,2 Kasvukiht, muld. Q2_s
0,2-0,4 0,2 Liiv, punakaspruun, sisaldab
orgaanikat, ülipeeneteraline
0,4-1,7 1,3 Liiv, hallikasbeež, teraline Q2An 0,4-1,7 14-2
1,7-3,0 1,3 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,4-1,7 m, paksus 1,3 m.
PUURAUK 15 (PA-15)
Koordinaadid: X 6454293.42; Y 537333.59
Läbitud: 26.01.2022
Sügavus: 2,0
Veetase maapinnast: 0,0
Suudme abs kõrgus: 9,24 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,3 0,3 Kasvukiht, mudane muld. Q2_s
0,3-1,3 1,0 Liiv, hallikasbeež Q2An 0,3-1,3 15-1
1,3-2,0 0,7 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,3-1,3 m, paksus 1,0 m.
PUURAUK 16 (PA-16)
Koordinaadid: X 6454193.65; Y 537325.14
Läbitud: 26.01.2022
Sügavus: 2,0
Veetase maapinnast: 0,4
Suudme abs kõrgus: 9,63 m
Kihi Kihi Geoloogiline kirjeldus Strat Proovitud Proovi
sügavus, m paksus, indeks intervall, tähis
m m
0,0-0,4 0,4 Kasvukiht, mudane muld. Q2_s
0,4-1,9 1,5 Liiv, hallikasbeež, tume Q2An 0,4-1,9 16-1
1,9-2,0 0,1 Moreen, hallikaspruun, Q1jr_g
minimaalse jämepurruga
Kasulik kiht 0,4-1,9 m, paksus 1,5 m.
Kirjeldas OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogiainsener
M.Tammekänd
28.11.2022. a
PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE
AKT
Objekti nimetus: Ilvese uuringuruum, pindala 20,51 ha, (geoloogilise uuringu luba
L.MU/513853).
Puuraukude asukohad: Pärnu maakond, Saarde vald, Ilvese küla, Surju metskond 1
(katastritunnus 75601:005:0422), Ilvese uuringuruumi piires.
Puuraukude rajamise aeg: 26.-28.01.2022. a.
Puuraugud: uuringuruumi rajati 16 puurauku sügavusega 2,0 – 6,0 m.
Puuraugud rajati tigupuurimise meetodil iseliikuva roomikpuurpingiga. Rajatud
uuringupuuraukude sügavused, asukohtade koordinaadid ja mõõdetud põhjaveetasemed on
esitatud tabelis 1, asukohad näidatud joonisel 1.
Tabel 1. Rajatud puuraugud
Koordinaadid Põhjavee-
PA tase Mõõtmise
Puuraugu nr
X Y Z sügavus, m maapinnast, aeg
m
PA-1/22 6454124,569 538024,046 11,00 4,0 1,4 26.01.2022
PA-2/22 6454094,904 537835,742 11,80 4,0 1,2 26.01.2022
PA-3/22 6454076,125 537694,630 13,32 6,0 - 26.01.2022
PA-4/22 6454051,082 537505,687 10,78 3,0 0,5 26.01.2022
PA-5/22 6454022,202 537331,716 10,68 4,0 - 26.01.2022
PA-6/22 6454253,585 538006,606 11,32 4,0 1,2 26.01.2022
PA-7/22 6454387,576 537985,135 10,06 3,5 0,8 26.01.2022
PA-8/22 6454223,398 537848,220 10,43 2,0 0,0 28.01.2022
PA-9/22 6454342,774 537820,382 9,95 4,0 0,6 27.01.2022
PA-10/22 6454323,491 537674,412 9,74 4,0 0,6 28.01.2022
PA-11/22 6454210,332 537668,225 10,26 2,4 0,6 28.01.2022
PA-12/22 6454175,394 537485,897 10,04 3,0 0,3 26.01.2022
PA-13/22 6454168,650 537404,666 9,61 2,0 0,0 26.01.2022
PA-14/22 6454295,192 537474,628 10,11 3,0 0,9 26.01.2022
PA-15/22 6454293,427 537333,597 9,24 2,0 0,0 26.01.2022
PA-16/22 6454193,651 537325,142 9,63 2,0 0,4 26.01.2022
Puuraukude likvideerimise põhjus: geoloogiline ülesanne täidetud - uuringuaukudest võeti
pinnaseproovid ja tehti vajalikud kirjeldused ning mõõtmised
Likvideerimise aeg ja moodus: Puuraugud likvideeriti koheselt pärast geoloogilise läbilõike
kirjeldamist ja vajalike proovide võtmist ajavahemikul 26.-28.01.2022. a. Uuringuaugud aeti
kinni kasutades materjali, mida uuringuteks väljati ja maapind tasandati. Uuringuaukude
ümbrus on korrastatud ning taastatud uuringueelne seisund.
Joonis 1. Ilvese uuringuruumi puuraukude asukohad
Uuringuloa valdaja /allkirjastatud digitaalselt/ Caspar Rüütel
Marina Minerals OÜ
/allkirjastatud digitaalselt/
Maaomanik /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Ärm
Riigimetsa Majandamise Keskus
/allkirjastatud digitaalselt/
Uuringutöö teostaja /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Ann Mõtus
OÜ Inseneribüroo STEIGER
/allkirjastatud digitaalselt/
Maa-amet
Mustamäe tee 51
10621 Tallinn Meie nr. 15.03.2022
Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.03.2022).
Käesolevaga esitame Maa-ametile läbivaatamiseks Pärnu maakonna Ilvese
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande.
Töö on tehtud vastavalt esitatud tellimusele. Saadud tulemustega oleme tutvunud ja
need rahuldavad meid. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud aruandena ning
kõik vajalik andmestik on esitatud vastavalt nõuetele. Palume maavara varu kinnitada
ja arvele võtta seisuga 01.03.2022. a aruandes esitatud koguste ja pindaladega.
Lugupidamisega,
/ allkirjastatud digitaalselt /
Caspar Rüütel
Juhatuse liige
Marina Minerals OÜ
Tartu mnt 83, Tallinn 10115, Estonia
M +372 5698 7373
E
[email protected]
Lisa: Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.03.2022), 1 eks.
LISA 6. Lõimise kaalutud keskmiste arvutused
Osajäägid sõeltel, % Sisaldus, %
Maavara
Proovimine
Pa nr 0.063
125 80 63 40 31.5 20 16 12.5 8 6.3 4 2 1 0.5 0.25 0.125 0.06 <0,063 >31.5 <0.063
Pr. nr al kuni m …31.5
PA-1 1-2 0.5 3.0 2.5 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.2 1.1 3.0 4.8 58.2 27.3 5.3 0.0 94.7 5.3 TL
2-1 0.1 2.5 2.4 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.1 0.1 0.1 0.4 0.6 1.3 65.7 27.7 3.9 0.0 96.1 3.9 EL
2-2 2.5 3.2 0.7 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.2 0.5 39.4 52.5 7.3 0.0 92.7 7.3 TL
PA-2
2-3 3.2 3.4 0.2 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.6 1.0 2.1 1.9 2.3 7.8 15.9 21.0 33.2 14.2 0.0 85.8 14.2 TL
PA kaalutud keskmine 3.3 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.1 0.2 0.2 0.5 1.0 2.0 57.4 33.3 5.2 0.0 94.8 5.2 TL
3-1 0.1 4.0 3.9 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.3 1.0 1.2 2.0 72.1 20.2 3.1 0.0 96.9 3.1 EL
PA-3 3-2 4.0 5.0 1.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.1 0.1 0.0 0.0 0.5 0.5 0.9 46.3 45.1 6.4 0.0 93.6 6.4 TL
PA kaalutud keskmine 4.9 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.2 0.9 1.1 1.8 66.8 25.3 3.8 0.0 96.2 3.8 EL
4-1 0.3 2.0 1.7 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.0 0.0 0.1 0.3 0.5 0.8 58.7 32.6 6.9 0.0 93.1 6.9 TL
PA-4 4-2 2.0 2.7 0.7 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.6 1.4 0.7 1.3 2.3 1.6 1.9 2.6 11.7 41.8 34.1 0.0 65.9 34.1 TL
PA kaalutud keskmine 2.4 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.2 0.5 0.2 0.4 0.7 0.7 0.9 1.3 45.0 35.3 14.8 0.0 85.2 14.8 TL
PA-5 5-1 0.2 2.6 2.4 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.2 0.0 0.1 0.2 0.4 0.4 0.5 44.2 48.4 5.6 0.0 94.4 5.6 TL
6-1 0.3 3.4 3.1 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.2 0.0 0.1 0.3 0.9 0.8 0.9 50.7 41.0 5.1 0.0 94.9 5.1 TL
PA-6 6-2 3.4 3.7 0.3 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.2 0.4 0.3 2.7 13.7 33.8 22.4 20.3 6.2 0.0 93.8 6.2 TL
PA kaalutud keskmine 3.4 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.2 0.0 0.1 0.3 1.1 1.9 3.8 48.2 39.2 5.2 0.0 94.8 5.2 TL
PA-7 7-2 0.8 2.8 2.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.0 0.1 0.3 0.7 1.3 3.5 39.5 47.9 6.6 0.0 93.4 6.6 TL
PA-8 8-1 0.6 2.0 1.4 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.2 0.5 1.9 4.6 8.7 6.1 62.2 12.4 3.4 0.0 96.6 3.4 EL
9-1 0.3 2.0 1.7 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.4 1.4 1.9 4.7 63.0 23.3 5.2 0.0 94.8 5.2 TL
PA-9 9-2 2.0 3.2 1.2 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.4 0.3 1.3 3.4 3.1 5.0 8.4 16.1 55.0 7.0 0.0 93.0 7.0 TL
PA kaalutud keskmine 2.9 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.2 0.1 0.6 1.6 2.1 3.2 6.2 43.6 36.4 5.9 0.0 94.1 5.9 TL
10-1 0.6 1.1 0.5 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.7 1.5 2.4 65.6 25.9 3.8 0.0 96.2 3.8 EL
PA-10 10-2 1.1 2.0 0.9 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 1.3 1.7 1.0 2.6 6.1 8.6 10.0 5.5 12.4 45.9 4.9 0.0 95.1 4.9 EL
PA kaalutud keskmine 1.4 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.8 1.1 0.6 1.7 4.0 5.8 7.0 4.4 31.4 38.8 4.5 0.0 95.5 4.5 EL
PA-11 11-1 0.1 2.4 2.3 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.2 0.4 0.9 64.3 31.4 2.7 0.0 97.3 2.7 EL
PA-12 12-1 0.2 2.5 2.3 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.1 0.1 0.3 0.5 0.7 0.7 56.2 35.5 5.8 0.0 94.2 5.8 TL
PA-13 13-1 0.5 1.2 0.7 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.3 1.0 1.2 2.0 72.1 20.2 3.1 0.0 96.9 3.1 EL
PA-14 14-2 0.4 1.7 1.3 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.2 0.4 0.7 0.6 0.4 0.4 49.0 43.1 5.1 0.0 94.9 5.1 TL
PA-15 15-1 0.3 1.3 1.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.5 0.9 0.5 1.0 0.8 0.7 0.7 0.5 30.2 56.8 7.4 0.0 92.6 7.4 TL
PA-16 16-1 0.4 1.9 1.5 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.1 0.4 0.6 0.7 55.1 39.5 3.5 0.0 96.5 3.5 EL
Kaalutud keskmine 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.1 0.2 0.1 0.3 0.7 1.3 1.9 2.4 51.7 35.7 5.5 0.0 94.5 5.5 TL
Koostas M.Tammekänd
Katseprotokoll nr 22-1930 K
Tellija: OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tellija esitatud andmed
Proovi tähistus: 1-2; 2-1; 2-2; 2-3; 3-1; 3-2; 4-1; 4-2; 4-3; 5-1; 6-1; 6-2; 7-2; 8-1;
9-1; 9-2; 9-3; 10-1; 10-2; 11-1; 12-1; 13-1; 14-2; 15-1; 16-1;
Koondproov 1 (1-2; 2-1; 2-2; 3-1; 3-2; 4-1; 5-1); Koondproov 2
(6-1; 6-2; 7-2; 8-1; 11-1; 12-1; 16-1); Koondproov 3 (9-2; 10-2;
13-1; 14-2; 15-1)
Materjali nimetus: Liiv
Objekt: Ilvese uuringuruum
Proov võetud: 26.01.2022-28.01.2022
Proovi võtmise koht: -
Proovi üleandja: Mari-Ann Mõttus, OÜ Inseneribüroo STEIGER
Labori andmed
Proovi vastuvõtt: 02.02.2022; 10.02.2022
Prooviga alustatud: 04.02.2022; 11.02.2022
Labori registreerimise nr: 4438-4466
Laboritegevuste asukoht: Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Metoodika ja tulemused on toodud lehekülgedel 2-7.
Katsed teostas: Katsed kinnitas:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Grete Merilaid Joosep Makke
Labori spetsialist Labori juhataja
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/7
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post:
[email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
METOODIKA JA TULEMUSED
Tabel 1. Täitematerjali filtratsioonimooduli määramine (EVS 901-20:2013), sh täitematerjali
kuivtiheduse ja veesisalduse määramine Proctor-teim katsel (EVS-EN 13286-2:2010/AC:2012)
Maksimaalne Filtratsiooni-
Proovi reg. Optimaalne Tihendus-
Proovi tähis kuivtihedus, moodul (K10),
nr 3 veesisaldus, % tegur
Mg/m m/ööp
Koondproov 1 4464 1,57 16,1 1,00 0,6
Koondproov 2 4465 1,57 16,0 1,00 0,5
Koondproov 3 4466 1,61 14,9 1,00 0,4
Proctor-teimi detailsemad tulemused on esitatud lisades 1, 2, 3.
Tabel 2. Täitematerjali huumusesisalduse määramine kolorimeetriliselt (EVS-EN 1744-
1:2010+A1:2012 p 15.1)
Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus
1-2 4438 0/4 Positiivne (etalonlahusest tumedam)
2-1 4439 0/4 Positiivne (etalonlahusest tumedam)
2-3 4441 0/4 Positiivne (etalonlahusest tumedam)
6-1 4448 0/4 Positiivne (etalonlahusest tumedam)
7-2 4451 0/4 Positiivne (etalonlahusest tumedam)
11-1 4458 0/4 Positiivne (etalonlahusest tumedam)
12-1 4459 0/4 Positiivne (etalonlahusest tumedam)
14-2 4461 0/4 Positiivne (etalonlahusest tumedam)
15-1 4463 0/4 Positiivne (etalonlahusest tumedam)
Tabel 3. Täitematerjalide keemiliste omaduste katsetamine. Keemiline analüüs. Kuumutuskadu
(EVS-EN 1997-2:2007) Lisa N, punkt N.2, orgaanilise aine sisaldus põletuskao meetodil 510 °C
juures 3 h (akrediteerimata metoodika)
Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Kuumutuskadu (%)
1-2 4438 0/2 1,0
6-1 4448 0/2 1,2
7-2 4451 0/2 1,1
8-1 4452 0/2 0,8
9-1 4453 0/2 1,1
12-1 4459 0/2 1,7
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/7
Katseprotokoll nr 22-1930 K
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post:
[email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Tabel 4. Terastikulise koostise (pesemine ja sõelumine) määramine (EVS-EN 933-1:2012) – baasrida + sõelad 6,3; 12,5; 20; 40; 80 mm
Proovi Osajäägid sõeltel massiprotsentides
Proovi tähis
reg. nr 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 < 0,063
1-2 4438 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,2 1,1 3,0 4,8 58,2 27,3 5,3
2-1 4439 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,4 0,6 1,3 65,7 27,7 3,9
2-2 4440 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,2 0,5 39,4 52,5 7,3
2-3 4441 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 1,0 2,1 1,9 2,3 7,8 15,9 21,0 33,2 14,2
3-1 4442 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 1,0 1,2 2,0 72,1 20,2 3,1
3-2 4443 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 0,5 0,5 0,9 46,3 45,1 6,4
4-1 4444 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,1 0,3 0,5 0,8 58,7 32,6 6,9
4-2 4445 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 1,4 0,7 1,3 2,3 1,6 1,9 2,6 11,7 41,8 34,1
4-3 4446 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 0,5 2,9 1,0 2,6 2,7 3,0 3,6 5,6 12,7 21,0 43,6
5-1 4447 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,0 0,1 0,2 0,4 0,4 0,5 44,2 48,4 5,6
6-1 4448 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,0 0,1 0,3 0,9 0,8 0,9 50,7 41,0 5,1
6-2 4449 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,4 0,3 2,7 13,7 33,8 22,4 20,3 6,2
6-3 4450 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 0,7 1,5 0,8 1,3 4,9 8,2 9,3 8,1 64,4
7-2 4451 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,1 0,3 0,7 1,3 3,5 39,5 47,9 6,6
8-1 4452 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,5 1,9 4,6 8,7 6,1 62,2 12,4 3,4
9-1 4453 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,4 1,4 1,9 4,7 63,0 23,3 5,2
9-2 4454 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,3 1,3 3,4 3,1 5,0 8,4 16,1 55,0 7,0
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 3/7
Katseprotokoll nr 22-1930 K
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post:
[email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Proovi Osajäägid sõeltel massiprotsentides
Proovi tähis
reg. nr 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 < 0,063
9-3 4455 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 0,9 0,6 2,4 2,8 3,0 4,6 6,0 7,8 12,4 58,7
10-1 4456 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,7 1,5 2,4 65,6 25,9 3,8
10-2 4457 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,3 1,7 1,0 2,6 6,1 8,6 10,0 5,5 12,4 45,9 4,9
11-1 4458 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,2 0,4 0,9 64,3 31,4 2,7
12-1 4459 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,3 0,5 0,7 0,7 56,2 35,5 5,8
13-1 4460 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,3 1,0 1,2 2,0 72,1 20,2 3,1
14-2 4461 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,2 0,4 0,7 0,6 0,4 0,4 49,0 43,1 5,1
15-1 4462 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,9 0,5 1,0 0,8 0,7 0,7 0,5 30,2 56,8 7,4
16-1 4463 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,4 0,6 0,7 55,1 39,5 3,5
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 4/7
Katseprotokoll nr 22-1930 K
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post:
[email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
LISA 1
Protokoll 22-1930 K juurde
Maksimaalne kuivtihedus ja optimaalne veesisaldus vastavalt EVS-EN 13286-2
Proovi Optimaalne Maks.
Proovi Veesisaldus, Kuivtihedus,
registreerimis- Katse nr veesisaldus, kuivtihedus,
tähistus % Mg/m3
number % Mg/m3
1 14,2 1,56
2 15,0 1,56
Koond-
4464 3 16,1 1,57 16,1 1,57
proov 1
4 17,0 1,57
5 17,4 1,58
1,59
1,59 vesi väljas
Kuivtihedus, Mg/m3
1,58
1,58
1,57
1,57 vesi väljas
1,56
1,56
13,5 14,0 14,5 15,0 15,5 16,0 16,5 17,0 17,5 18,0
Veesisaldus, %
5/7
LISA 2
Protokoll 22-1930 K juurde
Maksimaalne kuivtihedus ja optimaalne veesisaldus vastavalt EVS-EN 13286-2
Proovi Optimaalne Maks.
Proovi Veesisaldus, Kuivtihedus,
registreerimis- Katse nr veesisaldus, kuivtihedus,
tähistus % Mg/m3
number % Mg/m3
1 14,0 1,56
2 15,1 1,56
Koond-
4465 3 16,0 1,57 16,0 1,57
proov 2
4 16,9 1,57
5 17,4 1,57
1,57
1,57
vesi väljas
Kuivtihedus, Mg/m3
1,57
1,57
vesi väljas
1,57
1,56
1,56
1,56
13,5 14,0 14,5 15,0 15,5 16,0 16,5 17,0 17,5 18,0
Veesisaldus, %
6/7
LISA 3
Protokoll 22-1930 K juurde
Maksimaalne kuivtihedus ja optimaalne veesisaldus vastavalt EVS-EN 13286-2
Proovi Optimaalne Maks.
Proovi Veesisaldus, Kuivtihedus,
registreerimis- Katse nr veesisaldus, kuivtihedus,
tähistus % Mg/m3
number % Mg/m3
1 13,0 1,60
Koond- 2 13,8 1,59
4466 14,9 1,61
proov 3 3 14,9 1,61
4 15,6 1,61
1,61
1,61
1,61
Kuivtihedus, Mg/m3
vesi väljas
1,61
1,60
1,60
1,60
1,60
1,60
1,59
1,59
12,5 13,0 13,5 14,0 14,5 15,0 15,5 16,0
Veesisaldus, %
7/7
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Marina Minerals OÜ on kruusa- ja liivakarjääride tegevusega ning savi ja kaoliini
kaevandamisega tegelev ettevõte. Pärnu maakonnas Ilvese uuringuruumis on 01.03.2022. a
seisuga läbi viidud geoloogiline uuring, mille alusel on maardlate nimistusse kantud Ilvese
uuringuruumi piires arvutatud täiteliiva tarbevaru plokid 1 aT ja 2 aT.
Taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Saarde vallas. Marina
Minerals OÜ soovib uue mäeeraldise kasutuselevõtuga säilitada ja laiendada oma senist
tegevust kaevandamisvaldkonnas. Taotletav täiteliiva kogus mäeeraldisel on 472 tuh m3,
millest kaevandatava varu kogus on 452 tuh m3. Luba taotletakse 15 aastaks. Ilvese
liivakarjääris kaevandatav materjal sobib kasutamiseks täitematerjalina (sh Rail Baltica (RB)
raudteetrassi muldetööde ehituseks).
Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb aruandel “Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER,
töö nr 22/3861, EGF: 9584).
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Ilvese liivakarjäär asub Ilvese külas Saarde vallas Pärnu maakonnas ning selle
mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad riigiomandis oleva Surju metskond 1
(katastritunnus 76501:005:0422, 100% maatulundusmaa) kinnistuga, mille valitsejaks on
Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
Katastriüksuse kasutusalaks on valdavalt metsamaa (75%), ülejäänud osal muu maa, looduslik
rohumaa ja haritav maa. Taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa
jäävad katastriüksuse keskosasse hõlmates maaüksusest alla 1%.
Taotletavast mäeeraldisest linnulennult ~12 km kaugusele põhja suunda jääb Pärnu linna piir ja
~2,5 km kirde suunda Ilvese küla. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb mäeeraldise
idaservast ~1,3 km kaugusele.
Maapinna reljeef on taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal
suhteliselt tasane, jäädes abs kõrguste vahemikku 10 – 13 m. Mõnevõrra kõrgem on ala lõuna
ja kagu osa, kus kulgeb edela-kagu suunaliselt laugete nõlvadega Antsülusjärve rannavall ning
maapinna abs kõrgus tõuseb ~13 meetrini. Paiguti on maa-alal mets maha võetud ja tegu on
raiesmikuga.
Kruuskattega 7560014 Soometsa tee äärmise sõiduraja välimine serv jääb Ilvese mäeeraldise ja
mäeeraldise teenindusmaa lõunapoolsest piirist ~20 m kaugusele. Vastavalt
Ehitusseadustiku § 71 (Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd) lõige 2 järgi on maanteede
kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Maantee
omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Soometsa tee kaitsevööndi laius
20 m äärmise sõiduraja välimisest servast on kooskõlastatud Riigimetsa Majandamise
Keskusega.
Taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult
SOOMETSA I maaparandushoialaga (tunnus 6114840020010001).
Ilvese liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ei ole looduskaitse- ega
Natura 2000 alasid, samuti ei jää taotletavale alale kaitse all olevate liikide leiukohti ega
elupaiku.
Taotletavast mäeeraldisest ~60 m kaugusele põhjasuunda ja ~30 m kaugusele lääne suunda
jäävad vääriselupaigad VEP nr 00360, 00361 ja 00362 (tunnused VEPE00360, VEPE00361 ja
VEPE00362 vastavalt). Ilvese liivakarjääri mäeeraldise lõunapiir külgneb ~30 m kaugusel
Luitemaa looduskaitsealaga (tunnus KLO1000292) ja Mõtuse sihtkaitsevööndiga
(tunnus KLO1100998), idapiir külgneb ~20 m kaugusel Luitemaa looduskaitsealaga (tunnus
KLO1000282) ja Kiviniidu sihtkaitsevööndiga (tunnus KLO1100995) ning läänepiir külgneb
~250 m kaugusel Luitemaa looduskaitsealaga (tunnus KLO1000282) ja Ilvese
sihtkaitsevööndiga (tunnus KLO1100996).
Ilvese liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast idasse jäävad I kategooria kaitsealuste liikide
must-toonekurg (Ciconia nigra) ja läände merikotkas (Haliaeetus albicilla) elupaigad.
Taotletavast mäeeraldise teenindusmaast 10 – 350 m kaugusele jäävad järgnevate II kategooria
kaitsealuste liikide elupaigad: lõunasse metsis (Tetrao urogallus); idasse, lõunasse ja edelasse
laanerähn (Picoides tridactylus); läände karvasjalg-kakk (Aegolius funereus); idasse kanakull
(Accipiter gentilis).
Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast idasse ja loodesse 300 – 500 m kaugusele
jäävad mitmed III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja leiukohad: värbkakk (Glaucidium
passerinum); harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria); sulgjas õhik (Neckera pennata); suur
nööpsamblik (Megalaria grossa); Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum).
Ligikaudu 1,2 km kaugusel taotletavast mäeeraldisest kirde suunas voolab Ura jõgi (tunnus
VEE1148100), kuhu juhitakse Ilvese liivakarjääri maa-alale ja selle ümbrusse rajatud
maaparandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi.
Lähimad majapidamised asuvad ~2 km kaugusel ida ja kagu suunas jäädes Ilvese küla
territooriumile Kiviniidu (katastritunnus 75601:001:0098) ja Jõe (katastritunnus
75601:001:0110) kinnistutele.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Taotletava Ilvese liivakarjääri maa-alal on teostatud geoloogiline uuring 2022. aastal ning
uuringu tulemused on kinnitatud aruandes “Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2022)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3861,
EGF: 9584). Ilvese liivakarjäär kattub täielikult Ilvese uuringuruumiga.
Varasemaid sihtotstarbelisi uuringuid Ilvese uuringuruumis ega selle läheduses tehtud ei ole.
Ilvese mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa paiknevad Liivi lahe rannikumadaliku äärealal,
Maarjapeakse rabast 1,2 km põhja pool. Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud
kvaternaarisetete geoloogilise kaardi andmeil on tegu maasäärega, mis on Antsülusjärve saare
taha või lahe servale ühe või kahepoolse sette pikirände poolt moodstunud künnisjas
kaldavorm, mis oli ühest otsast ühendatud kunagise maismaaga.
Rannaastangu piires levib liivsavimoreenil liivakompleks, mille moodustavad hallikas-beežid
kuni tumepruunid väga peene ja peeneteralised orgaanikat sisaldavad tolmsed liivad.
Valli (sh kasuliku kihi) ülemise intervalli moodustavad ülipeeneteralised punakaspruunid
liivad. Katendi paksus on 0,1 – 0,8 m (keskmine 0,4 m), millest kasvukiht moodustab
keskmiselt 0,1 m. Ülejäänud osa katendist moodustab muld ja ülipeeneteraline orgaanikarikas
tumepruun kuni punakaspruun liiv. Kasuliku kihi lasum jääb põhjaosas abs kõrgusele 9 – 10 m,
tõustes maapinna reljeefi järgides lõunaosas 13 meetrile.
Rannavalli (sh kasuliku kihi) keskmise intervalli moodustavad hallid ja hallikasbeežid kuni
tumepruunid väga peene ja peeneteralised orgaanikat sisaldavad tolmsed liivad, mille teralisus
nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on muutlik. Mäeeraldise lõunaosas (PA-2 ja 4)
esineb paiguti sügavamates intervallides, vahetult moreeni peal kuni 0,7 m paksune väga peene
teralise savika liiva kiht. Visuaalselt on tegu samaväärse liivaga nagu ülejäänud mäeeraldise
läbilõikes, sisaldades üksikuid saviläätsesid.
Tinglikult võib mäeeraldisel leviva liiva pindalaliselt eraldada kolme gruppi – hallid ja
hallikasbeežid väga peeneteralised kohati savikad liivad mäeeraldise lõunaosas,
hallikaspruunid (tumepruunid) ja -beežid väga peeneteralised liivad mäeeraldise keskosas ning
hallikasbeežid teralised peenliivad mäeeraldise põhjaosas.
Kruusaosakeste sisaldus on madal, olles läbilõikes samuti ebaühtlaselt jaotunud. Kruusaosis on
enamasti väga peen kuni peen (2 – 8 mm). Purdosad on nii karbonaatsed kui ka kristalliinsed
ning keskmiselt kulutatud. Kirjeldatud liivakiht moodustab mäeeraldise kasuliku kihi, mille
paksus on puuraukude andmeil maksimaalselt 4,9 m (PA-3). Loodesuunas liivakihi paksus
väheneb, esinedes mäeeraldise lääne- ja loodeosa puuraukudes PA-13 ja PA-15 paksusega
0,7 m ja 1,0 m.
Liivalasundi lamamiks on hallikaspruun kuni hall, peene ja vähese jämepurruga moreen.
Kasuliku kihi lamamipind on suhteliselt tasane, jäädes abs kõrguste 6,75 – 8,41 m vahemikku,
väikese langusega kirde suunas.
Taotletaval mäeeraldisel on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks
Kvaternaari veekompleks, mis on siin seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Liivade lamamiks
on vähese veejuhtivusega moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest.
Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (26. - 28.01.2022. a) 0,0 - 1,4 m
sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 9,2 - 10,6 m (keskmine 9,7 m). Üksikud
mäeeraldise lõunaservas asuvad puuraugud (PA-3, PA-5), mis paiknesid kuivenduskraavi
servas, olid kuivad. Põhjavee tase järgib üldiselt maapinnareljeefi. Piirkonna üldine põhjavee
voolusuund on lääne suunas.
Mäeeraldise lõunaservas asuvates kraavides jäi veetase 9,5 – 10,2 m abs kõrgusele. Mäeeraldise
idapiirist ~10 m kaugusel paiknevas kraavis mõõdeti veetase abs kõrgusel 8,79 m
(11.02.2022. a). Maapinnalähedase põhjavee režiimi reguleerivad piirkonnas ulatuslikud
maaparandussüsteemid.
Mäeeraldise lõunaosas levivad hallid ja hallikasbeežid kohati savikad peened kuni väga
peeneteralised liivad. Liivas on kruusaosakesi (2…64 mm) 0,3 - 2,0%, keskmiselt 0,7%. Kruus
on valdavalt väga peen kuni peen (2…8 mm). Liivaosist on keskmiselt 92,6% ja valdav on
peene ja väga peeneteraline liiv (0,063…0,125 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~88%.
Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 6,7% (3,8 - 14,8%).
Mäeeraldise keskosas levivad hallikaspruunid (tumepruunid) ja -beežid peened kuni väga
peeneteralised liivad, milles kruusaosakesi (2…64 mm) on 0,1 - 0,6%, keskmiselt 0,4%. Kruus
on väga peen (2…4 mm). Liivaosist on keskmiselt 94,5% ja valdav on väga peeneteraline kuni
peenliiv (0,125…0,25 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~90%. Peenosise sisaldus
(<0,063 mm) on 2,7 - 6,6%, keskmiselt 5,1%.
Mäeeraldise põhjaosas levivad hallikasbeežid teralised peened kuni väga peeneteralised liivad,
milles kruusaosakesi (2…64 mm) on 0,4 - 8,2%, keskmiselt 3,3%. Kruus on väga peen kuni
peen (2…8 mm). Liivaosist on keskmiselt 91,5% ja valdav on väga peeneteraline kuni peenliiv
(0,125…0,25 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~85%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm)
on 3,1 - 7,4%, keskmiselt 5,2%.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 19,80 ha,
hõlmates täielikult täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 aT ja 2 aT.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
kogu mäeeraldise perimeetrile jätta nõlvatervik. Kuna peale maavara väljamist jääb
kaevandatud ala vee alla, siis maavara ohutuks nõlvuseks vee all on 1 : 5 ning vee peal 1 : 2.
Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i.
Taotletav ja kaevandatav maavaravaru kogus on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava maavara kogus Ilvese liivakarjääris (seisuga 01.03.2022. a)
Taotletav
Ploki Taotletav varu 3
Plokk Maavara Kadu, tuh m kaevandatav varu
pindala, ha kogus, tuh m3
kogus, tuh m3
1 aT 19,80 Täiteliiv 104 3 101
2 aT 19,80 Täiteliiv 368 17 351
Kokku 472 20 452
Ilvese liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise
mahuga 35 tuh m3. Keskmise aastase kaevandamise mahuga 35 tuh m3 ammendatakse Ilvese
liivakarjäär 13 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäetehnilised tingimused Ilvese liivakarjääris lasuva täiteliiva kaevandamiseks ei ole
keerulised – mäeeraldisele on hea juurdepääs, kattekihi paksus on väike (keskmiselt 0,4 m) ning
kasuliku kihi lamamipind on suhteliselt tasane. Põhjavee tase jääb keskmiselt abs kõrgusele 9,7
m ning kasulik kiht jääb suuremas osas vee alla – keskmiselt veetasemest põhjaosas kuni ~3 m
paksuselt ja lõunaosas kuni ~1,3 m paksuselt. Vee alla jääva varu kogus on 368 tuh m3
(plokk 2 aT).
Enne kaevandamistegevusega alustamist tuleb Ilvese liivakarjääri mäeeraldisel raadata mets
alal, kus seda varasemalt tehtud pole, juurida kännud ning teisaldada kattekiht. Katendi kogus
taotletaval mäeeraldisel on 69 tuh m3. Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või
ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus see ladustatakse vallides
ning kasutatakse esimesel võimalusel karjääriala korrastamisel. Juhul, kui kogu katend ei osutu
korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele.
Võttes arvesse, et kasulik kiht jääb suuremas osas vee alla, tuleb taotletavas Ilvese liivakarjääris
kaevetöid teha mitmeastanguliselt. Esmalt kaevandatakse veetasemest kõrgemal paiknev kiht
(plokk 1 aT). Kaevis laetakse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja. Veealuse kasuliku
kihi (plokk 2 aT) keskmine paksus on 1,9 m ning on ekskavaatoriga kaevandatav ühe astmena
veetaset alandamata. Vajadusel tuleb kasutusele võtta pika noolega ekskavaator. Vee alt
kaevandatav täiteliiv tõstetakse esmalt vallidesse ja jäetakse nõrguma. Pärast vee välja
nõrgumist võib alustada materjali laadimist kallurauto kasti.
Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde
ajaline ning ruumiline areng määratakse kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine. Ilvese liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt
kahest allikast: kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra ja transpordimüra.
Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel
töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad
kaevandamismasinad – buldooser, ekskavaator, kallurauto. Kaevise väljaveoks karjäärist
kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Masinate loetelu ning nende poolt
tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministripoolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Lähim majapidamine asub karjäärist ~2 km kaugusel.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masina spetsifikatsioonis
Mõõdetud müratase 15 m
antud müratase 15 m
Masin kaugusel müraallikast Lmax
kaugusel müraallikast Lmax
dB(A)
dB(A)
Buldooser 85 82
Ekskavaator 85 81
Kallurauto 85 76
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on taotletava karjääri puhul buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)
töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(2000) = 39 dB(A),
kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas
majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 39 dB, mis
ühtlustub loodusliku fooniga ning jääb kehtiva II kategooria segaalas kehtiva päevase ja öise
piirtaseme piiridesse. Arvutuses ei ole arvestatud masinate paiknemist hoonestusala suhtes,
mistõttu on arvutustes tegemist mõnevõrra ülehinnatud müratasemega. Kaevandamismasinate
tekitatud müra tugevus ei ületa ümberkaudsetel põldudel töötavate traktorite ja kombainide
tekitatud müra. Eelnevast lähtudes ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra
kujutaks ohtu naabruses olevatele elanikele. Võimalike mürahäiringute vähendamiseks karjääri
ümbruses olevatele kaitsealustele liikidele tuleb mäeeraldise teenindusmaa piirile moodustada
katendist müratõkkevallid kõrgusega ~3 m.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole
sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on
minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni
faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu
35 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,0315 t ning keskkonnaministri
14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,
millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid
kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris on
planeeritud tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, et vältida
probleeme heitgaaside õhusaastega.
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kaevandamise ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega
õli.
Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete
avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja
kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid
regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas
avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud
tegevusalal (nt põllumajandus).
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis
kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Ilvese liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning
mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müratõkkevallides ning hilisemalt kaevandatud
ala korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik materjal võõrandatakse vastavalt kehtivale
seadusele. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning
korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandaja on teadlik, et juhul kui
tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka
kaevandamisjäätmekava.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Ilvese liivakarjääris on eeldatav veetase maavara ammendamisel abs kõrgusel 9,7 m, seega
kujundatakse alale, kus veekogu sügavus jääks keskmiselt 2 m sügavuseks, peale maavara
ammendamist veekogu. Mäeeraldise lääne- ja loodepoolne ala on otstarbekas täita metsa- või
rohumaaks, kuna sinna maavara ammendamisel tekkiv veekogu ei vasta määruses määratule.
Täiteks vajaliku materjali kogus on hinnanguliselt 120 tuh m3. Ilvese liivakarjääri korrastamisel
võiks kasutada katendist tulevat materjali ning Rail Balticu raudteetrassi ehitusel väljatavat
pinnast ning muid püsijäätmeid. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale tekkiva veekogu pindala
on 13,65 ha ning metsa- või rohumaa pindala on 6,15 ha.
Karjääri korrastamisel tekib mäeeraldisele ja osaliselt mäeeraldise piirile tasandamist vajav
nõlv. Kaevandamisel ja korrastamisel tuleb karjääri nõlv kujundada selliselt, et oleks tagatud
maa ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
Kuna mäeeraldisele ja selle piirile jääv nõlv on suures osas veealune, tuleb selle vee alla jääv
osa tasandada nõlvusele 1 : 5 ning veepealne osa nõlvusele 1 : 2.
Tehnoloogilise korrastamise tööd on Ilvese liivakarjääris võimalik teha paralleelselt
kaevandamisega. Arvestades geoloogilise uuringuga määratud keskmist veetaset ja kasuliku
kihi lamami kõrgust, vastab tekkiva veekogu sügavus (keskmiselt 2 m) keskkonnaministri
07.04.2017. a määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded
ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa
ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise
akti sisu ja vorm“ määratule.
Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus
määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa
loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017
määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning
selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm“ kehtestatule.
Eeldatav Ilvese liivakarjääri tehnoloogilise korrastamise maksumus jääb tasemele 3 800 eur/ha
ehk summaarselt ~75 000 eurot.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel /allkirjastatud digitaalselt/
Marina Minerals OÜ
juhatuse liige
Taotluse koostas 10.06.2022. a
Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
mäeinsener
VEP nr.E00362
10,22
10,33
9,26 2
26.01.2022
6 454 400
I
10,25 10,66
II
10,50
10,11
SOOMETSA I 10,10
10,
Pa-7
79
0,8
10,12 9,99
10,06
10,24 2,0
7,26 10,56
10,23
9,35
8,92
27.01.2022
Pa-9
I
10,14
I
8,82 9,89
0,3
11.02.2022 9,74 9,95 10,03
2,9
7
10,32 8,79
0
8,59
28.01.2022 6,75 10,19
1
11.02.2022
9,45
Pa-10
10,
10,52 7
10,68 0,6 10,12
53
9,74
8
10,24
1,4 9,90
9,47 9,37 7,74
N
9,24
10,20
1 9,21
26.01.2022 10 9,99
10,41
10,46
8,67 9,70
Pa-14
0,3 0,4
9,49
10,37 10,11 SOOMETSA MK
Pa-15 1,0 1,3
8,41 10,55
10,
10,33 10,15
9,24 9,24 11,13 10,44
90
26.01.2022 10,13
7,94 10 10,50 10,12
10 Pa-6 26.01.2022
11
9,74 11
9,82 10,13
Surju metskond 1 11,32
9,48
10,05
7,62
11,36 '
I
8
75601:005:0422
8 0,3
Pa-8 10,53 11,24
Kaardileht nr 5332 Pärnu
11
0 10,84 10,43 10,89
3,4
10,21
1
10,81
10,43 28.01.2022 11,08
Pa-11 9,66
7,73 10,91
10,27 11,74
10,18 10,26 28.01.2022 0,6 11,43
8
9,81 11,63
11,61
9,94
1 7,66 10,63 2,1 12,09
9,92 0 11,64
9,23 10,62
26.01.2022
0,1 11,53
2
6 454 200 Pa-16
1
0,4 2,5 11,79
10,69
9,63 Pa-12 9,74 1
12
10,87
1,5 1 11,12
10,04 7,73 Pa-13 10,04 26.01.2022 10,47 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
9,61
9,61 7,54
10
26.01.2022 Plokk 1 aT
10,89 12,96
11,90
11,23 piiripunktide koordinaadid
8,41 0,2 8 11,47
Plokk 2 aT 11,46
8
10,96
0,5 10,53
2,3 10,92
12 8 12 11,74
11,84
11,38
0,7 10,62
13,99
11,13 Nr X Y
I 9,73
8
11,50
12,54
13
11,98
12,87
11,44
Pa-1 1 6 454 297,00 537 276,92
10
10,64
13,58
8 0,5 9,60
11,28 11,00 10,97 26.01.2022 2 6 454 394,25 537 997,10
2,5
8
12,92
11,38
12 11,90
12,45
8,00
12,28
11,69 11,28
11,38
11,07
3 6 454 126,62 538 034,23
10,69
Pa-2 12,52
11,
9,89
10,79 8 11,11
10,60 11,44 11,87 9,88 4 6 454 058,97 537 562,70
10,38
3
65
9,97
VEP nr.E00361 11,48 11,80 26.01.2022 11,41
11.02.2022 11,15
10,47 9,93
10,35
11
12
11,76
8,40 12,42 12,31
11,29 11,36 5
,5 11,00
5 6 454 023,31 537 319,16
11
11
12 11,99 11,56 10,32
Pa-3 12,24
11,26
11,00
12 13,32 0,1 12,17 10,52
10,05
11,
11,14 10,69 12,24
8,32 3,3 Pindala 19,80 ha
72
11,74 12,90 11,29
8 11,41 10,59
10,92
13 12
11,86
Pa-4
8
12,00 10,94
10,28 0,1 12,24
12,11 10,77
10,73 10,78 26.01.2022 4,9
12,47
12,48
11,10
10,79 7
25
,
SOOMETSA I Maaparandushoiuala piir ja nimi
I
1
8,08 12,01
I
10,12 11 10,71 12,04 124
,3 13,05
10,56 10,81
I
12,14
Pa-5
'
11,99 11.02.2022 13,05
0,2 0,3
11,97
10,68
2,4 11,05
11,22 411,62
11,98
10,27 12,41
10,75
12,19
2,4
8,08 11,04
11,21
10,03
10,13
11,72 10,20
10,85
11.02.2022 11,74
11.02.2022
Luitemaa looduskaitseala
10,17
11,30
12,11
9,93 11,64
10,38 11,31 9,91
19
,0
I
9,66 1 11,47
VEP nr.E00360 11,13
I
9,50 11,43
9,65
5
'
11.02.2022
115
,2
9,71
10,83
Vääriselupaik
6 454 000 11.02.2022
11,09
537 400
537 400
537 600
537 800
538 000
KIVINIIDU (ÜP-212)
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Teekaitsevöönd
0 40 80 m
Märkused:
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Ilvese liivakarjäär Mäeeraldise plaan
1 1
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2 Maapinna samakõrgusjoon, m 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Saarde vald, Pärnu maakond
8 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.06.2022);
Aktiivse tarbevaru lamami samakõrgusjoon, m
1 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1/3
Nõlvaterviku alumine piir - Keskkonnaregistri Ilvese maardla plokkide (seisuga 31.03.2022);
Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) - Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Surju metskond 1 Mõõtkava 1:2000
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus (varu seisuga 01.03.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3861). (esindaja nimi ja allkiri)
75601:005:0422 Pa-5 Kaevand-puuraugu nr
0,2 Katendi paksus, m 4. Nõlvaterviku ülemine piir kattub mäeeraldise piiriga.
Geoloogilise läbilõike joon 10,68 Suudme abs kõrgus, m OÜ Inseneribüroo STEIGER
I I' 8,08
2,4 Kasuliku kihi paksus, m 5. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult SOOMETSA I maaparandussüsteemi maa-alaga.
Koostas Hendrik Klaas
/Allkirjastatud digitaalselt/
Kuupäev 10.06.2022
9,61
Lamami abs kõrgus, m
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 6. Maardla piir kattub mäeeraldise piiriga. Männiku tee 104, 11216 Tallinn
26.01.2022
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3998
7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). /Allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I'
W E
m m
13 13
Surju metskond 1
75601:005:0422 Kasvukiht
Pa-6
12 SOOMETSA I 12
11,32
2
1:
Pa-8
Pa-11 0,3
11 Pa-12 10,43 11 Orgaanikarikas liiv
10,26 vt. 10,43m
Pa-13 10,04
28.01.2022 vt. 10,12m
10
1:
9,61
vt. 9,74m
0,1 Plokk 1 aT abs 9,7 m 26.01.2022 6-1 10
vt. 9,61m 13-1 0,2 vt. 9,66m 0,6
2
26.01.2022 28.01.2022 Kr.0,0
26.01.2022
Kr.0,0 11-1 Liiv, peeneteraline
12-1 8-1 St.5,1
9 0,5 St.3,1 Kr.0,0 9
Kr.0,0 Kr.0,0 TL
EL St.2,7
Plokk 2 aT St.3,4
1:
St.5,8
5
1:
1,2
5
EL EL 6-2
TL Liiv, väga peeneteraline
8 Kr.0,0 3,4 8
2,6 2,7 St.6,2 3,7
2,5 6-3
2,0 2,7 2,8 TL
7 4,0 7 Liiv, väga peeneteraline,
3,0
kohati savikas
6 6
Saviliivmoreen
Tee täitematerjal
Läbilõige II-II' Läbilõige III-III'
N S N S
m m m m
14 14 14 Pa-2 14
Surju metskond 1 11,80
75601:005:0422
13 Pa-4 13 13 13
Surju metskond 1
10,78 SOOMETSA I
75601:005:0422
SOOMETSA I
12 12 12 12
0,1
2
1:
Pa-8
11 Pa-14 Pa-12 11 11 2-1 11
Pa-9 10,43
2
1:
vt. 10,60m
10,11 10,04 0,3 vt. 10,43m Kr.0,0
vt. 10,28m 9,95 26.01.2022
Plokk 1 aT St.3,9
1:
28.01.2022
26.01.2022 4-1
1:
2
10 0,2 10 10 EL 10
Plokk 1 aT abs 9,7 m
2
vt. 9,74m abs 9,7 m
0,2 Kr.0,0 0,3 0,6 2-2
14-2 0,4 26.01.2022
5
vt. 9,35m 9-1
1:
St.6,9
2,5 Kr.0,0
5
vt. 9,21m 8-1
1:
Kr.0,0 26.01.2022
12-1 TL
27.01.2022
Kr.0,0 2-3
1:
9 St.5,1 Kr.0,0 4-2 9 9 Kr.0,0 St.7,3 9
Plokk 2 aT
5
2,0 St.5,2 Kr.0,0 3,2 TL
TL Kr.0,0 St.3,4
St.5,8 Plokk 2 aT
1:
1,7 TL St.14,2 3,4
St.34,1 EL
5
TL 2,7
8 TL 4-3 8 8 2,0 9-2 TL 8
2,7
2,5 3,0 Kr.0,0 4,0
2,8
St.7,0
7 7 7 7
3,0 3,0 3,2 TL
9-3
6 6 6 6
4,0
5 5
Märkused:
Mäeeraldise piir
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Mäeeraldise teenindusmaa piir 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
- Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
Surju metskond 1 (varu seisuga 01.03.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3998).
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Pa-12 Puuraugu nr
75601:005:0422 3. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult SOOMETSA I maaparandussüsteemi
10,04 Suudme abs kõrgus, m
Uuringuaegne veetase maa-alaga.
Keskmine uuringuaegne veetase, eeldatav 0,2 Sügavus maapinnast, m 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
1:5 veetase maavara ammendamisel (abs 9,7 m)
12-1 Proovi number Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kaevandamisel jäetav nõlv ja nõlvus Proovitud Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), %
intervall, m St.5,8 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % Ilvese liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
TL EL - ehitusliiv
Saarde vald, Pärnu maakond I-I' ... III-III'
TL - täiteliiv
Luitemaa looduskaitseala Teekaitsevöönd 2,5
3,0 Puuraugu sügavus, m Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 2/3
Elektripaigaldise kaitsevöönd SOOMETSA I Maaparandushoiuala piir ja nimi Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn
9-3 Lõimise proov moreenist
/Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000
[email protected] Mõõtkava
vt. 14,2m Veetaseme abs kõrgus, m (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100
28.12.2021
Mõõtmise kuupäev
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 10.06.2022
/Allkirjastatud digitaalselt/
0 100 200 m Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3998
/Allkirjastatud digitaalselt/
VEP nr.E00362
10.35 10.42
2
6 454 400
10.21
10.29
10.35 8.82
10
SOOMETSA I 8.66
9
8.92
8
10.36
10.09 7.64
10.08 9 8
10.28
9.88 10.13 8.51
7
8 6.96
7.25
7.65 6.82 8.32
9.79 10.33
6.88
10.04
9
9.99
9.52
9.30
7 7.52
9
10.40
1 10.40
N
8
SOOMETSA MK
8
8.83
7.45
10.40
10.40 10 8.63
10.40
7.44
7.41
9.51
Metsa- või rohumaa (pindala 6,15 ha) 8.58
9 8
10
Vähemalt 0,7 m kõrgusel veetasemest 7.69
8.21
7.71
9
8 Surju metskond 1 7.72 Kaardileht nr 5332 Pärnu
9
10
10.40
8.17 75601:005:0422 7.72
9.99
8.20
7.76
7.70
9 10.90
7.71
8.95
8
8
9.47
6 454 200
7.82
7.81
Veekogu (pindala 13,65 ha)
7.86
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
7.59
10.40 Eeldatav veetase maavara ammendamisel abs kõrgusel 9,7 m piiripunktide koordinaadid
9.99 7.70 8 8.00
7.92 8
8.48
Nr X Y
8.66
7.88
8 1 6 454 297,00 537 276,92
9
7.80
8 8.16
8 2 6 454 394,25 537 997,10
8.66 9.19
8.21
3 6 454 126,62 538 034,23
9
9 10
8.19 11.11
8.52
9.39
4 6 454 058,97 537 562,70
VEP nr.E00361
10.40
7.85
8.12
9 11.26
11.24 3
9.23
5 6 454 023,31 537 319,16
8.22
8
9 11.72
10 9.32
10
8
8.80
12.65
Pindala 19,80 ha
9 8.70
12.80
8.06
11.82 11.77 13 12.87 12
9.27
8.16 9 11.97
10 12.22 13.20
9
10.40 12.01
SOOMETSA I Maaparandushoiuala piir ja nimi
9 9.30
8.14 11.85
11.17
8.99 9 9.08
1 0 11.09
10.90
4
9.21
11
11.48 Luitemaa looduskaitseala
11.46
10.93
11.17
VEP nr.E00360
5 Vääriselupaik
6 454 000
537 400
537 400
537 600
537 800
538 000
KIVINIIDU (ÜP-212)
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Teekaitsevöönd
0 40 80 m
Märkused:
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Ilvese liivakarjäär Korrastatud ala plaan
1 1
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2 Maapinna samakõrgusjoon, m 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Saarde vald, Pärnu maakond
8 3. Plaani koostamisel on kasutatud:
Veekogu samakõrgusjoon, m
1 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.06.2022);
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 3/3
- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
Tartu mnt 83-306, 10115 Tallinn
Surju metskond 1 - Keskkonnaregistri Ilvese maardla plokkide (seisuga 31.03.2022);
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Veekogu (pindala 13,65 ha) /Allkirjastatud digitaalselt/
[email protected] Mõõtkava 1:2000
75601:005:0422 - Pärnu maakonna Ilvese uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (esindaja nimi ja allkiri)
(varu seisuga 01.03.2022) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3861).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 10.06.2022
Metsa- või rohumaa (6,15 ha) 4. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult SOOMETSA I maaparandussüsteemi maa-alaga. /Allkirjastatud digitaalselt/
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/3998
/Allkirjastatud digitaalselt/
Mairy Tammekänd Teie 14.02.2022
OÜ Inseneribüroo STEIGER
[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-
1.1/2021/4689
Vastus kooskõlastuse taotlusele Ilvese uuringuruum
Austatud Mairy Tammekänd
Olete esitanud Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) taotluse Ilvese
uuringuruumiga ( geoloogilise uuringu luba nr L.MU/513853) piirneva Soometsa tee ( tee nr
7560014) teekaitsevööndi laiuse kooskõlastamiseks.
Soometsa tee on RMK hallatav avalik metsatee , mille aastaringne kasutuskoormus on suur .
RMK on tutvunud olukorraga ning kooskõlastab teenindusmaa piiri selliselt , et Soometsa tee
teekaitsevööndi ulatuseks jääb 20 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heiki Ärm
metsaülem
metsaosakond
5031423
[email protected]
Hendrik Klaas Teie: 10.06.2022
OÜ Inseneribüroo STEIGER
[email protected] Meie: 21.06.2022 nr 6.2-1/7245-1
Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotlemisest
Esitasite Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Marina
Minerals OÜ (registrikood 11349875) Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskirja
koos mäeeraldise plaaniga (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3998).
Taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa asub Pärnu maakonnas
Saarde vallas Ilvese külas Surju metskond 1 (katastritunnus 75601:005:0422) katastriüksusel
Soometsa I (MS 6114840020010 kood 001) maaparandusehitisel.
Taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 19,80 ha.
Keskkonnaloa taotluse seletuskirja kohaselt asub kaevandatav varu nii ülal- kui allpool
põhjavee taset. Veealune kasulik kiht on kaevandatav veetaset alandamata. Pärast maavara
ammendamist kujundatakse mäeeraldisele ja selle teenindusmaale veekogu (13,65 ha) ning
metsa- või rohumaa (6,15 ha).
PTA-l puuduvad vastuväited Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotlemisele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riho Erismaa
peaspetsialist-koordinaator
Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regioon
Kadri Prikk
Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regioon
telefon: 444 3768 / e-post:
[email protected]
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/
[email protected] / www.pta.agri.ee
Registrikood 77001458