Rahandusministeerium
[email protected]
Suur-Ameerika 1 05.10.2022 nr 1.1-14/2022/6147-1
10122, Tallinn
Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari
2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide
investeeringute toetamise tingimused“
muutmine
Austatud minister
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse
„Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
majandus- ja taristuminister
Lisad: määruse eelnõu koos seletuskirjaga
Lisaadressaadid: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Anastassia Batulin
625 6359
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
28.09.2022
Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a
määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse muudatused on seotud majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3
„Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ rakendamise käigus esile
kerkinud probleemide ja kitsaskohtadega, mida on selgitatud käesoleva seletuskirja vastavates
punktides.
Muudatused annavad toetuse saajatele võimaluse projektid jätkusuutlikult ellu viia ning
kaugkütte tarbijatele pakkuda soodsama hinnaga teenust.
Eelnõu on välja töötanud, keeletoimetuse teinud ning seletuskirja koostanud Sihtasutuse
Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektikoordinaator Kristjan Kalda (tel: 627 4327, e-post:
[email protected] ) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna
nõunik Anastassia Batulin (tel: 625 6347, e-post:
[email protected]). Eelnõu
juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Anne-Ly Normak.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Seoses 2022. aastal toimunud olulise ehitushindade tõusuga ning ehitusmaterjalide ja -seadmete
kättesaadavuse halvenemisega on mitmete katlamajade ehituse projektide elluviimine sattunud
kahtluse alla. Selliseid projekte on kokku seitse, koguvõimsusega 10,82 MW. Viimase vooru
taotluste rahuldamise otsused tehti 2020. aasta detsembris või 2021. aasta jaanuaris ning
võrreldes selle ajaga on katlamajade ehituse hinnad ligi kaks korda tõusnud ning seda ei olnud
võimalik ette näha. Mitmed ehitusteenuse hanked on lõpetatud lepingut sõlmimata, kuna
maksumus oleks soojuse hinna tarbijatele vastuvõetamatuks muutnud. Sõjast tingitud ebakindel
olukord ehitusturul on vähendanud pakkujate ning alltöövõtjate hulka.
Määruse eelnõu koosneb kuuest punktist.
Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 8 lõigete 2 ja 4 sõnastust, millega pikendatakse projekti
abikõlblikkuse perioodi kuni 31. detsembrini 2023. aastal. Seni kehtiv projekti abikõlblikkuse
periood pidi lõppema 31. augustil 2023. aastal. Katlamaja on mõistlik rekonstrueerida
kütteperioodi välisel ajal, seega praeguseks veel ellu viimata projektidele jääb peamiseks
ehituse perioodiks 2023. aasta suvi ja sügis. Senine abikõlblikkuse perioodi lõpu tähtpäev
31. augustil 2023. a on piirav ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 2 punkt 6
alusel on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31. detsembrini 2023. aastal.
Punktiga 2 muudetakse § 8 lõike 4 sõnastust, mille järgi toetuse saaja võib taotleda projekti
abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni 18 kuu võrra, kui projekti elluviimisel saavutatav
tulemus ei vähene ning projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2023. aastal.
Määruses on seni sätestatud võimalus kuni 12 kuu võrra abikõlblikkuse perioodi pikendada,
kuid sel juhul mitme projekti puhul ei oleks võimalik 31. detsembrini 2023. aastal projekti
pikendada ning projektide elluviimine ei oleks võimalik.
Punktiga 3 sätestatakse tootmisseadme maksimaalne toetuse suurus ühe nominaalvõimsuse
ühiku kohta megavattides. Toetust antakse maksimaalselt 550 000 eurot ühe renoveeritava või
uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides sõltumata seadme
võimsusest. Enam ei ole erinevad toetuse summad kuni 1 megavati võimsusega ning üle 1
megavatise võimsusega tootmisseadmetele. Toetuse summa suurendamine soojuse
tootmisseadme nominaalvõimsuse ühiku kohta annab toetuse saajatele võimaluse taotleda
toetuse summa suurendamist arvestades ehitushindade tõusu. Toetuse osakaalu abikõlblikest
kuludest ja projekti kogukuludest ei ole tarvis suurendada, sest toetuse summa suurendamist
piirab just võimsuse ühiku kohta antav abi summa.
Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 51, kuna määruses ei ole erinevaid toetuse
summasid kuni 1 megavati võimsusega ning üle 1 megavatise võimsusega tootmisseadmetele.
Muudatuse mõte on suunata meetme olemasolevad vahendid ennekõike väikeste piirkondade
katlamajade abistamisse. See tagab, et abi jõuab just kõige suurema vajadusega piirkondadeni.
Punktidega 5 ja 6 muudetakse määruse rakendussätteid. Muudatuse mõte on rakendada
käesoleva määrusega tehtavaid muudatusi tagasiulatavalt kõigile taotlustele ehk ka neile
taotlustele, mis on juba rahuldatud.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, kohta,
nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013,
lk 281—288).
4. Määruse mõjud
Määruse muudatused täpsustavad toetuse suurust ja projekti elluviimise tähtaega ning ergutvad
toetuse saajaid projektidega jätkama keerulises majanduslikus olukorras. Muudatused
avaldavad positiivset mõju rahastusvahendite lõpuni kasutamisele ning meetme eesmärkide
saavutamisele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi ega tulusid. Kui kõik veel elluviimata
projektid soovivad toetuse suurendamist, siis on vaja meetme eelarvet suurendada ning seda on
võimalik teha teiste meetmete kasutamata eelarvete arvelt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EELNÕU
26.09.2022
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
nr…………………
Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide
investeeringute toetamise tingimused“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruses nr 3 „Kaugküttesüsteemide
investeeringute toetamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõigetes 2 ja 4 asendatakse sõna „augustil“ sõnaga „detsembril“;
2) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse arv „12“ arvuga „18“;
3) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Toetust antakse maksimaalselt 550 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise
seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides.“;
4) paragrahvi 9 lõige 51 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 29 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva määruse § 8 lõiget 11 ja lisa „Valikumetoodika“ redaktsiooni, mis jõustus
8. juunil 2020. a, kohaldatakse taotlustele, mis on esitatud pärast 7. juunit 2020. a.“;
6) paragrahvi 29 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva määruse 2022. a oktoobris vastu võetud muudatusi kohaldatakse ka enne 2022. a
oktoobrit esitatud ja rahuldatud taotlustele.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
kantsleri ülesannetes