dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. oktoober 2022
Viit
1.1-14/2022/6147-1
Registreeritud
5. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-14/S Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-14/2022
Vastutaja
Anastassia Batulin (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎1.1-1420226147-1 05.10.2022 Väljaminev kiri.asice618 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 05.10.2022 nr 1.1-14/2022/6147-1 10122, Tallinn Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine Austatud minister Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: määruse eelnõu koos seletuskirjaga Lisaadressaadid: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Riigi Tugiteenuste Keskus Anastassia Batulin 625 6359 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 28.09.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse muudatused on seotud majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ rakendamise käigus esile kerkinud probleemide ja kitsaskohtadega, mida on selgitatud käesoleva seletuskirja vastavates punktides. Muudatused annavad toetuse saajatele võimaluse projektid jätkusuutlikult ellu viia ning kaugkütte tarbijatele pakkuda soodsama hinnaga teenust. Eelnõu on välja töötanud, keeletoimetuse teinud ning seletuskirja koostanud Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektikoordinaator Kristjan Kalda (tel: 627 4327, e-post: [email protected] ) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Anastassia Batulin (tel: 625 6347, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seoses 2022. aastal toimunud olulise ehitushindade tõusuga ning ehitusmaterjalide ja -seadmete kättesaadavuse halvenemisega on mitmete katlamajade ehituse projektide elluviimine sattunud kahtluse alla. Selliseid projekte on kokku seitse, koguvõimsusega 10,82 MW. Viimase vooru taotluste rahuldamise otsused tehti 2020. aasta detsembris või 2021. aasta jaanuaris ning võrreldes selle ajaga on katlamajade ehituse hinnad ligi kaks korda tõusnud ning seda ei olnud võimalik ette näha. Mitmed ehitusteenuse hanked on lõpetatud lepingut sõlmimata, kuna maksumus oleks soojuse hinna tarbijatele vastuvõetamatuks muutnud. Sõjast tingitud ebakindel olukord ehitusturul on vähendanud pakkujate ning alltöövõtjate hulka. Määruse eelnõu koosneb kuuest punktist. Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 8 lõigete 2 ja 4 sõnastust, millega pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi kuni 31. detsembrini 2023. aastal. Seni kehtiv projekti abikõlblikkuse periood pidi lõppema 31. augustil 2023. aastal. Katlamaja on mõistlik rekonstrueerida kütteperioodi välisel ajal, seega praeguseks veel ellu viimata projektidele jääb peamiseks ehituse perioodiks 2023. aasta suvi ja sügis. Senine abikõlblikkuse perioodi lõpu tähtpäev 31. augustil 2023. a on piirav ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 2 punkt 6 alusel on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31. detsembrini 2023. aastal. Punktiga 2 muudetakse § 8 lõike 4 sõnastust, mille järgi toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni 18 kuu võrra, kui projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene ning projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2023. aastal. Määruses on seni sätestatud võimalus kuni 12 kuu võrra abikõlblikkuse perioodi pikendada, kuid sel juhul mitme projekti puhul ei oleks võimalik 31. detsembrini 2023. aastal projekti pikendada ning projektide elluviimine ei oleks võimalik. Punktiga 3 sätestatakse tootmisseadme maksimaalne toetuse suurus ühe nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides. Toetust antakse maksimaalselt 550 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides sõltumata seadme võimsusest. Enam ei ole erinevad toetuse summad kuni 1 megavati võimsusega ning üle 1 megavatise võimsusega tootmisseadmetele. Toetuse summa suurendamine soojuse tootmisseadme nominaalvõimsuse ühiku kohta annab toetuse saajatele võimaluse taotleda toetuse summa suurendamist arvestades ehitushindade tõusu. Toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest ja projekti kogukuludest ei ole tarvis suurendada, sest toetuse summa suurendamist piirab just võimsuse ühiku kohta antav abi summa. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 51, kuna määruses ei ole erinevaid toetuse summasid kuni 1 megavati võimsusega ning üle 1 megavatise võimsusega tootmisseadmetele. Muudatuse mõte on suunata meetme olemasolevad vahendid ennekõike väikeste piirkondade katlamajade abistamisse. See tagab, et abi jõuab just kõige suurema vajadusega piirkondadeni. Punktidega 5 ja 6 muudetakse määruse rakendussätteid. Muudatuse mõte on rakendada käesoleva määrusega tehtavaid muudatusi tagasiulatavalt kõigile taotlustele ehk ka neile taotlustele, mis on juba rahuldatud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 281—288). 4. Määruse mõjud Määruse muudatused täpsustavad toetuse suurust ja projekti elluviimise tähtaega ning ergutvad toetuse saajaid projektidega jätkama keerulises majanduslikus olukorras. Muudatused avaldavad positiivset mõju rahastusvahendite lõpuni kasutamisele ning meetme eesmärkide saavutamisele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi ega tulusid. Kui kõik veel elluviimata projektid soovivad toetuse suurendamist, siis on vaja meetme eelarvet suurendada ning seda on võimalik teha teiste meetmete kasutamata eelarvete arvelt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. EELNÕU 26.09.2022 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS nr………………… Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruses nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõigetes 2 ja 4 asendatakse sõna „augustil“ sõnaga „detsembril“; 2) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse arv „12“ arvuga „18“; 3) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetust antakse maksimaalselt 550 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides.“; 4) paragrahvi 9 lõige 51 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 29 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse § 8 lõiget 11 ja lisa „Valikumetoodika“ redaktsiooni, mis jõustus 8. juunil 2020. a, kohaldatakse taotlustele, mis on esitatud pärast 7. juunit 2020. a.“; 6) paragrahvi 29 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva määruse 2022. a oktoobris vastu võetud muudatusi kohaldatakse ka enne 2022. a oktoobrit esitatud ja rahuldatud taotlustele.“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel