Eesti seisukohad REPowerEU direktiivi kohta

Riigikantselei Teie 21.06.2022 nr 16.3/22-0293/-1T [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 05.10.2022 nr 24.1-1/2022/4252-5 15161, Tallinn Eesti seisukohad REPowerEU direktiivi kohta Esitame Eesti seisukohad REPowerEU direktiivi kohta Vabariigi Valitsuse 06.oktoobri 2022. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: Lisa 1 Seletuskiri Eesti seisukohtadest REPowerEU direktiivi kohta Lisa 2 Protokolliline otsus Lisa 3 Kaasamise tabel Lisa 4 Kaasatud huvigruppide nimekiri Ketli Lindus 639 7610 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust Sissejuhatus Tulenevalt Venemaa sõjast Ukrainas, tegi Euroopa Komisjon (edaspidi ka komisjon) 8. märtsil 2022 ettepaneku kava kohta, mille eesmärk on muuta Euroopa Venemaa fossiilkütustest sõltumatuks juba enne 2030. aastat. Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi kohtumisel leppisid Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) juhid selles eesmärgis kokku ja palusid komisjonil esitada ELi energiasõltumatuse suurendamiseks üksikasjaliku REPowerEU tegevuskava. 18. mail 2022 avaldas komisjon REPowerEU tegevuskava, mille eesmärk on pakkuda lahendusi Venemaa sõjast Ukrainas põhjustatud probleemidele ja ülemaailmsel energiaturul tekkinud kriisile. Euroopa energiasüsteem on vaja kiiresti ümber kujundada kahel põhjusel: kaotada EL sõltuvus Venemaa fossiilkütustest ja väljuda Venemaa energiakandjate impordist, mida kasutatakse majandusliku ja poliitilise relvana ning mis läheb Euroopa maksumaksjale maksma peaaegu 100 miljardit eurot aastas, ning tulla toime kliimakriisiga ja valmistuda paremini rohepöördeks. REPowerEU kavas on nende eesmärkide saavutamiseks ette nähtud meetmed energiasäästu suurendamiseks, energiavarustuse mitmekesistamiseks ja taastuvenergia kiiremaks kasutuselevõtuks. Need meetmed aitavad asendada fossiilkütused puhtama energiaga nii kodudes, tööstuses kui ka elektritootmises ning ühtlasi parandada EL energiajulgeolekut. REPowerEU kava keskmes on taastuvenergia kiirem kasutuselevõtt ning energia säästmise tõhustamine. Taastuvenergia kiirem ja ulatuslikum kasutuselevõtt elektritootmises, tööstuses, hoonetes ja transpordis suurendab kiiremini EL energiasõltumatust, hoogustab rohepööret ja alandab aja jooksul energiahindu. Selle täitmiseks on komisjon esitanud direktiivi ettepaneku1, millega muudetakse korraga direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (edaspidi taastuvenergia direktiiv)2, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (edaspidi hoonete energiatõhususe direktiiv)3 ning 1 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust; 18.05.2022; https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52022PC0222&from=EN 2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta; https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02018L2001-20220607&from=EN 3 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta; https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02010L0031-20210101&from=EN 1 direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (edaspidi energiatõhususe direktiiv)4. Direktiivi ettepaneku eelnõu põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõikel 2, milles on sätestatud õiguslik alus ettepanekute tegemiseks selliste meetmete kohta, millega arendatakse uusi ja taastuvaid energiaallikaid ning edendatakse energiatõhusust, mis on EL toimimise lepingu artikli 194 lõike 1 punktis c sätestatud liidu energiapoliitika eesmärgid; ning artikli 192 lõikel 1, mis on liidu keskkonnaalase õigustiku kohaldamise muutmise õiguslik alus. Õigusakti vastuvõtmiseks on EL nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 28. juuli 2022. Direktiivi eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu energia töörühmas, kus arutelud algasid 22.09.2022. EL eesistuja Tšehhi on seadnud eesmärgiks 25. oktoobril energiaministrite nõukogu kohtumisel teksti osas kokkuleppele jõuda. Kõigi kolme muudetava direktiivi puhul on varasemate muudatusettepanekute seadusandlik menetlus ELis pooleli. Seoses EL eesmärgiga saavutada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (edaspidi ka KHG) netoheite vähenemine vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega esitas komisjon 2021. aasta juulis paketi „Eesmärk 55“ (Fit for 55). Paketi raames esitati ka muudatusettepanekud taastuvenergia ning energiatõhususe direktiivide kohta. Nende puhul algasid läbirääkimised EL nõukogu energia töörühmas 2021. aasta septembris ning 27. juunil 2022 toimunud energeetikaministrite nõukogu istungil jõuti mõlema puhul üldise lähenemisviisi kokkuleppeni. Läbirääkimised Euroopa Parlamendiga algavad selle aasta oktoobris. Hoonete energiatõhususe direktiivi kohta esitas komisjon muudatusettepaneku 14. detsembril 2021. Läbirääkimised EL nõukogu energia töörühmas algasid märtsis 2022 ning on hetkel pooleli. Eestis on tulenevalt valitsuskoalitsiooni kokkuleppest ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist septembri alguseks läbi viidud planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi auditeerimine, mille eesmärk oli kiirendada taastuvenergia projektide elluviimist. Auditi tulemused annavad väga põhjaliku ülevaate Eestis hetkel toimivast taastuvenergia arendamise-ja planeerimisprotsessist ning sisaldavad ettepanekuid protsessi kõigi osade kiirendamiseks ja tähtaegade lühendamiseks. Auditi tulemustel põhinevad ka Eesti seisukohad REPowerEU raames esitatud direktiivi ettepanekute kohta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2022 otsusele on Riigikogule esitatud Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses sisalduvat taastuvelektri osatähtsuse eesmärki aastaks 2030 nii, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest (s.o elektri-, transpordi-, soojus- ja jahutusenergia summaarne lõpptarbimine kokku) hetkel kehtiva 42% asemel ja elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100% senise 40% asemel. Riigikogus on seaduseelnõu hetkel läbinud 4 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ; https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02012L0027- 20210101&from=EN 2 teise lugemise. Seaduse jõustumisel oleks Eesti taastuvenergia eesmärk prognoosi kohaselt täidetud ka siis, kui muutmata kujul jõustub taastuvenergia direktiivi muudatusettepanek. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Kristo Kaasik ([email protected]), taastuvenergia ekspert Mairika Kõlvart ([email protected]), energiatõhususe ekspert Tauno Hilimon ([email protected]), ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste ([email protected]), keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli ([email protected]), Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Ketli Lindus ([email protected]); Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski ([email protected]) ja peaspetsialist Kristy Käärid ([email protected]), keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja Birgit Parmas ([email protected]) ja nõunik Hanna Vahter ([email protected]), kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok ([email protected]) ja nõunik Laura Remmelgas ([email protected]); Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen ([email protected]) ja nõunik Eleri Kautlenbach ([email protected]); Keskkonnaagentuuri aruandluse ja analüüside funktsioonijuht Peep Siim ([email protected]) ja juhtivspetsialist Peep Jürmann ([email protected]) Valdkondade eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ([email protected]); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo ([email protected]); Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja välissuhete põhiüksuse asekantsler Kaupo Heinma ([email protected]); Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet ([email protected]). Sisu ja võrdlev analüüs Uue REPowerEU direktiiviga teeb komisjon ettepaneku suurendada algatuse „Eesmärk 55“ 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 40%-lt 45 %-le. Samuti teeb komisjon ettepaneku suurendada „Eesmärk 55“ siduvat energiatõhususe eesmärki 9%-lt 13%-le. Hoonete energiatõhususe direktiivis tuleks komisjoni ettepanekul sätestada kohustus sobivate päikseenergia seadmete paigaldamiseks: 2026. a lõpuks kõikides uutes avalikes ja ärihoonetes, mille kasulik põrandapind on suurem kui 250 ruutmeetrit; 2027. a lõpuks kõikides olemasolevates avalikes ja ärihoonetes, mille kasulik põrandapind on suurem kui 250 ruutmeetrit; 2029. a lõpuks kõikides uutes eluhoonetes. Ülejäänud muudatused direktiivi ettepanekus puudutavad taastuvenergiaprojektidele lubade menetlemise ning andmise kiirendamist ja lihtsustamist. Loodud on taastuvenergia eelisarenduspiirkonna mõiste. Piirkond tähendaks konkreetset ala kas maal või merel, mis liikmesriigi hinnangul sobib kõige paremini taastuvenergia arendamiseks (sinna hulka ei arvestata biomassi põletavaid jaamasid ja hüdroelektrijaamasid). Riigi poolt leitavad alad peavad olema seotud liikmesriikide taastuvenergia eesmärkide täitmisega aastaks 2030 ning nende kohta tuleb koostada eraldi kavad (Eesti mõistes planeering), kus on ka tehtud keskkonnamõjude hindamine. Loetletud on tingimused, missuguseid alasid tuleks sel juhul 3 eelistada (näiteks katused, tööstuspiirkonnad, kaevandused, põllumaaks sobimatud alad jms), ning samuti tingimused, mis osa alasid välistada (nt Natura 2000 alad, looduskaitsealad, lindude rändeteed). Loamenetluste puhul kehtestataks direktiivi ettepanekuga üldised põhimõtted ja tähtajad. Loamenetlusprotsess peaks olema terviklik, s.h hõlmama taastuvenergia rajatise ehitamiseks ning käitamiseks vajalike kõikvõimalikke lubasid ja administratiivseid toiminguid. Loodud on ka kindlad tähtajad taotluste läbivaatamise kohta. Taastuvenergia eelisarenduspiirkonnas ei tohi loamenetlusprotsess ületada 1 aastat, mida võib vajaduse korral pikendada 3 kuu võrra. Teatud tingimustel on taastuvenergia projektid neil aladel vabastatud keskkonnamõjude hindamise vajadusest. Muudel aladel ei tohi loamenetlusprotsess ületada 2 aastat, mida võib samuti vajadusel pikendada 3 kuu võrra. Keskkonnamõjude hindamine tuleb sealjuures viia läbi nii, et korraga oleks hõlmatud kõik hindamised (näiteks keskkonnamõju hindamine ja Natura hindamine ühendmenetlusena). Kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni tuleb liikmesriikidel EL asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamisel ja nende raames tehtavatel hindamistel, mille eesmärgiks on teha kindlaks taastuvenergia ülekaalukas avalik huvi, käsitleda taastuvenergiat ülekaaluka avaliku huvina, juhul kui pole selgeid vastupidiseid tõendeid. Ülekaalukale avalikule huvile vastamine võimaldaks üksikjuhtumite puhul kaaluda erinevaid võimalusi erinevate looduskaitseliste direktiivide raames. Peamised sätted, millega direktiive oluliselt muudetakse ja/või neisse uusi elemente lisatakse: Artikli 1 lõikega 1 lisatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artiklisse 2 uus mõiste, et määratleda „taastuvenergia eelisarendusala“, mille all mõeldakse konkreetset asukohta maismaal või meres, mille liikmesriik on määranud kui taastuvenergiajaamade, välja arvatud biomassi põletavad jaamad, rajamiseks kõige sobivamaks. 14. septembril esitatud eesistuja muudatusettepanekuga soovitakse välistuste hulka arvata ka hüdroelektrijaamad. Artikli 1 lõikega 2 muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõiget 1, et tõsta Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärk seniselt 40 %-lt 45 %-ni. See artikkel asendab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõike 1 muudatuse, mis sisaldub 14. juulil 2021 vastu võetud ettepanekus direktiivi (EL) 2018/2001 muutmise kohta. Artikli 1 lõikega 3 lisatakse artiklisse 15 uus lõige 2a, milles nõutakse, et liikmesriigid edendaksid uute taastuvenergiatehnoloogiate katsetamist, kohaldades samal ajal asjakohaseid kaitsemeetmeid, et tagada elektrisüsteemi turvaline toimimine ja vältida ebaproportsionaalset mõju siseturu toimimisele. Artikli 1 lõikega 4 lisatakse uus artikkel 15b, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust teha kindlaks (ehk kaardistada) maismaa- ja merealad, mis on vajalikud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvate jaamade rajamiseks, et täita oma riiklik panus 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamisse. Need alad tuleb riikidel kindlaks teha ühe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist. Sealjuures tuleb alade puhul arvestada taastuvallikate kättesaadavust ning potentsiaali, prognoositavat energianõudlust ning võrgutaristu ja salvestusvõimsuste olemasolu või potentsiaali ning maa- ja mereala keskkonnatundlikkust. 4 Eesistuja esitatud muudatusettepanekutega soovitakse kaardistamise tähtaega pikendada kahele aastale. Artikli 1 lõikega 5 lisatakse uus artikkel 15c, mis käsitleb liikmesriikide kohustust võtta vastu kava või kavad, millega määratakse kindlaks taastuvenergia eelisarendusalad, mis on eriti sobivad alad taastuvenergiajaamade rajamiseks. Kava või kavad tuleb vastu võtta hiljemalt kaks aastat pärast direktiivi jõustumist. Alade määramisel peab liikmesriik eelistama tehislikke või ehitatud pindu või põllumajanduseks sobimatut maad; jätma välja Natura 2000 alad ning looduspargid ja looduskaitsealad, kindlaks tehtud linnurändeteed; tegema kindlaks alad, kus taastuvenergiajaamadel ei oleks olulist keskkonnamõju. Eelisarendusaladele tuleb kehtestada eeskirjad, sh keskkonnamõju leevendamise meetmete kohta. Enne eelisarendusalade kavade vastu võtmist tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Artikli 1 lõikega 6 asendatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikkel 16 ja laiendatakse loamenetluse kohaldamisala, selgitatakse loamenetluse algust ning suhtlust pädevate asutustega ning nõutakse, et taastuvenergiaprojektide taotlustega seotud kaebuste puhul kasutataks kõige kiiremaid haldus- ja kohtumenetlusi. Loamenetlus hõlmab kõiki asjakohaseid halduslube taastuvenergiajaamade, samas asukohas paiknevate energiasalvestusrajatiste ja nende võrku ühendamiseks vajalike vahendite ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks, sealhulgas võrguga ühendamise lubasid ja keskkonnamõju hindamisi, kui neid nõutakse. Liikmesriigid peavad looma või määrama ühe või mitu kontaktpunkti, kes annavad taotleja soovi korral talle juhiseid kogu loa taotlemise ja andmise haldusmenetluse jooksul ning aitavad seda menetlust läbida. Taotlejal ei ole kogu menetluse kestel vaja võtta ühendust rohkem kui ühe kontaktpunktiga. Artikli 1 lõikega 7 lisatakse uus artikkel 16a, millega reguleeritakse loamenetlust taastuvenergia eelisarendusaladel. Eelisarendusaladel asuvate projektide puhul ei tohi loamenetlus kesta üle ühe aasta. Kui see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võib üheaastast tähtaega kolme kuu võrra pikendada. Taastuvenergia eelisarendusaladel jaamade ajakohastamist, alla 150 kW elektrivõimsusega uute käitiste rajamist, samas asukohas paiknevaid energiasalvestusrajatisi ning nende võrguühendusi käsitlev loamenetlus ei või kesta kauem kui kuus kuud, mida võib erakorralistel asjaoludel kolm kuud pikendada. Neil aladel on uued taastuvenergia projektid vabastatud keskkonnamõju hindamise vajadusest, juhul kui on järgitud liikmesriigi kehtestatud taastuvenergia eelisarendusalade eeskirju, mis peavad sisaldama leevendusmeetmeid võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks. Vabastus ei kehti, kui tegu on piiriülese keskkonnamõjuga projektiga. Artikli 1 lõikega 8 lisatakse uus artikkel 16b, millega reguleeritakse loamenetlust väljaspool taastuvenergia eelisarendusalasid. Sellistel aladel ei tohi loamenetlus kesta üle kahe aasta, mida võib erakorralistel asjaoludel kolm kuud pikendada. Keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia ühe menetlusena, mis hõlmab kõiki konkreetse projekti asjakohaseid hindamisi. Taastuvenergia eelisarendusaladest väljaspool projektide ajakohastamist, alla 150 kW elektrivõimsusega uute käitiste rajamist, samas asukohas paiknevaid salvestusrajatisi ning nende võrguühendusi käsitlev loamenetlus ei või kesta kauem kui üks aasta, sealhulgas keskkonnamõju hindamised, mida saab vajaduse korral pikendada kolme kuu võrra. 5 Artikli 1 lõikega 9 lisatakse uus artikkel 16c, millega reguleeritakse loamenetlust päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks tehisrajatistele. Selline loamenetlus ei või kesta üle kolme kuu, tingimusel et rajatiste põhieesmärk ei ole päikeseenergia tootmine. Nõnda paigaldatud päikseenergiaseadmete rajamine on vabastatud keskkonnamõju hindamisest. Artikli 1 lõikega 10 lisatakse uus artikkel 16d, millega tagatakse, et taastuvenergiajaamad, nende võrguühendused, seotud võrgud ise või salvestusvahendid loetakse konkreetsetel eesmärkidel ülekaalukale avalikule huvile vastavaks. Täpsemalt peaksid liikmesriigid EL asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktide5 kohaldamisel vajalike juhtumipõhiste hindamiste raames, mille eesmärk on teha kindlaks, kas taastuvenergiajaama, selle võrguühenduse, sellega seotud võrgu enda või salvestusvahendite puhul on konkreetsel juhul tegemist ülekaaluka avaliku huviga, eeldama, et nende jaamade ja nendega seotud taristu puhul on tegemist ülekaaluka avaliku huviga ning et need edendavad rahva tervist ja ohutust, välja arvatud juhul, kui on selgeid tõendeid selle kohta, et kõnealustel projektidel on keskkonnale oluline kahjulik mõju, mida ei saa leevendada ega hüvitada. Kui lugeda sellised jaamad ülekaalukale avalikule huvile vastavaks ning rahva tervist ja ohutust edendavaks, siis saaks nende suhtes kohaldada lihtsustatud hindamist. Näiteks kaotaks selline määratlus vajaduse küsida Euroopa Komisjoni arvamust enne Natura hindamise erandi tegemist. Artikliga 2 lisatakse direktiivi 2010/31/EL uus artikkel 9a, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust tagada, et uued hooned on kohandatud päikeseenergia tootmiseks, ja paigaldada hoonetele päikeseenergiaseadmed. See uus artikkel 9a peaks kajastuma direktiivi 2010/31/EL uuesti sõnastatud versioonis, mille kohta komisjon esitas ettepaneku 15. detsembril 2021. Liikmesriigid tagavad sobivate päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu 31. detsembriks 2026 kõigil uutel avaliku sektori ja ärihoonetel, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit; 31. detsembriks 2027 kõigil olemasolevatel avaliku sektori ja ärihoonetel, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit, ning 31. detsembriks 2029 kõigil uutel eluhoonetel. Artikliga 3 muudetakse direktiivi 2012/27/EL artiklit 3, et tõsta liidu energiatõhususeesmärki. Liikmesriigid tagavad ühiselt, et 2030. aastaks vähendatakse energiatarbimist vähemalt 13% võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumi prognoosidega, mis on 4% suurem võrreldes paketi “Fit for 55” raames välja pakutust. See muudatus peaks asendama 4. juulil 2021 komisjoni poolt direktiivi 2012/27/EL uuesti sõnastamiseks esitatud ettepaneku 13 artikli 4 lõikega 1 tehtud muudatuse. Artiklis 4 käsitletakse ülevõtmist. Ülekaalukat avalikku huvi puudutav säte tuleb üle võtta 3 kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist. Taastuvenergia eelisarendusalade kaardistamist, nende 5 Artiklis mainitud õigusaktid on: NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ; EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik ; EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta. 6 loamenetluse tähtaegade seadmist ning päiksepaneelide paigaldamist puudutavad sätted tuleb üle võtta kahe aasta jooksul. Kõik muud sätted tuleb üle võtta ühe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist. Artiklis 5 käsitletakse jõustumist. Artiklis 6 käsitletakse adressaate. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 ja artikli 194 lõige 2. Taastuvenergia kulutõhus ja kiirendatud korras arendamine paremini integreeritud energiasüsteemi raames on eesmärk, mida liikmesriigid ei suuda üksi tegutsedes piisaval määral saavutada. Seetõttu on vajalik ELi tasandi lähenemisviis, et pakkuda liikmesriikidele õigeid stiimuleid aitamaks neil koordineeritud viisil kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist ehk üleminekut fossiilkütustel põhinevalt traditsiooniliselt energiasüsteemilt energiatõhusamale energiasüsteemile, milles energiat toodetakse enim taastuvatest allikatest. Võttes arvesse, et liikmesriikidel on erinevad energiapoliitika põhimõtted ja prioriteedid, aitavad ELi tasandi meetmed, võrreldes ainult riigi või kohaliku tasandi meetmetega, suurema tõenäosusega saavutada eesmärki suurendada taastuvenergia kasutuselevõttu kiirenevas tempos. EL tasandi meetmetega välditakse lähenemisviiside killustatust ja lähenetakse Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamisele koordineeritud viisil. Selleks, et ELis suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises, peab iga liikmesriik andma oma panuse. Energiatõhususe direktiivi muutmisettepanekuga kavandatud meetmete eesmärk on parandada energiatõhusust kõigis sektorites ja kogu energiaahela ulatuses ehk taotleda üht artiklis 194 loetletud eesmärki, nimelt edendada energiatõhusust ja energiasäästu kooskõlas artikliga 194(1)(c). Meetmete koordineerimine EL tasandil parandab energiajulgeolekut ning toob kasu keskkonnale ja kliimale. Energiasäästu puudujääke põhjustavad probleemid on kogu ELis sarnased ja esinevad kõikjal, seetõttu on ELi tasandi meetmed subsidiaarsuse alusel põhjendatud kooskõlas ELi toimimise lepinguga. ELi tasandi meetmeid on vaja selleks, et tagada liikmesriikide panus ELi tasandi siduva energiatõhususeesmärgi saavutamisse ning kindlustamaks, et see eesmärk saavutatakse kollektiivselt ja kulutõhusalt. Hoonete energiatõhususe direktiivi reguleeritav valdkond kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 194 kohaselt ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Direktiivi kavandatud muudatus päikeseenergiaseadmete paigaldamise kohustuslikkus hoonetele uue elemendina kajastab vajadust ajakohastada ELi kliima- ja energiaeesmärkide ambitsioonikuse suurenemist. Hooned on kohalikud infrastruktuurid, kuid ebapiisav renoveerimismäär ja renoveerimise sügavus on ühine probleem, millega seisavad silmitsi kõik ELi liikmesriigid. Selle põhjused on enamasti mittemajanduslikku laadi ja puudutavad kõiki liikmesriike. Ühise ELi raamistiku kehtestamine hoonete süsinikdioksiidiheite vähendamiseks ja sellega seotud nõuete kehtestamine, võimaldades samas kohandamist siseriiklike oludega, annaks seega kõigile 7 renoveerimise ja ehitamise tarneahelas osalejatele hädavajaliku kindlustunde ning prognoositavuse ja valmisoleku kõigile sidusrühmadele, alates tööstusest kuni kohalike ja riiklike tööliste, erainvestorite ja finantseerimisasutuste töötajateni. Tugevdatud ühine ELi raamistik annab stiimulid eri ambitsioonide tasemega liikmesriikidele, et kiirendada kooskõlastatult ja vajalikul määral üleminekut energiatõhusamatele hoonetele. Saavutamaks 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärke on tekkinud selge vajadus kiireloomuliste meetmete järele, et hoogustada taastuvenergia kasutuselevõttu ning suurendada energiatõhusust. Teema kiireloomulisust tagab ka praegune geopoliitiline olukord regioonis, mis on tingitud nii Venemaa sissetungist Ukrainasse kui ka kõrgetest energiahindadest. Eelolevast tulenevalt leiame, et algatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju majandusele Taastuvenergia direktiiv: Võttes arvesse Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärke ja tehnoloogia arengut, peavad liikmesriigid direktiivi nr 2018/20016 kohaselt ühiselt tagama, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32%. Riiklike poliitikasuundade sätestamine annab ettevõtjatele suurema kindluse taastuvenergiaga seotud investeeringute tegemiseks, kuivõrd selles määratakse pikemaajalisem suund ning kujunemise trendid. Taastuvenergia tootmise ja tarbimise osas mõjutab kavandatav eelnõu kogu Eesti elanikkonda, sest riigi eesmärk on minna üle taastuvenergia tootmisele ning ülesanne on tagada elektrienergia kättesaadavus igale Eestis elavale inimesele. Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindlusetõhustamine , taastuvenergia osatähtsuse kasv). Taastuvenergeetika arendamine ja edendamine on olulise tähtsusega majandusharu, mis aitab kaasa riigi majanduse elavdamisele ja aitab luua uusi, innovatiivseid töökohti. Nii maismaa tuuleparkide kui meretuuleparkide rajamine aitab asendada töökohti, mis kaovad fossiilsetel ressurssidel põhinevas energiatootmises. Esiteks tekivad energeetikute töökohad, mis on seotud uute tuuleparkidega, teiseks tekivad tuulegeneraatorite haldamise ja hooldamise ning valvega seotud töökohad. Näiteks 1000 MW suurune meretuulepark loob hinnanguliselt 70–100 otsest pikaajalist töökohta, lisaks kaudseid töökohti. Uute töökohtade loomine on olulise tähtsusega eelkõige nendes piirkondades, kus elanikkonna arv võib väheneda just töökohtade puudumise tõttu ja toimub pendelränne elu- ja töökoha vahel. Uute töökohtade loomine aitab kaasa tööealise elanikkonna paikseks jäämisele ja hoiab ära mingil määral ka ääremaastumist. Eeldatav tulu riigile on mereala kasutuse võtmisel hoonestustasudena 300 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst), https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018L2001 8 tuhat euro km2 kohta. Antud andmed põhinevad esialgsel arvutusel, mis tuleneb merealaplaneeringu käigus koostatud majandusmudelist. Mudel näitab indikatiivseid suurusjärke, mis täpsustuvad oluliselt merre ehitamisel asukoha, mahu ja meretuuleparkide võimsuse selgumisel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud odavamaks ning majanduslikult mõttekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energia tootjatel kui ka energiatarbijatel. Energiatõhususe direktiiv (Artikkel 3 Direktiivi 2012/27/EL muutmine): Vähenevad kulud energiale. Eesti kõige vaesema 20% majapidamiste jaoks moodustavad toit ja energiatooted pea poole ostukorvist. Selle näitaja järgi on Eesti OECD riikide seas kõige haavatavam7. Meie inimesed kannatavad kõige rohkem toidu ja energiahindade kallinemisest, mistõttu on energiakulutuste vähendamine ülioluline. Kulude kokkuhoiu kõrval võib energiatõhususse investeerimine tuua kaasa ka:  Hoone sisekliima paranemise ja elanike/töötajate mugavuse ning rahulolu kasvu;  Hoone eluea pikenemise;  Toodangu ja tootlikkuse suurenemise;  Kütuse vahetuse fossiilsetelt taastuvatele. Avaliku sektori asutustel kulus 2021. aastal soojusele, elektrile ja mootorikütustele 186 miljonit eurot, millest 140 miljonit eurot kulus hoonetes. Hoonete energiatõhustamine võimaldab energiakulusid vähendada kuni 50%, mis on antud summade juures märkimisväärne rahaline sääst, rääkimata kaasnevatest mõjudest nagu hoone säilimine, sisekliima paranemine ja töötajate rahulolu kasv, mis korrastatud hoonega ning mugava sisekliimaga kaasas käivad. Mainimata ei saa jätta rahalise säästu kumulatiivset kasvu – aastal X tehtud investeeringu tulemusena hoitakse kokku energiat ka 10 aasta pärast. Energiatõhususe meetme tulemusena väheneb tarbitava energia kogus, misläbi vähenevad ka tarbijate energiakulud. Lihtsustatult tuleneb energiahindade tõus suurenenud nõudluse ja vähese pakkumise tulemusena. Üheks võimaluseks energiakulusid vähendada on tuua alla energianõudlus. Energiatõhususe meetmed vähendavad konkreetseid kulutusi tarbija juures, kuid omavad pikaajaliselt mõju ka energiaturule, vähendades üldist nõudlust. Lisaks energiakulude vähenemisele toovad energiatõhususe investeeringud reeglina kaasa tarbijate mugavuse ja rahulolu kasvu. Kiireneb majanduskasv ja kasvab tööhõive. Energiatarbimise vähendamine või selle kasvu vältimine toob kaasa energiakulude vähenemise ja võimaldab suunata energiakulutuste alt vabanevad ressursid teistesse sektoritesse. Energiatõhususe investeeringud ja nõudlus täiendavate oskusteadmiste järele toovad kaasa tööhõive kasvu, otseselt läbi täiendava 7 Economic and Social Impacts and Policy Implications of the War in Ukraine, OECD Economic Outlook, Interim Report, March 2022, https://www.oecd.org/economy/Interim-economic-outlook-report-march-2022.pdf 9 nõudluse energiatõhususe valdkonna ekspertide järele, aga ka kaudsemalt läbi nõudluse näiteks materjalide ja seadmete järele. Energiatõhususe investeeringud loovad töökohad üldiselt riigis, kus töid tehakse, samal ajal kui alternatiivne olukord viib energia impordivajaduse tõttu nii töönõudluse kui rahalised vahendid riigist välja. Suureneb ettevõtete konkurentsivõime. Energiatõhususe meetmed suurendavad ettevõtete konkurentsivõimet – energiatõhususe meetmete tulemusena suureneb potentsiaalselt ettevõtte toodang ning väheneb energiakulu toodanguühiku kohta, misläbi on ettevõttel võimalik pakkuda turule väiksema ühikhinnaga toodangut ja seeläbi teiste pakkujatega konkurentsis püsida. Energia- ja ressursiauditite tulemustest lähtudes on võimalik ettevõtte koguenergiakulusid vähendada enam kui 10%. Tootmisprotsessi parendamine toob tavaliselt kaasa ka energiakulu vähenemise toodanguühiku kohta ning mõnedel juhtudel võib see olla lausa 50%. Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): Käesoleva ettepaneku mõju majandusele on üldiselt positiivne, kuid negatiivse mõjuna võib välja tuua halduskoormuse kasvu kinnisvaraomanikele, seda nii kodumajapidamistele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele kui ka ettevõtetele. Kitsaskohaks võib täna pidada ka päikeseenergia salvestamistehnoloogia kõrget hinda, mis eeldavad endiselt suuri investeeringuid. Negatiivsete mõjude maandamiseks on võimalik tõhustada protsesse, pakkuda erinevaid digitaalseid tööriistu hoone omanikele, läbi viia teadlikkust tõstvaid tegevusi (infopäevad, koolitused jm). Näitena saab tuua Ehitisregistri (EHR) jätkuvad arendused, mis võimaldavad tulevikus tõsta hoonete andmete kvaliteeti ja ajakohasust, tõhustada menetlusprotsesse ning seeläbi automatiseerida hoonete kohta käivat infot (nt automatiseerida energiamärgised). Selle pinnalt saab kujundada eri tüüpi hoonetele digitaalseid abivahendeid (nt finants-, energiatõhusus-, halduskalkulaatorid), et lihtsustada renoveerimise protsessiga alustamist ja muuta seda selgemaks ning arusaadavamaks. Andmete kvaliteedi tõstmisega koos protsesside digitaliseerimisega ning osalise automatiseerimisega on võimalik vähendada halduskoormuse kasvu negatiivset mõju ka kohalikele omavalitsustele (nt tööriist kohalike omavalitsuste hoonete energiatarbe ja renoveerimisplaani hindamiseks ning seireks). Oluline majanduslik aspekt on päikesepaneelide kättesaadavus ning hind. Artikkel 9a kohustusega kaasneb investeeringute vajadus. Investeerida tuleb nii elektrivõrgu võimekuse tagamisse, võimaldamaks võtta vastu väiksemaid liitujaid kui ka hoonete renoveerimisse, et need oleks ehitustehniliselt valmis päikesepaneelide katustele paigaldamiseks. Jõudmaks kliimaneutraalsuseni aastaks 2050 peavad panustama nii avalik kui ka erasektor – ministeeriumid ja allasutused, kohalikud omavalitsused, samuti ka ettevõtted – muudatusi vajavad nii elektrienergia tootmise kui tarbimise pool. Päikesepaneelide paigaldamise positiivne mõju avaldub energiavarustuskindluse ja energiaturust iseseisvuse näol. Päikesepaneelide abil toodetav elekter võimaldab katta hoonete omatarbe eelkõige päikselistel perioodidel, samuti on võimalik toodetud elektrienergia ülejääk müüa võrku seal, kus on olemas võrgu võimekus. See vähendab vajadust rajada uusi suuri energiatootmisvõimsuseid. Päikesepaneelide laialdane kasutuselevõtt vähendab igapäevaseid 10 kulusid energiale, aitab kaasa energiahinna stabiliseerimisele, suurendab energiasõltumatust ning aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Taastuvenergia, sh päikeseenergia laiem kasutuselevõtt loob uusi töökohti ning soodustab majanduskasvu. Kuid sealjuures tuleb arvestada majandusharude vaheliste seoste ja muutustega – selle tagajärjel võib ühest sektorist töökohtade arv kaduda (nt põlevkivienergeetika), mida tuleks tasakaalustada teises sektoris (nt taastuvenergeetika) töökohtade loomisega. Ebamõistlikuks võib pidada suurt päikesepaneelide paigaldamise kohustuse koondumist perioodi 2026–2029, mis võib ajutiselt raskendada päikesepaneelide ja sellega seotud tehnoloogia kättesaadavust, võrgu valmisolekut liita väikseid võimsuseid ning tulenevalt nõudluse järsust kasvust mõjutada nii päikesepaneelide kui ka nende paigalduse maksumust. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Taastuvenergia direktiiv: Tuulikud on ehituslikult kõrgkonstruktsioonid, mis asuvad valdavalt avatud maastikul. Inimeste hinnangud tuulikute maastikureostuse suhtes on tüüpiliselt individuaalset laadi – kui ühed huvigrupid hindavad mõne tuuliku asukoha ebasobivaks, võivad teised inimesed omada vastupidist arvamust. Visuaalne mõju on eelkõige seotud maastiku esteetilise väärtuse ja selle kaitsmisega. Visuaalse mõju ulatus sõltub asukoha avatusest ja eksponeeritusest. Täna on tuulikute planeerimisel oluline roll planeerijatel ja maastikuarhitektidel, et tagada tuulikute maastikusobivus, lähtudes nende vaadeldavusest nii silmapiiri, taevalaotuse kui loodusvaadete ja muude oluliste vaadete taustadel. Olulist rolli mängib siin kindlasti ka nö harjumuspärasus, sest erinevalt näiteks Taanist ei ole Eestis veel üles kasvanud ühtegi põlvkonda, kelle vaates oleks tegemist normaalse igapäeva elu osaks oleva energeetika valdkonna arendusega. Tuuleelektrijaama keskkonnahäiring tekitab vastuseisu nende rajamisele. Saksamaal, Hollandis ja paljudes muudes Euroopa riikides, aga ka mujal maailmas on paigutatud Eestist oluliselt rohkem tuuleelektrijaamasid ning nende arv suureneb. Eelnevalt mainitud riikide praktikas ei ole selgunud kaalumist väärivaid argumente tuuleenergeetika arengu vastu, vastupidi, inimesed on tuuleelektrijaamadega harjunud. Energia on inimeste eluks vajalik ja teisalt tuleb seda toota võimalikult kestlikult, mistõttu on tulevikus paratamatu tuuleparkide rajamine ja nende nägemine looduses. Mere- ja maismaa tuuleparkide mõju keskkonnale on väike, sest arendajad peavad enne tuulepargi rajamist tegema mahukaid uuringuid, mille tulemusel leitakse tuuleelektrijaamade jaoks soodsaimad asukohad, kus mõju looduskeskkonnale oleks vähene. Juhul kui kavandataval tuulepargil peaks olema ebasoodne mõju looduskeskkonnale tuleb kasutada leevendusmeetmeid. Erinevates planeeringutes (nt Eesti üleriigiline merealaplaneering, Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering) on arvesse võetud looduskaitselisi aspekte. Täiendavalt on seatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) kohustus meretuuleparkide rajamisel. 11 Taastuvenergia alade valikul tuleb kindlasti arvestada ka maakasutuse muutuse mõjuga süsinikuheitele ja LULUCF eesmärgi saavutamisele. Metsamaale tuulikute ja nendega funktsionaalselt seotud taristu (nt teed, elektriühendused alajamaaga) paigutamisega kaasneb paratamatult ka raadamine (või märgala kuivendamine), mille tulemusena algse maakasutuse (metsamaa, märgala) pindala väheneb, tekib süsinikuheide ja lisaks väheneb ka süsiniku sidumine. Metsamaa pindala säilimiseks ja sidumise suurendamiseks tuleb metsastada uusi alasid. Samas tuleb arvestada, et tulenevalt bioloogiast ja LULUCF arvestuse metoodikast ei kompenseeri asendusmetsastamine maakasutuse muutusega kaasnevat mõju koheselt, samuti on juurde metsastamine juba praegu üks meetmetest, mille abil loodetakse Eesti LULUCFi ambitsioonikat süsinikusidumise eesmärki saavutada. Alade valikul mõjude kaalumisel tuleb arvestada ka sellega, et looduslikke märgalasid ei ole võimalik otseselt asendada, mistõttu ei ole täielikult võimalik korvata nende kuivendamisega põhjustatud kahju. Samuti raskendab looduslike märgalade täiendav kuivendamine oluliselt looduse taastamise määrusega Eestile seatavate kohustuste täitmist. Üldiselt väheneb taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamise ja kliimamuutuste leevendamise kaudu surve looduskeskkonnale. Väheneb kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete heide, mille tulemusena paraneb pikemas perspektiivis oluliselt välisõhu ja vee kvaliteet. Lisaks panustavad muudatusettepanekud riiklikku eesmärki vähendada 70% KHG heidet aastaks 2030 (võrreldes 1990. aastaga). Energiatõhususe direktiiv (Artikkel 3 Direktiivi 2012/27/EL muutmine): Kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Eestis eraldus 2020. aastal kasvuhoonegaase kõige enam energiatootmise ja -tarbimisega seotud sektoritest, tervelt 81,9% KHG koguheitest8. Mainitud 81,9% vähendamiseks on mõjusaimad võimalused taastuvenergiale üleminek ja energiatõhususe suurendamine. Mitmed analüüsid näitavad, et ilma taastuvenergia ja energiatõhususe sümbioosita ei ole võimalik 2050. aastaks kliimaneutraalsust saavutada (nt IEA Net Zero9). Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): Komisjoni ettepaneku rakendamine toob otsest keskkonnakasu, mis on seotud KHG heite ja õhusaaste vähenemisega. Tootes (elektri)energiat päikesepaneelide abil, väheneb vajadus 8 Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus, https://envir.ee/kliima/kliima/rahvusvaheline-aruandlus#kasvuhoonegaaside-he 9 Net Zero by 2050 A Roadmap for the Global Energy Sector, IEA, https://iea.blob.core.windows.net/assets/deebef5d-0c34-4539-9d0c-10b13d840027/NetZeroby2050- ARoadmapfortheGlobalEnergySector_CORR.pdf 12 kasutada fossiilkütuseid (elektri)energia tootmiseks, mis omakorda vähendab energiatootmisest tulenevat heidet ja õhusaastet. Ühtlasi vähenevad elektritootmises kulud jahutusvee kasutuseks ja mahud maakasutusele ning paranevad riigi ökosüsteemid (taimede ja loomade elupaigad). Maakasutuse seisukohast on päikesepaneelide hoonete katustele paigaldamise kohustus positiivse mõjuga, kuna võimaldab maapinda kasutada muudel otstarvetel, nagu näiteks maaharimiseks ja toidukasvatamiseks. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Taastuvenergia direktiiv: Riigi julgeolekule ning välissuhetele omab riigi taastuvenergia eesmärk positiivset mõju, kuivõrd uute taastuvenergia lahenduste kasutusele võtmisega suureneb varustuskindlus ning väheneb riigi vajadus energia impordile. Erinevate taastuvenergia võimsuste ja tehnoloogia areng ning ka salvestusseadmete kasutusele võtmine mitmekesistab ja täiustab Eesti energiasüsteemi. Energiatõhususe direktiiv (Artikkel 3 Direktiivi 2012/27/EL muutmine): Suureneb energiasõltumatus ja varustuskindlus - väheneb vajadus importida välismaiseid fossiilseid kütuseid ja tekib võimalus võtta kasutusele kohalik energia. Maagaasil töötava küttesüsteemi asendamine soojuspumbaga ja rongliikluse üleminek elektrile aitavad mõlemad asendada kütuseimporti ja võtta kasutusele kohalikku taastuvelektrit. Eesti energiasõltuvus on suurim transpordis, kus suurem osa kütustest (diisel, bensiin, maagaas) imporditakse. Elektrifitseerimine ja autonõudluse vähendamine võimaldab transpordisektoris saavutada energiasõltumatust. Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): Riigi julgeoleku seisukohast on oluline tagada, et direktiivi ettepanekut täiendataks selliselt, et see võimaldaks teha erand päikesepaneelide paigaldamise kohustuse kohta teatud piirkondades. Seda riigikaitselistel kaalutlustel üle 50 kW päikeseenergiaseadmete lubamisel, sh hoonetel. Õigusruum peab võimaldama seada päikesepaneelide paigaldamise kohustuse erandeid riigikaitselistele rajatistele ja nende läheduses paiknevatele hoonetele. Kaitseministeeriumi sõnul ei ole riigikaitse ja julgeoleku kaalutlustel teatud riigikaitseliste ehitiste (nimelt raadiosüsteemide) läheduses lubatud üle 50 kW päikeseelektrijaamade rajamine. Seda arvestades on Kaitseministeerium määratlenud piirkonnad (omavalitsused), kus üle 50 kW päikeseelektrijaama rajamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. 13 Mõju regionaalarengule Taastuvenergia direktiiv: Elektrijaam, sealhulgas tuuleelektrijaam on tootmisettevõte ning selle rajamine, käitamine ja hooldamine loob uusi töökohti ning elavdab majandust täiendava energiaressursi kasutamise võimaluse kaudu. Kuna toodetud elektrienergiat on võimalik kasutada jaama läheduses, tuleks suurema energiavajadusega tootmisüksusi tuua tuuleparkide lähedusse, ühendades näiteks kohalikud suurtarbijad otseliiniga, mille tulemusel on võimalik pakkuda soodsamat elektrihinda tarbijatele või ettevõtetele. Tuuleparkide meelsusuuringule10 tuginedes on elektrienergia puhul elanike jaoks kõige olulisemad tegurid varustuskindlus ja hind. Lisaks töötati välja seaduseelnõu kohaliku kogukonnaga seotud kitsaskohtade võimalike lahenduste leidmiseks, mille eesmärgiks oli kohalikel kogukondadel, ettevõtjatel ja vabakonnal osaleda aktiivsemalt rohepöördes ning läbi rahastuse luua võimalusi kohaliku elukeskkonna parandamiseks. Regulatsioon töötati välja nii maismaa kui ka meretuuleparkide jaoks, eesmärgiga tuuleenergeetika kasutuselevõtu hoogustamine läbi tuuleparkidest saadava tulu jagamise kohaliku omavalitsuse ja vahetult mõjutatud füüsiliste isikutega. Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): Väga oluline regionaalarengu mõju on energiajulgeoleku kasv, energiaostuvõimetuse leevendamine ning energiahindade vähendamine, mis omakorda toovad kaasa positiivse mõju elanikkonna elatustaseme paranemisele maapiirkondades, tõstab kodanike heaolu ning üldist elustandardit. Taastuvenergia tootmine loob juurde uusi töökohti ja elavdab seeläbi maapiirkondade majandust. Mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Taastuvenergia direktiiv: Uue taastuvenergia direktiivi ettepanekuga tõsta taastuvenergia osakaalu summaarses energia lõpptarbimises tuleb suurendada ja teha tihedat koostööd erinevate riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste vahel. Koostöö ja panustamine on vajalik eesmärkide täitmiseks (meetmete edukas rakendamine, planeeringute ja projektide menetlemine), kuid sellega kaasneb oluline halduskoormuse kasv riiklikele ja kohalike omavalitsuste asutustele. Direktiivist tuleneva rakendamiseks Eesti planeerimissüsteemis tuleb kehtivat planeerimissüsteemi oluliselt muuta. Vajalik on luua õigusraamistik taastuvenergia ehitiste planeerimiseks ja keskkonnamõjude strateegiliseks hindamiseks, mis võimaldaks kiiremas menetluses planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamist, kaardistamise, loamenetluste kui ka maatoimingutega seotud õigusliku raamistiku loomist ja vajalike ressursside tagamist. Koostöö parandamine erinevate ametkondade vahel eeldab töökorralduslikke muutusi nii menetlusprotseduurides kui ka suhtluses. Planeeringute 10 Tuuleparkide meelsusuuring (2021), https://mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/analuusid-ja- uuringud#taastuvenergia 14 kiirendamine toob kaasa vajaduse suurema inimressursi ning rahaliste vahendite kaasamise vajaduse planeeringutega seotud teenuste ja tööde hankimiseks. Kasvab ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve (edaspidi TTJA) koormus, seoses maismaal lubade menetluse pädevuse nende kätte koondamisega ning eelduslikult ka merel seoses lubade taotluste arvu tõusuga kitsamas ajaraamis. Rahandusministeeriumi planeerimisvaldkonna täiendav ressursivajadus perioodil 2024–26 oleks 6 150 000 miljonit eurot, millest 150 000 on mõeldud vajalikule IT arendusele, 0,5 miljonit personalikulu ning 5,5 miljonit planeeringute koostamise kulu. Eelisarenduspiirkondade kindlaks tegemisel on vajalik minna asukohapõhiseks ning teostada valitud aladel eluslooduse tundlikkuse kaardistamist ning elurikkuse seiret. Näiteks mõju loodusväärtustele (nahkhiired, linnustik, Natura alad jne), kultuuripärandile- ja maastikele jne. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning TTJA täiendav ressursivajadus perioodil 2023-2026 on 3,14 miljonit eurot, millest 1,4 miljonit läheb ehitusregistri arendamiseks, et võimaldada läbi viia elektrooniliselt ka keskkonnamõju hindamise menetlus ning luua selle protsessi jaoks vajalik klienditugi. Ülejäänud osa läheb tööjõukuludeks, mis jagunevad ministeeriumi (õigusloome) ja TTJA (oluliselt suurenenud tööjõu vajadus) vahel. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kogu ressursivajadus RES perioodiks (2023-2026) on üle 17 miljoni euro. See hõlmab kõiki Keskkonnaministeeriumi valitsusala asutusi. Peamine fookus Keskkonnaministeeriumi valitsusalas on taastuvenergeetika eelisarendusalade määramiseks vajalikuks seirel, õigusaktide muutmisel - esialgse analüüsi järgi vaja muuta vähemalt viit Keskkonnaministeeriumi vastutusala õigusakti (veeseadus; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; keskkonnatasude seadus; metsaseadus; maapõueseadus). Arendusprojektide realiseerudes langeb suur osa menetluskoormusest Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale ja Keskkonnaametile, ning kiiremaks ja rohkemarvulisemateks menetlusteks täna inimesed puuduvad. Juba täna olemasolevate menetluste jaoks on inimesi puudu. Arendusprojektide realiseerudes on vaja teostada suures mahus maatoiminguid (sundvõõrandamise/valduse seadmine, riigimaa kasutusse andmine). Menetluskoormus ja kulud seoses võõrandamisega langevad Maa-ametile. Menetlusprotsessi kiirendamise käigus on hinnanguliselt vaja muuta vähemalt järgnevaid riigisiseseid õigusakte:  Ehitusseadustik;  Veeseadus;  Energiamajanduse korralduse seadus;  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;  Planeerimisseadus;  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;  Keskkonnatasude seadus;  Metsaseadus;  Maapõueseadus. 15 Võimalikud eelarvevahendid, toetused ja meetmed, mida riigiasutused ja kohalikud omavalitsused saavad rakendada, on järgnevad:  Eesti saab aastatel 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika raames majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks 3,5 miljardit eurot.  Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist eraldatakse 781 miljonit eurot, et edendada ettevõtete osalemist ringmajanduses, mis võimaldab vähendada jäätmeid ja parandada ressursitõhusust. Rahastamisega toetatakse ka energiatõhususe parandamist ning taastuvenergia ja ringlusse võetud materjalide laialdasemat kasutamist.  Euroopa Sotsiaalfond± (ESF+) vahenditest eraldatakse 534 miljonit eurot investeeringuteks elukestvasse õppesse ja oskuste täiendamisse, et kujundada ühiskonda sotsiaalsemaks ja kaasavamaks.  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMFAF) panustatakse 97,4 miljonit eurot kalandus-, vesiviljelus- ja töötlemissektori innovatsioonile ja valdkondadevahelisele teaduskoostööle, kliimamuutustega kohanemisele ja keskkonnakaitsele.  Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) on Eesti osa 863,3 miljonit eurot. Sellest suunatakse energeetika ja energiatõhususega seotud investeeringuteks 92 miljonit, säästliku transpordi arendusse 62 miljonit eurot ja ettevõtete rohepöördesse 220 miljonit eurot. Kokku moodustavad investeeringud rohepöördesse ca 43% kogu Eesti taastekava mahust.  Eesti saab moderniseerimisfondist ligi 850 miljonit eurot, et toetada energiasüsteemide moderniseerimist ja energia tõhususe suurenemist.  Eesti saab õiglase ülemineku fondist 354 miljonit eurot eesmärgiga muuta Ida-Virumaa tööstus keskkonnahoidlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, säilitades samal ajal tööhõive ja täiendades töötajate oskusi.  2021. aasta jooksul on töötatud välja õiglase ülemineku fondist rahastatavad ja kliimaeesmärkide saavutamiseks Ida-Virumaa nn õiglase ülemineku võimaldamisele suunatud toetusmeetmete kontseptsioonid.  2022. aastal avatakse Ida-Viru suurinvesteeringute toetus, mis võimaldab jätkusuutlikke investeeringuid uutesse ettevõtetesse ja tootmisüksustesse. Teisel poolaastal avatakse sealhulgas täiendavalt teadmusmahukuse toetus ning VKEde investeeringute toetus. Energiatõhususe direktiiv (Artikkel 3 Direktiivi 2012/27/EL muutmine): Energiatõhususe alane teavitustegevus ja investeeringute kiirendamine ning erasektori toetamine toovad tõenäoliselt kaasa täiendava rahastusvajaduse energiatõhususe projektidele ja kavandamisel olevate toetusmeetmete kujundamise energiatõhususust suuremal määral arvestavaks ning energiatõhususe projekte eelistavaks. Energiatõhususel on sellegipoolest pikaajaline positiivne mõju, sh pikaajaline positiivne mõju energiakulude vähendamisele ja majanduse kasvule. Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): Direktiivi ettepaneku toetamine toob kaasa täiendava finantseerimisvajaduse, tekivad teatavad kulud seoses lisameetmete rakendamisega, millega aidatakse kaasa eesmärgi saavutamisele ja 16 hoonetega seotud uue kohustuse täitmisele. Investeeringutel on pikaajaline positiivne mõju energiakulude vähendamisele, majanduse kasvule ja keskkonnale. Artikkel 9a kohustuse täitmise ja lisameetmete rakendamisega kaasneb kodumajapidamistele ja ettevõtetele märkimisväärne kulude kokkuhoid. Võib täheldada täiendavaid mõjusid kohalike omavalitsuste kui riigiasutuste eelarvetele: suureneb koormus ehitisteatiste läbivaatamiseks ja arvamuse kujundamiseks, sh erandite puhul erinevate lahenduste kaalumises nii kohalikes omavalitsustes kui riigiasutustes (sh nt Kaitseministeeriumis, TTJAs, Muinsuskaitseametis). Tulenevalt suurenevast töökoormusest kasvab vajadus olemasolevate kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ametnike järele, vajadus olemasolevate spetsialistide (täiend)koolitamiseks, vajadus uute taastuvenergiasektoris töötavate pädevate ekspertide ja spetsialistide järele. Lisaks on näha vajadust täiendavate loamenetlejate järele, kes tagaks hüppeliselt suurenevas taotluste olukorras, et lubasid jm seotud menetlusi jõutakse läbi viia tähtaegselt, sh töötada välja juhendmaterjalid standardolukordade jaoks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis tekib perioodil 2023-2026 a. täiendav ressursivajadus 232 000 eurot ühe eksperdi teenistuskoha jaoks. Eksperdi töökohustuste hulka kuulub hoonete energiatõhusus (fookusega lokaalsel energiatootmisel). Eksperdi ülesanne on juurutada REPowerEU regulatsioon seoses päikesepaneelide paigaldamisega, sh teha mõjuanalüüse ja seada täpsemaid riiklikke tingimusi. Ekspert osaleb toetusmeetmete kujundamisel ja suunab ehitatud keskkonna (hooned, sellega seonduv taristu ja ümbritsev ruum) arengut tõhusama lokaalse energiakasutuse suunas, samuti konsulteerib võrguvaldajatega ja annab nõu nii riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele kui ka turuosalistele. Järelevalvet teostavates asutustes (nt TTJA) kasvab vajadus nõustamistegevuse ning järelevalvet teostavate ametnike järele. Lisaks on näha kasvavat vajadust päikeseenergia ekspertide ja spetsialistide järele ning täna energeetikavaldkonnas tegutsevate spetsialistide (täiend)koolitamist. Energiatõhususe ja hoonete energiatõhususe direktiivide ning „RePowerEU“ koosmõjul tekib nõudlus ja vajadus täiendava, sihitud ning pideva turuosaliste nõustamise ja kommunikatsiooni järele. Esimeseks kontaktpunktiks turuosalistele (tarbijad, ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja teised riigiasutused) teemadel, mis puudutab energiatõhususe nõudeid ja nende rakendamist Eestis on tõenäoliselt TTJA. TTJA omab oskusteavet ja laiemat pilti, kuidas mõjutavad teised valdkonnad (nt. ehitiste ohutus, elektriohutus, side häired) energiatõhususe nõuete rakendamist, mis on eriti oluline päikesepaneelide paigaldamisel. Selleks et tagada koordineeritud töö turuosaliste teenindamiseks tekib TTJA hinnangul tõenäoliselt vajadus TTJA-s ülal loetletud teemade katmiseks olemasolevat meeskonda suurendada 1-lt inimeselt 5-le, millele lisanduvad majandamiskulud turuosaliste koolitamiseks ja nõustamiseks (2023-2026 aastate perioodil ca 1 miljon eurot (iga aasta kohta 250 000 eurot)). Pidades silmas ambitsioonikaid kliimaeesmärke ja taastuvenergia, sh päikesepaneelide laiemat kasutuselevõttu, tuleb igal liikmesriigil tagada elektrivõrgu võimekus uusi võimsuseid võrku liita. Võrkude vajalikus mahus väljaarendamine on täna riigieelarvele prognoosimatu mõjuga. 17 Mõju sõltub otseselt, kui suurel määral finantseeritakse lisainvesteeringuid riigieelarvelise toetuse või võrgutasude tõusu ja laenurahaga. Samuti tuleb jätkata eratarbijatele toetusmeetmete pakkumist, et toetada taastuvenergiaallikatel põhinevate energiatootmise lahenduste kasutuselevõttu hoonete katustel. Mõju halduskoormusele Taastuvenergia direktiiv: Loamenetluste kiirendamine ja eelisarendusalade leidmine toob kaasa tõusu halduskoormusele. Ministeeriumitel on vaja välja töötada direktiivis ettenähtud õigusraamistik eelisarendusalade leidmiseks, kavade (planeeringute ja KSH) koostamiseks ning loamenetluste ja KMH kiirendamiseks. Kasvab ka teatud riigiasutuste (menetlejad ja kaasatud asutused) töökoormus, vaja on korraga koostada mitmetel aladel kavasid (planeeringuid). Samuti esitatakse loataotlused kiirema ajaraamistiku jooksul (peamiselt TTJA ja kaasatud asutuste, näiteks Keskkonnaameti, töökoormuse kasv). Tuuleparkide meelsusuuringu11 tulemustele tuginedes toetas 72% elanikest meretuuleparkide ja 62% maismaa tuuleparkide arendamist. Elanike jaoks on oluline, et riik seab ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergia kasutuselevõtuks, nii arvab 76% vastanutest. Samas on tuuleparkide arenduspiirkondades elavatel inimestel (1351 vastanut) palju kahtlusi erinevate uuringute ja analüüside, eriti keskkonnamõjude hindamise objektiivsuse osas. Samuti leitakse, et kohalike elanike arvamusega ei arvestata tuuleparkide rajamisel piisavalt, kuid üldiselt suhtutakse tuuleparkidesse pigem positiivselt. Probleemid tulenevad tihti teadmatusest ja ebaselgest kommunikatsioonist või soovist, et tuulikud ei oleks vahetus naabruses. Seetõttu on põhjust arvata, et halduskohtutesse võib hakata laekuma rohkem kaebusi, millede lahendamine on aja- ja töömahukas ning võib põhjustada halduskohtute koormuse suurenemist. Lisaks tuleb arvestada, et võib tekkida EL-üleselt vajalike keskkonnaekspertide puudus, mis võib omada ka mõju protsesside tähtajalisele täitmisele. Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): Käesoleva ettepanekuga muudetakse kehtivaid direktiive, mis tugineb suures osas juba olemasolevatele struktuuridele ja eeskirjadele, eriti kui võtta arvesse direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekus esitatud uusi sätteid. Riigil tekivad teatavad kulud seoses selliste lisameetmete rakendamisega, millega aidatakse kaasa direktiivis seatud eesmärgi saavutamisele ja hoonetega seotud uue kohustuse täitmisele, kuid on eeldatud, et nendega kaasneb kodumajapidamistele ja ettevõtetele märkimisväärne kulude kokkuhoid. Eestis, olenevalt asukohast, on elektrivõrgu ülekandevõimsused vähemal või rohkemal määral piiratud ja seetõttu ei ole võimalik kõigile hoonetele tagada päikesepaneelide tootmisest üle jääva elektrienergia võrku müümist. Sellisel juhul ei ole hoone omanikul võimalik taastuvenergialahendusse investeerimise korral arvestada üle jääva energia võrku müügiga ja 11 Tuuleparkide meelsusuuring (2021), https://mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/analuusid-ja- uuringud#taastuvenergia 18 investeeringu tasuvusaeg võib olla ebamõistlikult pikk. Regulatsiooni täitmiseks võidakse lähtuda miinimumvõimsusest (tootmisvõimsus ei ole reguleeritud), kuigi see ei pruugi vastata hoone reaalsele energiavajadusele. Kuna kehtestatava regulatsiooni kaudu soovitav peamine eesmärk on toetada riigi energiasõltumatust ja taastuvenergiale üleminekut, siis on oluline keskenduda suure mõjuga projektidele, mis toovad elektrivõrku olulisemal määral taastuvenergiat nagu näiteks tuuleparkide rajamine, artikkel 9a kontekstis päikeseparkide ehitamine hoonete katustele ning elektrivõrgu ülekandevõimsuste suurendamine. Arvestada tuleb suureneva nõudlusega taotluseid esitada ning neid optimaalse ajaga menetleda. Sellest johtuvalt kasvab vajadus asjakohaste spetsialistide ja loamenetlejate järele nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Mõju tervise- ja sotsiaalvaldkonnale Taastuvenergia direktiiv: Riigi taastuvenergia eesmärgi tõstmine motiveerib sektoripõhiste investeeringute tegemist ning loob võimalusi uute nn tulevikukindlate töökohtade loomiseks, sh nendesse piirkondadesse, kus tööhõive määr on madalam, eriti maapiirkondades, kus tingimused on taastuvenergia tehnoloogiate kasutusele võtmiseks soodsamad. Samas tekib vajadus uute teadmiste ning oskustega tööjõu järele, seega tuleb panustada inimkapitali arendamisse. Ühtlasi näitavad pikaajalised prognoosid, et taastuvenergia jätkuval edendamisel ning turupõhisuse juurutamisel vähenevad elektrienergia tarbijatel elektriarvel mitmed komponendid nt taastuvenergiatasu. Maismaa tuuleparkide keskkonnahäiring on üheks argumendiks, miks ei olda nende rajamise poolt. Sellise mõju ulatus on suuresti tunnetuslik, näiteks on keeruline hinnata, kuivõrd suure mõjuga on tuulepark, mis asub kolme või enama kilomeetri kaugusel. Inimese tervisele otsest mõju võib avaldada tuuleelektrijaama poolt tekitatav müra, kuid see on kuuldav vaid elektrijaama vahetus läheduses, selle tõttu ei ole tuuleenergeetikal olulist negatiivset mõju inimeste tervisele. Samuti on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Energiatõhususe direktiiv (Artikkel 3 Direktiivi 2012/27/EL muutmine): Paraneb elukeskkond ja elanike tervis. Energiatõhususe investeeringute tulemusena väheneb välisõhuheide ja paraneb hoonete sisekliima, mille tulemusena vähenevad kehva õhukvaliteediga kaasnevad haigestumised. Lisaks muutub hoonete sise- ja välisilme silmale meeldivamaks. Tiheasustuspiirkondades kahaneb õhusaaste ja mürareostus läbi autokasutuse vähenemise. Mõju kultuurile: Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - päikeseenergia hoonetes): 19 Riigi kultuuripärandi säilimise seisukohast on oluline säilitada võimalus kaaluda päiksepaneelide paigaldamist või paigaldamata jätmist, samuti erinevate tehnoloogiate ja optimaalsest erineva efektiivsuse saavutamist kultuuriväärtuslikel (sh muinsuskaitselistel) ehitistel. Kultuuriväärtuslikud ehitised on mälestised, väärtuslikud üksikobjektid, muinsuskaitse aladel asuvad ajaloolised ja kultuuriväärtuslikud ehitised ning miljööväärtuslikel hoonestusaladel asuvad ajaloolised ja miljööväärtuslikud ehitised. Kultuuripärandi säilitamine hoiab alal riigi ning tema piirkondade identiteeti ja eripära ning kindlustab praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna. Ajaloolises keskkonnas ja kultuuriväärtuslikel ehitistel tuleb muudatuste tegemisel lähtuda kultuuri- ja elukeskkonna mitmekesisuse ning kvaliteedi hoidmise põhimõttest. Lisatav uus peab toetama ja aitama esile tuua varem loodud väärtusi. Samuti lähtutakse ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad tegevused toetama kultuuriväärtusliku (sh muinsuskaitselise) ehitise väärtuste säilimist. Kõrge kultuuriväärtusega ehitised on arvatud pikaajaliselt säilitatava pärandi hulka tänu arhitektuuri-, kunsti- või paiga identiteediga seotud väärtusele. Nende välisilme on oluline (või kõige olulisem) osa nende kultuuriväärtusest, mistõttu nende puhul ei saa rakendada energiatõhususe suurendamiseks standardlahendusi. Seega võivad kultuuriväärtuslikule ehitisele olla energiatõhususe saavutamisega seotud eesmärgid madalamad ja paindlikud, st erilahendusi võimaldavad, vahel, väga suure kultuuriväärtuse korral, ka päikeseenergia tehnoloogia kasutamist välistavad. Teiseks on oluline tähele panna, et kultuuriväärtusega ehitiste puhul ei tekitataks olukorda, kus need jäävad rohepöörde käigus, võrreldes muu hoonefondiga, halvemasse seisu, st rohkem energiat tarbivaks, ning omanikele ja elanikele kulukamaks ülal pidada. See võib viia kultuuripärandi allakäiguni ning ehitiste kasutusest välja langemiseni, ohustades kultuuripärandi säilimist, raskendab kasutuses ning väärtusliku elukeskkonnana hoidmist. Euroopa hoonefondist on kultuuripärandina kaitse all marginaalne osa (ca 2-3%), seega pole põhjust karta nagu ohustaks kultuuriväärtuslikele ehitistele erandi tegemine rohepöörde eesmärke. Eesti seisukohad ja nende põhjendused Taastuvenergia direktiiv: 1) Üldeesmärk 1. Toetame ettepanekut tõsta taastuvenergia osakaalu 45%-le summaarsest energia lõpptarbimisest, et oluliselt kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja seeläbi järkjärguliselt vähendada ELi sõltuvust Vene fossiilkütustest, suurendades taskukohase, turvalise ja säästva energia kättesaadavust Euroopa Liidus. Selgitus: Taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamisse peavad üha enam panustama kõik majandussektorid, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eestis on head tingimused ja potentsiaal välja arendada ning võtta kasutusele senisest rohkem taastuvenergia lahendusi 20 valdkondade üleselt, sh lisaks energeetikasektorile ka mäetööstuses, põllumajandussektoris, transpordisektoris ning elamumajanduses. Tulenevalt koalitsioonileppest on Eesti eesmärgiks aastal 2030 toota sama palju taastuvelektrit kui on riigi summaarne elektritarbimine. Taastuvelektri eesmärk 100% tõstab ka taastuvenergia osakaalu 65%-le riigi summaarsest energia lõpptarbimisest. Energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise võimalikkus sõltub otseselt taastuvenergiaks sobilike alade leidmisest, bioenergia tootmiseks kasutatava säästlikkuse kriteeriumitele vastava biomassi tootmise ja energeetikas kasutamise võimaldamisest ning seejuures mõistlike kompromisside leidmisest erinevate piirangute vahel, tagades erinevate energia- ja kliimapoliitika eesmärkide tasakaalu (näiteks taastuvenergia eesmärkide ning elurikkuse strateegia, metsastrateegia ning LULUCFi jt eesmärkide vahel). 2) Eelisarendusalad 2.1. Toetame direktiivi eesmärki, mille kohaselt on liikmesriigid kohustatud määrama taastuvenergia eelisarendusaladeks piisavas mahus alasid, mis on vajalikud riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks, eristades eri tehnoloogiaid, ja kus konkreetset liiki taastuvate energiaallikate kasutuselevõtul ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Toetame eesmärki kaardistada eelisarendusalad 2 aasta jooksul direktiivi jõustumisest. Selgitus: Eestis on eelisarendavate tuuleenergeetika alade välja selgitamine esmatähtis eelkõige maismaal. Meil on piisavas mahus kavandatud alasid tuuleenergeetika arendamiseks merel ning käsitleme neid kehtestatud planeeringutena (viide seisukoht 2.2). Päikeseparkide puhul ei ole sobilike alade puudumine ja loamenetluste kiirus olnud takistuseks uute jaamade rajamisele ja on seetõttu arvatud loamenetluste kiirendamise ja eelisarendusalade leidmise protsessidest välja. Direktiivis on kohustus teha kindlaks maismaa- ja merealad, mis on vajalikud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvate jaamade rajamiseks, et täita oma riiklik panus 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamisse. Esmased valitud alad lähtuvad vajadusest ja otstarbekusest: a) taastuvate energiaallikate kättesaadavus ning eri tehnoloogiate potentsiaal taastuvenergia tootmiseks maismaa- ja merealadel; b) prognoositav energianõudlus; c) asjakohase võrgutaristu, salvestus- ja muude paindlikkusvahendite olemasolu või sellise võrgutaristu ja salvestusvahendite rajamise potentsiaal. Kaheaastane ajaraamistik on põhjendatud kuna eelisarendusalade kaardistamisel on vajalik läbi viia erinevaid aegavõtvaid kaardianalüüse ja uuringuid vältimaks olulist keskkonnamõju. Olulise keskkonnamõju vältimine võimaldab minimaalse tähtajaga koostada kavad (planeeringud) ja KSHd, mis on KMH täpsusega, et vältida loamenetluses KMH läbiviimise vajadust. Eelisarendusalade kaardistamise käigus tuleb välja valida need alad, mis võimalikult vähe vajavad detailsemaid kohapõhiseid (lisa)uuringuid. See tähendab, et juba eelisarendusalade kaardistamise käigus tuleb viia läbi vajalikud loodusinventuurid ning kaardistamisel arvestada erinevate piiravate kitsendustega (Natura 2000 võrgustiku kuuluvad alad, I, II, III kaitsekategooria liikide asukohad, rohealad jt). 21 2.2. Peame vajalikuks, et juba vastu võetud taastuvenergeetika projektide kavadega, mis on ehitusprojekti koostamise või hoonestusloa väljastamise aluseks, hõlmatud aladel oleks võimalik jätkata loamenetlustega. Nendel aladel pole kohustust uuesti eelisarendusalasid kaardistada ja kavasid koostada. Antud põhimõte kehtib ka planeeringute puhul. Juba menetletavate taastuvenergiaprojektide menetluste kiirendamiseks on Eestis plaanis õigusaktide muudatused. Selgitus: Arvestades kavade (planeeringute) protsessi komplekssust, ajamahukust ja seotud kulusid on otstarbekas juba vastu võetud taastuvenergeetikaga projektide kavadega (planeeringutega) edasi liikuda loamenetlusesse. Nendel aladel pole kohustust uuesti eelisarendusalasid kaardistada ja kavasid (planeeringuid) koostada, kuna selleks puudub sisuline vajadus. Samuti pikendaks, mitte ei lühendaks, see projektide elluviimist. Eelisarendusalade kaardistamise ja kava olemasolu nõude peab saama lugeda täidetuks olemasoleva taastuvenergeetika projekti kava alusel, mis on ehitusprojekti koostamise või hoonestusloa väljastamise aluseks. Sellisel juhul ei pea näiteks Eesti merealal täiendavat kaardistamist läbi viima ja uut kava (Eesti kontekstis ruumilist planeeringut) koostama, kuna 2030. aasta taastuvenergeetika eesmärkide täitmiseks on merealal piisavas mahus tuuleenergeetika tootmiseks sobilikke alasid juba planeeringuga ette nähtud. Juba menetletavate taastuvenergiaprojektide menetluste kiirendamiseks on Eestis plaanis õigusaktide muudatused. Näiteks on plaanis muuta planeerimisseaduse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu sätteid viisil, mis võimaldavad juba menetluses olevaid planeeringuid kiiremini menetleda. REPowerEU direktiiviga seotud menetluste tõhustamisest tulenev kiirem haldusmenetlus panustab ka juba menetletavate taastuvenergiaprojektide tõhusamasse menetlemisesse. 3) Kavad (Eesti kontekstis ruumilised planeeringud) 3.1. Peame vajalikuks pikendada taastuvenergia eelisarendusaladel koostatavate kavade vastu võtmise tähtaega 2 aastalt 4 aastale seoses kavade koostamisele eelneva kaardistamise kestusega ning vajadusega viia kava koostamisel läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise täpsusega. Teeme ettepaneku võtta vastu kava 4 aasta jooksul direktiivi jõustumisest. Selgitus: Direktiivi ettepanekus on alade kaardistamise esialgset tähtaega pikendatud ühelt aastalt kahele aastale. Samas kava koostamise tähtaega pole muudetud. Kui eelisarendatavate alade kaardistamine peab olema lõpule viidud kahe aasta jooksul direktiivi kehtestamisest, siis pole võimalik kava vastu võtta kahe aasta jooksul direktiivi jõustumisest, kuna tegemist on üksteisele järgnevate protsessidega. Nimelt kava saab koostada eelisarendatavatele aladele, mis on kaardistamisega leitud. Järelikult saab kava koostamisele asuda umbes kahe aasta pärast peale direktiivi jõustumist. 22 Kava koostamisel tuleb läbi viia KSH. Kuna tegevusloa etapis reeglina KMHd ei koostata12, siis järelikult on vaja KSH menetluses hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid projekti täpsuses, st KSH tuleb koostada KMH täpsuses. Kava ja KSHd KMH täpsuses pole võimalik koostada ühe aasta jooksul, kuna vaja on aega sisulise töö koostamiseks ja samas tuleb järgida erinevaid menetluslike nõudeid. Näiteks:  Kava ja KSH koostamiseks on vaja hankida konsultant (läbi viia riigihange). Alus; riigihangete direktiiv, riigihangete seadus.  Kava tuleb läbi viia selliselt, et oleks tagatud erinevate sektoraalpoliitikate koordineerimine ning nende integreerimine üldistesse lähtealustesse, st planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd valitsusasutustega ja planeeringu tuleb nendega kooskõlastada. Alus: Torremolinose harta.  Kava ja KSH tuleb läbi viia selliselt, et oleks tagatud huvitatud inimeste ja nende poliitiliste esindajate osalus, st planeering tuleb avalikustada. Alus: Torremolinose harta, Århusi konventsioon, haldusmenetluse seadus, REPowerEU direktiivi eelnõu.  KSH tõhustamisega ei tohi kannatada selle eesmärk: tuvastada tegevuse oluline keskkonnamõju (keskkonnale, kultuuripärandile, inimestele jne) ja kaasata huvitatud üldsus võimalikult varases etapis ja tõhusal viisil. Alus: KSH direktiiv, KSH protokoll, Århusi konventsioon, REPowerEU direktiivi eelnõu.  olulise piiriülese keskkonnamõju korral tuleb läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine. Alus: KSH direktiiv, KSH protokoll, REPowerEU direktiivi eelnõu. 3.2. Teeme ettepaneku eelisarendusaladel koostatavate kavade kehtetuks tunnistamiseks, kui kava pole asutud ellu viima vastu võtmisest arvates viie aasta jooksul. Selgitus: Soovime direktiivis lisaks korrapärasele ülevaatusele sätestada ka kavade kehtetuks tunnistamise võimaluse. Viie aastane tähtaeg seaks selle kooskõlla meie senise riigisisese praktikaga. Nimelt Eestis koostatakse kava ruumilise planeeringuna. Eestis on kohalikel omavalitsustel oma territooriumi planeerimisel autonoomia. Ainult suure riikliku või rahvusvahelise huvi korral on põhjendatud omavalitsuste planeerimisautonoomia riive, st olukord, kus riik ise planeerib omavalitsuse asemel oma territooriumi. Näiteks koostab tuulepargi planeeringu (kava) eelisarendatavasse alasse. Planeerimisautonoomia riive korral peab olema tegemist olukorraga, kus suure riikliku või rahvusvahelise huviga ehitist on vaja ehitada lähiajal. Kui kavandatud tegevuse planeeringut (kava) pole viie aasta jooksul selle kehtestamisest arvates asutud ellu viima, siis kaotab planeering (kava) kehtivuse. Tähtaja määramisel on lähtutud ka riiklikest taastuvenergia eesmärkidest. Kui kava hakata ellu viima hilisemalt kui viis aastat kava vastuvõtmisest, siis projekt ei saaks valmis enne aastat 2030. 12 Teatud juhtudel on projekti KMH siiski vajalik, nt olulise piiriülese keskkonnamõju korral (vt ka punkti 4.1). 23 4) Loamenetlus 4.1. Toetame direktiivi ettepanekut seada tähtajad riigipoolsele menetlusele kuluvale ajale taastuvenergiaprojekti lubade taotlemisel. Teeme ettepaneku sätestada võimalus pikendada vajadusel nii eelisarendusaladel kui ka väljaspool neid alasid tähtaega (maismaal 1 aasta ja merel 2 aastat) keskkonnaalaste uuringute läbiviimiseks, sest nii eelisarendusalades kui ka väljaspool eelisarendusalasi võib siiski tekkida keskkonnamõjude hindamise vajadus (nt olulise piiriülese keskkonnamõju korral); seega sellisel juhul ei ole direktiivis olevad tähtajad enam täidetavad. Selgitus: REPowerEU direktiivi ettepanekus on toodud erinevad nõuded loamenetluste kestusele. Täna ei ole kindlalt teada, kas loamenetluse tähtaegade all on mõeldud ainult riigi poolset menetlustele kuluvat aega või peetakse silmas tervet loamenetluse protsessi (sh arendaja poolseid tegevusi nagu näiteks KMH protsessis uuringute läbiviimist ja aruande koostamist). Probleemseks kohaks on KMH raames läbiviidavad uuringud, mille aeg ei ole alati täpselt ette teada. Seda probleemi tingib keskkonnaalaste andmete vähesus ning keskkonnauuringute läbiviimise ajamahukus (nt ei ole võimalik linduderännet hinnata vaid suvel). Juhul kui on tegemist vaid riigipoolse menetlusega, siis oleksid REPowerEU tähtajad täidetavad. Küll aga, kui siiski tuleb teha ka uuringuid, võib tekkida mõnede projektikategooriate korral probleem, näiteks on merel juba mereala planeeringus nõue, et tuleb teha kaheaastane linnustiku uuring. Mere puhul on KMH algatamine kohustuslik muu hulgas seoses projekti elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise piiriülese keskkonnamõju tõttu. Seal tuleb seega ette arvestada juba tekkiva vähemalt ühe kahe aastase uuringuga. Ka maismaal võib esineda oluline piiriülene keskkonnamõju, mille tõttu on vaja algatada KMH protsess. Seega teeb Eesti ettepaneku, et lisada juurde võimalus pikendada loamenetluste protsesse, aga vaid juhul kui tekib pikemaajaliste uuringute läbiviimise vajadus seoses keskkonnamõjude hindamisega. Pikendamise võimalus võiks olla nii eelisarendusaladel kui ka eelisarendusaladest väljaspool maismaal kuni üks aasta ning merel kuni kaks aastat. Pikendamise võimalus peaks olema ettenähtud ka ehitiste ajakohastamisel, sest ka nende ehitiste osas võib olla vajalik viia läbi uuringuid. Uuringud tuleb viia küll läbi vaid muudetava osa ulatuses, aga konkreetset uuringut ei pruugi olla võimalik teha igal aastaajal. Täiendavalt toetab pikendamise võimaluse andmist ka liikmesriikide klimaatilised olud, näiteks Eestis saab merel teha uuringuid vaid loetud suvekuude jooksul. Juhul kui eeltoodud tähtajad sisaldavad vaid riigipoolseid menetlustoiminguid ega võta arvesse taotleja poolseid parandusi ega uuringute läbiviimist, siis on Eestile esitatud tähtajad sobilikud. Teemaga seotud ministeeriumite vahel loodi eraldi ekspertide töörühm, kes kaardistas ära erinevad menetlusprotsesside kestvused nii eelisarendusaladel kui ka aladel, mis on eelisarendusaladest väljas. Töörühm hindas võimalusi menetluste kiirendamiseks ning koostas ettepanekud õigusruumi muutmiseks. Pakutud lahendusi kasutusele võttes on REPowerEU-s toodud tähtaegadele vastavuse hinnang toodud allpool olevas tabelis: 24 4.2. Eesti toetab ettepanekut, kus ehituslubade ja teiste sarnaste otsuste menetluse protsessis saab teistele haldusorganitele saadetud otsuse eelnõu lugeda vaikimisi kooskõlastatuks, kui haldusorgan ei ole talle antud tähtaja sees arvamust avaldanud või muul viisil reageerinud. Kirjeldatud võimalus haldusmenetluses peab jääma toimingute piiridesse, mitte rakenduma lõplikule otsusele. Seega vaikimisi sooritatuks saab lugeda vaid teatud menetlustoiminguid, kuid vaikimisi antuks ei saa lugeda lõplikku otsust (sh nt ehitusluba). Selgitus: Artikkel 16a lõige 6 sätestab olukorra, kus tuleb lugeda konkreetsed haldustoimingud heakskiidetuks, kui asjaomased haldusasustused ei vasta sama artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud taotluste menetlemisel ettenähtud tähtaja jooksul. Sätte direktiivi eelnõusse jätmisega praeguses sõnastuses võib nõustuda juhul, kui see on mõeldud reguleerima üksnes olukordi, kus loamenetluse protsessis saab heakskiitmise teel lugeda sooritatuks mingi konkreetse haldustoimingu (nt kooskõlastused) ning seeläbi kiirendada vastava loa andmist. Ehitusseadustik võimaldab ka praegu lugeda projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks kui kooskõlastaja ei ole kümne päeva jooksul vastava eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Sätte sõnastusest ei tulene hetkel, et vaikimisi heakskiitmise teel 25 saaks anda haldusakti ehk loamenetluse lõpptulemusena näiteks ehitusloa või kasutusloa. Palume see ka selliseks jätta. 4.3. Pooldame ühtse kontaktpunkti loomist arendajatele taastuvenergiaprojektide menetluste abistamise jaoks ja elektroonseid menetlusi. Pooldame kohustust luua arendajatele ka menetluse käsiraamat, mis tõstaks arendajate teadlikkust taotluste ja muude materjalide koostamise osas. Samas Eesti ei pea vajalikuks, et menetluse käsiraamat peaks sisaldama ka väiksemahulisi (nt päikesepaneelide paigaldamine katustele) projekte. Selgitus: Eesti puhul näeme menetlusprotsessi peamise kontaktpunktina TTJA, kes saab anda juhiseid pöördujale, mis dokumendid ja materjalid on loamenetluse läbimiseks vajalikud ning juhendada arendajat kogu loa saamise protsessi vältel. Palju aega kulub ebakorrektsete taotluste parandamiseks ning selle ennetamiseks oleks vaja tõsta arendajate teadlikkust taotluste ja muude materjalide koostamise osas. Ka on võimalik edasi arendada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil loodavat ehitusgiidi projekti, et luua menetluse käsiraamat. küll aga on kõik projektid erinevad, seega ei pruugi olla võimalik ega mõistlik riigil ühtset standardprojekti ette koostada. Sellest tulenevalt ei ole hetkel Eesti veendunud, et selliste projektide loomine riiklikult ning lisamine menetluse käsiraamatusse annaks vajaliku tulemuse. Eesti pooldab digilahenduste kasutusele võtmist ning juba täna on võimalik kogu protsess läbida elektrooniliselt. 5) Ülekaalukas avalik huvi 5.1. Toetame ettepanekut lisada direktiivi nõue, millega tagatakse, et taastuvenergiajaamad, nende võrguühendused, seotud võrgud ise või salvestusvahendid loetakse konkreetsetel eesmärkidel ülekaalukale avalikule huvile vastavaks. Samas peab silmas pidama ülekaaluka avaliku huvi kehtestamise nõude vastavusse viimist keskkonnavaldkonna direktiividega. Selgitus: Ülekaaluka avaliku huvi nõude lisamine taastuvenergiadirektiivi aitab kaasa loamenetluste kiirendamise protsessile ning seeläbi kiirendab taastuvenergia kasutuselevõttu. Tuleb aga silmas pidada, et ülekaaluka avaliku huvi nõue ning selle mõiste oleksid kooskõlas keskkonnavaldkonna direktiividega, näiteks veepoliitika raamdirektiiv. Leiame, et ülekaaluka avaliku huvi põhimõtet peab komisjon täiendavalt selgitama, saamaks aru selle olemusest. Hetkel jääb direktiivi muudatusettepanekutest arusaamatuks, kas ülekaaluka avaliku huviga projektide all on mõeldud kõiki tulevasi projekte, mis arendatakse eelisarendusaladel. 6) Energiatõhususe direktiiv (Artikkel 3 Direktiivi 2012/27/EL muutmine): 6.1. Toetame energiatõhususe direktiivi ettepanekut suurendada Euroopa Liidu eesmärki energiatarbimise vähendamiseks 2030. aastaks 13% võrra, võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga. 26 Selgitus: Toetame energiatõhususe direktiivi ettepanekut suurendada Euroopa Liidu eesmärki energiatarbimise vähendamiseks 2030. aastaks 13% võrra, võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga. Kõrged energiahinnad loovad vajaduse panustada täiendavalt energiatõhususse, parandades seeläbi ettevõtluse konkurentsivõimet ja leevendades kõrgete energiahindade mõju tarbijale ka tulevikus. Energiatarbimise vähendamise eesmärgi tõstmine 13%-le toob Eestile kaasa kaks eraldisesivat energiatõhususe eesmärki nii primaarenergia13 tarbimisele kui energia lõpptarbimisele14. Eesmärkide muutust ja võrdlust 2020. aasta tarbimisega väljendab allolev tabel: Näitaja 202015 ENMAK “Fit for 55” REPower 203016 Energia lõpptarbimine, TWh 32,6 32,0–33,0 30,7 29,5 Primaarenergia tarbimine, TWh 50,0 60,0 47,3 44,8 Energiatõhususe direktiiv 2012/27/EL17 on täna kliimapaketi „Fit for 55“ raames muutmisel Muudetava direktiivi triloogide eelse versiooni kohaselt on energia lõpptarbimise vähendamise eesmärk riigile siduv ehk eesmärgi mittetäitmine võib tuua kaasa rikkumismenetluse ja primaarenergia tarbimise vähendamise eesmärk mittesiduv ehk eesmärgi mittetäitmisega ei kaasne rikkumismenetlust. Primaarenergia tarbimise eesmärgi täitmiseks on oluline muuta tõhusamaks energia lõpptarbimine ja minna üle taastuvenergiale ning tõhusale energia tootmisele. Energia lõpptarbimise alandamise tulemusel väheneb vajadus energia tootmise järele ja seeläbi vähenevad energia tootmise ja edastamise kaod. Taastuvenergiale ja tõhusale energia 13 Primaarenergia tarbimise maht näitab seda kui palju riigis energiat tarbitakse ehk riigi brutosisetarbimist. Seda nii kodudes ja ettevõtetes kui ka energia tootmisel ja jaotamisel. Sellest tarbimisest lahutatakse maha energia (nt elektri) eksport. Eksporditud energia tootmiseks kulunud energia jääb tootjariigi bilanssi. Primaarenergia tarbimise hulka kuuluvad näiteks kaod, elektritööstuse omatarve ja toodetud energia eksport. Primaarenergia tarbimise hulka ei kuulu näiteks põlevkivist mitteenergeetiliste toodete valmistamine. Lihtsustatult saab öelda, et primaarenergia hulka kuulub kogu riigis tarbitud ja toodetud energia (elekter, soojus, kütused) sh energia lõpptarbimine. 14 Energia lõpptarbimine on riigis kohapeal tööstus-, transpordi-, teenuste-, põllumajandussektorile ja kodumajapidamistele tarnitud energia, kuhu ei kuulu energia muundamise sektorile ja energiatööstusele endale tarnitud energia. Lihtsustatult saab öelda, et energia lõpptarbimise hulka kuulub see energia (elekter, soojus, kütused), mille Eesti elanikud ja ettevõtjad riigisiseselt ära tarbivad. 15 Eurostati tabelid sdg_07_10 ja sdg_07_11 16 Energiamajanduse arengukava aastani 2030, https://www.valitsus.ee/media/323/download 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012 , milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ 27 tootmisele ülemineku tulemusel vähenevad kaod energia tootmisel, mille tulemusel primaarenergia tarbimine väheneb. Energia lõpptarbimise eesmärgi täitmine nõuab riigilt täiendavat energiatõhususe18 alast pingutust energiasäästu19 saavutamiseks lõpptarbimise sektorites. Lõpptarbimise sektorite 2020. aasta energiatarbimist kujutab allolev tabel. Tööstus 4,75 TWh 15% Kodumajapidamised 10,99 TWh 35% Teenindus (sh äri- ja avalik teenindus) 5,48 TWh 17% Transport (kõigi teiste sektorite energiakulu transpordile) 9,22 TWh 29% Põllumajandus (sh metsandus ja kalandus) 1,28 TWh 4% Euroopa Liidu „Fit for 55“ paketile koostatud prognoosid näitavad vajadust energiatarbimist vähendada eelkõige kodumajapidamistes. Selleks on oluline kiirendada elamute rekonstrueerimist, suunata tarbijaid soetama tõhusamaid koduseadmeid ja kujundada säästlike tarbimisharjumusi. Tõhusam energiakasutus kodudes parandab nii hoone sisekliimat kui vähendab kõrgete energiahindade mõju tarbijale. Suuruselt teisel kohal on transpordisektori tarbimine. Transpordisektori energiatarbimine sisaldab muudes sektorites, sh kodmajapidamistes ja ettevõtetes tarbitavaid transpordikütuseid. Enamik transpordisektoris tarbitavast kütusest on imporditav fossiilne kütus (bensiin ja diisel). Transpordisektoris energiatõhususe parandamine20, mis toimub läbi säästlikemate liikumisviiside ja energiat vähem kulutavate ning kohalikku energiat tarbivate sõidukite kasutuse kasvu, suurendab energia varustuskindlust ja hoiab ära kasvu või isegi alandab sektori energiatarbimist aastaks 2030. Suuruselt kolmanda lõpptarbimisega sektor on teenindus. Teenindussektorisse kuulub näiteks avalik sektor, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud teenindavad ettevõtted nagu kauplused, kinod, veekeskused. Muudetava energiatõhususe direktiivi triloogide eelse versiooni kohaselt tuleb avalikul sektoril juba oma energiatarbimist vähendada, mis omakorda panustab eesmärki vähendada energiatarbimist 2030. aastaks 13% võrra, võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga. Teenindussektori energiatarbimine on viimastel aastatel näidanud 18 Energiatõhusus – töö, teenuse, kauba või energiaväljundi ja energiasisendi vaheline suhe. Antud suhe näitab kui efektiivselt energiat kasutatakse. 19 Energiasääst – säästetud energia hulk, mis määratakse, mõõtes või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist olukorras, kus on tagatud võrdsed välistingimused, mis võivad mõjutada energiatarbimist. Energiasääst on mõõdetav või hinnatav väärtus mis tekib energiatõhususe meetme rakendamise tulemusena. 20 Energiatõhususe parandamine – energiatõhususe suurendamine tehnoloogiliste, käitumuslike või majanduslike muutuste abil. Energiatõhusus paraneb energiatõhususe meetme tulemusena ja tekib energiasääst. 28 kasvutrendi. Sektori energiatõhususe suurendamine parandab ettevõtete konkurentsivõimet ja suurendab vastupanu võimalikele kõrge energiahinnaga perioodidele. Tööstussektori energiatarbimine on suuruselt kolmas. Tööstussektori puhul on viimastel aastatel olnud näha energiatarbimise vähenemise trendi. Kliimapaketi prognooside kohaselt ennustatakse Eestis aastaks 2030 tööstussektori energiatarbimise kasvu. Koos energiatarbimise kasvuga on oluline samal ajal tööstussektori energiakasutuse tõhusust parandada, seeläbi suurendades sektori vastupanu võimalikele kõrgetele energiahindadele ja parandades sektori konkurentsivõimet, tuues toodanguühiku tootmiseks kuluva energiakulu allapoole. Tööstussektori alla kuuluvad näiteks toiduaine- ja puidutööstus. Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse energiakulu on väikseim, kuid sellegipoolest on ka selle sektori konkurentsivõime suurendamiseks oluline panustada energiatõhususe parandamisse. Ülal loetletud sektorites on lisaks muule energiale oluline ka transpordikulu, mis on osa transpordisektorist. 7) Hoonete energiatõhususe direktiiv (Artikkel 9a - Päikeseenergia hoonetes lisamine): 7.1. Eesti toetab hoonete energiatõhususe direktiivi ettepaneku üldeesmärki tõsta taastuvenergia kasutuselevõttu hoonetes, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest, parandada varustuskindlust ning vähendada nii hoonete energiatarbimisest kui ka mittetaastuvatel energiaallikatel põhineva võrguelektri tarbimisest tulenevaid heitmeid. Toetame ettepanekut võtta päikeseenergia hoonetel kasutusele juhul, kui erandite ulatus ja alused on piisavalt selgelt määratletud. Selgitus: Päikesepaneelide laialdane kasutuselevõtt hoonete energiatarbimise katmiseks toetab hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet saavutamaks 2050. aastaks Euroopa Liidus kliimaneutraalsus. Hoonete arvele langeb ligikaudu 40% kogu Euroopa Liidu (Eestis ~50%) energiatarbimisest ja hoonete energiatarbimisest tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogused moodustavad 36%. Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia21 kohaselt on aastate lõikes eluhoonete energia lõpptarbimine olnud stabiilselt ~10-12 TWh vahel, millest ligi 85% (~9 TWh) moodustab tarbitud soojusenergia ning ca 15% (ehk ~2 TWh) tarbitud elektrienergia. Mitte- eluhoonete energia lõpptarbimine on olnud tõusva trendiga. Kui aastal 2004 oli mitte- eluhoonete energiatarbimine ligi 4 TWh, siis aastaks 2017 tõusis mitteeluhoonete energiatarbimine juba ligi 50% jõudes 6 teravatt-tunnini. Tarbitud energiast moodustas ca 50% (~3 TWh) soojusenergia ning teise poole elektrienergia (~50% ehk ~3 TWh). Tulenevalt hoonete suurest mõjust energiatarbimisele ja heitmete tekitamisele toetab Eesti Euroopa Komisjoni artikkel 9a ettepanekut, mis võimaldab tõsta taastuvenergia kasutuselevõttu hoonetes ning vähendada seeläbi energia tootmisel tekkivate heitmete teket. Samuti võimaldab päikeseenergia laiem kasutuselevõtt suurendada energiasõltumatust fossiilkütustest ning parandada energiavarustuskindlust. 21 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia (TalTech, 2020), https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 29 Eesti on seadnud 2030. aastaks eesmärgi toota elektrienergiat 100% ulatuses taastuvenergiaallikatest. Tänane energiaturu olukord on loonud soodsad tingimused päikesepaneelide laiemaks levikuks, sest taastuvenergia lahendusse tehtud investeeringu tasuvusaeg on oluliselt lühenenud. Kuna kehtestatava regulatsiooni peaeesmärk on toetada liikmesriikide energiasõltumatust ja taastuvenergiaallikatel põhinevale energiatootmisele üleminekut, siis on oluline keskenduda suure mõjuga projektidele, mis toovad elektrivõrku olulisemal määral taastuvenergiat nagu näiteks tuule- ja päikeseparkide ehitamine, elektrivõrgu ülekandevõimsuste suurendamine, energiaühistute loomine, taastuvenergia salvestustehnoloogiate arengu toetamine. Artikli 9a kolmas lõik sätestab: “Liikmesriigid määravad kindlaks ja avalikustavad riiklikul tasandil kriteeriumid nende kohustuste praktiliseks rakendamiseks ja võimalike erandite tegemiseks teatavat liiki hoonetele vastavalt päikeseenergiaseadmete hinnatud tehnilisele ja majanduslikule potentsiaalile ning selle kohustusega hõlmatud hoonete omadustele.” Leiame, et artiklis 9a tuleb võimaldada liikmesriikidele paindlikkust eeskätt nende hoonete osas, kus tulenevalt hoone asukohast, tarbitava primaarenergia profiilist (nt tõhusa kaugkütte ja elektri osakaal), arhitektuurilisest ja kultuuriväärtuslikust seisukohast, prognoositavast kasutuseast ja -intensiivsusest ning tehnilisest seisukorrast ei ole võimalik tagada päikesepaneelide paigaldamist kuluoptimaalsel tasemel. Sellest tulenevalt ei nõustu Eesti lausalise päikesepaneelide paigaldamise kohustuse seadmisega olemasolevatele hoonetele. Direktiivi nõuetes olemasoleva hoonefondi suhtes tuleb arvestada kohalike klimaatiliste, tehniliste (sh hoonete ehitustehniliste), õiguslike, hetke seisukorrast tulenevate jm erisustega. Kõikidele hoonetele ei saa läheneda samamoodi, sest mõned hooned võivad olla ebasobivad efektiivse taastuvenergialahenduse paigaldamiseks ning põhjuseks võib olla näiteks ebasobiv asukoht või elektrivõrgu puuduv võimekus täiendavat võimsust/liitujat vastu võtta. Eestis on mitmeid piirkondi (nt saared), kus taastuvenergia tootmisseadet ei ole tehniliselt võimalik elektrivõrguga ühendada, kuna puudub vastav võimekus. Sellest tulenevalt võib praktikas osutuda problemaatiliseks artiklis sätestatud nõuete tagamine igas Eesti piirkonnas. Eestis on elektrivõrgu ülekandevõimsused vähemal või rohkemal määral piiratud, mistõttu ei ole võimalik kõigile hoonetele tagada päikesepaneelide tootmisest üle jääva elektrienergia jaotusvõrku müümist. Sellisel juhul ei ole hoone omanikul iga hoone puhul võimalik taastuvenergialahendusse investeerimisel arvestada üle jääva elektrienergia võrku müümise võimalusega ning see võib omakorda muuta taastuvenergialahenduse investeeringu tasuvusaja ebamõistlikult pikaks. Riigikaitse ja julgeoleku kaalutlustel ei ole teatud riigikaitseliste ehitiste – raadiosüsteemide – läheduses lubatud üle 50 kW päikeseelektrijaamade rajamine. Seda arvestades on Kaitseministeerium määratlenud piirkonnad (omavalitsused), kus üle 50 kW päikeseenergiajaama rajamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Seetõttu on oluline säilitada paindlikkus Artiklis 9a väljendatud kohustusest teha põhjendatud erandeid ning jätta riikidele võimalus keelduda teatud piirkondades riigikaitseliste kaalutlustel üle 50 kW päikeseelektriseadmete lubamisest, sh hoonetel. 30 Päikesepaneelide hoonetele paigaldamiskohustuse määramisel tuleb lähtuda ka geograafilisest paiknemisest – Põhjapoolsematel EL aladel, kus päike käib madalamalt ka suvel, võib päikesepaneelide paigaldamine hoonetele osutuda tehniliselt ja majanduslikult ebaotstarbekaks. Ühtlasi tuleb arvestada, et päikesepaneelide tootlikkus ei ole aastaringselt Põhjamaade tingimustes ühtlane, samuti ei ole see võrreldav näiteks EL lõunapoolsetele aladele paigaldatavate päikesepaneelide tootlikkusega. Põhjapoolsemates piirkondades tuleb analüüsida optimaalsete lahendustele kasutuselevõtu kohustuslikuks muutmist või kohustusest vabastamise võimalust. Päikesepaneelide paigaldamise kohustust ei saa nõuda nendelt hoonetelt, mille ümber paiknevast (kõrg)haljastusest või teistest lähedalasuvatest objektidest põhjustatud varjestatuse tõttu ei ole päikesepaneelide paigaldus tehniliselt õigustatud. See ei peaks olema kohustuslik kuni vastavate asjaolude muutmiseni. Samuti tulenevalt katuse kandevõimest ei ole osadele mitte-eluhoonetele võimalik (hoone energiatarbimist arvestades) piisava päikesepaneelide mahu paigaldamine ilma suuremate investeeringuteta, mis võivad olla mitte kulutõhusad. Seetõttu tuleks hinnata, kuhu ja mis mahus oleks mõistlik päikesepaneele paigaldada, mitte kehtestada üleüldist kõigile ühesugust nõuet. Kultuuriväärtuslikel ehitistel (mälestistel, muinsuskaitseala ja miljööväärtusliku hoonestusalal ajaloolisel ja kultuuriväärtuslikul ehitisel ning väärtuslikel üksikobjektidel) saab kaaluda päikesepaneele juhul, kui see ei mõjuta oluliselt kultuuriväärtuse säilitamist. Üheks oluliseks kultuuriväärtuseks on välisilme, harjumuspärased ja traditsioonilised vaated, sh ka kaugvaated. Selliste ehitiste puhul ei saa rakendada päikesepaneelide paigaldamise standardlahendusi, küll aga on igakordselt võimalik kaaluda, kas energiatõhususe suurendamine, sh taastuvenergia tootmine on võimalik, peamisi kultuuriväärtusi kahjustamata. Seega võivad kultuuriväärtuslikule ehitisele energiatõhususe saavutamisega seotud eesmärgid olla madalamad ja paindlikud, st erilahendusi võimaldavad, vahel, väga suure kultuuriväärtuse korral, ka päikeseenergia tehnoloogia kasutamist välistavad. 7.2. Leiame, et ettepanekus esitatud ajakava päikseenergiaseadmete paigaldamiseks on liiga ambitsioonikas. Eelkõige tekitab kahtlusi sätestatud tähtaeg sobivate päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtuks olemasolevates avaliku sektori ja ärihoonetes, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit. Olemasolevate mitteeluhoonete ulatuslik katuste tugevdamine, renoveerimine ja päikesepaneelidega varustamine nii lühikeses ajaraamis toob kaasa ehitustegevuse järsu ülekoormamise. Sellest tulenevalt soovime ettepanekus nimetatud hoonetele toodud tähtaega pikendada vähemalt 3 aasta võrra (2027. aastalt 2030. aastale). Selgitus: Artikli 9a sätestab, et “liikmesriigid tagavad, et kõik uued hooned on projekteeritud selliselt, et optimeerida nende päikeseenergia tootmise potentsiaali asukoha päikesekiirguse tiheduse alusel, mis võimaldab päikeseenergiatehnoloogia hilisemat kulutõhusat paigaldamist”. Artikli kohaselt tagavad liikmesriigid sobivate päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu 31  (a) 31. detsembriks 2026 kõigil uutel avaliku sektori ja ärihoonetel, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit; (b) 31. detsembriks 2027 kõigil olemasolevatel avaliku sektori ja ärihoonetel, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit, ning (c) 31. detsembriks 2029 kõigil uutel eluhoonetel. Artikli 9a punktis (b) sätestatud päikesepaneelide paigaldamise tähtaeg (31. detsembriks 2027) tekitab kahtlusi. Paljud olemasolevad hooned, mis kuuluvad avaliku sektori ja ärihoonete kategooriasse, ei ole projekteeritud ega ehitatud selliselt, et nende hoonete katuse kandevõime suudaks taluda päikesepaneelide paigaldamist. Lisaks sellele on paljude nende hoonete katused moraalselt ja füüsiliselt vananenud ning vajavad vahetust enne päikeseenergialahenduste paigaldamist. See aga eeldab täiendavat investeeringut, mistõttu ei oleks päikesepaneelide paigaldamine selliste hoonete katustele enam kulutõhus. Olemasolevate mitteeluhoonete (sh ärihoonete ja avaliku sektori hoonete) ulatuslik katuste tugevdamine, renoveerimine ja päikesepaneelidega varustamine ei ole niivõrd lühikeses ajaraamis praktiliselt võimalik, sest kaasnev järsk ühelaadse ehitustegevuse tõus koormab üle vastavad ettevõtjad ja tarneahelad, tuues kaasa tarne- ning hinnašoki. Liikmesriigid peavad jõudma päikesepaneelide paigaldamise kohustuse rakendumise tähtajaks tagada elektrivõrgu vastuvõtu võimekuse, et tehniliselt võimaldada täiendavate elektrivõrguga liitujate lisandumist. Ilma elektrivõrgu valmisolekuta pole tehnilistel põhjustel võimalik täita artiklis sätestatud kohustust ettenähtud tähtaegadeks. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine REPowerEU direktiivi ettepanek saadeti arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 2 esitatud vastavustabelis. Eelnõu seisukohad koostati koos Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Maaeluministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Siseministeeriumiga. 32  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja oktoober 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles muudetakse taastuvenergia, energiatõhususe ning hoonete energiatõhususe direktiive 1.1. Toetame ettepanekut tõsta taastuvenergia osakaalu 45%-le summaarsest energia lõpptarbimisest, et oluliselt kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja seeläbi järkjärguliselt vähendada ELi sõltuvust Vene fossiilkütustest, suurendades taskukohase, turvalise ja säästva energia kättesaadavust Euroopa Liidus. 1.2. Toetame direktiivi eesmärki, mille kohaselt on liikmesriigid kohustatud määrama taastuvenergia eelisarendusaladeks piisavas mahus alasid, mis on vajalikud riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks, eristades eri tehnoloogiaid, ja kus konkreetset liiki taastuvate energiaallikate kasutuselevõtul ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Toetame eesmärki kaardistada eelisarendusalad 2 aasta jooksul direktiivi jõustumisest. 1.3. Peame vajalikuks, et juba vastu võetud taastuvenergeetika projektide kavadega, mis on ehitusprojekti koostamise või hoonestusloa väljastamise aluseks, hõlmatud aladel oleks võimalik jätkata loamenetlustega. Nendel aladel pole kohustust uuesti eelisarendusalasid kaardistada ja kavasid koostada. Antud põhimõte kehtib ka planeeringute puhul. Juba menetletavate taastuvenergiaprojektide menetluste kiirendamiseks on Eestis plaanis õigusaktide muudatused. 1.4. Peame vajalikuks pikendada taastuvenergia eelisarendusaladel koostatavate kavade vastu võtmise tähtaega 2 aastalt 4 aastale seoses kavade koostamisele eelneva kaardistamise kestusega ning vajadusega viia kava koostamisel läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise täpsusega. Teeme ettepaneku võtta vastu kava 4 aasta jooksul direktiivi jõustumisest. 1.5. Teeme ettepaneku eelisarendusaladel koostatavate kavade kehtetuks tunnistamiseks, kui kava pole asutud ellu viima vastu võtmisest arvates viie aasta jooksul. 1.6. Toetame direktiivi ettepanekut seada tähtajad riigipoolsele menetlusele kuluvale ajale taastuvenergiaprojekti lubade taotlemisel. Teeme ettepaneku sätestada võimalus pikendada vajadusel nii eelisarendusaladel kui ka väljaspool neid alasid tähtaega (maismaal 1 aasta ja merel 2 aastat) keskkonnaalaste uuringute läbiviimiseks, sest nii eelisarendusalades kui ka väljaspool eelisarendusalasi võib siiski tekkida keskkonnamõjude hindamise vajadus (nt olulise piiriülese keskkonnamõju korral); seega sellisel juhul ei ole direktiivis olevad tähtajad enam täidetavad.  1.7. Eesti toetab ettepanekut, kus ehituslubade ja teiste sarnaste otsuste menetluse protsessis saab teistele haldusorganitele saadetud otsuse eelnõu lugeda vaikimisi kooskõlastatuks, kui haldusorgan ei ole talle antud tähtaja sees arvamust avaldanud või muul viisil reageerinud. Kirjeldatud võimalus haldusmenetluses peab jääma toimingute piiridesse, mitte rakenduma lõplikule otsusele. Seega vaikimisi sooritatuks saab lugeda vaid teatud menetlustoiminguid, kuid vaikimisi antuks ei saa lugeda lõplikku otsust (sh nt ehitusluba). 1.8. Pooldame ühtse kontaktpunkti loomist arendajatele taastuvenergiaprojektide menetluste abistamise jaoks ja elektroonseid menetlusi. Pooldame kohustust luua arendajatele ka menetluse käsiraamat, mis tõstaks arendajate teadlikkust taotluste ja muude materjalide koostamise osas. Samas Eesti ei pea vajalikuks, et menetluse käsiraamat peaks sisaldama ka väiksemahulisi (nt päikesepaneelide paigaldamine katustele) projekte. 1.9. Toetame ettepanekut lisada direktiivi nõue, millega tagatakse, et taastuvenergiajaamad, nende võrguühendused, seotud võrgud ise või salvestusvahendid loetakse konkreetsetel eesmärkidel ülekaalukale avalikule huvile vastavaks. Samas peab silmas pidama ülekaaluka avaliku huvi kehtestamise nõude vastavusse viimist keskkonnavaldkonna direktiividega. 1.10. Toetame energiatõhususe direktiivi ettepanekut suurendada Euroopa Liidu eesmärki energiatarbimise vähendamiseks 2030. aastaks 13% võrra, võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga. 1.11. Eesti toetab hoonete energiatõhususe direktiivi ettepaneku üldeesmärki tõsta taastuvenergia kasutuselevõttu hoonetes, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest, parandada varustuskindlust ning vähendada nii hoonete energiatarbimisest kui ka mittetaastuvatel energiaallikatel põhineva võrguelektri tarbimisest tulenevaid heitmeid. Toetame ettepanekut võtta päikeseenergia hoonetel kasutusele juhul, kui erandite ulatus ja alused on piisavalt selgelt määratletud. 1.12. Leiame, et ettepanekus esitatud ajakava päikseenergiaseadmete paigaldamiseks on liiga ambitsioonikas. Eelkõige tekitab kahtlusi sätestatud tähtaeg sobivate päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtuks olemasolevates avaliku sektori ja ärihoonetes, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit. Olemasolevate mitteeluhoonete ulatuslik katuste tugevdamine, renoveerimine ja päikesepaneelidega varustamine nii lühikeses ajaraamis toob kaasa ehitustegevuse järsu ülekoormamise. Sellest tulenevalt soovime ettepanekus nimetatud hoonetele toodud tähtaega pikendada vähemalt 3 aasta võrra (2027. aastalt 2030. aastale). 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Lisa 2. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Huvigrupp Sisend Arvestamine Valitsusasutused I voor: Valitsusasutuste seisukohad ühtivad direktiivi osas (peamiselt esitatavate seisukohtadega. Majandus- ja Esimese sisendi küsimise voorus olid valitsusasutused taastuvenergia Kommunikatsiooni projektide menetluste kiirendamise osas peamiselt kriitiliselt meelestatud. ministeerium, Keskkonnaministee II voor: rium, Rahandusministeer Teise vooru käigus moodustasid protsessi kaasatud valitsusasutuste ium ning nende eksperdid eraldi seisukoha ning tehti vastav audit mille käigus vaadeldi kas allasutused) ja millistes menetlusprotsesside osades oleks võimalik tööd kiirendada ja toiminguid efektiivsemaks teha. Valitsusasutuste seisukohad ühtivad direktiivi osas esitatavate seisukohtadega. . Utilitas I voor: Osaliselt arvestatud seisukohtades 2.2; 3.1; 4.1. Täname võimaluse eest Euroopa Komisjoni ettepanekutele tagasisidet Siseriiklikuid ettepanekuid analüüsime vastavate anda. õigusaktide väljatöötamisel ning siis anname ka tagasiside. Üldise tähelepanekuna märgime, et komisjoni plaan tõsta taastuvenergia osakaalu eesmärki 45%-le peaks kindlasti olema seotud eeldusega, et taastuvenergiaks loetava energia definitsioon ei muutu. Hetkel on ettevalmistamisel RED III, mille projekt näeb ette, et primaarbiomassi (ingl k primary woody biomass) kasutamine ei lähe edaspidi arvesse taastuvenergia eesmärgi täitmisel, kusjuures primaarbiomass defineeritakse ettepanekutes kui kogu metsast pärinev biomass (sh oksad jm), mis ei ole tuleohutuse või kahjuritõrje tagamise eesmärgil varutud. Sellise käsitluse korral ei oleks Eestis ega ilmselt ka mitmetes teistes Eestiga sarnastes liikmesriikides taastuvenergia osakaalu eesmärk täidetav. Edastatud muudatusettepanekud võivad täiendavalt kaasa tuua veel järgmisi probleeme: Energiakogukondadele lihtsustatud loamenetluste võimaldamine võib kaasa tuua nö soovimatu skeemitamise, kus kõik võimalikud taastuvenergia tootjad hakkavad end kogukonnaks defineerima, et lihtsustatud korras lube saada ning end võrku liita; Komisjoni poolt välja töötatavad konsolideeritud andmestikud, et tuvastada ja/või määratleda „renewables go-to area“, võivad liikmesriikide eripärasid arvestamata viia ebasoovitud tulemuseni ning taastuvenergia projektide elluviimist Eestis takistada, kuna Eestis tavapärane floora ja fauna kooslus võib olla teistes liikmesriikides käsitletud haruldasena. Seetõttu on oluline, et konsolideeritud andmestiku koostamisel arvestataks liikmesriikide eripärasid. Loamenetluste lihtsustamise ja kiirendamise eesmärgid on tervitatavad, kuid nende siseriiklikku õigusesse ülevõtmise osas tekkisid meil järgnevad küsimused: Kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tõlgendab EED, RED ja EPBD parandusettepanekute artiklit 15b selliselt, et liikmesriigil tekib kohustus maa ja merealade kaardistamiseks üksnes mahus, mis on vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja juba kehtestatud planeeringutega (nt äsja kehtestatud merealaplaneering, kehtivad maakonnaplaneeringud ja detailplaneeringud, mis näevad ette maismaatuuleparkide rajamise) on sisuliselt direktiivi nõuded täidetud või esineb vajadus kaardistada täiendavad potentsiaalsed taastuvenergia projektideks sobivad alad? Taastuvenergia projektide kavandamine lähtub Eestis suuresti PlanS-st. Kõigi tuuleparkide, osade päikeseparkide, vesisalvestuslahenduste, tuumajaama jms jaoks on vajalik koostada planeeringud ning nende menetlemine lähtub PlanS-s esitatud tähtaegadest. Meile teadaolevalt on hetkel RaM-i tellimisel töös PlanS mõju järelhindamine. Ükski Utilitase kontserni kuuluv äriühing ei ole hetkel sellesse protsessi kaasatud, et anda sisendit ja juhtida tähelepanu taastuvenergeetika valdkonna planeerimismenetluste jms kitsaskohtadele, mida saaks reguleerida PlanS- i võimalike muudatustega. Oleme nõus, et planeerimisprotsessid on Eestis äärmiselt pikaajalised ning sellest lähtuvalt on kiirete täiendavate taastuvenergia võimsuste lisandumine võimalik ainult päikeseparkide näol ja seda ka juhul, kui need ei nõua planeeringut. Toetame igati planeeringumenetluste tähtaegade vähendamist. Meie hinnangul ei ole nt tänaseni kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud tuuleparkide kavandamisel tulemuslikud olnud ning on tekitanud pigem rohkem küsimusi ja probleeme kui võimalusi ja lahendusi. Lisaks tuleks taastuvenergia kiirema kasutuselevõtuga käsikäes senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata energiavõrgu tugevdamisele. Oluline on, et uusi taastuvenergia tootmisi oleks võimalik võrku liita, kuna hetkel on maht äärmiselt piiratud ning see on oluliseks pudelikaelaks taastuvenergia arendustele. Oleme avatud järgnevateks aruteludeks direktiivide parandusettepanekute ning nende rakendamise osas. II voor: Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid REPowerEU algatustega. Toetame igati REPowerEU raames kavandatavat taastuvenergia projektide loamenetluste lühendamist ning planeerimis- ja keskkonnamõju hindamise (KHM) protsesside kiirendamist. Omades kogemust erinevate loamenetlustega, usume, et saame anda konstruktiivset tagasisidet ja soovime seepärast olla kindlasti selle algatuse elluviimisesse kaasatud. Alljärgnevalt oleme esitanud esialgsed ettepanekud loamenetluste kiirendamiseks seonduvalt kehtiva õigusliku raamistiku ärakasutamise ja kavandatavate nö eelisarendatavate go-to -alade määramisega: 1. Go-to-alade kaardistamisel tuleks arvestada juba koostatud uuringutega. Utilitas Windil, kuid ilmselt ka teistel arendajatel on töös mitmeid planeeringuid, millega seoses on juba koostatud mitmeid detailseid keskkonnauuringuid. Seepärast ei ole go-to-alade valikul mõistlik lähtuda pelgalt nö andmebaasidest, vaid ka juba koostatud ekspertarvamustest ja vastavatest uuringutest. Oleme valmis siinkohal koostööd tegema ja usume, et seda on valmis tegema ka teised arendajad. 2. Kiirendatud menetlust tuleks rakendada kõigile projektidele, sh nii juba arenduses olevatele kui uutele projektidele. Peame igati tervitavaks plaani valida välja go-to-alad ning võimaldada taastuvenergia projektidele kiirendatud menetlust. Kuid kiirendatud menetlust ei tuleks rakendada mitte üksnes välja valitud uutel go-to-aladel, vaid kindlasti ka neil aladel, mille osas erinevates menetlusetappides olevad planeeringud juba käimas on (sh eriti merealadele). Seetõttu tuleks ette näha võimalus liikuda pooleliolevast planeerimismenetlusest üle kiirendatud menetlusele, kui viimane võimaldab kiiremini eesmärgi saavutada. Juba pooleliolevate projektide elluviimisele kaasa aitamine omab suurematki potentsiaali taastuvenergia projektide kiirele realiseerimisele kaasaaitamisel kui uute alade kaardistamise tulemusel algatatavate projektide elluviimine. Liiatigi seaks kiirendatud menetluse rakendamine vaid go-to-aladele töös olevad arendusprojektid ebavõrdsesse olukorda. 3. Eelisjärjekorras tuleks ära kasutada kehtiva õigusliku raamistiku võimalused menetluste lühendamiseks. Kehtiv õiguslik raamistik (PlanS, EhS jms) ei võimalda planeeringu protsesside läbimist ühe aasta jooksul, kuid ka kehtivate menetluslike reeglite raames on mitmeid võimalusi aitamaks kaasa menetluste senisest kiiremale menetlusele. Sellele aitaks kaasa, kui riigiametite poolt toetataks vajadusel kohalikke omavalistusi (kes suures ulatuses on otsustajad). Samuti on oluline, et peetakse kinni või toimitakse kiiremini täna seaduses olevatest menetlustähtaegadest, prioritiseerides majasiseselt taastuvenergia projekte puudutavaid menetlusi. Näiteks näeb planeerimisseaduse § 90 ette, et üldplaneering esitatakse heakskiitmiseks rahandusministeeriumile ning vastutaval ministril on heakskiidu andmiseks 60-90 päeva; kuid kui üldplaneering määrab taastuvenergia projektide alad, aitaks menetluse kiirendamisele kaasa, kui vastav heakskiit antaks oluliselt lühema ajaga (nt 14 päevaga). Samuti saaks planeeringuid kooskõlastavad asutused senisest põhjalikumalt kaaluda planeeringu protsessis esitatud ettepanekute mõju projekti ajakavale ning sellest saadavale võimalikule kasule. 4. Taastuvenergia projektide menetlemise eelisjärjekorrastamine. Juba käimasolevate projektide (nt meretuulepargid) puhul on planeeringud tehtud ning mitmel juhul koostatakse KMH-d. Meretuuleparkide puhul ei saa mööda pikaajalistest keskkonnauuringutest ning vastavate ekspertide kaasamine on juba praegu keeruline (buum ei ole ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopas). Seepärast on ajakriitiline, et asutused menetleks taastuvenergia (eriti meretuuleparkide) projekte, kus on juba uuringud ja KMH käimas, erandkorras muudest projektidest kiiremini ja et vastavad otsused tehakse riigi poolt esmajärjekorras (nt asutused esitavad oma ettepanekud etteantud tähtaja jooksul; ettepanekute mõju oleks senisest läbimõeldum ja erinevate asutuste vahel koordineeritud). 25.09.2022: Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid Eesti seisukohtadele REPowerEU direktiivi ettepanekule. Toetame jätkuvalt REPowerEU raames kavandatavat taastuvenergia projektide loamenetluste lühendamist ning planeerimis- ja keskkonnamõju hindamise protsesside kiirendamist kui eeldust taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks. Seetõttu on murettekitav seletuskirjas väljendatud soov kasutada ära direktiivis lubatud maksimaalseid tähtaegu või pikendada tähtaegu (nt p 3.1 märgitud eelisarendusaladel koostatavate kavade tähtaja pikendamine 2 aastalt 4-le). Taastuvenergia projektide kiirema elluviimise huvides ei ole põhjendatud alustada eelisarendusalade kaardistamiselt nö puhtalt lehelt, vaid vastupidi, olemasolevat raamistiku ning infovälja võimalikult tuleks võimalikult efektiivselt ära kasutada ja aidata kaasa juba töös olevate projektide võimalikult kiirele realiseerimisele. Alljärgnevalt esitame oma seisukohad seoses eelisarendusalade määramise ja loamenetluste kiirendamisega: 1. Eelisarendusalad on juba läbi viidud või käimasolevate planeerimismenetluste raames tuvastatud. Eestis on juba asutud tuvastama asukohti taastuvenergeetika projektide elluviimiseks. Võimalike alade esialgseid kaardistusi on teinud nii Keskkonnaagentuur kui Keskkonnaamet. Koostamisel olevate planeeringutega on neid alasid juba ka täpsustatud, sh läbi viidud täiendavad asukohapõhised välitööd. Selliselt on sisuliselt juba alustatud eelisarendusalade kaardistamisega. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kindlaksmääramine toimub Põhja-Pärnumaa, Tori, Lääne-Nigula, Saarde, Alutaguse, Viljandi, Järva, Põltsamaa, Märjamaa ja Lääneranna vallas algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute („KOV EP“) ning Põhja- Pärnumaa, Rakvere, Lüganuse, Viru-Nigula, Väike-Maarja, Türi, Kehtna, Lääne-Harju ja Vinni vallas üldplaneeringute („ÜP“) raames. Mitmed ÜP-d on jõudnud juba vastu võtmise faasi ning ootavad kehtestamist. KOV EP-i algatamine on ettevalmistamisel ka Mulgi vallas. Seetõttu tuleks eelisarendusaladena käsitleda alasid, mille sobivuse osas taastuvenergeetika projektide elluviimiseks on juba detailsed uuringud läbi viidud või ette valmistamisel ning puudub vajadus uute samasisuliste uuringute teostamiseks. 2. Eelisarendusaladel tuleks planeeringulahenduseni ja ehitusloani jõuda tavapärasest oluliselt kiiremini. Taastuvenergia eesmärkide tähtaegseks täitmiseks on vajalik planeerimismenetluste läbiviimist oluliselt kiirendada. Planeeringumenetlused on Eestis võrreldes teiste Lääne-Euroopa riikidega (sh Läti ja Leeduga) oluliselt pikemad, mistõttu on naaberriikides taastuvenergia projektide arendajatel konkurentsieelis ning on oht, et olulised taastuvenergia investeeringud jäävad Eestis tegemata. Mitmete KOV EP-de raames jõutakse asukoha eelvaliku otsuste ning otsuste eelnõudeni juba käesoleva aasta lõpuks, järgneb planeeringute menetlus ning edasi millele järgneb detailse lahenduse koostamine menetlus. Samuti on vastu võetud mitmeid tuuleenergeetika arendusalasid ette nägevaid ÜP-sid. Eeltoodud planeeringute puhul on oodata mitmete tuuleenergeetika tootmisvõimsuste rajamist võimaldavate planeeringute kehtestamist juba 2024-2025. aastal. KOV-de toetamisel ja motiveerimisel eeltoodud planeeringumenetluste kiiremaks läbiviimiseks on võimalik jõuda planeeringulahenduseni kõigi eeltoodud KOV EP-de ja ÜP-de puhul. Arvestades, et KOV EP detailne lahendus ja detailplaneeringute KSH koostatakse ka hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt KMH täpsusastmes ning KOV EP koostamise raames teostatakse sageli ka detailsed loodusinventuurid, ei ole täiendava KMH läbi viimine loamenetluses vajalik. Planeerimismenetlust oleks võimalik kiirendada järgmiste meetmete abil: 1. Taastuvenergia planeeringute ja KSH tellimine arendaja poolt. Sellisel juhul puudub vajadus riigihanke läbiviimiseks, mis on samuti ajaliselt mahukas protsess. 2. Täiendavate hüvede võimaldamine KOV-dele, kes suudavad taastuvenergia projekte hõlmavad planeeringud 2027. aastaks  vastu võtta. Sellisel juhul jääb arendajatele piisavalt aega ka projektide reaalseks elluviimiseks enne 2030. aastat. 3. Planeeringu menetluse kiirendamine, nt KOV EP menetluse puhul lühendada asukoha eelvaliku protsessi (hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt toimub LS avalik väljapanek 60 päeva, sellele järgneb arutelu ning täiendav seisukohtade küsimine 30 päeva). Ettepanek ühendada ametiasutustelt seisukohtade küsimine avalikustamisega ning lühendada ettepanekute esitamise tähtaegu. Sama ettepanek detailse lahenduse koostamise protsessile. 4. ÜP-d, millega on ette nähtud tuulealad, menetletakse RaM-i poolt eelisjärjekorras. Hetkel võimaldab seadus teha RaM-l ÜP heaks kiitmise otsus max 90 päeva jooksul. Seetõttu tuleks eelisarendusaladel jätkata juba käimasolevate planeerimismenetluste võimalikult kiiret elluviimist ning soosida loamenetluste võimalikult kiiret läbiviimist. Eesti Energia I voor: Suures osas arvestatud ja teadmiseks võetud. Eesti Energia vaatas läbi need kaks faili ja meie lühike kommentaar on see, Vähempakkumiste kava on meil olemas järgmiseks et me väga toetame taastuvenergia eesmärgi tõstmist EL-i tasemel ja veel kolmeks aastaks. rohkem Eestis. Võttes arvesse Eesti väga suurt sõltuvust importelektrist ja eesseisvat vanemate tootmisvõimsuste sulgemist Narvas, peaks Eesti tõstma enda 2030. aasta taastuvelektri eesmärgi vähemalt 60% peale. Ka siis jääks Eesti elektriimpordi sõltuvus väga suureks, aga tänane Eesti eesmärk saavutada 2030. aastaks taastuvelektri osakaaluks ca 40% ei tohiks mitte kedagi rahuldada. Kõrgendatud eesmärgi saavutamiseks soovitame me MKM-il viivitamatult töötada välja taastuvenergia vähempakkumiste kava järgmiseks ca 5 aastaks. Tänane regulatiivne keskkond on nii ebakindel, et MKM-il ei maksa oodata kiiret taastuvenergia lisandumist ilma sellele omaltpoolt kaasa aitamata. Juuni alguses avaldatud vähempakkumiste tulemused näitasid, et potentsiaalne toetus, mida arendajad uute arenduste püsti panemiseks vajavad on tänaste turuhindadega võrreldes väga väikesed. REPowerEU tegevuskava on väga täpselt tabanud taastuvenergia arendamise kõige olulisemat kitsaskohta ehk igasuguseid bürokraatlikke tõkkeid ja ülipikki loamenetlusi. Ütleme otse ja ausalt, et need eesmärgid, mille Komisjon on sõnastanud loamenetluste kiirendamise osas tunduvad  meile kaugelt liiga ilusad et olla tõsi. Samas me toetame nende eesmärkide poole liikumist täielikult. Oleme seoses loamenetlustega pöördunud ka varasemalt MKM-i poole ning viidanud parandamist vajavatele probleemidele. Kleebin selle murekirja koos ettepanekutega selle meili alla. Me ei toeta energiatõhususe eesmärgi kunstlikku suurendamist. Energiatõhususe suurendamine on kindlasti prioriteet, aga selle eesmärgi Energiatõhususel on majandusel positiivne efekt ja tänase umbmäärane suurendamine ilma vajalike finantseerimisallikate ära kriisi kontekstis on valdkonda oluline täiendavalt märkimiseta ei ole tõsiselt võetav. Tegemist on ka eesmärgiga, mille panustada. Tänased energiahinnad muudavad paljud täitmist on raske kontrollida. Meie hinnangul peaks praegu nii EL-i, kui Eesti energiatõhususe investeeringud isetasuvaks. peamiseks eesmärgiks olema uute taastuvenergia tootmisvõimsuste Primaarenergia eesmägi puhul on tegemist liikmesriikidele lisamine ja seda nii kiiresti kui võimalik. mittesiduva eesmärgiga. Primaarenergia tarbimise eesmärgi täitmine sõltub taastuvenergiale ülemineku kiirusest. Plaanitav eesmärk taastuvelekter 100% 2030. aastaks panustab siia olulisel määral. Energia lõpptarbimise eesmärk on siduv, Eestile kohalduv eesmärk on madalam kui 13%, sõltuvalt ELi keskmisest madalamast SKPst. Eestimaa II voor: Osaliselt arvestatud seisukohtades 3.1; 4.1; 4.3 Looduse Fond ja "Eestimaa Looduse Fondi ning Eesti Rohelise Liikumise ettepanekud Eesti Roheline REPowerEU tegevuskavale Liikumine Suur tänu võimaluse eest anda sisendit Euroopa Komisjoni RePowerEU tegevuskavas sisalduvatele õiguslikele ettepanekutele, mis puudutavad EL 2030 taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide tõstmist ning taastuvenergia loamenetluste kiirendamist. Toetame Euroopa Komisjoni algatust kiirendada rohepööret, mis panustab energiajulgeolekusse ning kliimaeesmärkide täitmisse. Allpool on loetelu meie tähelepanekutest. Taastuvenergia eesmärgi tõstmine - Ootame tegevuskavas kõrgema taastuvenergia eesmärgi seadmist – vähemalt 50% energiaportfellist aastaks 2030, et tagada ELi energiajulgeolek ning taastuvenergeetika kiirem kasutuselevõtt. Kuigi RePowerEU taastuvenergeetikale ülemineku eesmärgi tõstmine 40%-lt 45%-le ning loamenetlusprotsesside kiirendamine on sõnum rohepöördega jõudsalt edasi liikumise ambitsiooni kohta, siis praegu arutluse all olev sihtväärtus ei taga Pariisi kliimaleppe täitmist. Climate Action Network Europe’i Paris Agreement Compatible (PAC) stsenaariumi kohaselt on 50% taastuvenergia osakaal Euroopa energiaportfellis saavutatav aastaks 2030. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2021. aasta eriraport näeb ette, et arenenud riigid (sh Euroopa Liit) peavad jõudma täielikult kliimaneutraalse elektrisüsteemini aastaks 2035 (lk. 26). Juulis sõlmitud koalitsioonilepe lubab, et aastaks 2030 kaetakse Eesti aastane elektri tarbimismaht 100% taastuvenergiaga ning nendest argumentidest tulenevalt peaks Eesti taotlema ka ELi tasemel suuremat ambitsiooni. Päikeseenergia hoonetele (artikkel 9a lisamine EPBD direktiivi) - Päikesepaneelide paigutamine uutele ja renoveeritavatele hoonetele peab olema kohustuslik juba aastast 2025. Meil on hea meel, et Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud päikeseenergia seadmete paigaldamine on kavas muuta kohustuslikuks, ent leiame, et ajakava selleks pole piisavalt ambitsioonikas. Ajakava, mis näeb ette sobivate päikeseenergia installatsioonide paigaldamise kõigile uutele avalikele ja ärihoonetele (suuremad kui 250 m2) 2027. aastaks ning kõikidele eksisteerivatele avalikele ja ärihoonetele kasutatava (suuremad kui 250 m2) 2028. aastaks, jääb alla päikeseenergia tööstuse enda pakutud hinnangule sektori potentsiaali kohta ning ei aita oma hilise rakendamise tähtaja tõttu saavutada 2030. aastaks seatud eesmärki. Energiatõhusus - Kutsume Eestit toetama energiatõhususe eesmärgi märkimisväärset tõstmist. Energiatarviduse vähendamine on kriitilise tähtsusega, mistõttu tuleb energiatõhusust ning hooneid käsitlevad seadusandlikud ettepanekud kiiremini vastu võtta ning suurendada energiaefektiivsuse ambitsiooni 20% protsendile aastaks 2030 (võrreldes 2020. aasta stsenaariumiga). See annaks tugeva signaali energiatõhususe olulisusest ning lisaks märkimisväärselt stiimuleid nende eesmärkide elluviimiseks. Energiatõhususe suurendamine panustab positiivselt nii kliima kui ka energiajulgeoleku ja energia taskukohasuse eesmärkidesse. Taastuvenergia loamenetlusprotsesside kiirendamine - Pakutud aastane jõustumise ajakava – üks aasta alates REDi vastuvõtmisest – on ebarealistlik ning vajab ülevaatamist. Taastuvenergeetika eelisarendusalade (Go-to) alade määramine on üks võimalikke viise loamenetlust lühendada, ent mitte ainus. Leiame, et võimalikud go-to alad peaksid konfliktide vältimiseks esmajoones asuma endistel või praegustel tööstusaladel või linnastunud piirkondade vahetus läheduses ning eos välistama kohalikud ning rahvusvahelised kaitse- ning piirangute alad. Juhul kui go-to alale leitakse selline asukoht, mis keskkonnale eelduslikult negatiivset mõju ei osuta, siis peavad läbiviidavad mõjuhinnangud ning elanikkonna kaasamine olema põhjalikud, vastasel juhul on tõenäoline vastuseisu suurenemine taastuvenergeetika arendustele. - Eelnõu artikkel 16a kaotab taastuvenergeetika arendusalade (go-to alad) jaoks suuresti täna kehtivad keskkonnamõjude hindamised, sealhulgas Natura aladele avalduva mõju hindamise nõuded. Artikkel 16d sätestab, et taastuvenergia arendused, salvestuslahendused ning taristud on igas aspektis avalikkuse kõrgendatud huvi objekt ning seetõttu ei vaja nad eriomaseid keskkonnamõjuhinnanguid. Eelisarendusalade puhul põhjendatakse KMH-dest loobumist sellega, et strateegilise planeerimise käigus on hinnangud juba antud, ent KMH-d on ka oluline vahend elanikkonna ja sihtrühmade kaasamiseks. Kuigi artikkel 15c näeb ette eelisarendusalade keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise, ei ole see senise praktika põhjal piisav konkreetsete projektide mõju täielikuks ette nägemiseks ega asenda seega tegelikult projektide KMH vajadust. KMH ära jätmine ei ole seega vastuvõetav, pigem tuleks tõsta administratiivset võimekust, et kiirendada oluliselt KMH-de läbiviimise protsessi (vt. järgmine punkt) - kõigi tehniliste lahenduste negatiivseid mõjusid ei ole võimalik ette näha, kui loobuda täielikult arendusprojekti põhistest KMH-dest. - Loamenetlusprotsesside kiirus võidaks rohkem meie hinnangul meetmetest, mis suurendavad inimvõimekust neid protsesse korrektselt ja ajaliselt läbi viia (nt. ühtne kontaktpunkt), eraldavad lisaressursse (spetsialistide koolitamine, finantsressursside määramine KOVidele jne.) või lühendavad bürokraatlike protsesse (lühemad vastustähtajad), selmet leevendada keskkonnakaitse olulisi kontrollimehhanisme . Leiame ka, et arendusprojektidele kehtestatav eelsõelumise nõude sisu ning olemus on täpsustamata ning jätab liialt ruumi tõlgendustele, mis võib arendusala keskkonnaseisundit hiljem oluliselt kahjustada. 25.09.2022: Eestimaa Looduse Fondi tähelepanekud seletuskirjale ning vastused Eesti seisukohtadele RePowerEU eelnõu ettepanekutele. Mõju elu- ja looduskeskkonnale ELF ei toeta tuulikute ja nendega funktsionaalselt seotud taristu paigutamise normaliseerimist metsastunud aladele. Õige on, et metsamaa raadamisel tekib süsinikuheide ning väheneb süsinikusidumine. Just seetõttu tuleks ettevaatusprintsiibist lähtudes eelistada tuulikute planeerimisel teisi asukohti peale metsastatud alade, võttes arvesse ka 2030. a-ks Eestile seatavat LULUCF sektori sidumise eesmärki. Tuulikuparkide puhul, kus raadamine on vältimatu, peab olema välja toodud, miks on valitud asukoht ainus võimalik võrreldes võimalike alternatiividega. Asendusmetsastamine ei kaalu üles aastakümnete pikkust süsinikusidumise puudujääki ega kahju meie loodusele ning elukeskkonna jätkusuutlikkusele. Oleme nõus, et inimesed peavad harjuma Teadmiseks võetud. taastuvenergiaparkidega maastikus, ent need ei tohi ohustada rohevõrgustiku toimimist, kaitsealasid, liikide rände- ning peatumisalasid, ega soovituslikult muutma maakasutust. On kahestusväärne, et Eesti näeb raadamist paratamatusena tuulikualade arendamisel. 1) Üldeesmärgi tõstmine - Eesti toetab tõsta taastuvenergia osakaalu 45%-le summaarsest energia lõpptarbimisest. Ootame Eestilt RePowerEU tegevuskavas kõrgema taastuvenergia eesmärgi seadmist üleeuroopalistel läbirääkimistel vähemalt 50% energiaportfellist aastaks 2030, et tagada ELi energiajulgeolek ning taastuvenergeetika kiirem kasutuselevõtt. Kuigi RePowerEU taastuvenergeetikale ülemineku eesmärgi 40lt 45%-le tõstmine ning loamenetlusprotsesside kiirendamine on sõnum rohepöördega jõudsalt edasi liikumise ambitsioonist, siis praegu arutluse all olev sihtväärtus ei taga Pariisi kliimaleppe täitmist. Climate Action Network Europe’i Paris Agreement Compatible (PAC) stsenaariumi kohaselt on 50% taastuvenergia osakaal Euroopa energiaportfellis saavutatav aastaks 2030. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2021. aasta eriraport näeb ette, et arenenud riigid (sh Euroopa Liit) peavad jõudma täielikult kliimaneutraalse elektrisüsteemini aastaks 2035 (lk. 26). Võttes arvesse ka Teadmiseks võetud. Eesti toetab täiendavat Euroopa Liidu Eesti värskeid taastuvenergia suurendamise eesmärke, sh koalitsiooni eesmärgi ambitsiooni tõsta üldeesmärk 40%-lt 45%-ni. plaani minna üle 100% taastuvelektrile aastaks 2030, mis ühtlasi toob Siseriiklikult on Eesti tõstnud enda üldeesmärgi 42%-lt kaasa ka üldise taastuvenergia 65% osakaalu kogu energiast samaks 65%-ni. Arutelud Euroopa Liidu ambitsiooni eesmärgi aastaks, saab Eesti toetada ka üleeuroopaliselt kõrgema eesmärgi tõstmise, sh. ka täiendava tõstmise osas toimuvad direktiivi kehtestamist. menetluse järgmistes etappides. 5) Ülekaalukas avalik huvi Eestimaa Looduse Fond toetab eesmärki kiirendada üleliia pikki, bürokraatilisi planeeringute ning kooskõlastamise protsesse, ent see ei tähenda, et keskkonnakaitse seadusandlusest võiks niisama loobuda või selle täitmist kahjustada. Keskkonnakaitse seadused on olnud jõus aastakümneid ning neid toetavad ning nendega arvestavad nii avalik sektor kui ka ettevõtted. Leiame, et kõiki taastuvenergia projekte ei saa automaatselt ülekaalukaks huviks lugeda, seetõttu ei ole ELF nõus KMH algatamise nõude vältimisega ülekaaluka avaliku huvi sildi all.  Eelnõu artikkel 16a kaotab taastuvenergeetika arendusalade (go- Art 15c kohaselt tuleb eelisarendusalade to alad) jaoks suuresti täna kehtivad keskkonnamõjude väljaselgitamiseks koostada kava/kavad (Eesti kontekstis hindamised. Artikkel 16d sätestab, et taastuvenergia arendused, planeeringud), mille puhul on KSH läbiviimine kohustuslik. salvestuslahendused ning taristud on igas aspektis avalikkuse KSH käigus tuleb muu hulgas hinnata kumulatiivset mõju, kõrgendatud huvi objekt ning seetõttu ei vaja nad eriomaseid samuti on kohustuslik avalikkuse kaasamine. Kuna keskkonnamõjuhinnanguid. Eelisarendusalade puhul KMHdest muudatusettepaneku järgi ei tuleks tegevusloa etapis loobumist põhjendatakse sellega, et strateegilise planeerimise üldjuhul KMHd teostada, siis on vaja KSH menetluses käigus on hinnangud juba antud, ent KMHd on ka oluline vahend hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid elanikkonna ja sihtrühmade kaasamiseks. projekti täpsuses, st KSH tuleb koostada KMH täpsuses.  ELF ei ole selle parandussättega nõus: kuigi artikkel 15c näeb ette eelisarendusalade keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise, ei ole Art 16a järgi peab pädev asutus vaatama läbi projektide see senise praktika põhjal piisav konkreetsete projektide taotlused: eesmärk on teha kindlaks, kas projekt võib suure kumulatiivse mõju ette nägemiseks ega asenda seega tõenäosusega põhjustada olulist ettenägematut kahjulikku konkreetsete projektide keskkonnamõju hindamise vajadust. mõju, mida ei ole tehtud kindlaks kavade koostamise KSH  Lisaks, 16a(4) sätestab ka ajaraami, mille jooksul eel-KMHde käigus. Kui pädev asutus jõuab seisukohale, et projekt võib vajalikkust hinnatakjse - 15 kuni 30 päeva -, muutes praktiliselt suure tõenäosusega põhjustada olulist ettenägematut võimatuks projekti mõjude asjakohase hindamise. Nii tempokas kahjulikku mõju, mida ei saa leevendada kavas ette nähtud ajaraam arendusprojekti taotluse esitamisest paneb surve alla juba meetmete abil või meetmetega, mille arendaja on projekti ülekoormatud ametnikud ning muudab tõenäoliseks vigade jaoks välja pakkunud, siis tuleb projektile teostada KMH. tegemise ning võimalike keskkonnamõjude alahindamise. Samuti on KMH kohustuslik olulise piiriülese keskkonnamõjuga projektide korral.  Taastuvenergeetika eelisarendusalade (Go-to) alade määramine on üks võimalikke viise loamenetlust lühendada, ent mitte ainus.  Leiame, et võimalikud go-to alad peaksid konfliktide vältimiseks Energiatõhususe direktiiv: Teadmiseks võetud. Eesti võib esmajoones asuma endistel või praegustel tööstusaladel või ise alati suurema eesmärgi endale seada, aga kahjuks me linnastunud piirkondade vahetus läheduses ning eos välistama ei saa seda sama teistelt EL riikidelt nõuda. Välja pakutud kohalikud ning rahvusvahelised kaitse- ning piirangute alad. Juhul eesmärgid on ligi kaks korda suuremad täna kehtivatest ja kui go-to alale leitakse selline asukoht, mis keskkonnale energiamajanduse arengukavas 2030. aastani sätestatust. eelduslikult negatiivset mõju ei osuta, siis peavad läbiviidavad mõjuhinnangud ning elanikkonna kaasamine olema põhjalikud, vastasel juhul on tõenäoline vastuseisu suurenemine taastuvenergeetika arendustele. 6) Energiatõhususe direktiiv - Energiatarbimise vähendamine 2030. aastaks 13% võrra, võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga.  Kutsume Eestit oma seisukohtades tõstma energiatõhususe eesmärki 20% aastaks 2030 (võrreldes 2020. aasta stsenaariumiga). Võttes arvesse praeguseid kõrgeid energiahindu, on energiatõhususe eesmärgi tõstmine oluline majanduslik leevendusmehhanism. Tänased energia hulgimüügihinnad on 3,3 korda kõrgemad nendest prognoosidest mille Euroopa Komisjon võttis aluseks Eesmärk 55 paketile. Eesmärk loobuda Vene energiaimpordist tähendab, et tegu ei ole lühiajalise ja ajutise hinnatõusuga. See muudab märkimisväärselt energiatõhususe investeeringute tasuvust. Frankhofer ISI ja Stefan Scheuer Consulting analüüsi (aprill 2022) kohaselt saab kulutõhusaks pidada 23% energiatõhususe eesmärki aastaks 2030, kui energia hulgimüügihinnad aastal 2030 on kaks korda suuremad võrreldes EL referentsstsenaariumist 2020, mille Euroopa Komisjon avaldas 2021 (vt lk. 11). Lisaks panustab energiatõhususe suurendamine positiivselt nii kliima kui ka energiajulgeoleku ja energia taskukohasuse eesmärkidesse. ELF_ RePowerEU sisendite tagasiside.docx Energiasalv II voor: Osaliselt arvestatud seisukohtades 3.1; 4.1 Tänan seisukoha küsimisega pöördumast, alljärgnevalt mu arvamus põhiküsimustes, mis põhineb pikaajalisel arenduskogemusel energiasektoris: 1. Taastuvenergia koos selle juurde lahutamatult kuuluva energiasalvestusega on soodsaim viis elektritootmiseks. Seega, kui Eesti eesmärgiks oleks oma kodanikele soodsaima elektrivarustuse tagamine, oleks 2030a. taastuvenergia eesmärgiks 100%, mitte mingi sellest väiksem number. Tehniliselt ja majanduslikult on eesmärk teostatav (esimene sellekohane uuring valmis juba 2012 – TE100, selle põhiseisukohti on hiljem kinnitanud nii ENMAK 2030 kui Rohetiigri Energia teekaardi uuringud); 2. Energiatõhususe eesmärkide seadmisel ei tohi ühelgi juhul ignoreerida elutsükli põhist keskkonna- ning sh.süsinikujalajälge. Teisisõnu, energiatõhususe eesmärgi numbrist võrreldamatult olulisem on nimetatud põhimõtte rakendamine tõhususega seotud tegevuste kavandamisel; 3. Loamenetlus drastiline muutmine on üks kahest peamisest eeldusest REPowerEU tegelikuks elluviimiseks. Komisjoni ettepanekut eeliarendusaladel loastamisperioodi max pikkuse kehtestamiseks 1 aasta pikkuse tähtaja seadmist (väljaspool eelisarendusalasid max 2 aastat) tuleb igakülgselt tervitada. Samas on kriitiliselt oluline mõista, et Eesti õigusruumis tähendaks sellise eesmärgi püstitamine kõigi asjassepuutuvate õigusaktide (ehitusseadustik, keskkonnamõjude hindamise õigus, võrgueeskiri, jms) sisulist ümberkirjutamist ning väga konkreetse ülesande ja suurte volitustega projektijuhtimisorganisatsiooni moodustamist ning mehitamist väga suurte projektijuhtimiskogemusega inimestega; 4. Teiseks peamiseks eelduseks REPowerEU eesmärkide tegelikuks elluviimiseks on loobumine arusaamatul kombel levinud väärarusaamast, et muutuvkuludel põhinev Elspot elektriturg on piisav vahend ja regulatsioon uute elektritootmisvõimsuste evitamisel Eestis. Selleks, et elektritootmisvõimsused saaksid teoreetliselt tekkida turupõhiselt on lisaks Elspot-turule vaja lisaks pikaajaliste elektrimüügilepngute turgu (NasdaQ edasiarendus), süsteemiteenuste töötavat turgu, saastetasude turgu (ETS süsteem ei kvalifitseeru oma suure adminriski tõttu) ja elektriinvesteeringute kapitaliturgu. Täna pole ühtki märki sellest, et selliste turgude loomisest tõsist diskussiooni peetaks.  Loodan, et seisukohtadest on abi ning esitatud mõtted aitavad Eesti õigusruumi korraldada tegelikele vajadustele vastavaks. 22.09.2022: Saadan manuses Energiasalv Pakri OÜ arvamuse Eesti seisukohtade kohta REPowerEU direktiivi ettepanekutele (Seisukohad). Esimene punkt: Tagamaks pikaajalist varustuskindlust Kokkuvõtvalt leiame, et RePowerEU-s ja Seisukohtades kirjeldatud on Vabariigi Valitsus kehtestanud Eesti elektri eesmärgide saavutamiseks tuleks lisaks Seisukohtades esitatud varustuskindluse normi (9 tundi ja 4,5 GWh aastas). seisukohtadele lahendada 3 meie arvamuses sisalduvat väljakutset: Põhivõrguettevõtja teostab iga-aastaselt selle  Juhitava elektritootmise vajaduse defineerimine koos vastava varustuskindluse normi vastu elektrisüsteemi järgmise õigusraamistiku loomise ja rakendamisega; 10 aasta piisavuse hindamist. Täiendavalt on välja  RePowerEU elluviimisega seotud finantsvajaduse selgitamine töötamisel strateegilise reservi olemasolu meede koos finantsraamistiku väljatöötamise ja rakendamisega (jõustub 2022. aasta jooksul), mis tagab jõustumisel  RePowerEU eesmärkide täitmiseks haldusjuhtimise struktuurse muutuse tagamine vähemalt 1000 MW juhitava tootmisvõimsuse Loodame, et esitatud ettepanekutest on abi, oleme vajadusel valmis olemasolu Eestis. Seni tagab 1000 MW juhitava täpsustama esitatud ettepanekute sisu ja elluviidavust. võimsuse olemasolu omaniku ootus Eesti Energia AS- le. Lisaks 1000 MW juhitavale võimsusele on Eesti elektrisüsteemis olemas ka 250 MW avariireservi. Seega meetmed ja tegevused juhitava võimsuse 220922 MKM, olemasoluks elektrisüsteemis on olemas. Juhitava Energiasalv seisukohad RePower EU osas.docx võimsuse defineerime õigusregulatsioonis pole vajalik. Teise ja kolmanda punkti ettepanekuid analüüsime siseriiklike protsesside käigus õigusaktide muudatuste väljatöötamisel ning saame siis tagasisidet anda. Kiili Vallavalitsus II voor: Arvestatud seisukohas 7.2 Oleme nõus kõikide valla avalike hoonete katused päikesepaneele täis panema, kui keegi mõtleb selle välja, kuidas saaks juulikuus kogutud päikeseenergiat detsembris kasutusse võtta. Kuni sellist võimalust pole, on tegelikult probleem ja küsimärk investeeringu mõttekuse osas. Kõige suurema tootlikusega aastaajal on kõige suurem hoone (kool) ise peaaegu nulltarbimisega ning teised suure katusepinnaga hooned  (lasteaiad) väga väikese tarbimisega, sest tegutsevad ainult suvised valverühmad jne. RKAS II voor: Osaliselt arvestatud seisukohas 7.2 • Energiatõhususe ja hoonete energiatõhususe eesmärkide tõstmise on positiivne, kuid kindlasti on selleks vaja lisastiimuleid ning laiendada toetusi • Kohustust sobivate päikseenergia seadmete paigaldamiseks ei toeta. Vaadelda tuleks siiski objektipõhiselt, mitmetes piirkondades ei ole võimalik toodetud päikeseenergiat võrku tagasi müüa (nt saared). • Lubade andmise kiirendamine ja lihtsustamine on positiivne. Samas, eelnõus on käsitletud vaid päikeseenergeetikat. Kiirendada võiks ka muude taastuvenergia või energiatõhususmeetmete lubade kiirendamist (nt soojuspumpade paigaldamine, ventilatsioonisüsteemide soojustagastuse lisamine jms). Probleemiks on kindlasti lubade andmisega seotud pädevate spetsialistide puudus. Maaeluministeeriu II voor: Teadmiseks võetud ning vastame küsimustele eraldi m Direktiivi eelnõu lõikes 21 on märgitud, et päikeseenergia puhul tuleb kirjaga. arendada seadmete rajamist olemasolevatele ja tulevastele rajatistele (v. a tehisveepinnad) nagu hoonete katused, parkimisalad, teed, raudteed. Need objektid ei tekita tavaliselt konkureerivate ruumikasutuse viiside ja keskkonnamõjuga seotud probleeme ning sellisel juhul võiks kasutada lühemat loamenetlust (direktiivi 2010/31 lisatakse selle kohta artikkel 16c). Selle kinnituseks lisatakse direktiivi 2018/2001 artikkel 15c lõige 1(a), mille kohaselt tuleb alade määramisel eelistada tehis- ja ehitatud pindu, samuti degradeerunud maad, mis ei ole põllumajanduslikult kasutatav. Sellest saab järeldada, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu, samuti Euroopa Komisjoni seisukohalt ei ole päikeseenergiaseadmete rajamiseks põllumajandusmaa hõlmamine kõne all või igal juhul mitte eelistatud. Seda kinnitav klausel võiks nii direktiivi eelnõus kui ka Euroopa Komisjoni soovitustes olla märgitud. Täiendavalt soovime täpsustada: 1) Direktiivi seletuskirja jaotises 5 „Muu teave“ võib ettepanekute sätete üksikasjalikust selgitusest välja lugeda, et taastuvenergia jaamadeks loetakse üksnes päikese- ja tuuleenergia tootmise jaamasid. Kas siia alla liigituvad ka näiteks biogaasijaamad, hüdroenergiajaamad jms? 2) Millisel määral puudutab taastuvenergia eelisarendusalade eelistamine biogaasi tootmise jaama rajamist? Kas biogaasi tootmise jaam võib kvalifitseeruda biomassi põletuse jaamaks? 3) Missugusele maa-alale võib rajada biogaasi tootmise jaamasid? Kas  biogaasi tootmise jaama asukoha kohta on seatud eraldi nõudeid, mis lähtuvad maakasutuse aspektist? 4) Väljaspool eelisarendusalasid asuvaid taastuvenergia jaamasid nimetatakse projektideks, mille käitiste elektrivõimsus on alla 150kW. Miks on väljaspool eelisarendusalasid projektipõhiselt rajatavate käitiste võimsuse piiriks seatud just kuni 150kW? Kuhu alla saab sellisel juhul liigitada näiteks biogaasi tootmise jaama, kui harilikult selle käitise võimsus algab alates 1200kW-st? 26.09.2022 Suur tänu ajapikenduse ja huvigruppide kaasamise tabeli eest! Mõistame, et olete võtnud meie tähelepanekud teadmiseks, kuid palume siiski põhjendada, kas need ei ole antud direktiivi osas rakendatavad või on need rakendatavad mõne muu algatuse raames. Jääme päikesepaneelidega maa hõlmamise osas arvamusele, et selguse mõttes võiks dokumendi sissejuhatuses olla ühe lausega öeldud, et direktiiviga ei muudeta või ei sätestata nõudeid päikesepaneelidega hõlmatava maa osas. Eesti Tööandjate II voor: Osaliselt arvestatud seisukohas 7.1; 7.2 Keskliit "Edastan Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete arvamuse. Edastan Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete arvamuse. Esiteks toetame üldist eesmärki Euroopa varustuskindlust suurendada ja nõustume, et taastuvenergeetikal on selles suur osa. Samas on küsimus plaani ajakava jõukohasuses. Eriti küsitav just lühiajaline mõju, mil tegelikult sõltuvus Venemaa energiakandjatest enim tunda annab. Ühe probleemina tõidki liikmed välja küsimuse, mida toob meie ettevõtetele ja tarbijatele kaasa ambitsioonide suurendamine, so 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi tõstmine 40%-lt 45 %-le (eelnõus art. 1) ja 2030.aasta siduva energiatõhususe eesmärgi tõstmine 9%-lt 13%-le (art. 3). Ka tänase kõrge energiahinna tingimustes on riigil kohustus taastuvenergiatootjaid toetada ja see raha tuleb täna tarbijalt. Samuti ei ole  me kindlad taastuvenergia tootmiseks ja kasutamiseks vajalike seadmete piisavuses. On risk, et meetmed muudaks energiahinda veelgi kõrgemaks ja süvendaks sotsiaalmajanduslikke probleeme. Oleme ka kriitilised universaalse kohustuse osas sobivate päikseenergia seadmete paigaldamiseks, sest päikseenergia koormustegur EL riikides on varieeruv Portugali 20-24% tasemest kuni Eesti-Soome 11-12% koormustegurini. Samas muudaks see kohustus ehitamise tarbija jaoks oluliselt kallimaks, andes aga väiksema kasu energiavarustuse seisukohalt. Küsimus on ka selles, kas päiksepaneelide jm seadmete kättesaadavus on piisav ja hind konkurentsivõimeline, kas suudame piisavalt kiiresti võrku arendada jne. Leiame, et hoonete energiatõhususe tõstmise viiside üle peaksid saama otsustada liikmesriigid ise ja Euroopa regulatsioon jätma selleks piisava paindlikkuse. Toetame väga planeeringute ja lubade menetlemise lihtsustamist ja kiirendamist, mis on Eestis osutunud oluliseks takistuseks uute projektide elluviimisel. Hea meelega täpsustan vajadusel või kaasan täiendavalt ettevõtteid, kus parem ekspertiis.” Tartu Ülikool II voor: Arvestatud seisukohtades 7.1; 7.2 Taastuvenergia ja hoonete energiatõhususe kohta: - Vajalik oleks eriregulatsioon või leevendused ajaloolisele hoonestule, mis on riikliku (muinsus)kaitse all. Paljud avaliku sektori asutused tegutsevad ajaloolistes hoonetes, millele kehtivad ranged piirangud. - Tuleb arvesse võtta hoonete tehnoloogilisi piiranguid ja eripära (kuna tähtaeg olemasolevate hoonete päikeseenergiaseadmete kasutusele võtuks on juba dets 2027): o nt hooned, mille viimasele korrusele või katusele on viidud ventilatsiooni- vm tehnoseadmed, st hoone katusele ei ole tehniliselt päikesepaneele võimalik panna; o nt katusekonstruktsioon, mis ei kannata paneelide konstruktsiooni raskust ja eeldab ulatuslikke ümberehitustöid kogu hoones (kandekonstruktsioonide tugevdamine jms). - Loometegevuse piirangutest tulenevad juhud (nt kui on arhitektuursed piirangud arhitektide poolt teatud materjalide või lahenduste  kasutamiseks). ELi päikeseenergia strateegia osas on väga oluline, et kuidagi peab olema tagatud elektrivõrgu valmidus toodetavat ja majas ülejäävat elektrit ka vastu võtta – kas selle strateegiaga luuakse ka kohustused võrguvaldajatele? Meid teeb pisut murelikuks kiire tähtaeg - 31. detsembriks 2027 kehtib nõue kõikidele olemasolevatele üldkasutatavatele (ja ärihoonetele), milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit. Näiteks Tartu Ülikoolil on selliseid hooneid kokku 68. Osadele hoonetele me oleme juba päikeseenergiaga lahendusi loonud (ja loome kindlasti juurde), aga et 5 aasta jooksul suudaks kõikidele hoonete selle tagada, ei ole ilmselt realistlik (ajaliselt, aga ilmselt ka rahaliselt, kui just ei kaasne täiendavaid toetusmeetmeid avalik-õiguslikele asutustele). Aga üldiselt eesmärk laialdasemalt päikseenergeetikat kasutada on kindlasti õige. Samuti toetame seda, et võtta rohkem kasutusse olemasolevaid katusepindasid, mitte rajada täiendavaid suuri päikseparke lagedale maale, mis maakasutuse mõttes ei ole optimaalne lahendus. Tallinna Sadam Täname teavituse ja sisendpalve jagamise eest. Kestlik areng ja Arvestatud seisukohtades 7.1; 7.2 kliimaneutraalsuse poole püüdlemine on Tallinna Sadama strateegia lahutamatu osa. Vastutustundliku ja keskkonda hoidva ettevõttena oleme oma äri- ja arendustegevuses järjekindlalt panustanud sellesse, et minimeerida oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale. Eesmärgiga piirata globaalse temperatuuri edasist tõusu, kohustavad rahvusvahelised kokkulepped kõiki riike rakendama ambitsioonikaid eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mistõttu on Tallinna Sadama üheks võtme eesmärgiks keskkonna ja kestliku arengu teadlikkuse suurendamine ja kliimaneutraalsuse saavutame 2050. aastaks. Vt Tallinna Sadama kestlik areng ja vastutustundlikkus https://www.ts.ee/kestlik-areng-ja-vastutustundlikkus/ Tallinna Sadama jaoks taastuvenergia eesmärgi suurenemine 40 ->45% ja hoonete tõhusus on teostatavad. Päikesepaneelid uute hoonete puhul on samuti teostatav, kuid vanadel hoonetel on see pigem problemaatiline. Seetõttu hoonetel, millel tehniliselt  ja majanduslikult on võimalik päikesepaneele paigaldada, saame seda teha. Tallinna LV II voor: Teadmiseks võetud ning seisukohtades suuresti kaetud Täname võimaluse eest anda tagasisidet Euroopa Komisjoni poolt 18. mail ning seisukohad vastavalt täiendamisel. esitatud „REPowerEU“ algatustele, mille eesmärk on väljuda Venemaa fossiilkütuste impordist ja kiirendada samal ajal rohepööret. REPowerEU on Euroopa Komisjoni kava muuta Euroopa Venemaa fossiilkütustest sõltumatuks aegsasti enne 2030. aastat, võttes arvesse Venemaa sissetungi Ukrainasse. Arvestades sõjast tingitud julgeolekukriisi, sh energiajulgeolekukriisi, on kava väga vajalik ja tervitatav kiiremaks rohepöörde elluviimiseks Euroopas. See puudutab otseselt liikmesriike ja ka linnasid, kus vajatakse rohkem energiaressursse ja toodetakse rohkem heidet, mille vähendamine on üha aktuaalsem arvestades EL kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärki. Puhtale energiale üleminek (sh energiatootmise mitmekesistamine) ja energiatarbimise vähendamine on muutunud Euroopas aktuaalsemaks seoses Ukraina sõjast tingitud kriisiga. Juba varasemad plaanid (Eesmärk 55) vähendada KHG heidet on saanud tõestuse, et vaja on „kiiremini, kaugemale ja kõrgemale“ jõuda, seetõttu võib REPowerEU kavaga planeeritud eesmärki suurendada ELi 2030. aasta taastuvenergia osakaalu praeguselt 40 %-lt 45 %-le pidada igati vajalikuks. Eesmärgi täitmise puhul tuleb suurendada avaliku sektori ja erasektori koostööd ning kogukonna kaasatust, et ühise eesmärgi täitmine oleks kiirem ja tulemuslikum. Suuremahulised investeeringud, teadusuuringud ja tehnoloogia väljatöötamine ning elanikkonna teadlikkuse tõstmine (sh tarbimisharjumuste muutmisele vastuseisu vähendamine) aitavad Euroopas planeeritud rohepööret kiiremini teostada. Oluline on bürokraatia vähendamine taastuvenergia tootmisvõimaluste laiendamisel – näitena võib tuua Eestis väga pika menetlusprotsessi Elektrilevilt liitmistingimuste saamisel ja hilisemal liitumisel. Tallinna linn on vastu võtnud pikaajalise arengu strateegilised dokumendid – arengustrateegia Tallinn 2035, mille visiooniks on roheline maailmalinn ning Tallinna kliimakava aastani 2030, visiooniga jõuda kliimaneutraalseks linnaks hiljemalt 2050. aastaks. Kliimakava sisaldab erinevaid meetmeid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Energiatõhusus hoonestuses, muutused transpordipoliitika kujundamisega säästva liikuvuse valdkonnas ja energeetikas innovatsiooni toetamine puhtale energiale (nt vesiniku kasutuselevõtmisega) üleminekul on juba sätestatud ainuvõimalike liikumissuundadena, seetõttu suhestub REPowerEU kava hästi linna strateegiliste plaanidega. Oluline on vaid leida investeeringud ja murda bürokraatlikud tõkked, mis eeldab ka muudatusi kohalikus maksupoliitikas ja loamenetluses taastuvenergia laialdasemaks kasutuselevõtmiseks. EL plaan REPowerEU kava kohaselt on suurendada taastuvenergia, eelkõige hoonetele integreeritud foto-elektriliste päikesepaneelide kasutuselevõttu oluliselt ja kiiresti, seoses tekkinud energiakriisiga. Tegemist on valdkonnaga, mille osas Tallinn on juba kavandanud erinevaid tegevusi (Pääsküla prügila päikesejaam, päikesepaneelid avalikele hoonetele, päikesepaneelidega varjualused). EL on arusaamal, et peamised takistused päikesepaneelide paigaldamisel on halduslikud, millega saab nõustuda. Eestis on võrguettevõte Elektrilevi, kelle võrk on üles ehitatud olemasolevale olukorrale s.t. vaba ressurssi hetkel võrgus palju ei ole ja päikesepaneelide energiat ei ole võimalik võrku suunata. Sellest tulenevad pikad menetlusajad ja kõrged hinnapakkumised elektriliitumisele, kus Elektrilevi ootab teostatud investeeringute kinni maksmist, mis võib sisaldada vajadust vedada uus elektriliin, rajada või ümber ehitada alajaamu. EL on oma direktiivides ja suunistes soovitanud üleminekut kogukondlikule energiatootmisele, et suurendada energiajulgeolekut. Eestis on mitmeid aastaid püütud energiaühistuid moodustada ja alustada kogukondlikku energiatootmist, ent seadusandluse mitmetimõistetavus või erinevad vastuolulised tingimused on takistanud energiaühistulisele taastuvenergia tootmisele üleminekut. Ka kohaliku omavalituse osalus energiaühistus ei ole KOKS-i mõistes kogukonnaenergeetika arengut soosiv, kuivõrd omavalitsuse ülesannete hulka ei kuulu energiatootmine ja ei ole selge kuidas rakendada hangete läbiviimisel kogukondlikku printsiipi. Siiski on kiiresti vaja taastuvenergiat kasutusele võtta, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja kiireim võimalus selleks on integreeritud energiasalvestitega taastuvelektri tootmine, kus süsteem on disainitud peamiselt energia omatarbe katmisele ja võrku müüakse üleliigset elektrienergiavõimsust, kui elektri hind turul on kalleim. Sellist lähenemist soosib ka EL: „Elektrienergiasüsteemis suureneb erinevate taastuvate energiaallikate osakaal, mistõttu tuleks vähempakkumistel toetada ka taastuvatel energiaallikatel põhinevaid tehnoloogiaid, mis võivad vähendada kulusid võrgu stabiilsuse ja süsteemi integreerimise tagamiseks. Kontsentreeritud päikeseenergia koos soojuse salvestamisega ja fotoelektriline päikeseenergia koos akudega on näited tehnoloogiatest, mis võivad neid eeliseid pakkuda.“ Taastuvenergia tootmise ja salvestuse integreeritud lahendused on paratamatult kallimad ja seega pikema tasuvusajaga, seega EL soovitab ühildada taastuvenergia projektid muude kasutusvaldkondadega koostoime kaudu: „Peale spetsiaalsete energiavaldkonna rahastamisprogrammide peaksid liikmesriigid püüdma leida koostoimet transporditaristu programmidega või teadus- ja innovatsiooniprogrammidega, et asjaomastes poliitikavaldkondades tagada päikeseenergia koordineeritud toetusraamistik. Samuti peaksid liikmesriigid kasutama komisjoni pakutavat spetsiaalset tehnilist tuge, et vähendada oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest tehnilise toe instrumendi abil, mis muu hulgas toetab reforme päikeseenergia kasutuselevõtu edendamiseks. Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi uute suunistega on kehtestatud taastuvenergia, sealhulgas päikeseenergia kohandatud ja proportsionaalse toetamise kriteeriumid. See hõlmab muu hulgas hinnavahelepinguid, tehnoloogiapõhiseid hankemenetlusi või erandeid kohustuslikust konkurentsipõhisest pakkumisest väikeste projektide korral, sealhulgas teatavad energiakogukondade projektid.“ „Liikmesriigid peaksid ühise põllumajanduspoliitika riiklike strateegiliste kavade ja päikeseenergia toetusraamistike väljatöötamisel kaaluma stiimuleid põllumajandusega seotud päikeseenergiatootmise arendamiseks (näiteks integreerides põllumajandusega seotud päikeseenergiatootmise taastuvenergia pakkumistesse). Samuti väärib märkimist, et põllumajandussektoris võimaldavad riigiabi nõuded anda kestlikule energiale investeeringutoetust. Lisaks sellele on ka transporditaristul, näiteks maanteedel või raudteedel, kasutamata potentsiaal päikeseenergia kasutuselevõtuks. Näiteks kui Madalmaade katseprojekti raames maanteede müratõketele paigaldatud päikesepaneele kasutataks kõigil riigi müratõketel, siis piisaks sealt saadud elektrist 250 000 majapidamisele.“ Samuti tuleb välja selgitada taastuvenergia tootmiseks sobivad alad, kus EL leiab, et: „Päikeseenergiat võimaldab kasutusele võtta ka endise tööstus- või kaevandusmaa kasutusotstarbe muutmine. Selliseid majanduse mitmekesistamise ja ümberkorraldamise algatusi võivad toetada moderniseerimisfond ja ühtekuuluvuspoliitika, eelkõige õiglase ülemineku fond.“ Tallinna kontekstis võiks olla oluliseks taastuvenergia tootmise alaks Väo karjäär, mille kaevemaht hakkab lähiaastatel ammenduma, samuti oleks võimalik taastuvenergiat toota piiratul hulgal merealadel, kuid üsnagi kõrge elektri omahinnaga ja kõrgete alginvesteeringutega. Peamine takistus Eestis on EL vahendite vähene ja ebaefektiivne kasutus konkreetselt energiaefektiivsuse ja taastuvenergia tootmise suunal, mis on seotud poliitilise tahtega. Hoonete rekonstrueerimine on energiatõhususe saavutamisel kõige olulisem tegevus ning riiklikult pööratakse tähelepanu ka eraomanduses olevate korterelamute (suurim heitetekitaja Eestis, ca 50% energiasektorist on kodumajapidamised) terviklikule rekonstrueerimisele. Samuti pöörab avalik sektor suurt tähelepanu energiakulude vähendamisele, sh ka fossiilsete kütteliikide asendamisele). Linn on juba eelneval kümnendil liikunud energiatõhusa uushoonestuse rajamisele ja olemasolevate hoonete energiatõhususe parandamisele, kõige tulemuslikum oleks üleminek tehaselisele moodulrekonstrueerimisele, ent see on kulukam ja nõuab suuremat investeeringut. Samas on selline rekonstrueerimine kiirem ning võimaldab saavutada paremaid tulemusi energiatõhususes. Saabuval talvel puutume kokku energiavaesusega – seda peamiselt elanikkonna seas, sest kulukaim on gaasi- ja elektriküttega väikeelamute ülalpidamine. Eelkõige tuleks välja töötada toetusmeetmed väikeste üht maja hõlmavate taastuvenergia projektide jaoks, mis on väljaspool EL riigiabi reegleid ja eeldatavasti ei nõua detailset keskkonnamõjude hindamist. EL sõnastus: „Liikmesriigid peaksid - kindlaks määrama jõulised toetusraamistikud katusesüsteemide jaoks, sealhulgas kombineerituna energiasalvestusseadmete ja soojuspumpadega, tuginedes prognoositavatele tasuvusaegadele, mis on lühemad kui 10 aastat - selle raamistiku osana ja vajaduse korral investeerimise hoogustamiseks kasutusele võtma riikliku tugiprogrammi, et alates järgmisest aastast tagada - katusele paigaldatavate päikeseenergiaseadmete laialdane kasutuselevõtmine, seades prioriteediks hooned, kus on seda võimalik teha kõige kiiremini (energiatõhususe sertifikaadi klassid A, B, C või D); - päikeseenergia kasutuselevõtu ühendamine katuse renoveerimise ja energia salvestamisega; selleks tuleks kasutada kõiki aspekte hõlmavat ühtset kontaktpunkti. Liikmesriigid peaksid käesoleva algatuse meetmeid rakendama esmatähtsana, kasutades olemasolevaid liidu rahalisi vahendeid, eelkõige oma taaste- ja vastupidavuskavade uusi REPowerEU peatükke. Taaste- ja vastupidavusrahastust on juba eraldatud vähemalt 19 miljardit eurot, et kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Sellesse annavad oma panuse ka muud rahastamisvahendid: ühtekuuluvuspoliitika fondid, programm „InvestEU“, innovatsioonifond, moderniseerimisfond, programm „Euroopa horisont“ ja programm LIFE. Euroopa ühendamise rahastu taastuvate energiaallikate ja ELi taastuvenergia rahastamismehhanismiga toetatakse piiriülest koostööd päikeseenergiaprojektide valdkonnas.“ Meie hinnangul on Euroopa Komisjoni poolt esitatud taastuvenergia, energiatõhususe ja hoonete energiatõhususe eesmärkide tõstmise ning loamenetluste ettepanekute mõjud linna tegevusele ja tuleviku plaanidele järgnevad: 1. Taastuvenergia suurema kasutuse on Tallinn kavandanud oma Säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kavasse (Tallinna kliimakava). Taastuvenergia kasutuse suurendamine toob kaasa veelgi suuremad investeeringud. Mida kõrgemaks eesmärgid muutuvad, seda kallimaks lähevad viimaste eesmärgiprotsentide püüdmise investeeringud. Lihtsalt saavutatavad eesmärgid on juba ellu viidud (roheelektri kasutamine linna hoonetes ja tänavavalgustuses, ühistranspordis rohegaasi kasutamine, tõhusast kaugküttest soojuse tarbimine). 2. Energiatõhususe eesmärkide tõstmine toob kaasa vajaduse rohkem investeerida ja tegeleda lõpptarbijate teadlikkuse kasvatamisega, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat säästlikult kasutada. Hoonete energiatõhususe eesmärkide osas rajame juba praegu vaid A klassi hooneid ning sobivate katuste päikeseelektrijaamadega katmine suuremas mahus kui A klassi nõuetest tulenev on juba meie tegevuskavas ja projektides, sest viimasel ajal kujunenud elektrihinna juures on see majanduslikult mõjus. 3. Taastuvenergia (biomass energiakandjana) suurem kasutus viib nõudluse toorme järele kõrgeks ja selle tagajärjel muutub biomassist toodetud energia hind kõrgemaks. See omakorda aga mõjutab positiivselt energiatõhususe tähtsust selles valguses, et energiasäästul on suurem väärtus, mis muudab energiasäästu tegevused tasuvamaks. Linna jaoks on peamisteks takistusteks: 1. Maagaasilt üleminek muudele asenduslahendustele on kulukas, sest maagaasi torustikega piirkondades ei ole arendatud kaugküttevõrgustikku. Selle rajamine juba väljaehitatud piirkondadesse on väga kapitalimahukas ning aeganõudev. Muud lahendused nagu vertikaalpuurauguga soojuspumbad või kohalikul taastuval kütusel toimivad konteinerkatlamajad maagaasikatlamajade asendajatena nõuavad võimsamaid elektriühendusi ja köetavas hoones suurepinnalisemaid madalatemperatuurse soojuskandjaga küttepindu või eraldiseisvaid kütuse- ja katlakonteinereid koos korstnaga, millest aeg-ajalt (katlas kütuse süütamise perioodil) väljub ka puidupõletuse suitsu. Asukoha leidmine nende paigaldamiseks linnalises keskkonnas, nt kooli või lasteaia kitsale kinnistule, koos nõudega tagada vastavad ohutuskujad või miljööväärtustega arvestamine, võib osutuda keerukaks. 2. Päikeseelektrijaamade rajamisel on oluline võrguühenduse saamine. Suuremate võimsuste puhul on takistuseks võrguettevõttelt liitumistingimuste saamine mõistliku aja jooksul (menetlus võib kesta kuni 340 päeva) või liitumise kulukus, mis võib muuta soovi päikeseelektrijaama rajada majanduslikult ebaotstarbekaks. 3. Kallid või ebaefektiivsed energiasalvestuse tehnoloogiad. Teadmiseks võetud ning seisukoht 7.2 katab ära Loodame, et meie ettepanekutest on abi REPowerEU kava väljatöötamisel. muinsuskaitse alused hooned. 23.09.2022: Euroopa Komisjoni algatusele REPowerEU koondatud Eesti seisukohtadele arvamuse andmiseks on vastamise aeg tõepoolest napp, ent koostatud seletuskiri katab üldiselt ära Tallinna linna poolt eelnevalt esitatud ettepanekud algatuse suhtes. Energiatõhususe saavutamise kiirendamine ja taastuvenergia tootmise suurendamine on olulised 2021. aastal Tallinna volikogu poolt kinnitatud „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“ rakendamise seisukohast ja REPowerEU algatusega suurendatav eesmärk taastuvenergiale üleminekul vägagi teretulnud rohepöörde elluviimisel. Koostatud seletuskirjale täiendavalt kommentaare ei ole, ent üldisemas plaanis palume loamenetluse kiirendamisel arvestada ka kohalike omavalitsuste võimekust planeeringute läbiviimisel. Lisaks jäi silma, et seletuskirjas toodud osas „mõju kultuurile“ on adekvaatselt hinnatud avalikule sektorile kuuluvate hoonetele päikesepaneelide paigaldamisel probleeme nende kandevõimega (nt Tallinnas teostatud 33 linnale kuuluva hoone katusekonstruktsiooni kandevõime või lähiaastatel katusekatte materjali vahetamise vajadusest tulenevalt sobis paneelide paigaldamiseks vaid 5 katust), kuid märkimata on jäänud, et paljud avalikule sektorile kuuluvad hooned on mälestistena  muinsuskaitse alused hooned, millele ei laiene energiatõhususe miinimumnõuded ja millele päikeseelektrijaama rajamaine võib tekitada ka probleeme hoone arhitektuuriga sobituva visuaalse mõju seisukohast. MTÜ Eesti II voor: Teadmiseks võetud. Hüdroelektrijaamade puhul Veskivaramu MTÜ Eesti Veskivaramu tagasiside eelisarendusalasid ei otsita REPowerEU direktiivi EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega ettepaneku raames. muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust kohta Leiame, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise direktiivi (EL) 2018/2001 muudatused on liidu liikmesmaade energia- ja keskkonnapoliitika suunamisel positiivsed sammud taastuvenergia laialdasema ja kiirema kasutuselevõtu suunas. Oleme vägagi sama meelt, et praeguses geopoliitilises olukorras on vaja võtta tarvitusele lisameetmeid, et veelgi suurendada taastuvenergia pakkumist liidus. Lisaks peab liidu taastuvenergiaeesmärk olema kõrgem. Eelkõige on vaja tõhusamaid meetmeid, et kiirendada uute taastuvenergiajaamade rajamist või olemasolevate tootmisüksuste kohandamist käsitlevaid loamenetlusi. 14. juulil 2021 direktiivi (EL) 2018/2001 muutmise kohta vastu võetud ettepaneku 7 artikli 1 lõike 2 punktis a tõsteti taastuvenergia eesmärki juba 32 %-lt 40 %-le. Direktiivi muudatusega (3) tõstetakse liidu taastuvenergiaeesmärk 45 %-ni, et märkimisväärselt tõsta taastuvenergia kasutuselevõtu tempot ja seeläbi kiirendada ELi sõltuvuse järkjärgulist kaotamist taskukohase, kindla ja kestliku energia kättesaadavuse suurendamisega liidus. Toome välja, et kõrgema taastuvenergia eesmärgini jõudmiseks on meie ettepanek arvestada Eesti olemasolevate hüdroenergia ressursil töötavate tootmisüksustega ja kiiresti olemasoleva taristu baasil kasutusele võetavate tootmisüksustega. Hüdroelektrijaamadega on võimalik toota elektrienergiat 30 GWh aastas ja enamgi. Ja see ressurss ei ole praeguses olukorras vähetähtis. – Eestis saavutati ressursi maksimaalse ära kasutamise lähedane olukord 2017 aastal – 29 GWh elektrienergia toodangut hüdroenergiast – 2018. aastast alates on rakendatavad võimsused vähenenud. Tootmised on seiskunud keskkonnalubade puudumise tõttu. Kuivad suved vähendavad töötavate üksuste toodangut. Aastate toodangud olnud vahemikus 19 - 27 GWh elektrienergiat. – Tänased tähtajalise veeloa omanikud ei ole saanud ja ei pruugi saada tähtajatut veeluba. Prognoosi järgi jääbki keskmiseks aastatoodanguks hüdroenergiast Eestis 19 GWh või vähem. – Kui lisada olemasolevatele hüdroelektrijaamade võimsusele lihtsasti kasutusele võetavad, põhiselt liiga rangete keskkonnanõuete rakendamise tõttu välja langenud tootmisvõimsused, saaks rakendada täiendavalt 1,4 MW, siis annaks ressursist 9,3 MW-se koguvõimsuse puhul toota aastas 41 GWh. Leiame, et direktiivi muudatused avaldavad positiivset mõju taastuvenergia tootmises olevatele ja lubade puudumise tõttu välja langenud tootmisüksuste tegevusele, Eestis olemasoleva hüdroenergeetilise potentsiaali maksimaalsele taaskasutuselevõtule. 1. Läbi eelisarendusalade määramise 2. Lubade andmise tempo määramisega eelisarendusaladel ja väljaspool eelisarendusalasid asuvate menetluste sh. projektiga seotud muudatuste keskkonnamõju hindamiseks. 3. Läbi olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamise eelise tunnistamise võrreldes uute rajatavate üksustega ja keskkonnamõju hindamisega ainult muutuse kohta Lk. 14 (19) Lisaks uute taastuvenergiajaamade rajamisele võib olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamine anda märkimisväärse panuse taastuvenergiaeesmärkide saavutamisse. Kuna olemasolevad taastuvenergiajaamad on tavaliselt rajatud kohtadesse, millel on märkimisväärne taastuvenergia tootmise potentsiaal, võidakse ajakohastamisega tagada nende tegevuskohtade jätkuv kasutamine ja vähendada samal ajal vajadust määrata taastuvenergiaprojektide jaoks uusi kohti. Ajakohastamisel on ka muud eelised, nagu olemasolev võrguühendus, tõenäoliselt suurem üldsuse poolehoid ja teadmised keskkonnamõju kohta. Taastuvenergiaprojektide ajakohastamisega kaasneb olemasolevate projektide erineval määral muutmine või laiendamine. Taastuvenergiaprojektide ajakohastamist käsitlev loamenetlus, sealhulgas keskkonnamõju hindamine ja taotluse läbivaatamine, peaks piirduma võimaliku mõjuga, mis tuleneb projekti muutmisest või laiendamisest võrreldes algse projektiga. 4. Taastuvenergiajaamade projektide tunnistamine ülekaalukaks avalikuks huviks Artikliga 16d Lk 15 (22) Taastuvad energiaallikad on väga olulised, et võidelda kliimamuutuste vastu, alandada energiahindu, vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest ja tagada liidu varustuskindlus. Liidu asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamisel peaksid liikmesriigid selliste vajalike juhtumipõhiste hindamiste raames, mille eesmärk on teha kindlaks, kas taastuvenergiajaama, selle võrguühenduse, sellega seotud võrgu enda või salvestusvahendite puhul on konkreetsel juhul tegemist ülekaaluka avaliku huviga, eeldama, et nende jaamade ja nendega seotud taristu puhul on tegemist ülekaaluka avaliku huviga ning et need edendavad rahva tervist ja ohutust, välja arvatud juhul, kui on selgeid tõendeid selle kohta, et kõnealustel projektidel on keskkonnale oluline kahjulik mõju, mida ei saa leevendada ega hüvitada. Kui lugeda sellised jaamad ülekaalukale avalikule huvile vastavaks ning rahva tervist ja ohutust edendavaks, siis saaks nende suhtes kohaldada lihtsustatud hindamist 5. Natura 2000 aladel asuvaid toomisüksused, nende käitamist või taaskasutuselevõttu energeetilise potentsiaali ära kasutamist seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks mõjutab Artikkel 15c, kus Natura 2000 aladel väga rangetest piirangutest ettenähtud leevendus või erand tehisobjektidele. Eestis on taastuvenergiajaamasid, mis rajatud Natura 2000 alale enne ala määramist. Nende jaamade ajakohastamine aitaks kaasa võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vähendamisele, kuid samas ka taastuvenergia tootmiseesmärkide saavutamisele. Kliimaeesmärgid on meie hinnangul olulisemad teistest keskkonnaeesmärkidest, kuivõrd maa üldise temperatuuri tõustes ei pruugi enam spetsiifilisemast keskkonnakaitsest kasu olla, kuivõrd temperatuuritundlikumad liigid on juba hävinud. Seega, hüdroelektrijaamade omanikel peaks olema võimalus investeerida keskkonna seisundi parendamisse koos elektrienergia tootmisega. Elektrienergia tootmine Natura 2000 aladel asuvatel objektidel ei ole perspektiivitu ja seda tuleks liikmesriigis käsitleda kui eelisarendusala. Artikkel 15c Taastuvenergia eelisarendusalad Hiljemalt [kaks aastat pärast jõustumist] võtavad liikmesriigid vastu kava või kavad, millega määratakse artikli 15b lõikes 1 osutatud alade piires taastuvenergia eelisarendusalad üht või mitut liiki taastuvate energiaallikate jaoks. Selles kavas või nende kavades peavad liikmesriigid (a) määrama piisavalt homogeensed maismaa- ja merealad, kus konkreetset liiki taastuvenergia kasutuselevõtul ei ole eeldatavasti olulist keskkonnamõju, võttes arvesse valitud territooriumi eripära. Alade määramisel peab liikmesriik • eelistama tehis- ja ehitatud pindu, nagu katused, transporditaristu alad,  parkimisalad, prügilad, tööstuspiirkonnad, kaevandused, tehissiseveekogud, -järved või -veehoidlad ning asjakohasel juhul asulareoveepuhastid, samuti degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses kasutatav; • jätma välja Natura 2000 alad ning looduspargid ja looduskaitsealad, kindlakstehtud linnurändeteed ja muud tundlikkuskaartide ja järgmises punktis osutatud vahendite alusel kindlaks tehtud alad, välja arvatud nendel aladel asuvad tehis- ja ehitatud pinnad, nagu katused, parkimisalad või transporditaristu; Taastuvenergia hüdroenergeetika sektori liikmed on valmis investeerima tootmisvõimsuste ajakohastamisse ja taastuvenergia toodangu suurendamisse koheselt. Põhilise takistusena näeme, et direktiivi jõustamine Eestis ja liidu poliitilise suuna sisu mõistmine ja seaduslike praktikate väljakujunemine ametiasutustes (lubade menetlemisel) võtab veel aega. Eesti Jõujaamade II voor: Mittearvestatud. REPowerEU direktiiv ei käsitle kaugkütte- ja Kaugkütte Euroopa Komisjon esitas 18. mail „REPowerEU“ algatused, mille eesmärk jahutuse süsteeme hoonetes. Ühing on väljuda Venemaa fossiilkütuste impordist ja kiirendada samal ajal rohepööret. Vastavalt EL energiatõhususe direktiivile 2012/27/EL nimetatakse kaugkütte- või kaugjahutussüsteeme, milles soojuse tootmiseks kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni tõhusaks kaugkütte- ja jahutussüsteemiks. Eestis on selliseid kaugküttesüsteeme 100 tk ning kaugjahutussüsteeme 3 tk. Nimekirjad on leitavad EJKÜ veebilehel https://epha.ee/tohus-energia/ Eelnevaga seoses teeme ettepaneku, et taastuvenergia direktiivis ja hoonete energiatõhususe direktiivis võiks olla REPowerEU raames eraldi välja toodud, et linnalistes piirkondades peaks liikmesriigid edendama hoonete liitumist tõhusate kaugkütte-jahutuse süsteemidega. Uute hoonete rajamisel või olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel tuleks igati vältida kohapeal kasutatavate fossiilsete kütuste kasutamist. Samuti tuleks soodustada olemasoleva hoonefondi liitumist võrkudega, mis võimaldab vähendada maagaasi tarbimist ning säästa seda käitistele, kus kütusevahetus on keerulisem. Selleks otstarbeks tuleks korrigeerida õigusraamistikku ning välja töötada hooneomanike toetuseks vastavad tugimeetmed.  Eeltoodud tegevused aitavad kaasa ka jõupingutuste jagamise määruse aluste eesmärkide saavutamisele. Neugrund II voor: Osaliselt arvestatud seisukohtades 3.1; 4.1; 4.3 2022/0160 (COD) millega muudetakse (EL) 2018/2001 1. Artikli 1 lõikega 3 lisatakse artiklisse 15 uus lõige 2a, milles nõutakse, et liikmesriigid edendaksid uute taastuvenergiatehnoloogiate katsetamist, kohaldades samal ajal asjakohased kaitsemeetmeid. Otseselt ei mõjuta projekti, kuid loob võimaluse energeetika valdkonna ja know-how üldisele arendamisele ja uute tehnoloogiate välja töötamisele. Kuna uued tehnoloogiad nõuavad suuri eelkulutusi, samuti on turul on võrdlemisi piiratud arv uusi tehnoloogiaid saadaval, annab selge raamistik loamenetluses kindlust ettevõtjale juurde. Positiivseks mõjuks võib pidada know how ja teadmiste immigratsiooni. Meretuuleparkide arenduste jaoks on see punkt oluline selles suhtes, et see võimaldab arendada tuuleparke ka sügavamates vetes. Seega avab see suure arvu uusi potentsiaalseid tootmisalasid avamerel ja paremate tuultega (teatavasti on merel tuul ühtlasem). 2. Artikli 1 lõikega 6 asendatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikkel 16 ja laiendatakse loamenetluse kohaldamisala, selgitatakse loamenetluse algust ning nõutakse, et taastuvenergiaprojektide taotlustega seotud kaebuste puhul kasutatakse kõige kiiremaid haldus- ja kohtumenetlusi. Iseenesest iga arenduse jaoks teretulnud muudatus, lisab ettevõtjatele kindlust, et nad ei pea kohtus pikaajaliselt menetlema, aga ka ressursse selle võrra rohkem kulutama. 3. Artikkel 16 (3). Liikmesriigid loovad või määravad ühe või mitu kontaktpunkti. Positiivne muudatus, sest loataotlejal on tavaliselt vaja järge pidada ja küsida taga iga loamenetluse seotud asutusega (kooskõlastused nt). 4. Artikkel 16b (1). Liikmesriigid tagavad, et väljaspool taastuvenergia eelisarendusalasid asuvate projektide puhul ei kesta artikli 16 lõikes 1 osutatud loamenetlus üle kahe aasta. Kui see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võib nimetatud kaheaastast tähtaega kolme kuu võrra pikendada. Mõjutab otseselt seotud projekti. Igati teretulnud muudatus. Hetkel oleme menetlenud juba üle 11 aasta. Kõige rohkem on selle aja jooksul muserdanud ebakindlus ja lootuse tärkamine ning samas ka kadumine. Tuuleprojektide arendamine ei ole kunagi lihtne protsess, kuna tuleb erinevatelt valitsusasutustel taotleda kooskõlastusi ja lubasid. Samuti  pälvivad sellised projektid palju avalikku tähelepanu. Seega tekivad projektide edasiviimisel viivituses seoses rangete menetlusnõuete või kohalike vastuoludega. Samuti ei ole väike taolistes projektides poliitiline huvi. Seetõttu on oluline, et loamenetlus oleks sujuv ja kompetentsed ametnikud lahendaksid taotlusi. Eesti II voor: Teadmiseks võetud. Elektritööstuse Liit hindab Komisjoni tehtud ettepanekuid üldiselt positiivselt ja tooksime Liit välja põhilise: - Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku vähendada EL-i sõltuvust Venemaa päritoluga fossiilsetest kütustest ja lõpetada Venemaa energiakandjate import 2027 aastaks tervikuna. Lähtudes tekkinud geopoliitilisest olukorrast, on Euroopa Komisjoni ettepanek mõistlik ja lähtub ka Eesti uue valitsuse koalitsioonilepingust, kus Eesti on juba alustanud selle ettepaneku kiire realiseerimisega. - Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku kiirendada taastuvenergia projektide arendamist, suurendades energiaefektiivsust ja rakendades erinevaid meetmeid energiamajanduse elektrifitseerimiseks ning dekarboniseerimiseks (sh soojuspumpade kasutamine jms). Esiteks peab nentima, et Eesti kehtiv 2030 aasta taastuvenergia eesmärk on kindlasti madal (ca 40%). Võttes arvesse tekkinud energiakriisi, siis on eesmärgi tõstmine vältimatu. Eesti uus valitsus on koalitsioonilepingus juba ka ette pannud eesmärgi tõstmise. Samas on Euroopa tasemel oluline silmas pidada, et eesmärkide tõstmine ei jää ainult mehaaniliseks ehk kõrgemate eesmärkide saavutamiseks rakendataks kindlasti toetavaid meetmeid. - Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku kaitsta haavatavaid tarbijaid kõrgete energiahindade eest kasutades erinevaid toetusmeetmeid. Liit leiab, et selline ettepanek väärib toetust. Teatavat ettevaatlikust tekitab samas Euroopa Komisjoni paindlikkus turule „ajutise“ sekkumise osa, seal hulgas nn „liigkasumite“ maksustamise. Liit on seisukohal, et selliseid meetmeid tuleks vältida, kuivõrd need kahjustavad investeerimiskindlust, mis on energeetikas ehk väga suurte investeeringute vajaduste keskkonnas eeldus, mida tuleks tekitada, väärtustada ja säilitada. - Euroopa Komisjon on üldiselt leidnud, et praegune turudisain on efektiivne ja ei vaja põhjalikku muutmist. Oleme samasugusel seisukohal, samas teatud detailid energiakriisi tingimustes vajavad sügavamat analüüsi ehk meid mõjutavad oluliselt EL teistes riikides kasutatavad regulatiivsed meetmed, mis võivad seada ohtu meie elektrisüsteemi toimimise äärmuslikes oludes. Kokkuvõttes hindame Euroopa Komisjoni ettepanekuid üldiselt positiivselt ja soovitame neid toetada. Oluline osa nendest ettepanekutest sisaldub juba ka Eesti uue valitsuse koalitsioonilepingus. 23.09.2022: *Ettepanek 6.1 (Pooldame energiatõhususe direktiivi ettepanekut suurendada Euroopa Liidu eesmärki energiatarbimise vähendamiseks 2030. aastaks 13% võrra, võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga.): Seletuskirjast ei selgu, milliste konkreetsete meetmete kaalumise tulemusena on seletuskirja koostajad jõudnud arvamusele, mis toetab energiasäästu eesmärgi tõstmist. Seletuskirjas esitatu on üldsõnaline ja ei võimalda hinnata konkreetset mõju. Teeme ettepanekud: esiteks, oluliselt Toetame EL üles energiatõhususe eesmärgi tõstmist, mis täiendada seletuskirja, esitades analüüsi uue eesmärgi täitmise omakorda kohaldub liikmesriikidele. Primaarenergia võimalikkuse kohta võttes aluseks kehtivate energiatõhususe mittesiduva eesmärgi täitmine sõltub olulisel määral regulatsioonides seatud valdkondade kaupa (avaliku sektori potentsiaal; taastuvenergiaallikate kasutusele võtust. Energia hoonefondi potentsiaal; energiatõhususkohustuse täitmise potentsiaal lõpptarbimise siduv eesmärk on täidetav nii EL kui riiklike kasutades riiklikke meetmeid – nt elanike informeerimine, maksupoliitika, õigusaktide koosmõjul. Eestil on ELi keskmisest väiksem lõpptarbijate toetusmeetmed; võrguettevõtjate ja soojatootjate potentsiaal SKP, mistõttu kohaldub Eestile võrreldes paljude teiste jne). Ilma detailsema analüüsita jääb arusaamatuks, miks soovitatakse LRdega madalam siduv eesmärk ehk 13% asemel 11,57%. eesmärgi tõstmist toetada. Vastupidi, lähtudes konservatiivsetest eeldustest ja märkimisväärsest lahknemisest Eesti seniste siseriiklike eesmärkidega (ENMAK) peaks Eesti eesmärgi tõstmise tagasi lükkama või tegema ettepaneku kehtestada uus eesmärk Ettepanek 7.1: Arvestame ning pehmendame seisukoha indikatiivsed, mitte kohustuslikuna. sõnastust. *Ettepanek 7.1 (Eesti ei toeta ettepanekus esitatud universaalset päikesepaneelide paigaldamise kohustust juhul, kui erandite tegemine ei ole piisavalt selge.): Seletuskirjas kirjeldatud erandinäidetest ei ilmne otseselt, et nende tõttu tuleks eelnõus esitatud ettepanekud tagasi lükata. Ettepaneku võiks  seega ümber sõnastada positiivses võtmes (a la Eesti toetab juhul kui on piisavalt selgelt määratletud erandite ulatus ja alused). Kaubandus- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Osaliselt arvestatud seisukohtades 3.1; 4.1; 7.2 Tööstuskoda Keskkonnaministeeriumi võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni „RePowerEU“ määruse ettepaneku (edaspidi: Ettepanek) osas, millega komisjon soovib hoogustada taastuvenergia kasutuselevõttu ning suurendada taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas seatud eesmärke. Oleme Ettepanekuga tutvunud ning esitame oma kommentaarid järgnevalt. 1. Toetame komisjoni algatust kiireks energiasõltumatuse tagamiseks rohepöörde teel Kaubanduskoda toetab Ettepanekus sätestatud taastuvenergia eesmärke, mille hulka kuulub muuhulgas taastuvenergia osakaalu tõstmine 2030. aastaks 40 protsendi pealt 45 protsendi peale. On selge, et Euroopa Liit peab saavutama energiasõltumatuse võimalikult kiiresti ning ka vajadus kiire rohepöörde järele on ilmne, et pidurdada kliimamuutust ja sellest potentsiaalselt tuleneda võivaid kahjusid ettevõtetele. 2. Toetame ideed lühendada loataotluste tähtaegu taastuvenergia Eelisarendusaladel Ettepaneku artikli 1 lõike 4 alusel täiendatakse direktiivi 2018/2001 selliselt, et sellesse lisatakse artikkel 15b, mille lõike 1 kohaselt teevad liikmesriigid hiljemalt aasta jooksul pärast Ettepaneku jõustumist kindlaks maismaa- ja merealad, mis on vajalikud, et rajada taastuvenergiajaamad, mida on vaja, et nad saaksid anda oma riiklikud panused 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamisse. Nimetatud aladel hakkavad Ettepaneku artikli 1 lõike 7 kohaselt kehtima muudest aladest erinevad loamenetluse tähtajad. Üldjoontes hakkavad selle kohaselt loamenetluste tähtajad eelisarendusaladel olema praegusega võrreldes ligikaudu poole võrra lühemad. Kaubanduskoda toetab seda muudatust, kuna see vähendab oluliselt ettevõtjate halduskoormust. 3. Päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu kohustus võib Eesti oludes vajada teatud erandeid Ettepaneku artikli 2 kohaselt muutub päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtt kohustuslikuks 31. detsembriks 2026 kõigil uutel üldkasutatavatel ja ärihoonetel, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit; 31. detsembriks 2027 kõigil olemasolevatel üldkasutatavatel ja ärihoonetel, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 ruutmeetrit, ning 31. detsembriks 2029 kõigil  uutel eluhoonetel. Samuti on selles artiklis välja toodud, et liikmesriigid määravad kindlaks ja avalikustavad riiklikul tasandil kriteeriumid nende kohustuste praktiliseks rakendamiseks ja võimalike erandite tegemiseks teatavat liiki hoonetele vastavalt päikeseenergiaseadmete hinnatud tehnilisele ja majanduslikule potentsiaalile ning selle kohustusega hõlmatud hoonete omadustele. Kaubanduskoda juhib siinjuures tähelepanu kahele asjaolule. Esiteks on Eestis mitmeid piirkondi (näiteks Hiiumaa), kus taastuvenergia tootmisseadet ei ole võimalik elektrivõrguga ühendada, sest elektrivõrgu võimekus on ammendunud. Seetõttu võib praktikas osutuda problemaatiliseks uue nõude täitmine igas Eesti piirkonnas Ettepanekust lähtuvalt ei ole selge, kas koos kohustusega kasutada tulevikus uute hoonete puhul päikeseenergiaseadmeid, laieneb ka liikmesriikidele kohustus tagada, et elektrivõrk oleks valmis igal ajal vastavaid võimsusi vastu võtma. Teiseks tuleb Eesti puhul arvestada, et teatud juhtudel võidakse uued hooned ehitada sellisesse kohta, mis ei ole soodne päikeseenergiaseadmete jaoks. Selliseks näiteks võib tuua hoone, mis on ümbritsetud suurtest puudest, mis selgelt vähendavad päikeseenergiaseadmete tootlikkust ja seeläbi ka nende majanduslikku otstarbekust. Samuti tuleb arvestada, et talvekuudel paistab päike Eestis üsna madala tõusunurga all, mis mõnes kohas võib tähendada, et hoonele ei lange mitme kuu vältel hetkekski päikesevalgust. See tekitab küsimuse päikeseenergiaseadme kasutamise nõudmise mõistlikkusest sellistes piirkondades. Seega näeme vajadust, et sellistel juhtudel ei peaks uus nõue kehtima. Loodan, et peate võimalikuks Kaubanduskoja seisukohti arvesse võtta. Kaitseministeeriu II voor: Osaliselt arvestatud seisukohas 7.1. m COM(2022) 222 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/22-01282 esitab Kaitseministeerium arvamuse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust. Direktiivi seletuskirja leheküljel lõikes 6 „Eksperdiarvamuse kogumine ja kasutamine“ on välja toodud, et direktiivi ettepanek tugineb uuringu „RES Simplify“ tulemustele, milles antakse põhjalik ülevaade praegustest loa andmisega seotud takistustest, riiklikest tulemusnäitajatest ja taastuvate energiaallikate loamenetlustega seotud parimatest tavadest, keskendudes halduslikele takistustele energiasektoris. Seletuskirjas esitatud põhjustes ja eesmärkides (lk 1) on esitatud lühike kokkuvõte „RES Simplify“ uuringust, milles on keskkonnakaitse ja maakasutusviiside kõrval nimetatud kõige olulisemate takistustena taastuvenergiakäitiste kasutuselevõtul ka vastuolu sõjaliste ja õhukaitse küsimustega. Siiski ei nähtu eelnõust, et selle koostamisel oleks arvestatud ka riigikaitse ja julgeoleku argumentidega. Arvestamine üksnes looduskatiseliste piirangutega, ei võimalda Kaitseministeeriumi hinnangul lahendada loamenetlustega seotud probleemi. Peame oluliseks, et riigikaitseliste argumentidega oleks arvestatud juba taastuvenergeetika eelvalikualade määramisel. Seda arvestades teeb Kaitseministeerium ettepaneku arvestada eelnõu suhtes seisukohtade väljatöötamisel riigikaitseliste ja julgeoleku vajadustega. Iseäranis peab Kaitseministeerium vajalikuks täiendada eelnõus Artikkel 1 Artikkel 15c Taastuvenergia eelisarendusalad (1) a. toodud lauset alla joonitud mõttega. (a). Määrama piisavalt homogeensed maismaa- ja merealad, kus konkreetset liiki taastuvenergia kasutuselevõtul ei ole eeldatavasti olulist keskkonnamõju või muid tegevust välistavaid kriteeriumeid (näiteks riigikaitse ja julgeolek), võttes arvesse valitud territooriumi eripära. Lisaks eeltoodule pöörab Kaitseministeerium tähelepanu eelnõu artikkel 2 Artikkel 9a-le, mis käsitleb päikeseenergia tootmist hoonetes. Kõnealune artikkel sätestab sobivate päikeseenergia seadmete kasutuselevõtu. Riigikaitse ja julgeoleku kaalutlustel ei ole teatud riigikaitseliste ehitiste (nimelt raadiosüsteemide) läheduses võimalik võimsate päikeseelektrijaamade rajamine. Kaitseministeeriumile on oluline, et liikmesriigil säiliks paindlikkus teha põhjendatud juhul erandeid kõnealuses artiklis väljendatud kohustustest. Seda arvestades palume seisukohtade koostamisel arvestada vajadusega täiendada nimetatud artiklit sättega, mis annab võimaluse riigil keelduda teatud piirkondades riigikaitselistel  kaalutustel suure võimsusega päikeseenergiaseadmete lubamisest, sh hoonetel. Täname, et arvestate eelnõu seisukohtade koostamisel riigikaitseliste vajadustega. Sunly AS II voor: Osaliselt arvestatud seisukohas 3.3. REPowerEU algatus ja taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine Lugupeetud minister Riina Sikkut Euroopa Komisjoni uute taastuvenergia võimsuste arendamise takistuste analüüs ’RES Simplify’ toob kahesuurima puudusena välja pikad ja bürokraatlikud menetlused lubade taotlemisel ning vastuolu avalike hüvedega (ennekõike keskkonnakaitse). Ka Eestis on uute taastuvenergiaprojektide elluviimisel kujunenud üheks olulisemaks probleemiks pikale venivad planeerimise- ning loamenetluse protsessid, mis on lisaks sageli kohalike elanikele arusaamatud. Kohati liigne ja ülemäära korduv kooskõlastamise vajadus ei ole samuti optimaalne. Lubade menetlemise protsess vajab radikaalset lühendamist ning seetõttu on REPowerEU algatuse raames välja pakutud muudatused ja üldisem protsesside audit vajalik ja tervitatav. Euroopa Komisjoni taastuvenergia direktiivi muutmise eelnõu näeb ette riigi oluliselt suuremat sekkumist tuuleenergia alade planeerimisse, pannes riikidele kohustuse kaardistada ja määrata eelisarendusalad. Eestis on hetkel käimas vähemalt 10 kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu protsessi, mille eesmärk on leida tuuleparkidele sobilikke asukohti, viies läbi oluliselt detailsemaid uuringuid, kui riiklikul tasemel realistlik oleks. Nende protsesside käigus on kohalikel elanikel hulgaliselt võimalusi kaasa rääkida ning kohalikul volikogul ruumilisi otsuseid langetada. Lisaks on enamustes valdades pooleli üldplaneeringute uuendamised, mille raames paljud vallad määravad ka tuuleenergeetikaks sobilikud alad. Oluline on direktiivis toodud eelisarendusalade kaardistamine ja määramine nii, et selle käigus ei seataks ohtu juba käimasolevaid menetlusi ning paradoksaalsel kombel hoopis ei pidurdataks kiiremat taastuvenergiale üleminekut. Seepärast tuleks omavalitsuste poolt tehtud töö tulemusi kasutada eelisarendusalade kaardistuse alusena ning arvata omavalitsuste poolt välja valitud alad nii suures mahus kui võimalik eelisarendatavate alade hulka. Eraldiseisva riigi eriplaneeringu või sarnase protsessi algatamine saadaks kohalikele omavalitsustele ning kohalikele elanikele selge ja negatiivse sõnumi, et juba käimasolevad menetlused ei ole olulised ning riiklike eesmärkide täitmiseks vajalikud tootmismahud määratakse paralleelse protsessiga. Lisaks on väljapakutud kujul üleriigilise kaardistamise näol tegemist hoomamatult keerulise ja mahuka protsessiga, mis on pakutud ajaraamis teostatav vaid riikliku sunni läbi (näiteks maaomandi küsimuses). See aga seab potentsiaalselt ohtu suhtumise rohepöördesse tervikuna. Viimased kogemused riigi poolt algatatud planeeringutega (Hiiu merealade planeeringul tuuleenergeetika alade tühistamine Riigikohtu poolt, Est- Fori tselluloositehase rajamiseks käivitatud riigi eriplaneeringu katkestamine enne uuringute algust) ei lisa ka kindlust, et riigi poolt üle- eestiliselt läbi viidud protsess oleks kvaliteetsem, kiirem ja osapooli kaasavam. Käimasolevates menetlustes on huvitatud osapooled juba teinud olulisi pingutusi selgitamaks nii kohalikele elanikele kui poliitikutele tuuleparkide rajamise vajalikkust ning võimalikke mõjusid. Riigi tugi nendes protsessides selgitustöö tegijana ning omapoolsete viivituste vältimise näol oleks taastuvenergia kiire arengu seisukohast kõige mõjusam meede. Käimasolevate protsessidega leitavad tuuleenergiaks sobilikud alad võimaldaksid potentsiaalselt rajada piisavas mahus tuuleparke katmaks Eesti 2030. aastaks võetud taastuvenergia eesmärke. Paralleelsete protsesside algatamine vaid direktiivi eelnõule viidates ei ole kindlasti õigustatud, kuivõrd on realistlik eeldada, et see vähendab oluliselt kohalike omavalitsuste ning elanike vastuvõtlikkust jätkata käimasolevate menetlustega ning kokkuvõttes kaotatakse väärtuslikku aega. Eelisarendusalade määramisega võrdset tähelepanu tuleks pöörata planeeringute ja loamenetluste üldisemale lühendamisele. See on eesmärk, mida näeb ette ka direktiivi eelnõu. Kokkuvõtvalt oleks meie ettepanekud järgnevad: § REPowerEU algatuse raames ettenähtud eelisarendusalade kaardistamisel tugineda juba käimasolevate protsesside käigus tehtud tööle, kogutud andmetele ning leitavatele aladele ning mitte algatada paralleelset riigipoolset planeeringut. § Sõltumata taastuvenergia direktiivi muutmise eelnõu läbirääkimiste edenemisest tuleks planeerimismenetluse auditi põhjal vajalikeks peetavate muudatused esimesel võimalusel ellu viia, et lühendada kõiki taastuvenergia loamenetlusi. § Menetluste kiirendamiseks tuleb kõikidel menetlustega seotud asutustel (näiteks Keskkonnaamet) eraldada asutusesiseselt lisaressursse, et tagada kiirem tegutsemine käimasolevates protsessides ning kooskõlastusaegade vähendamine. § Detailplaneeringute ning hilisemale loamenetlusele uute tähtaegade kehtestamise nõude valguses kaaluda vajadusel protsesside kooskõlastavaks osapooleks mõnda riikliku pädevat asutust (nt TTJA), kui on oht, et täiendavate nõuete seadmine kohalikele omavalitsustele võib ohustada nende autonoomiat. § Rakendada kiiresti RePowerEU ettepanek, mille kohaselt taastuvenergia arendamine defineeritakse seaduses kui ülekaalukas avalik huvi. Mitte oodata direktiivi rakendumist, vaid viia taastuvenergia arendamine kui ülekaalukas avalik huvi seadusandlusesse nii kiiresti kui võimalik. § Siduda omavalitsustele EL ühtekuuluvuspoliitika vahendite jagamine omavalitsuse tegevuse või tegevusetusega taastuvenergia arendamise toetamisel. Selleks arvestada struktuurivahendite jaotamisel ühe hindamiskriteeriumina, kas valla üldplaneeringus on arvesse võetud taastuvenergiaks määratud alasid või mitte ning sarnaselt riiklikul tasemel seatavale eesmärgile ka seda, kas valla territooriumil toodetakse taastuvenergiat juba rohkem, kui tal endal tarbimiseks vaja. Oleme valmis oma ettepanekuid oluliselt detailsemalt põhjendama ning kaasa mõtlema, kuidas kõigile osapooltele sobivaim lahendus leida, mis võimaldaks taastuvenergiaprojekte kohalikega koostöös kuid ka kiiresti ellu viia. 26.09.2022: Lubatud Sunly AS kommentaarid Eesti seisukohtadele REPowerEU direktiivi ettepanekute kohta, mille lähtekohaks Analüüsime ettepanekuid siseriiklike protsesside Sunly AS 05.09.2022 saadetud samasisuline kiri Majandus- ja õigusaktide muudatuste väljatöötamise käigus ning saame Kommunikatsiooniministeeriumile. siis tagasisidet anda. Tänased erinevad planeeringud on Eestis taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks piisavad. Seetõttu tunneme peamiselt muret REPowerEU direktiivi Eesti seisukohtade juures alapunktis 2 kirjeldatud eelisarendusalade üle, mis võivad ohtu seada käimasolevad menetlused ning paradoksaalsel kombel hoopis pidurdada kiiremat taastuvenergiale üleminekut. Eelnevast lähtuvalt on meil Eesti seisukohtadesse järgnevad täiendused: Muuta punkti 2.1 järgnevalt: Toetame direktiivi eesmärki, mille kohaselt on liikmesriigid kohustatud määrama taastuvenergia eelisarendusaladeks piisavas mahus alasid, mis on vajalikud riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks, sobivad eriti hästi taastuvenergiaprojektide arendamiseks ning toetuvad juba käimasolevate protsesside käigus tehtud tööle ja kogutud andmetele, kus konkreetset liiki taastuvate energiaallikate  kasutuselevõtul ei ole eeldatavat olulist keskkonnamõju. Nõustume tähtajaga kaardistada eelisarendusalad 2 aasta jooksul direktiivi jõustumisest. Muuta punkti 2.2 järgnevalt: Peame vajalikuks, et juba vastu võetud taastuvenergeetika projektide kavadega hõlmatud alasid oleks võimalik kasutada eelisarendusalade kaardistuse alusena ja jätkata seal loamenetlustega. Tuleb võimaldada juba kavandamisel olevate alade nii suures mahus kui võimalik arvamine eelisarendatavate alade hulka. Nendel aladel pole kohustust uuesti eelisarendusalasid kaardistada ja kavasid koostada. Antud põhimõte kehtib ka planeeringute puhul. Selgitus: Sõltumata REPoweEU initsiatiivist on Eestis juba jõustunud või koostamisel mitmeid üld- ja eriplaneeringuid tuuleparkide rajamiseks. Seda peab eelisarendavate alade valiku protsessis arvesse võtma, sest keskkonnakaitselisest aspektist on iga täiendav eelisarendusala surve Eesti ökosüsteemidele ja sellega seotud elurikkusele. Hetkel on kokku käimas vähemalt 10 kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu protsessi, mille eesmärk on leida tuuleparkidele sobilikke asukohti. Läbi viiakse oluliselt detailsemaid uuringuid, kui riiklikul tasemel oleks realistlik. Nende protsesside käigus on kohalikel elanikel hulgaliselt võimalusi kaasa rääkida ning kohalikul volikogul ruumilisi otsuseid langetada. Oluline on direktiivis toodud eelisarendusalade kaardistamine ja määramine nii, et selle käigus ei seataks ohtu juba käimasolevaid menetlusi. Eelnevast lähtuvalt ei peaks alasid eraldi hakkama kaardistama ja planeeringut koostama, kui vastav planeering on juba kehtestatud. Sarnase ettepanekuga on välja tulemas ka Saksamaa, mida soovitame võimalusel Eestil arvestada. Eesti Omanike 22.09.2022: Turuosaliste küsimustele vastati meili teel ning seletuskirja Keskliit Arvestades, et Eesti energiatarbimises on suurim osakaal on vastavalt täiendatud. kodutarbimisel (35%), palun saata eraldi Eesti ettepanekud kodutarbimise kohta. Praegu esitatud dokumentides – seletuskiri ja EP/EN ettepanek, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001; 2010/31/EL; 2012/27/EL – ei õnnestu tuvastada ühtki Eesti ettepanekut. Kuna märkuste tegemiseks on aega napilt, kõigest esmaspäevani, siis oleks abiks, kui kodutarbijaid puudutavad ettepanekud esitate meile eraldi. 1. Seletuskirjas olete märkinud m.h – Käesoleva ettepaneku mõju majandusele on üldiselt positiivne, kuid negatiivse mõjuna võib välja tuua halduskoormuse kasvu kinnisvaraomanikele, seda nii kodumajapidamistele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele kui ka ettevõtetele. Mis on Eesti negatiivse mõju vähendamise ettepanekud? 2. Konkreetne näide seoses Art 9, millest on seletuskirjas palju juttu (mainitud 17X). Teatavasti on suurim omavalitsus Tallinn alustanud kampaaniat, et elanikud toodaks enda tarbeks päikseelektrit. Samal ajal pidagem silmas, et Tallinnas on 22 miljööala ja üks muinsuskaitseala (vanalinn), kus kokku asub kümneid tuhandeid kodusid. Ajalooliste hoonete energiatõhusus on teatavasti madal. Tallinn annab uudises teada, et nende piirkondade koduomanikele rakenduvad kallimad lahendused. Seega konkreetsel sihtrühmal (arhitektuuriväärtusliku hoone omanikud), tuleb taaskord taluda suuremaid kulusid, mis lisanduvad juba neile rakendatud omandikitsendustest tingitud muudele oluliselt kõrgematele kuludele. Seletuskiri libiseb teemast ettevaatlikult üle, nentides vaid, et Eesti hoonefondist on kultuuripärandina kaitse all üksnes marginaalne osa (ca 2- 3%). Juhin tähelepanu, et kultuurimälestiste registris on kaitsealuste hoonete koguarv 16146 (üksikmälestised 5269 tk + muinsuskaitsealade hooned 10877 tk) ning nendega on seotud 105 tuhat eraisikut. Täiendavalt lisanduvad sellele numbrile miljööalade hooned. Seega seda sihtrühma marginaalseks nimetada on pehmelt öeldes põhjendamatu. Kvantiteedist tuleb olulisemaks pidada kvaliteeti ja pole kahtlust, et tegemist on kõige väärtuslikuma hoonefondi osaga. Palun täpsustage – - mis ehitismälestiste number on aluseks võetud hoonefondi suhtarvu tuletamisel (ca 2-3%)? - juhul kui see sisaldab ainult üksikmälestiste arvu, siis mis põhjendusel on välja jäetud muinsuskaitsealade ja miljööalade hooned? - milliseid meetmeid plaanib Eesti rakendada arhitektuuriväärtuslike hoonete omanike toetamisel „Fit for 55“ eesmärkide saavutamisel? Seoses minu kirjaga ja selles puudutatud ehitismälestiste ja miljööalade temaatikaga (vt. p 2) veel üks täiendav palve. Tunnen huvi, kas muinsuskaitseamet ja tema halduspartnerid Tallinn ja Tartu andsid teile sisendit arhitektuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe parendamise teemal? Kui jah, siis kuidas saaks vastavate märkuste/arvamustega tutvuda? 25.09.2022: Täname võimaluse eest esitada oma märkused Eesti ettepanekutele. Leiame, et need märkused puudutavad pigem siseriiklike 1. protsesse mitte REPowerEU direktiivi ettepanekule Lähtudes ELi päikeseenergia strateegiast lk 4 (link siin) ja allajoonitud vastamist. osundusest: Euroopa Liit ja liikmesriigid teevad koostööd, et ● asutada 2025. aastaks vähemalt üks taastuvenergia kogukond igas omavalitsusüksuses, kus on üle 10 000 elaniku; ● tagada, et energiaostuvõimetute ja haavatavate tarbijate jaoks oleks päikeseenergia kättesaadav, näiteks sotsiaalelamute paigaldiste või energiakogukondade kaudu või üksikpaigaldisi toetava rahastamise teel; ja Tallinna Kliimakavast (lk 6 ja lk 35) „Tallinna elanikel on võimalik osaleda ühistulises energiatootmises“; „päikesepaneelidest elektrit tootvate (nt vesinikku salvestavate) kogukondlike energiaühistute loomise ja toetamise mudeli väljatöötamine, sh finantsinstrumendi (nt kapitaligarantii) väljatöötamine ja rakendamine; taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu suurendamine linna asutustes.“ Teeme ettepaneku: Võimaldada korteriühistutele ja majapidamistele, kes ei saa ise rajada päikeseparke (asukoht ilmakaarte suhtes ebasoodne, kõrghaljastus, naaberhoonete varjud, miljooväärtuslikud ja muinsuskaitsealused hooned, ühistuliikmete vahel kokkuleppe saavutamise venimine) osalemine KOV katustele (raamatukogu, ujula, kool, lasteaed, linnaosavalitsus jt) rajatavates päikeseparkides energiaühistu vormis. Plussid: ● KOV loob võimaluse neile linnaelanikele, kelle elukohale ei saa päikesejaamu rajada; ● KOVi eelarvet ei koorma, sest park rajatakse energiaühistu liikmete sissemaksetega; ● KOV saab kiirelt kasutusele võtta kohapeal toodetud taastuvenergia; ● Kohapeal toodetud taastuvenergiale ei rakendu võrgutasu; ● KOV maksab elektri eest enda linnakodanikele mitte energeetikafirmale; ● Pargid rajatakse päevase tarbimisega hoonetesse, kodud on valdavalt päevasel ajal tühjad; ● KOV näitab eeskuju, kaasab linnakodanikke, loob võimaluse osaleda taastuvenergeetikas kaitsealuste hoonete omanikel; ● Päikesepaneelide tehnoloogia areng jõuab tõenäoliselt paari aastaga, kui käivitame kogukonnapargid KOVi katustel, ka vanalinna ja miljööaladele sobivate lahendusteni; ● Igas ühistus 2-3 liiget, kes on põhimõtteliselt muudatuste vastu ja hoiavad kogu maja renoveerimist kinni. KOVi katusele rajatavas kogukonnapargis osalevad need ühistuliikmed, kes soovivad ning nad ei pea „kannatama“ vähemuse arvamuse pärast; ● Eesti eraisikute hoiuste maht on 10 miljardit eurot. Mõistlik pakkuda sellele rahale investeerimisvõimalust Eestis. Vajadus: ● Linn (st Tallinn ja teised KOV’d) peab ellu viima 2-3 pilootprojekti, et leida kiirelt sobivad mudelid. Ideaalse kõigile sobiva juriidilise ja ärimudeli leidmiseks kulub aastaid (+ hanked); ● Rahandusministeerium (riigihangete eest vastutaja) ja riigikontroll annavad pilootide tegemiseks kirjaliku loa, et anda KOV ametnikele julgus teemaga tegeleda. 2. Eesti on EL-is erandlik kaugloetavate elektriarvestite hulga poolest. See võimaldab kiirelt luua virtuaalse arvestussüsteemi koos elektri bilansihalduskohustusega, kus majapidamised, kes on nõus võtma kohustuse, et tipptunnil (kl 17-20) ei tarbi elektrit või teevad seda vaid teatud Kwh ulatuses, saavad selle eest rahaliselt tasutud. Kui majapidamine siiski tarbib elektrit üle lubatud määra, siis maksab ületarbitud koguse eest „trahvina“ turuhinnast natuke rohkem. Demand response lahendused on juba kasutusel suurte tööstusettevõtete ja külmhoonete seas, kuid majapidamiste tasemel on selleks vaja üleriiklikku initsiatiivi. Iga üksiku majapidamise panus on väike, kuid agregeerides mahud kokku Eesti tasandil, on võimalik mõjutada elektrihinda tarbimise vähendamise kaudu. Võrguliitumist soovijatele teha kiire analüüs, kas on konkreetses asukohas salvestusseadmete lisamine odavam kui jaotusvõrgu ettevõtte poolt täiendavate võrgutugevduse investeeringute tegemine. Selmet anda toetust päikesepaneelide ostmiseks/paigaldamiseks, võiks toetada ühistuid ka ainult salvestusseadmete soetamisel (öösel ostetakse odavat elektrit akusse, mida päevasel ajal tarbitakse). Salvestusseadmete hind on hetkel veel kõrge, kuid ka praeguste salvestuslahenduste kasutuselevõtt võimaldaks juhtida elektritarbimist tiputundidelt madalamale. Salvestusseadmed on modulaarsed ning ühikuhinna odavnedes on võimalik hoone kohapealset akupanka laiendada. 3. REPowerEU tegevuskavaga seotud direktiivid küll otseselt ei käsitle järgnevat, kuid leiame, et Eesti huvides oleks mõelda väiksemate koostööjaamade (päikese- ja tuuleenergia ning maakütte kooskasutus) rajamisele. Nende rajamine erapartnerluse põhimõttel aitab vältida katkestusi, mida võivad põhjustada ilmastik või poliitilised arengud. Teadaolevalt ei toeta KredEx'i 366 milj. euro suurune 5-aastane toetusmeede korterelamutele päikesekollektorite finantseerimist. ÜKP 2021-27 raames saab Eesti 3.5 milj eurot, kuid see ei taga täies ulatuses riskivaba toimimist. KredEx'i uudistele toetudes tunneme head meelt, et MKM lisab väikeelamute toetusmeetmele (8 milj. eurot) täiendavalt 15 milj. eurot, mis avardab võimalusi ka väikeelamute energiasäästu leevendamiseks ESTGRANIIT 25.09.2022: Teadmiseks võetud. Hüdroelektrijaamad jäid REPowerEU Mind on Keskkonnaamet 15 aastat mõnitanud ja bürokraatiaga direktiivist välja. solgutanud ja lõpuks sain infarkti peale 1,5 aastast veeloa taotlust. Jaam müüdud ,aga teemad ikka hingel. Eestis on tubli 500+ kohta jõgedel,kuhu saab rajada hüdrojaam nii oma majapidamise tarbeks,kui võrku müües. Keskmine jaama võimsus kokku umbes 15-35 kw ja kui see korrutada saab soliidse võimsuse,mis tiksub 24h. Selleks peaks olema koheselt taotlusvoorud paisude renoveerimiseks ja seadmete soetamiseks. Vanad veskikohad,kus pais üleval ainult pane turbiin ja automaatika,kuid see käib üle jõu ...Rääkisin paljudele kõrgetele sõjaväe juhtidele ja riigikoguliikmetele juba 20 a tagasi,et kõik hüdrojaamad peaksid olema kriisi olukorras sõjalise alluvusega ja muidugi ka riigipoolse rahalise toetusega rahuajal,kuid see jutt oli kurtidele kõrvadele. Müüsin elektrijaama maha,kuna närvid ei pidanud bürokraatiale vastu,kuid kevadel tahaks hakata uut rajama,kui seadusandlus läheb inimlikuks. Kolme kuni viie päevaga peaks olema veeluba. Riiklik toetus vähemalt 80% ja ülejäänud arendaja kanda. Kui palju on viimase 10 a jooksul keskkonnaametiga käidud kohtus veeloa pärast?? mitte vähe Muinsuskaitseam 26.09.2022: et Edastan Muinsuskaitseameti poolsed ettepanekud. Teadmiseks võetud. Vastus peamisele kirjas toodud küsimusele: 1. Mälestistes ja muinsuskaitsealade hoonetes on peamiseks takistuseks energiatõhususe tõstmisel sageli omanike finantsvõimekus, mida võimendab nendes hoonetes tehtavate ehitustööde keskmisest suurem keerukus ja hind. Seda probleemi saab leevendada restaureerimistööde toetuste mahu tõstmisega. 2. Teiseks takistuseks on asjakohaste teadusuuringute vähesus vanemete hoonete kohta (erinevalt uuematest tüüpprojektidega korterelamute tüüpidest). Probleemi leevendamiseks on vaja tellida teadusuuringud enne II MS ehitatud hoonetüüpide energiatõhususe parandamiseks. Uuringutulemuste alusel saab omanikele anda täpsemad juhised energiakulude vähendamiseks. Uuringutulemusi saab lisaks mälestistele rakendada ka sarnastel mittemälestistel. 3. Kolmandaks probleemiks on ehitusteatiste/-lubade menetlus, kus osad omavalitsused rakendavad ehitusseadustikust tulenevat energiatõhususe erandit § 62 (1) p 1 valimatult isegi siis kui tegemist on uue hoonega, mille puhul välisilme energiatõhususe tagamisega kuidagi mõjutatud ei saa. Eeldatavasti on vajalik põhjalikum selgitustöö. Ettepanekud: Kuna talvekuudel päikesest arvestatavas koguses elektrit toota ei saa, siis elektritarbimise vähendamiseks on tõhus meede halupuude ja pelletitega köetavate kaasaegsete tõhusate küttesüsteemide kasutamise eelistamine ja uuendamise toetamine hajaasustusega piirkondades ja eramajades ka linnas (aedlinnad, kuhu tsentraalne küte ei ulatu). Sinna hulka kuuluvad halu ja pelletikatlad, ahjud, pliidid ja suure tõhususega kaminad (nt veesärgiga keskküttekaminad). Tiheasustusalal õhusaaste vältimiseks on oluline toetada vanade analoogide asendamist tõhusamatega. Vanaks võib pidada vanemat kui 25 a vanust kütteseadet (sõltub mõnevõrra konkreetsest kütteallika tüübist ehk ahjudel rohkem kui kateldel). Eelmainitud puiduga köetavate küttesüsteemide mittetoetamine tähendab soojuspumpade arvu pidevat kasvu ja seega elektritarbimise kasvu perioodil kui seda päikesest praktiliselt ei saa ja ka tuul on kõige külmematel päevadel minimaalne. Mälestistes ja vanalinna hoonetes leidub veel palju töökorras ahjusid, kuid ka vanemaid kasutusest välja jäänud puiduga köetavaid erinevaid küttesüsteeme, mis vajavad moderniseerimist. Ettepanek on vastuolus direktiivi ettepanekuga nr 25 – küttesüsteemide täielik elektrifitseerimine pole eeltoodud põhjustel Eesti laiuskraadil mõistlik ja halvendab energiajulgeolekut. EL kontekstis on eelnev ettepanek rakendatav vaid osades riikides, kus puitu on piisavalt, seega võib-olla tuleks ettepanek üldistavalt kirjutada kui võimalus liikmesriikidel soodustada kohalike taastuvate biokütuste kasutamist, et vähendada elektrienergia tarbimist kütmise eesmärgil. Selle eesmärgi saavutamiseks toetada vastavate küttesüsteemide kaasajastamist eramutes ja hajaasustuse piirkondades (täpsustada sihtgruppi). Vanalinnades (s.h. muinsuskaitsealadel) on oluline kiirendada ja riiklikult toetada kaugküttevõrgu laiendamist seni liitumiseta hoonetesse. Paljude omanike jaoks on suurimaks tõrkeks ühe maja liitumise hind. Hinna ajab sageli kõrgeks teetööde kulu, seega on kõigile soodsam seda teostada tänavate kaupa. Lisanõudeks peaks olema soojuspumpade eemaldamine. Soojuspumpade välisosad on muinsuskaitsealadel tänavavaatesse sobimatud tehnoseadmed, mis tuleb üldjuhul paigaldada hoovi poole või varjestada, kahjuks esineb palju hooneid kus need on siiski tänavalt vaadeldavad. Taastuvenergia projektidest soodustada vanade hüdroelektrijaamade taaskäivitamist elektri tootmiseks ja ajalooliste vesiveskite kohandamist elektri tootmiseks. Oluline on omanikke nõustada ja toetada keskkonnahoiu küsimustes, et Keskkonnaametilt ei tuleks valdavalt keelduvaid otsuseid. Keskkonnaamet peaks ise andma mõistlikud (investeeringu mõttes) suunised ajaloolistel kohtadel hüdroenergiast elektri tootmiseks. Vesiveskeid ja/või nendega otseselt seotud mälestisi on üle 60. Sarnaselt eelmisele ettepanekule soodustada ja arendada (läbi prototüüpide) ajalooliste (pukk-)tuulikute kasutuselevõttu elektri tootmiseks taludele. Seotud mälestiste hulk üle lugeda. Arendada tuleb töökindel automaatika, mis lubaks tuulikul elektrit toota pidevalt ja autonoomselt. Olemasolevate või ajaloolise koha peal pukktuuliku taastamiseks endistes mõõtmetes ei tohiks üldjuhul vaja olla detailplaneeringu koostamise vajadust või keskkonnamõju hindamist. Eelnevad kaks ettepanekut EL kontekstis võib üldistada järgnevalt: eelisarendada ja lihtsustada menetlust ajalooliste taastuvenergial töötavate jõujaamade kohandamiseks elektrienergia tootmiseks. Täpsemalt võib loetleda võimalikud jõujaamad (Eesti kontekstis hüdroelektrijaamad, vesiveskid, pukktuulikud ja hollandi tuulikud). Seda teemat käsitlevad direktiivi ettepanekud nr 19-20.  Lisa 1. Kaasatavate nimekiri 1. Adven Eesti AS 27. Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite ([email protected]) Liit ([email protected]) 2. Arenguseire Keskus 28. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ([email protected]) ([email protected]) 3. AS Alexela ([email protected]) 29. Eesti Keemiatööstuse Liit 4. AS Eesti Energia ([email protected]) ([email protected]) 5. AS Varmata ([email protected]) 30. Eesti Keskkonnajuhtimise 6. Auvetech ([email protected]) Assotsiatsioon ([email protected]) 7. BaltCap AS ([email protected]) 31. Eesti Keskkonnauuringute Keskus 8. Balti Keskkonnafoorum ([email protected]) ([email protected]) 32. Eesti Keskkonnaühenduste Koda 9. Baltic Energy Partners ([email protected]) ([email protected]) 33. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing 10. Digitaalehituse klaster ([email protected]) ([email protected]) 34. Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit 11. Eesti Linnade ja Valdade Liit ([email protected]) ([email protected]) 35. Eesti Kinnisvarafirmade Liit 12. Eesti Allveeliit ([email protected]) ([email protected]) 36. Eesti Korteriühistute Liit 13. Eesti Arhitektide Liit ([email protected]) ([email protected]) 37. Eesti Kütte- ja 14. Eesti Biogaasi Assotsiatsioon Ventilatsiooniinseneride Ühing ([email protected]) ([email protected]) 15. Eesti Biokütuste Ühing 38. Eesti Laevajuhtide Liit ([email protected]) ([email protected]) 16. Eesti Ehitusettevõtjate Liit 39. Eesti Laevaomanike Liit ([email protected]) ([email protected]) 17. Eesti Ehitusinseneride Liit 40. Eesti Maastikuarhitektide Liit ([email protected]) ([email protected]) 18. Eesti 41. Eesti Maaülikool ([email protected]) Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit 42. Eesti Masinatööstuse Liit ([email protected]) ([email protected]) 19. Eesti Ehitusmaterjalide Liit 43. Eesti Omanike Liit ([email protected]) ([email protected]) 20. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit 44. Eesti Ornitoloogiaühing ([email protected]) ([email protected]) 21. Eesti Elektritööstuse Liit 45. Eesti Planeerijate Ühing ([email protected]) ([email protected]) 22. Eesti Gaas ([email protected]) 46. Eesti Puitmajaliit 23. Eesti Gaasiliit ([email protected]) ([email protected]) 24. Eesti Infotehnoloogia ja 47. Eesti Purjelaualiit Telekommunikatsiooni Liit ([email protected]) ([email protected]) 48. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon 25. Eesti Inseneride Liit ([email protected]) ([email protected]) 49. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 26. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte ([email protected]) Ühing ([email protected]) 50. Eesti Roheline Liikumine ([email protected]) 51. Eesti Sadamate Liit 76. Eleport OÜ ([email protected]) ([email protected]) 77. Elering AS ([email protected]) 52. Eesti Soojustehnikainseneride Selts 78. Enefit Green ([email protected]) ([email protected]) 79. Energiasalv ([email protected]) 53. Eesti Standardimis- ja 80. Est-Agar AS ([email protected]) Akrediteerimiskeskus 81. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ([email protected]) ([email protected]) 54. Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon 82. Graanul Invest ([email protected]) ([email protected]) 55. Eesti Taastuvenergia Koda 83. Gren Eesti AS ([email protected]) ([email protected]) 56. Eesti Taristuehituse Liit 84. Harjumaa Omavalitsuste Liit ([email protected]) ([email protected]) 57. Eesti Teadusagentuur 85. Hendrikson ja KO ([email protected]) ([email protected]) 58. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon 86. Hiiu Tuul ([email protected]) ([email protected]) 87. Hiiumaa Omavalitsuste Liit 59. Eesti Tuuletehnoloogia Liit ([email protected]) ([email protected]) 88. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 60. Eesti Tööandjate Keskliit ([email protected]) ([email protected]) 89. Järvamaa Omavalitsuste Liit 61. Eesti Vabatahtlik Mere- ja ([email protected]) Järvepääste ([email protected]) 90. Kaamos Group ([email protected]) 62. Eesti Varude Keskus 91. Kaitseministeerium ([email protected]) 92. Keskkonnaamet 63. Eesti Vee-ettevõtete Liit ([email protected]) ([email protected]) 93. Keskkonnainvesteeringute Keskus 64. Eesti Veemoto Liit ([email protected]) ([email protected]) 94. Keskkonnaministeerium 65. Eesti Vesinikuklaster 95. Keskkonnamõju Hindajate Ühing ([email protected]) ([email protected]) 66. Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing 96. Konkurentsiamet ([email protected]) ([email protected]) 67. Eesti Veskivaramu 97. KPMG ([email protected]) ([email protected]) 98. KredEx ([email protected]) 68. Eesti Väike- ja Keskmiste 99. Liivi Lahe kalanduskogu Ettevõtjate Assotsiatsioon ([email protected]) ([email protected]) 100. Logistika ja Transiidi 69. Eesti Väikesadamate Liit Assotsiatsioon ([email protected]) ([email protected]) 101. Läänemaa Omavalitsuste 70. Eesti Õliühing Liit ([email protected]) ([email protected]) 102. Lääne-Viru Omavalitsuste 71. Eestimaa Looduse Fond Liit ([email protected]) ([email protected]) 103. Maa-amet 72. Ehituskeskus ([email protected]) ([email protected]) 104. MTÜ Linnalabor 73. Elcogen ([email protected]) ([email protected]) 74. Elektrilevi ([email protected]) 105. Muinsuskaitseamet 75. Eleon AS ([email protected]; ([email protected]) [email protected]) 106. Neugrund ([email protected]) 107. Rahandusministeerium 108. Riigi Kinnisvara AS ([email protected]) 109. Riigikantselei 110. Saare Wind Energy ([email protected], [email protected]) 111. Skepast&Puhkim OÜ ([email protected]) 112. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ([email protected]) 113. Sunly ([email protected]) 114. Tallinna Jahtklubi ([email protected]) 115. Tallinna Lennujaam ([email protected]) 116. Tallinna Sadam ([email protected]) 117. Tallinna Strateegiakeskus ([email protected]) 118. Tallinna Tehnikakõrgkool ([email protected]) 119. Tallinna Ülikool ([email protected]) 120. TalTech ([email protected]) 121. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) 122. Targa Linna klaster ([email protected]) 123. Tartu Regiooni Energiaagentuur ([email protected]) 124. Tartu Ülikool ([email protected]) 125. Tartumaa Omavalitsuste Liit ([email protected]) 126. Tepsli OÜ ([email protected]) 127. Transpordiamet ([email protected]) 128. Tuuletraal OÜ ([email protected]) 129. Utilitas ([email protected]) 130. Valgamaa Omavalitsuste Liit ([email protected]) 131. Vestman Solar OÜ ([email protected]) 132. Vetik OÜ ([email protected]; [email protected]) 133. Viru Keemia Grupp ([email protected]; [email protected])