Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Riina Sikkut
Majandus- ja taristuminister
e-post:
[email protected]
Kristjan Järvan
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
e-post:
[email protected]
Pöördumine pikemate ja raskemate moodulveokite lubamiseks 13. oktoober 2022
Eesti teedele ja sellekohase seadusandluse muutmiseks
Eesti ekspedeerimise ja logistikateenuste pakkujaid ja autovedajaid ühendavad organisatsioonid (ELEA, ERAA ja
AL) teevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku algatada poliitikamuudatused
võimaldamaks pikemate ja rakemate autorongide (20,75 m ja 25,25 m täismassiga kuni 60 tonni) kasutamist
Eestis.
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 näeb ette suurendada transpordisüsteemi konkurentsivõimet,
arendades seda säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendades selle keskkonnajalajälge ning muutes taristul
liiklemise ohutumaks. Arengukava kohaselt peab vähenema transpordisektori CO2 heide aastaks 2035 ligi 40%
võrreldes 2019. aastaga.
Eesti on võtnud ambitsioonika plaani kliimaeesmärkide saavutamisel, mis nõutab kogu ühiskonna, sh erinevate
ettevõtlussektorite, ühist pingutust. Kuigi Eesti transpordi ja liikuvuse poliitika arengukava ei eesmärgista riigi
ootuseid maanteetranspordi sektori toimimise tõhususele ja panusele kliimaeesmärkide saavutamisse, siis sektori
esindusorganisatsioonid peavad oluliseks sektori rolli määratlemist nendes küsimustes ning koostööd riigi ja teiste
partneritega seatud sihtide saavutamiseks.
Lihtsasti rakendatav meede tõstmaks autoveosektori konkurentsivõimet nii Eestis kui rahvusvaheliselt ja samal
ajal panustades kliimaeesmärkide ja transpordisektori keskkonnatõhususe saavutamise eesmärki on lubada
kasutada Eesti teedel pikemaid ja raskemaid autoronge. See aitab eeltoodud eesmärkide saavutamisele kaasa
järgmiselt:
• Pikemad ja raskemad autorongid mahutavad 30-40% rohkem kaupa nii mahuliselt (nt kaubaveol mahutab
18,75 m veok 36 euroalust, 25,25m veok 51 euroalust) või kaaluliselt (nt 50 t metsaveoki keskmine
koorem on 32 tm ja 60 t keskmine koorem on 43 tm).
• Muudatuse rakendamisel väheneb autorongide läbisõit ligikaudu 41 miljonit kilomeetrit aastas (29
miljonit kilomeetrit kaubavedudel ja 12 miljonit kilomeetrit metsamaterjali veol). See tähendab ligikaudu
106 kt CO2 heitme vähenemist ühes aastas, mis moodustab ligikaudu 16% Transpordi ja liikuvuse
arengukavas 2035. aastaks seatud eesmärgist transpordi CO2 heitme vähenemisest (so vähendamine 669
kt aastas).
• Pikemate ja raskemate autorongide kasutuselevõtt toob kaasa üldise liiklustiheduse vähenemise
õhukvaliteedi paranemise ja mürataseme languse. Seejuures uuringud kinnitavad, et liikluskoormuse
vähenemise (ettepaneku kohaselt teeks kaks autorongi ära kolme autorongi töö) toob kaasa suurema
liiklusohutuse. Seejuures ei kinnita uuringud, et pikemad autorongid suurendaksid oluliselt
möödasõitudega seotud ohtusid.
1
Pikemate ja raskemate autorongide kasutusele võtmise ettepanku ning autoveo ja logistika süsinikuheitme
vähendamise programmi algatamise ettepaneku tegid Transpordi ja liikuvuse arengukava sisenduuringus1 Eesti
riigile ka OECD/ ITF (Rahvusvaheline Transpordifoorum) eksperdid tuginedes ulatuslikule rahvusvahelisele
kogemusele ja uuringutele.
Muudatuse rakendamine aitab kaasa Eesti transpordisektori üldisele konkurentsivõime ja kulutõhususe kasvule
suurendades transpordi ja logistikasektori valikuid vedude korraldamisel ja ühtlustades konkurentsikeskkonda
võrreldes teiste riikidega. Poliitikamuutus aitab kaasa sektori konkurentsivõime ja kulutõhususe kasvule
järgmiselt:
• Logista ja transport on majanduse vereringe, nendest sõltuvad enamik teisi majandusvaldkondi. Rail
Balticu valmimine tulevikus aitab usutavasti kaasa transpordisektori tõhususele, kuid ei lahenda
riigisiseste vedude ega ka ajakriitiliste ja lühivedude küsimust lähiriikidesse. Lisaks on raudtee valimise
tähtaeg aastate pärast, kuid Eesti majandus peab toimima iga päev.
• Kui vähema hulga sõitudega transporditakse sama kogus kaupa, siis see tõstab tootlikkust. Näiteks
Transpordiamet on arvutanud, et 20,75 m ja 60 t sõidukute kasutuselevõtt ümar- ja hakkpuidu veos
vähendab 10 a jooksul kulusid ligikaudu 122 miljoni euro ulatuses.
• Eesti lähiriikides on (nt Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa jt) on pikemad moodulveokid teedele
lubatud. Kui Eestis samalaadseid võimalusi ei looda, siis väheneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime
võrreldes lähiriikidega.
• Nii Eestis kui Euroopas on üha süvenev veokijuhtide puudus. Meie ettepaneku kohane poliitikamuudatus
aitab juhtide puudust leevendada, kuna 20,75 m ja 25,25 m ja täismassiga 60 t autorongide puhul teeb
kaks juhti ära kolme juhi töö ehk autojuhtide puudus leeveneb ühe kolmandiku võrra. Loomulikult on
eelduseks juhtide koolitusprogrammide arendamine, mis tuleneb pikemate autorongide
kasutuselevõtmisest. Selles tuleb teha tihedat koostööd ametikoolide ja koolituskeskustega.
Transpordisektori taristu arendamine peab olema järjepidev ja süsteemne, et tagada kaupade liikumine
konkurentsivõimelises keskkonnas. Seetõttu oleme mures riigieelarvestrateegias 2023-2026 kavandatud teede
investeeringute lõppemise pärast. Vastupidi, Eesti majanduse arengu huvides peaks transpordi- ja
logistikataristusse investeerima järjepidevalt ja senisest enam, sealhulgas selleks, et liikuda kliimaeesmärkide
saavutamise suunas. Ühes kuus liigub 36 000 veokit Balti riikide kaudu Soome. Seega riiklikult strateegiliselt
oluline on (Tallinn - Pärnu – Ikla) E67 põhimaantee ehitus 2+2 teeks, sest seda läbib 1/3 Baltikumist (sh Eestist)
2/3 EL-ist liikuvast transpordist. Samuti vajalik ka muudel põhimaanteede suundadel Tallinn – Tartu – Võru-
Koidula/Luhamaa (E263) lõpuni ehitus 2+2 põhimaanteeks. Korraliku taristu olemasolu on vajalik ka riigi
julgeoleku seisukohast, et oleks tagatud inimeste ja kaupade liikumine kriitilistes olukordades. Pikemas vaates
võimaldaks 2+2 teede tekkimine EMS-i (moodulveokite) magistraalidele lubada kasutusele võtta ka isesõitvaid
sõidukeid. Samuti peame arvestama, et naaberriikides on kasutusel juba isegi kuni 34,5 m autorongid täismassiga
76 tonni.
Eeltoodud poliitikamuudatuste ettepanekud vajavad põhimõttelist otsust ja koos sellega asjakohased õigusaktide
muudatusi. Üheks takistusteks liikumaks edasi 25,25 m moodulveokite kasutusele võtmise piloteerimisega2 on
eriveostele sätestatud detailid liiklusseaduses (LS §341 lõikes 8). Leiame, et sellised tehnilised detailid eriveostel
kasutavate sildade arvu, rehvitüüpide jm peaks olema reguleeritud madala taseme õigusaktides. Seega teeme
ettepaneku algatada selles osas liiklusseaduse muudatus. Samaaegselt teeme ettepaneku otsida ühiselt võimalusi
mahukaupade veoks 25,25 m ja 60 tonni täismassiga EMS autorongide ja 20,75 meetrit lubatud täismassiga 60
tonni sõidukite lubamiseks metsavedudel.
Teeme ettepaneku ministritega kohtuda, et selgitada transpordisektori organisatsioonide poolt ühiselt tehtud
poliitikaettepanekut pikemate ja raskemate autorongide lubamiseks Eesti teedele ning arutada muudatusega
seotud täiendavate digitaalsete lahenduste kujundamise, kontrollimehhanismide kehtestamise ja regulatsioonide
muutmise vajaduste üle.
1
https://www.mkm.ee/media/6871/download , vt lk 95 ja 97-98.
2
Võimalikud teed, kus seda saab teha on Transpordiamet kaardistanud ja avaldanud oma kaardirakenduses:
https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/mapviewer/index.html?webmap=72d5c0e390ac4337a7dd056ecdb693a6
2
Herkki Kitsing
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA)
juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/
Jaak Kivisild
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA)
nõukogu esimees
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersten Kattai
Autoettevõtete Liit (AL)
direktor
/allkirjastatud digitaalselt/
3
Saatja: "ELEA Office" <
[email protected]>
Saaja: "MKM info" <
[email protected]>, "Riina Sikkut" <
[email protected]>, "Kristjan Järvan" <
[email protected]>
Teema: ELEA, ERAA, ja AL ühispöördumine pikemate ja raskemate moodulveokite lubamiseks 13. oktoober 2022
Kuupäev: 2022-10-13 09:54
Austatud ministrid ja MKM,
Käesolevaga edastavad Eesti ekspedeerimise ja logistikateenuste pakkujaid
ja autovedajaid ühendavad organisatsioonid (ELEA, ERAA ja AL)
ühispöördumise ja
teevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku algatada
poliitikamuudatused võimaldamaks pikemate ja rakemate autorongide (20,75 m
ja 25,25 m täismassiga kuni 60 tonni) kasutamist Eestis.
Loodame, et pöördumises esitatud argumendid ja statistika nende toetuseks
on Teile vajalikuks sisendiks poliitikamuudatuste, seadusandluse ja
eelarveläbirääkimiste juures.
Teeme ettepaneku ministritega kohtuda, et selgitada transpordisektori
organisatsioonide poolt ühiselt tehtud
poliitikaettepanekut pikemate ja raskemate autorongide lubamiseks Eesti
teedele ning arutada muudatusega
seotud täiendavate digitaalsete lahenduste kujundamise,
kontrollimehhanismide kehtestamise ja regulatsioonide
muutmise vajaduste üle.
------
Heade soovidega,
Herkki Kitsing
ELEA juhatuse liige
+37256949262
www.elea.ee
ELEA - Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon
Peterburi Road 46 - 502
Tallinn 11415
Estonia
ELEA on ametlik liige rahvusvahelises organisatsioonis - FIATA
International Federation of Freight Forwarders Associations
Käesolev kiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni ja on
mõeldud kasutamiseks ainult selle adressaadile. Kui antud sõnum ei ole
suunatud Teile, siis selle avaldamine, kopeerimine, levitamine või muul
viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui
saite selle kirja ekslikult, palun teavitage sellest koheselt saatjat ning
kustutage kiri oma süsteemidest.
The information in this communication may be confidential and is intended
solely for the use of the addressee. If you are not the intended recipient
you are hereby notified that any use, disclosure, copying, distribution or
taking any other action in reliance on the contents of this information is
strictly prohibited and may be unlawful. If you received this e-mail in
error, please contact the sender and delete the material from your systems