KÄSKKIRI
13.10.2022 nr 209
Perioodi 2021–2027 Transpordiameti
maanteetaristu arendamise investeeringute kava
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ § 42 lõike 1 ja majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi
infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ § 4 lõikega 2 alusel
ning võttes arvesse, et 25. aprillil 2022. a esitas Transpordiamet kirjaga nr 1.1-6/22/5191-2
Transpordiameti maanteetaristu arendamise projektide investeeringute kirjeldused investeeringute
kava koostamiseks,
kinnitan käesoleva käskkirja lisas olevad investeeringu kava objektid Transpordiameti maanteetaristu
arendamise investeeringuteks perioodil 2021–2027.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
majandus- ja taristuminister
KINNITATUD
majandus- ja taristuministri 13.10.2022 käskkirjaga nr 209
Lisa 1
Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava
Investeeringuobjekti
Projektile
ÜF toetuse Projektile eraldatav edasise kasutuse
Projekti eraldatav
suurim maksimaalne Riikliku täiendavate
Projekti eeldatav maksimaalne
osakaal riikliku kaasfinantseeringu Projekti eesmärk ja tulemus püsikulude suurus ja
rakendamise abikõlblik ÜF toetuse
Nr Projekti nimetus abikõlblike kaasfinantseeringu suurim osakaal (sealhulgas panus Eesti 2035 nende katmise allikad
eeldatav kogusumma summa
kulude summa (eurodes ja abikõlblike kulude sihtidesse) aastate kaupa projekti
tähtaeg (eurodes ja (eurodes ja
eelarvest koos käibe- eelarvest (%) abikõlblikkuse
käibemaksuga) koos
(%) maksuga) perioodil ja kestuse
käibemaksuga)
nõude täitmise ajal
1 Pärnu‒Uulu 2+2 I pa 2022– 41 793 970 35 524 874 85% 6 269 095 15% Projekt panustab arengukava Investeeringuobjekti
teelõigu ehitus I pa 2025 eesmärki: "Vähendada liikluses edasise kasutuse
hukkunute ja raskelt vigastatute püsikulude 1 km
arvu poole võrra ehk saavutada maksumus on ca 1534
olukord, kus hukkunute arv eurot/aastas
kolme aasta keskmisena ei (01.01.2020 seisuga)
ületaks 30.“ ning see kulu kaetakse
Projekti väljundnäitaja: ehitatud riigieelarvest.
9,6 km 2+2 teed, ca 23%
rakenduskava näitaja 2029.a
lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: hukkunute
arvu vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või jala
tööl käivate inimeste osakaalu
kasv ja kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähenemine
transpordisektoris.
3
2 Sauga-Pärnu 2+2 tee I pa 2023- 12 000 000 10 200 000 85% 1 800 000 15% Projekt panustab arengukava Investeeringuobjekti
II pa 2025 eesmärki: "Vähendada liikluses edasise kasutuse
hukkunute ja raskelt vigastatute püsikulude 1 km
arvu poole võrra ehk saavutada maksumus on ca 1534
olukord, kus hukkunute arv eurot/aastas
kolme aasta keskmisena ei (01.01.2020 seisuga)
ületaks 30.“ ning see kulu kaetakse
Projekti väljundnäitaja: ehitatud riigieelarvest.
2,6 km 2+2 teed, ca 6,3%
rakenduskava näitaja 2029.a
lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: hukkunute
arvu vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või jala
tööl käivate inimeste osakaalu
kasv ja kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähenemine
transpordisektoris.
3 Tartu mnt Neanurme- I pa 2023- 12 000 000 10 200 000 85% 1 800 000 15% Projekt panustab arengukava Investeeringuobjekti
Pikknurme 2+1 tee II pa 2024 eesmärki: "Vähendada liikluses edasise kasutuse
hukkunute ja raskelt vigastatute püsikulude 1 km
arvu poole võrra ehk saavutada maksumus on ca 1534
olukord, kus hukkunute arv eurot/aastas
kolme aasta keskmisena ei (01.01.2020 seisuga)
ületaks 30.“ ning see kulu kaetakse
Projekti väljundnäitaja: ehitatud riigieelarvest.
6,4 km 2+1 teed, ca 15,6%
rakenduskava näitaja 2029.a
lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: hukkunute
arvu vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või jala
tööl käivate inimeste osakaalu
kasv ja kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähenemine
transpordisektoris.
4
4 Libatse-Nurme 2+2 tee I pa 2024- 105 000 000 89 250 000 85% 15 750 000 15% Projekt panustab arengukava Investeeringuobjekti
II pa 2027 eesmärki: "Vähendada liikluses edasise kasutuse
hukkunute ja raskelt vigastatute püsikulude 1 km
arvu poole võrra ehk saavutada maksumus on ca 1534
olukord, kus hukkunute arv eurot/aastas
kolme aasta keskmisena ei (01.01.2020 seisuga)
ületaks 30.“ ning see kulu kaetakse
Projekti väljundnäitaja: ehitatud riigieelarvest.
21,6 km 2+2 teed, ca 52,7%
rakenduskava näitaja 2029.a
lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: täiustatud
maanteetaristust tulenev ajasääst
ja hukkunute arvu vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või jala
tööl käivate inimeste osakaalu
kasv ja kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähenemine
transpordisektoris.
5 Paldiski mnt Harku I pa 2024- 16 382 501 13 925 126 85% 2 457 375 15% Projekt panustab arengukava Investeeringuobjekti
eritasandiline ristmik II pa 2025 eesmärki: "Vähendada liikluses edasise kasutuse
hukkunute ja raskelt vigastatute püsikulude 1 km
arvu poole võrra ehk saavutada maksumus on ca 1534
olukord, kus hukkunute arv eurot/aastas
kolme aasta keskmisena ei (01.01.2020 seisuga)
ületaks 30.“ ning see kulu kaetakse
Projekti väljundnäitaja: ehitatud 3 riigieelarvest.
km 2+2 teed, ca 7,3%
rakenduskava näitaja 2029.a
lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse hukkunute
arvu vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või jala
tööl käivate inimeste osakaalu
kasv ja kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähenemine
5
transpordisektoris.
Kokku ÜF: 187 176 471 159 100 000 85% 28 076 471
Projektile ERF Projektile Investeeringuobjekti
Projekti eraldatav toetuse eraldatav edasise kasutuse
Riikliku
Projekti eeldatav maksimaalne suurim maksimaalne täiendavate püsikulude
kaasfinantseeringu Projekti eesmärk ja tulemus
rakendamise abikõlblik ERF toetuse osakaal riikliku suurus ja nende katmise
Nr Projekti nimetus suurim osakaal (sealhulgas panus Eesti 2035
eeldatav kogusumma summa abikõlblike kaasfinantseeringu allikad aastate kaupa
abikõlblike kulude sihtidesse)
tähtaeg (eurodes ja (eurodes ja kulude summa (eurodes ja projekti abikõlblikkuse
eelarvest (%)
käibemaksuga) koos eelarvest koos käibe- perioodil ja kestuse
käibemaksuga) (%) maksuga) nõude täitmise ajal
1 Teeilmajaamade I pa 2021– 2 463 352 1 799 971 73,07% 663 381 26,93% Projekt panustab arengukava Tegemist on reaalajas
seiresüsteemi II pa 2027 eesmärki: "Vähendada liikluses töötava tehnosüsteemiga,
uuendamine hukkunute ja raskelt vigastatute mille uuendamisel
arvu poole võrra ehk saavutada prognoositakse
olukord, kus hukkunute arv kolme hooldekulude vähenemist
aasta keskmisena ei ületaks 30.“ 30%, ülalpidamiskulud
Projekti väljundnäitaja: on peale valmimist 70
rekonstrueeritud või uuendatud 000€/aastas. See kulu
teeilmajaamasid 60 tk. kaetakse riigieelarvest
Panus Eesti 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl
käivate inimeste osakaalu kasv ja
6
kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähenemine transpordisektoris.
Kokku
ERF: 2 463 352 1 799 971 73,07% 663 381
Seletuskiri majandus- ja taristuministri käskkirja „Perioodi 2021–2027
Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava kinnitamine“ juurde
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2
alusel, kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määrusega nr 64 „Transpordi
infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT
määrus).
Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Transpordiameti (registrikood 70001490)
(edaspidi TRAM) 25. aprilli 2022 kirjaga nr. 1.1-6/22/5191-2 esitatud projektide investeeringute
kirjeldusi.
Käskkirja ja seletuskirja koostas MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna
peaspetsialist Eva Killar (e-post:
[email protected] telefon: 625 6485). Esialgse
riigiabianalüüsi koostas MKMi strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse
nõunik Anneli Schmiedeberg (e-post:
[email protected], telefon: 639 7618).
1. Sissejuhatus
Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 TRAMi maanteetaristu arendamise
investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava) Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF) ja
Euroopa Regionaalfondi (ERF) toetusega.
Transpordi konkurentsivõime meetme number 21.3.1.1 eelarve on kokku 187 176 471,00 eurot,
millest ÜF toetuse osakaal on 85% ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 15%. ÜF osas
kinnitatakse investeeringute kava mahus 159 100 000 eurot, millele lisandub riiklik
kaasfinantseering summas 28 076 471 eurot. Käesoleva investeeringute kava transpordi
konkurentsivõime meetme maanteeprojektide eelarve on aga kokku 190 793 970 eurot, millest
ÜFi toetus on 159 100 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 28 076 471 eurot
ning vajadusel täiendavalt toetuse saaja poolne omafinantseering.
Transpordi konkurentsivõime meetme number 21.2.3.6 eelarve on kokku 2 463 352 eurot,
millest ERF toetuse osa kinnitatakse investeeringute kavas summas 1 799 971 eurot, millele
lisandub riiklik kaasfinantseering summas 663 381 eurot (riigi toetus moodustab seega 100%).
Investeeringute kavas esitatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi Ühendmäärus) § 42 lõikes 4
toodud andmed.
Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgnevaid maanteetaristu arendamise projekte:
Transpordi konkurentsivõime meetme ÜF projektid (nr 21.3.1.1)
Nr. Projekti/ investeeringuobjekti nimetus ÜF toetus Riiklik Abikõlblik
(85%) kaasfinantseering kogumaksumus
(15%)
1. Pärnu‒Uulu 2+2 teelõigu ehitus 35 524 874 6 269 095 41 793 970
2. Sauga-Pärnu 2+2 tee 10 200 000 1 800 000 12 000 000
3. Tartu mnt Neanurme-Pikknurme 2+1 tee 10 200 000 1 800 000 12 000 000
4. Libatse-Nurme 2+2 tee 89 250 000 15 750 000 105 000 000
5. Paldiski mnt Harku eritasandiline ristmik 13 925 126 2 457 375 16 382 501
Kokku ÜF projektide maksumus 159 100 000 28 076 471 187 176 471
Transpordi konkurentsivõime meetme ERF projekt (nr 21.2.3.6)
Nr. Projekti/ investeeringuobjekti nimetus ERF toetus Riiklik Abikõlblik
(73,07%) kaasfinantseering kogumaksumus
(26,93%)
1. Teeilmajaamade seiresüsteemi 1 799 971 663 381 2 463 352
uuendamine
Kokku ERF projektide maksumus 1 799 971 663 381 2 463 352
Investeeringute kava koostatakse ning ÜF toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike
1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“
(edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ prioriteetse suuna 5
„Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse,
turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T1) arendamine“
meetme nr 21.3.1.1 „Transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)“ sekkumisega
sekkumisega „TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine“ (edaspidi maanteede tegevused).
ERF toetust antakse kooskõlas rakenduskava poliitika eesmärgiga nr 2 „Rohelisem Eesti“
prioriteedi 3 erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise
ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“
meetme nr 21.2.3.6 „maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ sekkumisega
„teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine“ (edaspidi teeilmajaamade tegevused).
Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojektid aitavad muuhulgas saavutada Eesti
20352 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle
tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja
mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“. Maanteede tegevuste osas
panustatakse sellesse eelkõige tänu sekkumisele ühissõidukitele loodavate paremate tingimuste,
mis saavutatakse tänu lühemate ning sujuvamate teekondade. Sekkumisega väheneb teepikkus
ning liiklus muutub sujuvamaks, sellega panustatakse Eesti 2035 mõõdikusse
kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris. Maanteede tegevustega panustatakse ka
mõõdikusse "ligipääsetavuse näitajasse" eelkõige selles osas, mis puudutab kergliiklusteid,
bussipeatusi, tunneleid ja sildu. Teeilmajaamade tegevuste osas on kaudne panus ka Eesti 2035
mõõdikusse „kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris“. Tänu paranenud
seiresüsteemile on teeilmaolud paremini seiratud ning seetõttu saavad juhid valida ka sobivama
sõidustiili, mis vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Panus mõõdikusse "ligipääsetavuse
näitaja" teeilmajaamade tegevuste puhul puudub.
1 https://ec.europa.eu/transport/infrastructure/tentec/tentec-portal/map/maps.html
2 www.eesti2035.ee
Sekkumised on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2021/1060,
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid
põhimõtteid. Investeeringute kava koostamisel tuginetakse DNSH põhimõtete hindamisel
rakenduskava koostamise käigus koostatud DNSH analüüsile3 ning rakenduskava KSH
aruandes4 toodud soovitustele.
Maanteede ja teeilmajaamade tegevused panustavad transpordi ja liikuvuse arengukava
aastateks 2021–20355 eesmärki: "Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu
poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30.“
2. Käskkirja sisu
Käskkirja lisas olevasse investeeringute kavasse valitud projektide lävendiks on asjaolu, et
projekt vastab TAT määruse §-s 9 sätestatud kvalifitseerimistingimustele ning (vari-
)seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidele.
Käesoleva käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, milles on esitatud
Ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed.
3. Esmane riigiabianalüüs
3.1 Riigiabi üldised tingimused
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „Kui
aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest
ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,
soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd,
kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.“
Riigiabi reeglid kohalduvad vaid juhul, kui abi saajaks on ettevõtja.
3.2. TRAM toetuse saajana
Transpordiameti näol on tegemist riigiasutusega. 03.detsembril 2020.a kinnitatud
transpordiameti põhimääruse6 § 4 alusel on ameti ülesanneteks:
1) tingimuste loomine ohutuks ja säästlikuks liiklemiseks ning inimeste ja sõidukite liikuvuse
kavandamine;
2) tingimuste loomine ohutu ja jätkusuutliku lennundustegevuse tagamiseks Eesti õhuruumis
liiklejatele;
3) liikluskasvatuse korraldamine;
4) liikluse ja ühistranspordi korraldamine;
5) õigusaktidest tulenevate andmekogude pidamine;
3
https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z
4
https://pilv.rtk.ee/s/59Dy6cNkke5Fgfb
5
Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik
6
https://www.riigiteataja.ee/akt/109122020001
6) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika väljatöötamisel ning rahvusvaheliste
projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;
7) riigi esindamine rahvusvahelises suhtluses ameti tegevusvaldkonna piires;
8) Eesti teede ajaloo, tehnika ja tehnoloogia ning liikluse arengut kajastava materjali
kogumine, uurimine, säilitamine, korrastamine ja avalikkusele tutvustamine teaduslikel,
hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel;
9) muud õigusakti alusel ametile antud ülesanded.
Maanteede osas on põhimääruse § 10 lõike 5 kohaselt TRAMi kohustuseks:
1) riigiteede projekteerimine, ehitamine, omanikujärelevalve korraldamine ning korrashoiu
tagamine;
2) riigiteede ehitamiseks vajalike maade omandamine;
3) taristuga seotud kasutusõiguste andmine;
4) sujuva liikluskorralduse ja liiklusvoo tagamine riigiteedel ning liiklusolude teabe
edastamine;
5) elutähtsa teenuse toimivuse tagamine riigiteedel.
Riigiabi seisukohalt on oluline märkida, et TRAM-l on vastavalt oma põhimäärusele kohustus
luua tingimused ohutuks ja säästlikuks liiklemiseks ning riigiteede näol on tegemist avalikuks
kasutamiseks mõeldud taristuga ning nende kasutamise eest ei küsita teemaksu ega muud tasu.
Seega ei ole toetuse saaja käesoleva projekti raames ettevõtja. Riigiabi reeglid kohalduvad
aga vaid juhul, kui abi saajaks on ettevõtja.
TRAM viib ellu projektid, mis puudutavad avalikult kasutatavat taristut ning seetõttu ei ole
antud sekkumiste puhul tegemist riigiabiga, kuna ükski konkreetne ettevõtja nendest
lahendustest otsest kasu ei saa, sest maanteetaristu on mõeldud tasuta avalikuks kasutamiseks.
Uuendatud teeilmajaamade seiresüsteemi kasutab TRAM avalikuks huviks, et hinnata
maksimaalselt täpselt teeilmaolusid ning kohandada teehoole ja tagata ohutus vastavalt
seiresüsteemidest saadud infole.
3.3. Järeldus riigiabi olemasolu kohta
TRAM ei konkureeri oma taristu ja osutatavate teenustega teiste samalaadsete taristutega.
TRAM on riigiasutus, mille põhimäärusest tulenev kohustus on maanteetaristu ehitamine ning
ohutuse tagamine.
Eelnevast lähtuvalt ei ole TRAM toetuse saajana riigiabi saaja, kuivõrd toetuste andmine
on seotud avaliku võimu tegevuste elluviimiseks vajalike taristute ehitamisega, mitte
ettevõtja majandustegevuse toetamisega.
3.4. Kaudne kasusaaja
Euroopa Komisjon selgitab riigiabi mõiste teatises, et meetmega võidakse anda nii otsene eelis
abisaavale ettevõtjale kui ka kaudne eelis teistele ettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kes
tegutsevad järgmistel tegevustasemetel. Eelise vahetu saaja võib seejuures olla nii ettevõtja kui
ka isik (füüsiline või juriidiline isik), kes ei osale ise üheski majandustegevuses. Selliseid
kaudseid eeliseid tuleb eristada üksnes teisestest majanduslikest mõjudest, mis kaasnevad
peaaegu kõikide riigiabi meetmetega (nt väljundi suurendamise mõjud). Seetõttu tuleb
ettenähtavaid mõjusid uurida ex ante. Kaudne eelis loetakse olemasolevaks siis, kui meede on
kujundatud nii, et teised mõjud suunatakse tuvastatavatele ettevõtjatele.
Näiteks võib selline olukord maanteede ehitamisel tekkida siis, kui maantee ehitusel ehitatakse
maantee vahetus läheduses olevale ettevõtjale (või ettevõtjate grupile) eraldi nn maanteelt
mahasõit, mis soodustab siis nende ettevõtjate olukorda konkurentidega, kes peavad sellise tee
ise ehitama.
Seetõttu tuleb toetuse taotluse esitamise faasis iga konkreetne projektlahendus vastavalt TAT §
12 lõikele 3 rakendusüksuse (Riigi Tugiteenuste Keskus ehk RTK) poolt analüüsida ning
veenduda, et lahendusega ei anta eelist mõnele ettevõtjale (näiteks mahasõitude loomise jms
näol). Investeeringuettepaneku faasis vaadatakse taotlused küll üle, aga kuna selles faasis
puudub tihti veel konkreetne projektlahendus, siis pole ka võimalik selles faasis riigiabi
küsimust täies mahus hinnata.
4. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele
Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda
on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega.
Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT
määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,
arvestades TAT määruses ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut.
5. Käskkirja mõju
Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt TRAMi
maanteede tegevuste osas ühenduste prioriteedis ning teeilmajaamade tegevuste osas
kliimamuutustega kohanemise prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab
käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu
edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist.
Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.3.1.1 eelarvest (maanteede
tegevused) ning meetme 21.2.3.6 eelarvest (teeilmajaamade tegevused) investeeringute kavade
rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 09.jaanuari 2020. a korraldusega nr 5
kinnitatud „Riigiteede teehoiukava 2020–2030“ ÜFist kokku ca 159 miljoni euro ulatuses,
millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 28,08 miljonit eurot ning vajadusel ka
omafinantseering. ERFi toetus moodustab kokku ca 1,8 miljonit eurot, millele lisandub riiklik
kaasfinantseering ca 663 tuhat eurot
Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb TRAMil endal katta (vajadusel tuleb lisavahendid taotleda
riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist).
6. Kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu kooskõlastati ametkondlikult e-kirja teel septembris 2022.a
Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK) ning Rahandusministeeriumi.
Kooskõlastustabel on leitav seletuskirja lisas.
Lisa: Kooskõlastustabel, Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele
vastavuse kontroll-leht (Excelis)
Seletuskirja lisa:
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku esitaja, Kommentaar
märkus
Korraldusasutus
1. Lisada tuleks ka viide rakenduskava Arvestatud
DNSH analüüsi järeldustele ja KSH Seletuskirja tekst on täiendatud
aruannete soovituste järgimisele
maanteede arendamisel.
Rahandusministeerium
1. ÜF toetus 159 mln vastab meetmete Arvestatud
nimekirjas meetmele 21.3.1.1. Inv Summad on muudetud ning lisatud
tabelis ja seletuskirjas olev RKF seletuskirja täiendav selgitus võimaliku
summa ei vasta meetmete nimekirjale. täiendava omafinantseeringu vajaduse kohta.
Seal on ette nähtud 15% RKFi kokku
summas 28 076 471. Eelnõus on 31
693 970. Erinevus tuleb sisse punktist
5 ehk „Paldiski mnt Harku
eritasandiline ristmik“.
2. INV tabelis ÜF osa viimasel real on Arvestatud
tulbas „ÜF toetuse suurim osakaal Arvutus on parandatud
abikõlblike kulude eelarvest (%)“
kirjas 65%. Arvutuses on viga.
3. ERFist rahastatud „Teeilmajaamade Ei ole arvestatud
seiresüsteemi uuendamine“ real on Teeilmajaamade projektile on vaja vähem
meetmete nimekirjas ette nähtud vahendeid, kui algselt planeeritud. Seetõttu on
toetuse EL osa summaks 1 878 ka summa investeeringute kavas väiksem.
972,65. Käskkirjas aga 1 799 971.
4. Inv kava alusel ehitatavate teelõikude Teadmiseks võetud
kogupikkus on 43,2 km, rakenduskava Teede pikkused on praeguseks momendiks
sihttase on 41 km. See erinevus on paremini teada, kui meetmete planeerimisel,
aktsepteeritav. seetõttu on ka teede pikkus mõnevõrra
suurem, kui esialgu planeeritud.
5. Iga maanteelõigu juurde on märgitud Arvestatud
„Projekt panustab rakenduskava Mõõdame ajasäästu vaid Libatse-Nurme
tulemusnäitajatesse: täiustatud projektil. Dokumentidesse on vastavad
maanteetaristust tulenev ajasääst ja muudatused sisse viidud.
hukkunute arvu vähenemine.“ Näitaja
passi panime kirja, et
proportsionaalsuse põhimõttest
lähtudes kasutame ajasäästu näitajat
vaid Libatse-Nurme lõigul. Kas
kavatseme seda nüüd ka mujal mõõta?
Selgem oleks, kui jätaks selle näitaja
vaid nende lõikude juurde, kus seda
päriselt ka hakatakse mõõtma.
Seletuskirja lisa: Projektide
kvalifitseerimis-, vastavus- ja
valikukriteeriumidele
vastavuse kontroll-leht
Üldised põhimõtted transpordi TAT määruse projektide valikul
Investeeringute kava käskkirja eelnõu kooskõlastatakse RaMi ja KA-ga. Selle kooskõlastamisel Rahandusministeeriumi ja korraldusasutusega kirjeldatakse investeeringute kava seletuskirjas, kuidas toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Investeeringute kava käskkirja seletuskirjale lisatakse käesolev kontroll-leht.
Käesolevalt hinnatakse valikukriteeriumide lõikes lävendile vastavust.
Projekti lävendiks on asjaolu, et ta vastab TAT määruse §-s 9 sätestatud kvalifitseerimistingimustele ning (vari-)seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidele.
Selleks märgitakse vastavuse kontrolli tabelis vastavasse lahtrisse „x“ (kooskõlas).
TAT määrus § 9. Projekti kvalifitseerimistingimused
(1) Investeeringu kavasse arvatakse projekt, mis vastab järgmistele kvalifitseerimistingimustele:
1) projektis kirjeldatud investeeringuobjekt on nimetatud investeeringu kirjelduse esitamise kutses;
2) projekt panustab vähemalt ühe §-s 2 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, välja arvatud § 9 lõikes 2 nimetatud tegevustega kaetud projekti puhul;
3) projekt on kooskõlas § 4 lõikes 7 sätestatud tingimusega;
4) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas §-s 4 sätestatud toetatavate tegevustega;
5) projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil;
6) projekt on vajalik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärkide elluviimiseks;
7) projekt on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega.
Seirekomisjonis (variseirekomisjonis 31.05.22) heaks kiidetud üldised projektide valikukriteeriumid https://www.rtk.ee/seire-ja-seirekomisjonid
Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (ÜSM) nõuetest on seirekomisjon kinnitanud üldised projektivaliku kriteeriumid, mida on kohustus kasutada kõikide projektide, sh investeeringute kava ja territoriaalsete
strateegiate alusel rakendatavate projektide, rahastamisvahendite, toetuse andmise tingimuste käskkirja ja lepingu alusel elluviidavate tegevuste valikul.
Projektide valikukriteeriume rakendamise eelduseks on, et projekt on (vari-)seirekomisjoni lisa 4 "Üldised valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames
toetatavatele meetmetele" punktis 1 (õiguslik raamistik ja kohaldamise suunised) toodud nõuete alusel vastavaks tunnistatud. Määruse alusel investeeringute kava ja territoriaalsete strateegiate puhul võib olla esmalt projektide valimine antud
kriteeriumide alusel ja seejärel vastavuskriteeriumide rakendamine.
Kui investeeringud on ministeeriumi valitsemisala hallata ja toetus määratakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, tuleb rakendusasutusel hinnata ja/või anda hinnang rahastamiseks valitud objektide vastavusele üldistele valikukriteeriumidele
ning põhjendada nende kooskõla toetuse andmise tingimuste käskkirja seletuskirjas.
ÜSM = Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (OJ L 231, 30.6.2021, lk. 159–706)
a: Projektide
-, vastavus- ja
midele
oll-leht
kava
Seletuskirja lisa: Projektide kvalifitseerimis-,
vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse
kontroll-leht
Projektide kvalifitseerimis- ja üldised vastavuskriteeriumid
Investeeringute kava nimetus: Transpordiameti perioodi 2021–2027 taristuobjektide investeeringute kava kinnitamine
Toetuse saaja: Transpordiamet
Meetme nr: 21.3.1.1
Meetme nimetus: Transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu) Projekt 1 Pärnu-Uulu 2+2 tee Projekt 2 Sauga-Pärnu 2+2 tee Projekt 3 Tartu mnt Neanurme-
Pikknurme 2+1 tee
Kooskõlas (x) Selgitus Kooskõlas (x) Selgitus Kooskõlas (x) Selgitus
TAT §9 Investeeringu kirjelduses nimetatud projekt peab vastama järgmistele
lg 1 kvalifitseerimistingimustele:
1 projektis kirjeldatud investeeringuobjekt on nimetatud investeeringu kirjelduse esitamise x Kutse saadetud MKM x Kutse saadetud MKM x Kutse saadetud MKM
kutses 09.03.2022 kirjaga nr 09.03.2022 kirjaga nr 09.03.2022 kirjaga nr
24.8-4/1816-1, 24.8-4/1816-1, 24.8-4/1816-1,
esitatud TRAM esitatud TRAM esitatud TRAM
25.04.2022 kirjaga nr 25.04.2022 kirjaga nr 25.04.2022 kirjaga nr
1.1-6/22/5191-2 1.1-6/22/5191-2 1.1-6/22/5191-2
2 projekt panustab vähemalt ühe §-s 2 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, välja x panus: 9,6 km panus: 2,6 km panus: 6,4 km
arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustega kaetud projekti puhul rekonstrueeritud või rekonstrueeritud või rekonstrueeritud või
ajakohastatud teede ajakohastatud teede ajakohastatud teede
pikkus – TEN-T pikkus – TEN-T pikkus – TEN-T
3 projekt on kooskõlas TAT määruse § 4 lõikes 7 toodud tingimusega x Esialgselt arvestatakse x Esialgselt arvestatakse x Esialgselt arvestatakse
rakenduskava DNSH rakenduskava DNSH rakenduskava DNSH
analüüsi ja projekti analüüsi ja projekti analüüsi ja projekti
kirjelduses toodut „ei kirjelduses toodut „ei kirjelduses toodut „ei
kahjusta oluliselt“ kahjusta oluliselt“ kahjusta oluliselt“
printsiibi täitmisel. printsiibi täitmisel. printsiibi täitmisel.
4 projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas TAT määruse §-s 4 sätestatud toetatavate x TEN-T maantee üld- TEN-T maantee üld- TEN-T maantee üld-
tegevustega ja põhivõrgu ja põhivõrgu ja põhivõrgu
rekonstrueerimine või rekonstrueerimine või rekonstrueerimine või
ehitamine ehitamine ehitamine
maanteeklassi maanteeklassi maanteeklassi
muutmiseks või muutmiseks või muutmiseks või
säilitamiseks, säilitamiseks, säilitamiseks,
maanteede, sildade ja maanteede, sildade ja maanteede, sildade ja
viaduktide ehitus või viaduktide ehitus või viaduktide ehitus või
rekonstrueerimine, rekonstrueerimine, rekonstrueerimine,
jalg- ja jalgrattateede jalg- ja jalgrattateede jalg- ja jalgrattateede
rajamine ning rajamine ning rajamine ning
meetmed otseselt meetmed otseselt meetmed otseselt
kaasnevate kaasnevate kaasnevate
negatiivsete negatiivsete negatiivsete
keskkonnamõjude keskkonnamõjude keskkonnamõjude
leevendamiseks on leevendamiseks on leevendamiseks on
kooskõlas TAT §-ga 4. kooskõlas TAT §-ga 4. kooskõlas TAT §-ga 4.
5 projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil x abikõlblikkuse x abikõlblikkuse periood x abikõlblikkuse periood
periood jääb jääb vahemikku 2021. jääb vahemikku 2021.
vahemikku 2021. aasta 1. jaanuarist – aasta 1. jaanuarist –
aasta 1. jaanuarist – 2029. aasta 31. 2029. aasta 31.
2029. aasta 31. oktoobrini oktoobrini
oktoobrini
6 projekt peab olema vajalik Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 x TLAK Tegevussuund 1. x TLAK Tegevussuund 1. x TLAK Tegevussuund 1.
Hästi ühendatud Eesti. Hästi ühendatud Eesti. Hästi ühendatud Eesti.
(TLAK) eesmärkide elluviimiseks Konkurentsivõimeline Konkurentsivõimeline Konkurentsivõimeline
transport ja taristu. transport ja taristu. transport ja taristu.
Eesmärk: "Vähendada Eesmärk: "Vähendada Eesmärk: "Vähendada
liikluses hukkunute ja liikluses hukkunute ja liikluses hukkunute ja
raskelt vigastatute arvu raskelt vigastatute arvu raskelt vigastatute arvu
poole võrra ehk saavutada poole võrra ehk saavutada poole võrra ehk saavutada
olukord, kus olukord, kus olukord, kus
hukkunute arv kolme aasta hukkunute arv kolme aasta hukkunute arv kolme aasta
keskmisena ei ületaks 30.“ keskmisena ei ületaks 30.“ keskmisena ei ületaks 30.“
7 projekt on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja x Selgitused allpool x Selgitused allpool x Selgitused allpool
valikukriteeriumidega:
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi
ÜSM) artikli 73 lõigetele 1 ja 2 korraldusasutus (või rakendusasutus,
rakendusüksus) koostab ja seirekomisjoni poolse heakskiitmise järel kohaldab
projektide valikul kriteeriume, mis tagavad, et:
7_1 projektid aitavad kaasa poliitikaeesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele ning x On kooskõlas On kooskõlas On kooskõlas
on kooskõlas rakenduskava eeltingimuste täitmiseks kehtestatud alusstrateegiatega TLAKiga TLAKiga TLAKiga
7_2 valitud tegevused esindavad toetuse summa, elluviidud tegevuste ja eesmärkide x projekti maksumus/ projekti maksumus/ projekti maksumus/
saavutamise vahelist parimat suhet toetuse summa on toetuse summa on toetuse summa on
kooskõlas projekti kooskõlas projekti kooskõlas projekti
raames tehtavate raames tehtavate raames tehtavate
tegevustega tegevustega tegevustega
7_3 kontrollib, et toetuse taotlejal/saajal on haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus, mis on x Transpordiameti näol on x Transpordiameti näol on x Transpordiameti näol on
tegemist riigiasutusega. Kui tegemist riigiasutusega. Kui tegemist riigiasutusega. Kui
vajalik projekti elluviimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks
mingil põhjusel projekt mingil põhjusel projekt mingil põhjusel projekt
kallineb, vaadatakse üle kallineb, vaadatakse üle kallineb, vaadatakse üle
teostatavate tegevuste teostatavate tegevuste teostatavate tegevuste
ulatus. Vajadusel esitatakse ulatus. Vajadusel esitatakse ulatus. Vajadusel esitatakse
lisataotlus riigieelarvesse. lisataotlus riigieelarvesse. lisataotlus riigieelarvesse.
7_4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL kohaldamisalasse kuuluvate x KMH teostatud, aruanne Teostatud KMH eelhinnang, Teostatud KMH eelhinnang,
heakskiidetud täismahus KMH ei ole täismahus KMH ei ole
valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust
https://transpordiamet.ee/ma vajalik. vajalik.
ning et on piisavalt arvesse võetud alternatiivsete lahenduste hindamist, võttes aluseks anteeamet-tunnistas-
nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis (lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnatalituse-juhataja-
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest KeHJS) otsusega-nr-15-719541-
nouetele-vastavaks-riigitee
7_5 juhul, kui tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist, on järgitud kohalduvat õigust x Projekti kulud on x Projekti kulud on x Projekti kulud on
abikõlblikud alates abikõlblikud alates abikõlblikud alates
1.01.2021. Antud toetuse 1.01.2021. Antud toetuse 1.01.2021. Antud toetuse
saaja puhul ei ole tegemist saaja puhul ei ole tegemist saaja puhul ei ole tegemist
riigiabi taotlemise/ riigiabi taotlemise/ riigiabi taotlemise/
andmisega. Hange on läbi andmisega. Toetuse saaja andmisega. Toetuse saaja
viidud. esitab hankedokumendid esitab hankedokumendid
vajadusel eelkontrolliks. vajadusel eelkontrolliks.
7_6 valitud tegevused on asjaomase fondi kohaldamisalas ja omistatud ühele sekkumise x Valitud tegevused on x Valitud tegevused on x Valitud tegevused on
liigile seotud ühe seotud ühe seotud ühe
sekkumisega sekkumisega sekkumisega
7_7 tegevused ei hõlma selliseid toiminguid, mis olid osa tegevusest, mille suhtes kohaldati x N/A x N/A x N/A
ümberpaigutamist vastavalt artiklile 66 (üleviimine), st sama või sarnase tegevuse või Selgitus: ei ole Selgitus: ei ole Selgitus: ei ole
selle osa üle viimist ühest Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriigi asjakohane hinnata asjakohane hinnata asjakohane hinnata
ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuna hinnatavaid kuna hinnatavaid kuna hinnatavaid
kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, aspekte ei leidu. aspekte ei leidu. aspekte ei leidu.
kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama
otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja
ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad
7_8 kulude seaduslikkuse ja korrektsuse x Kõik abikõlblikud kulud x Kõik abikõlblikud kulud x Kõik abikõlblikud kulud
kuuluvad väljamaksmisele kuuluvad väljamaksmisele kuuluvad väljamaksmisele
arvestades projekti eelarvet. arvestades projekti eelarvet. arvestades projekti eelarvet.
Projekti raames esinevatele Projekti raames esinevatele Projekti raames esinevatele
mitteabikõblikele kuludele mitteabikõblikele kuludele mitteabikõblikele kuludele
leiab toetuse saaja ise leiab toetuse saaja ise leiab toetuse saaja ise
katteallika. katteallika. katteallika.
7_9 valitud tegevusi otseselt ei mõjuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohane x Valitud tegevused ei mõjuta x Valitud tegevused ei mõjuta x Valitud tegevused ei mõjuta
komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja Euroopa Liidu toimimise Euroopa Liidu toimimise Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 258 kohast lepingu artikli 258 kohast lepingu artikli 258 kohast
korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse EK võimalikku arvamust EK võimalikku arvamust EK võimalikku arvamust
rikkumise kohta. rikkumise kohta. rikkumise kohta.
7_10 selliste taristuinvesteeringute kliimakindluse (kliimakindluse tagamine on protsess, x Pärnu-Uulu teeprojekti x Sauga-Pärnu 2+2 teeprojekti x Neanurme-Pikknurme 2+1
kliimakindlus on tagatud kliimakindlus tagatud teeprojekti kliimakindlus
mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele
KMH aruande lk 124-125 sarnaselt Pärnu-Uulu KMH tagatud sarnaselt Pärnu-
kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise ja keskkonnamõju aruande lk 124-125 ja Uulu 2+2 tee KMH aruande
põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas leevendusmeetmete keskkonnamõju lk 124-125 ja
2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga) , mille eeldatav kestvus on kirjeldusega lk 132: leevendusmeetmete keskkonnamõju
vähemalt viis aastat. Kliimaalasel hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest https://transpordiamet.ee/ma kirjeldusega lk 132: leevendusmeetmete
anteeamet-tunnistas- https://transpordiamet.ee/ma kirjeldusega lk 132:
nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-
keskkonnatalituse-juhataja- anteeamet-tunnistas- https://transpordiamet.ee/ma
2027“ ning asjakohasel juhul täiendavatest juhistest kliimakindluse tagamise protsessi otsusega-nr-15-719541- keskkonnatalituse-juhataja- anteeamet-tunnistas-
läbiviimiseks. nouetele-vastavaks-riigitee otsusega-nr-15-719541- keskkonnatalituse-juhataja-
nouetele-vastavaks-riigitee otsusega-nr-15-719541-
nouetele-vastavaks-riigitee
7_11 Valikukriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et
valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud
horisontaalseid põhimõtteid, millega:
7_11_1 - võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat x TAT määruse x TAT määruse x TAT määruse
koostamise raames on koostamise raames on koostamise raames on
hindamine läbi hindamine läbi viidud. hindamine läbi viidud.
viidud. Käesolevalt Käesolevalt Käesolevalt
arvestatakse määruse arvestatakse määruse arvestatakse määruse
seletuskirja lisa 2: seletuskirja lisa 2: seletuskirja lisa 2:
"Põhiõiguste harta "Põhiõiguste harta ja "Põhiõiguste harta ja
ja puuetega inimeste puuetega inimeste puuetega inimeste
konventsiooniga konventsiooniga konventsiooniga
arvestamise kontroll- arvestamise kontroll- arvestamise kontroll-
leht" tulemusi, leht" tulemusi, millega leht" tulemusi, millega
millega on hinnatud, on hinnatud, et on hinnatud, et
et tagatud on EL tagatud on EL tagatud on EL
põhiõiguste harta põhiõiguste harta põhiõiguste harta
nõuded. nõuded. nõuded.
7_11_2 - võetakse arvesse Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid x TAT määruse x TAT määruse x TAT määruse
koostamise raames on koostamise raames on koostamise raames on
hindamine läbi hindamine läbi viidud. hindamine läbi viidud.
viidud. Käesolevalt Käesolevalt Käesolevalt
arvestatakse määruse arvestatakse määruse arvestatakse määruse
seletuskirja lisa 2: seletuskirja lisa 2: seletuskirja lisa 2:
"Põhiõiguste harta "Põhiõiguste harta ja "Põhiõiguste harta ja
ja puuetega inimeste puuetega inimeste puuetega inimeste
konventsiooniga konventsiooniga konventsiooniga
arvestamise kontroll- arvestamise kontroll- arvestamise kontroll-
leht" tulemusi, leht" tulemusi, millega leht" tulemusi, millega
millega on hinnatud, on hinnatud, et on hinnatud, et
et tagatud on EL tagatud on EL tagatud on EL
põhiõiguste harta põhiõiguste harta põhiõiguste harta
nõuded. nõuded. nõuded.
7_11_3 - võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist x Eesti teedeteetaristu on x Eesti teedeteetaristu on x Eesti teedeteetaristu on
läbivalt kättesaadav kõigile läbivalt kättesaadav kõigile läbivalt kättesaadav kõigile
ning sooküsimuste lõimimist
olenemata nende soo, olenemata nende soo, olenemata nende soo,
vanuse (8–80 printsiip), vanuse (8–80 printsiip), vanuse (8–80 printsiip),
keele, usulise või muu keele, usulise või muu keele, usulise või muu
veendumuse, etnilise või veendumuse, etnilise või veendumuse, etnilise või
rahvusliku päritolu, tervise, rahvusliku päritolu, tervise, rahvusliku päritolu, tervise,
puude, seksuaalse puude, seksuaalse sättumuse puude, seksuaalse sättumuse
sättumuse või muu seotud või muu seotud põhjuse või muu seotud põhjuse
põhjuse tõttu. Iga inimene tõttu. Iga inimene on tõttu. Iga inimene on
on väärtuslik. Investeering väärtuslik. Investeering (sh väärtuslik. Investeering (sh
(sh bussipeatused, bussipeatused, bussipeatused,
kergliiklusteed, tunnelid ja kergliiklusteed, tunnelid ja kergliiklusteed, tunnelid ja
sillad) arvestab võrdsete sillad) arvestab võrdsete sillad) arvestab võrdsete
võimaluste ja soolise võimaluste ja soolise võimaluste ja soolise
võrdõiguslikkusega. võrdõiguslikkusega. võrdõiguslikkusega.
7_11_4 - tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus x Tegevuste elluviimisel x Tegevuste elluviimisel x Tegevuste elluviimisel
tagatakse muuhulgas tagatakse muuhulgas tagatakse muuhulgas
taristute ohutus ja taristute ohutus ja taristute ohutus ja
ligipääsetavus ligipääsetavus ligipääsetavus
erivajadustega inimestele. erivajadustega inimestele. erivajadustega inimestele.
Bussipeatused, Bussipeatused, Bussipeatused,
kergliiklusteed, tunnelid ja kergliiklusteed, tunnelid ja kergliiklusteed, tunnelid ja
sillad jm analoogsed sillad jm analoogsed sillad jm analoogsed
objektid vastavad objektid vastavad objektid vastavad
ehitusseadustiku § 11 lõike ehitusseadustiku § 11 lõike ehitusseadustiku § 11 lõike
4 alusel kehtestatud 4 alusel kehtestatud määruse 4 alusel kehtestatud määruse
määruse „Puudega „Puudega inimeste „Puudega inimeste
inimeste erivajadustest erivajadustest tulenevad erivajadustest tulenevad
tulenevad nõuded ehitisele“ nõuded ehitisele“ nõuetele. nõuded ehitisele“ nõuetele.
nõuetele.
7_11_5 - toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke (ÜSM-i Art 9 p 4 kohaselt on x Taristu arendamise x Taristu arendamise x Taristu arendamise
planeerimisel on arvestatud planeerimisel on arvestatud planeerimisel on arvestatud
kestliku arengu eesmärkideks ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku
seda, kui palju vähendavad seda, kui palju vähendavad seda, kui palju vähendavad
arengu edendamise eesmärgid, ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkulepe) plaanitavad investeeringud plaanitavad investeeringud plaanitavad investeeringud
keskkonnakoormust. keskkonnakoormust. keskkonnakoormust.
Taristuehituses pööratakse Taristuehituses pööratakse Taristuehituses pööratakse
läbivalt tähelepanu pinna- läbivalt tähelepanu pinna- ja läbivalt tähelepanu pinna- ja
ja põhjavett ning elurikkust põhjavett ning elurikkust põhjavett ning elurikkust
säästvate taristuehitus- ja - säästvate taristuehitus- ja - säästvate taristuehitus- ja -
hooldustavade hooldustavade hooldustavade
rakendamisele (sh rakendamisele (sh rakendamisele (sh
pestitsiidide kasutamise pestitsiidide kasutamise pestitsiidide kasutamise
mõjule ja võimalusel mõjule ja võimalusel mõjule ja võimalusel
alternatiivide eelistamisele). alternatiivide eelistamisele). alternatiivide eelistamisele).
Taristuehituses kasutatakse Taristuehituses kasutatakse Taristuehituses kasutatakse
võimalusel ka võimalusel ka võimalusel ka
sekundaarmaterjale, nagu sekundaarmaterjale, nagu sekundaarmaterjale, nagu
aheraine ning ehitus- ja aheraine ning ehitus- ja aheraine ning ehitus- ja
lammutusjäätmed, kui see lammutusjäätmed, kui see lammutusjäätmed, kui see
on konkreetse projekti on konkreetse projekti on konkreetse projekti
raames sobilik (tagab raames sobilik (tagab raames sobilik (tagab
nõutud kvaliteedi ja nõutud kvaliteedi ja nõutud kvaliteedi ja
ohutuse) ja ohutuse) ja ohutuse) ja
konkurentsivõimeline. konkurentsivõimeline. konkurentsivõimeline.
7_11_6 - tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele x Lähtutakse KeHJS-st Lähtutakse Lähtutakse KeHJS-st Lähtutakse Lähtutakse KeHJS-st
(tagatud kooskõla EL KeHJS-st (tagatud kooskõla EL KeHJS-st (tagatud kooskõla EL
õigusaktidega) jt. (tagatud õigusaktidega) jt. (tagatud õigusaktidega) jt.
kooskõla EL kooskõla EL
õigusaktidega) jt. õigusaktidega) jt.
7_11_7 - rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ (ing. k. DNSH – „Do no significant x Investeeringute kava x Investeeringute kava x Investeeringute kava
koostamisel tuginetakse koostamisel tuginetakse koostamisel tuginetakse
harm“) „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa
DNSH põhimõtete DNSH põhimõtete DNSH põhimõtete
Komisjoni tehnilistest suunistest nr 2021/C 58/01 (ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30) „ei hindamisel rakenduskava hindamisel rakenduskava hindamisel rakenduskava
kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaldamisel ning asjakohasel juhul täiendavatest koostamise käigus koostamise käigus koostatud koostamise käigus koostatud
juhistest hindamise protsessi läbiviimiseks. koostatud DNSH DNSH analüüsile. Selle DNSH analüüsile. Selle
analüüsile. Selle kohaselt kohaselt on DNSH kohaselt on DNSH
on DNSH põhimõtete põhimõtete järgimine põhimõtete järgimine
järgimine transpordi transpordi valdkonnas transpordi valdkonnas
valdkonnas tagatud. tagatud. Toetuse saaja esitas tagatud. Toetuse saaja esitas
Toetuse saaja esitas esmase esmase DNSH hinnangu ka esmase DNSH hinnangu ka
DNSH hinnangu ka investeeringu ettepanekuga investeeringu ettepanekuga
investeeringu ettepanekuga (põhimõte on rakendatud). (põhimõte on rakendatud).
(põhimõte on rakendatud).
Projekt 4 Libatse-Nurme 2+2 tee Projekt 5 Paldiski mnt Harku
eritasandiline ristmik
Kooskõlas (x)
Selgitus Kooskõlas (x)
Selgitus
x Kutse saadetud MKM x Kutse saadetud MKM
09.03.2022 kirjaga nr 09.03.2022 kirjaga nr
24.8-4/1816-1, esitatud 24.8-4/1816-1,
EVR 25.04.2022 esitatud TRAM
kirjaga nr 1.1- 25.04.2022 kirjaga nr
6/22/5191-2 1.1-6/22/5191-2
panus: 21,6 km panus: 3 km
rekonstrueeritud või rekonstrueeritud või
ajakohastatud teede ajakohastatud teede
pikkus – TEN-T pikkus – TEN-T
x Esialgselt arvestatakse x Esialgselt arvestatakse
rakenduskava DNSH rakenduskava DNSH
analüüsi ja projekti analüüsi ja projekti
kirjelduses toodut „ei kirjelduses toodut „ei
kahjusta oluliselt“ kahjusta oluliselt“
printsiibi täitmisel. printsiibi täitmisel.
TEN-T maantee üld- ja TEN-T maantee üld-
põhivõrgu ja põhivõrgu
rekonstrueerimine või rekonstrueerimine või
ehitamine ehitamine
maanteeklassi maanteeklassi
muutmiseks või muutmiseks või
säilitamiseks, säilitamiseks,
maanteede, sildade ja maanteede, sildade ja
viaduktide ehitus või viaduktide ehitus või
rekonstrueerimine, jalg- rekonstrueerimine, jalg-
ja jalgrattateede ja jalgrattateede
rajamine ning meetmed rajamine ning
otseselt kaasnevate meetmed otseselt
negatiivsete kaasnevate
keskkonnamõjude negatiivsete
leevendamiseks on keskkonnamõjude
kooskõlas TAT §-ga 4. leevendamiseks on
kooskõlas TAT §-ga 4.
x abikõlblikkuse periood x abikõlblikkuse periood
jääb vahemikku 2021. jääb vahemikku 2021.
aasta 1. jaanuarist – aasta 1. jaanuarist –
2029. aasta 31. 2029. aasta 31.
oktoobrini oktoobrini
x TLAK Tegevussuund 1. x TLAK Tegevussuund 1.
Hästi ühendatud Eesti. Hästi ühendatud Eesti.
Konkurentsivõimeline Konkurentsivõimeline
transport ja taristu. Eesmärk: transport ja taristu. Eesmärk:
"Vähendada liikluses "Vähendada liikluses
hukkunute ja raskelt hukkunute ja raskelt
vigastatute arvu poole võrra vigastatute arvu poole võrra
ehk saavutada olukord, kus ehk saavutada olukord, kus
hukkunute arv kolme aasta hukkunute arv kolme aasta
keskmisena ei ületaks 30.“ keskmisena ei ületaks 30.“
x Selgitused allpool x Selgitused allpool
On kooskõlas TLAKiga On kooskõlas
TLAKiga
projekti maksumus/ projekti maksumus/
toetuse summa on toetuse summa on
kooskõlas projekti kooskõlas projekti
raames tehtavate raames tehtavate
tegevustega tegevustega
x Transpordiameti näol on x Transpordiameti näol on
tegemist riigiasutusega. Kui tegemist riigiasutusega. Kui
mingil põhjusel projekt mingil põhjusel projekt
kallineb, vaadatakse üle kallineb, vaadatakse üle
teostatavate tegevuste ulatus. teostatavate tegevuste ulatus.
Vajadusel esitatakse Vajadusel esitatakse
lisataotlus riigieelarvesse. lisataotlus riigieelarvesse.
Libatse-Nurme KMH Keskkonnamõju täpsem
aruanne valmib 2022.aasta eelhindamine on käimas.
lõpus: KMH eelhinnangu aruanne
https://transpordiamet.ee/pohi valmib 2023 lõpus.
maantee-nr-4-e67-tallinn-
parnu-ikla-km-990-1206-
libatse-nurme-loigu-
pohiprojektiga-1
x Projekti kulud on x Projekti kulud on
abikõlblikud alates abikõlblikud alates
1.01.2021. Antud toetuse 1.01.2021. Antud toetuse
saaja puhul ei ole tegemist saaja puhul ei ole tegemist
riigiabi taotlemise/ riigiabi taotlemise/
andmisega. Toetuse saaja andmisega. Toetuse saaja
esitab hankedokumendid esitab hankedokumendid
vajadusel eelkontrolliks. vajadusel eelkontrolliks.
x Valitud tegevused on x Valitud tegevused on
seotud ühe sekkumisega seotud ühe
sekkumisega
x N/A x N/A
Selgitus: ei ole Selgitus: ei ole
asjakohane hinnata asjakohane hinnata
kuna hinnatavaid kuna hinnatavaid
aspekte ei leidu. aspekte ei leidu.
x Kõik abikõlblikud kulud x Kõik abikõlblikud kulud
kuuluvad väljamaksmisele kuuluvad väljamaksmisele
arvestades projekti eelarvet. arvestades projekti eelarvet.
Projekti raames esinevatele Projekti raames esinevatele
mitteabikõblikele kuludele mitteabikõblikele kuludele
leiab toetuse saaja ise leiab toetuse saaja ise
katteallika. katteallika.
x Valitud tegevused ei mõjuta x Valitud tegevused ei mõjuta
Euroopa Liidu toimimise Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 258 kohast EK lepingu artikli 258 kohast
võimalikku arvamust EK võimalikku arvamust
rikkumise kohta. rikkumise kohta.
x Libatse-Nurme teeprojekti x Tähetorni-Harku 2+2
kliimakindlus tagatud teeprojekti kliimakindlus
sarnaselt Pärnu-Uulu 2+2 tee tagatud sarnaselt Pärnu-Uulu
KMH aruande lk 124-125 ja 2+2 tee KMH aruande lk
keskkonnamõju 124-125 ja keskkonnamõju
leevendusmeetmete leevendusmeetmete
kirjeldusega lk 132: kirjeldusega lk 132:
https://transpordiamet.ee/maa https://transpordiamet.ee/maa
nteeamet-tunnistas- nteeamet-tunnistas-
keskkonnatalituse-juhataja- keskkonnatalituse-juhataja-
otsusega-nr-15-719541- otsusega-nr-15-719541-
nouetele-vastavaks-riigitee nouetele-vastavaks-riigitee
x TAT määruse x TAT määruse
koostamise raames on koostamise raames on
hindamine läbi viidud. hindamine läbi viidud.
Käesolevalt Käesolevalt
arvestatakse määruse arvestatakse määruse
seletuskirja lisa 2: seletuskirja lisa 2:
"Põhiõiguste harta ja "Põhiõiguste harta ja
puuetega inimeste puuetega inimeste
konventsiooniga konventsiooniga
arvestamise kontroll- arvestamise kontroll-
leht" tulemusi, millega leht" tulemusi, millega
on hinnatud, et tagatud on hinnatud, et tagatud
on EL põhiõiguste on EL põhiõiguste
harta nõuded. harta nõuded.
x TAT määruse x TAT määruse
koostamise raames on koostamise raames on
hindamine läbi viidud. hindamine läbi viidud.
Käesolevalt Käesolevalt
arvestatakse määruse arvestatakse määruse
seletuskirja lisa 2: seletuskirja lisa 2:
"Põhiõiguste harta ja "Põhiõiguste harta ja
puuetega inimeste puuetega inimeste
konventsiooniga konventsiooniga
arvestamise kontroll- arvestamise kontroll-
leht" tulemusi, millega leht" tulemusi, millega
on hinnatud, et tagatud on hinnatud, et tagatud
on EL põhiõiguste on EL põhiõiguste
harta nõuded. harta nõuded.
x Eesti teedeteetaristu on x Eesti teedeteetaristu on
läbivalt kättesaadav kõigile läbivalt kättesaadav kõigile
olenemata nende soo, vanuse olenemata nende soo, vanuse
(8–80 printsiip), keele, (8–80 printsiip), keele,
usulise või muu veendumuse, usulise või muu
etnilise või rahvusliku veendumuse, etnilise või
päritolu, tervise, puude, rahvusliku päritolu, tervise,
seksuaalse sättumuse või puude, seksuaalse sättumuse
muu seotud põhjuse tõttu. Iga või muu seotud põhjuse
inimene on väärtuslik. tõttu. Iga inimene on
Investeering (sh väärtuslik. Investeering (sh
bussipeatused, bussipeatused,
kergliiklusteed, tunnelid ja kergliiklusteed, tunnelid ja
sillad) arvestab võrdsete sillad) arvestab võrdsete
võimaluste ja soolise võimaluste ja soolise
võrdõiguslikkusega. võrdõiguslikkusega.
x Tegevuste elluviimisel x Tegevuste elluviimisel
tagatakse muuhulgas taristute tagatakse muuhulgas
ohutus ja ligipääsetavus taristute ohutus ja
erivajadustega inimestele. ligipääsetavus erivajadustega
Bussipeatused, inimestele. Bussipeatused,
kergliiklusteed, tunnelid ja kergliiklusteed, tunnelid ja
sillad jm analoogsed objektid sillad jm analoogsed
vastavad ehitusseadustiku § objektid vastavad
11 lõike 4 alusel kehtestatud ehitusseadustiku § 11 lõike 4
määruse „Puudega inimeste alusel kehtestatud määruse
erivajadustest tulenevad „Puudega inimeste
nõuded ehitisele“ nõuetele. erivajadustest tulenevad
nõuded ehitisele“ nõuetele.
x Taristu arendamise x Taristu arendamise
planeerimisel on arvestatud planeerimisel on arvestatud
seda, kui palju vähendavad seda, kui palju vähendavad
plaanitavad investeeringud plaanitavad investeeringud
keskkonnakoormust. keskkonnakoormust.
Taristuehituses pööratakse Taristuehituses pööratakse
läbivalt tähelepanu pinna- ja läbivalt tähelepanu pinna- ja
põhjavett ning elurikkust põhjavett ning elurikkust
säästvate taristuehitus- ja - säästvate taristuehitus- ja -
hooldustavade rakendamisele hooldustavade
(sh pestitsiidide kasutamise rakendamisele (sh
mõjule ja võimalusel pestitsiidide kasutamise
alternatiivide eelistamisele). mõjule ja võimalusel
Taristuehituses kasutatakse alternatiivide eelistamisele).
võimalusel ka Taristuehituses kasutatakse
sekundaarmaterjale, nagu võimalusel ka
aheraine ning ehitus- ja sekundaarmaterjale, nagu
lammutusjäätmed, kui see on aheraine ning ehitus- ja
konkreetse projekti raames lammutusjäätmed, kui see on
sobilik (tagab nõutud konkreetse projekti raames
kvaliteedi ja ohutuse) ja sobilik (tagab nõutud
konkurentsivõimeline. kvaliteedi ja ohutuse) ja
konkurentsivõimeline.
x Lähtutakse KeHJS-st (tagatud x Lähtutakse KeHJS-st
kooskõla EL õigusaktidega) jt. (tagatud kooskõla EL
õigusaktidega) jt.
x Investeeringute kava x Investeeringute kava
koostamisel tuginetakse koostamisel tuginetakse
DNSH põhimõtete DNSH põhimõtete
hindamisel rakenduskava hindamisel rakenduskava
koostamise käigus koostatud koostamise käigus koostatud
DNSH analüüsile. Selle DNSH analüüsile. Selle
kohaselt on DNSH kohaselt on DNSH
põhimõtete järgimine põhimõtete järgimine
transpordi valdkonnas transpordi valdkonnas
tagatud. Toetuse saaja esitas tagatud. Toetuse saaja esitas
esmase DNSH hinnangu ka esmase DNSH hinnangu ka
investeeringu ettepanekuga investeeringu ettepanekuga
(põhimõte on rakendatud). (põhimõte on rakendatud).
Projektide kvalifitseerimis- ja üldised vastavuskriteeriumid
Investeeringute kava nimetus: Transpordiameti perioodi 2021–2027 taristuobjektide investeeringute kava kinnitamine
Toetuse saaja: Transpordiamet
Meetme nr: 21.2.3.6
Meetme nimetus: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Projekt 6
Kooskõlas (x)
TAT §9 Investeeringu kirjelduses nimetatud projekt peab vastama järgmistele
lg 1 kvalifitseerimistingimustele:
1 projektis kirjeldatud investeeringuobjekt on nimetatud investeeringu kirjelduse x
esitamise kutses
2 projekt panustab vähemalt ühe §-s 2 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, x
välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustega kaetud projekti puhul
3 projekt on kooskõlas TAT määruse § 4 lõikes 7 toodud tingimusega x
4 projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas TAT määruse §-s 3 sätestatud x
toetatavate tegevustega
5 projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil x
6 projekt peab olema vajalik Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 x
(TLAK) eesmärkide elluviimiseks
7 projekt on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja x
valikukriteeriumidega:
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi
ÜSM) artikli 73 lõigetele 1 ja 2 korraldusasutus (või rakendusasutus,
rakendusüksus) koostab ja seirekomisjoni poolse heakskiitmise järel kohaldab
projektide valikul kriteeriume, mis tagavad, et:
7_1 projektid aitavad kaasa poliitikaeesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele ning x
on kooskõlas rakenduskava eeltingimuste täitmiseks kehtestatud alusstrateegiatega
7_2 valitud tegevused esindavad toetuse summa, elluviidud tegevuste ja eesmärkide x
saavutamise vahelist parimat suhet
7_3 kontrollib, et toetuse taotlejal/saajal on haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus, mis on x
vajalik projekti elluviimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks
7_4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL kohaldamisalasse kuuluvate x
valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust
ning et on piisavalt arvesse võetud alternatiivsete lahenduste hindamist, võttes aluseks
nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis (lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest KeHJS)
7_5 juhul, kui tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist, on järgitud kohalduvat x
õigust
7_6 valitud tegevused on asjaomase fondi kohaldamisalas ja omistatud ühele sekkumise x
liigile
7_7 tegevused ei hõlma selliseid toiminguid, mis olid osa tegevusest, mille suhtes kohaldati x
ümberpaigutamist vastavalt artiklile 66 (üleviimine), st sama või sarnase tegevuse või
selle osa üle viimist ühest Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriigi
ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse,
kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis,
kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt
sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva
abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad
7_8 kulude seaduslikkuse ja korrektsuse x
7_9 valitud tegevusi otseselt ei mõjuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohane x
komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse
ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse
7_10 selliste taristuinvesteeringute kliimakindluse (kliimakindluse tagamine on protsess, x
mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele
kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise
põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas
2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga) , mille eeldatav kestvus on
vähemalt viis aastat. Kliimaalasel hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest
nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-
2027“ ning asjakohasel juhul täiendavatest juhistest kliimakindluse tagamise protsessi
läbiviimiseks.
7_11 Valikukriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et
valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud
horisontaalseid põhimõtteid, millega:
7_11_1 - võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat x
7_11_2 - võetakse arvesse Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid x
7_11_3 - võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist x
ning sooküsimuste lõimimist
7_11_4 - tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus x
7_11_5 - toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke (ÜSM-i Art 9 p 4 kohaselt on x
kestliku arengu eesmärkideks ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku
arengu edendamise eesmärgid, ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkulepe)
7_11_6 - tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele x
7_11_7 - rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ (ing. k. DNSH – „Do no significant x
harm“) „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa
Komisjoni tehnilistest suunistest nr 2021/C 58/01 (ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30) „ei
kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaldamisel ning asjakohasel juhul täiendavatest
juhistest hindamise protsessi läbiviimiseks.
Seletuskirja lisa: Projektide kvalifitseerimis-,
vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse
kontroll-leht
eringute kava kinnitamine
Teeilmajaamade
seiresüsteemi
uuendamine
Selgitus
Kutse saadetud MKM
09.03.2022 kirjaga nr
24.8-4/1816-1,
esitatud EVR
25.04.2022 kirjaga nr
1.1-6/22/5191-2
panus: 60 tk
rekonstrueeritud või
uuendatud
teeilmajaamade arv
Esialgselt
arvestatakse
rakenduskava DNSH
analüüsi ja projekti
kirjelduses toodut „ei
kahjusta oluliselt“
printsiibi täitmisel.
teeilmajaamade
uuendamine,
amortiseerunud
teeilmajaamade
käitlemine ning uute
seadmete ost ja
paigaldus on
kooskõlas TAT §-ga
3.
abikõlblikkuse
periood jääb
vahemikku 2021.
aasta 1. jaanuarist –
2029. aasta 31.
oktoobrini
TLAK Tegevussuund 1.
Hästi ühendatud Eesti.
Konkurentsivõimeline
transport ja taristu.
Alavaldkond "Ohutud teed".
Eesmärk: "Vähendada
liikluses hukkunute ja
raskelt vigastatute arvu
poole võrra ehk saavutada
olukord, kus hukkunute arv
kolme aasta keskmisena ei
ületaks 30.“ Projekt
panustab TLAKis esitatud
liiklusohutuse parandamise,
aegruumiliste vahemaade
vähendamise ja keskkonna
parandamise eesmärkidesse.
Projekt aitab kaas nutikate
teede loomisele.
Selgitused allpool
On kooskõlas
TLAKiga
projekti maksumus/
toetuse summa on
kooskõlas projekti
raames tehtavate
tegevustega
Transpordiameti näol on
egemist riigiasutusega. Kui
mingil põhjusel projekt
kallineb, vaadatakse üle
teostatavate tegevuste
ulatus. Vajadusel esitatakse
lisataotlus riigieelarvesse.
Vastavalt KeHJS-ile ei ole
projekti raames vajalik läbi
viia keskkonnamõju
hindamist ega eelhindamist.
Projekti kulud on
abikõlblikud alates
1.01.2021. Antud toetuse
saaja puhul ei ole tegemist
riigiabi taotlemise/
andmisega. Toetuse saaja
esitab hankedokumendid
vajadusel eelkontrolliks.
Valitud tegevused on
seotud ühe
sekkumisega
N/A
Selgitus: ei ole
asjakohane hinnata
kuna hinnatavaid
aspekte ei leidu.
Kõik abikõlblikud kulud
kuuluvad väljamaksmisele
arvestades projekti eelarvet.
Projekti raames esinevatele
mitteabikõblikele kuludele
leiab toetuse saaja ise
katteallika.
Valitud tegevused ei mõjuta
Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 258 kohast
EK võimalikku arvamust
rikkumise kohta.
Kliimakindluse tagamisega
on arvestatud
teeilmajaamade tootja poolt,
tegemist on rasketesse
oludesse mõeldud
mõõtekompleksidega, mis
vastavad kõikidele seatud
nõutele.
TAT määruse
koostamise raames on
hindamine läbi
viidud. Käesolevalt
arvestatakse määruse
seletuskirja lisa 2:
"Põhiõiguste harta
ja puuetega inimeste
konventsiooniga
arvestamise kontroll-
leht" tulemusi,
millega on hinnatud,
et tagatud on EL
põhiõiguste harta
nõuded.
TAT määruse
koostamise raames on
hindamine läbi
viidud. Käesolevalt
arvestatakse määruse
seletuskirja lisa 2:
"Põhiõiguste harta
ja puuetega inimeste
konventsiooniga
arvestamise kontroll-
leht" tulemusi,
millega on hinnatud,
et tagatud on EL
põhiõiguste harta
nõuded.
Investeering arvestab
võrdsete võimaluste ja
soolise võrdõiguslikkusega.
Tegevuste elluviimisel
tagatakse taristute ohutus ja
ligipääsetavus.
Taristu arendamise
planeerimisel on arvestatud
seda, kui palju vähendavad
plaanitavad investeeringud
keskkonnakoormust.
Täpsem teeolude seire
võimaldab teha vähem
hooldesõite ehk väheneb
teehooldeks vajalik veokite
läbisõit. Paremini hooldatud
teepind vähendab sõidukite
kütusekulu.
Lähtutakse KeHJS-st
(tagatud kooskõla EL
õigusaktidega) jt.
Investeeringute kava
koostamisel tuginetakse
DNSH põhimõtete
hindamisel rakenduskava
koostamise käigus
koostatud DNSH
analüüsile. Selle kohaselt
on DNSH põhimõtete
järgimine transpordi
valdkonnas tagatud.
Toetuse saaja esitas esmase
DNSH hinnangu ka
eeltaotlusega (põhimõte on
rakendatud) ning koostab
vajadusel põhjalikumad
DNSH analüüsid taotlemise
käigus.
Seletuskirja lisa: Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja
valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht
Projektide üldised valikukriteeriumid
Investeeringute kava nimetus: Transpordiameti perioodi 2021–2027 taristuobjektide investeeringute kava kinnitamine
Toetuse saaja: Transpordiamet
Meetme nr: 21.3.1.1
Meetme nimetus: Transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu) Projekt 1 Pärnu-Uulu 2+2 tee Projekt 2 Sauga-Pärnu 2+2 tee Projekt 3
Kooskõlas (x) Selgitus Kooskõlas (x) Selgitus Kooskõlas (x)
1 Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava
erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, mille raames
hinnatakse:
1_1 projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja panus rakenduskava x Meetme üks eesmärkidest on x Meetme üks eesmärkidest on x
erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju rekonstrueeritud või uuendatud rekonstrueeritud või uuendatud 41
eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast 41 km ulatuses maanteid. km ulatuses maanteid.
projekti lõppu TLAK eesmärk:"Transpordi ja TLAK eesmärk:"Transpordi ja
liikuvuse arengukava 2021- liikuvuse arengukava 2021-2035
2035 kohaselt on Eesti kohaselt on Eesti transpordipoliitika
transpordipoliitika eesmärk eesmärk tagada elanikele ja
tagada elanikele ja ettevõtetele ettevõtetele mugavad,
mugavad, ligipääsetavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired,
ohutud, kiired, nutikad ja nutikad ja kestlikud
kestlikud liikumisvõimalused liikumisvõimalused kooskõlas
kooskõlas Euroopa Liidu Euroopa Liidu õigusnormides
õigusnormides kehtestatud kehtestatud eesmärkidega.
eesmärkidega.
Maanteeinvesteeringute tulemusena
Maanteeinvesteeringute väheneb hukkunute arv uutel ja
tulemusena väheneb hukkunute rekonstrueeritud maanteelõikudel
arv uutel ja rekonstrueeritud 1,2-lt (2017–2019.a keskmine)
maanteelõikudel 1,2-lt 0,84-le aastaks 2029. Projekt
(2017–2019.a keskmine) 0,84-le panustab ka rakenduskava
aastaks 2029. Projekt panustab tulemusnäitajatesse: täiustatud
ka rakenduskava maanteetaristust tulenev ajasääst ja
tulemusnäitajatesse: täiustatud hukkunute arvu vähenemine.
maanteetaristust tulenev ajasääst
ja hukkunute arvu vähenemine.
1_2 projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse x ca 43 km rekonstrueeritud või x ca 43 km rekonstrueeritud või x
uuendatud TEN-T maanteid, s.o uuendatud TEN-T maanteid, s.o ca
ca 105% rakenduskava 105% rakenduskava indikaatori
indikaatori lõpptasemest lõpptasemest
1_3 rakenduskavas nimetatud juhtudel võetakse arvesse Uue Euroopa Bauhausi x (kv.ruumi Rakenduskavas on Bauhausi x (kv.ruumi Rakenduskavas on Bauhausi x (kv.ruumi
väärtusi (Algatuse eesmärk on hõlbustada põhjalikke, koostööl põhinevaid ja aluspõhi-mõtted) arvestamine märgitud PO2 aluspõhi-mõtted) arvestamine märgitud PO2 aluspõhi-mõtted)
valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes (põhiväärtused): energeetika ning PO5 energeetika ning PO5
kogemuste kvaliteet, sealhulgas disain/esteetika, tervislik ja ohutu elukeskkond; linnatranspordi juures. Selle linnatranspordi juures. Selle järgi
kestlikkus, sealhulgas ringmajandus;
kaasamine, sealhulgas juurdepääsetavus ja taskukohasus.
järgi neid väärtusi PO3 neid väärtusi PO3 raames
Seetõttu on kõigil uue „Euroopa Bauhausi“ raames rakendatavatel projektidel, algatustel ja raames arvestada ei ole arvestada ei ole vajalik.
meetmetel ühine eesmärk tagada meile kaunim, kestlikum ja kaasavam eluviis.) vajalik.
Käesoleva projekti juures
Käesoleva projekti juures arvestatakse muuhulgas
arvestatakse muuhulgas kestlikkusega (kliimakindlus ja
kestlikkusega (kliimakindlus ja sobilike ehitusmaterjalide valik).
sobilike ehitusmaterjalide valik).
2 Projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse:
2_1 projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht x Projekti eesmärk tuleneb x Projekti eesmärk tuleneb x
või kasutamata arenguvõimalus arengukavast: vähendada arengukavast: vähendada liikluses
liikluses hukkunute ja raskelt hukkunute ja raskelt vigastatute
vigastatute arvu poole võrra ehk arvu poole võrra ehk saavutada
saavutada olukord, kus olukord, kus
hukkunute arv kolme aasta hukkunute arv kolme aasta
keskmisena ei ületaks 30. keskmisena ei ületaks 30.
2_2 projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud x projekti sekkumisloogika vastab x projekti sekkumisloogika vastab x
tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud projekti eesmärkidele projekti eesmärkidele
väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning
mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad
2_3 tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid x Tegevuste ajakava kohaselt x Tegevuste ajakava kohaselt peaksid x
ja ajalist järgnevust peaksid tööd lõppema 2024. tööd lõppema 2025. aastal. Ajakava
aastal. Ajakava on realistlik. on realistlik.
3 Projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas:
3_1 ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud x Tasuvusarvutus on teostatud vastavalt x Projekti tulu-kulu suhe on 1,3. Projekti x
väljundite/tulemuste saavutamiseks Euroopa Komisjoni 2014. a. juhendile. peamised tulud liiklusohutuse ja keskkonna
Projekti tulu-kulu suhe on 1,18. Projekti paranemine.
peamised tulud on liiklusohutuse
paranemine ja teekasutajate ajasääst.
3_2 planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik - on selge, milliste arvutuste ja x Eelarve on selge. Olemas on x Eelarve on selge. Olemas on kulude x
hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on kulude eelhinnang. Toetuse eelhinnang. Toetuse saaja näol on
vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas taotleja võimekus projektile saaja näol on tegemist tegemist riigiasutusega.
järgnevate püsikulude rahastamiseks riigiasutusega.
4 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia (kontrollitakse, kas taotlejal (ja x Toetuse saaja on projekte x Toetuse saaja on projekte edukalt x
partneritel kokku) on kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikkus, õiguslik, organisatsioonilised edukalt ellu viinud perioodidel ellu viinud perioodidel 2007–2013
või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikkuse 2007–2013 ja 2014–2020. See ja 2014–2020. See annab alust
tagamiseks (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasiste tegevus- ja
hoolduskulude tagamiseks))
annab alust hinnata, et taotlejal hinnata, et taotlejal on suutlikkus
on suutlikkus projekti ellu viia. projekti ellu viia. Ühtlasi on toetuse
Ühtlasi on toetuse saaja näol saaja näol tegemist riigiasutusega.
tegemist riigiasutusega.
5 Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja x Strateegia „Eesti 2035“ x Strateegia „Eesti 2035“ strateegiline x
sihtidega (kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele strateegiline siht: siht:
võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja Eestis on kõigi vajadusi Eestis on kõigi vajadusi arvestav,
sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,
arvestav, turvaline ja kvaliteetne turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt
regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse strateegia riigi
elukeskkond.
pikaajalise arengustrateegia näitajasse) Panus EE 2035 mõõdikusse:
Panus EE 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala
Transpordi tulemusvaldkond üdiselt aitab saavutada: ühissõiduki, jalgrattaga või tööl käivate inimeste osakaal -
arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, jala tööl käivate inimeste sellest siis eelkõige tänu
turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus osakaal - sellest siis eelkõige sekkumisele ühissõidukitele
„Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid tänu sekkumisele loodavate paremate tingimuste, mis
„ligipääsetavuse näitaja“, „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside ühissõidukitele loodavate saavutatakse tänu lühemate ning
heitkoguseid“ ning „kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl paremate tingimuste, mis sujuvamate teekondade.
käivate inimeste osakaalu“. saavutatakse tänu lühemate ning Sekkumisega liiklus muutub
sujuvamate teekondade. sujuvamaks, sellega panustatakse
Sekkumisega väheneb teepikkus EE 2035 mõõdikusse:
ning liiklus muutub sujuvamaks, kasvuhoonegaaside heitkogus
sellega panustatakse EE 2035 transpordisektoris
mõõdikusse: Investeeringuga panustatakse ka
kasvuhoonegaaside heitkogus "ligipääsetavuse näitajasse"
transpordisektoris eelkõige selles osas, mis puudutab
Investeeringuga panustatakse ka kergliiklusteid, bussipeatusi,
"ligipääsetavuse näitajasse" tunneleid ja sildu.
eelkõige selles osas, mis
puudutab kergliiklusteid,
bussipeatusi, tunneleid ja sildu.
imis-, vastavus- ja
ll-leht
Tartu mnt Neanurme-Pikknurme Projekt 4 Libatse-Nurme 2+2 tee Projekt 5 Paldiski mnt Harku eritasandiline
2+1 tee ristmik
Selgitus Kooskõlas (x) Selgitus Kooskõlas (x) Selgitus
Meetme üks eesmärkidest on x Meetme üks eesmärkidest on x Meetme üks eesmärkidest on
rekonstrueeritud või uuendatud rekonstrueeritud või uuendatud rekonstrueeritud või uuendatud
41 km ulatuses maanteid. 41 km ulatuses maanteid. 41 km ulatuses maanteid.
TLAK eesmärk:"Transpordi ja TLAK eesmärk:"Transpordi ja TLAK eesmärk:"Transpordi ja
liikuvuse arengukava 2021-2035 liikuvuse arengukava 2021-2035 liikuvuse arengukava 2021-2035
kohaselt on Eesti kohaselt on Eesti kohaselt on Eesti
transpordipoliitika eesmärk transpordipoliitika eesmärk transpordipoliitika eesmärk
tagada elanikele ja ettevõtetele tagada elanikele ja ettevõtetele tagada elanikele ja ettevõtetele
mugavad, ligipääsetavad, mugavad, ligipääsetavad, ohutud, mugavad, ligipääsetavad, ohutud,
ohutud, kiired, nutikad ja kiired, nutikad ja kestlikud kiired, nutikad ja kestlikud
kestlikud liikumisvõimalused liikumisvõimalused kooskõlas liikumisvõimalused kooskõlas
kooskõlas Euroopa Liidu Euroopa Liidu õigusnormides Euroopa Liidu õigusnormides
õigusnormides kehtestatud kehtestatud eesmärkidega. kehtestatud eesmärkidega.
eesmärkidega.
Maanteeinvesteeringute Maanteeinvesteeringute
Maanteeinvesteeringute tulemusena väheneb hukkunute tulemusena väheneb hukkunute
tulemusena väheneb hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud arv uutel ja rekonstrueeritud
arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel 1,2-lt maanteelõikudel 1,2-lt
maanteelõikudel 1,2-lt (2017–2019.a keskmine) 0,84-le (2017–2019.a keskmine) 0,84-le
(2017–2019.a keskmine) 0,84-le aastaks 2029. Projekt panustab ka aastaks 2029. Projekt panustab ka
aastaks 2029. Projekt panustab rakenduskava rakenduskava
ka rakenduskava tulemusnäitajatesse: täiustatud tulemusnäitajatesse: täiustatud
tulemusnäitajatesse: täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst maanteetaristust tulenev ajasääst
maanteetaristust tulenev ajasääst ja hukkunute arvu vähenemine. ja hukkunute arvu vähenemine.
ja hukkunute arvu vähenemine.
ca 43 km rekonstrueeritud või x ca 43 km rekonstrueeritud või x ca 43 km rekonstrueeritud või
uuendatud TEN-T maanteid, s.o uuendatud TEN-T maanteid, s.o uuendatud TEN-T maanteid, s.o
ca 105% rakenduskava ca 105% rakenduskava ca 105% rakenduskava
indikaatori lõpptasemest indikaatori lõpptasemest indikaatori lõpptasemest
Rakenduskavas on Bauhausi x (kv.ruumi Rakenduskavas on Bauhausi x (kv.ruumi Rakenduskavas on Bauhausi
arvestamine märgitud PO2 aluspõhi-mõtted) arvestamine märgitud PO2 aluspõhi-mõtted) arvestamine märgitud PO2
energeetika ning PO5 energeetika ning PO5 energeetika ning PO5
linnatranspordi juures. Selle linnatranspordi juures. Selle järgi linnatranspordi juures. Selle järgi
järgi neid väärtusi PO3 neid väärtusi PO3 raames neid väärtusi PO3 raames
raames arvestada ei ole arvestada ei ole vajalik. arvestada ei ole vajalik.
vajalik.
Käesoleva projekti juures Käesoleva projekti juures
Käesoleva projekti juures arvestatakse muuhulgas arvestatakse muuhulgas
arvestatakse muuhulgas kestlikkusega (kliimakindlus ja kestlikkusega (kliimakindlus ja
kestlikkusega (kliimakindlus ja sobilike ehitusmaterjalide valik). sobilike ehitusmaterjalide valik).
sobilike ehitusmaterjalide valik).
Projekti eesmärk tuleneb x Projekti eesmärk tuleneb x Projekti eesmärk tuleneb
arengukavast: vähendada arengukavast: vähendada liikluses arengukavast: vähendada liikluses
liikluses hukkunute ja raskelt hukkunute ja raskelt vigastatute hukkunute ja raskelt vigastatute
vigastatute arvu poole võrra ehk arvu poole võrra ehk saavutada arvu poole võrra ehk saavutada
saavutada olukord, kus olukord, kus olukord, kus
hukkunute arv kolme aasta hukkunute arv kolme aasta hukkunute arv kolme aasta
keskmisena ei ületaks 30. keskmisena ei ületaks 30. keskmisena ei ületaks 30.
projekti sekkumisloogika vastab x projekti sekkumisloogika vastab x projekti sekkumisloogika vastab
projekti eesmärkidele projekti eesmärkidele projekti eesmärkidele
Tegevuste ajakava kohaselt x Tegevuste ajakava kohaselt x Tegevuste ajakava kohaselt
peaksid tööd lõppema 2024. peaksid tööd lõppema 2027. peaksid tööd lõppema 2025.
aastal. Ajakava on realistlik. aastal. Ajakava on realistlik. aastal. Ajakava on realistlik.
Projekti tulu-kulu suhe on 1,3. Projekti x Projekti tulu-kulu suhe on 1,5. Projekti x Eelprojekti tulu-kulu suhe on 1,9. Projekti
peamised tulud liiklusohutuse peamised tulud on liiklusohutuse peamised tulud liiklusohutuse
paranemine ja teekasutajate ajasääst. paranemine ja teekasutajate ajasääst. paranemine, tasukasutaja kulude
kokkuhoid ja ajasääst. Tulud ja kulud
täpsustatakse põhiprojekti
tasuvusarvutuse aruandes (valmib 2023
lõpus).
Eelarve on selge. Olemas on x Eelarve on selge. Olemas on x Eelarve on selge. Olemas on
kulude eelhinnang. Toetuse kulude eelhinnang. Toetuse saaja kulude eelhinnang. Toetuse saaja
saaja näol on tegemist näol on tegemist riigiasutusega. näol on tegemist riigiasutusega.
riigiasutusega.
Toetuse saaja on projekte x Toetuse saaja on projekte edukalt x Toetuse saaja on projekte edukalt
edukalt ellu viinud perioodidel ellu viinud perioodidel ellu viinud perioodidel
2007–2013 ja 2014–2020. See 2007–2013 ja 2014–2020. See 2007–2013 ja 2014–2020. See
annab alust hinnata, et taotlejal annab alust hinnata, et taotlejal annab alust hinnata, et taotlejal
on suutlikkus projekti ellu viia. on suutlikkus projekti ellu viia. on suutlikkus projekti ellu viia.
Ühtlasi on toetuse saaja näol Ühtlasi on toetuse saaja näol Ühtlasi on toetuse saaja näol
tegemist riigiasutusega. tegemist riigiasutusega. tegemist riigiasutusega.
Strateegia „Eesti 2035“ x Strateegia „Eesti 2035“ x Strateegia „Eesti 2035“
strateegiline siht: strateegiline siht: strateegiline siht:
Eestis on kõigi vajadusi Eestis on kõigi vajadusi arvestav, Eestis on kõigi vajadusi arvestav,
arvestav, turvaline ja kvaliteetne turvaline ja kvaliteetne turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond. elukeskkond. elukeskkond.
Panus EE 2035 mõõdikusse: Panus EE 2035 mõõdikusse: Panus EE 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või ühissõiduki, jalgrattaga või jala ühissõiduki, jalgrattaga või jala
jala tööl käivate inimeste tööl käivate inimeste osakaal - tööl käivate inimeste osakaal -
osakaal - sellest siis eelkõige sellest siis eelkõige tänu sellest siis eelkõige tänu
tänu sekkumisele ühissõidukitele sekkumisele ühissõidukitele sekkumisele ühissõidukitele
loodavate paremate tingimuste, loodavate paremate tingimuste, loodavate paremate tingimuste,
mis saavutatakse tänu lühemate mis saavutatakse tänu lühemate mis saavutatakse tänu lühemate
ning sujuvamate teekondade. ning sujuvamate teekondade. ning sujuvamate teekondade.
Sekkumisega liiklus muutub Sekkumisega väheneb teepikkus Sekkumisega väheneb teepikkus
sujuvamaks, sellega ning liiklus muutub sujuvamaks, ning liiklus muutub sujuvamaks,
panustatakse EE 2035 sellega panustatakse EE 2035 sellega panustatakse EE 2035
mõõdikusse: mõõdikusse: kasvuhoonegaaside mõõdikusse: kasvuhoonegaaside
kasvuhoonegaaside heitkogus heitkogus transpordisektoris heitkogus transpordisektoris
transpordisektoris Investeeringuga panustatakse ka Investeeringuga panustatakse ka
Investeeringuga panustatakse ka "ligipääsetavuse näitajasse" "ligipääsetavuse näitajasse"
"ligipääsetavuse näitajasse" eelkõige selles osas, mis puudutab eelkõige selles osas, mis puudutab
eelkõige selles osas, mis kergliiklusteid, bussipeatusi, kergliiklusteid, bussipeatusi,
puudutab kergliiklusteid, tunneleid ja sildu. tunneleid ja sildu.
bussipeatusi, tunneleid ja sildu.
Projektide üldised valikukriteeriumid
Investeeringute kava nimetus: Transpordiameti perioodi 2021–2027 taristuobjektide investeeringute kava kinnitamine
Toetuse saaja: Transpordiamet
Meetme nr: 21.2.3.6
Meetme nimetus: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Projekt 6
Kooskõlas (x)
1 Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava
erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, mille raames
hinnatakse:
1_1 projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja panus rakenduskava x
erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju
eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast
projekti lõppu
1_2 projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse x
1_3 rakenduskavas nimetatud juhtudel võetakse arvesse Uue Euroopa Bauhausi x (kv.ruumi
väärtusi (Algatuse eesmärk on hõlbustada põhjalikke, koostööl põhinevaid ja aluspõhi-mõtted)
valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes (põhiväärtused):
kogemuste kvaliteet, sealhulgas disain/esteetika, tervislik ja ohutu elukeskkond;
kestlikkus, sealhulgas ringmajandus;
kaasamine, sealhulgas juurdepääsetavus ja taskukohasus.
Seetõttu on kõigil uue „Euroopa Bauhausi“ raames rakendatavatel projektidel, algatustel ja
meetmetel ühine eesmärk tagada meile kaunim, kestlikum ja kaasavam eluviis.)
2 Projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse:
2_1 projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht x
või kasutamata arenguvõimalus
2_2 projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud x
tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud
väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning
mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad
2_3 tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid x
ja ajalist järgnevust
3 Projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas:
3_1 ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud x
väljundite/tulemuste saavutamiseks
3_2 planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik - on selge, milliste arvutuste ja x
hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on
vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas taotleja võimekus projektile
järgnevate püsikulude rahastamiseks
4 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia (kontrollitakse, kas taotlejal (ja x
partneritel kokku) on kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikkus, õiguslik, organisatsioonilised
või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikkuse
tagamiseks (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasiste tegevus- ja
hoolduskulude tagamiseks))
5 Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja x
sihtidega (kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele
võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja
sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,
ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt
regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse strateegia riigi
pikaajalise arengustrateegia näitajasse)
Transpordi tulemusvaldkond üdiselt aitab saavutada:
arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav,
turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus
„Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid
„ligipääsetavuse näitaja“, „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside
heitkoguseid“ ning „kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl
käivate inimeste osakaalu“.
Seletuskirja lisa: Projektide
kvalifitseerimis-, vastavus- ja
valikukriteeriumidele
vastavuse kontroll-leht
esteeringute kava kinnitamine
Teeilmajaamade seiresüsteemi
uuendamine
Selgitus
TLAK eesmärk:"Transpordi ja
liikuvuse arengukava 2021-
2035 kohaselt on Eesti
transpordipoliitika eesmärk
tagada elanikele ja ettevõtetele
mugavad, ligipääsetavad,
ohutud, kiired, nutikad ja
kestlikud liikumisvõimalused
kooskõlas Euroopa Liidu
õigusnormides kehtestatud
eesmärkidega.
Investeeringu tulemusena on on
rekonstrueeritud või uuendatud
60 teeilmajaama.
Sellel projektil puudub
rakenduskava kohane
tulemusnäitaja.
Rakenduskavas on Bauhausi
arvestamine märgitud PO2
energeetika ning PO5
linnatranspordi juures. Selle
järgi neid väärtusi PO3
raames arvestada ei ole
vajalik.
Käesolva projekti juures
arvestatkse muuhulgas
kestlikkusega (kliimakindlus ja
sobilike ehitusmaterjalide valik).
Projekti eesmärk tuleneb
arengukavast: vähendada
liikluses hukkunute ja raskelt
vigastatute arvu poole võrra ehk
saavutada olukord, kus
hukkunute arv kolme aasta
keskmisena ei ületaks 30.
projekti sekkumisloogika vastab
projekti eesmärkidele
Tegevuste ajakava kohaselt
peaksid tööd lõppema 2027.
aastal. Ajakava on realistlik.
Projekti peamised tulud on
liiklusohutuse paranemine,
teekasutajate ajasääst, keskkonnaseire
andmete parem kättesaadavus ja
kvaliteet ning kahjulike
keskkonnamõjude vähenemine
Eelarve on selge. Olemas on
kulude eelhinnang. Toetuse
saaja näol on tegemist
riigiasutusega.
Toetuse saaja on projekte
edukalt ellu viinud perioodidel
2007–2013 ja 2014–2020. See
annab alust hinnata, et taotlejal
on suutlikkus projekti ellu viia.
Ühtlasi on toetuse saaja näol
tegemist riigiasutusega.
Strateegia „Eesti 2035“
strateegiline siht:
Eestis on kõigi vajadusi
arvestav, turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond.
Kaudne panus on EE 2035
mõõdikusse
kasvuhoonegaaside heitkogus
transpordisektoris. Tänu
paranenud seiresüsteemile on
teeilmaolud paremini seiratud
ning seetõttu saavad juhid
valida ka sobivama sõidustiili,
mis vähendab
kasvuhoonegaaside
heitkoguseid.
Panus mõõdikusse
"ligipääsetavuse näitaja" antud
projekti puhul puudub.