Riigi huvi väljaselgitamine

09.09.2022 nr 13-1/22/3399-3 Riigivara valitseja kooskõlastus (Valkla uuringuruum) Lähtuvalt maapõueseaduse § 90 lõikest 1 annab Keskkonnaministeerium nõusoleku geoloogilise uuringu teostamiseks järgmistel riigile kuuluvatel ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatel kinnisasjadel: Uuringuruumi nimetus: Valkla uuringuruum Maavara nimetus: lubja- ja dolokivi Kinnisasjade aadressid: Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla, Rabapõllu Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla, Tammesaare Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla, Tammepõllu Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla, Tuulenurga Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla, Anija metskond 167 Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla, Liivamäe Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla, Anija metskond 132 Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla, Kullamäe Harju maakond, Kuusalu vald, Rummu küla, Anija metskond 23 Katastritunnused: 35301:001:0821, 35201:001:0074, 35201:001:0075, 35301:001:0822, 35301:001:0293, 35201:001:0085, 35201:001:0642, 35201:001:0084, 35201:001:0990. Taotluse kuupäev ja esitaja: 09.12.2019, Valkla Kaevandajate Selts OÜ Kooskõlastus antakse järgmistel tingimustel: 1. Uuringu tegijal tuleb teavitada Maa-ametit (e-post [email protected]) ja Riigimetsa Majandamise Keskuse Ida-Harjumaa metsaülemat välitööde tegemisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu; Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 3. Rabapõllu, Tammesaare, Tammepõllu ja Tuulenurga kinnisasjadel tuleb geoloogiline uuring läbi viia väljaspool vegetatsiooniperioodi ning uuringu tegijal tuleb teavitada kinnisasjade rentnikku Peetri Põllud OÜ-d (e-post [email protected]) välitööde tegemisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas minister  Keskkonnaministeerium [email protected] 12.10.2022 nr DM-110885-9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Riigi huvi väljaselgitamine Valkla uuringuruumi uuringuloa taotluse menetluses Valkla Kaevandajate Selts OÜ (registrikood 14860953, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mustamäe tee 4, 10621) esitas Keskkonnaametile 09.12.2019 Valkla uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse (lisa.1). Taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.12.2019 dokumendina nr 12- 2/19/530. Geoloogilise uuringu luba taotletakse Harju maakonnas Kuusalu vallas Valkla külas riigile kuuluvatele maaüksustele Rabapõllu (35301:001:0821), Tammesaare (35201:001:0074), Tammepõllu (35201:001:0075), Tuulenurga (35301:001:0822), Anija metskond 167 (35301:001:0293), Liivamäe (35201:001:0085), Anija metskond 132 (35201:001:0642), Kullamäe (35201:001:0084) ja Anija metskond 23 (35201:001:0990). Taotletava uuringuruumi teenindusala nelja lahustüki pindala on kokku 65,90 ha Keskkonnaamet küsis 22.07.2022 nr DM-110885-4 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, edaspidi KOTKAS) riigivara valitseja Keskkonnaministeeriumi nõusolekut Maa-ameti valitsemisalas olevate katastriüksuste Rabapõllu, Tammesaare, Tammepõllu ja Tuulenurga ning Riigimetsa Majandamise Keskuse valitsemisalas olevate katastriüksuste Anija metskond 167, Liivamäe, Anija metskond 132, Kullamäe ja Anija metskond 23 kasutamiseks geoloogilise uuringu tegemise eesmärgil (maapõueseadus, MaaPS, § 27 lg 3). Keskkonnaministeerium andis 09.09.2022 kirjaga nr 13-1/22/3399-3 (registreeritud KOTKAS 12.09.2022 nr DM-110885-5) riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks tingimusliku kooskõlastuse (lisa.2). Keskkonnaamet küsis 22.07.2022 kirjaga nr DM-110885-3 uuringuloa taotlusele Kuusalu Vallavalitsuse arvamust (MaaPS § 27 lg 7). Kuusalu Vallavalitsus saatis 22.09.2022 kirjaga nr 2-1.3/466 (registreeritud KOTKAS 22.09.2022 nr DM-110885-6) mitte nõustuva korralduse (lisa.3). MaaPS § 35 lõige 3 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. MaaPS § 35 lõige 4 sätestab, et loa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Valkla Kaevandajate Selts OÜ avaldas 10.10.2022 saadetud e-kirja teel (lisa.4) soovi taotleda uuringloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 11.10.2022 dokumendina nr DM-110885-8). Käesolevaga palume riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi seisukohta Valkla uuringuruumi uuringuloa taotlusele. Palume seisukohta põhjendada ja võimalusel tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume seisukoht esitada hiljemalt 25.11.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Lisa.1_VKS OU GULT 2019.asice 2. Lisa.2_Riigivara valitseja kooskolastus (Valkla uuringuruum).asice 3. Lisa.3_Arvamuse andmine Valkla küla Valkla uuringuruumi taotluse kohta.asice 4. Lisa.4_VKS_ettepanek_VV_poole_pöördumiseks.pdf Teadmiseks: Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Valkla Kaevandajate Selts OÜ Liis Jääger 5656 4094 [email protected] 2(2)  KORRALDUS Kiiu 22. september 2022 nr 466 Arvamuse andmine Valkla küla Valkla uuringuruumi taotluse kohta Keskkonnaamet teavitas 22.07.2022 saadetud kirjas Kuusalu Vallavalitsust, et jätkab Valkla Kaevandajate Selts OÜ (registrikood 14860953, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mustamäe tee 4, 10621) poolt esitatud geoloogilise uuringu loa taotluse menetlemist. Geoloogilise uuringu luba taotletakse Harju maakonnas Kuusalu vallas Valkla külas riigile kuuluvatele maaüksustele Rabapõllu (35301:001:0821), Tammesaare (35201:001:0074), Tammepõllu (35201:001:0075), Tuulenurga (35301:001:0822), Anija metskond 167 (35301:001:0293), Liivamäe (35201:001:0085), Anija metskond 132 (35201:001:0642), Kullamäe (35201:001:0084) ja Anija metskond 23 (35201:001:0990). Uuringuruumi nimetus on Valkla uuringuruum. Taotletava uuringuruumi teenindusala nelja lahustüki pindala on kokku 65,90 ha. Taotletav uuringuruum kattub osaliselt Valkla lubjakivimaardla (registrikaart nr 0056) ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 2 plokiga ning osaliselt Rummu (Kodasoo) turbamaardla (registrikaart nr 0215) hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru 3 plokiga. Uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis leviva, ehituskillustikuks sobiva lubja- ja dolokivi (paekivi) maht ja kvaliteet. Uuringu käigus plaanitakse rajada kuni 25 puurauku ja kuni 20 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 16 m. Uuritavateks maavaradeks on lubja- ja dolokivi. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat. Uuringu teostaja on aktsiaselts Maavarauuringud OÜ (registrikood 14346587; aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303). 1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 11 lg 1 p 1 kohaselt kuulub aluspõhja maavara riigile. MaaPS § 26 kohaselt annab uuringuloa Keskkonnaamet. MaaPS § 27 lg 7 kohaselt saadab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates. MaaPS § 13 kohaselt juhinduvad maapõue kasutamist suunavas tegevuses haldusorganid põhimõttest, et maapõue kasutamisest põhjustatud keskkonnahäiringuid tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada, pöörates erilist tähelepanu sellistele keskkonnahäiringutele, mis mõjutavad vett, õhku, pinnast, kaitstavaid loodusobjekte ning isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Mitmesuguste lahendusvariantide olemasolu korral tuleks võimaluse korral eelistada sellist lahendust, millega kaasnevad väiksemad keskkonnahäiringud. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 punkt 28 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal pindalal kui 25 ha olulise keskkonnamõjuga tegevus, seega on vajalik algatada taotletava mäeeraldise kohta keskkonnamõjude hinnang. KeÜS § 23 lg 4 sätestab, et hinnates keskkonna vastavust tervise- ja heaoluvajadustele, võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Keskkonna mittevastavust tervise ja heaoluvajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lõige 1 sätestab, et kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Seega on kohaliku omavalitsuse üksusel üldine kohustus hoolitseda valla säästva arengu kaudu tema elanike heaolu ning neile elamisväärse elukeskkonna loomise eest. Kohalik omavalitsus saab arvamuse andmisel tugineda enda pädevusele, st keeldumise otsustamisel saab ta välja tuua just omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid (Tallinna Halduskohtu kohtuotsus haldusasjas nr 3-16-740, p 10 ja Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-14-52889). Kohalik omavalitsus peab uuringuloa kooskõlastamist otsustades arvestama omavalitsuslike ja kogukonna huvidega, kaaludes keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke argumente ja arvestama müra, vibratsiooni, põhjavee, joogivee, teede lagunemisega jne. Ühtlasi peab kohaliku omavalitsuse poolne kaalumine põhinema uuringutel ja tõenditel, sh keskkonnamõju hindamise aruandel. Arvestades, et keskkonnaalased kaalutlused on nii Keskkonnaameti kui ka kohaliku omavalitsuse pädevuses, peab kohalik omavalitsus arvestama ka vältimis- ja ettevaatuspõhimõttega (KeÜS § 10 ja 11). MaaPS § 35 lg 4 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning ohu vähendamiseks on võetud meetmed ja lg 1 punkt 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisega. 2. Kaalutlusotsus Kuna Kuusalu Vallavalitsus ei pea võimalikuks edaspidi kaevandamisloa andmist Vakla uuringuruumile, on tarbetu teha kulutusi geoloogilistele uuringutele, mis ei taga kaevandamisloa saamist (Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-10-571). Eelnevast tulenevalt arvestab Kuusalu Vallavalitsus juba uuringuloa staadiumis perspektiivsete kaevandusalade rajamisest tuleneva mõjuaga. Kuusalu vallavolikogu 19.01.2001 otsusega nr 68 on kehtestatud Kuusalu valla üldplaneering. Uuringuala on määratud üldplaneeringu järgi alvarite alaks. Alvarid on unikaalsed pinnavormid, mis on säilinud vaid mõnes riigis maailmas. Lisaks on Jõelähtme- Kemba tee äärde määratud turismitee ja jalgrattatee põhimarsruudid. Uuringuala piirkonda ei ole üldplaneeringu järgi määratud kaevanduse perspektiiviga maaks. Harjumaa maakonnaplaneering 2030+ järgi kuuluvad uuringuala metsad maakondlikku rohevõrgustiku vööndisse. Kaevandamise rajamise tagajärjel kaob piirkonnas osa metsa, mis on vajalik rohevõrgustiku toimimiseks. Käesolevalt ei ole täpselt välja selgitatud lubjakivi maardla mõju läheduses olevatele kinnistutele. Tulevase Maardla rajamisega kaasneb müra, tolm, vibratsioon ja piirkonna loodusliku keskkonna kadumine. Käesolevalt ei ole teada täpne mõju ulatus, suurus, ega kestvus. Kaevandustegevuse jaoks on vajalik kasutada rasketehnikat, mille kasutamisega kaasneb müra ning heide õhku. Lubjakivi ammutamiseks on levinud viis lõhkamine. Lõhkamise käigus tekib vibratsioon, müra ning paiskub õhku tolmu. Arvestades hoonete lähedust uuringualale avaldub negatiivne mõju piirkonna hoonetele maavara ammutamise tegevustest lähtuvalt. Piirkonnas puudub kõrghaljastus ning sellest tulenevalt puuduvad olemasolevad leevendavad meetmed negatiivsete mõjuallikate vähendamiseks. Käesolevalt paiknevad erakinnistud planeeritud uuringuala vahetusse ümbrusesse ja lahustükkide vahel. Kaevanduse rajamisel muutuvad oluliselt elamistingimused nii käesolevalt hoonestatud kinnistutel kui ka tuleviku ehitussoovi perspektiiv. Arvestades erakinnistute lähedust uuringualale väheneb uuringuloa väljastamisega ning ka kaevanduse rajamisega ala atraktiivsus ja väärtus. Arvestades uuringuala killustatust ei ole võimalik ala taastada ühtseks tervikuks. Antud piirkonna terviklikud rohumaad kaovad ning moodustub eriilmeline piirkond. Maavara eemaldamisega jäävad ebaiseloomulikud madalad alad, mis ei sobi antud piirkonda. Kuusalu Vallavalitsus ei leia, et ala on võimalik taastada sobival määral. Kuusalu Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon otsustas 24.08.2022 toimunud koosolekul mitte nõustuda Valkla uuringuruumi geoloogilise uuringuloa andmisega. Komisjon leidis, et antud piirkonna asustustihedust arvestades ei ole see ala sobilik geoloogiliseks uuringu teostamiseks ja hilisemaks kaevandustegevuseks. Arvamuse juurde on lisatud Valkla külavanema seisukoht uuringuloa väljastamisele. 3. Otsustus Kuusalu Vallavalitsus, tulenevalt Kuusalu Vallavolikogu 25.03.2015 otsusest nr 9, mille kohaselt seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõigus delegeeritakse Kuusalu Vallavalitsusele ja Kuusalu Vallavollikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni 24.08.2022 otsusest ning võttes aluseks maapõueseaduse § 27 lõike 7, annab järgmise korralduse: 1. Mitte nõustuda Valkla Kaevandajate selts OÜ-le uuringuloa andmisega Valkla uuringuruumis. 2. Käesoleva korralduse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemise päevast arvates. 3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Terje Kraanvelt (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Tiia-Liis Jürgenson vallasekretär  Tere Pöördume Teie poole Valkla II uuringuloa arvamuse andmise küsimuses. Leiame, et Kuusalu vallavalitsus peaks andma Valkla II uuringute loa taotluse menetlemise protsessis mittenõustuva vastuse, kuna on üsna tõenäoline, et uuringu läbiviimise järel esitatakse taotlus kaevandamisloa saamiseks ning seejärel algab kaevandamine. Kaevandamine antud piirkonnas aga oleks selgelt keskkonnavaenulik tegevus, mis kahjustab ajalooliselt välja kujunenud looduskeskkonda ning vähendab suurel määral piirkonna elanike heaolu. Mitmes Eestimaa paigas tehakse rahalisi kulutusi selleks, et taastada traditsioonilist rabamaastikku, mis on eelnevalt maavarade kaevandamise käigus hävitatud. Igati otstarbekam ja mõistlikum oleks Valkla piirkonnas Rummu järvega piirnev maastik kahjustamata jätta, et ei oleks hiljem vaja hakata kogu piirkonda taastama. Kaevandamisega kaasnevad järgmised negatiivsed mõjud kogu Rummu järve ümbritsevale piirkonnale: madal põhjavee tase (negatiivne mõju rabale ja samuti ka piirkonna elanikele) ; põhjavee reostuse oht (vt eelmist punkti) ; Valklas lubjakivi kaevandamise ja Kodasool turba kaevandamise (kahe kaevanduse) negatiivne koosmõju Rummu järvele ja seda ümbritsevale keskkonnale; kaevandamisega kaasnev müra ja õhusaaste ohustab loodust ning elanikke ; raskeveokite liiklus ega kaasnev negatiivne mõju liiklusohutusele , kuna olemasolevad teed ei ole selliselt planeeritud, et raskeveokite liikluse suurenemise korral jalgratturid ning jalakäi ja d ohutult liigelda saaksid ; Valkla küla on teinud üldplaneeringu mene tlemise käigus ettepaneku planeeritaval uuringu alal asuva kahe kinnistu (T ammesaare ja Tammepõll u) munitsipaliseerimiseks (detailid ja põhjendused on leitavad ka vallavalitsuse pöördumises Maaameti poole: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=a13e62ef-5e55-4028-9845-c2685c57f48b ) . Valkla küla ja Rummu järve ümbrus vajab kaitsmist järgmis elt : - tulen laiendada ajastumaastiku ala , et kaitsta Valkla külale omase ja väärtusliku maastiku bioloogilise mit mekesisuse säilimist (loopealne ja kadakane ala ning haruldased linnud ja loomad, mis on omased Eesti põlisloodusele); - oluline on tagada Valkla küla ja Rummu küla aladel asuva raba-ala säilimine, mis on Harjumaa mitmete hoiualade üks kaitstavaid elupaigatüüpe; - ala võiks perspektiivis täita ka rekreatsiooniala eesmärki, mis loob Valkla küla elanikele täiendavaid vaba aja veetmise võimalusi (nt Jõelähtme-Kemba maantee kergliiklustee äärde jääva, kadastikus asuva puhkepargina), väärtustab Kuusalu valla looduskeskkonda ning oleks kauniks looduslikuks taustaks Euroopa rattateele (ajalooline postitee); - tegemist on Kaberla hoiuala vahetus läheduses oleva alaga mis omab sarnaseid jooni ning tuleb käsitleda sarnaselt. Seetõttu teeme ettepaneku laiendada rohelise võrgustiku tugiala, hõlmates Jõelähtme-Kemba maantee äärde jääv ala Valkla-Haapse teeristist Valkla külani, eeskätt maantee ja Rummu järve vahelisel alal olev loopealne, samuti määrata see väärtuslikuks loodus- ja puhkemaastikuks. Rummu järve piirkonna külade nimel on külavanemad saatnud juba varasemalt pöördumise, milles väljendavad vastuseisu kaevandamistegevusele Rummu järve ümbritsevatel aladel ( http://atp.amphora.ee/kuusaluvv/index.aspx?itm=494711 ). Selles pöördumises on rõhutatud, et juba enne järgmise uuringuloa väljastamist Rummu järve piirkonnas tuleks eelnevalt hinnata turbakaevandamisega kaasnevat mõju. Looduse säästmine on esimene põhimõte, millest otsustamisel lähtuda, mistõttu ei peaks uuringuloale kergekäeliselt nõusolekut andma, kuna sellele järgneb paratamatult hiljem ka kaevandamine, mis hävitab kohaliku looduse ja elukeskkonna. Lugupidamisega Märt Sillaste             ! "#$% &  '(   )    *+ ,-./, ,01231 4 ,5567 89:;79<=>?: 4 32@AA3BC. 1,A,           # $%&'(()  # *+, -./  # 0%12$3 4()    !" 56789:;< (=2( =$ >#?@ A BCDD2  E FGH >#?@   IH  44(D=2 (, >#?@ =) 4D$$=43 J55959JJ9J7<<<6JJ6 K0 ,,/, ,01231 4 ,5567 8D9EF:;79G 4 303H@I@,BJC. 1,A,           0LK M## 0#KM (=2( =$ >#?@  E FGH >#?@  44(D=2 (, >#?@ 7:5959JJ99<6N:8955 A O=% ?#P = A )$11  ?#P Q - R.SG H   .   /*F  ?=T4$3U1 V=' ?#P = =) ))$11 KLJW  ? X !0#MY J # 5;959  !# M'1 1D >=DV$2 A 1Z=)%@ A BCDD2  [S R H\ >] *   R*.RF^I@   IH  (D=2 (T O3=2 >= =DV$1 =) _($)1@ =) 4D$$=43 699,99 >=C1) ,99@ K0 C%2D1  `. F  2C1 (T O3=2 C'C %(C((%C1 DD$=%D C( 2(2CD1 $%CZB& C'C B=)A2 C21 !" 2=DV$  . * FFa-  0T$=4 (, J:99975886 =D121D  ` H  .QFS\   P(11(= T =D121D'(=2( A BCDD2  [GH / R Ha  .QFS\    IH  9,99 P(11(= T 44(D=2 =) 4D$$=43 ',0K, -@00@AL. 4 DM;N7OPM75>7 Q:5?: 4 ,0-C. IR0H@B2,A@R0 ?D1=11 '=C CO=%D) 0!J;:<N78898 9:,5J,J95: 5:b68b9<  ? X=' ($=c J 5;959 CC== 12 $%&'(() 59996J;J J5J <;<  VALKLA KAEVANDAJATE SELTS OÜ VALKLA UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Valkla küla, Kuusalu vald, Harju maakond 2019 GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest Valkla Kaevandajate Selts OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile [email protected]) Valkla uuringuruumis (teenindusala pindala 65,90 ha) Harju maakonnas Kuusalu vallas Valkla külas riigile kuuluvatel maaüksustel Rabapõllu (35301:001:0821), Tammesaare (35201:001:0074), Tammepõllu (35201:001:0075), Tuulenurga (35301:001:0822), Anija metskond 167 (35301:001:0293), Liivamäe (35201:001:0085), Anija metskond 132 (35201:001:0642), Kullamäe (35201:001:0084) ja Anija metskond 23 (35201:001:0990). Teenindusala jääb osaliselt Valkla lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 2. ploki piiresse (graafiline lisa 1). Uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis leviva, ehituskillustikuks sobiva lubja- ja dolokivi (paekivi) maht ja kvaliteet. Paekivist valmistatud killustikku soovitakse kasutada Tallinna ja selle ümbruse (esmajoones Tallinnast ida poole jääva piirkonna) ehitusobjektide varustamiseks. AS Teede Tehnokeskus poolt 2017. aastal tehtud tööst „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ selgub, et Harjumaal on kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe, jätkudes 4–5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi. Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud ülevaates „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ jõutakse samuti järeldusele, et Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada kaevandamisalasid eelkõige Väo kihistu levikualal (joonis 1) – Väo kihistu lubjakivist on võimalik valmistada väga nõutud kõrge kvaliteediga ehituskillustikku. Valkla lubjakivimaardlas moodustab õhukese pinnakatte all kasuliku kihi Väo (Lasnamäe lade), Kandle (Aseri lade) ja Loobu (Kunda lade) kihistu lubja- ja dolokivi kogupaksusega 9,2–14,6 m. Valkla uuringuruumi teenindusala asub riigi omandis olevatel maadel ja koosneb neljast lahustükist, mis on ümbritsetud valdavalt eraomandis olevatest maadest. Ülevaade teenindusala lähiümbruse katastriüksuste nimetustest ja tunnustest on esitatud graafilisel lisal 1. teenindusala põhjapoolne piirkond asub põllumajanduslikus kasutuses oleval maal, lõunapiirkond metsamaal. Teenindusala lõunaosa ulatub vähesel määral Rummu (Kodasoo) turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru kolmandale plokile ja selle all asuvale järvemuda prognoosvaru üheksandale plokile. Geoloogilises läbilõikes sügavamal asub fosforiidi prognoosvaru neljas plokk. Joonis 1. Lubjakivi kihistute avamuste ülevaade Valkla maardla piirkonnas (joonis aruandest: „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“. Maapind on teenindusala piires ja lähiümbruses tasane, jäädes 37–39 m absoluutse kõrguse vahemikku. Teenindusalast ligikaudu 0,6 km kaugusele lääne poole jääb soosetetest ümbritsetud Rummu järv, ligikaudu samale kaugusel ida poole Valkla oja. Veetaseme abs. kõrgus Rummu järves on 37 m, Valkla ojas teenindusalaga samal laiusel 33–35 m. Oja voolab lõunast põhja suunas. Teenindusala põhjapiir jääb Jõelähtme–Kemba maantee vahetusse lähedusse, aga ei ulatu maantee kaitsevööndisse, mis on 30 m teekatte servast. Ligikaudu 0,9 km kaugusele lõuna poole jääb Tallinn–Narva maantee. Kiiu alevik jääb ligikaudu 2,5 km kaugusele ida poole. Lähimad elamud jäävad lõuna poolt Lennuki maaüksusele (teenindusala piirist 0,2 km), ida poolt Loopere ja Sepasauna maaüksustele (teenindusala piirist vastavalt 0,1 ja 0,3 km, põhja poolt Aru ja Andrekse maaüksustele (teenindusala piirist vastavalt 0,2 ja 0,4 km), lääne poolt Uuetoa ja Lammeristi maaüksustele (teenindusala piiriist 0,4 km kaugusele). Teenindusala lõunaosa läbib elektriõhuliin Kallavere–Kuusalu, mille kaitsevööndisse (laius 50 m) uuringupuurauke ega kaevandeid ei rajata. Teenindusalal (Tammepõllu maaüksusel) asub kinnismälestis kultusekivi (väline tunnus 18536), mille kaitsevööndisse uuringupuurauke ega kaevandeid ei rajata. Kaberla hoiuala jääb ligikaudu 1,9 km kaugusele lääne poole. Teenindusala nurgapunktide nr 37 ja 38 vahelisest piirist jäävad lääne poole vääriselupaigad nr VEP110005 ja VEP204832 (lepikud). Teenindusala lõunapiiri lähedale, nurgapunktide nr 35–37 vahelisele alale jääb Rummu peakraav (keskkonnaregistri kood VEE1082900), mille veekaitsevööndisse teenindusala ei ulatu. 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad 1978. aastal valmis aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde tulemustest Tallinna ümbruses (Mõttus, 1978, EGF 3492). Nimetatud geoloogiline uuring hõlmas ka Valkla piirkonda, kus käesolevaks asub Valkla lubjakivimaardla nr 56 (joonis 1). Maardla pindala on 284,87 ha. Ehituslubjakivi aktiivse reservvaru teise ploki varu on 17478 tuh.m3 (sellest 64% põhjaveetasemest madalamal) ja ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru esimese ja kolmanda ploki koguvaru ligikaudu 150 tuh.m3. Maardlal asub ligikaudu 3 ha suurune Valkla lubjakivikarjääri mäeeraldis, kus lubjakivi kasutatakse ehituskivi ja ehitusdetailide valmistamiseks. Maardla tüüpläbilõige on järgmine. Kasuliku kihi moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe lademe (Väo kihistu) ) ja Aseri ja Kunda lademe (Kandle ja Loobu kihistu) lubjakivid. Tarbevaru alal on kasulikuks kihiks Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi keskmise paksusega 6,0 m. Reservvaru alal on kasulikuks kihiks Lasnamäe lademe Väo, Aseri lademe Kandle ja Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivid kogupaksusega 9,2–14,6 m ning katendiks on muld, moreen ja turvas kogupaksusega 0,2–4,8 m. Varasema uuringu puuraukudest Pa 39 jääb taotletavast teenindusalast põhja poole, Pa 42 ida poole, Pa 133 ja Pa 134 lõuna poole. Teenindusala piiresse jäävad puuraugud Pa 40, Pa 41 ja Pa 43. Geoloogiline läbilõige puuraukudega Pa 40, Pa 41 ja Pa 133 on esitatud joonisel 2. Jooniselt on näha, et põhjaveetase (markeeritud sinise katkendjoonega) on kõrgem kõige lõunapoolsemas puuraugus Pa 133 ja langeb põhja suunas. Lubjakivikihtidel on väljapeetud kalle langusega lõuna suunas. Lasnamäe lademe Väo kihistu (paksusega 4,8–7,0 m), on esindatud tiheda, paksukihilise ja puhta, alumises osas savika lubjakiviga, milles kohati esineb ligikaudu poole meetri ulatuses dolomiidistumist. Aseri lademe Kandle kihistu (paksusega ligikaudu meeter) on esindatud halli keskmise- kuni paksukihilise dolomiidika lubjakiviga, milles esineb paar 10–20 cm paksust raudoiide sisaldavat savika lubjakivi vahekihti. Kunda lademe Loobu kihistu (paksusega 4,5–5 m) on esindatud hallide, kohati savikate pisi- ja mikrokristalliliste lubjakividega, mis sisaldavad tasemeti peent glaukoniiti. Lademe alumisel piiril esineb kuni 0,3 m paksune savikas raudoiidlubjakivi. Kunda lademele moodustavad lamami Volhovi lademe kuni 3 m tüsedune karbonaatkivimiite kompleks (dolomiidid, merglikihtidega lubjakivid, mis kihiti sisaldavad glaukoniiti). Kasuliku kihi hulka arvatud Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid vastavad füüsikalis-mehaanlistelt omadustelt kõrgemargilisele ehituslubjakivile esitatavatele nõuetele, lubjakivist valmistatud killustiku survetugevusmark on 800 ja külmakindlusmark 25. Kandle ja Loobu kihistu lubjakividest valmistatud killustiku survetugevusmark on samuti 800, kuid külmakindlusmark vaid 15. Väo kihistu lubjakivis on mineraloogiliste uuringute andmetel kaltsiidi sisaldus 59–92% (keskmiselt 76%) ja dolomiidi sisaldus 4–28% (keskmiselt 11%), lahustumatu jäägi osatähtsus jääb alla 13%. Praegu kasutatakse Valkla maardla lubjakivi ehituskivi ja - detailide valmistamiseks, lubjakivi on kasutatav aga ka ehituskillustiku valmistamiseks. Joonis 2. Geoloogiline läbilõige Valkla maardlal puuraukude Pa 40, Pa 41 ja Pa 133 vahelisel alal (väljavõte 1978. a geoloogilise uuringu aruandest; EGF 3492). 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmetest Valkla uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 25 puurauku sügavusega kuni 16 m ja ekskavaatoriga kuni 20 kaevandit, viimased selleks, et vajadusel saada esinduslikku materjali paekivilasundi ülemisest murenenud osast. Uuringuruumis paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraukudes kasutatakse puurtoru läbimõõduga 112 mm. Puursüdamik proovitakse paekivist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks täies mahus. Määratakse ka aluspõhjakivimite keemiline koostis. Mõõdetakse veetase puuraukudes ja hüdrogeoloogiliste parameetrite hindamiseks tehakse katsepumpamised. Katsepumpamisteks rajatakse puuraukude paarid. Pikemaajaliseks veetaseme seireks valitakse puurauk teenindusala põhja- ja lõunaosas, ülejäänud puuraugud likvideeritakse ettenähtud korras. Seirepuuraugud suletakse spetsiaalse korgiga ja säilitatakse seireperioodil. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga, pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka põhjaveele. Ka kaevandid täidetakse samast kohast võetud materjaliga ja asukohad tasandatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringud toimuvad päevasel ajal ja nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid. Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse viit aastat. Sellesse perioodi mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapid, seiretööd, laboratoorsed uuringud ja aruande koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid – kogu puursüdamik võetakse laboratoorseteks uuringuteks. Kaevandite proovimisest ülejääv materjal tõstetakse sinna tagasi. 09.12.2019 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ juhatuse liige, diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener, keskkonnamõju hindamise ekspert Tellija: Allar Leedu /allkirjastatud digitaalselt/ Valkla Kaevandajate Selts OÜ, juhatuse liige  574800 Pa 39 0,2 4,1 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 6,0  6592800 43.5 Valkla 33.1 1 35201:001:0069 38.9 Hinna Kaberla 2 Kõrtsu :0820 5 põllu Va 112 Valkla uuringuruumi teenindusala 38.4 :001 36.9 60 lkla Keika 23 Jõe nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m 31.6 01:05 35301 l äht 35201:001:0077 m oja Kurepõllu e-K :0 Nr X Y Rabap 821 u em 35201 ikupõll ba õllu :001:0 tee 1 6592723.85 574897.68 Mäepea 376 Eer 35301 6 2 6592680.15 574985.06 Ki 35201:001:0074 3 6592286.75 574903.63 38.1 Rummu raba iu :001:0 Tammesaare 4 7 6592400 pk 4 6592394.99 574821.21 Valkla 21 r 576000 35301 Rummu jv uuringuruumi 40.5 5 6592638.61 575065.33 oja teenindusala inda 3 Plokk 2 aR 6 6592434.71 575484.22 40.4 o Rummu 452 L 10 22 7 6592350.14 575640.13 so 36.0 da pk 20 34 Ko Kodasoo Kiiu :001:0 35201:001:0930 Anija :001:0644 r Valkla maardla ond 1 19 Aru 8 6592127.87 575542.98 45.6 23 35201 9 6592164.44 575392.86 metsk 18 9 33.5 Rummu 35201 42 43 10 6592327.80 575269.56 Plokk 5 aT 17 35201:001:0227 8 8 11 6592017.81 575250.20 metsk 30 ond 9 tsa Plokk 6 aT Tammeristi 16 6 Alus: Eesti Baaskaart, lehed 6343 ja 6344 ikume :001:0 15 11 44 12 6592034.52 575221.57 Pa 43 13 6591474.79 575127.89 377 Eer 35201 Pa 40 35201:001:0075 12 Anija nu 822 Plokk 4 aT 1,0 40 Tammepõllu 0,2 14 6591526.76 575085.19 ule :0 Kasutatud materjalid: rga 7,0 :001:0 Tu 1:001 4,8 41 6,2 15 6592066.80 575166.12 Valkla maardla nr 56 andmed Maa-ametist. ond 167 45 30 6,0 35301 16 6592099.57 575109.35 133 35201:001:0118 35 u Rummu (Kodasoo) maardla nr 215 andmed Maa-ametist. 0429 Eerik Saurisoo d metskon Plokk 8 pT 17 6592124.72 575059.87 nija metsk 47 Aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde 1:0354 25 18 6592172.72 575007.57 26 46 35301:001:0687 tulemustest Tallinna ümbruses. EGF 3492. Anija Plokk 24 35201:001: Valkla farm 19 6592218.56 575019.65 Sihi 35201:00 1:0293 A 3 aT 35201:001:0324 Kitsendused Maa-ametist. 1:0643 35301:001:0823 antsu Loopere Lipsunuka 20 6592245.71 574979.10 29 Katastriüksuste piirid Maa-ametist. 35201:00 H 35201:001:0036 21 6592344.01 575650.39 35301:00 1:0449 Loopere Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest. 30 22 6592249.51 575804.47 35201:00 Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1:0192 Liivam 85 23 6592173.38 575917.68 1:00 Märkus: Varasema uuringu puuraukude suudmete abs. kõrgused uuringuaruandes puuduvad. äe 24 6591812.42 575695.57 Sepa 35201:00 35201:00 Rummu järv Plokk 7 pT 14 25 6591838.23 575638.97 LEPPEMÄRGID Plokk 31 26 6591810.76 575473.96 1 3 aT 13 Pa 41 27 6591205.02 575355.96 2 35201:001:0074 0,4 32 Plokk 2 aR Valkla uuringuruumi Katastriüksuse tunnus, 7,0 28 6591169.27 575386.08 teenindusala piir, Tammesaare lähiaadress, piir 35201:001:1152 132 39 6,0 33 29 6591647.90 575501.43 kond 2 Koolinurga nurgapunkt, nr 4 0,2 3 Anija 1:001:06 Pa 42 6,6 30 6591632.68 575519.31 4 Maantee kaitsevööndi piir Plokk mets 6,0 Pa 49 31 6591449.30 575582.70 Kulla :0084 Elektriõhuliin ja kaitsevöönd 3520 3 aT Plokk 9 P 27 El 1,0 Valkla lubjakivimaardla mäe ek 35201:001:0990 32 6591398.32 575614.80 1:001 tri Anija metskond 23 õh 5,8 38 28 ul 33 6591342.55 575676.70 piir iin 5,3 Kultusekivi ja kaitsevöönd 3520 34 35 -1 10 34 6591145.43 575644.26 Vääriselupaik kV Rummu (Kodasoo) (K 35 6590988.04 575557.71 turbamaardla piir Pa 43 576000 all av Lubjakivi uuringu puurauk (EGF 3492) 36 er 36 6591072.78 575486.21 37 e- Ku 0,2 Kattekihi paksus, m 6591000 35301:001:0687 6591000 us 37 6591052.26 575292.73 Tarbe- ja reservvaru VEP204832 35201:003:0004 35 Valkla farm alu ) 7,0 Lasnamäe lademe lubja- ja dolokivi paksus (plokk 2 aR) 38 6591161.16 575206.67 574800 VEP110005 Katlavälja piir 6,2 Aseri ja Kunda lademe lubja- ja dolokivi paksus (plokk 2 aR) 39 6591302.83 575273.70 Ru 35201:003:0019 Prognoosvaru m Lennuki 40 6591940.68 575383.43 Kavandatud puuraugu Peakraav m piir up 35301:001:0715 Uustalu 41 6591917.35 575478.76 orienteeruv asukoht koos veekaitsevööndiga ea kr 42 6592122.07 575554.40 a av 43 6592101.55 576018.14 VALKLA UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN M 1:10 000 Graafiline lisa 1 Pa 133 44 6592031.54 576131.18 0,5 45 6591922.81 576062.66 Plokk 2 aR 7,1 Töö: Valkla geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine Töö nr 19-302 6,4 46 6591810.76 575901.46 47 6591795.04 575825.16 Pa 134 0 50 100 200 m 0,4 Asukoht: Harjumaa, Kuusalu vald, Valkla küla, Valkla maardla nr 56 8,7 3,5+ Pindala 65,90 ha Tellija: Valkla Kaevandajate Selts OÜ Mustamäe tee 4, Kristiine linnaosa Tellija esindaja: Allar Leedu 10621 Tallinn; e-mail: [email protected]; tel 5246121 arva tee Märkus: teenindusala koosneb neljast lahustükist 1 Tallinn-N MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 detsember ehk osast. 1. osa nurgapunktid 1-4, 2. osa nurgapunktid 5-20, 3. osa nurgapunktid 21-42, 4. osa nurgapunktid 43-47 Liiva 41, 50303 Tartu 2019 0m 200 m Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] Allkiri: ja toimetas: tel. 5104753  GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi: Valkla Kaevandajate Selts OÜ 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Mustamäe tee 4 14860953 Kristiine linnaosa, 10621 Tallinn 2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Valkla 2.2. Maardlaosa nimetus: - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 56 3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Valkla 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla, Eest riigile kuuluvad maaüksused katastrinumbriga 35301:001:0821; 35201:001:0074; 35201:001:0075; 35301:001:0822; 35301:001:0293; 35201:001:0085; 35201:001:0642; 35201:001:0084; 35201:001:0990 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 65,90 4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: lubja- ja dolokivi 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus 4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid ja ühik; 6000 tuh.m3 keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 200 tuh.m3 5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ teostaja 5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303 6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne iseloom ja maht tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6.2. Uurimissügavus, m: kuni 16 6.3. Puuraukude arv: kuni 25 6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: 20 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetasemete mõõtmised, katsepumpamised 6.6. Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km gravimeetria, km 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline mõõdistamine, paekivi laboratoorsed katsetused ja analüüsid 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat 7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [-] /allkirjastatud digitaalselt/ Loa taotleja: Allar Leedu Valkla Kaevandajate Selts OÜ juhatuse liige  Liis Jääger Saatja: Allar Leedu <[email protected]> Saatmisaeg: esmaspäev, 10. oktoober 2022 7:34 Adressaat: Liis Jääger; KeA Info Teema: Valkla uuringuruumi menetluse jätkamine Tere Valkla Kaevandajate Selts OÜ ei nõustu Kuusalu Vallavalitsuse 22.09.2022 korraldusega 466, kus Kuusalu vallavalitsus on teinud otsuse mitte nõustuda Valkla Kaevandajate Selts OÜ-le uuringuloa andmisega Valkla uuringuruumis. Valkla Kaevandajate Selts OÜ soovib menetluse jätkamist ning Vabariigi Valitsuse poole pöördumist antud küsimuses. Parimaga, Allar Leedu Valkla Kaevandajate Selts OÜ 5246121 Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. 1