Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69>
Saaja: 'Siiri Saarmäe'
Teema: RE: Erakorralise ehitise audit mõiste
Ebaseaduslike ehitiste seadustamist reguleerivad ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) §-d 26-29. Ehitus- ja kasutusloa menetlus ehitusloata ehitise seadustamisel on sama, mis tavalisele ehitisele ehitus- või kasutusloa andmisel. Ainus erisus tuleneb EhSRS § 28 lõikest 6 ja § 29 lõikest 6, mis lubab loa ja teavitusmenetluses asendada ehitusprojekti selle puudumisel ehitise auditiga.
Juhul, kui ehitis on ehitatud pärast 01.07.2015, siis selliste ehitiste kasutusloa andmisele EhSRS §-d 26-29 ei rakendu, ehk siis on tegemist EhS §-des 50-57 sätestatud menetlusega. EhS § 52 lõike 3 kohaselt esitatakse koos kasutusloa taotlusega ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati.
Majandus ja taristuministri 12.10.2020 määruse nr 61 „ Ehitise auditi tegemise kord“ § 8 p 3 kohaselt tehakse erakorraline audit EhSRS § 28 lõikes 6 või § 29 lõikes 6 toodud ehitusprojekti asendamiseks. Määruse seletuskirja kohaselt: „Punkti 3 kohaselt tehakse erakorraline ehitise audit ehitusprojekti asendamiseks. Ehitusprojekti asendamine auditiga on EhSRS § 28 ja § 29 toodud võimalus. Seega ei peeta siinkohal silmas võimalust alati ehitusloamenetlusse esitada ehitusprojekti asemel audit vaid konkreetselt eeltoodud seadustikus § 28 ja § 29 toodud olukordi.“.
Eeltoodust nähtub seadusandja mõte, et ehitusprojekti saab asendada auditiga üksnes ennem 01.07.2015 ehitatud ehitistele kasutusloa andmisel.
Kirjas viidatud seletuskiri on tervikuna kätte saadav eelnõude menetlemise infosüsteemis EIS, toimik nr 20-0632.
Samas sätestab EhS § 55 kasutusloa andmisest keeldumise alused (nt ehitis ei vasta nõuetele, ehitis ei vasta ehitusloale, kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist). Kasutusloa andmisel hindab kohalik omavalitsus seda, kas ei esine mõni kasutusloa väljastamisest keeldumise alus. Seega juhul, kui kohalik omavalitsus leiab, et ta ei saa kasutusloa andmisest keeldumise aluste puudumist hinnata esitatud dokumentide alusel (nt esitatud ehitusdokumendid on puudulikud), võib auditi nõue kasutusloa menetluses siiski olla põhjendatud. Tegemist on igakordse kaalutlusotsusega, kusjuures kaalutlusõigus ei tähenda täielikku otsustamisvabadust, vaid kaalutlusotsuse käigus peab omavalitsus kaaluma auditi nõude poolt ja vastu rääkivaid argumente ning hiljem ka auditi nõuet põhjendama.
Lugupidamisega
Ülle Reidi
Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist
From: Siiri Saarmäe <
[email protected]>
Sent: Tuesday, September 13, 2022 3:50 PM
To: MKM info <
[email protected]>
Subject: Erakorralise ehitise audit mõiste
Tere!
Pöördun teie kui seaduse looja poole, et selgitaksite lähemalt erakorralise ehitise auditi mõistet ning mis on olnud selle eesmärk.
Taustaks niipalju, et puutume igapäevaselt oma töös kokku hoonetega, mis on erinevatel põhjustel jäänud lõpuni seadustamata ning mille dokumentatsioon on puudulik. Hooneid, mis laualt läbi käivaid on väga erinevaid. On nii enne 2003a ja enne 01.07.2015a kui ka peale 2015 teist poolt ehitatud hooneid.
Vastavalt ehitusseadustiku §-le 18 eristatakse kasutuseelset, korralist ja erakorralist ehitise auditit. § 18 lg 5 sätestab täpsemalt, et erakorralise auditi juhud ja sageduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (Majandus- ja taristuministri määrus nr 61 - ehitise auditi tegemise kord).
Ehitise erakorralise auditi juhud on välja toodud määruse nr 61 §-s 8. Punkt 4 ütleb, et erakorraline audit tehakse ehitusdokumentide asendamiseks, kui ehitusdokumendid on puudulikud määral, mis takistab pädeval asutusel andmast hinnangut kasutusloa menetluses või kasutusteatise kontrollimisel.
Tuginedes nendele punktidele oleme koostanud erakorralise auditid hoonetele (olenemata ehitusaastast), kus dokumentatsioon on puudulik. Nt puuduvad ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid, puudulikud on koosoleku protokollid jne.
Põrkume aga ikka ja jälle mõnede KOVi menetlejatega, kus lükatakse erakorraline audit tagasi viidates ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-le 28 ja 29. Nende kohaselt saab erakorralise auditiga ehitusdokumente asendada hoonete puhul, mis on ehitatud enne 2003 aastat ja mis on ehitatud enne 01.07.2015.
Kuidas on seaduse looja vaatest mõeldud, et seadustatakse puuduliku dokumentatsiooniga hooned, mis on ehitatud peale 01.07.2015?
Parimat!
Siiri Saarmäe
Kasutus- ja ehituslubade osakonna juht
+372 53 495 295
Projektibüroo OÜ