E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu

Riigikantselei 20.10.2022 nr 2-1/2022/6482 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud riigisekretär Edastame Vabariigi Valitsuse istungile e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) EUTS muutmise EN; 2) EUTS muutmise SK; 3) kooskõlastustabel (SK lisa 1); 4) sisukokkuvõte. Kätlin Aren 625 6382 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 20.10.2022 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seadus E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kahju hüvitamise tagamiseks on kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja kohustatud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamise kestel omama vastutuskindlustust, mille kindlustussumma aastas on vähemalt üks miljon eurot iga kindlustusjuhtumi kohta ja vähemalt üks miljon eurot kõigi juhtumite kohta kokku, või samas mahus võrreldavat tagatist või rahalisi vahendeid asjakohase tõendusega.“; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja teeb avalikkusele kättesaadavaks andmed käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kehtiva vastutuskindlustuse lepingu, tagatise või rahaliste vahendite olemasolu ja ulatuse kohta viisil, mis võimaldab veenduda võimekuses tagada kahju hüvitamine.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, … ............................. 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus … ………………….. 2022. a (allkirjastatud digitaalselt)  20.10.2022 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Ülevaade E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus1 (edaspidi EUTS) näeb ette, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad võivad e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid pakkuda juhul, kui teenuse osutamisest tuleneva kahju tekkimisel on selle hüvitamise tagamiseks sõlmitud kindlustuspakkujaga vastutuskindlustusleping. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/20142 (edaspidi eIDAS määrus) võimaldab riigisiseselt kahju hüvitamise tagamise nõude kehtestamisel ette näha ka vastutuskindlustuslepingu sõlmimise alternatiivi, milleks on kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja poolt piisavate rahaliste vahendite omamine kahju hüvitamiseks selle tekkimise korral. Kindlustuspakkuja leidmist, sealhulgas rahvusvaheliselt, mõjutavad üha enam kasvavad küberturbe- ja IT-riskid, kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja territoriaalne paiknemine, osutatava usaldusteenuse sisu, olemus ja partnerid ning usaldusteenuse üldine tuntus kindlustuspakkujate seas. Eesti turul tegutsevad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad on juba alates 2021. aastast kokku puutunud olukorraga, kus igal vajalikul ajahetkel pole võimalik leida vastutuskindlustuse pakkujat, seda ka rahvusvaheliselt. Selleks, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamine (nt ID-kaardi, Smart-ID ja mobiil-ID-ga omakäelise allkirjaga võrdväärse allkirja andmine) Eestis ei katkeks vastutuskindlustuslepingu sõlmimata jäämise tõttu kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajast sõltumatutel põhjustel, on vajalik kehtestada vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustusele alternatiiv. Eelnõuga võimaldatakse kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajatel tagada kahju hüvitamine vastutuskindlustusega samaväärse tagatisega või piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendamisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) digiriigi arengu osakonna IT-õiguse nõunik Kätlin Aren (tel 625 6382, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi MKMi õigusosakonna nõunik Kaia Läänemets (teenistusest lahkunud). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Luisa Tõlkebüroo OÜ-st Eva Saul ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse EUTSi 25.10.2021 jõustunud redaktsiooni (RT I, 15.10.2021, 2). 1 e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus – RT I, 15.10.2021, https://www.riigiteataja.ee/akt/115102021002. 2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0910&from=EN. 1 Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, kuid eelnõu koostamisel on arvestatud eIDASe määruses sätestatuga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk EUTSi muudatuse eesmärk on kõrvaldada turusituatsioonist ja seaduse sätte sõnastuse piiratusest tulenev olukord, mis võib takistada kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajatel osutamast kvalifitseeritud usaldusteenuseid, mille hulka kuuluvad ka elutähtsad teenused. Samuti piirab kehtiv seadus uute kvalifitseeritud teenuse osutajate turule tulekut ehk konkurentsi. EUTSi § 5 lõige 2 näeb ette, et eIDAS määruse artikli 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kahju hüvitamise tagamiseks3 tuleb kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal sõlmida vastutuskindlustuse leping, mille kindlustussumma aastas on vähemalt üks miljon eurot iga üksiku kindlustusjuhtumi kohta ja vähemalt üks miljon eurot kõigi juhtumite kohta kokku. Nimetatud nõude täitmiseta ei ole kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal õigus kvalifitseeritud usaldusteenust osutada ega võimalik kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamise alustamiseks tegevusluba saada. Eestis tegutsevad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad on alates 2021. aastast puutunud kokku olukorraga, kus vajalikku erialast vastutuskindlustust ei soovi pakkuda ei Eesti ega ka rahvusvahelised kindlustuspakkujad. Kuna Eesti turg on väike ja kohalikele teenusepakkujatele on nišiteenuse väljaarendamine kulukas, ei pakuta Eesti turule soovitud erialast vastutuskindlustust. Maailmas on suurenenud IT- ja küberturvalisuse riskid, mille realiseerumist ja kahju on kindlustuspakkujatel keeruline hinnata. IT- ja küberturvalisuse riske on 2022. aasta algusest omakorda veelgi suurendanud Ukraina ja Venemaa vaheline sõda ning selle mõju äralangemist ei ole lähiajal näha. Eeltoodust tulenevalt on selle sektori puhul risk väga kõrge või ei vasta kindlustuspakkujate ärieesmärkidele, mis on sundinud kindlustuspakkujaid muutma strateegiat IT- ja küberturbe tegevuse kindlustamisel või loobuma valdkonna kindlustamisest täielikult. Eristada tuleb ka kvalifitseeritud usaldusteenuste pakkujate pakutavat sisu, lepingupartnereid ja sellega kaasnevaid riske. Antud asjaolude puhul võib tekkida olukord, kus vastutuskindlustuse pakkuja nõustub sõlmima vastutuskindlustuse lepingu ühe kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajaga, kuid mitte teisega. Kvalifitseeritud usaldusteenuste osutamist riigile peetakse tunduvalt suurema riskiga tegevuseks. Eestis tegutsevaid kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajaid on praegu kaks: GuardTime OÜ ja SK ID Solutions AS. Tuntuimad usaldusteenused on näiteks Smart-ID, mobiil-ID ning Eesti Vabariigi väljastatavale ID-kaardile elektroonilise isikutuvastuse ja allkirjastamise sertifikaatide väljaandmine. Elektrooniline isikutuvastus ja digitaalne allkirjastamine on elutähtsad teenused hädaolukorra seaduse4 mõistes, mille toimepidevust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 3 eIDASe määruse art 13 (1) ütleb, et ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, vastutavad usaldusteenuse osutajad füüsilisele või juriidilisele isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmisest. /…/ Eeldatakse, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja on tegutsenud tahtlikult või ettevaatamatusest, kui nimetatud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ei tõesta, et esimeses lõigus osutatud kahju põhjustati ilma selle kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja tahtliku või ettevaatamatu tegutsemiseta. eIDAS määrus art 13 (2) ütleb, et kui usaldusteenuse osutajad teavitavad oma kliente nõuetekohaselt ette nende osutatavate teenuste kasutamise piirangutest ja need piirangud on kolmandatele isikutele arusaadavad, siis ei vastuta usaldusteenuse osutajad kahju eest, mis tuleneb osutatud piiranguid ületavast teenuste kasutamisest. 4 hädaolukorra seadus – RT I, 17.11.2021, 9; § 36 lõige 1 punkt 8. https://www.riigiteataja.ee/akt/117112021009. 2 Kehtiv seadus ei taga eIDASe määrusest tulenevat paindlikkust. See võib aga panna kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajad olukorda, kus turusituatsioon ja seaduse sätte sõnastuse piiratus ei võimalda vastutuskindlustuse lepingut sõlmida ning toob kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise EUTSi nõuetele mittevastavuse tõttu (EUTS § 12 lõige 2 punkt 2) ja seeläbi kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamise lõpetamise. Näiteks ei saa sellisel juhul anda ID-kaardi, mobiil-ID ja Smart-ID-ga omakäelise allkirjaga võrdväärset allkirja. Samuti piirab säte praeguses olukorras oluliselt või teeb lausa võimatuks uute kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate turule tuleku ehk piirab konkurentsi. Et välistada ettevõtjast sõltumatutel põhjustel vastutuskindlustuse lepingu sõlmimata jäämisel eeltoodud olukord, on oluline tagada seaduses alternatiivid eIDASe määruse artikli 13 kohase kahju hüvitamise tagamiseks. eIDASe määruse artikli 24 lõike 1 punktis c on ette nähtud, et kvalifitseeritud usaldusteenuseid osutav kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja on kohustatud vastutusega kaasneva võimaliku kahju hüvitamiseks omama piisavat hulka rahalisi vahendeid või sõlmima asjakohase vastutuskindlustuse kooskõlas riigisisese õigusega. Seega on eIDASe määrus näinud kahju hüvitamise tagamiseks ette alternatiivid, mille võimalust praegu riigisiseses õiguses kasutatud ei ole ja mida selle eelnõuga muudetakse. Kuna käsitletava muudatuse puhul on tegemist Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ning eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja5 (edaspidi HÕNTE) § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest, ei ole käesoleva eelnõu puhul koostatud väljatöötamiskavatsust (HÕNTE § 1 lõige 2 punkt 2). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Punktiga 1 nähakse ette, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal on alternatiivid vastutuskindlustuse lepingu sõlmimise kohustusele. Kehtiva EUTSi § 5 lõige 2 näeb ette, et eIDASe määruse artikli 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kahju hüvitamise tagamiseks tuleb kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal sõlmida vastutuskindlustuse leping, mille kindlustussumma aastas on vähemalt üks miljon eurot iga üksiku kindlustusjuhtumi kohta ja vähemalt üks miljon eurot kõigi juhtumite kohta kokku. Kui usaldusteenuse osutajal on üks suur kindlustusjuhtum, siis tuleb juhtum katta kuni miljoni euro ulatuses. Kui aasta jooksul on usaldusteenuse osutajal mitu kindlustusjuhtumit, peavad need olema kaetud summaarselt miljoni euro ulatuses. eIDASe määruse artikli 24 lõike 2 punktis c on sätestatud, et kvalifitseeritud usaldusteenuseid osutav kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja on kohustatud eIDASe määruse artikli 13 kohase vastutusega kaasneva võimaliku kahju hüvitamiseks omama piisavat hulka rahalisi vahendeid või sõlmima asjakohase vastutuskindlustuse kooskõlas riigisisese õigusega. Seega on praegu riigisisese õigusega piiratud eIDASe määrusest tulenevaid võimalusi, kasutades ainult vastutuskindlustuse lepingu sõlmimise kohustust. Piirang võib kaasa tuua olukorra, kus kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ei tohi ega saa teenust osutada, kui temast sõltumatutel põhjustel ei ole kindlustuspakkujad valmis vastutuskindlustust pakkuma. Ohu realiseerumine tähendaks, et omakäelise allkirjaga võrdväärset digitaalselt allkirja ei ole võimalik anda. Ohu realiseerumine on saanud 5 Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ – RT I, 29.12.2011, 228. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 3 tõenäolisemaks, kuivõrd kõrgenenud IT- ja küberturberiskide, teenusepakkujate territoriaalse asukoha ja teenuse keerulise sisu tõttu on nii Eesti kui ka rahvusvahelised kindlustuspakkujad juba eelmisest aastast alates korduvalt keeldunud Eesti kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajatega vastutuskindlustuse lepinguid sõlmimast ning pole näha, et IT- ja küberturberiskid lähitulevikus väheneksid. Muudatusega soovitakse kehtestada § 5 lõikes 2 nimetatud vastutuskindlustuse lepinguga võrreldava samas mahus tagatise võimalus, mis võib olla näiteks krediidiasutusega sõlmitud tagatisleping (garantiileping). Vastutuskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus on levinud finantssektoris, mille puhul arvestatakse vastutuskindlustuse lepingut asendavaks samaväärne tagatisleping (garantiileping) krediidiasutusega6. Ei ole põhjust, miks ei peaks olema ka kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajatel võimalik võrdsustada vastutuskindlustuse leping samaväärse tagatislepinguga krediidiasutusega selleks, et tõendada piisavate rahaliste vahendite olemasolu kahju tagamiseks. Näiteks on see võimalus ette nähtud Hispaania seaduses 6/20207. Lisaks soovitakse muudatusega võimaldada kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal tõendada kahju hüvitamise tagamise suutlikkust oma rahaliste vahendite piisavuse asjakohase tõendamisega. eIDASe määruse põhjenduspunktides ei ole sisustatud, millisel viisil on võimalik teenuseosutajal tõendada piisava hulga rahaliste vahendite olemasolu, millele järelevalveasutus (Riigi Infosüsteemi Amet) saaks nõuetele vastavuse hindamisel tugineda, ja selle valik on jäetud liikmesriikidele lahtiseks. Näiteks on piisava rahaliste vahendite olemasolu võimalik tõendada deposiidi ehk hoiusega ja vastava kinnitusega või esitades järelevalveasutusele muud asjakohased raamatupidamislikud tõendid (nt piisava ajaperioodi kasumiaruanne ja bilanss), mille alusel on järelevalveasutusel võimalik veenduda rahaliste vahendite olemasolus juhuks, kui kahjujuhtum peaks aset leidma. eIDASe määrusest tulenev rahalise tagatise võimalus on siinse eelnõu sõnastusega analoogsel kujul ette nähtud ka Saksa usaldusteenuste seaduses8. Punktiga 2 lisatakse § 5 lõige 21, mis sätestab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale kohustuse teha avalikkusele kättesaadavaks andmed kehtiva vastutuskindlustuse lepingu, tagatise või rahaliste vahendite olemasolu ja ulatuse kohta viisil, mis võimaldab veenduda võimekuses tagada kahju hüvitamine. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal on juba praegu kehtivas EUTSi § 5 lõikes 2 ette nähtud kohustus teha avalikkusele kättesaadavaks andmed kehtiva vastutuskindlustuse olemasolu ja kindlustuskatte ehk ulatuse kohta. Kuivõrd tehakse ettepanek täiendada EUTSi § 5 lõiget 2, on loetavuse huvides mõistlik eelnimetatud kohustus tõsta lõikest 2 eraldi lõikesse 21 ja täiendada seda kohustusega avalikustada andmed tagatise või rahaliste vahendite olemasolu ja ulatuse kohta, olenevalt sellest, mis viisi on kahju hüvitamise tagamise suutlikkuse tõendamiseks kasutatud. Andmete kättesaadavaks tegemise viisi võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei muudeta. Usaldusteenuse osutaja võib avalikustamise viisi ise valida, näiteks võib andmed avalikustada oma veebilehel. Andmed vastutuskindlustuse lepingu, tagatise või rahaliste vahendite olemasolu ja ulatuse kohta sõltuvad kahju hüvitamise tagamise viisist. Näiteks, vastutuskindlustuse puhul on võimalik avalikustada kindlustussertifikaat, milles sisaldub kindlustaja, kindlustusperiood, kindlustussumma ja kindlustuse objekt; asjakohase rahaliste vahendite tagamise korral tuleks avalikustada tõendid, mis võimaldavad veenduda 6 makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, RT I, 10.07.2020, 21. § 637 lõiked 1 ja 7. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020021. 7 Ley 6/2020, de 11 de noviembre, reguladora de determinados aspectos de los servicios electrónicos de confianza art 9 (3) (b). https://www.boe.es/boe/dias/2020/11/12/pdfs/BOE-A-2020-14046.pdf (12.04.2022). 8 Vertrauensdienstegesetz (VDG) § 10. https://www.gesetze-im-internet.de/vdg/BJNR274510017.html (12.04.2022). 4 kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja rahaliste vahendite olemasolus ja suutlikkuses tagada kahju hüvitamine aastaseks perioodiks EUTSi nõuete kohaselt, näiteks kinnitus rahalise pangadeposiidi, ajaperioodi ja summa kohta või teatud ajaperioodi kasumiaruanne ja -bilanss; vastutuskindlustusega võrdväärse tagatise puhul on võimalik esitada vastutuskindlustusega analoogsed andmed. Oluline on, et olenevalt valitud kahju hüvitamise tagamise viisist võimaldaksid esitatud andmed üheselt hinnata, et kahju tagamise suutlikkus on EUTSi nõuete kohaselt olemas. Seetõttu ei ole avalikustavaid andmeid ammendavalt ja detailselt loetletud sättes endas. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. eIDASe määruse artikli 24 lõike 1 punkti c järgi on kvalifitseeritud usaldusteenuseid osutav kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja kohustatud omama vastutusega kaasneda võiva kahju hüvitamiseks piisavat hulka rahalisi vahendeid või sõlmima asjakohase vastutuskindlustuse kooskõlas riigisisese õigusega. 6. Seaduse mõju Muudatus puudutab kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujaid. Eestis on neid praegu kaks: Guardtime OÜ ja SK ID Solutions AS. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – väike Muudatusega ei kaasne otsest sotsiaalset ega demograafilist mõju. Muudatusega kaasneb mõningane kaudne positiivne sotsiaalne ja demograafiline mõju: see tagab, et riigis säilib kindlamalt omakäelise allkirjaga võrdväärse digitaalse allkirja andmise võimalus, mis on oluline osa Eesti digiühiskonnast ja Eesti inimeste ootustest. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – väike Muudatusega ei kaasne otsest mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatusega kaasneb mõningane kaudne positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: see tagab, et riigis säilib kindlamalt omakäelise allkirjaga võrdväärse digitaalse allkirja andmise võimalus, mis on riigi julgeoleku ja välissuhtluse seisukohast oluline. Mõju valdkond: mõju majandusele – väike Muudatusel võib olla mõningane positiivne mõju majandusele, sest paindlikumad teenuse osutamise tingimused võimaldavad uutel kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatel turule tulla ja senistel kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatel paindlikumate tingimuste alusel jätkata. Seega võib muudatus suurendada konkurentsi, kuid praegu ei ole näha, et konkurents eelnõu tõttu oluliselt suurenema hakkaks. Kuna paindlikumad teenuse osutamise tingimused võimaldavad uutel kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatel turule tulla ja senistel kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatel paindlikumate tingimuste alusel jätkata, siis on muudatusel positiivne mõju kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatele. Eristada tuleb aga kvalifitseeritud usaldusteenuste pakkujate pakutavat sisu, lepingupartnereid ja sellega kaasnevaid riske. Antud asjaolude puhul võib 5 tekkida olukord, kus vastutuskindlustuse pakkuja nõustub sõlmima vastutuskindlustuse lepingu ühe kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajaga, kuid mitte teisega. Seega eelnõuga loodavad alternatiivid võivad olla vajalikud teatud ettevõtete puhul, kelle puhul on riskid suuremad ning kellega vastutuskindlustuse pakkujad lepingut sõlmida ei soovi. Kui ettevõttel on riskid niivõrd suured, et vastutuskindlustuse pakkujad ei soovi neile vastutuskindlustust pakkuda, siis on põhjendatud nõuda ettevõttelt vastutuskindlustuslepinguga samas summas alternatiivi. Vastasel juhul ei ole tagatud kahju hüvitamise võimekus. Näiteks on SK ID Solutions AS hinnanud, et antud alternatiivide olemasolu võimaldab neil turul jätkata, kui vastutuskindlustuslepingut ei peaks õnnestuma sõlmida. Samuti ei esitanud turuosalised vastuväiteid summa suuruse osas, millega kahju hüvitamine tagatakse. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate poolt alternatiivide rakendamise halduskoormuslik mõju ei ole suuresti erinev senisest. See tähendab, et kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujal tuleb läbirääkimistesse astuda vastutuskindlustuslepingu pakkuja asemel krediidiasutusega sõlmimaks tagatisleping või leping pangadeposiidi jaoks. Piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendamine raamatupidamislike dokumentide kaudu ei ole samuti halduskoormav, kuivõrd dokumendid peavad ettevõttel juba teistest õigusaktidest tulenevalt olemas olema. Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub Muudatusega ei kaasne mõju regionaalarengule. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike Muudatusega kaasneb mõningane mõju Riigi Infosüsteemi Ameti kui järelevalveorgani töökoormusele. Muudatuse tagajärjel on kontrolliobjekt varasemaga võrreldes laiem ehk veenduda tuleb, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja poolt vastutuskindlustuse asemel esitatud alternatiiv on vastutuskindlustuslepinguga samaväärne. Kui kahju hüvitamise tagatise suutlikkust soovitakse tõendada piisava rahaliste vahendite olemasoluga, tuleb hinnata, kas rahaliste vahendite olemasolu on tõendatud asjakohaste tõenditega. Muud mõju muudatus riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele otseselt ei too. Muudatusega kaasneb mõningane kaudne positiivne mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: see tagab, et riigis säilib kindlamalt omakäelise allkirjaga võrdväärse digitaalse allkirja andmise võimalus, mis on riigi ja kohaliku omavalitsuse korralduse seisukohalt oluline. Lähtudes eespool kirjeldatust, on mõju ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitava mõju risk väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamisega kaasneb mõningane töökoormuse kasv Riigi Infosüsteemi Ametile, kuid järelevalves kasutatakse olemasolevat kompetentsust ja ressurssi. Lisakulutused inimeste palkamiseks pole otstarbekad. Seega on eeldatav kulu minimaalne ja selle katab Riigi Infosüsteemi Amet. 8. Seaduse rakendusaktid 6 8.1. Seaduses sisalduvad volitusnormid Eelnõu ei sisalda volitusnorme. 8.2 Muutmist vajavad määrused Eelnõust ei tulene vajadust muuta määruseid. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Muudatuste jõustumiseks ei ole vajalik määrata konkreetset kuupäeva ning kuivõrd tehtavad muudatused ei too sihtgruppidele kaasa kohustust tegevuste ümberkorraldamiseks, ei ole üleminekuaja andmine vajalik. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud Rahandusministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, GuardTime OÜ ning SK ID Solutions AS esindajad. Seadusemuudatuse vajalikkust on kinnitanud ka Eesti Kindlustusseltside Liit ja Eesti Kindlustusmaaklerite Liit. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks EISi kaudu ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Kooskõlastamise käigus esitas Justiitsministeerium normitehnilised märkused, keelemärkused ning märkused mõjude kohta (lisa 1). ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 7  E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 KOOSKÕLASTUSTE JA MÄRKUSTE TABEL I Eelnõuga seotud muudatused Jrk Märkuse või ettepaneku sisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht 1. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega 1. Palume kaaluda, kas eelnõu punktis 1 on sõna „üksiku“ tingimata Arvestatud. vajalik, ja kui see midagi juurde ei anna, palun jätke välja. Mõnikord Eelnõu vastavalt muudetud. siiski kasutatakse taolist võtet, kui on kindel soov midagi rõhutada. 2. Palume kaaluda, kas eelnõu punkt 2 lause lõpp võiks olla sõnastatud Arvestatud. järgmiselt: „võimaldavad veenduda võimekuses tagada kahju Eelnõu vastavalt muudetud. hüvitamine.“ Kaht mine-vormi kõrvuti on halb lugeda ja see pole ka hea stiil. Parem on ühest teha da-vorm 3. Palume kaaluda, kas EL õiguses lubatava erandi rakendamisel ei oleks Arvestatud. õigem siiski tugineda HÕNTE § 1 lg 2 p 2-s toodud alusele (VTK Seletuskirja vastavalt muudetud. puudumine EL õiguse rakendamise tõttu), seda enam, et seletuskirjas argumenteeritakse, et muudatuse tegematajätmisel võivad tekkida suured riskid HOS-i kohase elutähtsa teenuse osutamisel? 4. Palume mõjud majandusele all: Arvestatud. 1) Täpsustada tekstis, kas muudatusel on mingisugune mõju Kuna paindlikumad teenuse osutamise tingimused võimaldavad uutel vastutuskindlustusteenuse pakkujatele või selline mõju puudub. kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatel turule tulla ja senistel 2) Kas võib eeldada, et turul praegu tegutsevatele kvalifitseeritud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatel paindlikumate tingimuste alusel usaldusteenuse osutajatele on alternatiivne loodav võimalus ka jätkata, siis on muudatusel positiivne mõju kvalifitseeritud usaldusteenuse reaalseks lahenduseks (nt suudaksid nad tagada piisava rahaliste osutajatele. Eristada tuleb aga kvalifitseeritud usaldusteenuste pakkujate vahendite olemasolu), mida nad suure tõenäosusega siis ka pakutavat sisu, lepingupartnereid ja sellega kaasnevaid riske. Antud kasutaksid. Täiendada teksti. asjaolude puhul võib tekkida olukord, kus vastutuskindlustuse pakkuja 1  3) Palume hinnata uue loodava võimaluse halduskoormuslikku nõustub sõlmima vastutuskindlustuse lepingu ühe kvalifitseeritud mõju kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatele – kuivõrd usaldusteenuse osutajaga, kuid mitte teisega. Seega eelnõuga loodavad koormav võrrelduna praeguse vastutuskindlustuslepingu alternatiivid võivad olla vajalikud teatud ettevõtete puhul, kelle puhul on sõlmimisega oleks uus alternatiiv või on koormus ühe või teise riskid suuremad ning kellega vastutuskindlustuse pakkujad lepingut alternatiivi kasutamisel üldjoontes samaväärne. sõlmida ei soovi. Kui ettevõttel on riskid niivõrd suured, et vastutuskindlustuse pakkujad ei soovi neile vastutuskindlustust pakkuda, siis on põhjendatud nõuda ettevõttelt vastutuskindlustuslepinguga samas summas alternatiivi. Vastasel juhul ei ole tagatud kahju hüvitamise võimekus. Näiteks on SK ID Solutions AS hinnanud, et antud alternatiivide olemasolu võimaldab neil turul jätkata, kui vastutuskindlustuslepingut ei peaks õnnestuma sõlmida. Samuti ei esitanud turuosalised vastuväiteid summa suuruse osas, millega kahju hüvitamine tagatakse. Kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajate poolt alternatiivide rakendamise halduskoormuslik mõju ei ole suuresti erinev senisest. See tähendab, et kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujal tuleb läbirääkimistesse astuda vastutuskindlustuslepingu pakkuja asemel krediidiasutusega sõlmimaks tagatisleping või leping pangadeposiidi jaoks. Piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendamine raamatupidamislike dokumentide kaudu ei ole samuti halduskoormav, kuivõrd dokumendid peavad ettevõttel juba teistest õigusaktidest tulenevalt olemas olema. Seletuskirja vastavalt täiendatud. 5. Seletuskirja osas „Seaduse jõustumine” tuleb põhjendada eelnõu Arvestatud, selgitatud. seadusena või selle sätte jõustumise tähtpäeva valikut ja seaduse või Muudatuste jõustumiseks ei ole vajalik määrata konkreetset kuupäeva selle sätte kehtivusaega (HÕNTE § 49). ning kuivõrd tehtavad muudatused ei too sihtgruppidele kaasa vajadust tegevuste ümberkorraldamiseks ega uut kohustust, ei ole üleminekuaja Lisaks tekib küsimus, kas vacatio legis ei ole vajalik? (HÕNTE § 14 lg andmine vajalik. Seletuskirja vastavalt täiendatud. 1)? 2  E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde SISUKOKKUVÕTE E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus (edaspidi EUTS) näeb ette, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad võivad e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid pakkuda juhul, kui teenuse osutamisest tuleneva kahju tekkimisel on selle hüvitamise tagamiseks sõlmitud kindlustuspakkujaga vastutuskindlustusleping. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014 (edaspidi eIDAS määrus) võimaldab riigisiseselt kahju hüvitamise tagamise nõude kehtestamisel ette näha ka vastutuskindlustuslepingu sõlmimise alternatiivi, milleks on kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja poolt piisavate rahaliste vahendite omamine kahju hüvitamiseks selle tekkimise korral. Kindlustuspakkuja leidmist, sealhulgas rahvusvaheliselt, mõjutavad üha enam kasvavad küberturbe- ja IT-riskid, kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja territoriaalne paiknemine, osutatava usaldusteenuse sisu, olemus ja partnerid ning usaldusteenuse üldine tuntus kindlustuspakkujate seas. Eesti turul tegutsevad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad on juba alates 2021. aastast kokku puutunud olukorraga, kus igal vajalikul ajahetkel pole võimalik leida vastutuskindlustuse pakkujat, seda ka rahvusvaheliselt. Selleks, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamine (nt ID-kaardi, Smart-ID ja mobiil-ID-ga omakäelise allkirjaga võrdväärse allkirja andmine) Eestis ei katkeks vastutuskindlustuslepingu sõlmimata jäämise tõttu kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajast sõltumatutel põhjustel, on vajalik kehtestada vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustusele alternatiiv. Eelnõuga võimaldatakse kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajatel tagada kahju hüvitamine vastutuskindlustusega samaväärse tagatisega või piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendamisega. Seadus jõustub üldises korras.