Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise täiendatud aruande kooskõlastamine

Marku Lamp Teie 14.09.2022 nr 15-4/22/4118 Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 20.10.2022 nr 2-7/2022/5704 Paldiski mnt 96 13522, Tallinn Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise täiendatud aruande kooskõlastamine Austatud Marku Lamp Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega: 1. Juhime tähelepanu, et täiendatud aruandest on puudu arengukava mõjuhinnang. 16.08.2022 MKM-i viidatud ettepaneku vastusele palun vastata arusaadavalt, sh kus on kirjas keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruandes arengukavaga eeldatavalt kaasnevad olulised negatiivsed ja positiivsed mõjud. Praegu saadetud versioonis pole neid välja toodud. Leheküljel 5 on kirjeldatud vaid metsanduse arengukava (edaspidi MAK) KSH käsitlust ning lisas 1 Kontrollküsimustiku veerus G pole toodud olulisi mõjusid, kuigi veerus H on toodud leevendavad meetmed mõnele küsimusele, millega eeldatavalt mõju pole oluliseks hinnatud (nt rida 8 puudub vastus veerus 8 küsimusele ega pole kirjeldatud leevendavatel meetmetel otsest seost küsitud energialiikide osakaaludega. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 lõige 4 punkt 6 nõutud infot „hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta“ antud KSH aruandes ei sisaldu praegu ja see tuleb KSH aruandesse lisada (vastasel juhul pole aruanne vastavuses KeHJS-ga). Samale puudusele on viidanud MKM seisukohtade tabelis real 37, kuid seal antud vastuses jääb selgusetuks, millised olulised mõjud tuvastati ja ennetati MAK eelnõuga, sh viidatud peatükk 5 ei too neid välja ega viita vastavate kohtumiste protokollidele. Viidatud Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei metoodika pole mõeldud KeHJS kohase olulise mõju hindamiseks, vaid Vabariigi Valitsuse reglemendi täitmiseks. 2. Seisukohtadega arvestamisel tabelis pole MKM 20.06.2022 ettepanekut real 35 arvestatud põhjendusel, et MAK keskne teema on puidu väärindamine ja seda käsitleb ptk 7.3. Ometi, lugedes ptk 7.3 ei anna see siiski selget ülevaadet ega vastust, mis on puidu väärindamise Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  potentsiaal ega kirjelda, kuidas seda saavutada (sh nii, et eeldatavat negatiivset keskkonnamõju ei kaasneks). See on pigem teoreetiline arutlus tehtud uuringute põhjal, mis ei anna selget arusaama ega ülevaadet tänasest väärindamise seisust, potentsiaalist ega vajalikest tegevustest (sh kes mida peaks tegema väärindamise potentsiaali realiseerimiseks). Boldiga tekstiga on ptk 7.3 väidetud, et puidu väärindamist aitavad teha justkui analüüsid ja bioressursside detailsem statistika. Täiesti mõistetamatuks jääb nt lk 135 lause „Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et metsatööstuse roll energia tootmiseks on suur, kuid Eestis rakendatakse sellest väikene osa.“ Metsatööstus ju ei tooda energiat. Kas on mõeldud, et metsandusettevõtted peaksid rajama endale nt elektrijaamad või et metsatööstus peaks lisaks halgudele ja hakkele tootma muid puitkütuseid? 3. KSH aruande kokkuvõttes toodud ettepanekud majandusvaldkonnale palume esitada süsteemsemalt lähtudes MAK kesksest teemast puidu väärindamisest, st mida igas väärtusahela lõigus tuleb teisiti teha, sh keskkonnamõju vältimiseks: puidu varumisel, puidu töötlemisel, jääkide kasutusel (sh energeetikas). Eraldi tuleks välja tuua ka muud metsast majandusliku tulu teenimise võimalused ja kuidas nende puhul keskkonnamõju ohjata. 4. Soovime saada KSH aruande (nt alternatiivide mõjude kirjelduste juures ptk 6.4) ja MAK baasil selgemat indikatsiooni, kui palju on võimalik MAK kohaselt 10 aasta pärast energeetikas puitu orienteeruvalt kasutada (mh maagaasi asendamisel), sh arvestades biomassi säästlikkuse kriteeriumeid ja nende täitmise tõendamise süsteemi loomiseks vajalikke tegevusi. 2017 raiutud 12,3 mln tm mahust moodustas eksporditud küttepuit ning sisemaiselt energeetikas tarbitud puit kokku 7,8 mln tm (KA Puidubilanss 2017 skeem 7) ehk 63%, kuid arvestades importi, mittemetsamaalt pärit ja korduvkasutatavat puitu on see u 60% raiest energeetikasse jõudvat puitu (oktoobris peaks Keskkonnaagentuuril uus puidubilanss valmima, võiks täpsustada). KSH aruandes välja pakutud ühtlasel raiel 10 mln tm/a tähendaks see 6 mln tm energeetilisel otstarbel kasutatavat puitu. Ptk 7.3 peaks ütlema, kuidas, kui palju ja kus oleks sellest võimalik täiendavalt puidu väärindamiseks kasutada ja kui palju seega jääks energeetiliseks otstarbeks kasutada sellest 6 mln tm-st, sh siseriiklikult. Küttepuidu kasutus on aasta-aastalt kasvanud KE062: KÜTUSE TARBIMINE | Aasta, Tegevusala ning Kütuse liik. Statistika andmebaas ning energiamajanduse arengukava aastani 2035 alusuuringutes analüüsitud stsenaariumid näitavad pigem biomassi jätkuvat vajadust energia tootmisel Tehtud uuringud | Energiatalgud. Nt soojuse ja jahutuse stsenaariumides 2 (4)  5. KSH aruandes on puudu mõjude analüüs, mis näitaks, mis on erinevate raiemahtude alternatiivide korral mõjud energeetikasektorile (60% raiutud puidust jõuab energeetikasse), varustuskindlusele ja energiajulgeolekule. Seal hulgas:  Kasutada stsenaariumide modelleerimisel/analüüsis eeldusi „primaarse biomassi kasutus energiasektoris ei tohi enam suureneda või peab vähenema“ - lk 13 „Määramatust ei aita vähendada ka võimalike sündmuste stsenaariumite loomine, sest võimalike variante ja nende kombinatsioone on väga palju, kui mitte lõputult.“ – stsenaariume saab luua lõputult, kuid puidu kasutuse vaates antud eeldused vähendaks oluliselt kombinatsioonide arvu sõltumata sündmustest, mis seda põhjustaksid (nt kättesaadavus, soojenemine, energiahinna tõus, euronõuded vms) ning need stsenaariumid annaksid enam indikatsiooni, kuidas energiasektoris puidukasutuse piiramine mõjutab puidutööstusesse jõudvat puitu ja seda kaudu ka metsavarumist ja puidu väärindamist teistes sektorites;  Metsa säästliku majandamise ja kasutatava energiapuidu säästlikkuse nõuete täitmise ja tõendamise (sh sertifitseerimine) olulisus kasvab järjest ja seonduv mõju puidu varumisele ja kasutusele, sh metsaseaduse mitte täitmisega võivad kaasneda mõjud säästlikkuse kriteeriumide täitmisele ja tõendamisele. Lk 28 „Seaduse järgi on metsade seisundi ja kahjustuste esinemise jälgimine metsaomaniku kohustus, mille täitmisega paraku ei tulda toime ei riigi- ega erametsas.“, seega metsa- ja puidutööstuse ning energiasektori konkurentsivõimelisuse tagamiseks on vaja luua süsteem, kus puidu kasutusele seatud tingimused (sh säästlikkuse kriteeriumid) on metsaseaduse täitmisega tagatud (nt vastavused hinnatakse ja kantakse metsaregistrisse regulaarselt, metsamajandamise kavad kajastavad säästlikkuse kriteeriumite tagamist ning nende tegemise olulisust rõhutatakse). 6. Ptk 4.7 ja ptk 4.4 võiksid olla järjestikku ja seostatud, elukeskkond ja kultuur on osa sotsiaalsusest/ühiskonnast. 7. Ptk 4.9 „KSH teeb ettepaneku, et riigi tellimusel tuleb välja töötada suunised ja praktiline juhendmaterjal omavalitsusele väärtuslike metsaalade määramiseks ja tingimuste seadmiseks planeeringu alusel.“ - tuleb kajastada ka aruande kokkuvõttes ning täpsustada seejuures, mida mõeldakse väärtuslike metsaalade all, sh kas need paiknevad majandataval metsamaal ja kuidas need mõjutaksid tulevast puidu raiet ja kasutust (sh energeetikas). Hetkel tekitab see ettepanek segadust defineerimata metsaala väärtuslikkust. Segadust tekitab ka lause „Projekti tulemuste kohaselt on praegune metsakaitsealade võrgustik elurikkust hästi toetav, kuigi on olemas ka elurikkuse tulipunkte, mis ei asu kaitsealadel 3 (4)  ning millel on suur potentsiaal elurikkust säästva metsanduse korral paljudele metsaliikidele elupaiku pakkuda või mida saaks kasutada uute kaitsealade loomisel või raiete paremal ruumilisel planeerimisel.“ – peaks selgemalt välja tooma, kas on või pole vaja veel laiendada metsakaitsealade võrgustikku ja miks, kui see on juba praegu hästi toetav. Kuna lisa 6 MAK eelnõu tabeli 3 kohaselt jääb majandusmetsade osakaal samaks, siis saab järeldada, et KSH aruande ettepanekul uusi metsakaitsealasid majandusmetsade arvelt ei looda ehk laias laastus jääb majandatava metsamaa pindala, seonduvad metsatagavara, juurdekasv ja seotud raiemaht suures pildis muutumatuks. 8. Ptk 6 2019 koguraiemahu (11,3 mln tm, sh riigimetsades 4,4 ja erametsades 6,9 mln tm) võrdluseks alternatiivsete raiemahtudega seonduva lageraie erinevad mõjud (riigi- ja erametsas) tuleks skemaatiliselt ja lihtsustatult esitada: millised on lageraie mõjud erinevate alternatiivide korral ja kuidas neid mõjusid vähendada (väiksemad langid, lankidel suuremad vahemaad, lankidele metsasalude jätmine jms). Lageraietega seotud statistika ja mõjuseoste hinnang tõestamaks lageraie pikaajalist mõju (elurikkusele, kliimamuutustele, kultuurilisele ja sotsiaalsele keskkonnale jms) on hädavajalik välja tuua, kuna lageraied on peamine metsakonflikti põhjus olnud. 9. Ptk 4.14.1 „. Keskkonnaagentuur vastutab eraldiste ehk metsa inventeerimisandmete kontrollimise ja registrisse kandmise eest. „Keskkonnaagentuur teostab välitöid registrisse kantavate metsa inventeerimisandmete kontrollimiseks.“ – justkui topelt need laused?! 10. Ptk 6.3.3 jääb segaseks, mille põhjal on saadud hinnang, et suureneb sissetulekute kõikumine alternatiiv 1 puhul, mis kõikumist põhjustab vajab täpsustamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes Karel Lember 625 6402 [email protected] 4 (4)