Kiri

Riigikantselei 20.10.2022 nr 2-1/17-0200/6460 Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 "Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ja diplomeerimise kord" muutmise eelnõu esitamine Riigikantseleile Esitame Riigikantseleile Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ja diplomeerimise kord“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu ja seletuskiri Anton Merits 715 3423 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 17.10.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS nr Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruses nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kehtiva e-residendi digitaalse isikutunnistusega laevamehaanik peab läbima erialase täiendusõppe, mis sisaldab muuhulgas masinaruumi valmendi koolitust. Kehtiva e-residendi digitaalse isikutunnistusega laevajuht peab läbima raadiosideoperaatori koolituse ja erialase täiendusõppe, mis sisaldab muuhulgas sillasimulaatori koolitust.“; 2) paragrahvi 32 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „isikule“ sõnadega „või isikule, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus“; 3) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Isikule, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus, väljastab Transpordiamet meresõidudiplomi või kutsetunnistuse, kui ta on lisaks lõikes 3 nimetatud õiendile esitanud Haridus- ja Noorteameti tõendi, mis kinnitab mereõppeasutuse väljastatud diplomi vastavust Euroopa Liidu kutsekvalifikatsiooniraamistikule ja § 31 lõikes 3 nimetatud erialase täiendusõppe tunnistuse. (32) Lõikes 31 nimetatud isikule väljastab Transpordiamet meresõidudiplomi või kutsetunnistuse, mis on samaväärne välisriigis välja antud olemasoleva meresõidudiplomi või kutsetunnistusega, kui isik vastab meresõiduohutuse seaduse § 20 lõikes 53 sätestatud tingimustele.“; 4) paragrahvi 33 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „läbinud“ sõnaga „kohustuslikku“; 5) paragrahvi 33 lõikes 10 asendatakse sõna „märgituga“ sõnadega „märgitud STCW konventsiooni reegliga või käesolevas määruses nimetatud kvalifikatsioonitasemega“; 6) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 323, 03.12.2008, lk 33–61)“ tekstiosaga „(EL) 2022/993 meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 169, 27.6.2022, lk 45–90)“; 7) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tunnustavad“ sõnadega „ning kellega on Eesti Vabariik sõlminud meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste vastastikuse tunnustamise lepingu“; 1 8) paragrahvi 34 lõikes 4 ja § 96 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „2008/106/EÜ“ tekstiosaga „2022/993“; 9) paragrahvi 34 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamist taotleval kehtiva e-residendi digitaalse isikutunnistusega isikul ning välisriigi kaptenil, vanemtüürimehel, vanemmehaanikul ja teisel mehaanikul peavad Eesti riigilippu kandval laeval töötamiseks olema vajalikud teadmised Eesti merendusalastest õigusaktidest. Isiku teadmisi hinnatakse eksami sooritamisel Transpordiametis.“; 10) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Isikule, kes taotleb töötamist Eesti riigilippu kandval laeval ning kes on sooritanud lõikes 5 nimetatud eksami, väljastab Transpordiamet kinnituslehe töötamiseks Eesti riigilippu kandval laeval.“; 11) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kehtiva e-residendi digitaalse isikutunnistusega isiku meresõidupraktika arvestus algab Eesti meresõidudokumendi omandamisest.“; 12) paragrahvi 39 lõike 11 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) väljastaja nimi, ametikoht ja tema allkiri;“; 13) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Meresõidupraktika arvestamisel võib Transpordiamet täiendava tõendina arvestada ka meremehe teenistusraamatut.“; 14) paragrahvi 40 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna „operaatorina“ sõnadega „või lootsina“; 15) paragrahvi 58 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „vähemalt kaks kuud laevamotoristi praktikat ja“; 16) paragrahvi 58 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui isikul puudub mereõppeasutuse nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika tõend, tuleb diplomi saamiseks läbida vähemalt 36 kuu pikkune töökoja- ja meresõidupraktika, millest vähemalt 30 kuud on meresõidupraktikat masinaruumis laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam.“; 17) paragrahvi 59 lõike 1 punktis 3 ning § 70 lõike 1 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „laevamotorist“ sõnaga „vahimotorist“ vastavas käändes; 18) paragrahvi 78 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „esitada“ sõnadega „Haridus- ja Noorteametile“; 2 19) paragrahvi 78 lõike 2 viimases lauses asendatakse tekstiosa „lõigetes 53 ja 54“ tekstiosaga „lõikes 53“; 20) määrust täiendatakse §-ga 781 järgmises sõnastuses: „§ 781. Mereõppeasutuse diplomi või kutsetunnistuse vahetamine Välisriigis välja antud mereõppeasutuse diplomi või kutsetunnistuse vahetamiseks Eesti mereõppeasutuse samaväärse diplomi või kutsetunnistuse vastu peab kehtiva e-residendi digitaalse isikutunnistusega isik läbima eksami vastava taseme mereõppeasutuses.“; 21) paragrahvi 96 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 323, 03.12.2008, lk 33–61) V lisas“ tekstiosaga „2022/993 III lisas“; 22) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/993, 8. juuni 2022, meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 169, 27.6.2022, lk 45–90). Kaja Kallas Peaminister Riina Sikkut Majandus- ja taristuminister Taimar Peterkop Riigisekretär 3  17.10.2022 Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord” muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 20 lõike 1 alusel. Eelnõus kajastatud muudatused tulenevad 14. augustil 2022. a jõustunud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (LaevaRS) ning meresõiduohutuse seaduse (MSOS) muutmise seadusest (edaspidi ka seadusemuudatus), millega täpsustati nõudeid kolmandatest riikidest pärit laevajuhtide ja mehaanikute väljaõppele ning e-residendi isikutunnistuse alusel meresõidudokumendi omandamisele. Eelnõuga tagatakse meremeeste väljaõppe standardiseeritus täiendusõppe nõuete ning taotlemise tingimuste täpsustamise kaudu ning vastavus EL-i õigusele ja rahvusvahelisele õigusele. Lisaks tehakse määruse praegusesse teksti õigusselguse huvides parandusi. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Anton Merits (tel: 715 3423; e-post: [email protected]), Transpordiameti meremeeste diplomeerimise üksuse juhataja Raul Tell (tel: 620 5704; e-post: [email protected]) ja Transpordiameti meremeeste diplomeerimise üksuse vaneminspektor Rainer Hermassoo (tel: 5566 7842; e-post: [email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (teenistussuhe lõppenud). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga viiakse määrus kooskõlla tehtud seadusemuudatusega, mis omakorda tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/993, 8. juuni 2022, meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta artikli 4 punktis 12 sätestatud tingimuste laienemise ka kolmandates riikides hariduse omandanud ning kehtiva e-residendi isikutunnistuse alusel meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamist taotlevatele isikutele. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määrust nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ 2. augusti 2022.a redaktsiooni (RT I, 09.07.2021, 3). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 22 punktist. Punktiga 1 täiendatakse määruse § 31 lõikega 3, millega reguleeritakse täiendusõppe nõuded e-residendist taotlejate jaoks. Eelnõus pakutud lahenduse järgi peavad kehtiva e-residendi isikutunnistuse alusel meresõidudiplomit või kutsetunnistust taotlevad isikud (edaspidi e- resident) läbima erialase täiendusõppe, mis hõlmab koolitust Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt välja töötatud mudelkursuste (mehaanikute jaoks mudelkursuse 2.07 ning laevajuhtidele mudelkursuse 1.22) baasil ja mahus. Lisaks peab laevajuht läbima GMDSS-i (ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi) piiramatu raadiosideoperaatori (GOC) koolituse IMO mudelkursuse 1.25 baasil ja mahus. E-residendi isikutunnistuse alusel taotleja läbitav täiendusõpe käib erialase täiendusõppe alla, kuid säte on võrreldes lõikega 1 eraldiseisev täiendusõppe nõue teistsuguse ja täpsema eeldusega. Kehtiv regulatsioon ei määratle e-residendi isikutunnistuse alusel meresõidudiplomite ja kutsetunnistuse taotlemise tingimusi ja erialase täiendusõppe sisu piisava täpsusega. Täpsustused muudel alustel diplomite ja kutsetunnistuste taotlejate erialase täiendusõppe nõuete kohta on kehtivas määruses olemas, seadusemuudatusega kaasneb vajadus täpsustuste järele ka e-residendi isikutunnistuse puhul. Punktiga 2 täiendatakse § 32 lõiget 2. Subjektide ringi laiendatakse kooskõlas seadusemuudatusega isikutele, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus. Punktiga 3 täiendatakse § 32 lõigetega 31 ja 32. Lõike 31 kohaselt väljastab Transpordiamet e-residendile taotletava meresõidudiplomi või kutsetunnistuse, kui ta esitab Transpordiametile välisriigi mereõppeasutuses läbitud õppekava sisu ja mahtu tõendava õiendi. Lisaks tuleb esitada erialase täiendusõppe tunnistus ning tõend, mis kinnitab mereõppeasutuse väljastatud diplomi vastavust Euroopa Liidu kutsekvalifikatsiooniraamistikule. Vastava tõendi väljastab Haridus- ja Noorteameti struktuuri kuuluv Eesti ENIC/NARIC keskus. Lõikega 32 täpsustatakse, et Transpordiamet väljastab e-residendile meresõidudiplomi või kutsetunnistuse, mis on samaväärne välisriigis välja antud olemasoleva meresõidudiplomi või kutsetunnistusega. Kõrgema kvalifikatsioonitaseme diplomi vastu välisriigis saadud meresõidudiplomit ei vahetata. Sarnane praktika on ka teistes liikmesriikides – nt Poolas peab Ukrainast pärit meremees (laeva juhtkonna liige) kapteni diplomi saamiseks lisaks üldnõuetele (haridustase, meresõidupraktika, arstitõend) läbima vastava õppeprogrammi Poola õppekeskuses ning sooritama kaks eksamit Poola mereadministratsiooni juures. Punktiga 4 korrigeeritakse määruse § 33 lõike 7 sõnastust. Praeguse sõnastuse järgi väljastatakse laeva juhtkonna liikmele, kes ei ole läbinud meditsiiniabikoolitust, lähisõidus töötamise piiranguga kinnitusleht. Sätet tuleb vaadata koosmõjus määruse § 25 lõikega 2, mille kohaselt peavad läbima meditsiiniabikoolituse kapten ja vanemtüürimees ning laevapere liikmed, kellele pannakse kohustus anda meditsiiniabi. Muudel laeva juhtkonna liikmetel, nt laevamehaanikul, ei ole kohustust läbida vastav koolitus, samas § 33 lõike 7 praegusest sõnastusest võib jääda eksitav mulje, nagu peetaks silmas kõiki laeva juhtkonna liikmeid. Punktiga 5 täpsustatakse määruse § 33 lõike 10 sõnastust, mille kohaselt peab ametikoht, millel meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omajal on õigus töötada, olema vähemalt samaväärne ohutu mehitatuse tunnistusel märgituga. Sageli ei märgita ohutu mehitatuse tunnistusele aga konkreetset ametikohta, vaid asjakohane STCW konventsiooni reegel, millele isik vastab. Punktiga 6 asendatakse määruse § 34 lõikes 1 viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta. Direktiiv tunnistati kehtetuks, seda asendab alates 2022. a juulist Euroopa Parlamendi direktiiv (EL) 2022/993. Tegu on direktiivi kodifitseerimisega. Uut direktiivi eraldi üle võtta ei ole vaja (direktiivi artikkel 34 sätestab, et viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitletakse viidetena uuele direktiivile), siiski on otstarbekas ajakohastada määruses esinevaid viiteid direktiivile 2008/106/EÜ ning asendada need viidetega direktiivile 2022/993. Punktiga 7 täiendatakse määruse § 34 lõike 2 sõnastust. Sätte kohaselt tunnustab Transpordiamet kolmanda riigi väljastatud meresõidudiplomeid ja kutsetunnistusi, kui see riik kuulub Euroopa Komisjoni koostatud riikide nimekirja, kelle diplomeid ja kutsetunnistusi Euroopa Liidu liikmesriigid tunnustavad. Sätet täiendatakse tingimusega, et Eesti Vabariik peab olema sõlminud selle kolmanda riigiga meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste vastastikuse tunnustamise lepingu. Vastav nõue tuleneb STCW konventsiooni reeglist I/10 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2022/993 lisa II punktiga 4, mille kohaselt tunnustatakse nende kolmandate riikide diplomeid ja tunnistusi, kellega EL liikmesriik on sõlminud vastavasisulise kokkuleppe. Punktiga 8 asendatakse viited direktiivile 2008/106/EÜ viitega direktiivile 2022/993. Punktiga 9 muudetakse määruse § 34 lõiget 5. Kehtiva sõnastuse kohaselt peavad välisriigi kaptenil, vanemtüürimehel, vanemmehaanikul ja teisel mehaanikul, kes töötab Eesti riigilippu kandval laeval, olema vajalikud teadmised Eesti merendusalastest õigusaktidest ja seda peab tõendama kirjalikult reeder või tema esindaja. Sättesse tehakse kaks sisulist muudatust. Esiteks laiendatakse isikute ringi e-residentidega, kes taotlevad Transpordiametist meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamist. Teiseks hinnatakse isiku teadmisi senise reederi või tema esindaja tõendi asemel eksami sooritamisel Transpordiametis. Reederi kinnitus ei ole piisavaks tõendiks, et isikul on diplomi või tunnistuse saamiseks või Eesti riigilippu kandval laeval töötamiseks piisavad teadmised Eesti merendusalastest õigusaktidest. Nõude aluseks on MSOS-i § 20 lõike 56 punkt 31. Nõue vastab ka STCW konventsiooni reegli I/10 lõikele 2, mille kohaselt on riigi mereadministratsioonil meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamisel kohustus veenduda, et meremehel on piisavad teadmised kohalikest merendusalastest õigusaktidest, mis on seotud isiku teenistusülesannetega. Samasisuline nõue on sätestatud ka EL direktiivi 2022/993 lisa 2 punktis 5. Õigusaktide loetelu avalikustatakse Transpordiameti veebilehel. Punktiga 10 täiendatakse määruse § 34 lõikega 51, mille kohaselt peab isik töötamiseks Eesti riigilippu kandval laeval sooritama kinnituslehe1 saamiseks eksami Transpordiametis. Määruse § 34 lõige 5 sätestab isikute loetelu, kellel peavad olema vajalikud teadmised Eesti merendusalastest õigusaktidest Eesti riigilippu kandval laeval töötamiseks ning eksamiga Transpordiametis on võimalik neid teadmisi kontrollida. 1 Kinnitusleht kuulub laeva juhtkonna meresõidudiplomi või kutsetunnistuse juurde ning annab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse omanikule õiguse töötada kinnituslehel märgitud vastutustasandile vastaval ametikohal ja õiguse täita kinnituslehel märgitud teenistusülesandeid (määruse § 33 lg 1). Punktiga 11 täiendatakse määruse § 38 lõiget 1, mis reguleerib meresõidupraktika arvestamist. Lisatakse täpsustus, et e-residendi meresõidupraktika arvestus algab Eesti meresõidudokumendi omandamisest – see on oluline juhul, kui isik taotleb tulevikus kõrgema kategooria meresõidudiplomit. E-residendist isik taotleda üksnes sama taseme meresõidudiplomit. Punktiga 12 parandatakse sõnastuslik ebatäpsus määruse § 39 lõike 11 punktis 9. Sättes on üleliigne sõna „nimi“. Punktiga 13 täiendatakse määruse § 39 lõikega 4, mille kohaselt võib Transpordiamet meresõidupraktika arvestamisel täiendava tõendina arvestada ka meremehe teenistusraamatut. Praktikas ei väljasta paljud rahvusvahelised ettevõtted eraldi praktikatõendeid, vaid teevad vastava kande meremehe teenistusraamatusse ning teatud tunnistuste (nt madruse ja motoristi puhul täiendusõppele lubamise osas, kus pole nõutav navigatsiooni- või masinaruumi vahis oldud aeg) on seda meremehe teenistusraamatu kaudu lihtsam kontrollida. Punktiga 14 täiendatakse määruse § 40 lõiget 21. Sätte kohaselt võib STCW konventsiooni reegli IV/2 (GMDSS side eest vastutava raadioside operaatori tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded) kohast jätkuvat pädevust võib isik tõendada ka 12 kuu pikkuse praktikaga viimase viie aasta jooksul enne kinnituslehe taotlemist, täites teenistusülesandeid kaldaraadiojaama operaatorina. Mõistlik on seda laiendada ka lootsidele, kes kasutavad regulaarselt oma tööülesannete täitmisel raadiosidet. Punktiga 15 jäetakse määruse § 58 lõike 1 punktist 2 välja viide kohustuslikule laevamotoristi praktikale laeva elektrimehaaniku diplomi saamiseks. Tegemist ei ole STCW konventsiooni reegli III/6 (elektrimehaaniku diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded) alusel kehtestatud, vaid riigisisese nõudega. Elektrimehaaniku diplomi saamiseks on oluline läbida meresõidupraktika elektriseadmete teenindamisel laeval, sest see eeldab teadmisi ja oskusi elektrotehnikast, elektroonikast ja automaatikast ekspluatatsioonitasandil vastavalt STCW koodeksi jaotisele A-III/6. Laevamotoristi praktika annab minimaalse pädevustasandi (vastavad teadmised toetustasandil, mis on madalam võrreldes ekspluatatsioonitasandiga), mistõttu ei ole põhjendatud selle olemasolu täiendava tingimusena elektrimehaaniku diplomi saamiseks. Punktiga 16 muudetakse määruse § 58 lõike 3 sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt, kui isikul puudub mereõppeasutuse nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika tõend, tuleb laeva elektrimehaaniku diplomi saamiseks läbida vähemalt 36 kuu pikkune töökoja- ja heakskiidetud meresõidupraktika, millest vähemalt 30 kuud on meresõidupraktikat masinaruumis laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam. Määruse sõnastust muudetakse vältimaks tekkida võivaid vastuolusid STCW konventsiooni ja määruse tõlgendamisel. Uus sõnastus on kooskõlas STCW konventsiooni reegli III/6 lõike 2 punktiga 2. Punktiga 17 asendatakse määruse § 59 lõike 1 punktis 3 ning § 70 lõike 1 punktides 1 ja 2 sõna „laevamotorist“ sõnaga „vahimotorist“. Muudatus tuleneb vajadusest viia määruse sõnastus kooskõlla STCW konventsiooni reegli III/4 sõnastusega. Punktiga 18 täiendatakse määruse § 78 lõike 2 teist lauset. Muudatusega täpsustatakse, et meresõidudiplomi vahetamiseks tuleb esitada välisriigi mereõppeasutuse lõpetamise dokument Haridus- ja Noorteametile, kelle struktuuri Eesti ENIC/NARIC keskus saab kontrollida selle õigsust. Punktiga 19 jäetakse § 78 lõike 2 viimasest lausest välja viide MSOS § 20 lõikele 54, mis tunnistati kehtetuks 1. juunil 2021. a jõustunud MSOS-i muudatustega. Punktiga 20 täiendatakse määrust §-ga 781. Säte reguleerib välisriigis välja antud mereõppeasutuse diplomi või kutsetunnistuse vahetamist e-residentidele. Kui isik taotleb diplomi või tunnistuse vahetamist, tuleb selleks läbida eksam vastava taseme Eesti mereõppeasutuses. Sarnane nõue on ka teistes liikmesriikides – nt Poola ei võimalda Ukraina mereõppeasutuse lõpetajatel automaatselt anda diplomi, sest Poola ei auditeeri Ukraina mereõppeasutusi ning seal toimuvat väljaõpet. Punktiga 21 asendatakse viide direktiivi 2008/106/EÜ V lisale viitega direktiivi 2022/993 III lisale. Punktiga 22 muudetakse määruse normitehnilist märkust ning esitatakse viide direktiivile 2022/993, mis asendab senikehtinud direktiivi 2008/106/EÜ. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi direktiivile (EL) 2022/993, mis asendab alates 2022. a juulist varem kehtinud direktiivi 2008/106/EÜ. Tegu on direktiivi kodifitseerimisega, uut direktiivi eraldi üle võtta ei ole vaja – ka direktiivi artikkel 34 sätestab, et viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitletakse viidetena uuele direktiivile. Eelnõul on puutumus direktiiviga (EL) 2022/993 meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta, täpsemalt artikli 3 lõikega 1 ning seal sisalduva viitega artikli 2 punktile 37. Punktis nimetatud väljaõpet tõendavad muud dokumendid on eelnõus käsitletav läbitud õppekava sisu ja mahtu tõendav õiend ning eelnõuga lisatav erialase täiendõppe tunnistus. Direktiiv (EL) 2022/993 lubab liikmesriikidel sätestada miinimumist rangemad nõuded ning seda võimalust on IMO mudelkursuste alusel koostatud täiendusõppe koolituste nõudega kasutatud. Täiendav nõue on vajalik meremeeste väljaõppe ja valmiduse meretööks ühtlustamiseks ning halduskoormuse hajutamiseks, et diplomeerimise süsteemis ei tekiks olukorda, kus menetleda on vaja liialt kiiresti, et veenduda valmiduses tööks merel ning nõuetele vastavuses, samas ei piirata kolmandatest riikidest tulijate jaoks inimväärse töö leidmise võimalust ning positiivne mõju majandusele ei saa pärsitud. 4. Määruse mõjud Eelnõu omab 14. augustil 2022. a jõustunud LaevaRS ja MSOS muutmise seaduse muudatusettepanekutes välja toodud mõjusid. See annab eeldused ja juhised seaduse rakendamiseks ning nende mõjude realiseerimiseks: eelnõu rakendamisega antakse e- residentidele parem ligipääs digiriigi e-teenustele, luues seeläbi tihedam side riigiga. Tagatud on võimalus merel töötades või liikumispiirangute ajal riigiga suhelda, samuti taotluste esitamise võimalus. Eelnõul on positiivne mõju eelkõige Ukraina meremeeste võimalustele läbitud haridusteed tõendada ja tööd leida olukorras, kus kodumaise mereadministratsiooni töö on sõjaolukorras raskendatud. Eelnõul on leevendav mõju logistika valdkonnas meretööjõu puuduse tõttu esinevatele tõrgetele, ning positiivne mõju kohalikule majandusele ja Eesti merendusklastri, eriti mereõppeasutuste atraktiivsusele välismaiste osapoolte silmis, võimaldades neile täiendavat sissetulekut ja täiendava tegevuse tõttu suuremat maksutulu riigile. Lisaks tulenevad määrusest mõjud Transpordiameti korraldusele. Kavandatav muudatus nr 1: määruse täiendamine tingimustega e-residendile meresõidudiplomi või kutsetunnistuse väljastamiseks. Mõju kirjeldus: mõju meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotlejatele Mõju sihtrühm: e-residendi digitaalse isikutunnistusega isik, kes taotleb Transpordiametilt Eesti meresõidudiplomit või kutsetunnistust. Viie aasta perspektiivis on selliste isikute arv u 5000 inimest e 1000 inimest aastas. Avalduv mõju/mõju kirjeldus: Eelnõu rakendamisel peavad kehtiva e-residendi isikutunnistuse alusel meresõidudiplomit või kutsetunnistust taotlevad isikud läbima koolitused, mis on välja töötatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt välja töötatud mudelkursuste (mehaanikute jaoks mudelkursuse 2.07 ning laevajuhtidele mudelkursused 1.22 ja 1.25) baasil. Samuti peavad nad sooritama Transpordiameti komisjonis eksami Eesti merendusalaste õigusaktide tundmise kohta. Muudatus aitab kolmandatest riikidest tulijatel saada EL-i standarditele vastavuse kinnituse oma oskustele ja teadmistele, mis aitab pikemas perspektiivis kolmandates välisriikides hariduse omandanud meremeestele anda võimaluse leida erialast tööd eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse alusel. Eelnõuga kehtestatud nõuete puhul ei ole tegemist heidutava meetmega kolmandatest riikidest tulijate vastu, vaid võimalust pääseda STCW konventsiooni nõuetele vastava väljaõppega tööjõu sekka ja naasta pärast koduriigist lahkumist tööturule konkurentsivõimelisena, võrdsetel alustel Eesti kodanikega, tagades ühtlasi merehariduse kvaliteedi säilimise. Oluline on siiski märkida, et Eestis väljastatud tunnistus ei anna e- residendile automaatselt õigust muu riigi lipu all töötamiseks – lähtuda tuleb konkreetse riigi kodakondsus- ja migratsioonipoliitikast ning ka töölubadest, kui need on selles riigis nõutavad. Sisuliselt tähendab see, et kolmandast riigist pärit e-residendil võib siiski olla vaja eraldi luba töötamiseks laeva lipuriigi lipu all. Kavandatav muudatus nr 2: e-residentide eksamineerimine, mille viib läbi Transpordiamet. Mõju kirjeldus: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju sihtrühm: Transpordiamet. Avalduv mõju/mõju kirjeldus: Transpordiameti olemasolev struktuur ja töökorraldus (MIS, eksamiklassi läbilaskevõime – poole päeva kaupa kaks korda nädalas, tööjõud nii meremeeste diplomeerimise üksuses kui klienditeeninduses) meremeeste diplomeerimiseks ja sertifitseerimiseks katab praegu ära Eesti meremeeste, mereõppeasutuste kadettide/üliõpilaste ja kuni u 100–150 välisriigi meremehe (juhtivkoosseisu tase) vajadused. Suurendades eksamipäevade arvu kahelt poolikult päevalt kahele täispäevale tõuseks võimekus diplomeerimiseks aastas kokku ca 500 inimest. Laevade juhtkonda kuulub Eestis u 3500 meremeest, kes vastavalt meresõidu kogemusele vajavad aeg-ajalt kas uusi diplomeid, kinnituslehti ja täienduskoolituste tunnistusi. Lisandub reakoosseis ja teenindav personal ca 5500 inimest, arv on olnud kõikuv sõltuvalt COVID-19 levikust. Muudatusega prognoositakse, et 2022. a on koolitatavaid e-residente u 100 inimest, 2023. aastaks 1000 ning viie aasta perspektiivis kokku u 5000, mida võib pidada tõenäoliseks. Seega 2023. a tõuseb Transpordiameti töökoormus selle toimingu puhul kahekordselt. Kõik see eeldab Transpordiameti omapoolseid ennetavaid tegevusi, et tulla toime nii välisriikide meremeeste/e-residentide dokumentide kontrollimise, eksamite vastuvõtmise kui ka meresõidudokumentide väljastamisega. Eelkõige eeldab see tööjõu suurendamist Transpordiameti struktuuris vähemalt ühe inimese võrra. Juhul kui meresõidudiplomit või kutsetunnistust taotlevate e-residentide arv peaks osutuma suuremaks (üle 1000 taotleja aastas), on tõenäoliselt vajalik lisada Transpordiameti struktuuri lisaks veel üks ametikoht (st kokku kaks ametikohta). Transpordiameti meremeeste diplomeerimise üksusele jäävad peale eksamite läbiviimise ka muud üksuse põhiülesanded (lootsid/lootsitasõidu load, praktilised eksamid laevadel, teoreetiliste eksamite ettevalmistamine, mereõppeasutuste järelevalve jne), mida tuleb töökoormuse suurenedes jätkuvalt tagada. Välisriigi meremeeste dokumentide ajaline menetlus suureneb, kuna puuduvad andmed meremeeste infosüsteemis ja alusdokumentide päringud osade välisriikide registritesse või administratsioonidele (töötavad ebakorrapäraselt, sageli esineb tõrkeid nii Ukraina kui Vene Föderatsiooni registritega, aga nendest riikidest on tulemas suurem osa e-residente, vähemalt lähemal ajal) võtavad tavalisest rohkem aega ja esitatud dokumentatsioon on sageli puudulik või ebatäpne. Kavandatav muudatus nr 3: Eesti õigusaktide teadmise nõue Mõju kirjeldus: mõju isikutele, kes soovivad töötada Eesti riigilippu kandval laeval. Mõju sihtrühm: Välisriigi kapten, vanemtüürimees, vanemmehaanik ja teine mehaanik, kes töötab Eesti riigilippu kandval laeval. Avalduv mõju/mõju kirjeldus: Määruse muudatusega kehtestatakse nimetatud isikutele nõue omada piisavaid teadmisi Eesti merendusalastest õigusaktidest. Iseenesest ei ole tegemist uue nõudega (tuleneb STCW konventsiooni nõudest osalisriigi mereadministratsioonile), kuid seni oli selle täitmine pigem formaalne, sest selle tõendamiseks piisas reederi või tema esindaja kirjalikust tõendist. See aga ei võimaldanud sisuliselt kontrollida, kas Eesti riigilippu kandval laeval töötav isik tegelikult tunneb asjaomaseid Eesti õigusakte piisaval määral. Muudatusega nähakse ette vastav teadmiste kontroll. Kavandatav muudatus nr 4: raadioside operaatori tunnistuse saamiseks vajaliku meresõidupraktika tõendamine. Mõju kirjeldus: mõju lootsidele. Mõju sihtrühm: Lootsina töötav isik, kes soovib tõendada meresõidupraktikat, mis on vajalik raadioside operaatori tunnistuse saamiseks. Avalduv mõju/mõju kirjeldus: Muudatuse kohaselt on raadioside operaatori kohast pädevust tõendavat meresõidupraktikat edaspidi võimalik saada ka lootsina töötamisel, sest ka lootsid peavad regulaarselt oma tööülesannete täitmisel raadiosidet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Nagu eespool selgitatud, on määruse rakendamiseks vajalik Transpordiameti struktuuri (meremeeste diplomeerimise üksusesse) täiendavalt luua üks uus ametikoht, mille aastane maksumus on u 35 000 eurot. Vajalikud kulud kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala vahenditest. Määruse rakendamisel laieneb laevapere liikmete diplomite ja tunnistuste väljastamisega seotud ning tingimuste täitmiseks vajalike riigilõivude maksjate ring e-residendi isikutunnistuse alusel taotlejate võrra. Nagu eespool märgitud, on prognoositav e-residentide arv järgmise viie aasta perspektiivis u 5000 inimest. Vastavad riigilõivud on kavas 2022. a jooksul üle vaadata ning valmistada ette riigilõivuseaduse muudatused. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Siseministeeriumile. Märkusi ei esitatud. Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja huvigruppidele: Transpordiamet, Haridus- ja Noorteamet, Eesti Meremeeste Liit, Osaühing HT Laevateenindus, AS Tallink Grupp, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Laevajuhtide Liit, TalTech Eesti Mereakadeemia, Reval Merekool, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, AS Eesti Loots, TS Laevad OÜ. Ettepanekuid ei esitatud.