Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 22231500014 10.06.2022, Tallinn 1. Kriminaalmenetluse käik ja asjaolud Xxx Xxx esitati kahtlustus kriminaalasjas nr 22231500014 selles, et tema 02.01.2022, kella 21.00 ajal aadressil Xxxx Xxxx lõi oma abikaasat Xxxx Xxxx lahtise käega näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Seega pani Xxx Xxxxx toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti esitati XXx Xxxx kahtlustus kriminaalmenetluses nr 22231500770 selles, et tema 12.03.2022, kella 18.00-18.30 ajal aadressil XXx Xxxxx lõi oma abikaasat Xxx Xxxx vähemalt neljal korral rusikaga näkku. Selle tegevusega tekitas Xxx Xxxx kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, s.o nina paistetus ja verejooks, vasaku silma all punetus. Seega pani XXx Xxxx toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt KrMS § 216 lg 3 sätestatule võib ühendada ühiseks menetluseks mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse mitme kuriteo toimepanemises, mistõttu ühendas prokurör kriminaalasjad nr 22231500014 ja 22231500770 ühiseks menetluseks. Ühendatud kriminaalasja number on 22231500770. 2. Määruse põhjendus KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt Xxxx Xxxx puuduvad kehtivad kriminaal- või väärteokaristused. XXxx Xxxx ei ole varem lähisuhtevägivalla kuritegusid toimepannud. Kannatanu Xxx Xxxx kinnitas 06.06.2022 prokurörile, et nad on olnud Xxx Xxxx abielus üle 20. aasta, varem vägivalda nende kodus olnud ei ole, hetkel elavad abikaasad eraldi. Kannatanul käesoleval ajal pretensioone ei ole ning ta loodab, et kriminaalasja saab lahendada kohtuväliselt, määrates XXxx Xxxxx kohustuseks minimaalsuuruses trahvi. Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine XXxx Xxxx suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxxx Xxxxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi. XXxx Xxxx on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ,7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231500770 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - XXxx Xxxx peab tasuma KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel riigituludesse 250 eurot. - XXxxx Xxxx peab käituma kannatanu XXxx Xxxx viisakalt ja lugupidavalt, kasutamata vägivalda. Kohustuste täitmise tähtaeg: 10.12.2022. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tühistada tõkend elukohast lahkumise keeld. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 CD plaati ja 2 DVD plaati jätta kriminaalasja juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei ole edastatud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Eesti Haigekassale, kannatanule ja kahtlustatavale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kristel Pihlakas Olen kohustustega nõus. Määruse olen kätte saanud. -----------------------------------------------------------------------------------------------------------------