Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 22231700630 25.05.2022, Tallinn 1. Kriminaalmenetluse käik ja asjaolud Xxxx Xxxx on esitatud kahtlustus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise 12.03.2022, kella 01.20 ajal aadressil Xxxx Xxx, Tallinn asuva maja juures lõi oma elukaaslast XXx Xxxxx jalaga vastu jalgu ning tõukas kannatanu pikali maha, kui kannatanu jooksis seepeale autosse, tõmbas Xxx Xxxx ta autost välja, surus vastu maad ning lõi käega näkku. Oma tegevusega tekitas Xxxx Xxx kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (kaks marrastust paremal käel). Seega pani Xxxx Xxxx toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. 2. Määruse põhjendus KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Xxxx Xxxx varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: - Xxxxxxx Harju Maakohtu poolt KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest KarS § 73 lg 1 alusel 3 kuu ja 23 päeva pikkuse tingimisi vangistusega, katseaeg 10.04.2019-09.04.2020. Süüteo toimepanemise kuupäev 14.06.2017. - Xxxxxx Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 järgi lühimenetluses 4 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega. Nimetatud karistust suurendati KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu Xxxxx otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 kuud ja 27 päeva) võrra, liitkaristus 8 kuud ja 17 päeva vangistust. Mõistetud karistus asendati KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga, s.o 257 tundi ÜKTd, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Xxxx Xxxx elab jätkuvalt koos kannatanu Xxxx Xxxx. Kannatanu kinnitas kriminaalmenetluses 17.05.2022 prokurörile, et omavahelised suhted on neil kahtlustatavaga head, ta ei soovi kriminaalmenetlust ning tal ei ole Xxxx Xxxx suhtes mingisuguseid pretensioone. XXx Xxxxx ei ole varem lähisuhtevägivalla kuritegusid toimepannud, ta on küll ühe korra süüdimõistetud KarS § 121 lg 1 järgi, kuid nimetatud kuritegu on toimepandud pea viis aastat tagasi, mistõttu asub prokurör seisukohale, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxxx Xxxx suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Määrates Xxxx Xxxx kohustuseks osaleda vägivallast loobumise nõustamisel, saab kahtlustatav oma käitumist ja selle tagajärgi analüüsida. Tugiliini nõustaja saab aidata kahtlustataval seada eesmärgid ning tegevusplaani, et vägivallast edaspidi hoiduda. Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxxx Xxxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi. Xxxx Xxxx on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ,7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231700630 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - Kohustada Xxxx Xxxx osalema vägivallast loobumise tugiliini nõustamisel vähemalt viiel korral. Vägivallast loobumise tugiliiniga peab Xxxx Xxx võtma ühendust ühe kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele allakirjutamisest. Vägivallast loobumise tugiliini telefon 6606077, e-post [email protected], lisainfo palunabi.ee/tugiliin. - Kohustada Xxxx Xxxxx järgima vägivallast loobumise tugiliini nõustaja koostatud tegevusplaani. Kohustuste täitmise tähtaeg: 25.02.2023. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: puudub. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD plaat jätta kriminaalasja juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei ole edastatud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: vägivallast loobumise tugiliinile, kannatanule ja kahtlustatavale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kristel Pihlakas Olen kohustustega nõus. Määruse olen kätte saanud. -----------------------------------------------------------------------------------------------------------------