Männiku XI liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest teavitamine ja taotluse kohta arvamuse küsimine

1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Registrikood / Isikukood 10022296 Ärinimi / Nimi AS Silikaat Kontaktisik Eduard Genno Kontaktisiku telefon Kontaktisiku e-post Tegevusvaldkond Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Taotletava tegevuse kirjeldus, iseloomustus j eesmärk on selgitatud taotlusele eesmärk ja põhjendus lisatud seletuskirjas. Tegevusega kaasneda võivate Kaevandamisega Männiku XI liivakarjääri mäeeraldisel kaasnevat võimalikku keskkonnahäiringute (lõhn, müra, keskkonnamõju on käsitletud taotlusele lisatud seletuskirjas. vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Männiku XI liivakarjäär Tegevuskoha aadress Viimsi metskond 8, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond Territoriaalkood 5260 Katastritunnus 71801:001:0122 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6579843, Y: 542349 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni 2. Eriosa - Jäätmed 2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane 2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline 2/9 ja geoloogiline iseloomustus 2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 2.11. Lisad Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Vesi 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 3.2. Veevõtt 3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Ei ole asjakohane 3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 3.3. Heitvesi Ei ole asjakohane 3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine 3/9 3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 3.3.3. Äkkheide vette Ei ole asjakohane 3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 3.4.1. Veekogu süvendamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine) Ei ole asjakohane 3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 3.6. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 3.7. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Õhk 4.1. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 4/9 4.2. Heiteallikad Ei ole asjakohane 4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 4.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 4.4.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Ei ole asjakohane 4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5/9 4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 4.4.11. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 4.4.17. Lisad Ei ole asjakohane 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 6/9 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 109 Maardla nimetus Tallinna-Saku Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Männiku XI liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 17.11 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.58 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve silikaatkivide ja kivisegude tootmine, teedeehitus, betoonsegude teeomine Minimaalne tootmismaht aastas 7/9  Keskmine tootmismaht aastas 35 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 65 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 612 tuh m³ 31.03.2020 135 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh m³ 31.03.2020 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 465 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja - Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinna-Saku liivamaardla varu revisjon Geoloogiafondi number EGF 5548 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maavarade komisjoni otsus 0007 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.02.1997 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad 8/9  Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.asice Lisa 2: Koordinaatide_tabel.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 3: Geoloogilised_labiloiked.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 4: Korrastatud_ala_plaan.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 5: Seletuskiri__Manniku_XI_.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 6: Tallinna_Saku_140297_0007.pdf GIS ja CAD failid Lisa 7: Manniku_XI.dgn 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Vastav info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Vastav info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate Vastav info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Vastav info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vastav info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. 7. Taotluse lisad Vorm ei ole asjakohane. Vajalikud lisad on taotluse lisatud. 9/9  Männiku liivakarjäär 35.22 78404:404:1150 Männiku VII liivakarjäär Silikaltsiidi tn 21 35.55 Pa-480 78401:101:4468 Plokk 51 aT 37.54 Pa-179 1,0 Plokk 115 aT Pa-192 Pa-230 0,1 47,51 1,0 47,45 14,0 37.54 Pa-191 0,5 47,44 12,0 32,45 Pa-190 0,5 47,64 13,9 34,51 Pa-234 Pa-189 0,1 48,54 12,0 33,44 40.28 11,6 0,1 48,04 12,5 35,14 47,12 47,14 12,9 35,54 5,0 13,4 35,04 I 30,52 33,64 46.51 47 . 58 47. 85 43.38 38.66 2' Pa-188 Pa-187 0,9 0,5 46. 47.34 38.06 Plokk 135 aT 1 33 39.05 2 3 47,52 47,40 47. 47.13 Pa-207 13,7 15,2 1' 47 31,30 60 Pa-206 1,0 33,32 .42 Katend 43. Pa-205 1,5 47,54 Pa-204 4,0 47,54 12,0 38 Pa-202 Pa-203 5,0 47,64 37.87 11,5 34,54 0,2 4,5 47,74 9,0 34,54 38.16 47,24 47,14 8,0 34,64 13,8 9,038.21 34,74 37.73 37.98 47.38 33,24 33,64 36.98 3 43. 4 37.70 213 38.27 38 Pa-479 47. 39.98 47. 47 38 37.49 37.85 38.51 Pa-201 1,0 . 40 43 27 41.12 1,0 47,49 37.98 47,72 14,0 47.37 Pa-222 38.29 13,0 32,49 Pa-220 38.06 Pa-221 33,72 47. 1,0 47. 38.47 Pa-247 37.56 46. 1,5 47,64 44 5,0 49 Pa-219 47,54 47,54 12,0 1,2 43 5 72 5,5 3 47,94 11,0 34,64 . Pa-218 7,5 38 47,54 35,04 35,04 37.55 12,8 0,5 33,94 47.25 7,5 47,54 38.33 46 N 37.67 12,5 34,54 38.69 34,54 207 39.63 38.34 30 39.05 Pa-216 Pa-217 2,0 34 43. 38.76 38.03 2,0 47,32 47. 12,5 47. 37 47.29 Raku järv 37.76 Pa-238 47,55 6 58040.72 200 38.76 32,82 35 12,5 46 Pa-239 2,0 Pa-237 47,64 33,05 Pa-236 38.65 5,0 47,64 36.37 12,0 5,534,64 43. 47. 47,54 47. Pa-235 47,64 8,0 33,64 38 5,5 34 38.93 37 35,54 6,5 Pa-234 40.02 48,24 1,0 33,14 9,0 38.08 34 42.88 4 0,2 47,64 33,74 13,5 38.63 38.61 12,8 40.12 38.89 34,64 39.06 54 Pa-478 43. 4 47. 47. 202 33 Pa-231 1,0 46. 3 38.42 33 38 2,0 46,85 32 48 38.51 79 40.58 39.05 40.10 47,35 14,0 Pa-254 Pa-146 13,0 31,85 Kaardileht nr 6334 Tallinn 38.49 Pa-253 39.31 3,0 3,0 32,35 Pa-252 47,44 47,41 47,54 3,0 11,5 12,2 5,0 38.33 32,21 47. 43. Pa-251 48,04 12,0 32,94 39.54 32,54 11 39 39.86 Pa-250 47,64 10,0 8,0 5,0 33,04 38.74 38.96 37.54 47,54 5,0 35,14 7,5 22 Pa-247 34,54 39.15 47. 1,0 35 39.22 Pa-246 47,13 9,0 196 23 Pa-142 39.30 39.32 4,5 12,0 Pa-269 47,15 34,13 47,74 6,043.39 38.18 Pa-268 39.41 5,5 Pa-270 3,0 43.35 8,5 47,84 43.88 34,15 32,74 43.74 Pa-266 Pa-267 48,04 4,0 9,5 47,54 39.65 12,0 Männiku liivakarjäär 53 5,5 32,84 39.13 32,54 47. 44.81 2,5 9,0 48,84 35,04 5 17 47,74 36 9,0 71801:001:0182 44. 43. 38.41 8,5 34,34 45. 36,74 62 40.13 Männiku liivakarjäär 69 39.76 6 38.55 44 3 38.75 . Pa-477 43 61 . 1,0 33 36 44.78 47. 47,68 45. Pa-286 45 75 7,0 192 38.54 Pa-285 . 32 78 43. 3,0 4 39,68 43. 3 39.89 Pa-284 47,84 . 35 38 4,0 88 1,0 48,04 12,0 Pa-283 48,54 32,84 46 46 Pa-281 Pa-282 3,5 13,0 33,04 11,0 38.84 Plokk 8 aT 4 .4 0,2 3 48,84 8 3,5 .3 38.92 48 47,94 34,54 6 38.93 48,04 8,5 12,8 6,5 36,84 34,94 38,04 38.40 67 14 38.80 38.74 Plokk 9 aT 45.82 35 Männiku polügoon 47.28 36 37.95 38.52 34 Pa-275 0,4 48. 39.94 Pa-274 45 48,16 47 71801:001:0983 48.11 28 44 38.82 6 580 000 43 39.04 1,0 9,7 . 188 . Pa-302 23 Pa-301 47,99 37 38,06 Pa-297 Pa-300 6,0 47,94 7,5 11,5 2,5 Pa-299 3,5 48,04 35,49 48,34 Pa-298 44.55 3,0 48,44 7,5 34,44 6,0 10,5 4,043 48,44 8,5 34,54 4 3 37.82 9,0 .3 48,14 36,44 35,34 .5 38.01 6 8 36,44 6 1 10,0 39.45 3 38.71 34,14 7' Pa-246 10,0 Viimsi metskond 8 38.31 72 39.25 48,43 37.35 43. Pa-476 43. 45.52 3,0 71801:001:0122 40.10 92 35,43 38.94 Pa-290 1,0 38 Pa-317 5,0 48,50 40.13 39.24 Pa-318 12,0 48,35 6' 181 45.71 Pa-316 0,2 48,34 1,5 48,14 1,5 8,5 35,50 34,85 Pa-314 Pa-315 48,44 35,84 11,0 35,64 11,0 Pa-313 46.85 7,5 5,0 11,8 49.32 0,2 48,64 48,54 36,44 39.48 39.19 48,66 6,5 8,0 38.99 35.48 12,8 34,64 35,54 40.13 38.94 37.21 35,66 38.01 39.61 40.04 37.37 39.33 75 39.13 Pa-305 48. 46.24 47. 3,0 43. 39.41 59 44. Pa-334 48,60 80 35 38 Pa-333 12,0 33 Pa-332 48,44 38.85 4,5 1,0 37.98 33,60 49 Pa-331 39.17 48,54 48,54 1,5 Pa-330 5,0 35,94 11,5 4,5 48,64 8,5 36,04 48.79 Pa-329 48,84 35,54 11,0 39.67 6,0 9,5 9,0 48. 34,64 47. 38.42 48,94 34,84 38.37 37.97 7,0 52 82 38.86 35,94 47.45 38.77 39.80 38.40 81 38.66 85 Pa-322 176 38.75 Pa-321 4,0 43 48,84 46 43. Pa-349 38.23 37.67 1,0 . 11,5 45 95 38.88 Pa-205 47 46.92 48,82 39 38.51 38.85 Pa-348 39.04 1,5 1,0 33,34 48. 48. 1,0 48,54 48,78 15,0 34.24 32,82 49 Pa-347 11,0 96 Pa-346 4,5 48,64 13,5 36,04 48 Pa-128 4,5 13,5 34,28 3,0 48,84 10,0 38.6134,14 38.73 38.21 49,03 11,7 49,04 10,0 34,34 37.88 Pa-338 1 34,54 2,0 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 35 34,33 50,48 39.39 49. 49. 38.28 35 48. 15,5 34 38.57 32,98 10 16 27 39.10 Pa-337 172 46.61 39.17 37.83 38.46 38.04 37.68 ' 49.39 6 579 800 36 38.04 Pa-366 49,49 2,0 I I 43 9 1,0 Pa-365 1 43 38.94 .8 Pa-364 14,0 . 1,0 49,54 3 2 Pa-363 1,0 13,5 33,49 49,24 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 49. 49. Pa-362 39.68 1,0 49,24 15,0 35,04 38.15 37.84 22 1,0 13 46.68 49,24 13,5 33,2436.39 48. Pa-361 49,34 12,5 34,74 59 39.59 3,0 11,5 35,74 38.79 37.69 4 36,84 4 Külgneva mäeeraldise piir 3 49,44 3 .3 .9 39.24 I I 9 9,5 37.54 1 38.66 38.01 38.49 36,94 45.91 39.13 47.61 Raku järv 39.09 Plokk 65 aT 38.67 39.51 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 166 2,0 49. 49. Pa-353 43. 39.74 Pa-382 43. Pa-381 00 07 39.95 1,0 13,0 65 39.51 0,4 38 46.22 Pa-380 49,94 50,04 49,99 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Pa-379 39.54 Pa-354 1,0 Kr 1,0 15,6 13,0 34,99 1,0 49,64 36,04 uus 47.27 Pa-378 0,5 49,54 12,0 33,94 39.92 49,85 14,5 Maardla piir (asendiplaanil) 35 Pa-377 49,54 12,0 36,64 38.85 34,35 0,5 11,8 40.1036,54 37 38.32 Viimsi metskond 8 47. 49.67 49,64 37,24 37.92 43. 43. 37.51 12,5 67 39.12 39.03 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 39 65 36,64 46.76 40.01 34 71801:001:0122 39.19 Pa-398 Pa-370 158 38 38.29 39.31 Pa-396 1,0 Pa-369 1,0 39.91 Pa-397 1,0 2,0 49,72 Geoloogilise läbilõike joon 49.86 47.51 Pa-394 Pa-395 1,0 49,84 1,0 3 6 50,34 14,0 50,34 16,0 49,79 13,0 35,22 13,5 I I' Pa-393 1,0 36,84 39.07 33,34 34,79 0,5 49,74 10,5 12,038.57 35,34 37.71 38.56 4 49,64 1 Maapinna samakõrgusjoon, m 48 Pa-503 49,84 10,0 . 3,0 499. 10 38,24 40.34 38.04 38.22 4 10,5 38,64 . 50,05 423 37.64 38,84 5 9,0 Pa-238 38.88 4 38,05 0,8 38.77 1 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 39.47 49,73 44 46 38.25 39.38 152 15,2 38.52 43. 43. 39.15 47 46.37 38.22 Pa-626 5' 33,73 38 71 48 40.28 Pa-634 38.72 Pa-627 2,5 . 49.34 Nõlva hoideterviku alumine piir 56 39.99 49,29 49 . 0,5 49 37.57 0,5 13,0 . 38.96 48 50,02 90 49,71 92 39.55 49 39.59 14,5 33,79 38.76 37.63 16,0 49 .93 40.61 33,52 . 34,71 37 38.73 37.58 45 43 9 45.98 39.00 43 39.75 .9 Ranna või kalda piiranguvöönd .3 1 48 39.13 37.02 50 . . 39.13 79 39 145 50 50 40.42 49 . 44 37.63 . . 41 48.10 14 42 39.80 37.42 43 . 35 45.76 37.58 . 49.53 40.35 43 39 49 39.14 38.11 37.19 36.85 Pa-622 . 0,5 77 Pa-623 65 50 53 50 49.85 2,2 49,15 II ja III kategooria kaitsealused liigi leiukoht . 38.09 Pa-152 54 . 39.85 0,239.74 49,75 16,0 Pa-391 49,49 16,8 32,65 6 579 600 50 Katend 0,5 38.01 16,3 30,75 50 50,33 33 32,99 . 47.77 45.29 37.82 02 39.77 38 10,5 40.04 37 36.37 39,33 4 36.77 Pa-224 3 50 64 39.96 50 50.43 1,4 . Püsielupaiga piirangud 44 35.71 55 . 43.92 38.44 50,32 . 43 138 13 8,8 . 37.20 37.64 39 40,12 Pinnas 48.79 38.03 Pa-616 50 50.59 45.58 38.40 . Pa-617 0,8 35 50 61 50.20 40.55 38.04 50 1,0 49,65 .48 50.82 38.70 . 49,69 17,2 Pa-02 Kaevand-puuraugu nr 37.58 17,0 31,65 Katendi paksus, m 130 0,3 43 Katend 43 50.22 38.97 31,69 49,50 Suudme abs kõrgus, m .37 . 44.74 37.62 66 37.29 Pa-633 50 39.70 39.97 6 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 50 68 3 50 2,0 . 40,70 12 36.90 . 47.64 Lamami abs kõrgus, m 57 . 38.34 50,33 (EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv) 4 .52 13,0 3 37.78 4 .3 35.66 35,33 3 8 50.24 37.04 40.87 38.83 1962 a uuringu puurauk (EGF1944) 125 48.46 45.31 39.70 38.33 Pa-613 1,0 Pa-612 50 37.53 0,5 50 . 5 7 3 50 . 49,68 20 50.51 49,57 4 . 1971 a uuringu puurauk (EGF3162) 40 38.01 43 38.88 46 41.72 16,5 17,5 . 43 37.55 32,18 38 44 37.26 38.48 36.01 31,57 . 76 48.21 50.26 46 44.92 40.30 37.40 1975 a uuringu puurauk (EGF3349) 118 37.14 43 50 . 43 50.31 50 40.03 . . Pa-390 . 38 15 K 37.74 1976 a uuringu puurauk (EGF3436) 87 18 45.16 0,5 Pa-243 38.30 Pa-389 50,26 1,0 40.25 1,0 45 ru 10,5 49,61 3 38.73 50,05 us 39,26 15,5 4 13,0 37.91 38.60 33,11 40.48 36,05 Pa-607 1,5 49. Pa-606 43. 39.17 37.87 0,5 49,84 50 . 78 44. 50 37.84 15,0 37 45.59 49,80 .18 10 21 Männiku liivakarjäär 15,5 33,34 5 38.88 112 33,80 3 38.38 37.61 40.60 38.02 Plokk 6 aT 50.20 37.86 43. 43. 50 . 46.68 38.02 37.66 50 48 39 95 . 29 . 35 87 50.33 Plokk 7 aT 40.96 39.00 38.07 46.53 Pa-632 37.66 1,5 Pa-619 Pa-618 0,5 105 50,12 0,5 49,99 49 40.26 14,5 50,04 50 . 14,5 . 37.91 34,12 50 47 43 44 . 14,5 34,99 31 50 . 37.87 31 39 50.12 35,04 .88 6 579 400 37.99 . 50.04 13 47.19 37.00 39.09 41.03 38.45 542 200 Pi 46.11 nn 37.79 37.38 43 49 Männiku liivakarjäär 44 38.45 as 50 . . 39 50 . . 10 4 10 38.75 50 38.89 3 . 22 Pa-592 30 71801:001:0182 47.21 36.32 Pa-599 . 13 Pa-232 37.46 0,5 1,0 50,17 0,5 50,07 46.49 50,13 37.04 14,0 43 5 14,5 35,57 44 40.14 16,1 35,17 . 48 39 37.61 .1 100 33,03 50 . .76 50 36.04 . 38.80 27 47.54 50 35 36.80 36.92 Märkused: .24 37.14 49.98 38.10 34 45.96 39.70 37.09 38.04 44 37.08 43. 43. 48 . 74 39 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 50 . 74 50 38.58 38.05 36.35 Pa-501 . 5 33 50 34 46.72 3 Pa-585 0,5 . 37.72 50,12 33 37.63 0,5 14,0 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 39.43 Pa-631 37.49 50,73 35,62 38.69 35 50.27 50 46.01 4 4 3. 1,5 14,0 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid on esitatud 3 .8 37 36,23 49 5 50,39 4 Plokk 6 aT 4 . 50.32 50 . 28 15,0 37.44 50 graafilisel lisal 4/4). . 33,89 25 50 36.50 33 40.29 86 .30 95 Plokk 7 aT 37.21 34 48.11 36.41 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 43 43. 50.08 38.46 34.09 48 46.19 . 37.34 Pa-400 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 12.03.2020); 39 67 49 Pa-630 0,5 . 50 . Pa-401 48 50 0,5 50,71 . - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 34 0,5 13,5 50 45 50,54 47 46 50,85 36,71 .34 16,5 49 48.35 33,54 14,5 35,85 - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste 43 50.31 37.28 43. Plokk 135 aT . 46.26 38 39.12 74 Pa-386 89 piiriandmeid (seisuga 06.11.2019); 49 38.28 50 . . Pa-245 88 50 57 1,0 38.40 . 50,65 39 K 2,0 50 - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a, 49 44 50,48 . 16,5 . 29 84 9,3 33,15 ru 46.43 90 43. 43. 39,18 (E.Kivimägi, EGF1944); us 39.57 Pa-397 38 56 0,5 37.14 51,06 - Aruanne Männiku liivamaardla (Tallinna maardla metsakvartalid nr 50 ja 64), Pi 14,5 43. nn 36,06 43. 38.92 (S.Remmel, EGF3162); 37 49 as 70 . 6 579 200 50 . 42 50 3' .89 92 50 - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest uuringutöö, 49 .53 .76 542 400 36.84 (S.Remmel, EGF3349); Pa-408 49.69 0,5 Pa-496 51,47 - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,57,67,74-82,95 ja 96) täiendavatest uuringutööde, 0,5 16,5 Pa-629 51,07 34,47 (M. Põllumäe, E. Valt, M. Põllumäe, V. Jürgenson, EGF3436). 0,5 37.14 14,5 51,09 36,07 19,0 5. Nõlva hoideterviku ülemine piir kattub mäeeraldise piiriga. Mäeeraldise piiripunktide 1 - 6 ja 85 - 88 46.83 31,59 33.37 4' vahelisel alal pole nõlvaterviku jätmine vajalik, va piiripunkt nr 5 ümbruses. Plokk 135 aT 51.45 I 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). ' Pa-405 Pa-628 0,5 0,5 51,24 51,14 17,0 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 17,5 33,74 33,14 Männiku XI liivakarjäär Mäeeraldise plaan Pa-159 Saku vald, Harju maakond 0,1 45.07 51,12 16,5 0 100 200 m 34,52 Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 1/4 Pärnu mnt 234/238, 11624 Tallinn Vello Kunman /Allkirjastatud digitaalselt/ [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 20.05.2020 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2974 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide koordinaadid Nr X Y 1 6 580 279,70 542 156,65 61 6 580 082,65 542 321,69 121 6 579 511,99 542 349,16 181 6 579 939,16 542 259,63 2 6 580 297,17 542 397,06 62 6 580 075,04 542 324,83 122 6 579 520,27 542 346,85 182 6 579 949,09 542 263,27 3 6 580 296,48 542 397,15 63 6 580 067,26 542 327,81 123 6 579 524,07 542 344,69 183 6 579 959,02 542 263,93 4 6 580 170,81 542 413,76 64 6 580 058,98 542 331,62 124 6 579 529,20 542 338,40 184 6 579 970,44 542 261,61 5 6 580 091,33 542 424,25 65 6 580 049,38 542 335,09 125 6 579 532,18 542 332,28 185 6 579 981,53 542 254,16 6 6 579 977,87 542 439,24 66 6 580 040,45 542 338,57 126 6 579 535,00 542 325,33 186 6 579 987,32 542 245,89 7 6 579 975,73 542 435,89 67 6 580 014,46 542 351,48 127 6 579 538,64 542 320,03 187 6 579 993,28 542 239,43 8 6 579 973,91 542 429,10 68 6 579 997,25 542 358,93 128 6 579 543,44 542 315,73 188 6 579 999,90 542 234,30 9 6 579 976,73 542 420,99 69 6 579 984,67 542 363,89 129 6 579 550,55 542 313,91 189 6 580 013,47 542 228,51 10 6 579 982,35 542 415,36 70 6 579 976,40 542 366,04 130 6 579 559,66 542 314,24 190 6 580 023,56 542 224,70 11 6 579 988,81 542 410,73 71 6 579 970,44 542 367,20 131 6 579 566,94 542 314,57 191 6 580 037,47 542 215,10 12 6 579 999,07 542 404,44 72 6 579 959,51 542 368,86 132 6 579 569,59 542 312,92 192 6 580 048,06 542 212,62 13 6 580 009,33 542 399,64 73 6 579 946,11 542 371,17 133 6 579 570,91 542 311,10 193 6 580 063,45 542 210,97 14 6 580 020,59 542 394,68 74 6 579 926,25 542 373,49 134 6 579 572,24 542 307,62 194 6 580 078,84 542 210,14 15 6 580 032,83 542 389,55 75 6 579 898,28 542 377,30 135 6 579 572,57 542 305,30 195 6 580 090,92 542 211,13 16 6 580 044,09 542 385,41 76 6 579 892,32 542 378,62 136 6 579 572,90 542 301,66 196 6 580 103,17 542 209,15 17 6 580 057,49 542 380,77 77 6 579 881,23 542 382,10 137 6 579 573,89 542 294,05 197 6 580 116,41 542 208,15 18 6 580 069,08 542 376,47 78 6 579 870,64 542 387,73 138 6 579 578,86 542 291,07 198 6 580 129,82 542 206,99 19 6 580 082,48 542 371,17 79 6 579 856,74 542 398,81 139 6 579 585,14 542 289,25 199 6 580 142,89 542 204,02 20 6 580 094,40 542 369,02 80 6 579 851,61 542 406,92 140 6 579 592,43 542 286,44 200 6 580 154,81 542 200,71 21 6 580 107,81 542 366,87 81 6 579 846,48 542 418,18 141 6 579 597,72 542 283,79 201 6 580 165,24 542 196,40 22 6 580 121,54 542 364,55 82 6 579 843,33 542 429,43 142 6 579 605,34 542 278,49 202 6 580 172,68 542 193,26 23 6 580 132,80 542 363,40 83 6 579 842,67 542 441,02 143 6 579 615,60 542 272,87 203 6 580 179,97 542 190,44 24 6 580 143,56 542 361,91 84 6 579 844,16 542 450,78 144 6 579 623,21 542 269,22 204 6 580 192,38 542 187,80 25 6 580 155,80 542 360,42 85 6 579 848,26 542 456,37 145 6 579 633,97 542 265,42 205 6 580 201,65 542 186,97 26 6 580 165,40 542 360,09 86 6 579 298,56 542 528,99 146 6 579 640,42 542 263,43 206 6 580 209,92 542 187,13 27 6 580 177,32 542 359,42 87 6 579 256,16 542 534,60 147 6 579 647,37 542 260,95 207 6 580 219,02 542 186,80 28 6 580 189,90 542 358,27 88 6 579 255,96 542 533,87 148 6 579 652,34 542 258,96 208 6 580 223,99 542 186,80 29 6 580 199,33 542 356,78 89 6 579 244,37 542 491,17 149 6 579 660,61 542 256,31 209 6 580 229,95 542 185,64 30 6 580 207,44 542 355,29 90 6 579 235,27 542 455,42 150 6 579 665,41 542 254,16 210 6 580 238,22 542 182,50 31 6 580 217,04 542 353,13 91 6 579 250,50 542 450,78 151 6 579 672,86 542 253,00 211 6 580 245,67 542 177,87 32 6 580 222,67 542 350,82 92 6 579 258,27 542 447,97 152 6 579 679,81 542 252,18 212 6 580 256,43 542 169,26 33 6 580 230,11 542 345,69 93 6 579 266,88 542 444,82 153 6 579 684,12 542 251,85 213 6 580 272,55 542 157,06 34 6 580 236,90 542 339,73 94 6 579 283,76 542 439,03 154 6 579 690,90 542 251,85 35 6 580 239,88 542 336,42 95 6 579 292,53 542 435,06 155 6 579 697,36 542 252,01 Pindala 17,11 ha 36 6 580 243,52 542 331,29 96 6 579 305,11 542 430,43 156 6 579 701,99 542 251,68 37 6 580 247,16 542 324,83 97 6 579 316,70 542 425,13 157 6 579 707,95 542 251,68 38 6 580 248,82 542 320,70 98 6 579 329,11 542 419,17 158 6 579 712,58 542 250,85 39 6 580 250,64 542 315,90 99 6 579 343,18 542 412,39 159 6 579 717,55 542 249,20 40 6 580 251,30 542 312,26 100 6 579 357,74 542 403,78 160 6 579 724,00 542 245,72 41 6 580 250,47 542 307,79 101 6 579 371,31 542 394,68 161 6 579 728,47 542 243,07 Mäeeraldise teenindusmaa 42 6 580 248,65 542 303,81 102 6 579 381,74 542 390,70 162 6 579 737,08 542 238,77 piiripunktide koordinaadid 43 6 580 246,83 542 300,84 103 6 579 394,98 542 388,22 163 6 579 742,70 542 236,45 44 6 580 243,85 542 297,86 104 6 579 405,24 542 389,05 164 6 579 748,00 542 236,12 Nr X Y 45 6 580 237,56 542 293,06 105 6 579 411,86 542 389,71 165 6 579 753,13 542 237,61 1' 6 580 279,70 542 156,65 46 6 580 231,11 542 289,25 106 6 579 416,50 542 389,21 166 6 579 755,78 542 240,43 2' 6 580 297,17 542 397,06 47 6 580 222,67 542 285,61 107 6 579 423,94 542 388,22 167 6 579 759,25 542 244,90 3' 6 579 201,94 542 541,76 48 6 580 215,22 542 282,96 108 6 579 428,58 542 387,06 168 6 579 765,05 542 249,03 4' 6 579 161,33 542 456,77 49 6 580 208,93 542 281,47 109 6 579 435,03 542 384,42 169 6 579 772,33 542 249,86 5' 6 579 675,27 542 217,34 50 6 580 201,98 542 280,98 110 6 579 440,83 542 381,44 170 6 579 779,45 542 246,72 6' 6 579 944,50 542 188,31 51 6 580 197,84 542 280,64 111 6 579 447,11 542 377,63 171 6 579 793,85 542 239,76 7' 6 579 972,50 542 174,44 52 6 580 186,26 542 282,30 112 6 579 455,72 542 372,50 172 6 579 805,93 542 237,45 53 6 580 173,51 542 285,61 113 6 579 462,34 542 368,53 173 6 579 819,50 542 240,92 Pindala 24,58 ha 54 6 580 165,07 542 288,26 114 6 579 470,45 542 362,07 174 6 579 833,57 542 247,87 55 6 580 157,62 542 291,24 115 6 579 480,38 542 354,62 175 6 579 847,30 542 249,69 56 6 580 144,55 542 295,70 116 6 579 486,84 542 351,98 176 6 579 867,83 542 245,06 57 6 580 128,66 542 301,99 117 6 579 490,81 542 351,81 177 6 579 889,01 542 240,92 58 6 580 118,40 542 306,30 118 6 579 495,11 542 351,15 178 6 579 905,56 542 240,92 59 6 580 103,83 542 312,59 119 6 579 500,24 542 350,82 179 6 579 922,11 542 247,54 60 6 580 090,92 542 318,21 120 6 579 505,04 542 350,32 180 6 579 930,39 542 253,83 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Männiku XI liivakarjäär Koordinaatide tabel Saku vald, Harju maakond Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 4/4 Harju maakond, Tallinn, Silikatsiidi tn 8, 11216 Vello Kunman /Allkirjastatud digitaalselt/ [email protected] Mõõtkava OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 20.05.2020 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2974 /Allkirjastatud digitaalselt/  N S m m Männiku liivakarjäär 54 Läbilõige I-I' 71801:001:0182 54 Pa-629 52 Männiku liivakarjäär Pa-630Pa-386 52 Pa-397 Pa-633 Pa-632 Pa-232 Pa-631 51,09 Pa-381 Pa-634 Pa-389 71801:001:0182 50,34 Pa-152 50,33 50,39 50,54 50,65 Pa-365 49,94 50,02 50,05 50,12 50,13 50 Pa-333 Pa-349 49,24 49,49 50 Pa-317 Pa-269 Pa-285 Pa-301 Pa-206 Pa-222 Pa-238 48,34 48,54 48,54 Pa-254 48,04 48,04 47,64 47,64 47,84 48 47,54 47,44 48 Plokk 6 aT 46 46 Viimsi metskond 8 71801:001:0122 44 44 8,0 2587 8,5 42 42 Plokk 135 aT okk 7 aT 2588 Plokk 9 aT Plokk 65 aT 40 40 Plokk 65 aT 304 244 9,0 9,5 12,0 295 3 264 208 185 2180 1: 9,2 9,0 11,0 38 38 3 10,0 10,5 12,0 55 1: 1: 233 10,0 288 221 2618 12,5 2606 2070 13,0 2589 3 13,0 Pl 296 271 265 2612 2181 13,5 1036 14,0 11,0 237 305 56 368 13,9 36 245 12,0 12,5 12,5 186 36 12,0 12,5 190 13,7 14,5 15,5 234 15,0 2619 15,0 14,0 2607 2602 13,0 13,0 2595 2071 13,0 13,0 297 289 13,5 13,5 13,5 15,3 369 1037 34 13,5 16,0 16,0 16,5 34 13,5 13,5 13,5 306 16,5 17,0 2590 16,0 16,5 16,5 17,5 14,5 16,5 16,5 17,1 15,0 15,0 32 16,5 370 17,6 18,0 18,0 32 15,0 18,0 18,0 18,0 19,5 30 30 Pa-389 Puuraugu nr 50,05 Suudme abs kõrgus, m Mäeeraldise piir Pa-361 N 49,44 S Mäeeraldise teenindusmaa piir m Männiku polügoon Läbilõige II-II' Männiku liivakarjäär m 71801:001:0983 71801:001:0182 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 52 52 2180 Proovi number Pa-366 Pa-337 Külgneva mäeeraldise piir Sügavus maapinnast, m 12,5 Pa-362 Pa-363 Pa-364 Pa-365 50 49,34 49,54 49,49 50 Proovitud intervall, m 49,24 49,24 49,24 Külgneva mäeeralise teenindusmaa piir Viimsi metskond 8 14,0 Puuraugu sügavus, m Viimsi metskond 8 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 48 48 71801:001:0122 71801:001:0122 Uuringuaegne maapind 3,0 46 46 Uuringuaegne veetase 44 44 Eeldatav veetase maavara ammendamisel (42,93 m) 34 Märkused: 42 42 Kasvukiht 198 Plokk 65 aT Plokk 9 aT 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 9,0 40 40 2. Geoloogiliste läbilõigete koostamisel on kasutatud: 10,0 - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a, 35 Katendivall 38 199 38 (E.Kivimägi, EGF1944); 1: 196 68 3 12,5 - Aruanne Männiku liivamaardla (Tallinna maardla metsakvartalid nr 50 ja 64), 12,5 193 36 13,4 36 Orgaanikarikas liiv (S.Remmel, EGF3162); 13,5 190 679 13,5 13,5 14,5 14,5 - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest uuringutöö, 14,0 14,5 34 15,0 680 34 (S.Remmel, EGF3349); 15,0 16,0 16,0 Ehitusliiv - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,57,67,74-82,95 ja 96) täiendavatest uuringutööde, 16,5 16,5 32 32 (M. Põllumäe, E. Valt, M. Põllumäe, V. Jürgenson, EGF3436). 3. Katastriüksuse piir kattub mäeeraldise teenindusmaa piiriga. Saviliivmoreen 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kaldepiiranguvöönd Männiku XI liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Saku vald, Harju maakond I-I' ... II-II' Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 2/4 Pärnu mnt 234/238, 11624 Tallinn Vello Kunman /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000 [email protected] Mõõtkava V 1 : 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 20.05.2020 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2974 /Allkirjastatud digitaalselt/  Männiku liivakarjäär 35.22 78404:404:1150 Männiku VII liivakarjäär Silikaltsiidi tn 21 35.55 78401:101:4468 Plokk 51 aT 37.54 Plokk 115 aT 37.54 40.28 46.51 47 . 58 47. 85 43.38 38.66 2' 46. 47.34 38.06 Plokk 135 aT 1 33 39.05 2 3 47. 47.13 1' 47 60 .42 43. Katend 38 34.55 34.62 34.24 38.96 36.98 47.38 37.07 34.59 43. 213 47. 39.98 47. 47 38 34.86 . 40 43 27 40.15 35.64 34.35 36.68 34.13 37.98 34.77 47.37 47. 47. 37.56 46. 44 49 38 43 72 37.55 .38 35.98 34.26 34.79 47.25 36.13 46 N 37.67 35.99 207 39.63 30 43. 38.04 33.85 47. 47. 37 37.76 47.29 6 58040.72 200 Raku järv 35 46 33.63 33.58 35.78 36.37 36.15 43. 38.23 47. 47. 38 34 37 40.02 38.61 35.73 4 33.80 38.89 40.12 54 33.16 43. 47. 47. 38.22 202 46. 38 32 48 32.99 38.51 79 36.76 40.58 39.31 Kaardileht nr 6334 Tallinn 33.40 38.27 47. 43. 32.46 11 39 35.78 39.54 38.27 38.74 38.96 35.84 37.54 33.97 39.15 22 34.19 47. 196 23 39.30 43.39 39.41 43.35 43.88 43.74 32.63 38.05 37.44 Männiku liivakarjäär 53 47. 44.81 35.69 34.47 42.58 5 71801:001:0182 45. 34.30 40.54 62 40.13 Männiku liivakarjäär 69 37.72 36.50 44.78 47. 45. 32.93 75 192 78 43. 43. 38.92 38 88 36.03 34.45 46 46 36.19 Plokk 8 aT 4 .4 3 8 .3 48 38.92 6 36.53 35.18 67 14 38.80 33.59 Plokk 9 aT 45.82 47.28 38.52 36.40 48. 45 28 48.11 41.65 44 6 580 000 43 . 188 . 23 37 36.01 38.69 Männiku polügoon 47 38.73 44.55 37.86 38.14 4 38.51 3 4 37.82 71801:001:0983 .3 3 36.44 .5 38.01 6 8 1 36.44 7' Viimsi metskond 8 72 39.25 37.35 43. 43. 45.52 71801:001:0122 92 38.94 38 37.16 6' 181 45.71 39.69 46.85 49.32 36.23 39.19 35.48 38.94 37.21 40.35 35.24 37.80 38.01 37.37 75 39.13 48. 46.24 47. 43. 38.40 59 44. 80 38 33 49 34.96 37.98 40.27 48.79 39.67 48. 47. 35.30 38.42 37.97 52 82 47.45 37.41 81 38.66 85 176 36.17 43 46 43. 38.23 37.67 . 45 34.39 95 47 46.92 35.90 39 48. 48. 37.00 36.21 34.24 49 96 37.10 48 38.21 1 37.44 34.80 35.09 34.47 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 49. 49. 48. 35.40 10 16 27 49.39 172 46.61 39.45 37.68 6 579 800 43 9 1 43 .8 .3 2 34.08 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 49. 49. 37.89 22 13 46.68 35.90 48. 35.22 59 34.06 37.69 4 4 Külgneva mäeeraldise piir 3 3 .3 .9 9 1 36.06 45.91 35.82 40.00 47.61 Raku järv 39.51 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 166 34.41 49. 35.86 49. 00 07 Veekogu Männiku XI liivakarjääri piires 20,0 ha 34.53 39.54 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Kr uus 47.27 44.42 Keskmine abs veetase 42,93 m 34.89 36.87 Maardla piir (asendiplaanil) 39.00 36.52 38.32 Viimsi metskond 8 47. 49.67 67 46.76 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 39.19 71801:001:0122 158 47.51 49.86 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 40.23 36.29 38.56 48 44 . 499. 10 34.81 4 .423 5 38.60 38.77 37.81 Ranna või kalda piiranguvöönd 46 39.38 152 44.17 47 5' 48 33.94 . 49.34 56 49 . 49 . 48 90 92 39.55 49 49 .93 . II ja III kategooria kaitsealused liigi leiukoht 37 42.14 37.26 48 50 . .79 45 145 50 50 49 . 45.44 44 . . 41 48.10 14 42 38.60 35.63 49.53 37.58 Püsielupaiga piirangud 49 48.08 43.27 36.85 .65 50 53 50 49.85 .54 . 6 579 600 50 50 . 41.65 37.82 02 34.37 Avatud liivaga ala (4,9 ha) 50 64 50 50.43 . 35.71 55 . 38.32 138 37.64 48.79 37.46 50 50.59 45.58 .35 50 61 50.20 50 40.28 .48 50.82 . 50.22 130 43.31 36.73 36.26 37.62 50 50 68 50 . 38.07 12 36.90 . 47.64 57 . 34.93 35.66 50.24 125 48.46 45.31 41.75 34.85 50 50 . 7 50 .20 50.51 4 . 40 46 44 37.55 38.28 36.01 48.21 50.26 46 44.92 118 37.14 50 . 50.31 50 . 35.35 15 K 18 35.09 43.42 45 ru us 38.60 39.83 49. 50 . 78 50 45.59 .18 21 Männiku liivakarjäär 112 35.22 Plokk 6 aT 50.20 43. 43. 50 . 46.68 50 48 39 95 . 34.02 29 . 35 87 50.33 Plokk 7 aT 46.53 38.07 105 49 50 . . 33.86 50 47 43 44 .31 50 . 31 39 50.12 .88 6 579 400 . 50.04 13 47.19 39.85 33.07 39.09 542 200 Pi 46.11 nn 37.79 49 37.67 as 50 . 50 . 10 50 . 22 30 47.21 . 13 33.34 Männiku liivakarjäär 41.35 46.49 71801:001:0182 48 100 50 . .76 36.04 50 36.04 . 38.80 27 47.54 50 35 .24 49.98 38.10 33.82 45.96 37.09 44 48 33.99 . 50 . 74 50 36.35 .33 50 34 46.72 .33 38.69 50.27 50 46.01 49 39.77 Plokk 6 aT . 50.32 5 50 . 28 50 4 .25 50 36.50 33 86 .30 95 48.11 34.17 37.21 Plokk 7 aT 50.08 48 46.19 37.34 49 36.69 . 50 . 48 50 . 34 50 45 47 46 . 36.93 34 49 36.11 48.35 50.31 46.26 39.12 40.42 89 49 38.28 50 . . 88 50 57 .39 K 38.40 50 49 44 . . 29 84 ru 46.43 90 43. 43. us 39.57 38 56 37.14 Pi 43. nn 43. 38.92 37 49 Märkused: as 70 . 6 579 200 50 . 42 50 3' .89 92 50 49 .53 .76 542 400 36.84 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 49.69 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 37.14 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid on esitatud 46.83 graafilisel lisal 4/4). 33.37 Plokk 135 aT 4' 51.45 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Männiku XI liivakarjäär Korrastatud ala plaan Saku vald, Harju maakond 45.07 0 100 200 m Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 3/4 Pärnu mnt 234/238, 11624 Tallinn Vello Kunman /Allkirjastatud digitaalselt/ [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 27.05.2020 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2974 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad AS Silikaat kuulub AS Silikaat Grupp kontserni ja on kontserni tegutsevatest ettevõtetest vanim. AS Silikaat peamiseks tegevusalaks on liiva kaevandamine ja töötlemine silikaatkivide ja ehituseks vajalike kuivsegude (müürimört, krohvisegud jms) tarbeks. Täiendavalt müüakse kaevandatavat liiva teedeehitusse, ehitusse ja betoonisegude toomiseks. AS Silikaat on Männiku liivakarjääri aladel kaevandanud juba aastakümneid. Hetkel omab ettevõtte Tallinna-Saku liivamaardlas kaevandamislubasid Männiku liivakarjääris (kaevandamisluba nr KMIN-135), Männiku II liivakarjääris (kaevandamisluba nr KMIN-092) ning Männiku VIII liivakarjääris (kaevandamisluba HARM-148). Käesolevaga taotlusega soovib laiendada oma tegevust varasemalt kaevandatud, kuid ammendamata Tallinna-Saku liivamaardla aktiivse tarbevaru plokile 65 Raku järve lääneosas Männiku liivakarjääriga külgnevalt. Kaevadamise eesmärk on saada ettevõtte eesmärkide täitmiseks sobilikku ehitusliiva, ammendades seeläbi varasemalt avatud maardla osa. Raku järve puhul on tegemist kaevandamise tulemusel tekkinud veekoguga ja tööde jätkamine sügavuti tagab maavara säästliku kasutamise ja uute alade väiksema avamise mahu. Kaevandamise loa saamisega on tagatud soodsaim variant lähiümbruse teede korrashoiuks. Piirkonna liiva vajaduse katmine kaugematest piirkondadest ei ole keskkondlikult ega majanduslikult põhjendatav. Samuti on veealuse kaevandamise keskkonnamõju ja visuaalne reostus veepealse kaevandamise omast väiksem. Kuna tegemist on varasemalt kaevandatud, kuid ammendamata aktiivse tarbevaruga alaga, siis vastavalt keskkonnaministri käskkirja nr 610 punktile 4.1.3.5 ei ole vajalik varustuskindluse hindamine riigi huvi üle otsustamisel. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Männiku XI liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 8 (katastritunnusega 71801:001:0122) hõlmates endas Tallinna-Saku liivamaardla aktiivse tarbevaru plokki 65. Taotletav mäeeraldis asub Raku järve lääneosas. Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. Taotletav Männiku XI liivakarjäär külgneb idast ~50 m ulatuses Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga ning mäeeraldise lääneosas kattub püsielupaigaga kohati kuni 30 m ulatuses. Vastavalt Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjale püsielupaigaga kattuvalt veealust liiva ei kaevandata. Taotletava ala lääneosas kattub mäeeraldis Raku järve kaldapiiranguvööndiga (keskkonnaregistrikood VEE2006030). Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõikele 4 ei laiene maavara kaevandamise keeld maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal. Lähimad elamud asuvad taotletavast alast teisel pool Raku järve ja Männiku liivakarjääri mäeeraldist ~1,0 km kaugusel ning lähimad tööstushooned ~1,4 km kaugusel loodes Silikatsiidi tänaval. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Tallinna-Saku liivamaardla registrikaardi (nr 0109) kohaselt on uuritud maardlat 41 korral. Taotletaval alal on tehtud järgnevad uuringud: ‒ Aruanne Männiku leiukoha liivade järeluuringu tulemustest (S. Remmel, 1971, EGF 3162); ‒ Aruanne Tallinna liivamaardla varu ümberhindamisest (S. Remmel, 1981, EGF 3798); ‒ Tallinna-Saku liivamaardla varu revisjon (R. Sinisalu, 1996, EGF 5548). Tallinna-Saku liivamaardla geoloogiline tüüpläbilõige on uuringute alusel järgmine: ‒ 0,1 - 0,8 m, keskmiselt 0,5 m – kasvukiht; ‒ 2,0 - 28,5 m, keskmiselt 10,6 m – väga peene- kuni peeneteraline liiv; ‒ ülipeeneteraline liiv, täiteliiv. Kihi paksus taotletava mäeeraldise alal ulatus geoloogiliste uuringute ajal kuni ~20 meetrini, millest tänaseks on alles alumine, peenemateralisem, kuni ~9 m (keskmiselt 4 - 6 m) paksune osa. Maardlal levib segateraline pruun, kollane või hall päevakivi kvartsiitliiv, milles esineb kohati savi, aleuriidi või kruusa vahekihte või läätsi. Segateralise liiva lamamiks on maardla idaosas jämepurrurikas (lokaal) moreen või aluspõhjaline kivim. Liiva üldised näitajad on järgmised: peenusmoodul 1,3 - 2,6; savi- ja tolmuosakeste sisaldus kuni 5 %; kruusa (>5 mm osakesed) sisaldus 2 - 5 (kohati >15 %). Geoloogilistel läbilõigetel karjääri esindavate puuraukude originaalkirjeldused on lisatud taotluse digitaalsetele materjalidele. Taotletaval alal on varem kaevandantud ning seetõttu on järvepõhja tõenäoliselt ladestunud teataval määral suure savi- ja tolmusisaldusega materjali ja muda. Samuti võib olla põhja lükatud kattepinnast, ehitusjääke ja muud sodi. Seetõttu on äärmiselt raske olemasolevale geoloogilisele informatsioonile tuginedes tänapäeva standarditele vastavalt hinnata materjali kvaliteeti. Vastavalt 1996. a revisjonile, vastab materjal kunagiste geoloogiliste uuringute järgselt ehitusliivale esitatud nõuetele (peensusmoodul >1,3, savi- ja tolmuosakeste sisaldus <10 % ja kruusa sisaldus < 35 %). Senine praktika liiva kaevandamisel vee seest on näidanud, et protsess võimaldab pesemise teel vähendada peenemate osakeste sisaldust toodangus ning seeläbi saada kvaliteetset ehitusliiva. Eeldused kvaliteetse ehitusliiva esinemiseks alal on olemas. Materjali täpsed ja tänastele nõuetele vastav kvaliteet selgub pärast hüdrokaevandamise ja sertifitseerimisprotsessi alustamist. Karjääri ala piirkonnas levib viis põhjavee kompleksi, mis asuvad Kvaternaari, Ordoviitsiumi, Kambriumi ja Vendi setetes ning Proterosoikumi kristalsetes kivimites. Männiku piirkonnas mõjutavad veekompleksi põhjavee taset liivakarjäärid ja Raku tehisjärve vee pidev väljavool Ülemiste järve. Raku järve veetase on stabiliseerunud vastavalt +42,5...+43,0 m abs. (keskmine +42,7 m). OÜ Eesti Geoloogiakeskus andmetel Kvaternaari veekompleksis Männiku karjääride piirkonnas keemilise koostise muutusi ei ole. AS Tallinna Vesi andmetel näitavad pinnavee analüüsid, et vee kvaliteet Männiku järvistus on hea ja kaevandamine sellele kahjulikku mõju ei ole avaldanud. Maardla ümbruses asuv Männiku raba ei kuulu valdavalt järvistu valgalasse. Sealt voolab pinnavesi idast ja lõunast kraavide kaudu välja. Põhjavee vool karjääride suunas võib toimuda suuremalt alalt kui maapealne valgala, seda eriti Raku järvest lõuna poole jääval rabaosal. Kvaternaari veekompleksi all lasuva Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksis Männiku liivakarjääri piirkonnas alanduslehtrit ei ole. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletav Männiku XI liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,58 ha, sh mäeeraldise pindala 17,11 ha. Mäeeraldise piir on määratud lähtudes plokk 65 aT piirist, kinnistu Viimsi metskond 8 piirist ning külgneva Männiku liivakarjääri mäeeraldise piirist. Mäeeraldise teenindusmaa kattub kogu ulatuses Viimsi metskond 8 kinnistuga ning võimaldab vajalikus mahus rajada ka karjääri teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri. Plokk 65 aT jääb 0,01 ha suuruses osas ploki loodenurgas mäeeraldisest välja, kuna plokk ulatub väljapoole Viimsi metskond 8 kinnistut, millest on lähtutud mäeeraldise teenindusmaa piiri määramisel. Mäeeraldisega hõlmamata osas on plokk 65 aT varu 0,36 tuh m3, mis vastavalt määrusele ei arvestata taotletava varu koguse hulgast maha. Lisaks plokk 65 aT hõlmab taotletav Männiku XI liivakarjääri mäeeraldis ka osaliselt plokiga 135 aT. Plokk 135 aT puhul on tegemist jääkplokiga, mille osad on erinevates Tallinna-Saku liivamaardla osades. Männiku XI liivakarjääri mäeeraldisel jääb plokk 135 aT mäeeraldise põhjakülge kitsa ribana (540 m2 ulatuses) ning mäeeraldise kagunurka (16 m2 ulatuses). Vastavalt mudelarvutusele on mäeeraldise põhjaosas plokk 135 aT kattuvas osas liiva varu 2,5 tuh m3 ning kagunurgas 0,04 tuh m3. Vastavalt määrusele arvestatakse taotletava maavara määramisel mäeeraldise põhjaosas asuva plokk 135 aT mahtu. Liiva kaevandamisel Männiku XI liivakarjäärist tuleb kaevandamise käigus kujundada veekogule liiva looduslikule püsinurgale vastavad kaldad. Selle tõttu ei ole maavara kogu ulatuses kaevandatav. Samuti kattub taotletav mäeeraldis piiripunktide 153 – 169 vahelises alas Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga maismaa osaga (0,16 ha ulatuses), kus kooskõlas püsielupaiga kaitse-eeskirjaga kaevandatakse ainult ploki 65 aT veepealne osa. Nõlvatervikusse ja püsielupaigaga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 4.1 Männiku XI liivakarjääri taotletava varu kogus Plokk Pindala, ha Aktiivne tarbevaru, Kadu, tuh m3 Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 Plokk 65 aT 17,05 612 149 463 Plokk 135 aT 0,06 3 1 2 Kokku 17,11 615 150 465 Kaevandamisluba Männiku XI liivakarjääri mäeeraldisele taotletakse 15 aastaks keskmise kaevandamise aastamahuga 35 tuhat m3. Selliselt jõuab ammendada kaevandatava maavara ning korrastada kaevandatud ala. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Taotletav mäeeraldis asub varem kaevandatud alal ja seetõttu puudub katendi eemaldamise vajadus. Mäetööde alustamisel raadatakse teenindusmaal veekogu kallas ning alustatakse veekogu põhja sadestunud peenema materjali ja liiva pumpamisega kalda äärde. Pumpamise tulemusena moodustatakse kalda äärde täiendav maapind, mida hakatakse kasutama hüdropuistangu põhjana ning mille suurus määratakse kaevandamise projektis. Sisuliselt kogu kaevandatav varu asub veekogu põhjas, siis kasutatakse kaevandamiseks pinnasepumpa. Veega küllastunud liiv pumbatakse mööda torustikku hüdropuistangusse nõrgumiseks, kus liigvesi valgub kaevude kaudu tagasi veekogusse. Vajadusel paigutatakse tootmisahelasse sõel, mis eraldab liivast välja kruusa fraktsiooni, mis turustatakse eraldiseisvalt või kasutatakse tee korrashoiul. Puistangut kasvatatakse järk-järgult kõrgemaks, kasutades abitöödel buldooserit, mis lükkab vallid kaardi servale. Valmis hüdropuistang jäetakse 3 kuni 4 nädalaks nõrguma ja alles seejärel saab asuda seda laadima. Liiva laadimine hüdropuistangust tarbijale toimub ekskavaatorite ning laaduritega ja väljavedu toimub kalluritega. Kogu hüdropuistangus olev materjal turustatakse. Hüdropuistangu aluse materjal turustatakse kõige viimases etapis. Kaevandamise käigus ei teki jäätmeid ega jääke. Hüdropuistangust tagasi voolav peenmaterjal on pidevas tsirkulatsioonis ja settib kaevandamise lõpetamisel veekogu põhja moodustades kaevandamiseelsele sarnase pinna. Arendaja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid on hinnatud Tallinna-Saku liivamaardlas mitmel korral („AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2004, „AS Silikaat taotletaval Männiku 2 mäeeraldisel Tallinna Saku liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2005 ja Tallinna-Saku liivamaardla Männiku liivakarjääri süvendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2014, „Tammemäe V liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2016) ning nende kohaselt liiva kaevandamine allpool veetaset vee kvaliteedile ja veetasemele olulisi muutusi kaasa ei too. Tallinn-Saku liivamaardlas on tööstuslikult kaevandatud juba ligikaudu 55 aastat ja kujunenud veekogude kvaliteet on hea, siis ei ole otsest põhjust eeldada selle halvenemist ka tulevikus. Taotletav ala asub vahetult Männiku liivakarjääri idaosa kõrval ja sellega haakub kõige lähemalt Männiku liivakarjääri sügavuti laiendamise käigus läbi viidud keskkonnamõju hindamine, mille tulemused sobivad ka käesoleva taotluse hindamiseks. Tehtavate mäetöödega süveneb Raku järv, mis võib mõjutada veekvaliteeti ja veekogude veetaset. Vahetult kaevandamiskohas muutub vesi häguseks kõige peenematest tolmu- ja saviosakeste fraktsioonidest. Need peenosad pärinevad sellest samast kaevandatavast materjalist. Häguse vee levik ehk settimine veekogu põhja tagasi toimub hinnanguliselt kuni ~50 meetrise raadiusega alas. See tegevus ei lisa reostust veekogusse. Toimub samast keskkonnast pärit oleva materjali tagasisettimine. Arvestades, et tegevus toimub väikesel osal Raku järvest ning tuginedes piirkonna kaevandamise ja veetaseme mõõtmiste ajaloole ei ole põhjust eeldada, et veekogu süvendamine mõjutaks veetaset. Raku järve veetase ja selle kõikumine jääb peamiselt sõltuma ilmastikust. Mäeeraldise alal suureneb vaid Raku järve sügavus. Kuivõrd Raku järve pindala ei laiendata ei ole ette nähta tänasest erineva mõju tekkimist Männiku rabale ja Männiku harjutusväljale. Seoses veealuse varu kaevandamisega suureneb naftasaadustega veereostuse oht. Vee reostuse vältimiseks tuleb jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit ja nende remonti teha selleks vastavalt ettevalmistatud kohas. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ning vees tekkinud reostus kokku püüda ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Erilise tähelepanuga tuleb teha pinnasepumba hooldamist ning tankimist veekogul. Pinnasepump peab olema varustatud esmaste õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas/vesi kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Tallinna-Saku maardla näol on tegemist alaga, kus paikneb erinevaid tööstuslikke müraallikaid. Suurimateks müraallikateks on aga teed nagu Tallinn-Viljandi maantee, Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ja Valdeku tee. Karjäärides on müraallikateks kõik nendes töötavad masinad ja seadmed. Männiku XI liivakarjääris eeldatavalt töötavad masinad ja seadmed koos nende tekitatavate helivõimsustasemetega on toodud tabelis (tabel 6.1). Tabel 6.1 Männiku XI liivakarjääris kasutatavd masinad ning nende tekitatavad helivõimsustasemed Müraallikas Protsess Helivõimsustase LwA, dB Pinnasepump-süvendaja Kasuliku kihi kaevandamine 113 Kasuliku kihi Ekskavaatorid 100 - 105 kaevandamine, laadimistööd Rataslaadurid Laadimistööd 105 - 110 Eriotstarbelised tööd, Buldooser 107 planeerimistööd Tabeli 6.1 järgi põhjustab karjääri tööprotsessidest kõige suuremat helivõimsustaset pinnasepump-süvendaja, mille LwA on kuni 113 dB. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga: L pA = LwA − 20 log r − 8dB Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m kaugusel pinnasepump-süvendajast on müratase 113 – 20log100 – 8 = 65 dB ja 200 m kaugusel 59 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt mitu masinat, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.1. Joonis 7.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral Seega, kui karjääris töötavad samaaegselt nii pinnasepump-süvendaja kui ka rataslaadur, siis näiteks 100 m kaugusel on müraallikate liidetud müratase 66,8 dB. Kolmanda müraallika liitumisel (ekskavaator) oleks müraallikate erinevus juba 10 dB, seega liituks summaarsele müratasemele veel ~0,5 dB. Järgnevate müraallikate liitumisel oleks mürataseme kasv juba väiksem. Tulenevalt hüdrokaevandamise iseloomust töötavad pump ja laadimisseade erinevates karjääri osades. Laadimisel kasutatakse peamiselt ühesuguseid masinaid. Arvestades taotletava mäeeraldise paiknemist töötavate liivakarjääride ja Männiku harjutusvälja vahelisel alal, siis ei ulatu karjääris töötavate masinate müra tundlike objektideni. Lisaks karjääris toimuvale tegevusele tekitab müra ka toodangu väljavedu. Väljaveost tingitud müra suurus tundliku objekti juures sõltub enamasti liiklusintensiivsusest ja tundliku objekti kaugusest müraallikast ehk väljaveoteest. Näiteks Männiku liivakarjääri karjääriväline transport põhjustab maksimaalselt 0,4 dB mürataseme kasvu võrreldes olukorraga kus väljavedu ei toimuks. Sellist vahet inimese kõrv ei taju. Analoogselt müraga põhjustab kavandatav tegevus, eelkõige transport, mõningast tahkete osakeste emissiooni, mis võib vähesel määral piirkonna fooni suurendada. Liiva kaevandamisel on peamisteks tolmuallikateks ammutamis- ja laadimisprotsessid, materjali sõelumine ning transport. Ka veepealses osas on liiv looduslikus olekus niiske ja selle liigutamisel erilist tolmu ei eraldu. Samuti säilitab materjal piisaval hulgal niiskust laadimis- ja sõelumisprotsessideks, mistõttu tekkivad tolmu heitkogused on minimaalsed. Ainus märkimisväärne tolmutekitaja võib olla transport. Tolmu teket liiva laadimisel sarnase tehnoloogia ja tegevuse korral nagu on planeeritud Männiku XI liivakarjääri mäeeraldisel, on hinnatud Massiaru II liivakarjääri KMH aruandes, kus on leitud peenosakeste leviku modelleerimisega, et ekskavaatori ja frontaallaaduriga liiva laadimisel on arvutuslik hetkeline peenosakeste (PM10) heitkogus 0,0132 – 0,0176 g/s. Arvestades Männiku XI liivakarjääri kogu tööaega (7 päeva nädalas, 8 h päevas), kujuneb aastaseks peenosakeste heitkoguseks 138,4 – 184,5 kg. Reaalselt aga ei toimu kaevandamist karjääris kogu aasta vältel ning samuti ei toimu kaevandatud liiva laadimist kogu karjääri töötamise ajal. Arvestades Massiaru II liivakarjääri KMH raames teostatud peeosakeste modelleerimise tulemusi ja kohaldades neid Männiku XI liivakarjääri tingimustesse, siis ei ole Männiku XI liivakarjääris kaevandamiseks vajalik õhusaasteluba. Erinevalt mürast on tahkete osakeste levik kergesti tõkestatav. Transpordist põhjustatud tahkete osakeste tekke vähendamiseks on levinumad ja efektiivseimad leevendusmeetmed järgnevad: ‒ teede niisutamine (efektiivsus kuni 90%); ‒ teede töötlemine kloriididega (peab kasutama koos niisutamisega); ‒ koormate katmine või niisutamine; ‒ kõva katte rajamine karjääri väljaveoteele (efektiivsus üle 90%); ‒ rataste pesu (toimib ainult koos kõva kattega). Niisutamiseks vajalik tehnika on arendajal olemas. Taotletav mäeeraldis kattub lääneosas 0,16 ha suuruses osas Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga. Tulenevalt selle kaitse-eeskirjast ei kaevandata püsielupaigaga kattuvas osas veealust maavara. Mäeeraldise teenindusmaa kattumisega kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga arvestatakse kaevandatud maa korrastamisel, jättes teenindusmaa avatud liivaga alaks, kuhu peale kaevandamist on kõredel võimalik oma elukohta laiendada. 7. Kaevandatud maa korrastamine Kuna taotletav Männiku XI liivakarjäär asub Raku järves, siis kujuneb maavara ammendamisel alale sügavam veekogu (graafiline lisa 3/4). Seega taandub korrastamine otseselt stabiilsete ja ohutute kallaste kujundamisele. Kavandatav nõlvus on 18°. Kuna veekogu põhja hilisem silumine on väga keeruline tuleb kaevandamise käigus tagada võimalikult tasane veekogu põhi. Mäeeraldise teenindusmaal olevad puistangud tuleb teisaldada ning likvideerida kõik kaevandamisega seotud rajatised. Tervikuna on väljatöötatud alal kasutus joogiveeallikana, mille režiim kujuneb vastavalt veekaitse- ja sanitaartsoonide nõuete järk-järgulisele rakendamisele. Männiku XI liivakarjääri korrastamisel tuleb arvestada mäeeraldise teenindusmaa osalise kattumisega Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga. Peale maavara ammendamist mäeeraldiselt tuleb püsielupaigaga kattuvas osas korrastada mäeeraldise teenindusmaa kõrede elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ning alal bioloogilist korrastamist teha ei tohi. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Eeldatav korrastamistööde maksumus projekteerimiseks ja kaevandamise käigus tekkiva veekogu nõlvade kujundamiseks on 1 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise korrastamiseks kokku 25 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Vello Kunman / allkirjastatud digitaalselt / AS Silikaat Juhatuse liige Seletuskirja koostas 12.08.2020. a Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener Kaitseministeerium [email protected] Saku Vallavalitsus 18.08.2020 nr DM-110252-9 [email protected] Männiku XI liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest teavitamine ja taotluse kohta arvamuse küsimine Keskkonnaamet teatab, et AS Silikaat (registrikood: 10022296, aadress: Silikaltsiidi tn 8, Nõmme linnaosa, Tallinn, 11216 Harju maakond) poolt esitatud Männiku XI liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotlus on menetlusse võetud (registreeritud infosüsteemis KOTKAS 09.06.2020 dokumendina nr DM-110252-1). Keskkonnaluba taotletakse Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigi omandisse kuuluvale katastriüksusele Viimsi metskond 8 (katastritunnus: 71801:001:0122, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava Männiku XI liivakarjääri mäeeraldis asub Tallinna-Saku liivamaardlas (registrikaart nr 0109), hõlmates osaliselt ehitusliiva aktiivse tarbevaru 65 ja 135 plokke. Taotletava Männiku XI liivakarjääri mäeeraldise pindala on 17,11 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,58 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehitusliiv (aktiivne tarbevaru 615 tuh m3 ja kaevandatav varu 465 tuh m3 ). Kaevandatava katendi kogus on 0 tuh m3 , sh mulla kogus 0 tuh m3 . Maavara kavandatav kasutusala on silikaatkivide ja kivisegude tootmine, teedeehitus, betoonsegude tootmine. Taotletav kaevandamise keskmine aastamäär on 35 tuh m 3 . Kuna taotletav Männiku XI liivakarjäär asub Raku järves, siis taotluse seletuskirja kohaselt korrastatakse kaevandamisega muudetud maa veekoguks. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Keskkonnaloa taotluse vastavust maapõueseaduses ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele on kontrollinud Keskkonnaamet ja keskkonnaregistri maardlate nimistu andmete volitatud töötleja Maa-amet 17.06.2020 kirjaga nr 9-3/20/8834-2, 27.07.2020 kirjaga nr 9-3/20/10750-2 ja 18.08.2020 kirjaga nr 9-3/20/10750-4. Taotlus vastas nõuetele. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lg 2 alusel avalikustatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee). Keskkonnaloa eelnõu valmimisest ja selle avalikustamisest teavitatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti saadetakse eelnõud loa taotlejale tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus kuni keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni esitada Keskkonnaametile taotluse või loa eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lg 6 alusel saadame Saku Vallavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Männiku XI liivakarjääri keskkonnaloa taotluse. Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg-le 2 ja MaaPS § 49 lg-le 6 palub Keskkonnaamet vallavolikogul esitada arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 13.10.2020. Juhul, kui volikogu on delegeerinud arvamuse andmise vallavalitsusele, palub Keskkonnaamet tulenevalt KOKS § 22 lg-st 3 koos arvamusega esitada vastavasisuline volikogu otsus. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et antav arvamus on menetlusetoiming, mis peab olema põhjendatud ning mis on tulenevalt kohtupraktikast iseseisvalt vaidlustatav. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendab Keskkonnaamet tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 16 lg-st 2 keskkonnaloa taotluse Teie arvamuseta. MaaPS § 49 lg 4 alusel saadame Kaitseministeeriumile Männiku XI liivakarjääri keskkonnaloa taotluse Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. MaaPS § 49 lg 4 alusel ootame Teie arvamust kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates, s.o hiljemalt kuupäevaks 17.09.2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: DM-110252-7. Keskkonnaloa esmataotlus T/KL-1004701 Liis Bergmann [email protected] 2(2)  1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Registrikood / Isikukood 10022296 Ärinimi / Nimi AS Silikaat Kontaktisik Eduard Genno Kontaktisiku telefon Kontaktisiku e-post Tegevusvaldkond Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Taotletava tegevuse kirjeldus, iseloomustus j eesmärk on selgitatud taotlusele eesmärk ja põhjendus lisatud seletuskirjas. Tegevusega kaasneda võivate Kaevandamisega Männiku XI liivakarjääri mäeeraldisel kaasnevat võimalikku keskkonnahäiringute (lõhn, müra, keskkonnamõju on käsitletud taotlusele lisatud seletuskirjas. vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Männiku XI liivakarjäär Tegevuskoha aadress Viimsi metskond 8, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond Territoriaalkood 5260 Katastritunnus 71801:001:0122 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6579843, Y: 542349 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni 2. Eriosa - Jäätmed 2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane 2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline 2/9 ja geoloogiline iseloomustus 2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 2.11. Lisad Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Vesi 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 3.2. Veevõtt 3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Ei ole asjakohane 3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 3.3. Heitvesi Ei ole asjakohane 3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine 3/9 3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 3.3.3. Äkkheide vette Ei ole asjakohane 3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 3.4.1. Veekogu süvendamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine) Ei ole asjakohane 3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 3.6. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 3.7. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Õhk 4.1. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 4/9 4.2. Heiteallikad Ei ole asjakohane 4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 4.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 4.4.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Ei ole asjakohane 4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5/9 4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 4.4.11. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 4.4.17. Lisad Ei ole asjakohane 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 6/9 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 109 Maardla nimetus Tallinna-Saku Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Männiku XI liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 17.11 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.58 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve silikaatkivide ja kivisegude tootmine, teedeehitus, betoonsegude teeomine Minimaalne tootmismaht aastas 7/9  Keskmine tootmismaht aastas 35 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 65 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 612 tuh m³ 31.03.2020 135 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh m³ 31.03.2020 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 465 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja - Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinna-Saku liivamaardla varu revisjon Geoloogiafondi number EGF 5548 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maavarade komisjoni otsus 0007 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.02.1997 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad 8/9  Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.asice Lisa 2: Koordinaatide_tabel.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 3: Geoloogilised_labiloiked.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 4: Korrastatud_ala_plaan.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 5: Seletuskiri__Manniku_XI_.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 6: Tallinna_Saku_140297_0007.pdf GIS ja CAD failid Lisa 7: Manniku_XI.dgn 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Vastav info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Vastav info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate Vastav info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Vastav info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vastav info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. 7. Taotluse lisad Vorm ei ole asjakohane. Vajalikud lisad on taotluse lisatud. 9/9  Männiku liivakarjäär 35.22 78404:404:1150 Männiku VII liivakarjäär Silikaltsiidi tn 21 35.55 Pa-480 78401:101:4468 Plokk 51 aT 37.54 Pa-179 1,0 Plokk 115 aT Pa-192 Pa-230 0,1 47,51 1,0 47,45 14,0 37.54 Pa-191 0,5 47,44 12,0 32,45 Pa-190 0,5 47,64 13,9 34,51 Pa-234 Pa-189 0,1 48,54 12,0 33,44 40.28 11,6 0,1 48,04 12,5 35,14 47,12 47,14 12,9 35,54 5,0 13,4 35,04 I 30,52 33,64 46.51 47 . 58 47. 85 43.38 38.66 2' Pa-188 Pa-187 0,9 0,5 46. 47.34 38.06 Plokk 135 aT 1 33 39.05 2 3 47,52 47,40 47. 47.13 Pa-207 13,7 15,2 1' 47 31,30 60 Pa-206 1,0 33,32 .42 Katend 43. Pa-205 1,5 47,54 Pa-204 4,0 47,54 12,0 38 Pa-202 Pa-203 5,0 47,64 37.87 11,5 34,54 0,2 4,5 47,74 9,0 34,54 38.16 47,24 47,14 8,0 34,64 13,8 9,038.21 34,74 37.73 37.98 47.38 33,24 33,64 36.98 3 43. 4 37.70 213 38.27 38 Pa-479 47. 39.98 47. 47 38 37.49 37.85 38.51 Pa-201 1,0 . 40 43 27 41.12 1,0 47,49 37.98 47,72 14,0 47.37 Pa-222 38.29 13,0 32,49 Pa-220 38.06 Pa-221 33,72 47. 1,0 47. 38.47 Pa-247 37.56 46. 1,5 47,64 44 5,0 49 Pa-219 47,54 47,54 12,0 1,2 43 5 72 5,5 3 47,94 11,0 34,64 . Pa-218 7,5 38 47,54 35,04 35,04 37.55 12,8 0,5 33,94 47.25 7,5 47,54 38.33 46 N 37.67 12,5 34,54 38.69 34,54 207 39.63 38.34 30 39.05 Pa-216 Pa-217 2,0 34 43. 38.76 38.03 2,0 47,32 47. 12,5 47. 37 47.29 Raku järv 37.76 Pa-238 47,55 6 58040.72 200 38.76 32,82 35 12,5 46 Pa-239 2,0 Pa-237 47,64 33,05 Pa-236 38.65 5,0 47,64 36.37 12,0 5,534,64 43. 47. 47,54 47. Pa-235 47,64 8,0 33,64 38 5,5 34 38.93 37 35,54 6,5 Pa-234 40.02 48,24 1,0 33,14 9,0 38.08 34 42.88 4 0,2 47,64 33,74 13,5 38.63 38.61 12,8 40.12 38.89 34,64 39.06 54 Pa-478 43. 4 47. 47. 202 33 Pa-231 1,0 46. 3 38.42 33 38 2,0 46,85 32 48 38.51 79 40.58 39.05 40.10 47,35 14,0 Pa-254 Pa-146 13,0 31,85 Kaardileht nr 6334 Tallinn 38.49 Pa-253 39.31 3,0 3,0 32,35 Pa-252 47,44 47,41 47,54 3,0 11,5 12,2 5,0 38.33 32,21 47. 43. Pa-251 48,04 12,0 32,94 39.54 32,54 11 39 39.86 Pa-250 47,64 10,0 8,0 5,0 33,04 38.74 38.96 37.54 47,54 5,0 35,14 7,5 22 Pa-247 34,54 39.15 47. 1,0 35 39.22 Pa-246 47,13 9,0 196 23 Pa-142 39.30 39.32 4,5 12,0 Pa-269 47,15 34,13 47,74 6,043.39 38.18 Pa-268 39.41 5,5 Pa-270 3,0 43.35 8,5 47,84 43.88 34,15 32,74 43.74 Pa-266 Pa-267 48,04 4,0 9,5 47,54 39.65 12,0 Männiku liivakarjäär 53 5,5 32,84 39.13 32,54 47. 44.81 2,5 9,0 48,84 35,04 5 17 47,74 36 9,0 71801:001:0182 44. 43. 38.41 8,5 34,34 45. 36,74 62 40.13 Männiku liivakarjäär 69 39.76 6 38.55 44 3 38.75 . Pa-477 43 61 . 1,0 33 36 44.78 47. 47,68 45. Pa-286 45 75 7,0 192 38.54 Pa-285 . 32 78 43. 3,0 4 39,68 43. 3 39.89 Pa-284 47,84 . 35 38 4,0 88 1,0 48,04 12,0 Pa-283 48,54 32,84 46 46 Pa-281 Pa-282 3,5 13,0 33,04 11,0 38.84 Plokk 8 aT 4 .4 0,2 3 48,84 8 3,5 .3 38.92 48 47,94 34,54 6 38.93 48,04 8,5 12,8 6,5 36,84 34,94 38,04 38.40 67 14 38.80 38.74 Plokk 9 aT 45.82 35 Männiku polügoon 47.28 36 37.95 38.52 34 Pa-275 0,4 48. 39.94 Pa-274 45 48,16 47 71801:001:0983 48.11 28 44 38.82 6 580 000 43 39.04 1,0 9,7 . 188 . Pa-302 23 Pa-301 47,99 37 38,06 Pa-297 Pa-300 6,0 47,94 7,5 11,5 2,5 Pa-299 3,5 48,04 35,49 48,34 Pa-298 44.55 3,0 48,44 7,5 34,44 6,0 10,5 4,043 48,44 8,5 34,54 4 3 37.82 9,0 .3 48,14 36,44 35,34 .5 38.01 6 8 36,44 6 1 10,0 39.45 3 38.71 34,14 7' Pa-246 10,0 Viimsi metskond 8 38.31 72 39.25 48,43 37.35 43. Pa-476 43. 45.52 3,0 71801:001:0122 40.10 92 35,43 38.94 Pa-290 1,0 38 Pa-317 5,0 48,50 40.13 39.24 Pa-318 12,0 48,35 6' 181 45.71 Pa-316 0,2 48,34 1,5 48,14 1,5 8,5 35,50 34,85 Pa-314 Pa-315 48,44 35,84 11,0 35,64 11,0 Pa-313 46.85 7,5 5,0 11,8 49.32 0,2 48,64 48,54 36,44 39.48 39.19 48,66 6,5 8,0 38.99 35.48 12,8 34,64 35,54 40.13 38.94 37.21 35,66 38.01 39.61 40.04 37.37 39.33 75 39.13 Pa-305 48. 46.24 47. 3,0 43. 39.41 59 44. Pa-334 48,60 80 35 38 Pa-333 12,0 33 Pa-332 48,44 38.85 4,5 1,0 37.98 33,60 49 Pa-331 39.17 48,54 48,54 1,5 Pa-330 5,0 35,94 11,5 4,5 48,64 8,5 36,04 48.79 Pa-329 48,84 35,54 11,0 39.67 6,0 9,5 9,0 48. 34,64 47. 38.42 48,94 34,84 38.37 37.97 7,0 52 82 38.86 35,94 47.45 38.77 39.80 38.40 81 38.66 85 Pa-322 176 38.75 Pa-321 4,0 43 48,84 46 43. Pa-349 38.23 37.67 1,0 . 11,5 45 95 38.88 Pa-205 47 46.92 48,82 39 38.51 38.85 Pa-348 39.04 1,5 1,0 33,34 48. 48. 1,0 48,54 48,78 15,0 34.24 32,82 49 Pa-347 11,0 96 Pa-346 4,5 48,64 13,5 36,04 48 Pa-128 4,5 13,5 34,28 3,0 48,84 10,0 38.6134,14 38.73 38.21 49,03 11,7 49,04 10,0 34,34 37.88 Pa-338 1 34,54 2,0 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 35 34,33 50,48 39.39 49. 49. 38.28 35 48. 15,5 34 38.57 32,98 10 16 27 39.10 Pa-337 172 46.61 39.17 37.83 38.46 38.04 37.68 ' 49.39 6 579 800 36 38.04 Pa-366 49,49 2,0 I I 43 9 1,0 Pa-365 1 43 38.94 .8 Pa-364 14,0 . 1,0 49,54 3 2 Pa-363 1,0 13,5 33,49 49,24 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 49. 49. Pa-362 39.68 1,0 49,24 15,0 35,04 38.15 37.84 22 1,0 13 46.68 49,24 13,5 33,2436.39 48. Pa-361 49,34 12,5 34,74 59 39.59 3,0 11,5 35,74 38.79 37.69 4 36,84 4 Külgneva mäeeraldise piir 3 49,44 3 .3 .9 39.24 I I 9 9,5 37.54 1 38.66 38.01 38.49 36,94 45.91 39.13 47.61 Raku järv 39.09 Plokk 65 aT 38.67 39.51 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 166 2,0 49. 49. Pa-353 43. 39.74 Pa-382 43. Pa-381 00 07 39.95 1,0 13,0 65 39.51 0,4 38 46.22 Pa-380 49,94 50,04 49,99 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Pa-379 39.54 Pa-354 1,0 Kr 1,0 15,6 13,0 34,99 1,0 49,64 36,04 uus 47.27 Pa-378 0,5 49,54 12,0 33,94 39.92 49,85 14,5 Maardla piir (asendiplaanil) 35 Pa-377 49,54 12,0 36,64 38.85 34,35 0,5 11,8 40.1036,54 37 38.32 Viimsi metskond 8 47. 49.67 49,64 37,24 37.92 43. 43. 37.51 12,5 67 39.12 39.03 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 39 65 36,64 46.76 40.01 34 71801:001:0122 39.19 Pa-398 Pa-370 158 38 38.29 39.31 Pa-396 1,0 Pa-369 1,0 39.91 Pa-397 1,0 2,0 49,72 Geoloogilise läbilõike joon 49.86 47.51 Pa-394 Pa-395 1,0 49,84 1,0 3 6 50,34 14,0 50,34 16,0 49,79 13,0 35,22 13,5 I I' Pa-393 1,0 36,84 39.07 33,34 34,79 0,5 49,74 10,5 12,038.57 35,34 37.71 38.56 4 49,64 1 Maapinna samakõrgusjoon, m 48 Pa-503 49,84 10,0 . 3,0 499. 10 38,24 40.34 38.04 38.22 4 10,5 38,64 . 50,05 423 37.64 38,84 5 9,0 Pa-238 38.88 4 38,05 0,8 38.77 1 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 39.47 49,73 44 46 38.25 39.38 152 15,2 38.52 43. 43. 39.15 47 46.37 38.22 Pa-626 5' 33,73 38 71 48 40.28 Pa-634 38.72 Pa-627 2,5 . 49.34 Nõlva hoideterviku alumine piir 56 39.99 49,29 49 . 0,5 49 37.57 0,5 13,0 . 38.96 48 50,02 90 49,71 92 39.55 49 39.59 14,5 33,79 38.76 37.63 16,0 49 .93 40.61 33,52 . 34,71 37 38.73 37.58 45 43 9 45.98 39.00 43 39.75 .9 Ranna või kalda piiranguvöönd .3 1 48 39.13 37.02 50 . . 39.13 79 39 145 50 50 40.42 49 . 44 37.63 . . 41 48.10 14 42 39.80 37.42 43 . 35 45.76 37.58 . 49.53 40.35 43 39 49 39.14 38.11 37.19 36.85 Pa-622 . 0,5 77 Pa-623 65 50 53 50 49.85 2,2 49,15 II ja III kategooria kaitsealused liigi leiukoht . 38.09 Pa-152 54 . 39.85 0,239.74 49,75 16,0 Pa-391 49,49 16,8 32,65 6 579 600 50 Katend 0,5 38.01 16,3 30,75 50 50,33 33 32,99 . 47.77 45.29 37.82 02 39.77 38 10,5 40.04 37 36.37 39,33 4 36.77 Pa-224 3 50 64 39.96 50 50.43 1,4 . Püsielupaiga piirangud 44 35.71 55 . 43.92 38.44 50,32 . 43 138 13 8,8 . 37.20 37.64 39 40,12 Pinnas 48.79 38.03 Pa-616 50 50.59 45.58 38.40 . Pa-617 0,8 35 50 61 50.20 40.55 38.04 50 1,0 49,65 .48 50.82 38.70 . 49,69 17,2 Pa-02 Kaevand-puuraugu nr 37.58 17,0 31,65 Katendi paksus, m 130 0,3 43 Katend 43 50.22 38.97 31,69 49,50 Suudme abs kõrgus, m .37 . 44.74 37.62 66 37.29 Pa-633 50 39.70 39.97 6 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 50 68 3 50 2,0 . 40,70 12 36.90 . 47.64 Lamami abs kõrgus, m 57 . 38.34 50,33 (EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv) 4 .52 13,0 3 37.78 4 .3 35.66 35,33 3 8 50.24 37.04 40.87 38.83 1962 a uuringu puurauk (EGF1944) 125 48.46 45.31 39.70 38.33 Pa-613 1,0 Pa-612 50 37.53 0,5 50 . 5 7 3 50 . 49,68 20 50.51 49,57 4 . 1971 a uuringu puurauk (EGF3162) 40 38.01 43 38.88 46 41.72 16,5 17,5 . 43 37.55 32,18 38 44 37.26 38.48 36.01 31,57 . 76 48.21 50.26 46 44.92 40.30 37.40 1975 a uuringu puurauk (EGF3349) 118 37.14 43 50 . 43 50.31 50 40.03 . . Pa-390 . 38 15 K 37.74 1976 a uuringu puurauk (EGF3436) 87 18 45.16 0,5 Pa-243 38.30 Pa-389 50,26 1,0 40.25 1,0 45 ru 10,5 49,61 3 38.73 50,05 us 39,26 15,5 4 13,0 37.91 38.60 33,11 40.48 36,05 Pa-607 1,5 49. Pa-606 43. 39.17 37.87 0,5 49,84 50 . 78 44. 50 37.84 15,0 37 45.59 49,80 .18 10 21 Männiku liivakarjäär 15,5 33,34 5 38.88 112 33,80 3 38.38 37.61 40.60 38.02 Plokk 6 aT 50.20 37.86 43. 43. 50 . 46.68 38.02 37.66 50 48 39 95 . 29 . 35 87 50.33 Plokk 7 aT 40.96 39.00 38.07 46.53 Pa-632 37.66 1,5 Pa-619 Pa-618 0,5 105 50,12 0,5 49,99 49 40.26 14,5 50,04 50 . 14,5 . 37.91 34,12 50 47 43 44 . 14,5 34,99 31 50 . 37.87 31 39 50.12 35,04 .88 6 579 400 37.99 . 50.04 13 47.19 37.00 39.09 41.03 38.45 542 200 Pi 46.11 nn 37.79 37.38 43 49 Männiku liivakarjäär 44 38.45 as 50 . . 39 50 . . 10 4 10 38.75 50 38.89 3 . 22 Pa-592 30 71801:001:0182 47.21 36.32 Pa-599 . 13 Pa-232 37.46 0,5 1,0 50,17 0,5 50,07 46.49 50,13 37.04 14,0 43 5 14,5 35,57 44 40.14 16,1 35,17 . 48 39 37.61 .1 100 33,03 50 . .76 50 36.04 . 38.80 27 47.54 50 35 36.80 36.92 Märkused: .24 37.14 49.98 38.10 34 45.96 39.70 37.09 38.04 44 37.08 43. 43. 48 . 74 39 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 50 . 74 50 38.58 38.05 36.35 Pa-501 . 5 33 50 34 46.72 3 Pa-585 0,5 . 37.72 50,12 33 37.63 0,5 14,0 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 39.43 Pa-631 37.49 50,73 35,62 38.69 35 50.27 50 46.01 4 4 3. 1,5 14,0 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid on esitatud 3 .8 37 36,23 49 5 50,39 4 Plokk 6 aT 4 . 50.32 50 . 28 15,0 37.44 50 graafilisel lisal 4/4). . 33,89 25 50 36.50 33 40.29 86 .30 95 Plokk 7 aT 37.21 34 48.11 36.41 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 43 43. 50.08 38.46 34.09 48 46.19 . 37.34 Pa-400 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 12.03.2020); 39 67 49 Pa-630 0,5 . 50 . Pa-401 48 50 0,5 50,71 . - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 34 0,5 13,5 50 45 50,54 47 46 50,85 36,71 .34 16,5 49 48.35 33,54 14,5 35,85 - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste 43 50.31 37.28 43. Plokk 135 aT . 46.26 38 39.12 74 Pa-386 89 piiriandmeid (seisuga 06.11.2019); 49 38.28 50 . . Pa-245 88 50 57 1,0 38.40 . 50,65 39 K 2,0 50 - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a, 49 44 50,48 . 16,5 . 29 84 9,3 33,15 ru 46.43 90 43. 43. 39,18 (E.Kivimägi, EGF1944); us 39.57 Pa-397 38 56 0,5 37.14 51,06 - Aruanne Männiku liivamaardla (Tallinna maardla metsakvartalid nr 50 ja 64), Pi 14,5 43. nn 36,06 43. 38.92 (S.Remmel, EGF3162); 37 49 as 70 . 6 579 200 50 . 42 50 3' .89 92 50 - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest uuringutöö, 49 .53 .76 542 400 36.84 (S.Remmel, EGF3349); Pa-408 49.69 0,5 Pa-496 51,47 - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,57,67,74-82,95 ja 96) täiendavatest uuringutööde, 0,5 16,5 Pa-629 51,07 34,47 (M. Põllumäe, E. Valt, M. Põllumäe, V. Jürgenson, EGF3436). 0,5 37.14 14,5 51,09 36,07 19,0 5. Nõlva hoideterviku ülemine piir kattub mäeeraldise piiriga. Mäeeraldise piiripunktide 1 - 6 ja 85 - 88 46.83 31,59 33.37 4' vahelisel alal pole nõlvaterviku jätmine vajalik, va piiripunkt nr 5 ümbruses. Plokk 135 aT 51.45 I 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). ' Pa-405 Pa-628 0,5 0,5 51,24 51,14 17,0 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 17,5 33,74 33,14 Männiku XI liivakarjäär Mäeeraldise plaan Pa-159 Saku vald, Harju maakond 0,1 45.07 51,12 16,5 0 100 200 m 34,52 Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 1/4 Pärnu mnt 234/238, 11624 Tallinn Vello Kunman /Allkirjastatud digitaalselt/ [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 20.05.2020 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2974 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide koordinaadid Nr X Y 1 6 580 279,70 542 156,65 61 6 580 082,65 542 321,69 121 6 579 511,99 542 349,16 181 6 579 939,16 542 259,63 2 6 580 297,17 542 397,06 62 6 580 075,04 542 324,83 122 6 579 520,27 542 346,85 182 6 579 949,09 542 263,27 3 6 580 296,48 542 397,15 63 6 580 067,26 542 327,81 123 6 579 524,07 542 344,69 183 6 579 959,02 542 263,93 4 6 580 170,81 542 413,76 64 6 580 058,98 542 331,62 124 6 579 529,20 542 338,40 184 6 579 970,44 542 261,61 5 6 580 091,33 542 424,25 65 6 580 049,38 542 335,09 125 6 579 532,18 542 332,28 185 6 579 981,53 542 254,16 6 6 579 977,87 542 439,24 66 6 580 040,45 542 338,57 126 6 579 535,00 542 325,33 186 6 579 987,32 542 245,89 7 6 579 975,73 542 435,89 67 6 580 014,46 542 351,48 127 6 579 538,64 542 320,03 187 6 579 993,28 542 239,43 8 6 579 973,91 542 429,10 68 6 579 997,25 542 358,93 128 6 579 543,44 542 315,73 188 6 579 999,90 542 234,30 9 6 579 976,73 542 420,99 69 6 579 984,67 542 363,89 129 6 579 550,55 542 313,91 189 6 580 013,47 542 228,51 10 6 579 982,35 542 415,36 70 6 579 976,40 542 366,04 130 6 579 559,66 542 314,24 190 6 580 023,56 542 224,70 11 6 579 988,81 542 410,73 71 6 579 970,44 542 367,20 131 6 579 566,94 542 314,57 191 6 580 037,47 542 215,10 12 6 579 999,07 542 404,44 72 6 579 959,51 542 368,86 132 6 579 569,59 542 312,92 192 6 580 048,06 542 212,62 13 6 580 009,33 542 399,64 73 6 579 946,11 542 371,17 133 6 579 570,91 542 311,10 193 6 580 063,45 542 210,97 14 6 580 020,59 542 394,68 74 6 579 926,25 542 373,49 134 6 579 572,24 542 307,62 194 6 580 078,84 542 210,14 15 6 580 032,83 542 389,55 75 6 579 898,28 542 377,30 135 6 579 572,57 542 305,30 195 6 580 090,92 542 211,13 16 6 580 044,09 542 385,41 76 6 579 892,32 542 378,62 136 6 579 572,90 542 301,66 196 6 580 103,17 542 209,15 17 6 580 057,49 542 380,77 77 6 579 881,23 542 382,10 137 6 579 573,89 542 294,05 197 6 580 116,41 542 208,15 18 6 580 069,08 542 376,47 78 6 579 870,64 542 387,73 138 6 579 578,86 542 291,07 198 6 580 129,82 542 206,99 19 6 580 082,48 542 371,17 79 6 579 856,74 542 398,81 139 6 579 585,14 542 289,25 199 6 580 142,89 542 204,02 20 6 580 094,40 542 369,02 80 6 579 851,61 542 406,92 140 6 579 592,43 542 286,44 200 6 580 154,81 542 200,71 21 6 580 107,81 542 366,87 81 6 579 846,48 542 418,18 141 6 579 597,72 542 283,79 201 6 580 165,24 542 196,40 22 6 580 121,54 542 364,55 82 6 579 843,33 542 429,43 142 6 579 605,34 542 278,49 202 6 580 172,68 542 193,26 23 6 580 132,80 542 363,40 83 6 579 842,67 542 441,02 143 6 579 615,60 542 272,87 203 6 580 179,97 542 190,44 24 6 580 143,56 542 361,91 84 6 579 844,16 542 450,78 144 6 579 623,21 542 269,22 204 6 580 192,38 542 187,80 25 6 580 155,80 542 360,42 85 6 579 848,26 542 456,37 145 6 579 633,97 542 265,42 205 6 580 201,65 542 186,97 26 6 580 165,40 542 360,09 86 6 579 298,56 542 528,99 146 6 579 640,42 542 263,43 206 6 580 209,92 542 187,13 27 6 580 177,32 542 359,42 87 6 579 256,16 542 534,60 147 6 579 647,37 542 260,95 207 6 580 219,02 542 186,80 28 6 580 189,90 542 358,27 88 6 579 255,96 542 533,87 148 6 579 652,34 542 258,96 208 6 580 223,99 542 186,80 29 6 580 199,33 542 356,78 89 6 579 244,37 542 491,17 149 6 579 660,61 542 256,31 209 6 580 229,95 542 185,64 30 6 580 207,44 542 355,29 90 6 579 235,27 542 455,42 150 6 579 665,41 542 254,16 210 6 580 238,22 542 182,50 31 6 580 217,04 542 353,13 91 6 579 250,50 542 450,78 151 6 579 672,86 542 253,00 211 6 580 245,67 542 177,87 32 6 580 222,67 542 350,82 92 6 579 258,27 542 447,97 152 6 579 679,81 542 252,18 212 6 580 256,43 542 169,26 33 6 580 230,11 542 345,69 93 6 579 266,88 542 444,82 153 6 579 684,12 542 251,85 213 6 580 272,55 542 157,06 34 6 580 236,90 542 339,73 94 6 579 283,76 542 439,03 154 6 579 690,90 542 251,85 35 6 580 239,88 542 336,42 95 6 579 292,53 542 435,06 155 6 579 697,36 542 252,01 Pindala 17,11 ha 36 6 580 243,52 542 331,29 96 6 579 305,11 542 430,43 156 6 579 701,99 542 251,68 37 6 580 247,16 542 324,83 97 6 579 316,70 542 425,13 157 6 579 707,95 542 251,68 38 6 580 248,82 542 320,70 98 6 579 329,11 542 419,17 158 6 579 712,58 542 250,85 39 6 580 250,64 542 315,90 99 6 579 343,18 542 412,39 159 6 579 717,55 542 249,20 40 6 580 251,30 542 312,26 100 6 579 357,74 542 403,78 160 6 579 724,00 542 245,72 41 6 580 250,47 542 307,79 101 6 579 371,31 542 394,68 161 6 579 728,47 542 243,07 Mäeeraldise teenindusmaa 42 6 580 248,65 542 303,81 102 6 579 381,74 542 390,70 162 6 579 737,08 542 238,77 piiripunktide koordinaadid 43 6 580 246,83 542 300,84 103 6 579 394,98 542 388,22 163 6 579 742,70 542 236,45 44 6 580 243,85 542 297,86 104 6 579 405,24 542 389,05 164 6 579 748,00 542 236,12 Nr X Y 45 6 580 237,56 542 293,06 105 6 579 411,86 542 389,71 165 6 579 753,13 542 237,61 1' 6 580 279,70 542 156,65 46 6 580 231,11 542 289,25 106 6 579 416,50 542 389,21 166 6 579 755,78 542 240,43 2' 6 580 297,17 542 397,06 47 6 580 222,67 542 285,61 107 6 579 423,94 542 388,22 167 6 579 759,25 542 244,90 3' 6 579 201,94 542 541,76 48 6 580 215,22 542 282,96 108 6 579 428,58 542 387,06 168 6 579 765,05 542 249,03 4' 6 579 161,33 542 456,77 49 6 580 208,93 542 281,47 109 6 579 435,03 542 384,42 169 6 579 772,33 542 249,86 5' 6 579 675,27 542 217,34 50 6 580 201,98 542 280,98 110 6 579 440,83 542 381,44 170 6 579 779,45 542 246,72 6' 6 579 944,50 542 188,31 51 6 580 197,84 542 280,64 111 6 579 447,11 542 377,63 171 6 579 793,85 542 239,76 7' 6 579 972,50 542 174,44 52 6 580 186,26 542 282,30 112 6 579 455,72 542 372,50 172 6 579 805,93 542 237,45 53 6 580 173,51 542 285,61 113 6 579 462,34 542 368,53 173 6 579 819,50 542 240,92 Pindala 24,58 ha 54 6 580 165,07 542 288,26 114 6 579 470,45 542 362,07 174 6 579 833,57 542 247,87 55 6 580 157,62 542 291,24 115 6 579 480,38 542 354,62 175 6 579 847,30 542 249,69 56 6 580 144,55 542 295,70 116 6 579 486,84 542 351,98 176 6 579 867,83 542 245,06 57 6 580 128,66 542 301,99 117 6 579 490,81 542 351,81 177 6 579 889,01 542 240,92 58 6 580 118,40 542 306,30 118 6 579 495,11 542 351,15 178 6 579 905,56 542 240,92 59 6 580 103,83 542 312,59 119 6 579 500,24 542 350,82 179 6 579 922,11 542 247,54 60 6 580 090,92 542 318,21 120 6 579 505,04 542 350,32 180 6 579 930,39 542 253,83 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Männiku XI liivakarjäär Koordinaatide tabel Saku vald, Harju maakond Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 4/4 Harju maakond, Tallinn, Silikatsiidi tn 8, 11216 Vello Kunman /Allkirjastatud digitaalselt/ [email protected] Mõõtkava OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 20.05.2020 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2974 /Allkirjastatud digitaalselt/  N S m m Männiku liivakarjäär 54 Läbilõige I-I' 71801:001:0182 54 Pa-629 52 Männiku liivakarjäär Pa-630Pa-386 52 Pa-397 Pa-633 Pa-632 Pa-232 Pa-631 51,09 Pa-381 Pa-634 Pa-389 71801:001:0182 50,34 Pa-152 50,33 50,39 50,54 50,65 Pa-365 49,94 50,02 50,05 50,12 50,13 50 Pa-333 Pa-349 49,24 49,49 50 Pa-317 Pa-269 Pa-285 Pa-301 Pa-206 Pa-222 Pa-238 48,34 48,54 48,54 Pa-254 48,04 48,04 47,64 47,64 47,84 48 47,54 47,44 48 Plokk 6 aT 46 46 Viimsi metskond 8 71801:001:0122 44 44 8,0 2587 8,5 42 42 Plokk 135 aT okk 7 aT 2588 Plokk 9 aT Plokk 65 aT 40 40 Plokk 65 aT 304 244 9,0 9,5 12,0 295 3 264 208 185 2180 1: 9,2 9,0 11,0 38 38 3 10,0 10,5 12,0 55 1: 1: 233 10,0 288 221 2618 12,5 2606 2070 13,0 2589 3 13,0 Pl 296 271 265 2612 2181 13,5 1036 14,0 11,0 237 305 56 368 13,9 36 245 12,0 12,5 12,5 186 36 12,0 12,5 190 13,7 14,5 15,5 234 15,0 2619 15,0 14,0 2607 2602 13,0 13,0 2595 2071 13,0 13,0 297 289 13,5 13,5 13,5 15,3 369 1037 34 13,5 16,0 16,0 16,5 34 13,5 13,5 13,5 306 16,5 17,0 2590 16,0 16,5 16,5 17,5 14,5 16,5 16,5 17,1 15,0 15,0 32 16,5 370 17,6 18,0 18,0 32 15,0 18,0 18,0 18,0 19,5 30 30 Pa-389 Puuraugu nr 50,05 Suudme abs kõrgus, m Mäeeraldise piir Pa-361 N 49,44 S Mäeeraldise teenindusmaa piir m Männiku polügoon Läbilõige II-II' Männiku liivakarjäär m 71801:001:0983 71801:001:0182 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 52 52 2180 Proovi number Pa-366 Pa-337 Külgneva mäeeraldise piir Sügavus maapinnast, m 12,5 Pa-362 Pa-363 Pa-364 Pa-365 50 49,34 49,54 49,49 50 Proovitud intervall, m 49,24 49,24 49,24 Külgneva mäeeralise teenindusmaa piir Viimsi metskond 8 14,0 Puuraugu sügavus, m Viimsi metskond 8 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 48 48 71801:001:0122 71801:001:0122 Uuringuaegne maapind 3,0 46 46 Uuringuaegne veetase 44 44 Eeldatav veetase maavara ammendamisel (42,93 m) 34 Märkused: 42 42 Kasvukiht 198 Plokk 65 aT Plokk 9 aT 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 9,0 40 40 2. Geoloogiliste läbilõigete koostamisel on kasutatud: 10,0 - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a, 35 Katendivall 38 199 38 (E.Kivimägi, EGF1944); 1: 196 68 3 12,5 - Aruanne Männiku liivamaardla (Tallinna maardla metsakvartalid nr 50 ja 64), 12,5 193 36 13,4 36 Orgaanikarikas liiv (S.Remmel, EGF3162); 13,5 190 679 13,5 13,5 14,5 14,5 - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest uuringutöö, 14,0 14,5 34 15,0 680 34 (S.Remmel, EGF3349); 15,0 16,0 16,0 Ehitusliiv - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,57,67,74-82,95 ja 96) täiendavatest uuringutööde, 16,5 16,5 32 32 (M. Põllumäe, E. Valt, M. Põllumäe, V. Jürgenson, EGF3436). 3. Katastriüksuse piir kattub mäeeraldise teenindusmaa piiriga. Saviliivmoreen 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kaldepiiranguvöönd Männiku XI liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Saku vald, Harju maakond I-I' ... II-II' Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 2/4 Pärnu mnt 234/238, 11624 Tallinn Vello Kunman /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000 [email protected] Mõõtkava V 1 : 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 20.05.2020 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2974 /Allkirjastatud digitaalselt/  Männiku liivakarjäär 35.22 78404:404:1150 Männiku VII liivakarjäär Silikaltsiidi tn 21 35.55 78401:101:4468 Plokk 51 aT 37.54 Plokk 115 aT 37.54 40.28 46.51 47 . 58 47. 85 43.38 38.66 2' 46. 47.34 38.06 Plokk 135 aT 1 33 39.05 2 3 47. 47.13 1' 47 60 .42 43. Katend 38 34.55 34.62 34.24 38.96 36.98 47.38 37.07 34.59 43. 213 47. 39.98 47. 47 38 34.86 . 40 43 27 40.15 35.64 34.35 36.68 34.13 37.98 34.77 47.37 47. 47. 37.56 46. 44 49 38 43 72 37.55 .38 35.98 34.26 34.79 47.25 36.13 46 N 37.67 35.99 207 39.63 30 43. 38.04 33.85 47. 47. 37 37.76 47.29 6 58040.72 200 Raku järv 35 46 33.63 33.58 35.78 36.37 36.15 43. 38.23 47. 47. 38 34 37 40.02 38.61 35.73 4 33.80 38.89 40.12 54 33.16 43. 47. 47. 38.22 202 46. 38 32 48 32.99 38.51 79 36.76 40.58 39.31 Kaardileht nr 6334 Tallinn 33.40 38.27 47. 43. 32.46 11 39 35.78 39.54 38.27 38.74 38.96 35.84 37.54 33.97 39.15 22 34.19 47. 196 23 39.30 43.39 39.41 43.35 43.88 43.74 32.63 38.05 37.44 Männiku liivakarjäär 53 47. 44.81 35.69 34.47 42.58 5 71801:001:0182 45. 34.30 40.54 62 40.13 Männiku liivakarjäär 69 37.72 36.50 44.78 47. 45. 32.93 75 192 78 43. 43. 38.92 38 88 36.03 34.45 46 46 36.19 Plokk 8 aT 4 .4 3 8 .3 48 38.92 6 36.53 35.18 67 14 38.80 33.59 Plokk 9 aT 45.82 47.28 38.52 36.40 48. 45 28 48.11 41.65 44 6 580 000 43 . 188 . 23 37 36.01 38.69 Männiku polügoon 47 38.73 44.55 37.86 38.14 4 38.51 3 4 37.82 71801:001:0983 .3 3 36.44 .5 38.01 6 8 1 36.44 7' Viimsi metskond 8 72 39.25 37.35 43. 43. 45.52 71801:001:0122 92 38.94 38 37.16 6' 181 45.71 39.69 46.85 49.32 36.23 39.19 35.48 38.94 37.21 40.35 35.24 37.80 38.01 37.37 75 39.13 48. 46.24 47. 43. 38.40 59 44. 80 38 33 49 34.96 37.98 40.27 48.79 39.67 48. 47. 35.30 38.42 37.97 52 82 47.45 37.41 81 38.66 85 176 36.17 43 46 43. 38.23 37.67 . 45 34.39 95 47 46.92 35.90 39 48. 48. 37.00 36.21 34.24 49 96 37.10 48 38.21 1 37.44 34.80 35.09 34.47 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 49. 49. 48. 35.40 10 16 27 49.39 172 46.61 39.45 37.68 6 579 800 43 9 1 43 .8 .3 2 34.08 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 49. 49. 37.89 22 13 46.68 35.90 48. 35.22 59 34.06 37.69 4 4 Külgneva mäeeraldise piir 3 3 .3 .9 9 1 36.06 45.91 35.82 40.00 47.61 Raku järv 39.51 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 166 34.41 49. 35.86 49. 00 07 Veekogu Männiku XI liivakarjääri piires 20,0 ha 34.53 39.54 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Kr uus 47.27 44.42 Keskmine abs veetase 42,93 m 34.89 36.87 Maardla piir (asendiplaanil) 39.00 36.52 38.32 Viimsi metskond 8 47. 49.67 67 46.76 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 39.19 71801:001:0122 158 47.51 49.86 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 40.23 36.29 38.56 48 44 . 499. 10 34.81 4 .423 5 38.60 38.77 37.81 Ranna või kalda piiranguvöönd 46 39.38 152 44.17 47 5' 48 33.94 . 49.34 56 49 . 49 . 48 90 92 39.55 49 49 .93 . II ja III kategooria kaitsealused liigi leiukoht 37 42.14 37.26 48 50 . .79 45 145 50 50 49 . 45.44 44 . . 41 48.10 14 42 38.60 35.63 49.53 37.58 Püsielupaiga piirangud 49 48.08 43.27 36.85 .65 50 53 50 49.85 .54 . 6 579 600 50 50 . 41.65 37.82 02 34.37 Avatud liivaga ala (4,9 ha) 50 64 50 50.43 . 35.71 55 . 38.32 138 37.64 48.79 37.46 50 50.59 45.58 .35 50 61 50.20 50 40.28 .48 50.82 . 50.22 130 43.31 36.73 36.26 37.62 50 50 68 50 . 38.07 12 36.90 . 47.64 57 . 34.93 35.66 50.24 125 48.46 45.31 41.75 34.85 50 50 . 7 50 .20 50.51 4 . 40 46 44 37.55 38.28 36.01 48.21 50.26 46 44.92 118 37.14 50 . 50.31 50 . 35.35 15 K 18 35.09 43.42 45 ru us 38.60 39.83 49. 50 . 78 50 45.59 .18 21 Männiku liivakarjäär 112 35.22 Plokk 6 aT 50.20 43. 43. 50 . 46.68 50 48 39 95 . 34.02 29 . 35 87 50.33 Plokk 7 aT 46.53 38.07 105 49 50 . . 33.86 50 47 43 44 .31 50 . 31 39 50.12 .88 6 579 400 . 50.04 13 47.19 39.85 33.07 39.09 542 200 Pi 46.11 nn 37.79 49 37.67 as 50 . 50 . 10 50 . 22 30 47.21 . 13 33.34 Männiku liivakarjäär 41.35 46.49 71801:001:0182 48 100 50 . .76 36.04 50 36.04 . 38.80 27 47.54 50 35 .24 49.98 38.10 33.82 45.96 37.09 44 48 33.99 . 50 . 74 50 36.35 .33 50 34 46.72 .33 38.69 50.27 50 46.01 49 39.77 Plokk 6 aT . 50.32 5 50 . 28 50 4 .25 50 36.50 33 86 .30 95 48.11 34.17 37.21 Plokk 7 aT 50.08 48 46.19 37.34 49 36.69 . 50 . 48 50 . 34 50 45 47 46 . 36.93 34 49 36.11 48.35 50.31 46.26 39.12 40.42 89 49 38.28 50 . . 88 50 57 .39 K 38.40 50 49 44 . . 29 84 ru 46.43 90 43. 43. us 39.57 38 56 37.14 Pi 43. nn 43. 38.92 37 49 Märkused: as 70 . 6 579 200 50 . 42 50 3' .89 92 50 49 .53 .76 542 400 36.84 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 49.69 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 37.14 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid on esitatud 46.83 graafilisel lisal 4/4). 33.37 Plokk 135 aT 4' 51.45 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Männiku XI liivakarjäär Korrastatud ala plaan Saku vald, Harju maakond 45.07 0 100 200 m Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 3/4 Pärnu mnt 234/238, 11624 Tallinn Vello Kunman /Allkirjastatud digitaalselt/ [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 27.05.2020 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2974 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad AS Silikaat kuulub AS Silikaat Grupp kontserni ja on kontserni tegutsevatest ettevõtetest vanim. AS Silikaat peamiseks tegevusalaks on liiva kaevandamine ja töötlemine silikaatkivide ja ehituseks vajalike kuivsegude (müürimört, krohvisegud jms) tarbeks. Täiendavalt müüakse kaevandatavat liiva teedeehitusse, ehitusse ja betoonisegude toomiseks. AS Silikaat on Männiku liivakarjääri aladel kaevandanud juba aastakümneid. Hetkel omab ettevõtte Tallinna-Saku liivamaardlas kaevandamislubasid Männiku liivakarjääris (kaevandamisluba nr KMIN-135), Männiku II liivakarjääris (kaevandamisluba nr KMIN-092) ning Männiku VIII liivakarjääris (kaevandamisluba HARM-148). Käesolevaga taotlusega soovib laiendada oma tegevust varasemalt kaevandatud, kuid ammendamata Tallinna-Saku liivamaardla aktiivse tarbevaru plokile 65 Raku järve lääneosas Männiku liivakarjääriga külgnevalt. Kaevadamise eesmärk on saada ettevõtte eesmärkide täitmiseks sobilikku ehitusliiva, ammendades seeläbi varasemalt avatud maardla osa. Raku järve puhul on tegemist kaevandamise tulemusel tekkinud veekoguga ja tööde jätkamine sügavuti tagab maavara säästliku kasutamise ja uute alade väiksema avamise mahu. Kaevandamise loa saamisega on tagatud soodsaim variant lähiümbruse teede korrashoiuks. Piirkonna liiva vajaduse katmine kaugematest piirkondadest ei ole keskkondlikult ega majanduslikult põhjendatav. Samuti on veealuse kaevandamise keskkonnamõju ja visuaalne reostus veepealse kaevandamise omast väiksem. Kuna tegemist on varasemalt kaevandatud, kuid ammendamata aktiivse tarbevaruga alaga, siis vastavalt keskkonnaministri käskkirja nr 610 punktile 4.1.3.5 ei ole vajalik varustuskindluse hindamine riigi huvi üle otsustamisel. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Männiku XI liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 8 (katastritunnusega 71801:001:0122) hõlmates endas Tallinna-Saku liivamaardla aktiivse tarbevaru plokki 65. Taotletav mäeeraldis asub Raku järve lääneosas. Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. Taotletav Männiku XI liivakarjäär külgneb idast ~50 m ulatuses Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga ning mäeeraldise lääneosas kattub püsielupaigaga kohati kuni 30 m ulatuses. Vastavalt Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjale püsielupaigaga kattuvalt veealust liiva ei kaevandata. Taotletava ala lääneosas kattub mäeeraldis Raku järve kaldapiiranguvööndiga (keskkonnaregistrikood VEE2006030). Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõikele 4 ei laiene maavara kaevandamise keeld maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal. Lähimad elamud asuvad taotletavast alast teisel pool Raku järve ja Männiku liivakarjääri mäeeraldist ~1,0 km kaugusel ning lähimad tööstushooned ~1,4 km kaugusel loodes Silikatsiidi tänaval. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Tallinna-Saku liivamaardla registrikaardi (nr 0109) kohaselt on uuritud maardlat 41 korral. Taotletaval alal on tehtud järgnevad uuringud: ‒ Aruanne Männiku leiukoha liivade järeluuringu tulemustest (S. Remmel, 1971, EGF 3162); ‒ Aruanne Tallinna liivamaardla varu ümberhindamisest (S. Remmel, 1981, EGF 3798); ‒ Tallinna-Saku liivamaardla varu revisjon (R. Sinisalu, 1996, EGF 5548). Tallinna-Saku liivamaardla geoloogiline tüüpläbilõige on uuringute alusel järgmine: ‒ 0,1 - 0,8 m, keskmiselt 0,5 m – kasvukiht; ‒ 2,0 - 28,5 m, keskmiselt 10,6 m – väga peene- kuni peeneteraline liiv; ‒ ülipeeneteraline liiv, täiteliiv. Kihi paksus taotletava mäeeraldise alal ulatus geoloogiliste uuringute ajal kuni ~20 meetrini, millest tänaseks on alles alumine, peenemateralisem, kuni ~9 m (keskmiselt 4 - 6 m) paksune osa. Maardlal levib segateraline pruun, kollane või hall päevakivi kvartsiitliiv, milles esineb kohati savi, aleuriidi või kruusa vahekihte või läätsi. Segateralise liiva lamamiks on maardla idaosas jämepurrurikas (lokaal) moreen või aluspõhjaline kivim. Liiva üldised näitajad on järgmised: peenusmoodul 1,3 - 2,6; savi- ja tolmuosakeste sisaldus kuni 5 %; kruusa (>5 mm osakesed) sisaldus 2 - 5 (kohati >15 %). Geoloogilistel läbilõigetel karjääri esindavate puuraukude originaalkirjeldused on lisatud taotluse digitaalsetele materjalidele. Taotletaval alal on varem kaevandantud ning seetõttu on järvepõhja tõenäoliselt ladestunud teataval määral suure savi- ja tolmusisaldusega materjali ja muda. Samuti võib olla põhja lükatud kattepinnast, ehitusjääke ja muud sodi. Seetõttu on äärmiselt raske olemasolevale geoloogilisele informatsioonile tuginedes tänapäeva standarditele vastavalt hinnata materjali kvaliteeti. Vastavalt 1996. a revisjonile, vastab materjal kunagiste geoloogiliste uuringute järgselt ehitusliivale esitatud nõuetele (peensusmoodul >1,3, savi- ja tolmuosakeste sisaldus <10 % ja kruusa sisaldus < 35 %). Senine praktika liiva kaevandamisel vee seest on näidanud, et protsess võimaldab pesemise teel vähendada peenemate osakeste sisaldust toodangus ning seeläbi saada kvaliteetset ehitusliiva. Eeldused kvaliteetse ehitusliiva esinemiseks alal on olemas. Materjali täpsed ja tänastele nõuetele vastav kvaliteet selgub pärast hüdrokaevandamise ja sertifitseerimisprotsessi alustamist. Karjääri ala piirkonnas levib viis põhjavee kompleksi, mis asuvad Kvaternaari, Ordoviitsiumi, Kambriumi ja Vendi setetes ning Proterosoikumi kristalsetes kivimites. Männiku piirkonnas mõjutavad veekompleksi põhjavee taset liivakarjäärid ja Raku tehisjärve vee pidev väljavool Ülemiste järve. Raku järve veetase on stabiliseerunud vastavalt +42,5...+43,0 m abs. (keskmine +42,7 m). OÜ Eesti Geoloogiakeskus andmetel Kvaternaari veekompleksis Männiku karjääride piirkonnas keemilise koostise muutusi ei ole. AS Tallinna Vesi andmetel näitavad pinnavee analüüsid, et vee kvaliteet Männiku järvistus on hea ja kaevandamine sellele kahjulikku mõju ei ole avaldanud. Maardla ümbruses asuv Männiku raba ei kuulu valdavalt järvistu valgalasse. Sealt voolab pinnavesi idast ja lõunast kraavide kaudu välja. Põhjavee vool karjääride suunas võib toimuda suuremalt alalt kui maapealne valgala, seda eriti Raku järvest lõuna poole jääval rabaosal. Kvaternaari veekompleksi all lasuva Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksis Männiku liivakarjääri piirkonnas alanduslehtrit ei ole. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletav Männiku XI liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,58 ha, sh mäeeraldise pindala 17,11 ha. Mäeeraldise piir on määratud lähtudes plokk 65 aT piirist, kinnistu Viimsi metskond 8 piirist ning külgneva Männiku liivakarjääri mäeeraldise piirist. Mäeeraldise teenindusmaa kattub kogu ulatuses Viimsi metskond 8 kinnistuga ning võimaldab vajalikus mahus rajada ka karjääri teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri. Plokk 65 aT jääb 0,01 ha suuruses osas ploki loodenurgas mäeeraldisest välja, kuna plokk ulatub väljapoole Viimsi metskond 8 kinnistut, millest on lähtutud mäeeraldise teenindusmaa piiri määramisel. Mäeeraldisega hõlmamata osas on plokk 65 aT varu 0,36 tuh m3, mis vastavalt määrusele ei arvestata taotletava varu koguse hulgast maha. Lisaks plokk 65 aT hõlmab taotletav Männiku XI liivakarjääri mäeeraldis ka osaliselt plokiga 135 aT. Plokk 135 aT puhul on tegemist jääkplokiga, mille osad on erinevates Tallinna-Saku liivamaardla osades. Männiku XI liivakarjääri mäeeraldisel jääb plokk 135 aT mäeeraldise põhjakülge kitsa ribana (540 m2 ulatuses) ning mäeeraldise kagunurka (16 m2 ulatuses). Vastavalt mudelarvutusele on mäeeraldise põhjaosas plokk 135 aT kattuvas osas liiva varu 2,5 tuh m3 ning kagunurgas 0,04 tuh m3. Vastavalt määrusele arvestatakse taotletava maavara määramisel mäeeraldise põhjaosas asuva plokk 135 aT mahtu. Liiva kaevandamisel Männiku XI liivakarjäärist tuleb kaevandamise käigus kujundada veekogule liiva looduslikule püsinurgale vastavad kaldad. Selle tõttu ei ole maavara kogu ulatuses kaevandatav. Samuti kattub taotletav mäeeraldis piiripunktide 153 – 169 vahelises alas Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga maismaa osaga (0,16 ha ulatuses), kus kooskõlas püsielupaiga kaitse-eeskirjaga kaevandatakse ainult ploki 65 aT veepealne osa. Nõlvatervikusse ja püsielupaigaga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 4.1 Männiku XI liivakarjääri taotletava varu kogus Plokk Pindala, ha Aktiivne tarbevaru, Kadu, tuh m3 Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 Plokk 65 aT 17,05 612 149 463 Plokk 135 aT 0,06 3 1 2 Kokku 17,11 615 150 465 Kaevandamisluba Männiku XI liivakarjääri mäeeraldisele taotletakse 15 aastaks keskmise kaevandamise aastamahuga 35 tuhat m3. Selliselt jõuab ammendada kaevandatava maavara ning korrastada kaevandatud ala. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Taotletav mäeeraldis asub varem kaevandatud alal ja seetõttu puudub katendi eemaldamise vajadus. Mäetööde alustamisel raadatakse teenindusmaal veekogu kallas ning alustatakse veekogu põhja sadestunud peenema materjali ja liiva pumpamisega kalda äärde. Pumpamise tulemusena moodustatakse kalda äärde täiendav maapind, mida hakatakse kasutama hüdropuistangu põhjana ning mille suurus määratakse kaevandamise projektis. Sisuliselt kogu kaevandatav varu asub veekogu põhjas, siis kasutatakse kaevandamiseks pinnasepumpa. Veega küllastunud liiv pumbatakse mööda torustikku hüdropuistangusse nõrgumiseks, kus liigvesi valgub kaevude kaudu tagasi veekogusse. Vajadusel paigutatakse tootmisahelasse sõel, mis eraldab liivast välja kruusa fraktsiooni, mis turustatakse eraldiseisvalt või kasutatakse tee korrashoiul. Puistangut kasvatatakse järk-järgult kõrgemaks, kasutades abitöödel buldooserit, mis lükkab vallid kaardi servale. Valmis hüdropuistang jäetakse 3 kuni 4 nädalaks nõrguma ja alles seejärel saab asuda seda laadima. Liiva laadimine hüdropuistangust tarbijale toimub ekskavaatorite ning laaduritega ja väljavedu toimub kalluritega. Kogu hüdropuistangus olev materjal turustatakse. Hüdropuistangu aluse materjal turustatakse kõige viimases etapis. Kaevandamise käigus ei teki jäätmeid ega jääke. Hüdropuistangust tagasi voolav peenmaterjal on pidevas tsirkulatsioonis ja settib kaevandamise lõpetamisel veekogu põhja moodustades kaevandamiseelsele sarnase pinna. Arendaja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid on hinnatud Tallinna-Saku liivamaardlas mitmel korral („AS Baltifalt, OÜ C.B.A., AS Kiirkandur ja AS Teede REV-2 taotletavatel mäeeraldistel Tallinn-Saku liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2004, „AS Silikaat taotletaval Männiku 2 mäeeraldisel Tallinna Saku liivamaardlas kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2005 ja Tallinna-Saku liivamaardla Männiku liivakarjääri süvendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2014, „Tammemäe V liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2016) ning nende kohaselt liiva kaevandamine allpool veetaset vee kvaliteedile ja veetasemele olulisi muutusi kaasa ei too. Tallinn-Saku liivamaardlas on tööstuslikult kaevandatud juba ligikaudu 55 aastat ja kujunenud veekogude kvaliteet on hea, siis ei ole otsest põhjust eeldada selle halvenemist ka tulevikus. Taotletav ala asub vahetult Männiku liivakarjääri idaosa kõrval ja sellega haakub kõige lähemalt Männiku liivakarjääri sügavuti laiendamise käigus läbi viidud keskkonnamõju hindamine, mille tulemused sobivad ka käesoleva taotluse hindamiseks. Tehtavate mäetöödega süveneb Raku järv, mis võib mõjutada veekvaliteeti ja veekogude veetaset. Vahetult kaevandamiskohas muutub vesi häguseks kõige peenematest tolmu- ja saviosakeste fraktsioonidest. Need peenosad pärinevad sellest samast kaevandatavast materjalist. Häguse vee levik ehk settimine veekogu põhja tagasi toimub hinnanguliselt kuni ~50 meetrise raadiusega alas. See tegevus ei lisa reostust veekogusse. Toimub samast keskkonnast pärit oleva materjali tagasisettimine. Arvestades, et tegevus toimub väikesel osal Raku järvest ning tuginedes piirkonna kaevandamise ja veetaseme mõõtmiste ajaloole ei ole põhjust eeldada, et veekogu süvendamine mõjutaks veetaset. Raku järve veetase ja selle kõikumine jääb peamiselt sõltuma ilmastikust. Mäeeraldise alal suureneb vaid Raku järve sügavus. Kuivõrd Raku järve pindala ei laiendata ei ole ette nähta tänasest erineva mõju tekkimist Männiku rabale ja Männiku harjutusväljale. Seoses veealuse varu kaevandamisega suureneb naftasaadustega veereostuse oht. Vee reostuse vältimiseks tuleb jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit ja nende remonti teha selleks vastavalt ettevalmistatud kohas. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ning vees tekkinud reostus kokku püüda ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Erilise tähelepanuga tuleb teha pinnasepumba hooldamist ning tankimist veekogul. Pinnasepump peab olema varustatud esmaste õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas/vesi kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Tallinna-Saku maardla näol on tegemist alaga, kus paikneb erinevaid tööstuslikke müraallikaid. Suurimateks müraallikateks on aga teed nagu Tallinn-Viljandi maantee, Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ja Valdeku tee. Karjäärides on müraallikateks kõik nendes töötavad masinad ja seadmed. Männiku XI liivakarjääris eeldatavalt töötavad masinad ja seadmed koos nende tekitatavate helivõimsustasemetega on toodud tabelis (tabel 6.1). Tabel 6.1 Männiku XI liivakarjääris kasutatavd masinad ning nende tekitatavad helivõimsustasemed Müraallikas Protsess Helivõimsustase LwA, dB Pinnasepump-süvendaja Kasuliku kihi kaevandamine 113 Kasuliku kihi Ekskavaatorid 100 - 105 kaevandamine, laadimistööd Rataslaadurid Laadimistööd 105 - 110 Eriotstarbelised tööd, Buldooser 107 planeerimistööd Tabeli 6.1 järgi põhjustab karjääri tööprotsessidest kõige suuremat helivõimsustaset pinnasepump-süvendaja, mille LwA on kuni 113 dB. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga: L pA = LwA − 20 log r − 8dB Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m kaugusel pinnasepump-süvendajast on müratase 113 – 20log100 – 8 = 65 dB ja 200 m kaugusel 59 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt mitu masinat, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.1. Joonis 7.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral Seega, kui karjääris töötavad samaaegselt nii pinnasepump-süvendaja kui ka rataslaadur, siis näiteks 100 m kaugusel on müraallikate liidetud müratase 66,8 dB. Kolmanda müraallika liitumisel (ekskavaator) oleks müraallikate erinevus juba 10 dB, seega liituks summaarsele müratasemele veel ~0,5 dB. Järgnevate müraallikate liitumisel oleks mürataseme kasv juba väiksem. Tulenevalt hüdrokaevandamise iseloomust töötavad pump ja laadimisseade erinevates karjääri osades. Laadimisel kasutatakse peamiselt ühesuguseid masinaid. Arvestades taotletava mäeeraldise paiknemist töötavate liivakarjääride ja Männiku harjutusvälja vahelisel alal, siis ei ulatu karjääris töötavate masinate müra tundlike objektideni. Lisaks karjääris toimuvale tegevusele tekitab müra ka toodangu väljavedu. Väljaveost tingitud müra suurus tundliku objekti juures sõltub enamasti liiklusintensiivsusest ja tundliku objekti kaugusest müraallikast ehk väljaveoteest. Näiteks Männiku liivakarjääri karjääriväline transport põhjustab maksimaalselt 0,4 dB mürataseme kasvu võrreldes olukorraga kus väljavedu ei toimuks. Sellist vahet inimese kõrv ei taju. Analoogselt müraga põhjustab kavandatav tegevus, eelkõige transport, mõningast tahkete osakeste emissiooni, mis võib vähesel määral piirkonna fooni suurendada. Liiva kaevandamisel on peamisteks tolmuallikateks ammutamis- ja laadimisprotsessid, materjali sõelumine ning transport. Ka veepealses osas on liiv looduslikus olekus niiske ja selle liigutamisel erilist tolmu ei eraldu. Samuti säilitab materjal piisaval hulgal niiskust laadimis- ja sõelumisprotsessideks, mistõttu tekkivad tolmu heitkogused on minimaalsed. Ainus märkimisväärne tolmutekitaja võib olla transport. Tolmu teket liiva laadimisel sarnase tehnoloogia ja tegevuse korral nagu on planeeritud Männiku XI liivakarjääri mäeeraldisel, on hinnatud Massiaru II liivakarjääri KMH aruandes, kus on leitud peenosakeste leviku modelleerimisega, et ekskavaatori ja frontaallaaduriga liiva laadimisel on arvutuslik hetkeline peenosakeste (PM10) heitkogus 0,0132 – 0,0176 g/s. Arvestades Männiku XI liivakarjääri kogu tööaega (7 päeva nädalas, 8 h päevas), kujuneb aastaseks peenosakeste heitkoguseks 138,4 – 184,5 kg. Reaalselt aga ei toimu kaevandamist karjääris kogu aasta vältel ning samuti ei toimu kaevandatud liiva laadimist kogu karjääri töötamise ajal. Arvestades Massiaru II liivakarjääri KMH raames teostatud peeosakeste modelleerimise tulemusi ja kohaldades neid Männiku XI liivakarjääri tingimustesse, siis ei ole Männiku XI liivakarjääris kaevandamiseks vajalik õhusaasteluba. Erinevalt mürast on tahkete osakeste levik kergesti tõkestatav. Transpordist põhjustatud tahkete osakeste tekke vähendamiseks on levinumad ja efektiivseimad leevendusmeetmed järgnevad: ‒ teede niisutamine (efektiivsus kuni 90%); ‒ teede töötlemine kloriididega (peab kasutama koos niisutamisega); ‒ koormate katmine või niisutamine; ‒ kõva katte rajamine karjääri väljaveoteele (efektiivsus üle 90%); ‒ rataste pesu (toimib ainult koos kõva kattega). Niisutamiseks vajalik tehnika on arendajal olemas. Taotletav mäeeraldis kattub lääneosas 0,16 ha suuruses osas Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga. Tulenevalt selle kaitse-eeskirjast ei kaevandata püsielupaigaga kattuvas osas veealust maavara. Mäeeraldise teenindusmaa kattumisega kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga arvestatakse kaevandatud maa korrastamisel, jättes teenindusmaa avatud liivaga alaks, kuhu peale kaevandamist on kõredel võimalik oma elukohta laiendada. 7. Kaevandatud maa korrastamine Kuna taotletav Männiku XI liivakarjäär asub Raku järves, siis kujuneb maavara ammendamisel alale sügavam veekogu (graafiline lisa 3/4). Seega taandub korrastamine otseselt stabiilsete ja ohutute kallaste kujundamisele. Kavandatav nõlvus on 18°. Kuna veekogu põhja hilisem silumine on väga keeruline tuleb kaevandamise käigus tagada võimalikult tasane veekogu põhi. Mäeeraldise teenindusmaal olevad puistangud tuleb teisaldada ning likvideerida kõik kaevandamisega seotud rajatised. Tervikuna on väljatöötatud alal kasutus joogiveeallikana, mille režiim kujuneb vastavalt veekaitse- ja sanitaartsoonide nõuete järk-järgulisele rakendamisele. Männiku XI liivakarjääri korrastamisel tuleb arvestada mäeeraldise teenindusmaa osalise kattumisega Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga. Peale maavara ammendamist mäeeraldiselt tuleb püsielupaigaga kattuvas osas korrastada mäeeraldise teenindusmaa kõrede elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ning alal bioloogilist korrastamist teha ei tohi. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Eeldatav korrastamistööde maksumus projekteerimiseks ja kaevandamise käigus tekkiva veekogu nõlvade kujundamiseks on 1 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise korrastamiseks kokku 25 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Vello Kunman / allkirjastatud digitaalselt / AS Silikaat Juhatuse liige Seletuskirja koostas 12.08.2020. a Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener