Kaitseministeerium Teie 03.07.2020 nr SIM/20-0811/01
Sakala 1
15094 Tallinn Meie 07.07.2020 nr K-0.5-7/20/14502
Politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ja
tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Kaitseliidule esitati politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ja tulumaksuseaduse
muutmise seaduse eelnõu arvamuse avaldamiseks. Nendime, et eelnõus toodud põhimõtted on
täpsustunud võrreldes politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduseelnõu
väljatöötamise kavatsusega.
Vaatamata sellele ei saa me nõustuda eelnõu seletuskirjas tooduga selles osas, et
ebasoovitavate mõjude risk riigi julgeolekule ja välissuhetele on väike. Eelnõu väljatöötajad
tõdevad, et suureneb küll riigikaitselise teenistuskohal olevate ja sellega võrdsustatud staatusega
isikute arv Politsei- ja Piirivalveametis, ent arvestades selle isikute hulga suurust, on mõju
Kaitseväe ja Kaitseliidu võimetele, sh moodustada sõjaajaüksusi, väheoluline. Meie silmis
muudatused panevad kaitseliitlased, kes on siiani olnud ka abipolitseinikud, valiku ette, mille
tulemusena väheneb abipolitseinike hulk igapäevase turvalisuse tagamisel.
Avaldame soovi näha analüüsi, milline on maksimaalne isikute arv uue loodava üksuse juurde, et
see ei mõjutaks oluliselt Kaitseväe ja Kaitseliidu võimekust. Seletuskirjast leiab viite, et hetkel on
planeerimise aluseks eeldus, et aastas liitub reserviga kuni 300 inimest. Kuid jääb küsimus, et
mis on ligikaudsekski maksimaalseks vajaduseks loetud. Eelnõu seletuskirjas on vaid toodud, et
kui suur hulk inimesi reservi värvatakse ja ette valmistatakse, on Politsei- ja Piirivalveameti
peadirektori otsustada. Kuna paratamatult toimub ressursside (ümber)jagamine, siis soovib
Kaitseliit olla täpsematest eesmärkidest teadlik.
Kaitseliidu üheks ülesandeks on vajadusel olla kaasatud Politsei- ja Piirivalveameti tegevusse (vt
eelkõige Kaitseliidu seaduse § 4 lg 2; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 144 „Kaitseväe ja
Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde
tegemisse kaasamise kord“ jne). Kaitseliit on aastaid panustanud selles osas väljaõppesse ning
on valmis jätkuvalt kaasuma. Ühtlasi on Kaitseliidu üheks põhiliseks ülesandeks anda
tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet. Kaitseväelist väljaõpet saanud ning sõjaaja ametikohtadele
määratud kaitseliitlastest moodustub Maakaitsevägi, mis sõjaajal on Kaitseväe koosseisus.
Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS
Samas on Kaitseliidul vabatahtlikke,
10142 Tallinn
kellel puudub717
Referent
vastav
9005
sõjaaja ülesanne ning keda saab ja
ak EE461010022002422007
Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9098 viitenumber 62020100012 saaja
www.kaitseliit.ee E-post
[email protected] Kaitseliit
Samas on Kaitseliidul vabatahtlikke, kellel puudub vastav sõjaaja ülesanne ning keda saab ja
tulebki kaasata teiste ülesannete lahendamisesse.
Eelnõust selgub, et Siseministeerium on loomas analoogset vabatahtlikke organisatsiooni oma
valitsemisalasse, mis tundub ülearuse dubleerimisena. Eriti arvestades kaasnevaid kulusid –
väljaõppele, logistikale ja valmidusele süsteemide väljaarendamiseks. Kaitseliit näeb siin koostöö
kohta Siseministeeriumi valitsemisalas olevate ametkondadega.
Paljuski on regulatsioonide väljatöötamisel aluseks võetudki Kaitseliidu tegevust reguleerivates
õigusaktides toodud põhimõtteid.
Ühtlasi leiame, et eelnõus ei ole vaatamata kõigele piisavalt põhjalikult sisustatud nii kriisi mõiste
kui ka kriisi ajal kaasamine. Leiame, et jätkuvalt ei tule küllaldasel määra välja, et kuidas erineb
kriis juba olemasolevast hädaolukorra-, erakorralise seisukorra-, riigikaitseseaduse ja
korrakaitseseaduses kirjeldatud kriisidest.
Lugupidamisega
[allkirjastatud digitaalselt]
Eero Rebo
Kolonel
Peastaabi ülem
Kristiina Puurand 717 9023
[email protected]
2 (2)