Aavo Kärmas Teie 18.03.2020
Tuuleenergia Assotsiatsioon Meie 16.07.2020 nr 15-1/1974-3
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringu põhilahendusele
esitatud ettepanekutele
Austatud härra Kärmas
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium tegi
koostööd vastava valdkonna ametkondadega ja saadab Teile oma kirjalikud seisukohad.
Rõhutame, et vastused on antud veebruar-märts 2020.a avalikustatud planeeringu
põhilahenduse baasil, arvestades nende täiendustega, mille sisse viimine on enne avalikke
arutelusid asjakohane olnud. Lahendusse viiakse avalikustamise tulemused sisse tervikuna
peale avalikke arutelusid.
1. Tegite ettepaneku suurendada Eesti tuuleenergia ambitsiooni sh indikatiivset mahtu
aastaks 2050 1700MW-lt vähemalt 4500 MW-ni (soovitavalt 6500MWni).
Selgitame, et oleme indikatiivset mahtu mereala planeeringus kajastanud vastavalt Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) sisendile. Teie ettepanekust lähtuvalt
tegime täiendavat koostööd MKM-iga ja nende seisukoht on, et indikatiivset mahtu võiks
tõesti suurendada ning tuua välja, et indikatiivne maht on 4500 MW. Seega arvestame Teie
ettepanekuga ja täiendame materjale vastavalt.
2. Soovitasite planeeringust välja võtta Eleringi hetkehinnangu ühenduste kohta ja
markeerida selgemalt merevõrgu arenduse ettevalmistamist.
Viitame, et tegime Teie ettepanekust lähtuvalt koostööd nii MKM-i kui Eleringiga. Lisaks
Teile tegid mitmed teised huvigrupid samuti erinevaid ettepanekuid mereala planeeringu
kaableid käsitlevasse peatükki. Lähtuvalt koostööst ja erinevatest ettepanekutest oleme
materjale täiendanud ja merevõrgu ning alternatiivsete lahenduste (nagu vesinik) võimalusi
selgemalt välja toonud. Sellele vaatamata on Eleringi hinnangul siiski ühe sõltumatu osa
võimsuse välja toomine vajalik. Seega oleme Teie ettepanekuga arvestanud osaliselt,
hetkehinnangu sõnastust on täpsustatud, kuid mitte täies osas välja võetud ja merevõrgu
temaatikat on selgemalt välja toodud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
3. Tegite ettepaneku merealade planeeringus markeerida ka hetkeseisuga olemasolevad
tuuleenergia alade kõrgusepiirangute vahemikud, kuid siduda need võimalike kõrval
tingimustega.
Viitame, et tegime Teie ettepanekust lähtuvalt Kaitseministeeriumiga täiendavat koostööd.
Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole võimalik mereala planeeringus kõrguspiiranguid välja
tuua, sest mereala planeering on avalik dokument, kuid riigikaitselistest ehitistest tulenevad
kõrguspiirangud kaardile kantuna ei ole avalik info. Kaitseministeerium on avalikult
selgitanud, et mereala planeeringus esitatud arendusaladele on võimalik püstitada vähemalt
150m kõrguseid elektrituulikuid ning iga elektrituuliku lubatav kõrgus selgub konkreetse
hoonestusloa menetluse käigus ehk planeeringu elluviimise etapis.
4. Tõite välja, et teadaolevalt on ka osad tuuleenergeetika alad Läti õhuruumis. Sellest
tulenevalt on ettepanek vastavad alad ka eraldi markeerida kuna nendel aladel
tegutsemine toob arendajatele eeldatavasti kaasa ka täiendavaid kooskõlastamisi Läti
institutsioonidega. Lisaks küsisite, kas ja kuidas on Eesti riik vastavat koostööd Lätiga
planeerinud toetada.
Esmalt selgitame, et mereala planeeringu koostamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest
ja kooskõlastusõigust mereala planeeringuga anda ei saa. Seega ei ole antud teema mereala
planeeringu osa ja selle markeerimine asjakohane. Teie küsimusele vastamiseks tegime
koostööd MKM-iga, kelle seisukohale ka vastamisel tuginema peame. MKM-i seisukoht on,
et keskkonnamõjude hindamise käigus saadab Keskkonnaministeerium kõikidele projekti
poolt puutuvust omavatele liikmesriikidele projekti tutvustava kirja, kus liikmesriikidel on
võimalus antud projekti kohta arvamust avaldada, lisaküsimusi küsida ja ettepanekuid esitada.
5. Viitasite, et jätkuvalt on ebaselge, kas ja millisel mahus on plaanitud looduskaitseala
moodustamine merealade planeeringus välja toodud tuuleenergeetika alal. Selleks, et
vältida segadust ning arendajate ootusi, soovitame võimaliku ala märgistada kui
„potentsiaalne avamere looduskaitseala“.
Selgitame, et täiendavaid kaitstavaid loodusobjekte mereala planeeringuga ei kavandata.
Kaitsealade moodustamine toimub mereala planeeringust eraldiseisva protsessina kooskõlas
looduskaitse seaduses sätestatuga. Ühtlasi juhime Teie tähelepanu asjaolule, et
merekaitsealade moodustamisega seotud tegevused ei kuulu Rahandusministeeriumi
pädevusse, vaid vastav sisend peab tulema Keskkonnaministeeriumilt. Meile ei ole
käesolevaks hetkeks konkreetseid sellesisulisi ettepanekuid Keskkonnaministeeriumilt
laekunud. Seetõttu ei ole võimalik meil vastavat ala markeerida ja Teie ettepanekut arvestada.
6. Tõite välja, et mõistate osade inimeste soovidest tulenevalt tekkinud vajadust
vähendada visuaalset mõju (5.6.4 tingimused p6, p7 p9) aga kindlasti ei näe Te
vajadust seda seada tingimuseks nagu on hetkel merealade planeeringus tehtud.
Arvate, et visuaalne mõju, sh kas ja milliseid vaatekoridore, tuuleparkide paigutust
jms peab arendaja rakendama võiks selguda kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga
ühisel koostööl.
Selgitame, et antud juhul on planeeringule koostatud laiapõhjaline mõjude hindamine, mille
üheks osaks on sotsiaalsete mõjude hindamise osana ka meretuule parkide visuaalsete mõjude
hindamine. Visuaalsete mõjude hindamisel on strateegilisele tasemele kohaselt
2
argumenteeritult mõjud hinnatud ja leevendusmeetmed määratud (vt täpsemalt siit ptk
4.4.1.6), mis on kantud planeeringusse. Seega ei ole tegemist inimeste soovidele põhinevate
tingimustega, vaid selgelt mõjude hindamise tulemuste ja leevendusmeetmetega. Juhime
tähelepanu, et juba praegu on vaatekoridori temaatikat kajastavas tingimuses välja toodud
kohaliku omavalitsuse kaasamise kohustus eesmärgil, et vaadete temaatika täpsemal
lahendamisel oleks võimalik vajadusel arvestada ka kohalike huvidega. Lähtudes eeltoodust
leiame, et selles osas, mis puudutab kohaliku omavalitsuse kaasamist protsessi oleme Teie
ettepanekuga arvestanud.
7. Viitasite, et kuigi alles hetkel on toimumas läbirääkimised Veeteede Ametiga on juba
seatud merealade planeeringus selged tingimused nt p10 meresõiduohutuse
tagamiseks ei paigutata tuulikuid laevateedele, sh rahvusvahelisele laevateele ja
ankrualadele. Soovite kompromissi leidmist veeliiklusalade kasutamiseks ka
tuuleenergia arendamiseks nagu on 5.6.4 tuuleenergeetika suunistes p4 mainitud:
tuuleenergeetika arendamisel on soovitav eelistada veeliiklusaladest väljaspool
olevaid alasid. Vajalik on koostöö Veeteede Ametiga veeliikluse ajakohaste andmete
kasutamiseks. Ettepanek on võtta välja p 10 ning jätta suunis p4 sisse, mis tagab
paindlikkuse ning lahendusele orienteerituse.
Esmalt selgitame, et planeeringu koostamisel on lähtutud erinevate huvide tasakaalustamise
põhimõttest, mis on ka PlanS üks alusprintsiipe (PlanS § 10). Mereala planeeringus on tehtud
selge vahe laevateede ja veeliiklusalade osas. Laevatee on veetee osa, mis on veeliikluseks
sobivaim ja navigatsiooniteabes avaldatud ning vajadusel looduses tähistatud. Laevatee
asukoht on enamasti tingitud looduslikest oludest, mistõttu selle muutmine põhjustaks
laevaliiklusele olulisi häiringuid või muudaks selle toimimise võimatuks. Ükski praegusel
hetkel navigatsiooniteabes ja looduses tähistatud laevatee ei kattu planeeringus määratud
tuuleenergeetika aladega. Kuid see ei välista, et tulevikus sellist kattumist ei pruugi aset leida.
Seetõttu on ka viidatud tingimus p10 mereplaneeringus määratud ja seda ei ole meretranspordi
huve arvestades asjakohane muuta.
Veeliiklusalad on mereala planeeringuga määratud. Need on intensiivselt veeliikluseks
kasutatavad alad, mis ei ole avaldatud navigatsiooniteabes. Alad on määratud koostöös
Veeteede Ametiga (metoodika vt seletuskiri ptk 5.4.1) ja arvestades vajadusega võimaldada
ka teisi merekasutusi. Seetõttu on ka viidatud suunis p 4 mereplaneeringus määratud ja seda
ei ole meretranspordi huve arvestades asjakohane muuta.
Ühtlasi viitame, et Veeteede Amet tegi mereala planeeringu avalikul väljapanekul samuti
ettepanekuid, millest lähtudes on täpsustatud tuuleenergeetika alade piire. Täpsemad
selgitused ja põhjendused on kajastatud täiendatud mereala planeeringu materjalides ja saame
neid selgitada avalikel aruteludel.
8. Viitasite, et tingimuses p11 on kirjutatud: tuulikud ei tohi põhjustada riigikaitseliste
õhu- ja mereseiresüsteemide töövõime vähendamist, vajadusel tuleb välja töötada ja
rakendada kompensatsioonimehhanisme. Palusite täpsustada, kuidas arendajal on
võimalik eelnevalt teada, kas ja millist mõju tuulikud võivad põhjustada riigikaitseliste
õhu- ja mereseiresüsteemidele. Kas on võimalik saada infot, millistele tingimustele
peavad pargid vastama, et mainitud mõju ei tekiks? Täiendavalt, kuidas on plaanitud
võimalike mõjude korral kompensatsioonimehhanismide välja töötamine ja kes tasub
vastavate mehhanismide eest?
3
Viitame, et tegime Teie ettepanekust lähtuvalt Kaitseministeeriumiga täiendavat koostööd
ning peame siinkohal lähtuma Kaitseministeeriumi sisendist. Kaitseministeeriumi hinnangul
ei ole arendajad riigikaitse eest vastutavad, mistõttu neil puudub põhjendatud teadmisvajadus
tuulikute mõjude osas riigikaitselistele ehitistele. Vastav pädevus on Kaitseministeeriumil.
Kaitseministeerium on seisukohal, et mereala planeeringus toodud tuuleparkide
arendusaladele on võimalik rajada tuuleparke selliselt, et puuduks mõju riigikaitselisetele
ehitistele. Tuuleparkidele võivad rakenduda teatavad piirangud nagu näiteks kõrguspiirangud,
kuid vähemalt 150m kõrguste elektrituulikute rajamine on võimalik.
Kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine ei ole mereala planeeringu ülesanne, mistõttu
ei ole võimalik käimasoleva planeeringuga nimetatud murekohta lahendada. Tingimus on
välja toodud sõnastuses asjakohane.
9. Teete ettepaneku tuuleenergeetika ptk-s p 13 muuta KMH koostamise suuniseks mitte
aga tingimuseks.
Selgitame, et vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on
tuuleelektrijaama püstitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. Mõjuhindamise roll
strateegilise planeerimisdokumendi hindamisel on Eesti mereala planeeringu koostamisel
vaadata potentsiaalsete tuuleenergeetika alade kattuvust kaitstavate loodusobjektidega ja
looduslikult tundlike aladega, et välistada projekti tasandil tekkivaid konflikte ning
minimeerida kaasnevaid keskkonnamõjusid. Mõjuhindamine tegi ettepanekud juba
strateegilisel tasandil olulisemaid eluslooduse tundlikke alasid vältida lähtudes vältimis- ja
ettevaatuspõhimõttest. Juhtudel, kus mereala kaardistus eluslooduse osas vajab täpsustamist
ning kavandava tegevuse mõju sõltub tehnilistest lahendustest, lisati planeeringulahenduse
tingimustesse, et loa menetluse etapis tuleb vastavaid uuringuid täpsustuda või täiendavalt
läbi viia. Läbi selle välistati planeeringu elluviimisega kaasnevad olulised mõjud. Seega ei saa
need olla suunised, mille järgimine on soovituslik, vaid peavad olema tingimused, et välistada
oluline mõju. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada.
10. Tegite ettepaneku kajastada Loode-Eesti meretuulepargi ala Eesti mereala
planeeringus tuuleparkide arendamiseks sobiva asukohana ning lisada ka võimalikud
kaablikoridorid Loode-Eesti meretuulepargile.
Selgitame, et hoonestusloa taotluste info on planeeringu koostamisel taustainformatsioon ja
ei ole planeeringulahenduse osa. Loode-Eesti meretuulepargi projekti käsitletakse mereala
planeeringus samamoodi nagu kõiki teisi hoonestusloa taotlusi, mis on esitatud enne
01.07.2015 (vt täpsemalt mereala planeeringu ptk 4.3). Enne 01.07.2015 esitatud
hoonestusloa taotluste menetlemine, sh otsustamine, viiakse läbi vastavalt hoonestusloa
taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktides, eelkõige Veeseaduses, ette nähtud nõuetele.
Juriidilistel põhjustel puudub neil otsene seos mereala planeeringuga. Samasugune on
lähenemine ka kõigi muude hoonestusloa taotluste puhul, sh nende puhul, mille hoonestusloa
taotlused asuvad üleriigilise mereala planeeringu alal.
Mereala planeering, strateegilise riikliku tasandi ruumilise arengudokumendina, ei määra
perspektiivsete kaablite ning torujuhtmete konkreetseid ruumilisi asukohti. Planeeringu
suurest üldistusastmest tulenevalt ja põhjusel, et pole teada tulevikus kõikvõimalike
kavandatavate kaablite ja torujuhtmete võimalikud asukohad, pole otstarbekas kaablite ja
torustike konkreetsete asukohtade määramine, vaid hoonestusloa etapi jaoks tingimuste
määramine. Kaablite ja torujuhtmetega seonduv selgub hoonestusloa menetluse käigus, mille
läbiviimisel tuleb arvestada ka mereala planeeringus määratud tingimusi. Konkreetse asukoha
4
leidmine hoonestusloa etapis, arvestades mereplaneeringu tingimusi, ei ole tingimata mereala
planeeringut muutev tegevus.
Eelpool toodust erandiks on planeeringuga kavandatud tuuleenergeetika alade põhimõttelised
ühenduskoridorid, kuna tuulenergeetika teema on uutest merekasutustest ainuke, mille puhul
sõltub otseselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade osas planeeringu elluviidavus
mh tehnovõrkude lahendusest ning seeläbi aitab täita Eesti riigi taastuvenergeetika alaseid
eesmärke. Seetõttu oleme seda teemat lahendanud kõikidest teistest kaablitest ja
torujuhtmetest erinevalt.
Kokkuvõttes mereplaneeringuga planeeritavate tuuleenergeetika alade ühendusi reguleerib
ptk 5.6.5 ja ülejäänud ühendusi ptk 5.7. Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohane viidatud
arendusala sarnaselt mereplaneeringu tuuleenergeetika lahendusega käsitleda ja seetõttu ka
Teie ettepanekuga arvestada.
11. Tegite ettepaneku lisada täiendavad innovatsioonialad ka Ala 1 piiresse ja / või
lähedusse, kus selleks on olemas head eeldused (mere sügavus, näiteks Ruhnu süvik)
ning samuti ökonoomse võrguühenduse võimalus.
Selgitame, et alale nr 1 on määratud tingimus, mille kohaselt võib alale rajada selliste
vundamendilahendustega tuulikud, millega kaasnevad keskkonnamõjud on samaväärsed või
väiksemad gravitatsioonivundamentidel tuulikute rajamise mõjudega. Innovatsioonialadele
on määratud tingimus, mille kohaselt rajatakse sinna eelkõige ujuvvundamentidel tuulikuid.
Ujuvvundamentide mõju keskkonnale on samaväärne või väiksem käesoleva
planeeringulahenduse aluseks oleva gravitatsioonivundamentidel põhineva tehnoloogiaga.
Seega ei ole otstarbekas ala nr 1 sees näidata eraldi ala innovatsiooniks ja sätestada
innovatsiooniala kasutusele võtuks eraldi tingimusi, kuna innovatsioon alal nr 1 on lubatud ka
praegu määratud tingimusi järgides.
Ruhnu süviku kohal paikneb viigerhüljestele oluline toitumis- ja sigimisala (mereala
planeeringu alusuuring „Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang“1). Liivi lahe piirkonnas on
meretuuleparkide arendamiseks määratud suhteliselt suur mereala (sh arvestades kehtiva
Pärnu ja Läti mereplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendusalasid). Lisaks erinevatele
liikidele avalduva mõju hindamisele, tuleb mereala planeeringus hinnata ka koondmõjusid ja
kumulatiivseid mõjusid ning lähtuda vältimis- ja ettevaatuspõhimõttest. Mereala
planeeringuga ette nähtud tuuleenergeetika alade kavandamisel on arvestatud nii oluliste
rändekoridori kui ka liikide jaoks tundlike aladega, et vältida olulise ebasoodsa mõju
avaldumist. Ruhnu süvikule ala juurde määramisel ei oleks arvestatud liikide jaoks tundliku
alaga ja suureneksid koondmõjud ning kumulatiivsed mõjud. Lähtudes eeltoodust ei ole
võimalik Teie ettepanekuga arvestada.
12. Tegite ettepaneku lisada täiendav võrguühenduse kaablikoridor planeeringu Alalt 1
Läti suunal kindlustamaks ka nimetatud alal piiriülese koostöö võimalused, mis on
prioriteediks seatud nii Eesti kui Läti riiklikes strateegiates.
Arvestame esitatud ettepanekuga ja oleme materjale vastavalt täiendanud. Juhime tähelepanu,
et antud ettepaneku osas on oluline ka piiriülesest koostööst tulenev tagasiside. Teavitame, et
piiriülese protsessiga alustame käesoleva aasta augusti teises pooles.
1
http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Hu%CC%88lged_aruanne.pdf
5
Lähtuvalt asjaoludest, et Eesti mereala planeeringule esitati palju täpsustusettepanekuid ja
eriolukorra tõttu tekkis avalikustamise perioodi ajaline nihe, oleme avalikul väljapanekul
esitatud ettepanekutest lähtuvalt planeeringut enne avalikke arutelusid mõnevõrra
täpsustanud. See tagab, et huvigruppidel on võimalus enne avalikke arutelusid täpsustustega
tutvuda ja arutelud on tulemuslikumad. Planeeringu ja mõjude hindamise täiendatud
materjalid (seletuskiri, mõjude hindamise aruanne, kaardirakendus ja avalikul väljapanekul
esitatud ettepanekute tabel) on leitavad mereala portaalist.
Juhime tähelepanu, et avalikustamise protsessis on olulisel kohal avalikud arutelud, kus saab
samamoodi ettepanekuid esitada ja küsimusi tõstatada. Seega saab avalikustamise protsessi
tulemuse alusel vajalikud täiendused tervikuna planeeringusse kanda alles peale avalike
arutelude korraldamist.
Ühtlasi teavitame, et planeeringu eelnõu (põhilahenduse) ja mõjude hindamise, sh
keskkonnamõju strateegilise hindamise, aruande eelnõu II avaliku väljapaneku järgsed
avalikud arutelud toimuvad:
• 17.08 algusega kl 16.00 Harjumaa Proto avastustehases (Peetri 10, Noblessner,
Tallinn). Palume oma osalemine registreerida siin;
• 18.08 algusega kl 16.00 Saaremaa Kuressaare Kultuurivara saalis (Tallinna 6,
Kuressaare, Saaremaa). Palume oma osalemine registreerida siin;
• 19.08 algusega kl 15.00 Lääne- ja Ida-Virumaa Saka mõisa Meretornis (Saka, Toila
vald). Palume oma osalemine registreerida siin.
Täiendavalt on aruteludest soovi korral võimalik osa saada ka veebi vahendusel. Veebis
osalemiseks avalikustatakse ülekandelink konkreetse arutelu toimumispäeva hommikul
mereportaali avalehel ja rahandusministeeriumi kodulehel.
Avalikel aruteludel tutvustatakse planeeringulahendust ja sellega kaasnevaid mõjusid ning
käsitletakse avalikul väljapanekul esitatud arvamusi ja antakse neile vastuseid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kaitseministeerium
Elering AS
Triin Lepland +372 4520521
[email protected]
6