Vastuskiri Eesti mereala planeeringu põhilahendusele esitatud ettepanekutele

Linas Sabaliauskas Teie 18.03.2020 nr TO-JUH-6/40 Enefit Green AS Meie 15.07.2020 nr 15-1/1946-4 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringu põhilahendusele esitatud ettepanekutele Austatud härra Sabaliauskas Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Esitasite ettepanekud kahe kirjaga. Rahandusministeerium vaatas mõlemad esitatud ettepanekute kirjad läbi, tegi koostööd vastava valdkonna ametkondadega ja esitame siinkohal Teile oma kirjalikud seisukohad. Rõhutame, et vastused on antud veebruar-märts 2020.a avalikustatud planeeringu põhilahenduse baasil, arvestades nende täiendustega, mille sisse viimine on enne avalikke arutelusid võimalik olnud. Lahendusse viiakse avalikustamise tulemused sisse tervikuna peale avalikke arutelusid. 1. Tegite ettepaneku tuuleenergeetika alasid kõrguse piirangu tõttu mitte välistada ja täiendada dokumenti nii, et koostöös Kaitseministeeriumiga oleks võimalik leida kõrguse piirangutele leevendavad või välistavad meetmed. Lisasite, et üheks võimalikuks lahendusviisiks võiks olla alade innovatsioonialadeks määramine ja innovatsioonialade definitsiooni laiendamine järgmiselt: Innovatsioonialad on planeeringus ka muud alad, millele on tuulikute arendamine hetkel tehnoloogilistel põhjustel võimatu, kuid pikaajalises vaates teadus- ja arendustööde tulemusi arvestades ning lisainvesteeringuid kaasates siiski peagi realiseeritav. See tagab planeeringu jätkusuutlikkuse ja toetab EL merealade strateegilise planeerimise põhimõtteid. Vaatamata sellele, et mereala planeering ka riigi vaates olulise sektori arendushuvi arvestavalt keskendub suures osas tuuleenergeetika teemaga tegelemisele, siis ei ole see kaugeltki ainuke valdkond, mille vajadustega me menetluses arvestama oleme pidanud. Selgitame, et mereala planeeringus on leitud läbi laiapõhjalise välistavatel teguritel põhineva metoodika sobivad alad tuule-energeetika arendamiseks. Käsitlusviis lähtub strateegilisele planeeringule omasest üldistusastmest, mis muuhulgas tähendab, et tuulikute (kõrgus)parameetreid üksikasjalikult aluseks ei võeta ja planeeringuga ei määratleta. Planeering peab olema elluviidav. Metoodikat rakendades ja erinevate ametkondade (sh Kaitseministeerium) seisukohtadega arvestades on leitud Eesti mereala planeeringus tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad ja planeeringu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kehtivusaja vältel (ca 15a) elluviidav lahendus. Täiendavalt märgime, et juhul kui nt tehnoloogia arengus tekib oluline muutus, innovatsioon või riigikaitseliste eesmärkide täitmise tagamiseks leitakse täiendavaid kompensatsiooni mehhanisme on võimalik merealal või osal sellest uue mereala planeeringu või riigi eriplaneeringu koostamine. Viitate ettepanekus seletuskirjas toodud tuuleenergeetika alade leidmise kaalutlusprotsessi skeemkaartidele nr 5 ja 7. Skeemkaardil nr 5 on Vormsi saarest põhja pool tuuleenergeetika ala näidatud ja skeemkaardil nr 7 on see ala maha arvatud. Selgitame, et need skeemkaardid kirjeldavad kaalutlusprotsessi, kuidas sobivad alad on kujunenud. Skeemil nr 5 on näidatud alad, mis olid sobivad tuuleenergia tootmiseks vajalikest tingimustest ja kaitstavatest loodusväärtustest lähtuvalt. Skeemil nr 7 on alasid vähendatud lähtuvalt riigikaitselistest vajadustest koostöös Kaitseministeeriumiga. Kaitseministeerium hindas alade mõju õhuseireradarite töövõimele ja andis oma sisendi planeeringusse, millega Rahandusministeerium peab lahenduse koostamisel arvestama. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade leidmisel on tulnud arvestada erinevaid valdkondlike huve ja piiranguid. Kõiki asjaolusid (majanduslikku, looduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda) arvesse võttes on leitud planeeringualal tuuleenergeetika arendamiseks kõige sobivamad alad. Need alad on leitud võimalikult suures mahus ning hetkel pole võimalik täiendavaid alasid juurde kavandada just lähtuvalt erinevatest valdkondlikest huvidest ja piirangutest. Innovatsiooniala on planeeringus määratud sügavamale merealale, kus muid konkureerivaid huve ja ka piiranguid (nt riigikaitse, loodusväärtuste vaates) on vähem ja kus tulevikus on otstarbekas innovaatilisi tehnoloogiaid katsetada ja kasutusele võtta (nt ujuvvundamendiga tuulikute katsetamine). Märgime, et innovaatilised lahendused (nii katsetamine kui ka kasutusele võtmine) on ka planeeringus määratud tuuleenergeetika arendusaladel 1-3 lubatud. Seda juhul, kui keskkonnamõjud on gravitatsioonivundamentidel tuulikute rajamise mõjudest väiksemad või sellega samaväärsed. Viidatud mööndus on lisatud ühe arendajate poolse ettepanekuna põhilahendusse ning annab väiksema ja samaväärse mõjuga tehniliste lahenduste kasutamise võimaluse kaudu planeeringule paindlikkust juurde. Lähtudes eeltoodust, ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada. 2. Palusite täpsustada, mida tähendab Soome laht merealade planeeringu kontekstis, kuidas sellega seondub merealade piir jms rahvusvahelised kokkulepped. Viitasite planeeringu ptk 5.6.2 teemakaardi punktidele nr 6 ja 7. Mereala planeeringu koostamisel lähtutakse õigusaktidest, sh rahvusvahelistest kokkuleppetest. Soome lahte käsitletakse rahvusvaheliselt kokku lepitud piirides. Nõustume, et seletuskirja sõnastus jätab eksliku mulje, justkui paikneksid kõik tuuleenergeetika arendamiseks sobivatest aladest maha arvatud alad ainult Soome lahes. Täpsustame sõnastust. 3. Palusite täpsustada, mis mõju on Eesti mereala planeeringu vaates hoiualal tuuleparkide ja nende jaoks vajaliku infrastruktuuri kavandamisel. Viitasite teemakaardile nr 9 ja asjaolule, et tuuleenergeetika arenduse üheks osaks on ühenduskaablite paigaldamine. Selgitame, et viidatud peatükk ja teemakaart kajastab tuuleenergeetikaks sobivate alade kujunemist samm-sammulise välistusmeetodiga. Välistusmeetodit ja ettevaatusprintsiipi rakendades peeti ebasobivaks tuulikute rajamist kaitsealustele loodusobjektidele ja Euroopa tähtsusega Natura 2000 võrgustikule. Antud lähenemist on pidanud sobivaks ka valdkonna 2 eest vastutav Keskkonnaministeerium. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad ei kattu olemasolevate ja projekteeritavate kaitsealadega (sh hoiualadega). Tuuleparkide rajamiseks vajalikke kaablikoridore käsitletakse eeltoodust eraldi ja kajastatakse peatükis 5.6.5. Tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade kaablikoridoride põhimõttelised asukohad mereala planeeringus on paigutatud nii, et need arvestaks Natura 2000 alade ja nende kaitse-eesmärkidega, st ei mõjutaks neid. Tuuleparkide väljaarendamisel on kaablikoridoride põhimõtteliste asukohtade järgimine soovituslik. Tuuleparkide arendamisel hoonestusloa staadiumiks sätestab tänase parima teadmise kohaselt koostatud planeeringulahendus, et tuuleparkide arendamisel hoonestusloa staadiumis võib põhjendatud vajadusel leida kaablikoridorile alternatiivse asukoha juhul, kui sellega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju elusloodusele ja kui arvestatakse mereplaneeringu ptk-s 5.6.5 sätestatud tingimusi. Lisaks peame vajalikuks siinkohal rõhutada, et olulise ruumilise mõju ja suure riikliku huvi esinemisel on võimalik PlanS § 27 lg 1 ja 2 objektide rajamiseks algatada ka riigi eriplaneeringu koostamine. 4. Palusite arvestada Loode-Eesti meretuulepargi projektiga ja määrata ka selle arendusala jaoks võimalikud kaablikoridorid. Selgitame, et hoonestusloa taotluste info on planeeringu koostamisel taustainformatsioon ja ei ole planeeringulahenduse osa. Loode-Eesti meretuulepargi projekti käsitletakse mereala planeeringus samamoodi nagu kõiki teisi hoonestusloa taotlusi, mis on esitatud enne 01.07.2015 (vt täpsemalt mereala planeeringu ptk 4.3). Enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotluste menetlemine, sh otsustamine, viiakse läbi vastavalt hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktides, eelkõige Veeseaduses, ette nähtud nõuetele. Nendel puudub otsene seos mereala planeeringuga. Sama on lähenemine ka kõigi muude hoonestusloa taotluste puhul, sh nende puhul, mille hoonestusloa taotlused asuvad üleriigilise mereala planeeringu alal. Mereala planeering, strateegilise riikliku tasandi ruumilise arengudokumendina, ei määra perspektiivsete kaablite ning torujuhtmete konkreetseid ruumilisi asukohti. Planeeringu suurest üldistusastmest tulenevalt ja põhjusel, et pole teada tulevikus kõikvõimalike kavandatavate kaablite ja torujuhtmete võimalikud asukohad, pole otstarbekas kaablite ja torustike konkreetsete asukohtade määramine, vaid hoonestusloa etapi jaoks tingimuste määramine. Kaablite ja torujuhtmetega seonduv selgub hoonestusloa menetluse käigus, mille läbiviimisel tuleb arvestada ka mereala planeeringus määratud tingimusi. Konkreetse asukoha leidmine hoonestusloa etapis, arvestades mereplaneeringu tingimusi, ei ole tingimata mereala planeeringut muutev tegevus. Eelpool toodust erandiks on planeeringuga kavandatud tuuleenergeetika alade põhimõttelised ühenduskoridorid, kuna tuulenergeetika teema on uutest merekasutustest ainuke, mille puhul sõltub otseselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade osas planeeringu elluviidavus mh tehnovõrkude lahendusest ning seeläbi aitab täita Eesti riigi taastuvenergeetika alaseid eesmärke. Seetõttu oleme seda teemat lahendanud kõikidest teistest kaablitest ja torujuhtmetest erinevalt. Kokkuvõttes mereplaneeringuga planeeritavate tuuleenergeetika alade ühendusi reguleerib ptk 5.6.5 ja ülejäänud ühendusi ptk 5.7. Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohane viidatud arendusala jaoks kaablikoridore määrata ja seetõttu ka Teie ettepanekuga arvestada. 3  5. Palusite täpsustada, mis oleks Kaitseministeeriumi roll võimalike ajalooliste lõhkekehade ja ohtlike objektidega arvestamisel. Eesti mereala planeeringu koostamise protsessis on tulnud välja mitmeid koostöö tegemise ja kaasamise vajadusi hoonestusloa etapis ja selleks, et koostööd ja kaasamist paremini suunata on planeeringus läbivalt erinevaid koostöö ja kaasamise vajadusi kajastatud. Kaitseministeeriumil on keskne roll lõhkekehade ja ohtlike objektide leidumise tõenäosuse välja selgitamisel ja leitud objektide kahjutuks tegemisel ning seetõttu on koostöö vajadus planeeringus välja toodud. Kaitseministeerium koordineerib koostööd, et konkreetsed küsimused jõuaksid vajadusel asjaomase allasutuseni. 6. Palusite selgitada, mis on selle planeeringu realiseerimise ajaline plaan ja mida tähendab pikaajalisus. Selgitame, et mereala planeeringulahendus on koostatud ca 15.a ajalise perspektiiviga. Kuid see ei tähenda, et 15 aasta möödudes muutuks planeering kehtetuks. Planeering kehtib seni, kuni ei ole samale alale kehtestatud uut planeeringut. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 25 lg 1 kohaselt on Rahandusministeeriumil kohustus iga viie aasta tagant vaadata üleriigiline mereala planeering üle, hinnata planeeringu elluviimist (kooskõlas PlanS § 25) ning selle aja ja asjakohasust. Ülevaatamisel mh indikeeritakse uue planeeringu koostamise vajadust. Seega võib lähtuvalt oludest uue planeeringu vajadus ilmneda 5, 10, 15, 20 jne aastat pärast kehtestamist. Kui vajadus uue mereala planeeringu koostamiseks tekib planeeringu korralise ülevaatamise välisel ajal, siis on võimalik ka muul ajal hinnata uue planeeringu koostamise vajadust nii riigi enda vajaduste kui esitatavate taotluste põhiselt. Samuti on võimalik suure riikliku või rahvusvahelise huvi korral PlanS § 27 märgitud juhtudel algatada riigi eriplaneering konkreetse ehitise püstitamiseks või algatada mereala planeering vajaduse põhiselt nt osale merealast. 7. Viitasite planeeringu seletuskirja ptk 5.6.4 tingimustele punktides 2 ja 3. Küsisite, millisel hetkel näeb planeeringu koostaja planeeringu algatamise hindamise vajadust tegevuslubade taotlemise kontekstis? Selgitame, et hoonestusloa taotlemisel on vajalik arendajal esitada oma ettepanek kavandatavast tehnoloogiast. Seisukohti asjaomastelt asutustelt küsitakse nii hoonestusloa menetluse algatamise kui hoonestusloa menetluse vältel. Teie poolt viidatud tingimus hoonestusloa kontekstis tähendab seda, et hoonestusloa menetluse käigus on vajalik hinnata, kas soovitava tehnoloogia keskkonnamõjud on mereplaneeringus hinnatud gravitatsioonivundamentidel põhineva tehnoloogiaga samaväärsed, suuremad või väiksemad. Hoonestusloa andmisel otsustaja otsustab, kas soovitav lahendus on sobiv ja kooskõlas planeeringuga. Seejuures küsitakse ka Rahandusministeeriumi arvamust, kuid keskkonnale avalduva mõju küsimustes on määravaks Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti seisukohad. Uue planeeringu koostamise tingimus (ptk 5.6.4 punkt 3) ei ole mõeldud tegevusloa etapile ja selle menetlusele. Kuna tuuleenergeetika tehnoloogiad on kiiresti arenevad, siis uue planeeringu vajadus võib tekkida mistahes ajal planeeringu elluviimise vältel, vt ka p 6 selgitust. Vajadust hindab Rahandusministeerium ja planeeringu algatamise otsustamine on Vabariigi Valitsuse pädevuses. 8. Palusite üle vaadata tuuleenergeetika esitatud tingimused ja suunised ning esitada need loogilises järjekorras, lähtudes tingimuse asjakohasusest, olulisusest ning üle vaadata, 4  et tingimused ei oleks omavahel vastuolus. Küsisite, kas praeguse planeeringutingimuste järgi tähendab, et kui keskkonnamõjude hindamise tulemusel selguvad tuulikuvundamentide asukohad ei ole sümmeetrilise asetusega, siis tuulikuid sellisel juhul rajada ei saagi? Palun selgitage, miks on mereala planeeringu mõjuhindamise aruande põhjal mitte väga suurt mõju omav aspekt (võrreldes keskkonnakaitse ja sotsiaalmajanduslike aspektidega) esitatud tingimuste hulgas nii suure proportsiooni ja tähtsusega – sh arvestades asjaolu, et tuuleparkidele sobivate asukohtade tuvastamisel juba kasutati soovitatavaid leevendusmeetmeid (s.o 6 meremiili rannikust)? Esmalt selgitame, et kõik mereplaneeringus määratud tingimused on asjakohased, olulised ja edaspidi rakendamisel arvestamist vajavad. Seega ei ole võimalik neid panna tähtsuse järjekorda. Tingimuste sõnastusi on ekspertide ja asjaomaste ministeeriumitega koostöös hoolikalt kaalutud ja vastuolusid ei ole. Mitmed tingimused on tulnud planeeringusse sisendina mõjude hindamise protsessist, seega on võimalik nende vajalikkuse põhjendustega tutvuda mõjude hindamise aruandes. Tuulikute korrapärase paigutuse tingimuse puhul on tingimuse täitmine ette nähtud võimalusel ja üksteise taha reastamine toodud näitena. Korrapärane paigutus aitab leevendada tuulikute visuaalset mõju, kuid nõustume, et tingimuse täitmine ei ole lähtuvalt teistest piirangutest alati võimalik. Seetõttu on tingimuse sõnastuses kasutatud ka sõna „võimalusel“. Mitmeti mõistmise vältimiseks eemaldame tingimusest näite. Visuaalsete mõjude hindamine on üks mõjude hindamise osa nagu ka keskkonna-, majanduslike- jt mõjude hindamine. Nõustume, et visuaalsete mõjude hindamise tingimusi on üsna palju. Kuna tegemist on üksteist täiendavate tingimustega ja määratud visuaalsete mõjude leevendamiseks, siis täpsustasime planeeringulahendust ja määrasime visuaalsete mõjude leevendamise tingimused ühes punktis lisades erinevad asjaolud alapunktidena. Täpsemalt on võimalik visuaalsete mõjude hindamise ja selle leevendamise jaoks vajalike tingimuste määramise vajalikkuse kohta lugeda mõjude hindamise aruandest ptk 4.4.1.6. 9. Tõite välja vea ptk 5.6.2 skeemil nr 9 ja palusite parandada. Täname ettepaneku eest, täpsustasime materjale ja parandasime vea. Lähtuvalt asjaoludest, et Eesti mereala planeeringule esitati palju täpsustusettepanekuid ja eriolukorra tõttu tekkis avalikustamise perioodi ajaline nihe, oleme avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutest lähtuvalt planeeringut enne avalikke arutelusid täpsustanud. See tagab, et huvigruppidel on võimalus enne avalikke arutelusid täpsustustega tutvuda ja arutelud on tulemuslikumad. Planeeringu ja mõjude hindamise täiendatud materjalid (seletuskiri, mõjude hindamise aruanne, kaardirakendus ja avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute tabel) on leitavad mereala portaalist. Juhime tähelepanu, et avalikustamise protsessis on olulisel kohal avalikud arutelud, kus saab samamoodi ettepanekuid esitada ja küsimusi tõstatada. Seega saab avalikustamise protsessi tulemuse alusel vajalikud täiendused tervikuna planeeringusse kanda alles peale avalike arutelude korraldamist. 5 Ühtlasi teavitame, et planeeringu eelnõu (põhilahenduse) ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise, aruande eelnõu II avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad: • 17.08 algusega kl 16.00 Harjumaa Proto avastustehases (Peetri 10, Noblessner, Tallinn). Palume oma osalemine registreerida siin; • 18.08 algusega kl 16.00 Saaremaa Kuressaare Kultuurivara saalis (Tallinna 6, Kuressaare, Saaremaa). Palume oma osalemine registreerida siin; • 19.08 algusega kl 15.00 Lääne- ja Ida-Virumaa Saka mõisa Meretornis (Saka, Toila vald). Palume oma osalemine registreerida siin. Täiendavalt on soovi korral aruteludest võimalik osa saada ka veebi kaudu. Veebis osalemiseks avalikustatakse ülekandelink konkreetse arutelu toimumispäeva hommikul mereportaali avalehel ja rahandusministeeriumi kodulehel. Avalikel aruteludel tutvustatakse planeeringulahendust ja sellega kaasnevaid mõjusid ning käsitletakse avalikul väljapanekul esitatud arvamusi ja antakse neile vastuseid Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triin Lepland +372 4520521 [email protected] 6