Välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Teie 29.05.2020 nr 2-2/20-0248/3543 10122 TALLINN [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 5-2/20 /1830 Välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Saatsite arvamuse avaldamiseks välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). Kooskõlastame VTK järgmiste märkustega arvestamise korral. 1. VTK-st nähtub, et taustakontrolli mehhanismi täpsem olemus selgub alles eelnõu väljatöötamise käigus. VTK-s selgitatakse Euroopa Liidu määrusele vastava kontaktpunkti loomist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, mille kaudu hakkab toimuma infovahetus teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga. Seega jääb mulje, et reaalse kontrolliga tegeleb keegi teine, kuid välja ei ole loetav, kes. Samuti puudub taustakontrolli mehhanismi täpsem kirjeldus. Mehhanismi kirjeldus peaks muu hulgas hõlmama seda, millised on kavandatava taustakontrolli ulatus ja piirid, millised on taustakontrolli teostamise kriteeriumid ja milliseid investeeringuid see puudutab, kes teostab taustakontrolli, millised on taustakontrolli teostavate asutuste õigused, millised on kontrolli teostamisel nõuded taustakontrolliks vajalikule teabele, millised riigiasutused, millises ulatuses ja milliste volitustega seda teavet koguvad ja annavad, millised on teabe andmise tähtajad, mis on välisinvesteeringu usaldusväärsuse kriteeriumid ning kes ja kuidas otsustab taustakontrolli (mitte)läbimise üle. Seetõttu saab Kaitseministeerium anda üldise kooskõlastuse majandusjulgeoleku seisukohast olulisele initsiatiivile, kuid taustakontrolli teostamist puudutava osas saame hinnangu anda alles seaduseelnõu kooskõlastamisel. 2. Suure tõenäosusega tugineb planeeritud taustakontrolli mehhanism välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust käsitlevale teabele, mille kogumine ja töötlemine on üks Kaitseministeeriumi valitsemisala põhiülesandeid. Seetõttu puudutab planeeritud regulatsioon meid vahetult. VTK põhjal ei saa anda hetkel hinnangut, milline on seaduseelnõu potentsiaalne mõju Kaitseministeeriumi valitsemisala töökorraldusele ja -koormusele ning eelarvele. Selle hinnangu saame anda eelnõu valmimise ajal, kui on selgunud kõik taustakontrolli läbiviimise nõuded ja protseduurid. 3. Seatud eesmärgi täitmiseks tuleb eelnõuga anda taustakontrolliks vajalikku teavet koguvatele asutustele muu hulgas piisavad volitused juurdepääsuks investorettevõtja majandustegevust puudutavale teabele, sh volitus teha vajadusel täiendavaid infopäringuid. 4. Palume täpsustada, kas MKM-i juurde loodavast kontaktpunktist saab uus struktuuriüksus või luuakse see mõne eksisteeriva üksuse juurde. 5. VTK-st ei selgu, kes on Eestis määruse tähenduses kvalifitseeritud töötaja ning kas see kavatsetakse sätestada ka mõnes õigusaktis või vaadatakse seda jooksvalt värbamise käigus. 6. Palume kirjeldada, kuidas hakkab praktikas toimuma teiste liikmesriikide märkustega arvestamine (lk Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 6. Palume kirjeldada, kuidas hakkab praktikas toimuma teiste liikmesriikide märkustega arvestamine (lk 2), kui riigil on kohustus Euroopa Komisjoni arvamusega arvestada, kuid lõplik otsus investeeringu lubamise kohta on liikmesriigi pädevuses. VTK-st on välja loetav, et riigil ei ole kohustust tausta uurida, kuid kui teised uurivad ja esitavad märkused, siis on riigil kohustus märkusi arvesse võtta. Mida tähendab praktikas märkuste arvesse võtmine, kui riik ise ei ole tausta uurinud? Kas see tähendab, et usutakse teiste esitatud märkusi pimesi? Teisalt on selgusetu, et juhul kui märkusi tuleb arvestada, kuid otsuse teeb riik siiski ise, milline tähendus on esitatud märkustel ja kuidas saab neid arvesse võtta, kui otsustakse vastupidiselt. Kolmandaks on selgusetu, mille pinnalt riik otsuse teeb, kui ta ise taustauuringut ei tee. 7. Teeme ettepaneku (p 9) riigikaitseobjekte käsitleda osana kriitilisest taristust, mitte riigi julgeoleku seisukohalt oluliste äriühingute või valdkonnana. Riigikaitseobjekti näol ei ole tegu äriühingu ega valdkonnaga. Riigikaitseobjekt võib riigikaitseseadusest tulenevalt olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Reeglina kuuluvad riigikaitseobjektid riigile ja seda ka valdavad riigiasutused või Kaitseliit. Seega ei ole need reeglina probleemiks, küll aga võivad tekkida probleemid, kui näiteks hangitakse riigikaitseobjekti ehitus- või renoveerimistöid. Järgmises lõigus räägitakse kriitilise tähtsusega taristust, kuid seal ei ole riigikaitseobjekte märgitud. Meie hinnangul oleks sobilikum riigikaitseobjekte käsitleda osana kriitilise tähtsusega taristust. 8. Palume täpsustada (lk 11), kes on isikuandmete töötlemise puhul kontaktpunktide kõrval „muu üksus“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Justiitsminister kaitseministri ülesannetes Eneli Saabas 717 0223 [email protected] 2 (2)