Eelnõu kooskõlastamata jätmine

Siseministeerium Teie 22.06.2020 nr 1-6/2110-1 [email protected] Meie 09.07.2020 nr 5-2/20/2105 Eelnõu kooskõlastamata jätmine Kaitseministeerium on tutvunud siseministri 22.06.2020 kooskõlastamiseks esitatud politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu). Kaitseministeerium toetab ideed, mille kohaselt tuleb Siseministeeriumi valitsemisala asutuste erakorralistest olukordadest tingitud suurenenud isikkoosseisu vajaduse tagamiseks näha ette regulatsioon isikute eelnevaks väljaõppeks ning rakendamiseks erakorralise vajaduse korral. Kaitseministeerium peab oluliseks, et kavandatav regulatsioon ei moonutaks seniseid põhimõtteid riigi sõjalise kaitse korraldamisel ning laiapindse riigikaitse toimimisel, sh riigikaitseülesannete täitmisel. Oleme oma olulisemad tähelepanekud välja toonud eelnõule eelnenud väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kooskõlastamisel. Olles tutvunud eelnõu ja selle seletuskirjaga tuleb nentida, et Kaitseministeeriumi seisukohtadega ei ole eelnõu väljatöötamisel arvestatud. Kuivõrd selle tulemusel mõjutab eelnõu oluliselt riigi sõjalise kaitse korraldamist ning riigikaitse ülesannete täitmist jätame eelnõu kooskõlastamata. Allpool toome välja olulisemad märkused eelnõule: 1. Eelnõu kohaselt võrdsustatakse politsei ja piirivalve kriisireservi (edaspidi kriisireserv koosseisu arvatud isik riigikaitselisel ameti- ja töökohal oleva isikuga Politsei- ja piirivalveameti kriisireservi (edaspidi kriisireserv) võrdsustamine riigikaitselise töökohustusega vabastab isiku kaitseväekohustuse ja riigikaitselise töökohustuse täitmisest. Eelnõus toodud tingimustel kriisireservi moodustamine ja kasutamine toob kaasa siseturvalisuse tagamise prevalveerumise sõjalise riigikaitse üle. Toodud lähenemisega ei saa Kaitseministeerium nõustuda, kuna see mõjutab oluliselt reservil põhineva relvajõudude komplekteerimist, väljaõpetamist ning kriisi korral rakendamist samuti on negatiivne mõju kaitsevõime planeerimisele. Oleme sellele asjaolule tähelepanu juhtinud ka VTK kooskõlastamisel. Kriisireservi arvatud isiku võrdsustamine riigikaitselisel ameti- või töökohal olevaks isikuga muudab oluliselt riigikaitselise töökohustuse kontseptsiooni, kuna riigikaitselise töökohustus on seotud töötamisega riigikaitseülesannetega asutuse või ettevõtja kasuks. Eelnõuga mõjutatakse seega oluliselt kõiki sektoreid, sh elutähtsad teenused, mis on seotud laiapindse riigikaitsega. 2. Kriisireservi nimetamisel ei arvestata riigi sõjalise kaitse ja teiste asutuste riigikaitseliste vajadustega Eelnõu kohaselt on võimalik kriisireservi arvata ka kaitseväelasi, sõjaaja ametikohale nimetatud isikuid, isikuid kes töötavad riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. Eelnõus ei ole analüüsitud, millist mõju avaldab isikute piiramatu kriisireservi arvamine Kaitseväe sõjaaja üksuste kokku kutsumisele ning elutähtsate teenuste tagamise järjepidevusele, sest eelnõus puuduvad piirangud kriisireservi arvamisele. Eelnõuga kavandatav regulatsioon võimaldab isikutel hoiduda kõrvale kaitseväekohustuse täitmisest ja vältida ka muid töö tegemisega seotud kohustusi ilma tagajärgedeta. Selle tulemusena võib tekkida vajadus kaitseväekohustuslaste suurema mahulisemaks väljaõppeks võrreldes senise tasemega. Niisamuti mõjutab kriisireservi arvamise piirangute puudumine riigikaitseülesannetega asutuste ja Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Niisamuti mõjutab kriisireservi arvamise piirangute puudumine riigikaitseülesannetega asutuste ja elutähtsa teenuse osutajate tööd, sest nad ei saa edaspidi arvestada riigikaitselise töökohustuse täitmisel olemasoleva isikkoosseisuga. Eelnõuga luuakse teenistus- ja töösuhete ning vabatahtliku tegevuse vaheline konflikt ning tekib küsimus, milline kohustus prevaleerib teise ees. Kaitseministeeriumi peab vajalikuks senise süsteemi säilitamist, kus riigikaitseline töökohustus on seotud konkreetse töösuhte ja sellest tulenevate ülesannetega, vastupidiselt eelnõule. Lisaks ei saa Kaitseministeerium nõustuda eelnõu seletuskirjas tooduga, et ebasoovitavate mõjude risk riigi julgeolekule on väike, sest suureneb küll riigikaitselise töökohustusega isikute arv Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA ), ent arvestades selle isikute hulga suurust, on mõju Kaitseväe ja Kaitseliidu võimetele, sh moodustada sõjaajaüksusi, väheoluline. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis on maksimaalne kriisireservi suurus. Seletuskirjas on toodud küll, et planeerimise aluseks on eeldus, et aastas liitub reserviga kuni 300 inimest. Samas arvestades hõlmata kavatsevate isikute profiili ja asjaolu, et määratlemata on kriisireservi maksimaalne suurus on mõju sõjalisele riigikaitsele oluline. 3. Kriisireservi eesmärk ja reservi arvatud isiku pädevus on liialt lai Eelnõu kohaselt võib kriisireservi arvatud isik osaleda kõigi PPA ülesannete täitmisel (nt kriminaalmenetlus, jälitustegevus, väärtegude lahendamine, liiklusjärelevalve jne). Kaitseministeerium on VTK kooskõlastamisel selgelt väljendanud, et kriisireserv ei saa olla meede PPA tööjõu puuduse lahendamiseks mistahes olukorras. Eelnõuga on loodud olukord, kus PPA mõne igapäevase sündmuse lahendamiseks vajaliku tööjõu saab personali ümbersuunamise asemel asendada kriisireserviga ja seda eriti piirkondades, kus PPA nähtavus on väike. Kaitseministeerium on jätkuvalt seisukohal, et kriisireservi kasutamine ja selle eesmärk peab olema selgelt seotud mitte rahuaegse olukorraga ning konkreetsete ülesannetega, mitte igapäevase tööjõu vajaduse katmisega. Kriisireservi kasutamine peab olema abinõu erikorra ajaks, mil PPA töökoormus oluliselt kasvab või avaldub pikema aja jooksul ning sellest tulenevalt ei ole võimalik olemasoleva isikkoosseisu raames vältida sündmuste eskaleerumist. Samuti tuleb välistada kriisireservi kuuluvate isikute kasutamine eriteadmisi- ja ettevalmistust nõudvate ülesannete (nt süüteomenetlused) teostamisel. 4. Kriisireservi kasutamise otsustamise tasand on liialt madal Eelnõu järgi otsustab kriisireservi kasutamise PPA peadirektor või tema volitatud isik. Sündmuste loetelu, kus on kavas kriisireservi kuuluvaid isikuid kasutada ei ole seotud üksnes erikordadega, mistõttu reservi kasutamise otsustamise tasand on liialt madal. Kriisireservi aktiveerimine mõjutab oluliselt ettevõtlust ja töösuhteid (näiteks tekib isikul eelnõuga õigus saada lisapuhkusepäevi või keelduda töö tegemisest, ilma et tööandja saaks sekkuda või otsustada nimetatud õiguste kasutamise üle). Eelnõuga võib tekkida olukord, kus PPA ametniku otsus võib kaasa tuua mõne sektori toimimise või avaliku teenuse pakkumise katkemise. Selline lahendus ei vasta riigi üldise kriisijuhtimise põhimõttele, kus ühiskonda mõjutavad olulised otsused tehakse poliititse otsustusprotsessi kaudu. Näiteks mobilisatsiooni korral on isikute kaitseväeteenistusse kohustamise eelduseks Riigikogu otsus mobilisatsiooni välja kuulutamisest või Kaitseliidu kaasamiseks avaliku korra kaitsesse koos sunni kasutamisega Vabariigi Valitsuse otsus, mis peab toetuma Vabariigi Presidendi nõusolekule. 5. Kriisireservi kasutamisel ei ole kehtestatud ajalist piirangut ja selget etteteatamise tähtaega Eelnõu kohaselt võib PPA kriisireservi kasutada tähtajatult. Samas kaitseväeteenistuse korral (nt õppekogunemise kestus) on isiku kohustamisel ajalised piirangud toodud seaduse tasemel. Kaitseministeeriumi hinnangul ilma ajalise piiranguteta kriisireservi kasutamine mõjutab oluliselt töösuhte olemust, sest isik vabaneb töö tegemise kohustuse täitmisest teadmata ajal ning teadmata ajaks. Arvestades siinjuures eelnõus toodud kriisireservi rakendamise otsustamise pädevust ja ulatust on tegemist olulise negatiivse mõjuga kriisireservis oleva isiku muude kohustuste täitmisel kuna kriisireservi rakendamine võib sisuliselt aset leid igal ajal ja mistahes olukorras. Lisaks eeltoodud põhimõttelistele seisukohtadele juhime tähelepanu ka alljärgnevatele aspektidele, mis 2 (3) Lisaks eeltoodud põhimõttelistele seisukohtadele juhime tähelepanu ka alljärgnevatele aspektidele, mis mõjutavad vabatahtlikku tegevust Kaitseministeeriumi valdkonnas ja kus seetõttu on oluline regulatsiooni võrreldavus: 1. Politsei ja piirivalve seadusesse lisatava § 10828 lõike 7 järgi võib PPA maksta abipolitseinikule, kes on nimetatud kriisireservi ja kes kriisi ajal osaleb kriisi lahendamisel, toetust. Seletuskirjas kohaselt on lähtutud Kaitseliidu seaduse § 67 lõike 5 regulatsioonist. Juhime tähelepanu, et KalS § 67 lg 7 sätestab erinevalt eelnõust, et Kaitseliidu liikmele ei maksta tasu, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. Eelnõu kohaselt võib isik saada topelt tasustatud. 2. Abipolitseiniku seadusesse lisatava § 371 lõike 1 järgi on abipolitseinikul õigus PPA peadirektori või tema volitatud isiku taotlusel saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust. Eelnõu tekstist võib aru saada, et tööandjale esitab isiku nimel lisapuhkuse saamiseks taotluse PPA. Seletuskirjas kohaselt peab tööandjale taotluse lisapuhkuse saamiseks esitama aga kriisireservis olev isik, millele PPA lisab haldusakti väljaõppe korraldamise vms kohta. Seega sätte eesmärk ei kajastu eelnõus. Kaitseministeeriumi seisukohalt on taotluse esitamise kohustus ikkagi töötajal, sest üksnes temal on töösuhe tööandjaga. Palume seda arvestada regulatsiooni kehtestamisel. Kokkuvõtteks, Kaitseministeerium toetab jätkuvalt eesmärki luua võimalus isikute kaasamiseks erandlikes olukordades konkreetsete PPA ülesannete täitmisesse. Samas loodava kriisireservi eesmärk, ülesehitus ning kriisireservi kuuluvate isikute õigused ja kohustused peavad olema selged ning mitte kahjustama sõjalist riigikaitset või muude avaliku võimu toimimiseks vajalike ülesannete korraldamist, planeerimist ja ellu viimist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Anu Rannaveski 717 0116 [email protected] Margit Gross 717 0187 [email protected] 3 (3)