dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Paldiski linnas Selja detailplaneering

Kaitseministeerium · 24. juuli 2020
Viit
12-1/20/729
Registreeritud
24. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo Supremia
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎12-1_20_729_2012040594_04032020.asice96 KB
  • 📎12-1_20_729_2012040594_19052020.asice102 KB
  • 📎12-1_20_729_2012040594_24072020.asice84 KB

Sisu (failidest)

Silja Holsmer Teie 03.04.2020 pöördumine Advokaadibüroo Supremia [email protected] Meie 19.05.2020 nr 12-1/20/729 Kaitseministeeriumi seisukoht Olete edastanud Kaitseministeeriumile pöördumise, milles toote välja, et ministeerium ei ole oma 04.03.2020 kirjas nr 12-1/20/729 piisavalt põhjendatult selgitanud Selja kinnistu detailplaneeringu mittekooskõlastamist. Lisaks selgitate, et Kaitseministeerium on varasemalt ehk 2014 antud detailplaneeringu kooskõlastanud, kuid hiljem on ministeerium asunud seisukohale, et planeeringuga kavandatavat tuuleparki antud kinnistule lubada ei saa. Kaitseministeerium selgitab siinkohal, et kohalikule omavalitsusele suunatud 04.03.2014 kirjaga nr 12.1-1/14/610 ei kooskõlastanud ministeerium tuuleparki, vaid seadis väga selged tingimused, millega peab tuulepargi rajaja arvestama. Nimetatud tingimused on järgmised: · Ehitusprojekti kooskõlastamine on võimalik peale Ämari õhuseireradari uuendamist ja testimist ning tuulepargi mõjude analüüsi teostamist. Kaitseministeeriumil on õigus olenevalt analüüsi tulemustest keelduda ehitusprojekti kooskõlastamisest. · Kaitseministeerium ei võta kohustusi arendaja poolt tehtavatele kulutustele seoses planeeringu edasise menetlemise ja projekteerimisega või muudes küsimustes, mis on seotud edasise tuulikupargi arendamisega, st arendajal puudub õigustatud ootus Kaitseministeeriumilt ehitusprojektile kooskõlastuse saamise osas. Kaitseministeerium põhjendab senist detailplaneeringu kooskõlastamisest keeldumist asjaoluga, et pärast Ämari õhuseireradari uuendamist ei ole juba piirkonnas eksisteerivate elektrituulikute negatiivsed mõjutused kõrvaldatud, mistõttu ei ole võimalik täiendavate häiringuallikate ehk elektrituulikute piirkonda lubamine. Järgnevalt vastame Teie pöördumises esitatud küsimustele: Oma pöördumises soovite teada, milline on Ämari õhuseireradari töövõimekus. Kaitseministeerium selgitab, et radari töövõimekust käsitlevad andmed on riigisaladus Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord" (edaspidi riigisaladuse kord) § 5 lg 5 p 6 alusel. Seetõttu on antud infoga tutvumiseks vajalik nii vastava taseme riigisaladusele juurdepääsuõigus kui ka põhjendatud teadmisvajadus. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Palute esitada koordinaadid, mille järgimisel on elektrituulikud joondatud Ämari õhuseireradari suhtes. Kaitseministeerium esitab koordinaatidena 59° 16’ 0’’N 24°12’ 22’’E, kuid juhime siinkohal tähelepanu asjaolule, et riigisaladuse korra § 5 lg 5 p 14 alusel on riigisaladuseks õhukaitsesüsteemi paiknemine täpsemalt kui üks sekund, mistõttu täpsemat infot ministeerium väljastada ei saa. Soovite Kaitseministeeriumi selgitust 04.03.2020 kirjas nr 12-1/20/729 esitatud ministeeriumi väitele leevendusmeetmete ebasobivusest militaarradaritele. Kaitseministeerium selgitab, et esitatud leevendusmeetmena käsitletakse tarkvaralist lahendust, mille abil filtreeritakse välja tuulepargi kohal ja ümber määratud ruumis valesihtmärgid. Sarnaseid tarkvaralisi filtreid toodavad ka teised radaritootjad. Iga radaritootja on oma tehnilises spetsifikatsioonis täpsustanud, millistel tingimustel (näiteks sihtmärgi avastamise tõenäosus) antud tarkvaraline lahendus toimib. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et elektrituulikud kujutavad endast füüsilist takistust, ning hoolimata elektrituulikute joondamisest Ämari õhuseireradari suunal ei kõrvalda vastav meede elektrituulikute tornilt ja labadelt tagasipeegelduvaid elektromagnetlaineid. riigisaladuse korra § 5 lg 5 p 6 alusel on vastav info riigisaladus ning infoga tutvumiseks on vajalik riigisaladusele juurepääsu luba ning põhjendatud teadmisvajadus. Palute selgitada nn Stealthtehnoloogia kasutamisel tekkivat radari maksimaalse tegevusraadiuse vähenemise effekti ning lisaks soovite teada, millest tulenevalt väidab mininsteerium, et meede ei oma positiivset mõju varjualale. Kaitseministeerium selgitab, et välja pakutud nn Stealthlahendus on välja töötatud leevendamaks elektrituulikute negatiivseid mõjutusi ilmaradaritele. Küll aga märgime, et Ämari õhuseireradar ei ole ilmaradar ning ka antud radari töösagedus ei kattu ilmaradari töösagedusega. Lisaks täpsustame, et kui ilmaradarite ülesanne on tuvastada atmosfääris liikuvaid pilvemassiive, siis õhuseireradari primaarne funktsioon on tuvastada õhukeid, mistõttu õhuseireks kasutatava radari suunadiagramm erineb oluliselt ilmaradari suunadiagrammist ning viimasele suunatud meetmed ei toimi õhuseireradarite puhul. Soovite, et ministeerium selgitaks leevendusmeetmena välja pakutava tarkvaralahenduse mittesobivust militaarradaritele. Kaitseministeerium selgitab, et militaarradarite puhul on oluliseks parameetriks nende võimekus elektroonilise sõjapidamise keskkonnas tõrgeteta toimida. Riigisaladuse korra § 5 lg 5 p 4 kohaselt on vastav info riigisaladus ning sellele ligipääsemiseks on vajalik nii riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu kui ka põhjendatud teadmisvajadus. Kaitseministeerium lisab, et on hinnanud leevendusmeetmena välja pakutud tarkvaralahenduse sobilikkust, kuid ei leia, et lahenduse kasutamisel oleks oodatud tulem. Täiendavalt palute Kaitseministeeriumil teatada kas ja milliseid negatiivseid mõjutusi avaldavad Ämari õhuseireradarile Pakri ja Paldiski tuulepargid ning milliseid leevendusmeetmeid on nende puhul kasutusele võetud. Kaitseministeerium selgitab, et olemasolevate tuuleparkide tekitatav varjuala ning sellega 2 (3) Kaitseministeerium selgitab, et olemasolevate tuuleparkide tekitatav varjuala ning sellega seonduvad parameetrid on riigisaladuse korra § 5 lg 5 p 6 alusel riigisaladus, mistõttu antud info avaldamine ei ole võimalik. Oma pöördumises palute Kaitseministeeriumil välja tuua võimalikud leevendusmeetmed juhul, kui Teie pakutavad meetmed ei ole sobilikud. Kaitseministeeriumi hinnangul on Selja kinnistule kavandatava tuulepargi ainsaks sobilikuks leevendusmeetmeks elektrituulikute kogukõrguse vähendamine allapoole Ämaris asuva õhuseireradari otsenähtavuse ala. Lubatavaks kõrguseks on sellisel juhul 15 - 20 m maapinnast, sõltuvalt elektrituuliku asukohast kinnistul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk Kantsler Mati Kuppar 7170225 [email protected] 3 (3) Silja Holsmer Teie 03.07.2020 kiri Advokaadibüroo Supremia Meie 24.07.2020 nr 12-1/20/729 [email protected] Paldiski linnas Selja detailplaneering Olete pöördunud Kaitseministeeriumi poole seoses Selja kinnistu detailplaneeringu menetlusega ning soovite, et Kaitseministeerium kooskõlastaks detailplaneeringu ning näeks vajadusel ette pöördumises toodud leevendusmeetmed. Kaitseministeerium on endiselt seisukohal, et planeeritavad tuulikud mõjutavad negatiivselt riigikaitselise ehitise töövõimet, mistõttu ei ole ministeeriumil võimalik detailplaneeringut kooskõlastada. Kaitseministeerium on esitanud oma seisukoha haldusmenetluses Lääne-Harju Vallavalitsusele 05.11.2019 kirjaga nr 12-1/19/4184, samuti on Kaitseministeerium vastanud arendaja 25.02.2020 ja 03.04.2020 pöördumistele vastavalt 04.03.2020 kirjaga nr 12-1/20/729 ja 19.05.2020 kirjaga nr 12-1/20/729 ning põhjendanud kooskõlastamise võimatust ja vastanud arendaja küsimustele niivõrd, kui salastatud teabe kaitse seda võimaldab. Teie 03.07.2020 pöördumises ei ole toodud uusi asjaolusid, mis muudaksid detailplaneeringuga kavandatavate tuulikute mõju radarile. Ainsaks leevendusmeetmeks on endiselt elektrituulikute kogukõrguse vähendamine allapoole Ämaris asuva õhuseireradari otsenähtavuse ala, mis tähendab, et lubatavaks kõrguseks on sellisel juhul 15-20 meetrit maapinnast olenevalt elektrituuliku asukohast kinnistul. Oma kirjas olete viidanud Riigikohtu 19.06.2020 lahendile haldusasjas nr 3-17-2766. Kaitseministeerium märgib, et Riigikohus on nimetatud lahendis asunud seisukohale, et Kaitseministeeriumil tuleb kooskõlastuse andmist otsustades selgitada välja asjaolud ning tuvastada, kas mõju riigikaitselise ehitise töövõimele väheneb. Lisaks selgitab Riigikohus, et Kaitseministeeriumil puudub kaalutlusõigus. Kui ilmneb negatiivne mõju riigikaitselisele ehitisele ning negatiivset mõju kõrvaldavaid meetmeid ei eksisteeri, siis ei ole Kaitseministeeriumil õigust töövõimet negatiivselt mõjutavat ehitist kooskõlastada. Käesoleval juhul on negatiivne mõju Kaitseministeeriumi poolt tuvastatud ning arendaja poolt väljapakutud meetmed ei kõrvalda tuulikute negatiivseid mõjutusi, vaid leevendavad neid. Seega ei ole Kaitseministeeriumil õigust planeeringut kooskõlastada. Kaitseministeerium selgitab täiendavalt, et planeeringu menetluse läbiviija on kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on teha detailplaneeringut puudutavad otsused. Kaitseministeerium edastab seetõttu käesoleva kirja ka Lääne-Harju Vallavalitsusele lisades kirjale ka arendaja esindajale saadetud Kaitseministeeriumi selgitused. Lääne-Harju Vallavalitsus on 18.10.2019 Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 esindajale saadetud Kaitseministeeriumi selgitused. Lääne-Harju Vallavalitsus on 18.10.2019 esitanud Selja kinnistu detailplaneeringu Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks ning ministeerium keeldus planeeringut kooskõlastamast, sest kavandatavad elektrituulikud hakkaksid negatiivselt mõjutama riigikaitselise ehitise töövõimet. Arendaja poolt on küll esitatud ettepanek mõjutusi leevendavate meetmete kasutamiseks, kuid ministeeriumi hinnangul paraku ei kõrvalda need negatiivseid mõjutusi täielikult. Seega eeltoodust tulenevalt jääb Kaitseministeerium endiselt seisukohale, et detailplaneeringut ei ole võimalik kooskõlastada, jäädes seejuures seni esitatud seisukohtade juurde. Samas Kaitseministeerium kinnitab, et on avatud koostööks ning kui kohalik omavalitsus peab vajalikuks esitatud põhjenduste ja asjaolude valguses haldusmenetluse raames korraldada kohtumine, siis Kaitseministeerium on valmis seal osalema ning oma seisukohti selgitama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Markko Lepikult Kaitseinvesteeringute osakonna hangete valdkonna juht osakonnajuhataja ülesannetes Lisa: Kaitseministeeriumi 04.03.2020 kiri nr 12-1/20/729, Kaitseministeeriumi 19.05.2020 kiri nr 12-1/20/729 Koopia: Lääne-Harju Vallavalitsus Mati Kuppar 7170225 [email protected] 2 (2) Silja Holsmer Teie 25.02.2020 kiri Advokaadibüroo Supremia Meie 04.03.2020 nr 12-1/20/729 [email protected] Paldiski Selja kinnistu detailplaneering Olete esitanud Kaitseministeeriumile pöördumise Paldisi linnas Selja kinnistule kavandatava tuulepargi detailplaneeringu kooskõlastamise osas. Viidates varasemale Kaitseministeeriumi 05.11.2019 kirjale nr 12-1/19/4184 toote välja, et Teie hinnangul ei ole ministeerium analüüsinud detailplaneeringus esitatud leevendusmeetmeid ning samuti ei ole esitatud tingimusi täiendavate leevendusmeetmete seadmiseks. Oma pöördumises selgitate, et detailplaneeringut on nüüdseks täiendatud ning esitatud on täiendavad leevendusmeetmed, mis Teie hinnangul tagavad kavandatava tuulepargi vastavuse kaitseministri määruses nr 16 "Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta" toodud § 4 lõikele 2, mille kohaselt ei tohi ehitiste püstitamine või olemasoleva ehitise laiendamine või ümberehitamine vähendada radari töövõimet. Esitatud lahenduses käsitlete kolme leevendusmeedet: joondamine olemasoleva radari suhtes, stealth tehnoloogia kasutamine labadel ning radari tarkvaralahendus, mis koostoimel teie hinnangul kõrvaldavad negatiivsed mõjutused õhuseireradarile. Kaitseministeerium täpsustab, et esitatud materjalis toodud näidete baasil ei ole esitatud meetmeid kasutatud militaarradarite puhul. Konkreetseid leevendusmeetmeid on rakendatud ilmaradari ja lennuliiklusradari puhul. Seetõttu ei saa meetmeid võrdväärsena kohelda, sest kui ilmaradarite ja lennuliikluse juhtimiseks kasutatavate radarite puhul on tegemist suurte õhumassiivide ning ennast näidata soovivate õhukitega, siis militaarradarid peavad tuvastama ka õhus liikuvaid objekte, mis ei soovi ennast näidata. Kaitseministeerium selgitab, et detailplaneeringu lahenduses esitatud leevendusmeetmed ei ole sobilikud militaarradari töövõime tagamiseks. Esitatud lahenduses välja pakutud tuulikute joondamine ei ole tehtud radari suunal ning ka juhul kui tuulikud joondada radari suunal, laieneks juba olemasolevate tuulikute poolt takistatav sektor, mistõttu antud meede ei ole sobilik. Välja pakutud nn stealth ehk nähtamatud tuuliku labad ei ole sobilikud, sest antud meede kõrvaldab vaid valesihtmärkide ilmnemise. Antud meede ei kõrvalda elektrituuliku taha tekkivat varjuala ning lisaks vähendab konkreetne meede radari maksimaalset tegevusraadiust. Soovitud tarkvaralahendust on rakendatud lähilennuliikluse juhtimise radaritel ning antud meede hõlmab tarkvaralisi kui ka riistvaralisi muudatusi. Küll aga ei ole vastav meede kasutatav Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 hõlmab tarkvaralisi kui ka riistvaralisi muudatusi. Küll aga ei ole vastav meede kasutatav keskmaa- ja kaugmaaradaritel ning militaarradaritel, mistõttu ei ole esitatud lahendus sobilik. Kaitseministeerium on hinnanud esitatud leevendusmeetmeid ning leiab, et esitatud meetmed ei taga ämaris asuva militaarradari töövõime säilimist mistõttu keeldume esitatud detailplaneeringut kooskõlastamast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Magnus-Valdemar Saar Kaitseinvesteeringute osakonna materjaliarvestuse valdkonna projektijuht osakonnajuhataja ülesannetes Mati Kuppar 7170225 [email protected] 2 (2)
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel