Teade keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest

EELHINNANG Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini Sindi alajaama 330 kV sisestusliin Empower AS esitas 22.05.2020 ehitusloa taotluse nr 2011271/07615 ehitisregistri kaudu ehitusloa saamiseks Harku – Lihula – Sindi 330/110 kV õhuliini ühendamiseks Sindi alajaama 330 kV jaotlaga. Põhiprojektiga KPL1707K9 on lahendatud Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini 330 kV sisestusliin Sindi alajaamast (ehitatakse kahe-ahelalisena, 330 kV + 330 kV) olemasoleva 330 kV Sindi-Sopi L347 õhuliini asemele. Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 30 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Vastavalt KeHJS § 11 lg 6 kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Pärnu maavanem kehtestas 15.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/736 Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" AS Maves on läbi viinud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise ning mille Keskkonnaamet on 04.02.2016 kirjaga nr 6-5/16/1-7 tunnistanud nõuetele vastavaks. Teemaplaneeringu mõju oli hinnatud sellises detailsusastmes, mis eeldas, et täiendavat keskkonnamõju hindamis ei ole vaja läbi viia. Tuginedes eeltoodule koostas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ehitusloa taotlusele Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini Sindi alajaama 330 kV sisestusliini (Sindi AJ 330 kV sisestusliin L503, Sindi AJ 330 kV sisestusliin L347) eelhinnangu. Eelhinnang on koostatud Empower AS-i poolt edastatud andmete alusel, sh Põhiprojekt KPL1707K9 AA-3-01. Projekteeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Projekteeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks ning ülekandekao vähendamiseks, mis omakorda tagavad tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on vajalik ka ühtse energiaturu arendamiseks Balti riikide, Kesk-Euroopa ja Skandinaavia vahel. Harku- Lihula-Sindi elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/CE) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009). Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin projekteeritakse ja ehitatakse välja alajaamade vaheliste lõikudena, et tagada piisav varustuskindlus elektriõhuliini trassile jäävates alajaamades. Uue elektriõhuliini ehitamise käigus demonteeritakse olemasolev amortiseerunud 110 kV õhuliin (olemasoleva õhuliini demontaaž lahendatakse eraldi projektiga) ja asendatakse uue 330/110 kV õhuliiniga, see tähendab, et ehitatakse uued vundamendid, püstitatakse uued metallsõrestikmastid või -torumastid ja monteeritakse uued juhtmed. Käesolev eelhinnang käsitleb Harku – Lihula – Sindi 330/110 kV õhuliini ühendamist Sindi alajaama 330 kV jaotlaga (Sindi AJ 330 kV sisestusliin L503, Sindi AJ 330 kV sisestusliin L347). Eelhinnangu eesmärk on selgitada, kas projekti elluviimisega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning kas on vaja algatada keskkonnamõju hindamine. Eelhinnang Eelhinnangu koostamise käigus arvestati järgmiste dokumentidega: 1. Empower AS ja Leonhard Weiss OÜ koostatud põhiprojekt „Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliin Sindi alajaama 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas“, töö nr KPL1707K9. 2. AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskonnamõju strateegiline hindamine“; 3. Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV2. kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017; 4. Keskkonnaamet 20.03.2020 nr 7-9/20/3530-2 edastatud dokument. 1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Tegevuse iseloom ja maht Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassikoridori määramiseks on koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Pärnu maavanema 15.07.2016 korraldusega nr 1- 1/16/736 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine. Samuti on koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. Teemaplaneeringuga on määratud elektriliini trassikoridor laiusega 100 m, milles on 20 m laiune puhverala. Projekteeritava trassi õhuliini telg ja 80 m laiune kaitsevöönd paikneb 100% teemaplaneeringus etteantud trassikoridoris. Lähtuvalt tehnilistest võimalustest, keskkonnaalastest piirangutest ja inimasustusest, on projekteerimise käigus valitud trassikoridorile kõige optimaalsem asukoht. Teemaplaneeringu trassivaliku mõju hinnati KMH detailsusastmes ning kaaluti alternatiivlahendusi, mis olid eelnevalt läbinud Natura eelhindamise ning vastasid õigusnormidele (looduskaitseseadus, veeseadus, müra normtasemed, elektromagnetvälja normtasemed jne). Võrreldes olemasoleva liiniga laieneb kaitsevöönd 30 m võrra (50 meetrilt 80 meetrile). Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Geodeetiliste uuringute ja alusplaani põhjal koostatud pikiprofiili abil on täpsustatud nurgamastide ja valitud kandemastide asukohad ning määratud mastide kõrgused. Mastide tüübid on valitud sõltuvalt masti asukohast ja otstarbest. Projekteeritud trassi kirjeldus Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin Sindi alajaama 330 kV sisestusliin ehitatakse olemasolevate L347 Paide 330 kV sisestusliini asemele 100 % ulatuses kahe-ahelalisena (330 kV (L503) + 330 kV (L347)). Tori valla territooriumil jääb projekteeritud õhuliini trassikoridor kogu ulatuses Urge külasse. Projekteeritud õhuliin kulgeb kahe-ahelalisena (330 kV + 330 kV) Harku-Lihula-Sindi L503/Sindi-Sopi L347 alates Sindi alajaama portaalist kuni varasemas etapis väljaehitatud Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini mastini ja olemasoleva Sindi-Sopi 330 kV õhuliini mastini. Planeeringu kohaselt vahetult enne Sindi alajaama sisenemist elektriliinid jaotatakse: Sindi alajaama siseneb Harku-Lihula-Sindi 330 kV elektriliin Paide 330 kV elektriliini koridoris ja Harku-Lihula-Sindi 110 kV elektriliin koos perspektiivse Pärnu-Jaagupi 110 kV elektriliiniga paralleelselt teiste alajaama sisenevate 110 kV liinidega. Vastavalt ehitusloa taotlusele lisatud projektile Harku-Lihula-Sindi 330 kV õhuliini sisestus Sindi alajaama paigaldatakse planeeringu kohaselt L347 Sindi-Sopi 330 kV (endine Paide- Sindi 330 kV) õhuliini koridori. Selleks on L503 Harku-Lihula-Sindi 330 kV sisestusliin ettenähtud kahe-ahelalise õhuliinina (330 + 330 kV), kuhu paigutatakse lisaks L503 Harku- Lihula-Sindi 330 kV juhtmetele L347 Sindi-Sopi 330 kV õhuliini olemasolevad õhuliinijuhtmed alates Sindi alajaamast kuni olemasoleva Sindi-Sopi õhuliini mastini nr 5. Sindi-Sopi 330 sisestusliin alates Sindi alajaamast kuni mastini nr 5 jääb täielikult oma olemasolevale asukohale uutele mastidele (va mast nr 5). Ehitatava kahe-ahelalise õhuliini hargnemine teostatakse projekteeritud õhuliinimastist 4Y. Sindi-Sopi L347 liinitrass läheb osaliselt planeeringukoridorist välja, antud trassil vahetatakse välja elektriliinijuhtmed ning muus osas ehitustöid ei teostata ning maste ei vahetata. Olemasolevate ressursside kasutus Loodusvarad Rajatav 330/330 kV õhuliini projekti alale ei jää riiklikult kaitstavat ala (kaitseala, hoiuala, kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis või liigi püsielupaika). Maa Elektriliini kaitsevööndis asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus. Kohtades, kus võib ilmneda maaomanikule majandustegevuse piiranguid, lahendatakse poolte omavahelisel kokkuleppel, nii et kahjud oleksid võimalikult väikesed. Kui kahjud on vältimatus, siis hüvitatakse need kahju saajale ehitustegevust läbiviiva ettevõtte poolt. Kõikide elektriõhuliini kaitsevööndisse jäävate katastriüksuste omanikega sõlmitakse liini omaniku Elering AS-i kasuks isikliku kasutusõigusega koormamise leping. Pinnas, muld Peale liini ehitustöid taastatakse liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa vastavalt endisele olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada, siluda ja teostada kinni sõtkutud pinnase kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele maaomaniku või maa rentnikuga. Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale. Märgaladel teostatakse võimalusel töid külmunud pinnasega, mis vähendab oluliselt kahju nii pinnasele kui ka taimestikule. Kõikjal, kus rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime (ehitusmasinatega liikumine, truupide paigaldus), lahendatakse maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine. Ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid rekonstrueeritakse hiljemalt vahetult peale nende riknemise ilmnemist. Töö organiseeritakse viisil, et maaparandussüsteem toimiks kogu aeg. Peale ehitise valmimist kontrollitakse nende toimimist 2 aasta jooksul. Liini ehitamiseks ja hooldamiseks uute statsionaarsete teede rajamist ettenähtud ei ole. Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutatakse maksimaalselt liini trassikoridori, vältimatul vajadusel rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide ületamiseks. Ajutiste juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis kooskõlastatakse maaomaniku, Põllumajandusameti ja vajadusel Keskkonnaametiga. Ehitusmaterjali veoks ja masinate liiklemiseks kasutatakse maksimaalselt liini kaitsevööndit. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ei tohi tekitada looduslikele kooslustele täiendavat kuivendusmõju. Põhja- ja pinnavesi Elektriliini trassikoridor ületab kahte vooluveekogu, nende ületamise vajadus puudub, kuna juurdepääs masinatega on tagatud mõlemalt poolt vooluveekogusid mood olemasolevaid teid või trassikoritori. Ehitamise täpne viis otsustatakse ehituse käigus, kuna see oleneb oluliselt ehitusaegsest ilmastikust ja aastaajast. Õhuliini trassikoridori jääb Sindi alajaama 330 kV sisseviigu lõigul 1 üle 25 km² valgalaga vooluveekogu: Suuroja (registri kood VEE1080500). Veekogude ehituskeeluvöönditesse paigaldatakse 1 mast. Vooluveekogudest läbisõit on keelatud ning masti ja vundamendi paigaldamisel jälgitakse, et ei kahjustataks vooluveekogu kaldaid. Põhjavee kahjustamist antud tegevuse käigus ette näha ei ole. Kaitstavad loodusobjektid Sindi alajaamast kuni L503/L347 330/330 KV õhuliini mastideni nr 5 ei läbi projekteeritud õhuliini trassikoridor ja selle kaitsevöönd ühtegi LKS § 14 mõistes kaitstavat ala, s.t kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. Projektlahenduse koostamisel on muuhulgas aluseks võetud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne). Aruande kohaselt vajab antud lõigul märgistamist 2 liinilõiku (Vanamõisa peakraav ja Vääna jõgi). Projektis on aruande tulemustega arvestatud ning valitud on linnupeletid vastavalt aruandes väljatoodule. Tegevuse energiakasutus Tegevuse eesmärgiks on energiakasutuse kvaliteedi kindlustamine ja tagamine. Tegevuse tulemusena suureneb võimalus tarnida suuremas mahus rohelist energiat Skandinaaviamaadest. Tegevusega kaasnevad tegurid: heide vette, pinnasess ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, kiirgus ja lõhn. Tegevusega ei kaasne eelpool nimetatud tegureid. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Ehitustegevuseks vajalikud materjalid komplekteeritakse enne objektile viimist laoplatsil. Kõik materjalid on paigutatud tehastest saabudes puitkastidesse, mis lähevad hiljem taaskasutusse. Elektriõhuliini kasutusajal jäätmeid ei teki. Avariiolukorrad, suurõnnetused Tegevuse käigus ei ole ette näha avariiolukordasid, mille käigus võiks sattuda keskkonda kemikaalide või naftasaadusi. Ehitustöödeks objektile ajutisi tankimisjaamu ei paigaldada. Masinate tankimine teostatakse statsionaarsetes tanklates. Õhuliini kaitsevööndi koridor laiusega 80 m, välistab puude kukkumine õhuliini juhtmetesse. Samuti ei põhjusta elektriõhuliin suurõnnetuse või katastroofi ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoha ja mõjutatava keskkonna kirjeldus Olemasolev ja planeeritav maakasutus Olemasoleva L347 330 kV õhuliini ja projekteeritava L503/L347 330/330 kV õhuliini kaitsevöönd jääb samaks (40 m kummalegi poole õhuliinitrassi tsentrist/teljest) jäädes samale asukohale. Tegevuspiirangud kaitsevööndis vastavalt Ehitusseadustik § 77. Elektripaigaldise kaitsevööndi tegevuspiirangud, võrreldes olemasolevaga ei muutu. Projekteeritava elektriliini mastid on metallsõrestikmastid, et tagada ohutus põlluharimisel. Uus trassikoridor on viidud kaugemale eluhoonetest ning kehtestatud mastide rajamise keelualad nii et mastide paiknemine ei tekitaks visuaalset reostust inimeste elukohtadest. Selline tegevus on võimalik, kuna võrreldes olemasoleva 110 kV õhuliini mastide vahega 150- 200 m, muutub see vahekaugus kuni 450 meetrile. Alal esinevad loodusvarad (kvaliteet ja taastumisvõime) Elektriõhuliini trassikoridor jääb täielikult haritavale maale. Vundamentide valiku kindlakstegemiseks on eelnevalt teostatud geoloogilised uuringud mastide asukohtades. Kuna tegemist on valdavalt moreen ja savi pinnasega, paigaldatakse valdav enamus mastidest vaivundamentidele, millega ei kaasne mahukaid kaevetöid. Antud trassilõigul on uute mastide asukohad valitud nii et need avaldaksid võimalikult väikest mõju ja segaksid võimalikult vähe põlluharimist. Keskkonna vastupanuvõime Elektriõhuliin trassikoritori ja seal kavandatava tegevuse asukoha valikul on läbi teemaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise valitud ja kaalutud alternatiivsete trassikoridoride omavahelisel võrdlemisel sobivaim asukoht, arvestatud võimaliku kaudset ja koosmõju keskkonnaseisundile. Ehitustööde läbiviimisel kasutada rasketehnikaga liiklemiseks võimalikult palju trassikoritori. Elanikkond Trassi asukohavalikuks on läbiviidud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha määramine“, mille käigus on erinevate alternatiivide võrdlusel valitud uuele elektriõhuliinile uus asukohta. Trassivaliku valikul on kaasatud kõik asjassepuutuvad maaomanikud, KOV, Keskkonnaametiga teised asjast huvitatud osapooled. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Mõju suurus Tegevuse käigus pole ette näha olulist keskkonnamõju keskkonnaelementidele (maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik, mets ja looduslik mitmekesisus), elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ning nende omavahelisetele seostele. Suurõnnetuste ja katastroofidega kaasnevad mõjud puuduvad. Mõjuala ulatus Võrreldes olemasolevate 330 kV õhuliini mõjuulatusega, uue õhuliinitrassi mõjuala ulatus ei muutu, pigem paraneb, kuna projekteeritav 330 kV õhuliin paigaldatakse samadele mastidele olemasoleva 330 kV õhuliiniga. Mõju ilmnemise tõenäosus Mõju ilmnemise tõenäosus aasate jooksul puudub, kuna õhuliini füüsikalised omadused ja funktsioon ajas ei muutu. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Olemasolev õhuliinitrass demonteeritakse Väinamere loodus- ja linnualalt ning lisaks viiakse veel kahe õhuliini trassid projekteeritava õhuliinitrassi koritori, mis vähendab oluliselt mõju keskkonnale. Elanikkonnale tekkiv mõju on minimaalne, kuna tegevus toimub väljaspool tiheasustust ala. Mõju võib esineda mastide vundamentide paigaldamisel, kui rikutakse maaparandusala kuivendussüsteeme, kuid mõju on sellisel juhul hetkeline, kuna maaparandussüsteemide toimimine taastatakse koheselt selle ilmnemisel. Samuti võib esineda lühiajalist mõju ehitusaegse müra näol, mida põhjustab masinate liikumine. Mõju piiriülesus Piiriülene mõju naaberriikide territooriumile puudub Mõju Natura 2000 võrgustikule Elektriõhuliin ei läbi Natura 2000 alasid. Kavandatava tegevuse koosmõju Tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeerivate tegevuste koosmõju ette näha ei ole. Ebasoodsa mõju tõhus ennetamine Ebasoodsate mõjude vältimiseks looduskeskkonnale teostatakse linnuliikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks raietöid ajavahemikus 1. august kuni 30. veebruar. Maaparandussüsteemide ebasoodsa mõju vältimiseks teostatakse vaiatöödel eelnevalt kuivendussüsteemide asukoha kindlakstegemisel pinnase surfimist. Ehitusaegse müra häirivat mõju vähendatakse tööde teostamisega tööpäevadel kell 8-17 ja väldetakse tööde teostamist nädalavahetustel ning varastel ja hilistel tundidel. Liikluskoormuse vähendamiseks kohalikel ja riigiteedel kasutatakse tegevuse läbiviimiseks võimalikult palju õhuliini trassikoridori. Lindude lendamise vältimiseks õhuliinijuhtmetesse on projektis ettenähtud linnupeletite paigaldamine järgnevatel liinilõikudel (Vanamõisa peakraav ja Vääna jõgi) vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ (2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017, edaspidi aruanne) kohaselt. Eelhinnangu järeldus Lähtuvalt asjaolust, et tegevusega toimub tehniline ümberkorraldus, mille käigus asendatakse olemasolev L347 330 kV õhuliinid uue ja turvalisema L503/L347 330/330 kV õhuliiniga. Rajatava õhuliini kaitsevöönd jääb olemasoleva L347 330 kV õhuliini kaitsevööndiga samaks (40 m kummalegi poole õhuliini tsentrist/teljest) ning on oma asukoha valiku poolest sobivam looduskeskkonna säilimise ja elanikkonna heaolu arvestades. Projektis on arvestatud kõiki keskkonnaalaseid ja inimesele mõjuvaid tegureid. Arvestades eelnevalt koostatud Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeerinut täpsustavad teemaplaneeringut „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassiasukoha määramine“, AS Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Keskkonnamõju strateegiline hindamine“ ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruanne „Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“ 2016, täiendus jaanuar 2017, mai 2017 ning asjast huvitatud asutuste projekteerimis ja kooskõlastamise tingimustega. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et Maves koostatud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegiline hindamine on koostatud asjakohaselt ning omab piisavalt teavet keskkonna mõjude kohta ning rakendatavate meetmete kohta, on TTJA seisukohale, et täiendavat keskkonnamõju hindamist ei ole vaja läbi viia. Samuti leiame, et L347 õhuliini väljavahetamine ei vaja täiendavat KMH-d, kuna asukohta ei muudate ning väljaspool kehtestatud planeeringut ei toimu masti välja vahetamist vaid ainult elektriliini asendamine uuega.  OTSUS Tallinn 22.07.2020 nr 1-7/20-277 Sindi AJ 330 kv sisestusliini L347 ja Sindi AJ 330 kv sisestusliini L503 ehitusloa keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Empower AS (registrikood 11445550) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitisregistri kaudu 22.05.2020 ehitusloa taotluse nr 2011271/07615 Sindi AJ 330 kv sisestusliini L347 ja Sindi AJ 330 kv sisestusliini L503 ehitamiseks. Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini 330 kV sisestusliin Sindi alajaama ehitatakse kahe-ahelalisena (330 kV + 330 kV) olemasoleva 330 kV Sindi-Sopi L347 õhuliini asemele. Ehitatav õhuliini trass jääb Pärnumaal Tori valla territooriumile. 330 kV õhuliin L503 pikkusega ~1,6 km algab Sindi alajaamast ja lõpeb Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini mastis nr 7 ning 330 kV õhuliin L347 pikkusega ~1,3 km algab Sindi alajaamast ja lõpeb Sindi-Sopi 330 kV õhuliini mastis nr 5. Õhuliini trassikoridor on määratud Harju, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Ehitusloa taotlusega esitati „Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliini lõigul Sindi 330 kV sisseviik Pärnumaal Tori vallas“ KPL1707K9 Põhiprojekt AA-3-01 koos lisadega, esitatud dokumentatsioon on kättesaadav ehitisregistris www.ehr.ee dokumendi detailotsinguga nr 2011271/07615. Projekti tellijaks, arendajaks, on Elering AS (registrikood 11022625, Kadaka tee 42, 12915 Tallinn), kes arendab kolme-ahelalise 330/110/110 kV õhuliini L503 (Harku-Lihula-Sindi) ehitamist. Pärnu maavanem kehtestas 15.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/736 Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" AS Maves on läbi viinud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise ning mille Keskkonnaamet on 04.02.2016 kirjaga nr 6-5/16/1-7 tunnistanud nõuetele vastavaks. Teemaplaneeringu mõju oli hinnatud sellises detailsusastmes, mis eeldas, et täiendavat keskkonnamõju hindamis ei ole vaja läbi viia. TTJA koostas ehitusloa taotlusele Sindi AJ 330 kv sisestusliini L347 ja Sindi AJ 330 kv sisestusliini L503 eelhinnangu (Lisa 1). Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 30 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Vastavalt KeHJS § 11 lg 6 kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamisel arvestati keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Eelhinnangu andjaks on otsustaja. Vastavalt KeHJS § 9 lg 1 on otsustaja tegevusloa, sh ehitusloa andja. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2 käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses, ehitusseadustiku § 39 lg 2 alusel on ehitusloa andja ehitisele, mille aluseks on riigi eriplaneering TTJA. Lähtudes eeltoodust on TTJA KeHJS-e mõistes otsustaja nimetatud rajatistele ehitusloa andmisel. TTJA esitas ehitisregistri kaudu 18.06.2020 ehitusloa nr 2011271/07615 eelnõu koos eelhinnanguga asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Eelnõu edastati Maanteeametile, Põllumajandusameti Pärnu keskusele, Muinsuskaitseametile, Keskkonnaametile, Terviseameti Lääne regionaalosakonnale, Kaitseministeeriumile ning 25.06.2020 Tori Vallavalitsusele. Asjaomastelt asutustel ei olnud vastuväiteid keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas. TTJA tugines KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele, mille kohaselt AS Maves on läbi viinud „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegiline hindamise, mis on koostatud asjakohaselt ning omab piisavalt teavet keskkonna mõjude kohta ning rakendatavate meetmete kohta ning TTJA on seisukohale, et täiendavat keskkonnamõju hindamist ei ole vaja läbi viia. Samuti ei ole vaja läbi viia täiendavaid uuringuid. Ehitusprojektis on arvestatud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud aruandega „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine“. Tuginedes eelhinnangule ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 6 ning majandus- ja taristuministri 7.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus” § 5 lg 2 alusel 04.01.2019 antud peadirektori käskkirja nr 1-2/19-003 „Volituste andmine osakondade ja talituste juhatajatele“ p 2 Otsustan: jätta algatamata Sindi AJ 330 kv sisestusliini L347 ja Sindi AJ 330 kv sisestusliini L503 ehitusloa keskkonnamõju hindamine. 2 Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Endla tn 10a, 10142 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Sula ehitusosakonna juhataja asetäitja Lisad: Eelhinnang Koostaja: Liina Roosimägi 3  Nimekirja alusel 22.07.2020 nr 16-12/20-09379-278 Teade keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teatab, et jättis 22.07.2020 otsusega nr 1-7/20-277 keskkonnamõju hindamise algatamata Empower ASi esitatud 22.05.2020 ehitusloa taotlusele nr 2011271/07615, millega sooviti ehitada Sindi AJ 330 kv sisestusliini L347 ja Sindi AJ 330 kv sisestusliini L503. Keskkonnamõju hindamisel menetlusi ei liideta, piiriülese keskkonnamõju ilmnemist ette näha ei ole ning täiendavaid keskkonnauuringuid ei ole vaja läbi viia. TTJA väljastas 22.07.2020 ehitusloa nr 2012271/22918 Sindi AJ 330 kv sisestusliini L347 ja Sindi AJ 330 kv sisestusliini L503 ehitamiseks. Uus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin 330 kV sisestusliini Sindi alajaama ehitatakse kahe-ahelalisena (330 kV + 330 kV) olemasoleva 330 kV Sindi-Sopi L347 õhuliini asemele. Ehitatav õhuliini trass jääb Pärnumaal Tori valla territooriumile. 330 kV õhuliin L503 pikkusega ~1,6 km algab Sindi alajaamast ja lõpeb Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini mastis nr 7 ning 330 kV õhuliin L347 pikkusega ~1,3 km algab Sindi alajaamast ja lõpeb Sindi-Sopi 330 kV õhuliini mastis nr 5. Arendaja on Elering AS, registrikood 11022625, Kadaka tee 42, 12915 Tallinn. Otsustaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kontaktisik Liina Roosimägi, e-post: [email protected], tel 6672004. Ehitusloaga on võimalik tutvuda ehitisregistris aadressil www.ehr.ee dokumendi detailotsingus dokumendi nr 2012271/22918 järgi otsides. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega Endla tn 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 (allkirjastatud digitaalselt) Marko Sula ehitusosakonna juhataja asetäitja Lisad: KMH algatamata jätmise otsus Liina Roosimägi 6672004 [email protected]