Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“

EELNÕU 21 .07 .2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 13 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt : „ (4) Luurekeskus võib koguda teavet Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 2 ja § 37 1 lõigetes 4 1 ja 4 2 sätestatud viisil ning töödelda ja analüüsida saadud teavet. “ ; 3 ) paragrahvi 18 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „Kaitseväes“ sõnadega „Kaitseministeeriumi valitsemisalas“; 4 ) paragrahvi 18 lõiget 2 tä iendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) korraldada lennundusohutuse tagamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas; 8) teostada järelevalve t lennundusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõuete täitmise üle Kaitseministeeriumi valitsemisalas.“; 5 ) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kaitselennunduse järelevalve keskus .“. Jüri Ratas Peaminister Jüri Luik Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär 21 .07 .2020 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus “ (edaspidi Kaitseväe põhimäärus ) muudetakse esiteks 5 . juunil 2020 jõustunud Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS ) muudatustest lähtuvalt , millega laien dati Kaitseväe õigusi kaitseväeluur e teostamisel. Teiseks tehakse muudatused, mis arvestavad lennundustegevuse eelkõige kaitselennunduse regulatiivseid muudatusi. Tsiviillennundust reguleeriva Euroopa Liidu (EL) raammääruse 2018/1139 artikli 2 lõigete 3 ja 5 kohaselt ei kohaldata EL määruseid riiklikule lennundusele, sealhulgas kaitselennunduse, selle õhusõidukitele ega muule tegevusele, kuid liikmesriigid peavad tagama, et riiklikus lennunduses on tagatud samaväärsed nõuded tsiviillennundusega. 25. oktoobril 2019. a jõustu s Kaitseväe lennundusmäärustik, millega kehtestati esmakordselt eraldi nõuded kaitselennundusele . Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste mehitatud ja mehitamata õhusõidukite käitamise viimiseks tsiviillennundusega samavä ärne tasemele ja usaldusväär suse tõstmiseks , on vaja tagada kaitselennunduse ühtne korraldus ning kontroll . Kaitselennunduses kasvab kasutatavate mehitatud ja mehitamata õhusõidukite arv aasta aastalt, mistõttu on lennu ndus ohutuse parem tagamine seatud Kaitseministeeriumi valitsemisalas ja Kaitseväes järgmiste aastate üheks prioriteediks. Lennuamet i õigusliku analüüsi tulemusel leiti, et kaitselennundus vajab lisaks muust riiklikust lennundusest erinevale regulatsioonile ka eraldi järelevalveasutust . Lennuamet ei ole ise suuteline tööj õu ja pädevuse puudumise tõttu kaitselennunduse üle järelevalvet te gema . Juhul, kui (haldus)järelevalvet hakkaks tegema Lennuamet, peaks id K aitsevägi, Kaitseliit ja Välisluureamet pigem lähtuma tsiviilnõuetest, mitte omama eriregulatsiooni, mis tal lennundusmäärustiku näol on. See eeldaks K aitseväe s uue valdkonnaspetsiifilis e koolitussüsteemi välja töötamist , mille tulemusena kõik õhuväes töötavad isikud peavad vastama tsiviillennunduse nõuetele, s ealhulgas piloodid, kaugpiloodid ja tehnikud. Selline lähenemine ei ole mõistlik sõjalise riigikaitse ülesehitusest lähtuvalt, kus lennundus tegevus on paljus ki seotud teiste riikide militaarlennundusega. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Ingrid Muul ( punktid 1 ja 2; e-post: [email protected] ) ja Malle Piirsoo (punktid 3-5; e-post: [email protected] ) ning eelnõu on normitehnilise lt kontrolli nud Guido Pääsuke ( [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest punktist. Lähtu des KKS § 37 2 l õike 2 uuest sõnastusest , tunnistatakse eelnõu punktiga 1 kehtetuks Kaitseväe põhi määruse § 5 l õike 3 p unkt 2, mi lles sätesta takse Kaitseväe luurekeskuse (edaspidi luurekeskus ) ülema õigus asuta da või soetada teeseldud isiku või äriühingu filiaal valdkonna eest vastutava ministri kirjalikul nõusolekul . Kaitsevägi võib teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali mitme kaitseväeluure ülesande täitmiseks. Teesklemise ehk juriidilise isiku kasutamise eesmärk on varjata teatud tegevuse või isikute seotust Kaitseväega. KKS is tehtud muudatuse kohaselt otsustab eraõigusliku juriidilise isiku teesklemise ministri asemel Kaitseväe juhataja. Seetõttu tuleb Kaitseväe põhimäärusest kustutada luurekeskuse kohustus küsida selleks ministri nõusolekut. Kaitseväe juhataja õigust korraldada e raõigusliku juriidilise isiku, tema struktuuriüksuse või organi või äriühingu filiaali asutamis t või soetamis t (nt Kaitseväe juhataja töökorralduslik käskkiri või volitus või Kaitseväe juhataja ühekordne otsus asutamise kohta jne ) ei ole aga mõistlik üle korrata Vabariigi Valitsuse määruse g a . Seetõttu tunnistatakse Kaitseväe põhimääruse § 5 l õike 3 p unkt 2 kehtetuks . Lähtu des KKS §-i 37 1 tehtud täiendustest , muudetakse e elnõu punktiga 2 Kaitseväe p õhimääruse § 13 l õiget 4. Isiku k aasami sel salajasse koostöösse ja salajase koostöö jätku misel on vaja isiku sobivus t hin nata . Isiku salajasse koostöösse kaasamise hindamisega kaasneb ka isiku põhiõiguste riive. KKS -i muudatuse kohasel t anti K aitseväele õigus kontrollida varjatult enne isiku kaasamist tema isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust . Samuti võib Kaitsevägi salajaseks koostööks jätkuva sobivuse üle otsustamiseks või teabe usaldusväärsu se kontrolli miseks koguda kaasatud isiku kirjalikul nõusolekul tema kohta isikuandmeid KKS § 41 5 l õikes 1 sätestatud viisil , kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida . KKS -i kohaselt määrab struktuuriüksuse, kellel on õigus eelnimetatud õigusi rakendada , Vabariigi Valitsus põhimäärusega. Sellega tagatakse, et nende isikute ring, kes eespool nimetatud viisil isikuandmeid töötleks või muul viisil isiku põhiõigusi riivaks , ei kujuneks liialt laiaks. Se etõttu muudetakse Kaitseväe p õhimääruse § 13 l õiget 4. Muudatuse kohaselt antakse l uurekeskus ele lisaks KKS § 37 l õike 1 p unkti des 1 ja 2 ning l õike 2 p unkti s 2 sätestatud viisil teabe kogumisele õigus koguda teavet ka KKS § 37 1 l õige te s 4 1 ja 4 2 sätestatud meetmete abil . Eelnõu punktiga 3 muudetakse põhimääruse § 18 lõike 4 sõnastust. Kehtiva versiooni kohaselt on õhuväe üheks põhiülesandeks korraldada lennundustegevust Kaitseväes . Eelnõuga laiendatakse Kaitseväe õigust lennundustegevuse korraldamisel kogu Kaitseministeeriumi valitsemisalale. Korraldamise raames on õhuväel õigus anda valitsemisala asutustele juhiseid ja suuniseid lennundustegevuse osas lähtuvalt kaitseväe lennundusmäärustikust ning teistest lennundusseaduse kaitselennundust puudutavatest sätetest , suurendades see läbi ohutus t ja õhuruumi mõistlik k u kasutus t . Lisaks on e esmärk tagada kaitselennunduse ühetaolisus ning saavutada kokkuleppeid valdkondades, mida ei ole reguleeritud või mida ei ole mõistlik reguleerida kõrgemal seivate õigusaktidega. Õhuvägi peab tegema lennundustegevuse korraldamisel koostööd teiste asjaomaste Eesti asutustega, et tagada ka muu lennunduse toimimine. Eelnõu punktiga 4 lisatakse põhimääruse § 18 lõikesse 2 uued punktid 7 ja 8. Lisatava p unktiga 7 pannakse õhuväele kohustus korraldada lennundusohutuse tagamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas . See on tihedalt seotud lennundustegevuse korraldamisega, sest korraldamise eesmärk on tagada üldine ohutus ning järgida nõuetest kinnipidamist, sh anda vajadusel juhiseid tegevuse ümberkorraldamiseks . Lisatava p unktiga 8 pannakse õhuväele kohustus teha järelevalve t lennundusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõuete täitmise üle Kaitseministeeriumi valitsemisalas . Oluline on märkida vahetu järelevalve teostamise õigus on üksnes Kaitseväe siseselt. Teiste Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste osas hetkel vahetu järelevalve tegemise õigus puudub. Kuid lennundustegevuse korraldamise raames on tal õigus küsida siiski selgitusi, anda juhiseid ning soovitusi jms, et taga kaitselennunduse ühtlus ja ohustus Eelnõu punktiga 5 täiendatakse õhuväe allüksuste loetelu, lisades sellesse neljanda allüksuse – kaitselennunduse järelevalve keskus . Lennunduses on järelevalve üldine põhimõte, et see peab olema teenuse osutajast ja õhusõiduki käitajast sõltumatu. Seda saab saavutada järelevalve teostaja ja teenuse osutaja või käitaja funktsionaalse või struktuurilise eraldatusega teineteisest. Seetõttu ei ole Kaitseväes toimiv süsteem piisav ega jätkusuutlik selleks, et tagada sõltumatus ja erapooletus, sest j ärelevalve ülesannete täitmisega seotud isikud ei ole funktsionaalselt ega struktuuriliselt eraldatud ning neil on peale järelevalveliste ülesannete veel muid ülesandeid, mis võivad olla seotud kaitselennunduse korraldamisega. Seega teeksid nad sisuliselt järelevalvet oma tegevuse üle. Riigiti täidetakse kaitselennunduse järelevalve funktsiooni erinevalt. Selleks on loodud kaitseministeeriumi või transpordiameti valitsemisalas asuv eraldiseisev asutus või relvajõudude koosseisus olev eraldiseisev allüksus. Kaitseväe juhataja on andnud 8. juunil 2020. a heaks kiidu kaitselennunduses järelevalvet tegeva üksus loomiseks (inglise keeles ka sutatakse terminit Military Aviation Authority (MAA)). Loodav allüksus on küll õhuväe koosseisus, kuid on funktsionaalselt ja struktuuriliselt lahutatud nendest kaitseväe, sh õhuväe üksustest, kelle üle peamiselt järelevalvet tehakse. Üksuse täpsemad ülesanded jms üksuse tegevusega seonduva kehtestab Kaitseväe juhataja üksuse tegevus reguleeriva põhimäärusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Luurekeskuse ülesannete täiendamine kaitseväeluure teostamisel Määrusega sätestatakse luurekeskus e kui Kaitseväe alaliselt tegutsev a struktuuriüksus e õigus kontrollida isikuid, kellega Kaitsevägi kaalub salajase koostöö alustamist või kelle Kaitsevägi on juba salajasse koostöösse kaasanud. Kuivõrd määrusega tehakse tehnilised muudatused , lähtudes KKS -i muutmisest, on määrusega kaasneva i d mõju sid kirjeldatud seaduseelnõu seletuskirjas . Õhuväele kaitselennunduse korraldamise ja järelevalve kohustuse panemine Määruse rakendamisel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste, välja arvatud Kaitsevä e , korraldusele . Määruse rakendamisel on kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele . Mõju on suunatud üldisele lennuohutuse tagamisele, s eega on mõju positiivne. Kaitselennunduse järelevalve keskuse ülesannete täitmine tagatakse olemasoleva te ameti - ja töökohtade ümbertõstmise kaudu . Määruse rakendamine ei mõjuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas mitteolevaid isikuid ja asutusi . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisa kulu riigieelarvele ega vajadust eraldada täiendavaid rahalis i vahend eid . Määruse rakendamisega ei tõuse ka riigieelarvele tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üld ises korras . 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse an dmiseks Kaitseväe le , Kaitseliidule ja Välisluureametile . Justiitsministeerium kuupäev digitaalallkirjas nr 5-5/20 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /2405 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Arvamusi ootame 15 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Justiitsminister kaitseministri ülesannetes Arvamuse andmiseks: Kaitsevägi Kaitseliit Välisluureamet Lisa: 20200721_SK KV pm muutmine.docx 20200721_EN KV pm muutmine.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 21 .07 .2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 13 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt : „ (4) Luurekeskus võib koguda teavet Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 2 ja § 37 1 lõigetes 4 1 ja 4 2 sätestatud viisil ning töödelda ja analüüsida saadud teavet. “ ; 3 ) paragrahvi 18 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „Kaitseväes“ sõnadega „Kaitseministeeriumi valitsemisalas“; 4 ) paragrahvi 18 lõiget 2 tä iendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) korraldada lennundusohutuse tagamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas; 8) teostada järelevalve t lennundusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõuete täitmise üle Kaitseministeeriumi valitsemisalas.“; 5 ) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kaitselennunduse järelevalve keskus .“. Jüri Ratas Peaminister Jüri Luik Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär 21 .07 .2020 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus “ (edaspidi Kaitseväe põhimäärus ) muudetakse esiteks 5 . juunil 2020 jõustunud Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS ) muudatustest lähtuvalt , millega laien dati Kaitseväe õigusi kaitseväeluur e teostamisel. Teiseks tehakse muudatused, mis arvestavad lennundustegevuse eelkõige kaitselennunduse regulatiivseid muudatusi. Tsiviillennundust reguleeriva Euroopa Liidu (EL) raammääruse 2018/1139 artikli 2 lõigete 3 ja 5 kohaselt ei kohaldata EL määruseid riiklikule lennundusele, sealhulgas kaitselennunduse, selle õhusõidukitele ega muule tegevusele, kuid liikmesriigid peavad tagama, et riiklikus lennunduses on tagatud samaväärsed nõuded tsiviillennundusega. 25. oktoobril 2019. a jõustu s Kaitseväe lennundusmäärustik, millega kehtestati esmakordselt eraldi nõuded kaitselennundusele . Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste mehitatud ja mehitamata õhusõidukite käitamise viimiseks tsiviillennundusega samavä ärne tasemele ja usaldusväär suse tõstmiseks , on vaja tagada kaitselennunduse ühtne korraldus ning kontroll . Kaitselennunduses kasvab kasutatavate mehitatud ja mehitamata õhusõidukite arv aasta aastalt, mistõttu on lennu ndus ohutuse parem tagamine seatud Kaitseministeeriumi valitsemisalas ja Kaitseväes järgmiste aastate üheks prioriteediks. Lennuamet i õigusliku analüüsi tulemusel leiti, et kaitselennundus vajab lisaks muust riiklikust lennundusest erinevale regulatsioonile ka eraldi järelevalveasutust . Lennuamet ei ole ise suuteline tööj õu ja pädevuse puudumise tõttu kaitselennunduse üle järelevalvet te gema . Juhul, kui (haldus)järelevalvet hakkaks tegema Lennuamet, peaks id K aitsevägi, Kaitseliit ja Välisluureamet pigem lähtuma tsiviilnõuetest, mitte omama eriregulatsiooni, mis tal lennundusmäärustiku näol on. See eeldaks K aitseväe s uue valdkonnaspetsiifilis e koolitussüsteemi välja töötamist , mille tulemusena kõik õhuväes töötavad isikud peavad vastama tsiviillennunduse nõuetele, s ealhulgas piloodid, kaugpiloodid ja tehnikud. Selline lähenemine ei ole mõistlik sõjalise riigikaitse ülesehitusest lähtuvalt, kus lennundus tegevus on paljus ki seotud teiste riikide militaarlennundusega. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Ingrid Muul ( punktid 1 ja 2; e-post: [email protected] ) ja Malle Piirsoo (punktid 3-5; e-post: [email protected] ) ning eelnõu on normitehnilise lt kontrolli nud Guido Pääsuke ( [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest punktist. Lähtu des KKS § 37 2 l õike 2 uuest sõnastusest , tunnistatakse eelnõu punktiga 1 kehtetuks Kaitseväe põhi määruse § 5 l õike 3 p unkt 2, mi lles sätesta takse Kaitseväe luurekeskuse (edaspidi luurekeskus ) ülema õigus asuta da või soetada teeseldud isiku või äriühingu filiaal valdkonna eest vastutava ministri kirjalikul nõusolekul . Kaitsevägi võib teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali mitme kaitseväeluure ülesande täitmiseks. Teesklemise ehk juriidilise isiku kasutamise eesmärk on varjata teatud tegevuse või isikute seotust Kaitseväega. KKS is tehtud muudatuse kohaselt otsustab eraõigusliku juriidilise isiku teesklemise ministri asemel Kaitseväe juhataja. Seetõttu tuleb Kaitseväe põhimäärusest kustutada luurekeskuse kohustus küsida selleks ministri nõusolekut. Kaitseväe juhataja õigust korraldada e raõigusliku juriidilise isiku, tema struktuuriüksuse või organi või äriühingu filiaali asutamis t või soetamis t (nt Kaitseväe juhataja töökorralduslik käskkiri või volitus või Kaitseväe juhataja ühekordne otsus asutamise kohta jne ) ei ole aga mõistlik üle korrata Vabariigi Valitsuse määruse g a . Seetõttu tunnistatakse Kaitseväe põhimääruse § 5 l õike 3 p unkt 2 kehtetuks . Lähtu des KKS §-i 37 1 tehtud täiendustest , muudetakse e elnõu punktiga 2 Kaitseväe p õhimääruse § 13 l õiget 4. Isiku k aasami sel salajasse koostöösse ja salajase koostöö jätku misel on vaja isiku sobivus t hin nata . Isiku salajasse koostöösse kaasamise hindamisega kaasneb ka isiku põhiõiguste riive. KKS -i muudatuse kohasel t anti K aitseväele õigus kontrollida varjatult enne isiku kaasamist tema isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust . Samuti võib Kaitsevägi salajaseks koostööks jätkuva sobivuse üle otsustamiseks või teabe usaldusväärsu se kontrolli miseks koguda kaasatud isiku kirjalikul nõusolekul tema kohta isikuandmeid KKS § 41 5 l õikes 1 sätestatud viisil , kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida . KKS -i kohaselt määrab struktuuriüksuse, kellel on õigus eelnimetatud õigusi rakendada , Vabariigi Valitsus põhimäärusega. Sellega tagatakse, et nende isikute ring, kes eespool nimetatud viisil isikuandmeid töötleks või muul viisil isiku põhiõigusi riivaks , ei kujuneks liialt laiaks. Se etõttu muudetakse Kaitseväe p õhimääruse § 13 l õiget 4. Muudatuse kohaselt antakse l uurekeskus ele lisaks KKS § 37 l õike 1 p unkti des 1 ja 2 ning l õike 2 p unkti s 2 sätestatud viisil teabe kogumisele õigus koguda teavet ka KKS § 37 1 l õige te s 4 1 ja 4 2 sätestatud meetmete abil . Eelnõu punktiga 3 muudetakse põhimääruse § 18 lõike 4 sõnastust. Kehtiva versiooni kohaselt on õhuväe üheks põhiülesandeks korraldada lennundustegevust Kaitseväes . Eelnõuga laiendatakse Kaitseväe õigust lennundustegevuse korraldamisel kogu Kaitseministeeriumi valitsemisalale. Korraldamise raames on õhuväel õigus anda valitsemisala asutustele juhiseid ja suuniseid lennundustegevuse osas lähtuvalt kaitseväe lennundusmäärustikust ning teistest lennundusseaduse kaitselennundust puudutavatest sätetest , suurendades see läbi ohutus t ja õhuruumi mõistlik k u kasutus t . Lisaks on e esmärk tagada kaitselennunduse ühetaolisus ning saavutada kokkuleppeid valdkondades, mida ei ole reguleeritud või mida ei ole mõistlik reguleerida kõrgemal seivate õigusaktidega. Õhuvägi peab tegema lennundustegevuse korraldamisel koostööd teiste asjaomaste Eesti asutustega, et tagada ka muu lennunduse toimimine. Eelnõu punktiga 4 lisatakse põhimääruse § 18 lõikesse 2 uued punktid 7 ja 8. Lisatava p unktiga 7 pannakse õhuväele kohustus korraldada lennundusohutuse tagamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas . See on tihedalt seotud lennundustegevuse korraldamisega, sest korraldamise eesmärk on tagada üldine ohutus ning järgida nõuetest kinnipidamist, sh anda vajadusel juhiseid tegevuse ümberkorraldamiseks . Lisatava p unktiga 8 pannakse õhuväele kohustus teha järelevalve t lennundusseaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõuete täitmise üle Kaitseministeeriumi valitsemisalas . Oluline on märkida vahetu järelevalve teostamise õigus on üksnes Kaitseväe siseselt. Teiste Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste osas hetkel vahetu järelevalve tegemise õigus puudub. Kuid lennundustegevuse korraldamise raames on tal õigus küsida siiski selgitusi, anda juhiseid ning soovitusi jms, et taga kaitselennunduse ühtlus ja ohustus Eelnõu punktiga 5 täiendatakse õhuväe allüksuste loetelu, lisades sellesse neljanda allüksuse – kaitselennunduse järelevalve keskus . Lennunduses on järelevalve üldine põhimõte, et see peab olema teenuse osutajast ja õhusõiduki käitajast sõltumatu. Seda saab saavutada järelevalve teostaja ja teenuse osutaja või käitaja funktsionaalse või struktuurilise eraldatusega teineteisest. Seetõttu ei ole Kaitseväes toimiv süsteem piisav ega jätkusuutlik selleks, et tagada sõltumatus ja erapooletus, sest j ärelevalve ülesannete täitmisega seotud isikud ei ole funktsionaalselt ega struktuuriliselt eraldatud ning neil on peale järelevalveliste ülesannete veel muid ülesandeid, mis võivad olla seotud kaitselennunduse korraldamisega. Seega teeksid nad sisuliselt järelevalvet oma tegevuse üle. Riigiti täidetakse kaitselennunduse järelevalve funktsiooni erinevalt. Selleks on loodud kaitseministeeriumi või transpordiameti valitsemisalas asuv eraldiseisev asutus või relvajõudude koosseisus olev eraldiseisev allüksus. Kaitseväe juhataja on andnud 8. juunil 2020. a heaks kiidu kaitselennunduses järelevalvet tegeva üksus loomiseks (inglise keeles ka sutatakse terminit Military Aviation Authority (MAA)). Loodav allüksus on küll õhuväe koosseisus, kuid on funktsionaalselt ja struktuuriliselt lahutatud nendest kaitseväe, sh õhuväe üksustest, kelle üle peamiselt järelevalvet tehakse. Üksuse täpsemad ülesanded jms üksuse tegevusega seonduva kehtestab Kaitseväe juhataja üksuse tegevus reguleeriva põhimäärusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Luurekeskuse ülesannete täiendamine kaitseväeluure teostamisel Määrusega sätestatakse luurekeskus e kui Kaitseväe alaliselt tegutsev a struktuuriüksus e õigus kontrollida isikuid, kellega Kaitsevägi kaalub salajase koostöö alustamist või kelle Kaitsevägi on juba salajasse koostöösse kaasanud. Kuivõrd määrusega tehakse tehnilised muudatused , lähtudes KKS -i muutmisest, on määrusega kaasneva i d mõju sid kirjeldatud seaduseelnõu seletuskirjas . Õhuväele kaitselennunduse korraldamise ja järelevalve kohustuse panemine Määruse rakendamisel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste, välja arvatud Kaitsevä e , korraldusele . Määruse rakendamisel on kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele . Mõju on suunatud üldisele lennuohutuse tagamisele, s eega on mõju positiivne. Kaitselennunduse järelevalve keskuse ülesannete täitmine tagatakse olemasoleva te ameti - ja töökohtade ümbertõstmise kaudu . Määruse rakendamine ei mõjuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas mitteolevaid isikuid ja asutusi . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisa kulu riigieelarvele ega vajadust eraldada täiendavaid rahalis i vahend eid . Määruse rakendamisega ei tõuse ka riigieelarvele tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üld ises korras . 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse an dmiseks Kaitseväe le , Kaitseliidule ja Välisluureametile .