Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 7 5 kaitse väelasega Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni Barkhane Malis . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar (
[email protected] ) , vastutav jurist on Kaur Kittus (
[email protected] ) . Eelnõu sisu Põhja-Aafrikas Euroopa Liidu lõunapiiri le suhteliselt lähedal jätkub ebastabiilsus ja seda soodustavad arengud, sealhulgas on tugevnenud ISIL-i ja teiste terroristlike organisatsioonide tegevuse ning ideoloogia surve Aafrika Magribi ja Saheli piirkonnas. Terrorismi, relvastatud äärmusrühmituste tegevuse ja teiste julgeolekut destabiliseerivate faktorite levik ning paljuski neist tingitud illegaalne ränne on endiselt ühed suurimad lõunast lähtuvad väljakutsed Euroopale. Nende ohjamine, sealhulgas algpõhjustega tegelemine, nõuab Euroopa Liidu liikmes riikide ühist pingutust ja panustamist, et probleemide süvenemine ei tooks kaasa negatiivseid tagajärgi, muuhulgas Euroopa riikides. Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Eesti on alates taasiseseisvumisest osalenud aktiivselt rahvusvaheliste l sõjaliste l operatsioonide l , kindlustades seeläbi ka Eesti enda julgeolekut. Osalemine operatsioonidel on Eesti jaoks üks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteetidest, mis kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas ning toetab laiemas plaanis Eesti julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamist. Lisaks sellele suurendab operatsioonidel osalemine Eesti kaitseväelaste professionaalsust ja üksuste koost egutsemisvõimet liitlaste ja partneritega. See omakorda toet ab Kaitseväe terviklikku arengut ning suurendab Eesti kaitsevõimet ja tõhustab heidutust. Osalemine operatsioonil Barkhane ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba aitab süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel , mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas , panustades oma liitlasüksuste kohalviibimisega Balti riikide julgeolekusse. Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd. Lisaks sellele aitab o salemine operatsioonil Barkhane ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba tagada stabiilsuse ja julgeolekuolukorra parandamist M alis. Mali kaitseväelaste välja õpetamisel toetab Eesti Mali armee võimete suurendamist, et Mali suudaks ise kindlustada oma julgeolekut, k.a. võidelda tõhusamalt relvastatud mässuliste ja terroristlike rühmituste vastu piirkonnas. Operatsioon Barkhane Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad), mis toetab ÜRO rahuvalve missiooni MINUSMA ja Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM Mali ning piirkonna riikide G5 Sahel ühendväe tegevusi stabiilsuse tagamisel Malis. Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon (isikkoosseis 51 00), mille strateegili ne eesmär k on Saheli piirkonnast lähtuvate üleilmsete aga eelkõige Euroopa suunaliste probleemide (terrorism, ränne ) ohjamine. Operatsioon Barkhane käivitati Prantsusmaa poolt 1. augustil 2014 ning sellega ühendati erinevad Prantsusmaa juhitud julgeolekuoperatsioonid Saheli piirkonnas ühtseks tervikuks. Operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab sealsete riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Terrorismi ja illegaalse kaubanduse ohjamine nõuab Euroopa riikide ühist pingutust ning panustamist. 27. märtsil 2020 käivitati ametlikult operatsiooni Barkhane erioperatsioonide sihtüksus Takuba, see tähendab, et Takuba allub operatsiooni Barkhane juhtimisele. Sihtüksuse Takuba eesmärk on Mali armee operatsioonialase väljaõppe teostamine ning Mali armee võimekuse tõstmine, et Mali suudaks om a territooriumi ise kontrollida ja terroristlike rühmituste vastu võidelda . Sihtüksuses Takuba osalevad riigid abistavad, nõustavad ja vajadusel saadavad Mali üksusi operatsioonidel, kuniks Malil endal on võimekus operatsioone läbi viia. Sihtüksus Takuba keskendub oma tegevuses piirkonnale, kus Mali, Burkina Faso ja Nigeri piirid kokku saavad. Samuti toetab operatsioon Barkhane Saheli piirkonna riikide valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel. Mali on kogu operatsiooni peamine fookusala. Prantsusmaa on alates 2013. aastast toetanud Mali keskvalitsust võitluses islamiäärmuslastega, mille käigus on äärmusrühmitusi oluliselt nõrgestatud ning keskvalitsuse kontroll suures osas Mali territooriumil taastatud. Samas kujutavad äärmusrühmitused jätkuvat ohtu Mali julgeolekule ning operatsioon Barkhane on oluline tugi Mali, aga ka teiste Saheli riikide, stabiliseerimisel. Kestvate lahenduste saavutamine Saheli piirkonnas nõuab kõikehõlmavat lähenemist, sidustades omavahel poliitilised, julgeolekualased ja arengukoostöö tegevused. Operatsioon Barkhane on selle lähenemise sõjaline dimensioon, mille kaudne eesmärk on toetada piirkonna riike laiemalt vaesuse vähendamisel, väljaõppe parandamisel ning julgeolekuolukorra parandamisel. Tegevuste tõhusamaks koordineerimiseks loodi Prantsusmaa ja Saheli riikide riigipeade tippkohtumisel 13. jaanuaril 2020 Prantsusmaal Paus Saheli koalitsioon, mis ametlikult käivitati 28. aprill il 2020 Euroopa Liidu ja G5 Saheli kohtumisel. Saheli k oalitsiooni eesmärk on parandada rahvusvahelise tegevuse nähtavust Sahelis, integreerida tegevusi ning pühenda da tähelepanu kriisi kõikidele põhjustele. Koalitsioon ei asenda ühtegi olemasolevat tegevust, see vaid sünkroniseerib neid paremini. Eesti panus Koostöö operatsiooni Barkhane raames on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on oluliselt suurendanud üksuste koostegutsemisvõimet. Tulenevalt senisest heast koostööst j ätkame oma osalust nii operatsioonil Barkhane kui ka selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba. Viimase raames jätkame koos Prantsusmaa ning Rootsi, Taani, Tšehhi ja teiste Euroopa riikidega erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel. Alates augustist 2018 osaleb Eesti operatsioonil Barkhane mehhaniseeritud jalaväerühma, toetuselemendi ja staabiohvitseridega ning alates juunist 2020 panustab Eesti operatsiooni Barkhane erioperatsioonide sihtüksusesse Takuba erioperatsioonide üksusega. Mehhaniseeritud jalaväerühma funktsiooniks on väekaitse, täpseteks ülesanneteks on baasikaitse, baasi lähiümbruse patrullimine ning kiirreageerimine ohuolukordades. E rioperatsioonide üksuse ülesandeks on Mali relvajõudude nõustamine ja väljaõppe teostamine. Väljaõpet viiakse läbi TAAA põhimõttel – train, advise, assist, accompany ehk siis taktikaline väljaõpe, nõustamine, abistamine ning Mali relvajõudude julgestamine ja toetamine operatsioonide läbiviimisel. Eesti kontingendi operatsioonipiirkonnaks on Mali ning kokku osaleb operatsioonil Barkhane kuni 7 5 kaitseväelast. Lisaks sellele osaleb Eesti Malis Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali ja ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA. Nimetatud operatsioonid on eraldiseisvad operatsioonist Barkhane, kuid kõik kolm täiendavad üksteist ja koordineerivad tegevusi. Õiguslikud alused Operatsiooni l Barkhane ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba osalemise õiguslikuks aluseks on Mali poolt Eestile edastatud kutse ja nõusolek. 25. jaanuaril 2018 andis Eesti Mali välisministeeriumile üle diplomaatilised noodid, milles palusime nõusolekut Eesti tegevväelaste viibimiseks Malis osalemaks operatsioonil Barkhane ja tegime ettepaneku sõlmida relvajõudude staatuse kokkulepe. 9. märtsil 2018 vastas Mali ametliku kutse ja nõusolekuga. Lisaks sellele on Eesti ja Mali sõlminud vägede staatuse lepingu , mis jõustus 14. juunil 2018 ning mis sätestab Eesti väeüksusele antavad eesõigused, puutumatuse ja soodustused, sisenemise Mali territooriumile ja seal liikumise, relvade omamise ja kandmise ning vastastikuse vastutuse kahju tekitamise juhtudel. Operatsiooni Barkhane erioperatsioonide sihtüksuses Takuba osalemiseks esitas Mali president Eesti Vabariigi presidendile kutse 27. novembril 2019. aastal. Vabariigi Valitsus kiitis 2. juulil 2020 heaks Eesti Vabariigi valitsuse, Mali Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse Eesti väeüksuse staatuse kindlaksmääramist selle siirmise ajal Mali Vabariigi territooriumile käsitleva kokkuleppe. Tegemist on eraldiseisva lepinguga Eesti Vabariigi valitsuse ja Mali Vabariigi valitsuse vahelisest Eesti Vabariigi väeüksuse staatust selle siirmise ajal Mali Vabariigi territoor iumile käsitlevast kokkuleppest . Vajadus täiendava kokkuleppe sõlmimiseks sihtüksuse Takuba t egevuses osalemise ajaks tulenes asjaolust, et kõigile selle sihtüksuse tegevuses osalevatele operatsioonipartneritele oleks vajalikud privileegid, immuniteedid ja soodustused garanteeritud võimalikult laiapõhjaliselt ning samaväärselt Prantsuse relvajõududele ettenähtuga. Kokkulepe hõlmab sätteid, mis käsitlevad sihtüksuse Takuba tegevuses osalevale Eesti väeüksusele antavaid privileege, immuniteete ja soodustusi, sisenemist Mali territooriumile ja seal liikumist, relvade valdamist ja kandmist ning vastastikust vastutust kahju tekitamise juhtudel. Kokkulepe jõustus 8. juulil 2020, mil Eesti andis üle vastava diplomaatilise noodi Mali saatkonnas Berliinis, ning kehtib kuni sihtüksuse ülesannete lõpuni ning täieliku ja lõpliku lahkumiseni Mali territooriumilt. Riigisiseses õiguses on operatsioonil osalemise õiguslikuks aluseks riigikaitseseaduse § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga vastuvõtva riigi palvel. Panustamisega seotud kulud Operatsioonil osaluse kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 202 1 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks operatsioonil Barkhane kavandatud 6,17 miljonit eurot. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Välisministeeriumi le ja Rahandusministeeriumi le ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale.
Välisministeerium kuupäev digitaalallkirjas nr 5-11/20
Rahandusministeerium /2413
Kaitsevägi
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame teile kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja
pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil
Barkhane Malis“.
Palume eelnõu võimalusel kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Aeg
Justiitsminister
kaitseministri ülesannetes
Lisa: RO Barkhane 2021 eelnõu.docx
RO Barkhane 2021 seletuskiri.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 7 5 kaitse väelasega Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni Barkhane Malis . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar (
[email protected] ) , vastutav jurist on Kaur Kittus (
[email protected] ) . Eelnõu sisu Põhja-Aafrikas Euroopa Liidu lõunapiiri le suhteliselt lähedal jätkub ebastabiilsus ja seda soodustavad arengud, sealhulgas on tugevnenud ISIL-i ja teiste terroristlike organisatsioonide tegevuse ning ideoloogia surve Aafrika Magribi ja Saheli piirkonnas. Terrorismi, relvastatud äärmusrühmituste tegevuse ja teiste julgeolekut destabiliseerivate faktorite levik ning paljuski neist tingitud illegaalne ränne on endiselt ühed suurimad lõunast lähtuvad väljakutsed Euroopale. Nende ohjamine, sealhulgas algpõhjustega tegelemine, nõuab Euroopa Liidu liikmes riikide ühist pingutust ja panustamist, et probleemide süvenemine ei tooks kaasa negatiivseid tagajärgi, muuhulgas Euroopa riikides. Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Eesti on alates taasiseseisvumisest osalenud aktiivselt rahvusvaheliste l sõjaliste l operatsioonide l , kindlustades seeläbi ka Eesti enda julgeolekut. Osalemine operatsioonidel on Eesti jaoks üks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteetidest, mis kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas ning toetab laiemas plaanis Eesti julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamist. Lisaks sellele suurendab operatsioonidel osalemine Eesti kaitseväelaste professionaalsust ja üksuste koost egutsemisvõimet liitlaste ja partneritega. See omakorda toet ab Kaitseväe terviklikku arengut ning suurendab Eesti kaitsevõimet ja tõhustab heidutust. Osalemine operatsioonil Barkhane ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba aitab süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel , mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas , panustades oma liitlasüksuste kohalviibimisega Balti riikide julgeolekusse. Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd. Lisaks sellele aitab o salemine operatsioonil Barkhane ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba tagada stabiilsuse ja julgeolekuolukorra parandamist M alis. Mali kaitseväelaste välja õpetamisel toetab Eesti Mali armee võimete suurendamist, et Mali suudaks ise kindlustada oma julgeolekut, k.a. võidelda tõhusamalt relvastatud mässuliste ja terroristlike rühmituste vastu piirkonnas. Operatsioon Barkhane Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad), mis toetab ÜRO rahuvalve missiooni MINUSMA ja Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM Mali ning piirkonna riikide G5 Sahel ühendväe tegevusi stabiilsuse tagamisel Malis. Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon (isikkoosseis 51 00), mille strateegili ne eesmär k on Saheli piirkonnast lähtuvate üleilmsete aga eelkõige Euroopa suunaliste probleemide (terrorism, ränne ) ohjamine. Operatsioon Barkhane käivitati Prantsusmaa poolt 1. augustil 2014 ning sellega ühendati erinevad Prantsusmaa juhitud julgeolekuoperatsioonid Saheli piirkonnas ühtseks tervikuks. Operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab sealsete riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Terrorismi ja illegaalse kaubanduse ohjamine nõuab Euroopa riikide ühist pingutust ning panustamist. 27. märtsil 2020 käivitati ametlikult operatsiooni Barkhane erioperatsioonide sihtüksus Takuba, see tähendab, et Takuba allub operatsiooni Barkhane juhtimisele. Sihtüksuse Takuba eesmärk on Mali armee operatsioonialase väljaõppe teostamine ning Mali armee võimekuse tõstmine, et Mali suudaks om a territooriumi ise kontrollida ja terroristlike rühmituste vastu võidelda . Sihtüksuses Takuba osalevad riigid abistavad, nõustavad ja vajadusel saadavad Mali üksusi operatsioonidel, kuniks Malil endal on võimekus operatsioone läbi viia. Sihtüksus Takuba keskendub oma tegevuses piirkonnale, kus Mali, Burkina Faso ja Nigeri piirid kokku saavad. Samuti toetab operatsioon Barkhane Saheli piirkonna riikide valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel. Mali on kogu operatsiooni peamine fookusala. Prantsusmaa on alates 2013. aastast toetanud Mali keskvalitsust võitluses islamiäärmuslastega, mille käigus on äärmusrühmitusi oluliselt nõrgestatud ning keskvalitsuse kontroll suures osas Mali territooriumil taastatud. Samas kujutavad äärmusrühmitused jätkuvat ohtu Mali julgeolekule ning operatsioon Barkhane on oluline tugi Mali, aga ka teiste Saheli riikide, stabiliseerimisel. Kestvate lahenduste saavutamine Saheli piirkonnas nõuab kõikehõlmavat lähenemist, sidustades omavahel poliitilised, julgeolekualased ja arengukoostöö tegevused. Operatsioon Barkhane on selle lähenemise sõjaline dimensioon, mille kaudne eesmärk on toetada piirkonna riike laiemalt vaesuse vähendamisel, väljaõppe parandamisel ning julgeolekuolukorra parandamisel. Tegevuste tõhusamaks koordineerimiseks loodi Prantsusmaa ja Saheli riikide riigipeade tippkohtumisel 13. jaanuaril 2020 Prantsusmaal Paus Saheli koalitsioon, mis ametlikult käivitati 28. aprill il 2020 Euroopa Liidu ja G5 Saheli kohtumisel. Saheli k oalitsiooni eesmärk on parandada rahvusvahelise tegevuse nähtavust Sahelis, integreerida tegevusi ning pühenda da tähelepanu kriisi kõikidele põhjustele. Koalitsioon ei asenda ühtegi olemasolevat tegevust, see vaid sünkroniseerib neid paremini. Eesti panus Koostöö operatsiooni Barkhane raames on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on oluliselt suurendanud üksuste koostegutsemisvõimet. Tulenevalt senisest heast koostööst j ätkame oma osalust nii operatsioonil Barkhane kui ka selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba. Viimase raames jätkame koos Prantsusmaa ning Rootsi, Taani, Tšehhi ja teiste Euroopa riikidega erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel. Alates augustist 2018 osaleb Eesti operatsioonil Barkhane mehhaniseeritud jalaväerühma, toetuselemendi ja staabiohvitseridega ning alates juunist 2020 panustab Eesti operatsiooni Barkhane erioperatsioonide sihtüksusesse Takuba erioperatsioonide üksusega. Mehhaniseeritud jalaväerühma funktsiooniks on väekaitse, täpseteks ülesanneteks on baasikaitse, baasi lähiümbruse patrullimine ning kiirreageerimine ohuolukordades. E rioperatsioonide üksuse ülesandeks on Mali relvajõudude nõustamine ja väljaõppe teostamine. Väljaõpet viiakse läbi TAAA põhimõttel – train, advise, assist, accompany ehk siis taktikaline väljaõpe, nõustamine, abistamine ning Mali relvajõudude julgestamine ja toetamine operatsioonide läbiviimisel. Eesti kontingendi operatsioonipiirkonnaks on Mali ning kokku osaleb operatsioonil Barkhane kuni 7 5 kaitseväelast. Lisaks sellele osaleb Eesti Malis Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali ja ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA. Nimetatud operatsioonid on eraldiseisvad operatsioonist Barkhane, kuid kõik kolm täiendavad üksteist ja koordineerivad tegevusi. Õiguslikud alused Operatsiooni l Barkhane ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba osalemise õiguslikuks aluseks on Mali poolt Eestile edastatud kutse ja nõusolek. 25. jaanuaril 2018 andis Eesti Mali välisministeeriumile üle diplomaatilised noodid, milles palusime nõusolekut Eesti tegevväelaste viibimiseks Malis osalemaks operatsioonil Barkhane ja tegime ettepaneku sõlmida relvajõudude staatuse kokkulepe. 9. märtsil 2018 vastas Mali ametliku kutse ja nõusolekuga. Lisaks sellele on Eesti ja Mali sõlminud vägede staatuse lepingu , mis jõustus 14. juunil 2018 ning mis sätestab Eesti väeüksusele antavad eesõigused, puutumatuse ja soodustused, sisenemise Mali territooriumile ja seal liikumise, relvade omamise ja kandmise ning vastastikuse vastutuse kahju tekitamise juhtudel. Operatsiooni Barkhane erioperatsioonide sihtüksuses Takuba osalemiseks esitas Mali president Eesti Vabariigi presidendile kutse 27. novembril 2019. aastal. Vabariigi Valitsus kiitis 2. juulil 2020 heaks Eesti Vabariigi valitsuse, Mali Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse Eesti väeüksuse staatuse kindlaksmääramist selle siirmise ajal Mali Vabariigi territooriumile käsitleva kokkuleppe. Tegemist on eraldiseisva lepinguga Eesti Vabariigi valitsuse ja Mali Vabariigi valitsuse vahelisest Eesti Vabariigi väeüksuse staatust selle siirmise ajal Mali Vabariigi territoor iumile käsitlevast kokkuleppest . Vajadus täiendava kokkuleppe sõlmimiseks sihtüksuse Takuba t egevuses osalemise ajaks tulenes asjaolust, et kõigile selle sihtüksuse tegevuses osalevatele operatsioonipartneritele oleks vajalikud privileegid, immuniteedid ja soodustused garanteeritud võimalikult laiapõhjaliselt ning samaväärselt Prantsuse relvajõududele ettenähtuga. Kokkulepe hõlmab sätteid, mis käsitlevad sihtüksuse Takuba tegevuses osalevale Eesti väeüksusele antavaid privileege, immuniteete ja soodustusi, sisenemist Mali territooriumile ja seal liikumist, relvade valdamist ja kandmist ning vastastikust vastutust kahju tekitamise juhtudel. Kokkulepe jõustus 8. juulil 2020, mil Eesti andis üle vastava diplomaatilise noodi Mali saatkonnas Berliinis, ning kehtib kuni sihtüksuse ülesannete lõpuni ning täieliku ja lõpliku lahkumiseni Mali territooriumilt. Riigisiseses õiguses on operatsioonil osalemise õiguslikuks aluseks riigikaitseseaduse § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga vastuvõtva riigi palvel. Panustamisega seotud kulud Operatsioonil osaluse kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 202 1 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks operatsioonil Barkhane kavandatud 6,17 miljonit eurot. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Välisministeeriumi le ja Rahandusministeeriumi le ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale.
EELNÕU xx.xx .20 20 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täit misel Prantsusmaa sõjalisel operats ioonil Barkhane Malis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2019. aasta 6. novembri otsuses ˮKaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malisˮ sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis 2021 . aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni 7 5 kaitseväelaseni. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 1 5 0 kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Malisse. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Esitab Vabariigi Valitsus 20 20 nr
EELNÕU xx.xx .20 20 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täit misel Prantsusmaa sõjalisel operats ioonil Barkhane Malis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2019. aasta 6. novembri otsuses ˮKaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malisˮ sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis 2021 . aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni 7 5 kaitseväelaseni. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 1 5 0 kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Malisse. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Esitab Vabariigi Valitsus 20 20 nr