Riigi kogu otsuse „Kaitseväe kasutami se tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega operatsioonile Sentinel . Operatsioonil Sentinel osalemist aastal 2020 puudutav Riigikogu otsuse eelnõu on veel menetlemisel: esimene lugemine on kavandatud 16. septembriks 2020 ja teine lugemine oktoobrisse 2020. Kuna Riigikogu on seni menetlenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise otsuseid koos, siis esitab Kaitseministeerium käesoleva otsuse eelnõu menetlemiseks. Seoses operatsioonil osalemist aastal 2020 puudutava Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisega võib tekkida vajadus teha muudatusi käesolevasse otsuse eelnõusse ja seletuskirja. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar (
[email protected] ), vastutav jurist on Kaur Kittus (
[email protected] ). R ahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioon Sentinel USA tegi 2019. aasta suvel algatuse luua rahvusvahe line merejulgeoleku koalitsioon IMSC ( International Maritime Security Construct ) ning alustada selle raames operatsiooni Sentinel Hormuzi väina piirkonnas. Sentineli eesmärk on tagada meresõiduvabadus ja laevade turvalisus Hormuzi väinas ning edendada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Selle saavutamiseks on IMSC käivitanud operatsiooni Sentinel Hormuzi väina piirkonnas. Operatsioon viiakse läbi 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS ) alusel meresõiduvabaduse ( freedom of navigation ) põhimõtte tagamiseks. Lisaks sellele on Hormuzi väinal suur majanduslik olulisus – väina läbib ligikaudu viiendik maailma naftatoodangust. Operatsiooni Sentinel põhikontseptsioon on olukorra regulaarne jälgimine Hormuzi väinas, olukorrateadlikkuse suurendamine ja heidutus selle laiemas tähenduses läbi pideva kohaloleku piirkonnas . Operatsiooni eesmärk on edendada merejulgeoleku stabiilsust, kindlustada laevade turvaline läbipääs ning vähendada pingeid rahvusvahelistes vetes Araabia (Pärsia) lahes, Hormuzi väinas, Bab el-Mandebi väinas ja Oma a ni lahes. IMSC täiendab teisi meresõidu turvalisust edendavaid rahvusvahelisi missioone piirkonnas, näiteks koordineeritakse oma tegevusi rahvusvahelise mereväe koostööformaadiga Combined Maritime Forces , mis edendab julgeolekut, stabiilsust ja heaolu piirkonnas , või deldes piraatluse, terrorismi ja salakaubaveoga. IMSC- ga on liitunud lisaks USA-le Albaania, Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Bahrein, Katar, Kuveit, Leedu, Saudi Araabia ja Ühendkuningriik . Operatsiooni staap paikneb Bahreinis. Operatsiooni käsutuses olevate aluste arv võib vastavalt liikumistele piirkonnas ajas muutuda ning osalevad riigid pole seotud pikemate ja pidevate panustamiskohustustega. Eesti panus Eesti prioriteet on rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinevad rahvusvahelised suhted, k.a. meresõiduvabaduse tagamine. Operatsioonil osalemisega annab Eesti oma panuse Lähis-Ida piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku suurendamisse. Eesti jätkab osalemisega operatsioonil Sentinel väga head kahepoolset koostööd rahvusvaheliste operatsioonide vallas strateegiliste partnerite Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigiga . Kaitsevä gi kava tseb jätkata ühe staabiohvitseriga panustamist IMSC operatsiooni Sentinel peakorterisse , mis paikneb Bahreini pealinnas Manamas asuvas USA sõjaväe baasis. Staabiohvitseri ülesandeks on esmajoones olukorrateadlikkuse tagamine ning piirkonda läbiva laevaliikluse koordineerimine. O peratsioonil Sentinel saadud kogemused on K aitseväele vajalikud seoses mereolukorrateadlik kuse arendamisega Eestis . Operatsioonil Sentinel osalemise õiguslikud alused Hormuzi väin on UNCLO S -i mõistes rahvusvaheline väin, st väin, mille kaudu sõidetakse avamere ühest osast või majandusvööndist teise. Sellistes väinades kohaldub konventsiooni järgi takistamatu läbisõiduõigus. Operatsiooni Sentinel õiguslik alus on UNCLOS ja sellest tulenev meresõiduvabadus, takistamatu läbisõit rahvusvahelistes vetes ja väinades ühelt poolt ning iga panustava riigi riigisisesest õigusest tulenev enesekaitseõigus. Eesti riigisisene õigus Operatsioonil Sentinel osalemine on riigikaitseseaduse tähenduses osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise korral on oluline relvajõudude liikmete eesõiguste, puutumatuste ja soodustuste tagamine. Seetõttu on Eesti ja Bahreini vahel sõlmitud diplomaatiline kokkulep p e, mis tagab operatsioonil osalevatele Eesti kaitseväelastele puutumatuse Bahreini õigussüsteemi ees , hõlbustab piiriületust ja liikumist Bahreini territooriumil ning sätestab relvade omamise ja kandmise ning vastastikuse vastutuse kahju tekitamise juhtudel . Operatsiooniga seotud kulud Operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 202 1 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks operatsioonil Sentinel kavandatud 38 9 00,00 eurot . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga ning esitatud arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale.
Välisministeerium kuupäev digitaalallkirjas nr 5-11/20
Rahandusministeerium /2412
Kaitsevägi
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu "Kaitseväe kasutamine
Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni
operatsioonil Sentinel".
Palume eelnõu võimalusel kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Aeg
Justiitsminister
kaitseministri ülesannetes
Lisa: RO Sentinel 2021 eelnõu.docx
RO Sentinel 2021 seletuskiri.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Riigi kogu otsuse „Kaitseväe kasutami se tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega operatsioonile Sentinel . Operatsioonil Sentinel osalemist aastal 2020 puudutav Riigikogu otsuse eelnõu on veel menetlemisel: esimene lugemine on kavandatud 16. septembriks 2020 ja teine lugemine oktoobrisse 2020. Kuna Riigikogu on seni menetlenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise otsuseid koos, siis esitab Kaitseministeerium käesoleva otsuse eelnõu menetlemiseks. Seoses operatsioonil osalemist aastal 2020 puudutava Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisega võib tekkida vajadus teha muudatusi käesolevasse otsuse eelnõusse ja seletuskirja. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar (
[email protected] ), vastutav jurist on Kaur Kittus (
[email protected] ). R ahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioon Sentinel USA tegi 2019. aasta suvel algatuse luua rahvusvahe line merejulgeoleku koalitsioon IMSC ( International Maritime Security Construct ) ning alustada selle raames operatsiooni Sentinel Hormuzi väina piirkonnas. Sentineli eesmärk on tagada meresõiduvabadus ja laevade turvalisus Hormuzi väinas ning edendada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Selle saavutamiseks on IMSC käivitanud operatsiooni Sentinel Hormuzi väina piirkonnas. Operatsioon viiakse läbi 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS ) alusel meresõiduvabaduse ( freedom of navigation ) põhimõtte tagamiseks. Lisaks sellele on Hormuzi väinal suur majanduslik olulisus – väina läbib ligikaudu viiendik maailma naftatoodangust. Operatsiooni Sentinel põhikontseptsioon on olukorra regulaarne jälgimine Hormuzi väinas, olukorrateadlikkuse suurendamine ja heidutus selle laiemas tähenduses läbi pideva kohaloleku piirkonnas . Operatsiooni eesmärk on edendada merejulgeoleku stabiilsust, kindlustada laevade turvaline läbipääs ning vähendada pingeid rahvusvahelistes vetes Araabia (Pärsia) lahes, Hormuzi väinas, Bab el-Mandebi väinas ja Oma a ni lahes. IMSC täiendab teisi meresõidu turvalisust edendavaid rahvusvahelisi missioone piirkonnas, näiteks koordineeritakse oma tegevusi rahvusvahelise mereväe koostööformaadiga Combined Maritime Forces , mis edendab julgeolekut, stabiilsust ja heaolu piirkonnas , või deldes piraatluse, terrorismi ja salakaubaveoga. IMSC- ga on liitunud lisaks USA-le Albaania, Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Bahrein, Katar, Kuveit, Leedu, Saudi Araabia ja Ühendkuningriik . Operatsiooni staap paikneb Bahreinis. Operatsiooni käsutuses olevate aluste arv võib vastavalt liikumistele piirkonnas ajas muutuda ning osalevad riigid pole seotud pikemate ja pidevate panustamiskohustustega. Eesti panus Eesti prioriteet on rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinevad rahvusvahelised suhted, k.a. meresõiduvabaduse tagamine. Operatsioonil osalemisega annab Eesti oma panuse Lähis-Ida piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku suurendamisse. Eesti jätkab osalemisega operatsioonil Sentinel väga head kahepoolset koostööd rahvusvaheliste operatsioonide vallas strateegiliste partnerite Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigiga . Kaitsevä gi kava tseb jätkata ühe staabiohvitseriga panustamist IMSC operatsiooni Sentinel peakorterisse , mis paikneb Bahreini pealinnas Manamas asuvas USA sõjaväe baasis. Staabiohvitseri ülesandeks on esmajoones olukorrateadlikkuse tagamine ning piirkonda läbiva laevaliikluse koordineerimine. O peratsioonil Sentinel saadud kogemused on K aitseväele vajalikud seoses mereolukorrateadlik kuse arendamisega Eestis . Operatsioonil Sentinel osalemise õiguslikud alused Hormuzi väin on UNCLO S -i mõistes rahvusvaheline väin, st väin, mille kaudu sõidetakse avamere ühest osast või majandusvööndist teise. Sellistes väinades kohaldub konventsiooni järgi takistamatu läbisõiduõigus. Operatsiooni Sentinel õiguslik alus on UNCLOS ja sellest tulenev meresõiduvabadus, takistamatu läbisõit rahvusvahelistes vetes ja väinades ühelt poolt ning iga panustava riigi riigisisesest õigusest tulenev enesekaitseõigus. Eesti riigisisene õigus Operatsioonil Sentinel osalemine on riigikaitseseaduse tähenduses osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise korral on oluline relvajõudude liikmete eesõiguste, puutumatuste ja soodustuste tagamine. Seetõttu on Eesti ja Bahreini vahel sõlmitud diplomaatiline kokkulep p e, mis tagab operatsioonil osalevatele Eesti kaitseväelastele puutumatuse Bahreini õigussüsteemi ees , hõlbustab piiriületust ja liikumist Bahreini territooriumil ning sätestab relvade omamise ja kandmise ning vastastikuse vastutuse kahju tekitamise juhtudel . Operatsiooniga seotud kulud Operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 202 1 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks operatsioonil Sentinel kavandatud 38 9 00,00 eurot . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga ning esitatud arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale.
EELNÕU xx.xx.20 20 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutami se tähtaja pikendamine E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2020. aasta [….] otsuses „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel “ sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel 2021 . aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni 3 kaitseväelaseni. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 6 kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste lähetamisest rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil e Sentinel . Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Vabariigi Valitsus 20 20 nr
EELNÕU xx.xx.20 20 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutami se tähtaja pikendamine E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2020. aasta [….] otsuses „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel “ sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel 2021 . aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni 3 kaitseväelaseni. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 6 kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste lähetamisest rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil e Sentinel . Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Vabariigi Valitsus 20 20 nr