Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis

EELNÕU xx.xx.20 20 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 201 9 . aasta 6 . novembri otsuses ˮKaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagisˮ sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 2021. aasta 31. detsembrini ning suurendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel missioonil kuni 4 0 kaitseväelaseni . 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 8 0 kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Iraaki. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Vabariigi Valitsus 20 20 nr Välisministeerium kuupäev digitaalallkirjas nr 5-11/20 Rahandusministeerium /2408 Kaitsevägi Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame teile kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“. Palume eelnõu võimalusel kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Justiitsminister kaitseministri ülesannetes Lisa: RO NMI 2021 eelnõu.docx RO NMI 2021 seletuskiri.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Riigikogu otsuse " Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis “ s eletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 40 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar ( [email protected] ) ning vastutav jurist on Kaur Kittus ( [email protected] ). Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018. aastal Brüsselis loodi väljaõppemissioon NMI ( NATO Mission Iraq ) vastuseks Iraagi valitsuse palvele veebruarist 2018 toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist ning osutada lisatoetust valitsuse jõupingutustele stabiliseerida riiki ning võidelda terrorismiga. NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon loodi Bagdadis oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt , aita tes Iraagil üles ehitada kestlikud , läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid , et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, kaasa arvatud Kaitseministeeriumit, r iikliku julgeolekunõuniku bürood ning peaministri bürood, ning koolit ab välja Iraagi instruktor e id väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides. Professionaalse ja vastutustundliku kaitsesektori olemasolu on vajalik Iraagi ja piirkonna stabiilsusele laiemalt. NMI ann ab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides. Missioon paku b väljaõpet järgmistes valdkondades: improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks tegemine, sõjaline meditsiin, militaarinseneride ettevalmistus, soomustatud sõidukite remont ja hooldus. NMI edendab kõigis oma tegevustes kaasavat lähenemist , soolise võrdõiguslikkuse ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste põhimõtteid. NMI-s töötab kokku 500 instruktorit, nõunikku ja haldustöötajat NATO riikidest ja partnerriikidest, k.a. Austraaliast, Rootsist ja Soomest. NMI nõunikud töötavad Bagdadis ja selle lähistel Tajis ja Besmayas . Rahvusvahelise kogukonna jõupingutuste paremaks fokusseerimiseks terrorismivastasele võitlusele ja stabiilsuse saavutamisele Iraagis koordineerib NMI oma tegevust USA juhitava rahvusvahelise ISIL-i vastase koalitsiooni operatsiooniga Inherent Resolve , ÜRO , EL-i ja Iraagis tegutsevate riikidega. NATO on ISIL-i vastase koalitsiooni liige alates 2017. aastast. Alates 2020. aasta maikuust on NATO toetanud Iraaki ka COVID-19 pandeemiaga toimetule mise ks. Seoses COVID-19 pandeemiaga ja Iraagi sisepoliitilise olukorraga on NMI Iraagi valitsuse palvel ajutiselt peatanud väljaõppe- ja nõustamistegevuse alates 2020. aasta kevadest ning paigutanud osa personali ümber väljapoole Iraaki. NMI on taastamas tavapärast tegevust Bagdadis ja on valmis seda täielikult tegema niipea, kui tingimused seda võimaldavad. Tulenevalt 12. veebruaril 2020 Alliansi kaitseministrite poolt vastuvõetud otsusest on NATO oma rolli Iraagis ümber kohandamas . Ministrid kinnitasid üle NATO toetuse Iraagile ning otsustasid laiendada NATO rolli Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe teostamisel. Esmalt on kavas operatsioonilt Inherent Resolve üle võtta mõned väljaõppega seonduvad tegevused. Kohandamine toimub tihedas koostöös operatsiooni Inherent Resolve ja Iraagi valitsusega. Eesti panus Eesti osalemine NMI-s on kooskõlas Eesti julgeoleku- ja välispoliitiliste prioriteetidega. Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamise l , panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Eesti alustas 2017. aasta novembris panustamist NATO tollasesse missiooni NTCB-I, lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväela s e. 2019. aasta esimesel poolaastal lähetas Eesti NMI- sse ühe sõjaväepolitseiniku , aasta teisel poolel oli Eesti panustamisel paus . NMI väljaõppetegevuse ajutise peatamise tõttu ei ole saanud Eesti staabiohvitser ka 2020. aastal veel Iraa g i s oma teenistusülesandeid NMI-s täitma asuda. Eestil on kavas lähetad a aastal 2021 NMI- sse staabiohvitser ja kaitseväe meedikud Norra, Taani, Leedu ja Eesti ühisesse väljaõppemeeskonda. Taani võtab Kanadalt 2020. aasta 1. detsembril üle NMI juhtriigi rolli ning sellega seoses on Taani teinud ettepaneku Eestile, Lätile ja Leedule lähetada ühekordselt kuueks kuuks NMI raames Bagdadi jalaväerühm, mille ülesandeks on väekaitse, täpsemalt väljaõppeinstruktorite lähikaitse . Panustamine jalaväerühmaga NMI-s toetab otseselt Eesti liitlaskohustuste täitmist ning oleks Eesti jaoks loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning operatsioonialasele koostööle Taaniga. Seetõttu on eelnõus kaitseväelaste NMI-s osalemise piirarvuks kuni 40 isikut, mis realiseerub 2021. aasta teisel poolel. Õiguslikud alused NMI -l osalemise riigisiseseks õiguslikuks aluseks on riigikaitseseaduse § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Iraagis tegutsemise õiguslikuks aluseks on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile, milles kutsutakse riike osalema ISIL-i vastases võitluses, ning Iraagi peaminister Haider al-Abadi 5. mai 2016 ja 11. veebruari 2018 kiri NATO-le . Iraagi peaminister Adil Abd Al- Mahdi kinnitas oma 20. veebruari 2020 kirjas , et Iraagi valitsus tervitab NATO rolli laienemist Iraagi julgeolekujõudude väljaõppes ja nõustamises. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi kahepoolsed kokkulepped. Eesti välisministeerium edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palusime aktsepteerida Eesti kaitseväelaste viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, omistades neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik see, et kaitseväelastel on teenistus- või diplomaat iline pass. Sama staatus on ka mitme teise sama missiooni raames Iraaki panustava rii g i relvajõudude liikmetel (nt Taani, Soome, Ühendkuningriik). Osalusega seotud kulu Operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 202 1 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks NMI missioonil kavandatud [1,50 miljonit] eurot. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) V älisministeeriumi le ja Rahandusministeeriumi le ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale. EELNÕU xx.xx.20 20 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 201 9 . aasta 6 . novembri otsuses ˮKaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagisˮ sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 2021. aasta 31. detsembrini ning suurendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel missioonil kuni 4 0 kaitseväelaseni . 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 8 0 kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Iraaki. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Vabariigi Valitsus 20 20 nr Riigikogu otsuse " Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis “ s eletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 40 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar ( [email protected] ) ning vastutav jurist on Kaur Kittus ( [email protected] ). Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018. aastal Brüsselis loodi väljaõppemissioon NMI ( NATO Mission Iraq ) vastuseks Iraagi valitsuse palvele veebruarist 2018 toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist ning osutada lisatoetust valitsuse jõupingutustele stabiliseerida riiki ning võidelda terrorismiga. NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon loodi Bagdadis oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt , aita tes Iraagil üles ehitada kestlikud , läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid , et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, kaasa arvatud Kaitseministeeriumit, r iikliku julgeolekunõuniku bürood ning peaministri bürood, ning koolit ab välja Iraagi instruktor e id väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides. Professionaalse ja vastutustundliku kaitsesektori olemasolu on vajalik Iraagi ja piirkonna stabiilsusele laiemalt. NMI ann ab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides. Missioon paku b väljaõpet järgmistes valdkondades: improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks tegemine, sõjaline meditsiin, militaarinseneride ettevalmistus, soomustatud sõidukite remont ja hooldus. NMI edendab kõigis oma tegevustes kaasavat lähenemist , soolise võrdõiguslikkuse ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste põhimõtteid. NMI-s töötab kokku 500 instruktorit, nõunikku ja haldustöötajat NATO riikidest ja partnerriikidest, k.a. Austraaliast, Rootsist ja Soomest. NMI nõunikud töötavad Bagdadis ja selle lähistel Tajis ja Besmayas . Rahvusvahelise kogukonna jõupingutuste paremaks fokusseerimiseks terrorismivastasele võitlusele ja stabiilsuse saavutamisele Iraagis koordineerib NMI oma tegevust USA juhitava rahvusvahelise ISIL-i vastase koalitsiooni operatsiooniga Inherent Resolve , ÜRO , EL-i ja Iraagis tegutsevate riikidega. NATO on ISIL-i vastase koalitsiooni liige alates 2017. aastast. Alates 2020. aasta maikuust on NATO toetanud Iraaki ka COVID-19 pandeemiaga toimetule mise ks. Seoses COVID-19 pandeemiaga ja Iraagi sisepoliitilise olukorraga on NMI Iraagi valitsuse palvel ajutiselt peatanud väljaõppe- ja nõustamistegevuse alates 2020. aasta kevadest ning paigutanud osa personali ümber väljapoole Iraaki. NMI on taastamas tavapärast tegevust Bagdadis ja on valmis seda täielikult tegema niipea, kui tingimused seda võimaldavad. Tulenevalt 12. veebruaril 2020 Alliansi kaitseministrite poolt vastuvõetud otsusest on NATO oma rolli Iraagis ümber kohandamas . Ministrid kinnitasid üle NATO toetuse Iraagile ning otsustasid laiendada NATO rolli Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe teostamisel. Esmalt on kavas operatsioonilt Inherent Resolve üle võtta mõned väljaõppega seonduvad tegevused. Kohandamine toimub tihedas koostöös operatsiooni Inherent Resolve ja Iraagi valitsusega. Eesti panus Eesti osalemine NMI-s on kooskõlas Eesti julgeoleku- ja välispoliitiliste prioriteetidega. Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamise l , panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Eesti alustas 2017. aasta novembris panustamist NATO tollasesse missiooni NTCB-I, lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväela s e. 2019. aasta esimesel poolaastal lähetas Eesti NMI- sse ühe sõjaväepolitseiniku , aasta teisel poolel oli Eesti panustamisel paus . NMI väljaõppetegevuse ajutise peatamise tõttu ei ole saanud Eesti staabiohvitser ka 2020. aastal veel Iraa g i s oma teenistusülesandeid NMI-s täitma asuda. Eestil on kavas lähetad a aastal 2021 NMI- sse staabiohvitser ja kaitseväe meedikud Norra, Taani, Leedu ja Eesti ühisesse väljaõppemeeskonda. Taani võtab Kanadalt 2020. aasta 1. detsembril üle NMI juhtriigi rolli ning sellega seoses on Taani teinud ettepaneku Eestile, Lätile ja Leedule lähetada ühekordselt kuueks kuuks NMI raames Bagdadi jalaväerühm, mille ülesandeks on väekaitse, täpsemalt väljaõppeinstruktorite lähikaitse . Panustamine jalaväerühmaga NMI-s toetab otseselt Eesti liitlaskohustuste täitmist ning oleks Eesti jaoks loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning operatsioonialasele koostööle Taaniga. Seetõttu on eelnõus kaitseväelaste NMI-s osalemise piirarvuks kuni 40 isikut, mis realiseerub 2021. aasta teisel poolel. Õiguslikud alused NMI -l osalemise riigisiseseks õiguslikuks aluseks on riigikaitseseaduse § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Iraagis tegutsemise õiguslikuks aluseks on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile, milles kutsutakse riike osalema ISIL-i vastases võitluses, ning Iraagi peaminister Haider al-Abadi 5. mai 2016 ja 11. veebruari 2018 kiri NATO-le . Iraagi peaminister Adil Abd Al- Mahdi kinnitas oma 20. veebruari 2020 kirjas , et Iraagi valitsus tervitab NATO rolli laienemist Iraagi julgeolekujõudude väljaõppes ja nõustamises. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi kahepoolsed kokkulepped. Eesti välisministeerium edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palusime aktsepteerida Eesti kaitseväelaste viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, omistades neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik see, et kaitseväelastel on teenistus- või diplomaat iline pass. Sama staatus on ka mitme teise sama missiooni raames Iraaki panustava rii g i relvajõudude liikmetel (nt Taani, Soome, Ühendkuningriik). Osalusega seotud kulu Operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 202 1 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks NMI missioonil kavandatud [1,50 miljonit] eurot. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) V älisministeeriumi le ja Rahandusministeeriumi le ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale.