Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve

EELNÕU xx.xx.20 20 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste tä itmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2021 . aasta 1. jaanuarist Riigikogu 20 19 . aasta 6 . novembri otsuses ˮ Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolveˮ sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2021 . aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni 10 kaitseväelaseni . 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 20 kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Vabariigi Valitsus 20 20 nr Välisministeerium kuupäev digitaalallkirjas nr 5-11/20 Rahandusministeerium /2406 Kaitsevägi Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame teile kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“. Palume eelnõu võimalusel kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Justiitsminister kaitseministri ülesannetes Lisa: RO Inherent Resolve 2021 eelnõu.docx RO Inherent Resolve 2021 seletuskiri.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutami se tähtaja pikendamine E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 10 kaitse väelasega rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar ( [email protected] ), vastutav jurist on Kaur Kittus ( [email protected] ). Operatsioon Inherent Resolve USA juhitav ale ISIL-i vastase rahvusvahelise koalitsiooni sõjalisele operatsioon ile Inherent Resolve ( Combined Joint Task Force – Operation Inherent Resolve , CJTF- OIR ) pani USA Kaitseministeerium ametlikult aluse 17. oktoobril 2014, eesmärgiga koondada ISIL-i vastased sõjalised tegevused Iraagis ja Süürias. Alates 2014. aasta suvest viis USA Armee OIR-i nime all läbi sõjalisi operatsioone Iraagis. Neid otsuseid ajendas vastu võtma ISIL-i tegevus oma äärmusliku ideoloogia levitamisel, tavarelvastuse edukal omandamisel, relvastatud üksuste loomisel ning kiire territooriumide oma kontrolli alla võtmine ja selle käigus räigete ini msusevastaste kuritegude korda saatmine . See vapustas maailma ja destabiliseeris kogu piirkonda. Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias. See hõlmab nii otsest ja toetav at sõjalist tegevus t , ISIL-i käsuahelate toimimise takist amist, pelgupaikade hävitamist ning rahastamisallikate kinnikeeramist. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Koalitsioon teeb tihedat koostööd ja koordineerib ISIL-i vastast tegevust kohalike partnerite ga – Iraagi armee ja õhujõudude, terrorismivastase võitluse teenistuse, politsei ja Kurdistani julgeolekujõududega. Operatsioon Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATO ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja e i kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias , kuid ISIL on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt. Oluline on lüüa ISIL- it ka ideoloogilises plaanis, sest e bastabiilne olukord Süürias ja Iraagis ning piirkonnas paiknevad põgenikelaagrid võimaldavad jätkuvalt äärmuslikel jõududel tegutseda . Lisaks Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika destabiliseerimisele, kujutab ISIL endiselt ohtu Euroopa julgeolekule. Suureks potentsiaalseks probleemiks on Euroopa riikidest pärit välisvõitlejad . Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel on Eesti jaoks üks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteetidest ning toetab Eesti julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamist. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab suures pildis kaasa Kaitseväe terviklikule arengule. Eesti panus Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016, mil Al- Anbāri provintsis alustas teenistust kuueliikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi koosseisu s, mille peamiseks ülesandeks oli Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks sellele teenis üks Eesti vanemohvitser Bagdadis mitmerahvuselises sõjalis -strateegilises meeskonnas, mis nõustas Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid. Seoses COVID-19 pandeemiaga ning sisepoliitiliste pingetega on Iraagi palvel alates 2020. aasta kevadest operatsiooni Inherent Resolve väljaõppetegevus ajutiselt oluliselt piiratud ja kohati ka peatatud. Eesti väljaõppemeeskond naasis Eestisse märtsi lõpus ning staabiohvitser aprillis 2020. Lisaks sellele on Eesti seoses muutustega operatsiooni Inherent Resolve struktuuris ja meie partnerriikide, esmajoones Taani, panustamises kohandamas ka oma osalust operatsioonil Iraagis. Eesti kavatseb panustada operatsiooni aastal 2021 staabiohvitseri ja neljaliikmelise väljaõppemeeskonnaga. Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus säte statud kaitseväelaste piirarv (1 0) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil. Õiguslik alus ISIL-i vastase koalitsiooni raames Iraagis tegutsemise õiguslikuks aluseks on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu esimehele, kus kutsutakse riike osalema ISIL-i vastases võitluses. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi välisministeeriumi vahetatud diplomaatilised noodid. Eesti edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palusime aktsepteerida Eesti kaitseväelaste viibimise ja tegutsemise Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, omistades neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik, et kaitseväelastel on teenistus- või diplomaatilised passid. Sama staatus on ka mitmete teiste operatsiooni raames Iraaki panustavate riikide (sealhulgas Taani) relvajõudude liikmetel. Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslikuks aluseks riigikaitseseaduse § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Operatsiooniga seotud kulud Operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriu mi valitsemisala eelarvest. 2021 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks Inherent Resolve operatsioonil kavandatud 444 7 00 eurot. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Välisministeeriumi le ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale. EELNÕU xx.xx.20 20 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste tä itmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2021 . aasta 1. jaanuarist Riigikogu 20 19 . aasta 6 . novembri otsuses ˮ Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolveˮ sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2021 . aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni 10 kaitseväelaseni . 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 20 kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Vabariigi Valitsus 20 20 nr Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutami se tähtaja pikendamine E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 10 kaitse väelasega rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar ( [email protected] ), vastutav jurist on Kaur Kittus ( [email protected] ). Operatsioon Inherent Resolve USA juhitav ale ISIL-i vastase rahvusvahelise koalitsiooni sõjalisele operatsioon ile Inherent Resolve ( Combined Joint Task Force – Operation Inherent Resolve , CJTF- OIR ) pani USA Kaitseministeerium ametlikult aluse 17. oktoobril 2014, eesmärgiga koondada ISIL-i vastased sõjalised tegevused Iraagis ja Süürias. Alates 2014. aasta suvest viis USA Armee OIR-i nime all läbi sõjalisi operatsioone Iraagis. Neid otsuseid ajendas vastu võtma ISIL-i tegevus oma äärmusliku ideoloogia levitamisel, tavarelvastuse edukal omandamisel, relvastatud üksuste loomisel ning kiire territooriumide oma kontrolli alla võtmine ja selle käigus räigete ini msusevastaste kuritegude korda saatmine . See vapustas maailma ja destabiliseeris kogu piirkonda. Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias. See hõlmab nii otsest ja toetav at sõjalist tegevus t , ISIL-i käsuahelate toimimise takist amist, pelgupaikade hävitamist ning rahastamisallikate kinnikeeramist. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Koalitsioon teeb tihedat koostööd ja koordineerib ISIL-i vastast tegevust kohalike partnerite ga – Iraagi armee ja õhujõudude, terrorismivastase võitluse teenistuse, politsei ja Kurdistani julgeolekujõududega. Operatsioon Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATO ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja e i kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias , kuid ISIL on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt. Oluline on lüüa ISIL- it ka ideoloogilises plaanis, sest e bastabiilne olukord Süürias ja Iraagis ning piirkonnas paiknevad põgenikelaagrid võimaldavad jätkuvalt äärmuslikel jõududel tegutseda . Lisaks Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika destabiliseerimisele, kujutab ISIL endiselt ohtu Euroopa julgeolekule. Suureks potentsiaalseks probleemiks on Euroopa riikidest pärit välisvõitlejad . Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel on Eesti jaoks üks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteetidest ning toetab Eesti julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamist. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab suures pildis kaasa Kaitseväe terviklikule arengule. Eesti panus Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016, mil Al- Anbāri provintsis alustas teenistust kuueliikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi koosseisu s, mille peamiseks ülesandeks oli Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks sellele teenis üks Eesti vanemohvitser Bagdadis mitmerahvuselises sõjalis -strateegilises meeskonnas, mis nõustas Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid. Seoses COVID-19 pandeemiaga ning sisepoliitiliste pingetega on Iraagi palvel alates 2020. aasta kevadest operatsiooni Inherent Resolve väljaõppetegevus ajutiselt oluliselt piiratud ja kohati ka peatatud. Eesti väljaõppemeeskond naasis Eestisse märtsi lõpus ning staabiohvitser aprillis 2020. Lisaks sellele on Eesti seoses muutustega operatsiooni Inherent Resolve struktuuris ja meie partnerriikide, esmajoones Taani, panustamises kohandamas ka oma osalust operatsioonil Iraagis. Eesti kavatseb panustada operatsiooni aastal 2021 staabiohvitseri ja neljaliikmelise väljaõppemeeskonnaga. Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus säte statud kaitseväelaste piirarv (1 0) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil. Õiguslik alus ISIL-i vastase koalitsiooni raames Iraagis tegutsemise õiguslikuks aluseks on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu esimehele, kus kutsutakse riike osalema ISIL-i vastases võitluses. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi välisministeeriumi vahetatud diplomaatilised noodid. Eesti edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palusime aktsepteerida Eesti kaitseväelaste viibimise ja tegutsemise Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, omistades neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik, et kaitseväelastel on teenistus- või diplomaatilised passid. Sama staatus on ka mitmete teiste operatsiooni raames Iraaki panustavate riikide (sealhulgas Taani) relvajõudude liikmetel. Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslikuks aluseks riigikaitseseaduse § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Operatsiooniga seotud kulud Operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriu mi valitsemisala eelarvest. 2021 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks Inherent Resolve operatsioonil kavandatud 444 7 00 eurot. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Välisministeeriumi le ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale.