Pöördumine riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eelnõule tagasiside saamiseks

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 [email protected] TAOTLUS RIIGI ERIPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ALGATAMISEKS (lähteülesanne) SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1.1. Ringraudtee kavandamisega seonduvad alusdokumendid....................................................... 4 1.2. Ringraudtee kavandamisega seotud õigusaktid ....................................................................... 5 1.3. Ringraudtee kavandamisest puudutatud isikute ja asutuste ring ............................................. 6 2. Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise eesmärk ..................................................... 8 3. Ringraudtee kui riigi eriplaneeringu objekt ............................................................................... 9 3.1. Ringraudtee kui riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis ....................................................... 9 3.2. Oluline ruumiline mõju ........................................................................................................... 9 3.3. Suur riiklik huvi ringraudtee vastu .......................................................................................... 9 3.4. Ringraudtee otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus ................................................ 10 4. Planeeringuala ning trassialternatiivid ..................................................................................... 12 4.1. Trassialternatiivide kirjeldus ................................................................................................. 13 4.1.1. Trassialternatiivide kirjeldus ......................................................................................... 13 4.1.2. Ringraudtee trassialternatiivid planeeringudokumentides ............................................. 14 4.1.3. Rööpmelaius .................................................................................................................. 21 4.1.4. Kattuvus Rail Balticuga ................................................................................................. 21 4.2. Ringraudteega seotud rajatised, sh ümbritsev transpordivõrgustik ....................................... 22 5. Riigi eriplaneeringu koostamine ................................................................................................ 23 5.1. Kavandatavad uuringud ja nende ala ..................................................................................... 23 5.2. Keskkonnauuringud............................................................................................................... 26 5.3. Rahastamisetapid ja hinnakalkulatsioon................................................................................ 26 5.3.1. Asukoha eelvalik ........................................................................................................... 26 5.3.2. Detailne lahendus .......................................................................................................... 27 5.3.3. Hinnakalkulatsioon ........................................................................................................ 28 5.4. Projekti ajakava ja riskianalüüs ............................................................................................. 32 6. Riigi eriplaneeringu elluviimine, sh elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. 33 KAASAMISKAVA.............................................................................................................................. 34 AJAKAVA ........................................................................................................................................... 35 RISKIANALÜÜS ................................................................................................................................ 37 2 / 44 1. SISSEJUHATUS Tallinna ringraudtee (ringraudtee või (avalik) raudtee, erinevates alusdokumentides ka ümbersõiduraudtee või möödasõidu-raudtee) on olnud taristu kavandamist puudutavates dokumentides käsitluse all üle 20 aasta. Tallinna ringraudtee all peetakse silmas raudteeühendust, mis kulgeb suunal Paldiski-Saue-Lagedi-Tapa ja lisaks haru Soodevahest/Lagedilt Ülemiste suunas, mis võimaldaks Ülemiste-Paldiski suunalist reisirongiliiklust. Ringraudtee on muuhulgas vajalik Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna- siseste riskide vähendamiseks, kuna sellega juhitaks Tallinnast mööda idasuunalised kaubaveod, sh ohtlikud veosed ning ühendaks omavahel Muuga ja Paldiski sadamad. Erinevate tasandite planeeringud on kirjeldanud Tallinna ringraudtee asukohta ning selle võimalikke mõjusid. 13.09.2019 tegi MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit1 (HOL või Taotleja) koos raudteest huvitatud ettevõtjatega ühispöördumise MKM-le, kus selgitati vajadust riigi eriplaneeringu järele Tallinna ringraudtee asukoha määramiseks ja selle sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsiks. Seni koostatud dokumendid ei anna Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduvatest asjaoludest terviklikku ülevaadet ega vaatle projekti kinnisasja täpsusastmes. Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduv informatsioon on killustatud ning pärineb erinevatest ajajärkudest. Õigustatult on tekkinud ka küsimusi perspektiivse raudteekoridori muul otstarbel kasutamise osas, näiteks tekitab küsimusi raudteekoridori laius, mis kohati takistab kohalike omavalitsuste elukorraldust ja arendustegevust. Sellest tulenevalt on vaja koostada riigi eriplaneering, et selgitada välja Tallinna ümbersõiduraudtee asukoht, parim võimalik lahendus ning luua terviklik nägemus ringraudtee rajamisega kaasnevatest küsimustest ja mõjudest. 18.10.2019 vastas MKM HOL 13.09.2019 ühispöördumisele, paludes selgitada kuidas on omavalitsustes tagatud raudtee eluviimise võimalused, rõhutati teostatavus-tasuvusanalüüsi läbiviimise vajadust, millega seoses paluti ka esitada kirjalikud ettepanekud nii erinevate trassialternatiivide kui ka tehniliste parameetritega (nt raudtee projektkiirus, rööpalaius jmt), arvestades kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ seatud eesmärki viia kaubaveod välja Kopli ja Ülemiste kaubajaamast. 06.11.2019 esitas HOL MKM-le nõutud informatsiooni, selgitades et maakonnaplaneeringus on perspektiivne ringraudtee koridor määratud liiga laiana (ca 500m), omavalitsuste üldplaneeringutes ei ole arvestatud ringraudtee lõunapoolse alternatiiviga, üldplaneeringu täpsusastmes ei ole võimalik määrata omavalitsusi läbiva raudtee täpset asukohta ega reaalset maavajadust. REP-iga on vaja määrata omavalitsuste jaoks aktsepteeritava laiusega trassikoridor, raudtee täpne asukoht ja tehniline lahendus, projektkiirus, kohalikud peatused reisirongiliikluse tarbeks (nt Tänassilmas, Luigel, Assakul, Lagedil) ning teostada sotsiaalmajanduslik mõjuanalüüs mis arvestab mõjusid laiemalt kui ainult kaubavedude kontekstis. Tulevikus võimaliku reisijateveo osas on määrava tähtsusega võimaluse säilitamine selleks, et Lagedil saaks Tapa suunalise pöörde kõrval ehitada ka ringraudtee pöörde Ülemiste suunal. Vaid selle pöörde olemasolu annab reisirongiliiklusele perspektiivi. Eriplaneeringust lähtuvalt avaneb omavalitsustele võimalus kujundada rööbastranspordi kasutajate hulga kasvu toetav asustus ringraudtee regionaalrongi peatuste ümbruses Ülemiste-Lagedi-Saue- Paldiski/Turba (perspektiivis ka Haapsalu-Rohuküla) suunal. 1 HOL on Harju maakonna omavalitsusüksuste poolt asutatud koostöö- ja esindusorganisatsioon, mille eesmärgiks on omavalitsuste vaheline koostööökonoomika ja koostegevuse areng. Lisaks vastutab HOL maakonna arengustrateegia koostamise eest vastavalt KOKS-ile. 3 / 44 Ühtlasi võimaldab eriplaneering piiritleda tulevase raudtee täpse asukoha ja see läbi reaalse maavajaduse, mis annaks kohalikele omavalitsustele ja arendajatele tulevaste toimingute paikapanekuks vajaliku selguse. Kui riigi eriplaneering jääb tegemata, siis puudub omavalitsustel planeerimisseadusest tulenevalt korrektne alus hoida ringraudtee trassikoridor otstes vabana (Lagedi kõrval on kriitiline ka Saue piirkond). Hoolimata omavalitsuste soovist ei saa nad riigi eriplaneeringuta takistada uute detailplaneeringute ja/või ehituslubade väljastamist perspektiivses maakonnaplaneeringu järgses trassikoridoris. Riigi eriplaneeringu tegemata jätmine võib päädida olukorraga, kus Rail Balticu raames arvestatakse küll täiendava ruumivajadusega eritasandilistel ristumistel ringraudteega kattuvas lõigus, kuid samas ehitatakse ringraudtee trassikoridori otstes võimalikud raudtee kulgemiskohad täis. Niisugusel juhul ei oleks Rail Balticu projekteerimisel ringraudteega arvestamisest kokkuvõttes aga mingit tulemust ning tehtavad jõupingutused ja kantud kulud oleksid asjatud. Lähtuvalt eeltoodust ja seoses üha kasvava vajadusega tõhustada liikuvust Harjumaal ja pakkuda erinevaid keskkonnasõbralikke transpordialternatiive ning leida kaubavedudeks kiiremaid ning vähemohtlikumaid võimalusi ning arvestades Rail Balticaga seonduvat, on sobilik alustada arutelusid ja täpsemaid uuringuid Tallinna ringraudtee kavandamiseks ühtse ja tervikliku projektina. 1.1. Ringraudtee kavandamisega seonduvad alusdokumendid Ringraudtee tähtsust on rõhutatud erinevates dokumentides alates 1998 Harju maakonnaplaneeringust2, sh: 1. Eesti üleriigiline planeering 2030+ 3 2. Harju maakonnaplaneering 2030+ 4 3. Tallinna üldplaneering 5 4. Lääne-Harju (koostatav) üldplaneering6, Paldiski linna üldplaneering7 5. Saue Valla üldplaneering 8 6. Rae Valla üldplaneering 9 7. Saku Valla üldplaneering 10 8. Kiili valla üldplaneering11 9. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024 12 2 Harju Maakonnaplaneering 1998, PDF lk 143 (145) 6. lõik (Tallinna möödasõidu-raudtee). 3 Eesti üleriigiline planeering, lk 37 (punkt 4.3.3.), 6. lõik. 4 Harju maakonnaplaneering 2030+, seletuskiri lk 55 punkt c, lk 57 KSH Tabel 6, lk 73 ja 76 KSH, lk 82 KSH Tabel 8. Lisaks vt Lisa 9. Maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava, lk 4. 5 Tallinna üldplaneering, peatükk 6.2. Raudteevõrgu ümberkujundamine. 6 Lääne-Harju koostatav üldplaneering, seletuskiri lk 21. 7 Paldiski linna üldplaneering, seletuskiri lk 21 ja 38. 8 Saue Valla üldplaneering, seletuskiri lk 17 punkt 9. 9 Rae Valla üldplaneering, seletuskiri lk 38 punkt 4.9. ja 5.6.2. 10 Saku Valla üldplaneering, seletuskiri lk 19 punkt 2.2., lk 26 punkt 2.3.7.2., lk 32-33 punkt 2.3.7.11., lk 39 punkt 2.3.7.19., lk 40-41 punkt 2.3.7.21., lk 49 punkt 2.8. 11 Kiili Valla üldplaneering, seletuskiri lk 45 punkt 4.1.1.4. 12 Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024, lk 18 punkt 5.3. 4 / 44  10. Tallinna strateegiad «Tallinn 2025»13 ja «Tallinn 2030»14 11. Harju maakonna arengustrateegia 2035+15 12. Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 203516 13. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 19.08.2019 suunis arvestada Rail Baltic raudtee eritasandiliste ristumiste projekteerimisel ja ehitamisel Tallinna lõunapoolse ringraudtee tarbeks täiendava ruumivajadustega ning näha ristumistes ette täiendav vaba gabariit viaduktide all.17 Perspektiivset ringraudtee koridori on kajastatud ka üksikutes detailplaneeeringutes.18 Maakonnaplaneeringus kavandatud Tallinna ümbersõiduraudtee üldjuhul detailplaneeringutes kajastamist ei leia, erandiks on lõik, kus trass kattub varasemalt kavandatud Saue-Männiku raudtee trassiga. Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüs19 näitab, et Tallinna raudtee ohuobjektideks, kus toimunud raudteeõnnetuse tagajärjel võib tekkida Tallinnas hädaolukord, on Kopli kaubajaam, Ülemiste jaam, raudteelõik Ülemiste-Tallinn ja Pirita jõe raudteesild. Tallinna raudteevedude riskiallikateks on ohtlike kemikaalidega laaditud vagunid, mis liiguvad ja seisavad Tallinna tihedalt asustatud aladel. Kõik eelnimetatud dokumendid rõhutavad, et Tallinn on oluline reisiraudtee sõlmpunkt, kuhu koonduvad kõik riiklikult olulised raudteekoridorid (Tallinn-Tartu-Valga, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu), sh rahvusvahelised ühendused Tallinn-Moskva ja Tallinn- Peterburi, Rail Baltic raudteega lisanduvad Tallinn-Riia, Tallinn-Vilnius, Tallinn-Varssav jne). Alusdokumendid käsitlevad seega vajadust lahendada kaubavoogude vedu, sh ohtlike veoste vedu läbi Tallinna kesklinna ja seda ringraudtee ehitamisega. Alusdokumentides on toodud välja vajadus täpsema planeeringu koostamise järele, et välja selgitada milline trassialternatiiv on parim võimalik lahendus. 1.2. Ringraudtee kavandamisega seotud õigusaktid Ringraudtee kavandamisel tuleb arvestada nii riigisisese, kui ka Euroopa Liidu õigusega. Ringraudtee menetlemine on otseselt seotud planeerimisseadusega (PlanS) ja ehitusseadustikuga (EhS). Veel on puutumus raudteeseadusega (RdtS) ning vajalik on järgida ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS). Oluline on kinni pidada Euroopa Liidu õigusest ning seda rakendatavates Eesti õigusaktidest, mis võtavad üle keskkonda puudutavaid direktiive (nendeks on näiteks loodusdirektiiv20 ja 13 Tallinna strateegia «Tallinn 2025», lk 35 ptk ”Teedevõrk”. 14 Tallinna strateegia «Tallinn 2030», punkt 6.3. 15 Harju maakonna arengustrateegia 2035+, lk 26 ja lk 29 viimane lõik. 16 Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035, lk 29 (31), 48 (50). 17 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 19.08.2019 suunis, lk 25. 18 Laagri alevik 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km raudtee, Vääna jõe ja Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneering; Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja detailplaneering. 19 Tallinna tuletõrje- ja päästetööde valdkonna riskianalüüs, lk 87. 20 Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora. 5 / 44 linnudirektiiv21) ja samuti Euroopa Liidu õigusest ning seda rakendatavates Eesti õigusaktidest, mis puudutavad raudtee ohutust.22 1.3. Ringraudtee kavandamisest puudutatud isikute ja asutuste ring Lisaks Taotlejale saab ringraudtee kavandamisest puudutatud isikutena käsitleda ringraudtee trassi asukoha ning mõjutatud kohalike omavalitsusi, seotud valitsusasutusi ja huvitatud ettevõtjaid. Ringraudteega territoriaalselt, majanduslikult või sotsiaalselt seotud kohalikud omavalitsused (puudutatud omavalitsused): Trassialternatiivid läbivad järgmiseid kohalikke omavalitsusi: 1. Tallinna linn 2. Rae vald 3. Kiili vald 4. Saku vald 5. Saue vald Sõltuvalt planeeringuala23 suurusest ja mõjust on eriplaneeringu koostamisse hõlmatud järgmised kohalikud omavalitsused: 1. Tallinna linn (Harju maakond) 2. Maardu linn (Harju maakond) 15. Keila linn (Harju maakond) 3. Viimsi vald (Harju maakond) 16. Lääne-Harju vald (Harju maakond) 4. Jõelähtme vald (Harju maakond) 17. Tapa vald (Lääne-Viru maakond) 5. Kuusalu vald (Harju maakond) 6. Anija vald (Harju maakond) 7. Loksa linn (Harju maakond) 8. Kose vald (Harju maakond) 9. Raasiku vald (Harju maakond) 10. Rae vald (Harju maakond) 11. Kiili vald (Harju maakond) 12. Saku vald (Harju maakond) 13. Saue vald (Harju maakond) 14. Harku vald (Harju maakond) 21 Directive 2009/147/EC of the European Parliament and of the Council of 30 November 2009 on the conservation of wild birds. 22 Directive 2004/49/EC of the European Parliament and of the Council of 29 April 2004 on safety on the Community's railways and amending Council Directive 95/18/EC on the licensing of railway undertakings and Directive 2001/14/EC on the allocation of railway infrastructure capacity and the levying of charges for the use of railway infrastructure and safety certification (Railway Safety Directive). 23 Vt planeeringuala kohta alaptk 4. 6 / 44 Valitsusasutused, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ning Keskkonnaministeerium. Raudteevaldkonna ja hilisema ehitustegevuse seisukohast on oluline osapool ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Lisaks tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga seoses ühe trassialternatiivi lähedusse jääva kaitseotstarbelise maa-alaga ning Maanteeametiga, et analüüsida seoseid muu infrastruktuuriga. Erasektor24, sealhulgas Paldiski Ettevõtjate Liit, Alexela Grupp, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Paldiski Sadamate AS, Team Paldiski, AS Eesti Liinirongid, Eesti Raudtee AS, Operail AS, RB Rail AS ja Rail Baltic Estonia OÜ. Täpsemalt käsitletakse kaasatavaid isikuid kaasamiskavas (LISA 1), mis formuleeritakse pärast esmaseid konsultatsioone osapooltega. 24 Erasektori huvitatud osapooltena käsitletakse ettevõtteid, kes on olnud varasemalt kaasatud või kes on üles näidanud huvi Tallinna ringraudtee kavandamise protsessi osas. Erasektori huvitatud osapoolte ring ei ole piiratud, vastavalt PlanS § 31 lg 3 saab riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse kaasata iga isiku, kelle huve võib koostatav planeering puudutada. 7 / 44 2. RIIGI ERIPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSE ESITAMISE EESMÄRK Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on suure riikliku huvi ja olulise ruumilise mõjuga ehitise (avalik raudtee) asukohavaliku menetluse läbiviimine ja detailse lahenduse koostamine25. Riigi eriplaneeringu koostamine on vajalik, sest planeeringualale jäävad mitmed kohalikud omavalitsused, ringraudtee rajamisega ei lahendata kohaliku elu probleeme, vaid riiklikult olulisi küsimusi, nagu on kogu Harju maakonda hõlmavaid transpordiküsimused. Kavandatava ringraudtee mõju on maakondadeülene, sest hõlmab Paldiski suunalise kaubavedude ümbersuunamist Tallinna kesklinnast ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Balticu reisiterminalist ja uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldsiski suunal ning mõjutab sealjuures ka Lääne-Virumaa maakonda. Riigi eriplaneeringu menetlus on Tallinna ringraudtee kavandamiseks kõige sobivam menetlus, sest võimaldab valida ehitise asukoha kohalike omavalitsuste üleselt. Kui võrrelda Tallinna ringraudtee kavandamist teiste suurte taristuobjektide kavandamisega, siis oleks üks võimalik planeeringuliik ka maakonnaplaneering, näiteks selle osa- või teemaplaneering. Maakonaplaneeringu instrumendi kasutamise kahjuks räägivad asjaolud, et maakonnaplaneeringu ülesanded ei võimalda lahendada vajalikke küsimusi piisava detailsusastmega (kinnisasjapõhiselt) ega sea kinnisasjadele kitsendusi. Isegi, kui maakonnaplaneeringu teemaplaneringu raames koostataks raudtee eelprojekt, puuduks sellel hilisemate menetluste osas õiguslik tähendus. Kitsenduste seadmata jätmine toob aga kaasa olukorra, kus ühest küljest säilitatakse broneeringud võimalikult laial alal, mis takistab arendustegevust. Teisest küljest jäetakse aga analüüsimata konkreetse kinnisasjaga seonduvad huvid ja õigused, mille hilisemal vaatlemisel selgub, et raudteetrass on vajalik ümber kavandada. Broneeritud maa-alade hoidmine asukohas, kus on suur surve arendus- ja ehitustegevuseks ei pruugi olla aga õiguslikult võimalik maakonnaplaneeringu õiguslikult mittesiduva iseloomu tõttu kinnisasjade kitsendamise vaates. Kuna Harju maakonnaplaneering sisaldab juba võimalikke trassialternatiive, ei ole mõistlik asuda uuesti koostama maakonnaplaneeringut. Lisaks annab vastav maakonnaplaneering ka selge suunise, et edasine tegevus tuleb kavandada liigilt täpsema planeeringuga, mis on näiteks riigi eriplaneering. Maakonnaplaneeringu elluviimise seisukohast on oluline, et eelistatud ringraudtee trassikoridor saab kajastatud omavalitsuste üldplaneeringutes, et tagada selle realiseeritavus. Ringraudtee täpse asukoha määramine läbi üld- või detailplaneeringute on ressursi- ja ajamahukas. Tallinna ringraudtee planeerimine riigi eriplaneeringuga on põhjendatud ja otstarbekas, sest joonobjekti planeeringu koostamine nii suurel maa-alal ja mille mõju ulatub asukohast kaugemalegi on ressursimahukas, vajab spetsiifilisi teadmisi ning eeldab keskset koordineerimist ja terviklikku lähenemist. Terviklik lähenemine tagab muuhulgas selle, et uuringud võtavad arvesse laiemaid mõjusid ning et avalikkuse kaasamine on laiapõhjalisem. Võrdluses teiste planeeringuliikidega on avalikkuse kaasamine intensiivsem, sest planeering koostatakse kahes etapis, mille raames toimuvad avalikud arutelud nii planeeringu kui ka mõjude hindamise jaoks. Ühe menetluse korral on huvitatud osapooltel võimalik saada informatsiooni keskselt kõikide projekti detailide kohta. Menetledes erinevaid maakonna- või üldplaneeringuid keskset lähenemist kaasamisele või muude küsimuste lahendamisele ette ei ole nähtud. 25 PlanS § 27 lõige 1. 8 / 44 Lisaks on riigi eriplaneeringu menetluse kasutamine mõistlik, sest selle elluviimise etapis annab ehitus- ja kasutusloa TTJA. Kuigi raudteedega seonduvad load annab ka muidu TTJA, saab riigi eriplaneeringu alusel ehitusload muudes küsimustes, näiteks kaasnev infrastruktuur, anda TTJA. Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise eesmärk on terviklikult lahendada ringraudteega seonduvad küsimused. Täpsemalt soovitakse: 1. leida ringraudteele parim võimalik asukoht; 2. koostada vastavas asukohas detailne lahendus; 3. töötada välja ehituslikud lahendused planeeringu elluviimiseks; 4. lahendada Rail Baltic raudteega seonduvad küsimused. Paralleelselt riigi eriplaneeringu menetlusega viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Riigi eriplaneeringu alusel on võimalik seada kinnisasjale kitsendusi26, mistõttu on selle planeeringuliigi kasutamine hilisema elluviimise mõttes efektiivne ja otstarbekas, kuna ei viida läbi mitut planeerimismenetlust. 3. RINGRAUDTEE KUI RIIGI ERIPLANEERINGU OBJEKT 3.1. Ringraudtee kui riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis Riigi eriplaneeringuga kavandatakse avalikku elektrifitseeritud raudteed, mille eesmärgiks on reisijate- ja kaubaveo korraldamine. Ringraudtee on ehitis, kuna see on loodud inimtegevuse tulemusel, aluspinnasega ühendatud ning selle kasutamise eesmärk, otstarve ja viis võimaldavad seda eristada teistest asjadest. Ringraudtee on maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist.27 3.2. Oluline ruumiline mõju Riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis peab omama olulist ruumilist mõju ehk mõju, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.28 Ringraudtee on olulise ruumilise mõjuga ehitis, sest sellest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval ehitisel on ka visuaalne mõju. Nimetatud mõjud on omavalitsuste ning ka maakonnaülesed ehk ulatuvad suurele territooriumile. 3.3. Suur riiklik huvi ringraudtee vastu PlanS seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, 26 PlanS § 27 lõige 5. 27 RdtS § 3 punkt 2. 28 Planeerimisseaduse seletuskiri 571 SE. 9 / 44 samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve.29 Ringraudtee planeerimine riigi eriplaneeringuga on vajalik, sest tegu on ehitisega, mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Sissejuhatuses on toodud erinevad riigi poolt koostatud dokumendid, kus ringraudtee kavandamine on näidatud ühe olulise eesmärgina. Üleriigiline planeering 2030+, Harju maakonnaplaneering 2030+, Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019-2024, Harju maakonna arengustrateegia 2035+ ning MKM antud suunised rõhutavad riiklikul tasemel, et Tallinna ringraudtee rajamise osas on suur riiklik huvi. Eksisteerib vajadus lahendada kaubavoogude, sh ohtlike veoste vedu läbi Tallinna kesklinna. Samuti rõhutatakse, et Tallinn on oluline reisiraudtee sõlmpunkt, kuhu koonduvad kõik riiklikult olulised raudteekoridorid (Tallinn- Tartu-Valga, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) sh rahvusvahelised ühendused Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi, Rail Baltic raudtee valmimisel lisanduvad ühendused Riia, Vilniuse, Varssavi ja Berliiniga. Harju maakonna arengustrateegia toob välja, et Tallinna ringraudtee rajamise vajaduse koos kohaliku reisirongiliikluse võimekusega Ülemiste-Paldiski suunal. Riigi eriplaneeringu koostamise raames läbi viidud uuringud ja kaasamisprotsess võimaldavad teha sotiaalmajanduslikult põhjendatud ja kaalutletud valikud ja otsused. Seoses Tallinna ringraudtee lõunapoolse trassialternatiiviga on oluline tähele panna, et Rail Baltica kavandamisel tuleb arvestada ringraudteega. Kui Rail Balticu ehitusprojekti koostamisel ringraudteega ei arvestata, siis muutub lõunapoolse trassialternatiivi realiseerimine oluliselt kallimaks, sest raudteede ristumiskohad ja ülesõidud ning muud seotud küsimused tuleb lahendada eraldiseisvalt. Seega on oluline, et Rail Baltica projekti realiseerimisel oleks teada Tallinna ringraudteega seonduvad täpsed tehnilised asjaolud ja asukoht. Lisaks eeltoodule toetab ringraudtee rajamist ka erasektor. Ettevõtted toovad välja, et nende huvid seonduvad nii kaubaveoga kui ka töötajate liikumisvõimalustega.30 Samuti tuuakse välja, et Paldiski ettevõtjate, KOV-i ja EAS-i koostöös koostati aastatel 2017- 2019 Paldiski Investorteeninduse Programm (PIP), mille eesmärgiks on aastatel 2018-2030 realiseerida Paldiskis 1 miljardi euro ulatuses uusi tööstusinvesteeringuid. See omakorda avaldab mõju transpordivoogudele. Ettevõtjad leiavad, et riigile kuuluva infrastruktuuri areng, sealhulgas raudteetaristu läbilaskevõimsuse oluline suurendamine ning Tallinna ringraudtee ehitamine on eelduseks Paldiski suuremahuliste investeeringute realiseerimiseks.31 Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon rõhutab, et ringraudtee rajamine on vajalik ka ohutuse seisukohast.32 3.4. Ringraudtee otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus Kavandatava ehitise (ringraudtee) otstarve on avalik raudtee, mis ühendab Tapa suuna raudtee Paldiskiga Tallinnat läbimata ja Paldiski Ülemistega ning raudteega seotud rajatised ehitamine. Ringraudtee ei teeninda ainult kaubavoogusid, vaid ka reisijaid. Ülemiste ja Paldiski kiire raudteeühenduse rajamine võimaldaks igapäevast kiiret, mugavat, turvalist ja keskkonnasäästliku töörännet ning parandaks ühtlasi Tallinna lennujaama, Rail Balticu rahvusvahelise reisiterminali ja muude teenuste kättesaadavust keskkonnasäästliku ja turvalise ühistranspordiga. Ühtlasi avaneb Tallinna Lasnamäe linnaosa ja Ülemiste piirkonna elanikel võimalus sõita kiire ja mugava rööbastranspordiga tööle Saue, Keila või Paldiski piirkondades paiknevatesse tööstus- ja logistikaettevõtetesse ning vastupidi. Töökäte järgi on 29 Planeerimisseaduse seletuskiri 571 SE, lk 41. 30 Paldiski Ettevõtjate Liidu 11.11.2019 toetav kiri MKM-ile, eelviimane lõik. 31 OÜ Team Paldiski 11.11.2019 toetav kiri MKM-ile, lk 2 teine lõik. 32 Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni 20.11.2019 toetav kiri MKM-ile, 3. lõik. 10 / 44 juba täna Paldiski piirkonnas suur nõudlus ning arvestades tänaseid ühistranspordiühendusi või isiklikule sõiduautole kuluvat ressurssi - raha ja aeg, ei soodusta ega võimalda praegune olukord piisavat sellesuunalist igapäevast töörännet. Töörände probleemi ei aita lahendada ka Rail Balticu kohalikud peatused, kuna Rail Baltic ei ulatu Paldiskisse. Lisaks võimaldaks kavandatava ehitise rajamine kaubarongiliikluse väljaviimist Tallinnast (Kopli ja Ülemiste kaubajaamadest) ning Paldiski suunalise kaubarongliikluse väljaviimine tulevasest rahvusvahelisest Rail Balticu reisiterminalist, millest kujuneb Eesti värav. Kopli ja Ülemiste kaubajaamad ei sobi enam nimetatud Tallinna piirkondadesse. Ülemiste piirkonnast on kujunemas oluline äri- ja elupiirkond, millises kontekstis tuleb silmas pidada ka piirkonna ohutust, mainekujundust, uusi maakasutus- ja ärivõimalusi ning investeeringuid piirkonda. Erinevates planeeringutes ja arengudokumentides on aastakümneid kajastatud kaubajaamade ja kaubaveo (eriti ohtlike veoste) Tallinnast väljaviimise võimalusi, et vähendada ohtu inimeste elule ja tervisele. Raudtee võimalike kiiruste osas saab anda vastuse riigi eriplaneering. Kaubarongide jaoks on Eesti Raudtee tellitud eskiisprojekti kohane kiirus 80 km/h optimaalne. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus on võimalik anlüüsida ka kaubavedude jaoks kiiremate kiiruste planeerimist, et raudtee kavandamise käigus oleks jäetud võimalus kõige uuema tehnoloogia realiseerimiseks tulevikus. Reisirongide kiirused peavad kindlasti vastama vähemalt praegustele regionaalrongiliikluse maksimaalsetele kiirustele (120 km/h, ka 135 km/h (katsetamisel)) ning hindama ka võimalikke tulevikulahendusi. 11 / 44 4. PLANEERINGUALA NING TRASSIALTERNATIIVID Planeeringuala piiri ettepanek on esitatud allpool joonisel 1. Joonis 1. Planeeringuala piir Planeeringuala on valitud piisava ulatusega, mis eeldatavalt võimaldab paralleelselt planeeringuprotsessiga analüüsida erinevaid tehnilisi aspekte ringraudtee projekteerimisel ning loob eeldused keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks vajadusel keskkonnamõju hindamise täpsusastmes. Ringraudtee ja seotud rajatiste täpsed koordinaadid selguvad peale keskkonnamõju strateegilist hindamist ja tehnilise projekti koostamist, mida on võimalik teha riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise raames. Planeeringuala ulatub ida suunast Tapalt kuni Paldiskini läänes, moodustades u 120- kilomeetrise laiusega ala. Planeeringuala hõlmab kogu Harju maakonda ja ühte Lääne-Viru maakonna kohalikku omavalitsust. Planeeringuala analüüs suuremas ulatuses on vajalik, et kaardistada mõjud, mis kaasnevad Tallinna ringraudtee ehitamisega, sealhulgas teostada sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs. Planeeringuala hõlmab järgmiseid kohalikke omavalitsusi: 1. Tallinna linn 7. Tapa vald 13. Saku vald 2. Maardu linn 8. Loksa linn 14. Saue vald 3. Viimsi vald 9. Kose vald 15. Harku vald 4. Jõelähtme vald 10. Raasiku vald 16. Keila linn 5. Kuusalu vald 11. Rae vald 17. Lääne-Harju vald 6. Anija vald 12. Kiili vald 12 / 44 4.1. Trassialternatiivide kirjeldus 4.1.1. Trassialternatiivide kirjeldus Ringraudtee jaoks on kehtivates Harju maakonnaplaneeringus ette nähtud kaks trassikoridori alternatiivi – põhja- ja lõunapoolne trassialternatiiv. Joonis 2. Tallinna ringraudtee võimalikud koridorid (märgitud pruuni katkendjoonega) ja Rail Baltica koridor (märgitud rohelisega) Harju maakonnaplaneeringus on toodud Tallinna ringraudtee põhja- ja lõunapoolne trassialternatiiv. Lõunapoolne trassialternatiiv jaguneb lõpuosas kaheks – raudteeks suunaga Ülemiste ning raudteeks suunaga Tapa. Harju maakonnaplaneeringus on antud suunis, et edaspidi koostatav liigilt täpsem planeering selgitab välja, milline Tallinna ümbersõiduraudtee trassialternatiiv on parim võimalik lahendus. Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada riigikaitseliste vajadustega (Männiku harjutusvälja töövõime) ning teha koostööd Kaitseministeeriumiga. Riigikaitselisest huvist lähtuvalt eelistab Kaitseministeerium Tallinna ringraudtee põhjapoolset varianti. Lõunapoolse variandi puhul on Männiku harjutusvälja naabruses eelistatud paiknemine kavandatava Rail Balticu trassist ida pool. Tallinna ümbersõiduraudtee rajamine ei tohi kahjustada Männiku harjutusvälja töövõimet. Mõlemal trassialternatiivil on oma eelised ja puudused. Põhjapoolse alternatiivi puhul tekitab küsimusi kaubavedude väljajuhtimine Tallinna linnast ning sellest tuleneva ohutuse tagamine. Lisaks ei ole kaasatud Lääne-Harju, Keila, Saue, Kiili ja Rae valla elanikud, kellel võiks olla huvi kiire rongiühenduse vastu Ülemistega Tallinnas. Samas on põhjapoolse alternatiivi puhul teatud asukohast tulenevate reisijate vedu kiirem. Põhjapoolse alternatiivi puhul läbiksid kaubaveod aga jätkuvalt Ülemiste rahvusvahelist Rail Baltica raudtee reisiterminali, mis võib vähendada jaama läbilaskevõimet ja ohutust ning teisest küljest takistada kaubavedude liikumist. 13 / 44 Lõunapoolne trassialternatiiv kattub aga Rail Baltica koridoriga, mis võimaldab raudtee arendamisel kasutada sama raudteekoridori ning seeläbi vältida raudtee ehitamisest tulenevaid täiendavaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale ning naabrusesse jäävatele inimestele. Soodevahe piirkonda on kavandatud perspektiivne kaubajaam (kajastatud ka Rail Baltica planeeringus), mille kasutamist tuleks riigi eriplaneeringu koostamise raames analüüsida. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus tuleb tähelepanu pöörata ka AS Eesti Raudtee tellimusel koostatud eskiisprojektile (töö nr P18048 TALLINNA RINGRAUDTEE SAUE – LAGEDI LÕIK, Tallinn 2018), milles on antud tehnilisi lahendusi lõunapoolsele trassialternatiivile. Eskiisis on esitatud muuhulgas indikatiivsed lahendused ringraudtee liitumiseks olemasolevate raudteedega - ringraudtee liitumine kaheteelise Pääsküla-Keila raudteeliiniga ning kaheteelise Tallinn-Tapa raudteeliiniga. Eskiisi kohaselt algab kavandatav ringraudtee Saue lähistel hargnemisega Tallinn-Pääsküla raudteelt ning kulgeb ida suunas Lagedi poole läbi Saku, Kiili ja Rae valla. Eskiisi kohaselt jääb ringraudtee trassile 18 ristet erinevate teedega/raudteedega, mis tuleks üldjuhul lahendada eritasandilistena. Lisaks jääb trassile 3 veekogu, mida kavandatav raudtee sillaga ületab, üks ulukiviadukt ning üks Rail Baltica raames kavandatud ökodukt. Eskisiiga on kavandatud ringraudteele üks vahejaam/möödasõidujaam, mis paikneb orineteeruvalt trassi keskel. Esialgse jaama asukohana on välja pakutud piirkond km 12.6-13.6, mis jääb Luige asumi lähistele. Rail Baltic ja Tallinn ringraudtee võimalik ümberlaadimisjaam on kavandatud Rae valda, Soodevahe külla. Jaama asukoht on üldistatuna määratud Rail Baltica maakonnaplaneeringus ja Harju maakonnaplaneeringus. Eskiisprojektis on ringraudtee ja Tallinn-Tapa raudtee liitumispunktis näidatud võimalik lahendus Paldiski-Muuga suunalisteks manöövriteks vajalikul jaamaosal. Tallinn-Tapa raudteega paralleelsel alal (lõunapoolsel küljel) on märgitud maa-ala võimaliku täiendava Tallinna piirkonna kaubajaamana, mis võiks tulevikus olla eelduseks kaubatranspordi väljaviimiseks Tallinna linnast (Kopli ja Ülemiste jaamade likvideerimiseks või ruumiliseks vähendamiseks). Sisuliselt on tegemist olemasoleva Lagedi jaama pikendusega. Koostatud eskiisprojektis on määratletud võimalikud müraleevendusvajadusega alad tulenevalt olemasolevast asustusest või kavandatavatest detailplaneeringutest. Trassi lõigus, kus ringraudtee kattub Rail Baltica raudtee trassiga ei ole müraleevendusvajadust käsitletud. Lähtutakse printsiibist, et müraleevendusmeetmed on lahendatud Rail Baltica eelprojektiga ning ringraudtee lisandumisel tuleb eelprojekti lahenduste paigutust ristlõikes korrigeerida, ent alade ulatused ning lahenduspõhimõtted ei muutu. Müraleevendusvajadusega aladena ei ole käsitletud ka lõigu algusesse jäävaid detailplaneeringualasid, milles on perspektiivsed raudteetrassid kajastatud ning müraleevendusvajadust pole määratletud. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus võidakse analüüsida olemasolevate trassialternatiivide alamalternatiive. 4.1.2. Ringraudtee trassialternatiivid planeeringudokumentides Järgnevalt toome välja, milliseid ehituslikke tingimusi on käsitletud erinevates olemasolevates üld- ja detailplaneeringutes. Riigi eriplaneeringu menetluses tuleks koostöös vastavate kohalike omavalitsustega analüüsida, kas nende tingimuste täitmine on võimalik ja vajalik. Kuigi riigi eriplaneeringu menetlemise käigus on võimalik vastavad küsimused jätta kõrvale või lahendada 14 / 44 ka teisel viisil, on siiski oluline, et alltoodud teemadele pöörataks käesoleva taotluse raames tähelepanu, et tagada Tallinna ringraudtee elluviidavus ja koostöö kohalike omavalitsustega. Alltoodud kohalikud omavalitsused on algatanud ka uute üldplaneeringute koostamise, kus tuleks arvestada Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduvaid küsimusi. (a) Üldplaneeringud Lääne-Harju valla koostamisel oleva üldplaneeringu lähteseisukohtades on välja toodud, et: - Oluliseks transiidi- ja logistikasõlmeks on Tallinna piirkonna (eriti Muuga) kaubasadamad oma raudtee- ja maanteeühendusega. Senisest enam tuleb välisvedudesse kaasata suure potentsiaaliga Paldiski sadamad ja Sillamäe sadam. - Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks tasub Tallinna lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi kindlasti alles hoida. Vajadus möödasõidu järele muutub eriti suureks juhul, kui Paldiski sadamaid läbivaid kaubavoogusid soovitakse märgatavalt kasvatada. 14. juuni 2005 kehtestatud Paldiski linna üldplaneeringu kohaselt: - vajab veosekäive suurenemisel Paldiskisse kapitaalremonti Keila-Paldiski raudteelõik. Samuti tuleks raudtee transpordi suurenemisel välja ehitada Saue-Männiku raudteelõik. See võimaldaks vältida raudtee transpordi kulgemist läbi Tallinna jaama ja suurendaks oluliselt Paldiski, kui võimaliku logistikakeskuse võimalusi. - arvestades Paldiski sadamate edasist arengut, on hädavajalik Keila-Paldiski raudteelõigu rekonstrueerimine, et võimaldamaks raskekaaluliste rongide samaaegset edasi-tagasi liikumist. Perspektiivis tuleks kiirendada nn Tallinna ümbersõidutee rajamist. Välja tuleb ehitada Saue-Männiku raudteelõik. See võimaldaks vältida raudtee transpordi kulgemist läbi Tallinna jaamade ja suurendaks oluliselt Paldiski kui võimaliku logistikakeskuse võimalusi. 29. novembril 2012 kehtestatud Saue valla üldplaneeringu kohaselt (ptk 9. Teede ja tänavate ning raudteede asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine), on üldplaneeringu kaardile kantud perspektiivsed ja rekonstrueeritavad teed ning raudteed ning sätestatud, et: - rekonstrueeritav Tallinna ringtee tuleb viia raudteekoridori; - säilitada Tallinna raudtee ümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) koridor vastavalt Deloitte & Touche poolt 2006. aastal koostatud tööle "Tallinna raudteeümbersõidu vajalikkuse ja otstarbekuse analüüs"; - perspektiivne teine peatee Saue-Laagri raudteelõigul, kus see seni puudub. Rongiliiklusest põhjustatud müra ja vibratsiooni mõõtmistulemusi (Saue Vallavalitsuse tellimisel 2003 a. koostatud raudteemüra uuring) arvestades on üldplaneeringus nii olemasoleva Tallinn-Paldiski raudtee kui ka perspektiivse Tallinna raudteeümbersõidu (Paldiski-Saue- Männiku-Ülemiste) koridori sanitaarkaitsevööndi laiuseks arvestatud 120 m. 15 / 44 Joonis 3. Tallinna ringraudtee paiknemine Saue üldplaneeringus (Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne koridor märgitud helepruuni viirutusega). 9. aprillil 2009 kehtestatud Saku valla üldplaneeringus ptk 2.2., “Ettepanekud Harju maakonnaplaneeringu I etapi ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ’’Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused’’ täiendamiseks ja täpsustamiseks”, on esitatud muuhulgas ettepanek Tallinna raudtee ümbersõidu trassi asukohta täpsustamiseks. Oluline on tähele panna, et Saku valla üldplaneering kajastab eelduslikult ainult ringraudtee põhjapoolset trassialternatiivi, sest kaardil ei ole näidatud Tallinna ringraudtee ühildumist lõunapoolse trassialternatiivi, sealhulgas Rail Baltica trassiga. Üldplaneeringu kohaselt tuleb Jälgimäe külas (ÜP ptk 2.3.7.2.) maa- ja veealade kasutamisel ja ehitustegevusel arvestada piirangutega, mis tulenevad perspektiivsest Tallinna raudtee ümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) raudteekoridorist. Samuti on üldplaneeringus arvestatud perspektiivse Tallinna raudtee ümbersõidu (Paldiski- Saue-Männiku-Ülemiste) raudteekoridoriga Jälgimäe küla (ÜP ptk 2.3.7.2.), Männiku küla (ÜP ptk 2.3.7.11) Tammemäe küla (ÜP ptk 2.3.7.19) Tänassilma küla (ÜP ptk 2.3.7.21) tsoneerimisel. Vastavalt üldplaneeringule ptk 2.8. “Teede ja tänavate ning raudteede asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine”, on üldplaneeringu kaartidele kantud perspektiivne Tallinna raudtee ümbersõit (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) vastavalt Deloitte & Touche poolt 2006. aastal koostatud tööle "Tallinna raudteeümbersõidu vajalikkuse ja otstarbekuse analüüs"; Rongiliiklusest põhjustatud müra ja vibratsiooni mõõtmistulemusi arvestades on üldplaneeringus perspektiivse Tallinna raudteeümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) koridori sanitaarkaitsevööndi laiuseks määratud 120 m. 16 / 44 Joonis 4. Tallinna ringraudtee paiknemine Saku üldplaneeringus (Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne koridor märgitud musta viirutusega). 16. mail 2013 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt (4.1.1.4. Raudteeliiklus), kantakse võimalik Tallinna raudteeümbersõidu trass planeeringulahendusse peale maakonna teemaplaneeringu koostamist. Üldplaneeringu seletuskiri räägib ka Rail Baltica teemplaneeringu kehtestamisest ja selle tulemuste sissekandmisest üldplaneeringusse. Puudub informatsioon, kas vastvad tegevused on ellu viidud. Graafiline info Tallinna ümbersõiduraudtee osas praegu puudub. 21. mail 2013 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kohaselt säilivad olemasolevad raudteed: Tallinn-Tapa raudtee ja Lagedi jaamast Muuga sadamasse suunduv raudee. Kavandatava raudteena on Rae valla üldplaneeringus Harju maakonnaplaneeringu alusel kajastatud Rail Baltica trass. Rail Baltica raudteetrassi asukohavalik Harjumaal, sh Rae vallas on kavas teostada maakondliku teemaplaneeringuga, asukohavalikuga võib kaasneda vajadus muuta Rae valla üldplaneeringut nimetatud trassi kulgemise osas. Vabariigi Valitsus algatas 12.04.2012 korraldusega nr 173 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", vastavalt millele algatas Harju maavanem 19.04.2012 korraldusega nr 661-k maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Lisaks nähakse üldplaneeringuga ette täiendava rööpapaari ehk raudtee teise peatee rajamine Lagedi-Maardu raudteeharul. Harju maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rae valda läbima Tallinn-Tapa raudteeliini Paldiskiga ühendav Aruküla–Männiku-Saue raudteeharu ja Lagedi-Maardu raudteeharu teise tee ehitus. Rae valla arengukavast tulenevalt kujuneb valla põhjaosast aedlinnalaadne territoorium, mistõttu uue raudteeharu (Aruküla-Männiku lõigul) kavandamine antud piirkonda ei ole soovitav. Maakonnaplaneeringu kohase raudteetrassi valiku vastu laekus avalikustamise käigus ka 350 elanike poolset protestiavaldust. Rae valla üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning Aruküla–Männiku-Saue raudtee trassi ei ole üldplaneeringuga planeeritud. Rae valla seisukohta ning Rae valda läbiva raudteetrassi kavandamisest loobumist toevad Tallinna Sadama poolt tellitud Tallinna raudteeümbersõidu vajalikkuse ja otstarbekuse analüüsi Deloitte 2006 tulemused ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (21.07.2010 Rae Vallavalitsusele saadetud kiri nr 7-6/09-01034/012, kiri lisatud planeeringu 17 / 44 menetlusdokumentatsioonile). Ohtlike veostega rongide Tallinna kesklinnast mööda juhtimiseks on kavas ehitada Tallinna ümbersõidutee Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste-Kulli trassil, milleks on tarvis ehitada ainult raudteelõik Männiku ja Saue vahele. Vt ka ptk 4.9. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, käsitleb Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks Tallinna lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi ning annab võimaluse vajaduse korral kavandada selleks maakonnaplaneeringus sobiliku möödasõidutrassi. Võimaliku Tallinna ümbersõidu raudteetrassi planeerimiseks tuleb koostada maakonnaplaneeringu teemaplaneering või mõni muu üldisem planeering, asukohavalikuga võib kaasneda vajadus muuta Rae valla üldplaneeringut nimetatud trassi kulgemise osas. Rae valla üldplaneeringuga on muuhulgas esitatud tingimus, et tiheasustusalasid läbivate raudteede äärde tule kavandada kaitsehaljastuse rajamine. Tallinna linna üldplaneering käsitleb samuti Tallinna ringraudtee rajamist. Tallinna raudteesõlm koosneb kolmest raudteeliinist: Tallinn-Tapa, Tallinn-Keila ja Tallinn-Pärnu, kogupikkusega 56 km (linna territooriumil). Kümne sõlmesise harutee kogupikkuseks on 66,3 km. Raudteesõlme koosseisus on 9 jaama ja 8 peatuskohta reisijatele. Tallinna raudteesõlme areng peab vastama linna, kui terviku, huvidele, teenindama linnas ja selle lähipiirkonnas paiknevaid sadamaid, tagades seejuures üldise keskkonnaseisundi ja turvalisuses paranemist, eriti mürataseme osas. Tallinna raudteesõlme arengu osas on üldplaneeringus esitatud ettepanek - uurida planeeringuperioodil Kopli Kaubajaamast Paljassaarele raudteetunneli rajamise teostatavust ja asuda positiivse tulemuse korral seda rajama vastavalt piirkonna sadamate kaubavookasvule; - suunata rongid Tallinna keskosast mööda, rajades Saue-Männiku vahele ühendustee, mis on ühtlasi vajalik ka Paldiski sadama teenindamiseks; - tagada teise tee rajamine Lagedi-Maardu ja Maardu-Muuga lõigul; - rajada Männiku jaama ja Tallinn-Tapa jaamavahe ühendustee Aruküla jaamas; - laiendada kaubavedude kasvava nõudluse täitmiseks Maardu, Muuga, Männiku ja Paljassaare jaamu. 18 / 44 Joonis 5. Raudteevõrk. Väljavõte Tallinn üldplaneeringust. Keila ja Tapa üldplaneeringutes (ega koostatavates üldplaneeringutes) ei ole välja toodud ringraudteega seonduvaid küsimusi. (b) Detailplaneeringud Perspektiivset ringraudtee koridori on kajastatud üksikutes detailplaneeringutes. Riigi eriplaneeringu menetluse raames vajab täpsemat analüüsi, kas on selliseid detailplaneeringuid aga ka projekteerimistingimusi või detailplaneeringut täiendavaid projekteerimistingimusi, mis võiksid mõjutada Tallinna ringraudtee trassi kulgemist. Kuigi nii Saue, kui ka Saku valla üldplaneeringutes on Tallinna raudteeümbersõidu (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) koridori sanitaarkaitsevööndi laiuseks arvestatud 120 m, ei ole sellest detailplaneeringutes kinni peetud. Viidates OÜ Reaalprojekt poolt koostatud eskiisprojektile (Töö nr P18048 TALLINNA RINGRAUDTEE SAUE – LAGEDI LÕIK, Tallinn 2018): Maakonnaplaneeringus kavandatud Tallinna ümbersõiduraudtee üldjuhul detailplaneeringutes kajastamist ei leia, erandiks on lõik, kus trass kattub varasemalt kavandatud Saue-Männiku raudtee trassiga Raudtee koridor leiab kajastamist alljärgnevates detailplaneeringutes: 1. Laagri alevik 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 km raudtee, Vääna jõe ja Topi liiklussõlme vahelise maa-ala detailplaneering Planeeringus on kajastatud Saue ja Saku valla üldplaneeringute järgne perspektiivne raudtee. Käesoleva eskiisprojekti seisukohast on kitsaskohaks detailplaneeringus raudtee jaoks ettenähtud koridor koos kaitsevööndi piiriga (30+30m), mis seab jäigad piirangud trassi paiknemisele detailplaneeringut läbivas ulatuses. See mõjutab omakord suhteliselt pikas ulatuses ka raudtee trassi kulgemist mõlemal pool detailplaneeringu ala. Lisaks tekitab 19 / 44 küsitavust kavandatava teedevõrgu ristumine raudtee trassiga, mille kohta detailplaneeringus sisulist lahendust ei anta. Joonis 6. Väljavõte viidatud detailplaneeringu 1 põhijoonisest. OÜ Reaalprojekt, Töö nr P18048. 2. Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja detailplaneering Planeeringus on kajastatud Saku valla üldplaneeringute järgne perspektiivne raudtee. Detailplaneeringus on raudtee jaoks ettenähtud koridor 110m, mis erinevalt eelmainitud detailplaneeringust võimaldab olulisemalt pandlikumat ringraudtee kavandamist ning ei sea kitsaid piiranguid selle kulgemiseks ka väljaspool detailplaneeringu ala. Joonis 7. Väljavõte viidatud detailplaneeringu 2 põhijoonisest. OÜ Reaalprojekt, Töö nr P18048. Perspektiivne raudteekoridor on märgitud oranži viirutusega. 20 / 44 4.1.3. Rööpmelaius Täna on Eestis kasutusel rööpmelaius 1520/1524 mm. Rail Baltica ehitatakse Euroopas levinuima rööpmelaiusega 1435 mm. Arvestades Rail Baltic Estonia OÜ 18.04.2019 ja Eesti Raudtee AS 15.04.2019 kirjades toodud seisukohti, ei saa ringraudtee ja RB trassilõigu kattuvas lõigus kasutada dual-gauge lahendust. Ringraudtee ehitamine on võimalik ainult tavalise ehk 1520/1524 mm rööpmelaiusega. Kuna ringraudtee ehitamise eesmärk on ühendada erinevad raudteed, mis on tavapärases kasutuses, siis on sobilik valida 1520/1524 mm rööpmelaius. Rail Baltica rööpmelaius on kasutuses ainult selleks ette nähtud raudteekoridoris ja 1435mm laiuse kaustamine ei tagaks võimalust idasuunalise kaubavedude sujuvaks ümbersuunamiseks. Kaubavedusid puudutava alternatiivse lahendusena saab riigi eriplaneeringu menetlemise käigus kaaluda ümberlaadimist Rail Balticu trassil sõitvatele rongidele Soodevahe kaubajaamas. 4.1.4. Kattuvus Rail Balticuga 24.01.2019 ja 01.03.2019 kirjades soovis MKM lahendada rööpmelaiuse küsimust ringraudtee Rail Baltic raudteega kattuvas lõigus dual-gauge lahendusena. Nimelt, peab MKM võimalikuks, et kahe rööpapaariga RB raudtee üks rööpapaar ja ringraudtee üks rööpapaar paigutatakse samasse asukohta dual-gauge lahendusega. Taotleja, olles konsulteerinud Eesti Raudtee AS ja Rail Baltic Estonia OÜ’ga leiab, et dual- gauge lahendus ei ole ringraudtee rajamiseks tõenäoliselt tehniliselt teostatav ega parim või soodsaim lahendus. Seda eelkõige järgmistel põhjustel: 1. Dual-gauge lahendus avaldab mõju RB ja ringraudtee läbilaskevõimele (sh RB opereerimisplaanile), kiirustele ja juhtimissüsteemile33 RB trassil; 2. ringraudtee tulevane elektrifitseerimise võimalus on raskendatud, kuna RB ja 1520 mm rööpalaiusega raudteel on erinevad toitepinged; 3. lahendamata on küsimus, kas dual-gauge lahendus ehitatakse kohe ühes RB-ga valmis või hiljem. a) Hiljem (ümber) ehitamine oleks märkimisväärselt kallim. Lisaks tekib vajadus vähemalt ühe RB raudteeharu ekspluatatsioonist välja minekuks dual-gauge lahenduse ehitusperioodiks; b) Mõistlikum oleks ehitada kohe RB raames veidi laiemad silded ja avad (kuni 85% CEF vahenditest), mis võimaldaks hiljem paigutada 1520 mm rööpalaiusega ringraudtee RB kõrvale; 4. ebaselgus selles, kas dual-gauge lahendust hakatakse kasutama ühel või mõlemal RB rööpapaaril. Kui ühel rööpapaaril, siis oleks tegemist muutsuunalise dual-guage raudteega ning tekib küsimus, kas selline lahendus on RB standardile vastaval raudteel lubatud (ohutus, kiirused 240km/h, tehniline teostatavus, läbilaskevõime); 5. RB ja ringraudtee kohalike peatuste taristu (nt mõlema rööpmega sobivad ooteplatvormid, peatuskohtade juures vajalikud pöörmed); 33 Seejuures eriti fakt, et maailmas ei ole teadaolevalt pretsedenti ega jätkusuutlikku tehnilist lahendust Eesti raudteedel praegu kasutava signalisatsioonisüsteemi ja RB-l kasutama hakatava Euroopa raudteejuhtimissüsteemi ERTMS ühildamiseks. 21 / 44  6. regionaalrongiliikluse võimekus ringraudteel (mis on maakonna jaoks väga oluline ja tuleneb kehtivast maakonna arengustrateegiast). Seega tuleb riigi eriplaneeringu raames analüüsida, kas MKM antud soovitus on siiski teostatav või on mõistlikum edasi liikuda paralleelsete ühes raudteekoridoris asuvate raudteerajatistega. Joonis 8. Dual-guage lahenduse probleemsed kohad. 4.2. Ringraudteega seotud rajatised, sh ümbritsev transpordivõrgustik Ringraudtee käitamiseks on vaja rajada ka reisirongide peatuskohad ja juurdepääsud. Ringraudtee võimalike peatuskohtade tiheduse määrab samuti riigi eriplaneering, kuna peatuste vajadus sõltub raudtee asukohast. Rail Baltica maakonnaplaneeringuga on osaliselt lahendatud lõunapoolse trassialternatiivi ristumised olemasolevate infrastruktuurirajatistega. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus tuleb vastavat teemat käsitleda. 22 / 44 5. RIIGI ERIPLANEERINGU KOOSTAMINE 5.1. Kavandatavad uuringud ja nende ala Tallinna ringraudtee kavandamisega seonduvad erinevad keskkonnauuringud. Keskkonnauuringud viiakse läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse raames, mis tehakse riigi eriplaneeringus kaheetapilisena. Esmalt hinnatakse mõjusid asukohavaliku menetluses ning seejärel detailse lahenduse menetluses. Detailse lahenduse menetluses on võimalik paralleelselt läbi viia ka keskkonnamõju hindamise menetluse jaoks vajalikud uuringud, et tagada kehtestatava planeeringu lahenduse asjakohasus ning ühtlasi valmistuda järgnevateks loamenetlusteks. Tallinna ringraudtee trassialternatiividel ja nende vahetus läheduses planeeringualal paiknevad keskkonnakaitselised piirangud on esitatud alljärgnevatel joonistel. Mõlema trassialternatiivi koridorides leidub I ja II kategooria kaitsealuseid liike. I kategooria kaitsealuseid liike leidub Rae valla ja Saku valla territooriumidel lõunapoolses trassikoridoris ning Tallinna linna ja Saku valla territooriumidel põhjapoolses trassikoridoris. II kategooria kaitsealuseid liike leidub lõunapoolsel alternatiivil Saku valla territooriumil ning põhjapoolsel alternatiivil Tallinna linna ja Saku valla territooriumidel. Tallinna linna territooriumil kulgeva põhjapoolse alternatiivi trassikoridoris esineb III kategooria kaitsealuseid looma- ja taimeliike. Saue ja Saku valla territooriumil kulgeva trassikoridoris leidub III kategooria kaitsealuseid loomaliike. Lõuna poolse alternatiivi trassikoridoris leidub vääriselupaik Rae valla territooriumil. Joonis 9. Vääriselupaigad ja kaitsealused liigid. Nii põhja- kui lõuna trassialternatiivil paikneb mitmeid kaitsealasid. Trassikoridorides Natura 2000 võrgustiku alasid ei paikne. Lähim neist on Rahumäe loodusala RAH0000451, paikneb u 900 m kaugusel ringraudtee põhjapoolse trassikoridorist (vt joonis 10). Maakonnaplaneeringuga määratud perspektiivsed raudteekoridorid jäävad valdavalt linnalistesse asulatesse ning Natura aladele mõju ei avalda. Maakonnaplaneeringuga 23 / 44 paralleelselt oli koostamisel maakonnatasandi teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning keskkonnamõju strateegiline hindamine, sh Natura hindamine.34 Tänase seisuga on teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning keskkonnamõju strateegiline hindamine, sh Natura hindamine, läbi viidud. Joonis 10. Kaitsealad ja Natura 2000. Mõlemad trassialternatiivid läbivad rohelist võrgustikku kõikidel kohalike omavalitsuste territooriumidel (vt joonis 11). 34 Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu KSH aruande tabelile 6 “Harju maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused ning asukohavalikute ja kavandatavate tegevustega kaasnev eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alade”, lk 57. 24 / 44 Joonis 11. Roheline võrgustik. Trassialternatiivid ei läbi väärtuslikke maastikke. Lähimad neist, Mustamäe nõlv ja Kadriorg, paiknevad põhjapoolsest trassialternatiivist u 600 m kaugusel (vt joonis 12). Joonis 12. Väärtuslikud maastikud. Raudteeliikluse intensiivistumisel või uute raudteega seotud infrastruktuuriobjektide rajamisel tuleb täpsemalt hinnata raudteeliiklusega kaasnevaid mõjusid. Raudteeliikluse prognoose tuleb analüüsida riigi eriplaneeringu koostamise käigus, võrreldes erinevaid stsenaariume seoses raudtee sotsiaal-majandusliku mõjuga, arvestades sealjuures nii kauba- kui ka reisijateveoga. 25 / 44 Võib lisada, et raudteeliikluse kahekordistumisel suurenevad liiklusest tingitud ekvivalentmüra tasemed (päeva või öö nn keskmine müratase) 3 dB võrra.35 Võimalikud kliimamuutuste poolt mõjutatavad sektorid ja vastavad leevendusmeetmed transpordi ja taristu osas36: - viia läbi teede (maanteed, raudteed, mereteed) haavatavuse hinnang; - liikluse jaotamise võimalikkus ekstreemsete olude korral (st vastava teedevõrgu olemasolu). 5.2. Keskkonnauuringud Riigi eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju hindamiseks on vaja läbi viia erinevad keskkonnauuringud. Uuringud on sisendiks lisaks mõju hindamisele ka ringraudtee tehnilise lahenduse ja hilisema ehitusprojekti koostamisele. Vajalikud uuringud määratletakse riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses. Riigi eriplaneeringu koostamise raames lähtutakse väljatöötamise kavatsusest nii asukohavaliku kui ka detailse lahenduse menetluses. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne esitatakse asukohavaliku menetluses (I etapi aruanne) ja detailse lahenduse menetluses (detailse lahenduse KSH aruanne). Riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne on ühtlasi sisendiks detailsema lahenduse koostamise aruandele, see tähendab, et omab väljatöötamise kavatsuse laadset mõju järgnevale etapile. Üldistatult on riigi eriplaneeringu väljatöötamise kavatsuses käsitletavad teemad järgnevad: mõju floorale ja faunale; mõju kaitsealadele ja kaitsealustele liikidele; mõju maakasutusele ja planeeringutele; mõju inimeste elamistingimustele ja ohutusele; mõju maastikele ja kultuuripärandile; mõju rohelisele võrgustikule; mõju loodusressursside kasutamisele; mõju pinna- ja põhjaveele; müra ja vibratsioon; mõju transpordile ja liiklusele. 5.3. Rahastamisetapid ja hinnakalkulatsioon Riigi eriplaneeringu rahastamisetappide eristamise aluseks on PlanS-s sätestatud riigi eriplaneeringu menetlusetapid (asukoha eelvalik ja detailne lahendus) ning nende etappide raames läbi viidav keskkonnamõju strateegiline hindamine (väljatöötamise kavatsus ja aruanne mõlema menetlusetapi kohta). 5.3.1. Asukoha eelvalik Asukoha eelvalik on tööde teostamise mõttes võimalik jaotada alljärgnevateks etappideks: 35 Harju maakonnaplaneeringu KSH aruanne, lk 73. 36 Harju maakonnaplaneeringu KSH aruanne, lk 82, tabel 8. 26 / 44 1. asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamine ja menetlemine, sh etapi tulemuste saavutamiseks vajalike uuringute määratlemine; 2. asukoha eelvaliku alternatiivide planeeringu koostamine ja menetlemine kuni asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmiseni; 3. keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp – aruande koostamine ja menetlemine kuni asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastu võtmiseni; 4. asukoha eelvaliku etapi raames läbi viidavad eelvalikut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist toetavad uuringud, mis eeldatavalt sisaldavad järgmist (uuringud on võimalik hankida iseseisvalt väljaspool riigi eriplaneeringu menetlust): - Trassialternatiivide võrdlev tasuvusanalüüs, äriline tasuvus, sotsiaal-majanduslik tasuvus ning ruadteeliikluse reisija- ja kaubavedude prognooside uuring; - Kinnisasjade väärtuse muutumise uuring, kinnisasjade avalikes huvides omandamisega seonduvad küsimused – oluline sisend tasuvusanalüüsi jaoks; - Töö- ja elukohtade ning elanike liikuvusanalüüs; - Arheoloogiliste objektide kaardistamine; - Natura 2000 võrgustik (eeldatavalt ei ole vajalik). Mitmete uuringute osas on kaalutlemise kohaks, kas teha need juba eelvaliku etapis või detailse lahenduse jaoks. Sellised uuringuteks on näiteks loomastiku uuring ja kaitsealuste taimede uuring (nt vältimaks riski, et ilmneb 1. kategooria kaitsealuste liikide paiknemine raudteekoridoris) ning üldine geoloogia ja geodeesia ning müra modelleerimine (et omada täpsemat teadmist leevendavate meetmete kulude paremaks arvestamiseks juba eelvaliku etapis – juhul kui vastavad kulud mõjutavad oluliselt projekti kogumaksumust). Valiku tegemise sobivaimaks ”kohaks” on eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise protsess. Sel juhul on otstarbekas, et hanke mõttes lisandub asjakohane kolmas rahastamisetapp, mille väljund määrab täpsemalt uuringute vajaduse kahes järgmises etapis (sh. selle, millises etapis on uuringu teostamine kõige otstarbekam). 5.3.2. Detailne lahendus Detailse lahenduse koostamise menetlus on uuringute teostamise mõttes võimalik jaotada alljärgnevateks etappideks: Detailse lahenduse koostamine ja menetlemine kuni riigi eriplaneeringu vastuvõtmiseni – olemuslikult detailplaneeringu koostamine planeeringualale, PlanS § 126 ülesannete lahendamine. Detailse lahenduse keskkonnamõju strtaeegilise hindamise aruande koostamine ja menetlemine. Detailse lahenduse ja selle KSHd toetavad uuringud: - müra- ja vibratsiooniuuring - radooniuuring - pinnasevee uuring - reostusuuring - ulukiuuring 27 / 44  - loomade liigirühmade uuring - kaitsealuste taimede uuring - puittaimestiku ajakohane hinnang - geodeetilised uuringud - geotehnilised uuringud - liiklusuuring. Sõltuvalt asukohavaliku menetluse raames tehtavatest uuringutest võib detailse lahenduse menetluse raames olla vajalik täpsemalt analüüsida kitsendatavaid kinnisasju, nendega seonduvaid olemasolevaid piiranguid ning juba olemasolevat ehitusõigust. Detailse lahenduse koostamise raames saab anda hinnang avalikes huvides omandatava maa ja omandamisega seonduvate kulude osas, kuna siis on valitud ringraudtee asukoht. Lisaks on detailse lahenduse koostamise raames soovitav alustada raudtee eelprojekti koostamist. Raudtee eelprojekti koostamine võimaldab anda täpsema hinnangu ringraudtee elluviimise osas ning jätkata peale riigi eriplaneeringu menetlust ehitusloa menetlusega. See tagab ka, et riigi eriplaneeringut on asutud ellu viima. Raudtee eelprojekti koostamiseks on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise II etapi uuringud viia läbi keskkonnamõju hindamise täpsusastmes. Seega on riigi eriplaneeringu koostamise rahastamisel valiku küsimus, kas koos riigi eriplaneeringu koostamisega rahastada koheselt ka eelprojekti koostamist, mis võimaldab jätkata ehitusloa taotlemisega ja kavandatu kiiremini ellu viia. Alltoodud hinnavõrdlus lähtub samuti nimetatud kaalutlusest. 5.3.3. Hinnakalkulatsioon Järgnevalt toome välja eeldatavad kulud seoses menetlusetappide ja uuringutega. Eeldatavad kulud on arvutatud, tuginedes analoogsete tööde võrdlushindadele ning läbi viidud turukonsultatsioonide tulemusel neljalt uuringu- ja konsultatsiooniettevõttelt kogutud hinnahinnangutele. Tulenevalt ülaltoodud menetlusetappidest ja uuringutest on võimalik välja tuua esialgne hinnang riigi eriplaneeringu koostamise kuludele. Töö Hinnahinnangute vahemik 1. etappi planeerimismenetlus Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade 60 000 - 100 000 € ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsuse koostamine ja menetlemise koordineerimine. Täpselt koostatakse KeHJS § 36 kohane KSH programm, mis kirjeldab mõjutatavat keskkonda ja eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju. Sisendinfot saab lõunapoolse trassi eskiisist, kuna sisuliselt on see valitud (väikeste mööndustega), põhja poolse trassi osas on rohkem tegemist, kuna selles koridoris täpsemat valikut tehtud ei ole. Seega tuleks programmi koostamisel juba detailsemalt uurida 28 / 44 põhjakoridoris trassi kulgemise võimalusi. Asukoha eelvaliku alternatiivide 180 000 – 200 000 € planeeringu koostamine ja menetlemise koordineerimine põhjapoolse trassikoridori eskiisi koostamine; lõunapoolse eskiisi korrigeerimine; eelvaliku tegemiseks vajalike analüüside läbi viimine. Eelvaliku tegevused alternatiivsete asukohtade võrdlemiseks, millega antakse esialgne hinnang alternatiivide mõjust: - keskkonnakaitseliste piirangute ja kitsenduste analüüs; - ruumiliste piirangute analüüs; - loetelu ja kaardistus alternatiivide mõjualasse jäävatest kinnistutest, kehtestatud detailplaneeringutest ja väljastatud ehituslubadest ning nende analüüs; - ristumiste analüüs (tehnilise infrastruktuuriga, vooluveekogudega jm) ja sellest tulenevad tingimused; - vastavalt kaubavoogude logistikale ja reisiliiklusele ning liikluslahendustele koostatakse hinnang transpordikoormuse mõjust keskkonnale; - tulenevalt alternatiiviga hõlmatud ala tundlikkusest ja mõju suurusest antakse hinnang alternatiivide teostatavusest keskkonnaaspektist; - tehnilise eskiisi alusel ja keskkonnatingimustest lähtuvalt saab hinnata esialgset maksumust. 29 / 44  Keskkonnamõju strateegilise 60 000 - 150 000 € hindamise esimene etapp (sh olulisemad sotsiaalmajanduslikud mõjud - kohalik ja regionaalne areng (esmajoones seoses Lääne-Harju piirkonnaga); turvalisus ja elukeskkonna kvaliteet (esmajoones seoses Tallinna kesklinnaga). Alternatiivide hindamise ja tasuvusanalüüside alusel valitakse sobivaim alternatiiv, millele tehakse 2. etapis KMH täpsusastmes KSH. 1. etapi uuringud Trassialternatiivide võrdlev 150 000 - 200 000 € tasuvusanalüüs, äriline tasuvus, sotsiaal-majanduslik tasuvus Töö- ja elukohtade ning elanike 50 000 - 60 000 € liikuvusanalüüs Kinnisasjade väärtuse (muutuse) 50 000 € uuring (sisend tasuvusuuringusse) Arheoloogiliste objektide 20 000 – 30 000 € kaardistamine Rohelise võrgustiku toimimise 25 000 – 50 000 € analüüs Natura 2000 võrgustik – eeldatavalt N/A ei ole vajalik 2. etapp Detailse lahenduse koostamine ja 120 000 - 300 000 € menetlemise koordineerimine. Detailse lahenduse KSH aruande 60 000 – 250 000 € koostamine ja menetlemise koordineerimine. KMH KSH täpsusastmes, toetudes varem tehtud tööle, mida detailiseeritakse ja täiendavatele uuringutele. Õiguslik analüüs kitsendatavate 50 000 € kinnisasjade, nendega seonduvate olemasolevate piirangute ning juba olemasoleva ehitusõiguse osas. Hinnang avalikes huvides omandatava maa ja omandamisega seonduvate kulude osas. 2. etapi uuringud Geodeetilised uuringud 50 000 € Geotehnilised uuringud 150 000 € Müra- ja vibratsiooniuuring 15 000 – 30 000 € 30 / 44  Radooniuuring. Olemasoleva info, 0 - 15 000 € varasemate uuringute ja radoonikaardi põhjal. Pinnasevee uuring 15 000 € Reostusuuring. Kättesaadava info ja 15 000 – 20 000 € visuaalse ülevaatuse põhjal. Loomastiku ehk ulukiuuring. 20 000 € Varasemate uuringute ja kohapealse ülevaatuse alusel hinnatakse loomade liikumist ökoduktide ja tunnelite kavandamiseks. Erinevate loomaliigi rühmade 40 000 € uuringud Puittaimestiku ajakohane hinnang 20 000 € Kaitsealuste taimede uuring 20 000 € Liiklusuuring 20 000 € Eelprojekti koostamine paralleelselt riigi eriplaneeringu 2. etapiga Raudtee ehituse eelprojekti 1 500 000 € - 2 000 000 € koostamine. Eelprojekt on ehitusprojekti staadium, millele on esitatud EVS standaridga konkreetsed nõuded. Siin lahendatakse ka sildade ja ristumistega seondu, ühendused depoode ja kaubajaamaga jne. Eelprojekti koostamise raames on võetud arvesse, et see vastaks ehitusloa saamiseks vajalikule eelprojekti tasemele. Kokku hinnangute keskmise alusel 3 497 00037 € Kokku eelprojekti koostamata 1 790 000 € Kokku maksimaalse hinnahinnangu 3 790 000 € alusel Planeeringu koostamiseks sõlmitavate teenuslepingute mõttes on rahastusetappide eristamiseks vähemalt 3 alternatiivset võimalust: kogu protsessi (kõik etapid, eriplaneering ja selle KSH) hõlmav leping, mille raames protsessi etappidega kooskõlalised rahastamisetapid on vaheväljundite alusel tehtavad osalised väljamaksed (Lahenduse tugevused: ühtne protsessi juhtimine, erinevate etappide parim koordinatsioon; Lahenduse nõrkused: järgnevate etappide hind sõltub eelnevate etappide tulemustest, spekulatiivsed ja riskantsed hinnapakkumised); kaks eraldi lepingut – üks eriplaneeringu koostamiseks ja teine KSH läbiviimiseks (Lahenduse tugevused: sõltumatum KSH; Lahenduse nõrkused: keerukam protsesside koordinatsioon); 37 Sellele summale lisanduvad hetkel puudu olevate uuringute summad (nt põhjavee uuring, mis võib osutuda vajalikuks täiendama geotehnilisi uuringuid). 31 / 44  hankeid ja rahastusetappe eristatakse planeerimisprotsessi etappide alusel: - asukoha eelvalik ja selle KSH (siin on lisaks võimalik eristada ka ettevalmistav lähteülesande etapp), - detailne lahendus ja selle KSH (Lahenduse tugevused: 2. etapi raames läbiviidad tööd on täpsemalt määratletud; Lahenduse nõrkused: protsessi etappide omavaheline nõrgem koordinatsioon, täiendav ajakulu etappide vahelise hanke läbiviimiseks; 2 ja 3 lahenduse kombinatsioon, kus lisaks etappidele on eristatud ka eriplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise tööd. Kõigil alternatiivsetel juhtumitel korraldatakse eraldi hanked mõlema etapi teostamiseks vajalike valdkondlike uuringute tellimiseks. Turukonsultatsioonide tulemuste üldistusena on otstarbekaim variant eristada riigi eriplaneeringu koostamisel ja menetlemisel kolme rahastusetappi, mille väljundid määravad järgnevate etappide tööde täpsema loendi: 1. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamine ja menetlemine 2. Asukoha eelvalik koos KSHga 3. Detailne lahendus koos KSH/KMHga. 5.4. Projekti ajakava ja riskianalüüs Käesolevaga taotlusega koos esitame näitlikustatud tegevusplaani, et selgitada millises ajakavas on võimalik viia läbi ringraudtee rajamiseks vajalikud menetlused, projekteerimine ja ehitamine (vt LISA 2). Ajakava on koostatud põhimõttel, mis on õiguslikult võimalik. Ajakava koostati, eeldades, et kõik toimingud ja uuringud teostatakse nõutava põhjalikkusega. Ajakava praktiline teostatavus sõltub suurest hulgast Taotlejast sõltumatutest teguritest. Samas on selge, et on võimalikud ka ettenähtamatud takistused. Menetluste ajakava sõltub eelkõige uuringute tulemustest kui ka sellest, kuidas kulgeb koostöö erinevate menetlustoiminguid teostavate ametkondade vahel ja strateegilist keskkonnamõju hindamist juhtiva konsultandiga. Käesolevaga taotlusega koos esitame ka kirjelduse võimalikest riskidest nende mõjudest ja maandamismeetmetest (vt 0). Järgnevate menetlusetappide jooksul on vajalik täpsemalt tegeleda tuvastatud riskidega ning hinnata riski esinemise tõenäosust. Seejärel tuleb valida sobivad maandamistaktikad ning tegevused. Rakendada on vaja ka riskiseireprotsess ning määrata vastutavad isikud. 32 / 44 6. RIIGI ERIPLANEERINGU ELLUVIIMINE, SH ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED JA NENDE JÄRJEKORD Riigi eriplaneeringu menetluses on võimalik ette näha planeeringu etapiviisiline elluviimine, sealhulgas kavandatavate tegevuste järjekord.38 Riigi eriplaneeringu elluviimiseks on vajalikud järgmised tegevused: 1. Vajadusel keskkonnamõju hindamise läbiviimine; 2. Tehniline projekteerimine ehitusloa saamiseks vajalikul tasemel; 3. Ehitusloa taotlemine; 4. Ehitamine (sh raudteega seotud rajatiste (ümber) ehitamine); 5. Kasutusloa saamine; 6. Testimine. Loetletud tegevuste ajakava on näitlikustatud LISA 2. Praegusel ajal ei ole teada keskkonnakaitselisi, geoloogilisi vm põhjuseid, mis välistaksid ringraudtee kavandamiseks koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus. 38 PlanS § 3 lõige 5. 33 / 44 LISA 1 KAASAMISKAVA 39 Kava peamine eesmärk on anda praktilised tegevusjuhised puudutatud isikute kaasamiseks Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise ja elluviimise teemadel. Kaasamiskava kirjeldab detailselt kommunikatsiooni- ja kaasamistegevusi, mis on vajalikud lahendusteni jõudmisel. Kaasamiskava edukal elluviimisel saavutatakse järgmised tulemused: 1. Rohkem inimesi osaleb otsustusprotsessides. Erinevate huvide arvesse võtmine vähendab otsuse vaidlustamise võimalust, sest puudutatud isikutel on võimalik menetluse käigus oma seisukohad esitada. 2. Otsused on kvaliteetsemad ja inimestele paremini mõistetavad. Järgmisena on esitatud kaasamise osapooled, meetod ja plaan. Nr Osapool Tegevus ja selle Kaasamise viis Osapoole kaasamise Tähtaeg Vastutaja eesmärk oodatav tulemus Konsulteerimine/ osalus/ 1. informeerimine/ 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 39 Täpsem kaasamiskava esitatakse pärast konsultatsioone. Kaasatavate ring on välja toodud alapeatükis 1.3. 34 / 44 LISA 2 AJAKAVA Tegevus Eeldatav ajakava 1. RIIGI ERIPLANEERING 1.1.Algatamine 2021 kvartal 2 1.2.Konsultandi valik 2021 kvartal 3 1.3.Asukoha eelvalik 2021 kvartal 4 – 2022 kvartal 2 1.4.Otsus asukoha eelvaliku osas 2022 kvartal 2 1.5.Detailne lahendus 2022 kvartal 1 – 2022 kvartal 3 1.6.Otsus detailse lahenduse osas 2022 kvartal 4 1.7.Riigi eriplaneeringu kehtestamine 2023 kvartal 4 2. EELPROJEKTI KOOSTAMINE 2.1 Projekteerimine 2024 kvartal 1 – 2027 kvartal 1 3. EHITUSLUBA 3.1.Taotlemine 2027 kvartal 2 3.2.Keskkonnamõju hindamine – programmi faas 2027 kvartal 4 3.3.Keskkonnamõju hindamine – aruande faas 2027 kvartal 4 – 2028 kvartal 1 3.4.Loa andmine 2028 kvartal 2 4. EHITUSTÖÖD 2027 kvartal 2 – 2030 kvartal 2 5. KASUTUSLUBA 2029 kvartal 2 – 2031 kvartal 1 6. TESTIMINE 2031 kvartal 1 – 2031 kvartal 3 35 / 44 7. TEGEVUSE ALUSTAMINE hiljemal 2032 kvartal 1 36 / 44 LISA 3 RISKIANALÜÜS 1. PLANEERIMISMENETLUSE ETAPIS ILMNEDA VÕIVAD RISKID Riski kirjeldus Osapooled Riski täpsem kirjeldus ja mõju Riski maandamise meetmed Üldised riskid Poliitilised riskid Riik Kuna VV otsustab riigi eriplaneeringu - Arvestada ajakavas VV tegevusega. algatamise ja kehtestamise, siis riski mõju on, et: - otsuse tegemine jääb poliitilistel põhjustel venima ning ette antud tähtaegu ei järgita; - otsus jääb poliitilise toetuse puudumise tõttu tegemata. Otsustamatuse mõju on, et kavandatava tegevusega seotud kulutused suurenevad ning ajakavast ei ole võimalik kinni pidada. Organisatsioonilised riskid, Riik - Ebapiisav koostöö ja vaidlused osapoolte - Osapooltel on kokku lepitud sh koostöö ja vahel. kommunikatsioonikava, mis hõlmab Taotleja kommunikatsiooni muuhulgas nendevahelist kommunikatsiooni puudujäägid osapoolte vahel Puudutatud ning avalikkuse jaoks oluliste sõnumite omavalitsused edastamist, sh uuringute tulemuste vms (sest riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Erasektor riik). Õiguslikud riskid Riik - Trassialternatiivi vaidlus, mis võib kaasa tuua - Trassialternatiivi vaidluse osas leida maakonnaplaneeringu vaidlustamise ja/või lahendus maakonnaplaneeringu menetluses 37 / 44  muutmise menetluse, mis omakorda pikendab ning teha endast olenev, et menetlust. maakonnaplaneeringut ei peaks kohtus vaidlustama. - Riigi eriplaneeringu menetluse pikenemine või hilisem vaidlustamine (sh populaarkaebuse - Teha analüüs kinnisasja ulatuse ja omaniku esitamine). Kui riigi eriplaneeringu huvide kohta, et selgitada välja piiratud vaidlustamisel rahuldatakse esialgse õiguskaitse asjaõiguste seadmise kokkulepete taotlus (EÕK), siis ei ole võimalik jätkata vajadus/sundvalduse seadmise vajadus. plaanipäraste tegevustega ning projekti - Selgitada välja, kas esineb riigi elluviimine hilineb. eriplaneeringu järgne maade sundvõõrandamise vajadus. - Ennetada riigi eriplaneeringu kehtestamisest tulenevaid vaidlusi õiguslikult kaalutletud ja põhjendatud menetlustoimingutega ning läbimõeldud kaasamisega. EÕK taotluse rahuldamisega arvestada ajakava planeerimisel. Ajakava muutumine Riik - Erinevate riskide realiseerumisest tulenevad - Analüüsida paralleelselt läbiviidavate muudatused ajakavas, mis lükkavad uuringute või menetluste võimalikkust, planeerimisetapi lõpetamist edasi ja võivad tõsta kasutada häid näiteid teiste riikide 0- projekti läbiviimiseks tehtavaid kulutusi. bürokraatia projektidest. - Keskkonnauuringuteks vajalike loamenetluste - (Keskkonna)uuringute tulemusel selgunud venimine. ajakava muudatuste tulemusel tuleb kogu projekti ajakava jooksvalt muuta ning - (Keskkonna)uuringute tulemusel ei ole teavitada sellest teisi osapooli. võimalik projekti soovitud kujul ellu viia. Projekti tuleb kohandada vastavaks keskkonnatingimustele. 38 / 44 Majanduslikud riskid Finantsrisk Riik - Lisauuringute tegemise vajadus ning sellest - Vajadusel peab leidma tulenev eelarve ületamine. lisafinantseerimisallikad ning analüüsima, millised oleksid lisafinantseerimise - Kavandatud uuringute ette nähtud maksumuse tingimused. ületamine. - Jälgida majandus- ja sotsiaalkeskkonnast - Keskkonnauuringutest tulenevad ennetamis- ja tulenevaid muudatusi ning tagada leevendusmeetmete rakendamine on kallis ja tasuvusanalüüsi asja- ja ajakohasus. ajamahukas. - Täiendavate finantseerimisvahendite kaasamise vajadus võib tekitada projektis seisakuid ja hilinemist ajakavas. 2. PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSETAPIS ILMNEDA VÕIVAD RISKID Riski kirjeldus Osapooled Riski täpsem kirjeldus ja mõju Riski maandamise meetmed Üldised riskid Organisatsioonilised riskid, Riik - Ebapiisav koostöö ja vaidlused osapoolte - Kokku lepitud kommunikatsioonikava, mis sh koostöö ja vahel. hõlmab muuhulgas riigi ja teiste osapoolte Taotleja kommunikatsiooni omavahelist kommunikatsiooni ning puudujäägid osapoolte vahel Puudutatud avalikkuse jaoks oluliste sõnumite omavalitsused edastamist, sh uuringute tulemuste vms (sest riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Erasektor riik). Projekteerija 39 / 44  Ehitaja Vead avalikes suhetes, avalik Riik Avaliku heakskiidu langus, teatud isikute/ - Planeeringu ja loamenetluste selgus ja arvamus gruppide vastuseis. läbinähtavus (sealhulgas võimaluse korral ühitades erinevaid paralleelseid menetlusi) ja aktiivne kaasamine projekti võimalikult varajases staadiumis enne sisuliste otsuste tegemist. Õiguslikud riskid Riik - Projekteerimise käigus ilmneb riigi - Kaaluda riigi eriplaneeringu kehtestamist eriplaneeringu muutmise vajadus või muu alternatiivsete lahendustega või Taotleja täiendava planeeringu koostamise vajadus. lisatingimustega, et ennetada planeeringu Puudutatud muutmise vajadust. - Õigusnormide, standartide muudatused omavalitsused ehitamise käigus, millest tuleneb vajadus - Arvestada ajakavas õigusaktide või Erasektor muuta ehitusprojekti ja teha täiendavaid standartide muudatustega ning planeerida ehitustöid. eelarves lisakulutuste tegemise võimalus Projekteerija ehitusprojekti muudatuste tegemiseks. - Riigi eriplaneering kehtib 5 aastat, kui seda Ehitaja ei ole asutud ellu viima. Seega tuleb enne 5 aasta möödusmist asuda tegema Tallinna ringraudtee planeeringut ellu viivaid tegevusi. Samas on elluviimisega seonduvad tegevused näiteks elluviimiseks vajalike uuringute, ehitusprojekti koostamise eeltööde vms tegemine. Kui eelprojekt koostada riigi eriplaneeringu menetlusega apralleelselt, siis on riigi eriplaneeringu tasutud ellu viima. 40 / 44  Ressursirisk Riik - Kompetentse tööjõu ebapiisavus projekti - Kaardistada planeerimismenetluse etapis läbiviimiseks (projekteerimine, ehitamine, mõjud tööturule ning tööjõuga seonduvad paigaldamine vajadused. - Eesti haridussüsteemis ei koolitata - Seoses riikliku järelevalve vajadusega tuleb raudteeinsenere, vastav tööjõud on vajalik leida samuti kaardistada järelevalveasutuste välismaalt. 40 täiendav ressursivajadus. - Piisava omaniku- või riikliku järelevalve - Kaardistada aegsasti vajaminevate seadmete olemasolu projekti ehitusfaasi läbiviimiseks. ja masinate nõudlus ning planeerida Ebapiisav ressurss võib kaasa tuua ehitusvigade konkreetses ajaraamis nõutav ressursivajadus. hilise avastamise, mistõttu ületatakse ette antud tähtaegasid, kaasnevad täiendavad kulud. - Masinate ja seadmete piiratud kättesaadavaus võib põhjustada ehitusseisakuid, võib tekkid vajadus seadmete ja masinate impordiks välismaalt, sh testvagunipargi import. - Maavarade ja ehitusmaterjalide ebapiisavus, sh rööbaste, liiprite, juhtimissüsteemi komponentide ebapiisavus. Ajakava muutumine Riik - Ehitusprojekti koostamise pikenemine, mis Piisava lisaaja planeerimine ehitusprojekti mõjutab järgnevate tähtaegade täitmist. koostamiseks või ehitusvigade kõrvaldamiseks ning ettenägematute - Loamenetluste viibimine, mis toob kaasa asjaolude maandamiseks. Lisaajaga projekteerimiseks ja ehitamiseks ette nähtud arvestamine tuleb võtta arvesse eelarve tähtaegade ületamise. planeerimisel ning sellest tuleb teavitada huvitatud osapooli. 40 Rail Baltica projekti Eesti osa planeerimis- ja ehitusfaasi riskianalüüs, lk 49. 41 / 44 Keskkonnarisk Riik - Ehitustegevusest tulenev võimalik keskkonna - Täpsem keskkonnariskide analüüs ja riskide saastumine (maapind, õhk, jäätmed). maandamise meetmed nähakse ette Projekteerija keskkonnamõju hindamise raames, sh - Ehitustegevusest tekkivad müra- või Ehitaja keskkonnakorralduskavas. vibratsioonihäiringud. - Analüüsida, kas müra- ja vibratsioonihäired mõjutaks inimeste igapäevast elu. KSH/KMH raames tuleb täpsemalt analüüsida mõju piikonnas elavatele loomadele ja lindudele. - Tagada tõhus ehitusaegne keskkonnakava järelevalve, sealhulgas arvestada erinevate meetmetega projekteerimisfaasis. - Kohustada ehituslepingute täitjaid järgima keskkonnameetmeid. Tehnilised riskid Ebapiisavad alusandmed, mis Riik - Ilmnevad täiendavad mõjud keskkonnale, - BIM-metoodika kasutamine, mis võimaldab mõjutavad projekteerimise mille tulemusel tuleb teha täiendavad uuringud ehitustegevust ette planeerida ning arvestada Projekteerija tulemust ning projekti muuta, halvemal juhul muuta alusandmete, tehnilise spetsiifikaga ning ka Ehitaja trassikoridori (võib tuua kaasa ka riigi ressursi ja ajakuluga. eriplaneeringu muutmise vajaduse). - Arheoloogilised leiud – mõju on täiendavad uuringud, ajakava muutmine ning kulude kasv. Ehitustegevuse peatumise Riik - Pooleliolevast ehitustegevusest tulenevad - Esitatakse tagatis, millega tagatakse risk riskid, mis võivad mõjutada looduskeskkonda vahendid ning nähakse ette meetmed Ehitaja poolelioleva ehitise ning ehitustegevuse konserveerimiseks. 42 / 44 Majanduslikud riskid Finantsrisk - Projekti eelarveväliste lisakulude katmise - Alternatiivsete ja täiendavate vajadus. finantseerimise võimaluste kaardistamine. 3. KASUTUSETAPIS ILMNEDA VÕIVAD RISKID Riski kirjeldus Osapooled Riski täpsem kirjeldus ja mõju Riski maandamise meetmed Üldised riskid Koostöö ja Riik - Opereerimiseks sobivate rongide - Tagada osapooltevaheline suhtlus piisavalt kommunikatsiooni spetsifikatsioonide edastamine liiga hilja, mis varajases staadiumis, et teave jõuaks Kasutaja puudujäägid osapoolte vahel tingib rongide saabumise ning sellest tulenevalt tootjateni piisavalt vara. ringraudtee kasutamise viibimise. Ressursirisk Riik - Kompetentse tööjõu ebapiisavus projekti Ressursiriski maandamise meetmed on ette rakendamiseks (ehitise, tehnoloogia veeremi nähtud planeerimismenetluse etapis. Kasutaja hooldamine), vajadus tuua nii oskustöölisi välismaalt. - Haridussüsteemis ei koolitata raudteeinsenere, vastav tööjõud on vajalik leida välismaalt. Tööjõud on aga vajalik raudtee igapäevaseks toimimiseks, sh hooldus- ja parendustööd. Ohutusrisk Riik Ringraudtee kasutamisel tekkivad Ohutusriskide realiseerumise ja nende õnnetusjuhtumid, kuritegelikud rünnakud vms. maandamise meetmed tuleb täpsemalt ette Kasutaja näha vastavas riskide hindamise kavas. 43 / 44 Keskkonnarisk Riik Ringraudtee kasutuselevõtul ilmnevad Peab arvestama, et täiendavate häiringute täiendavad mõjud keskkonnale, sh ilmnemisel tehakse vajalikud uuringud ning Kasutaja eelhinnangutest kõrgem müra või vibratsioon nähakse ette leevendusmeetmed. vms. Tehnilised riskid Ehitusvigade ilmnemine Riik - Ehitusvigade kõrvaldamiseks on vajalik Arvestada eelarve planeerimisel ehitusvigade kasutamine peatada, teha täiendavad uuringud kõrvaldamise vajadusega ning näha selleks Projekteerija ning näha ette vigade parandamine. ette piisavad vahendid. Ehitaja Ehitusvigade mõju on ringraudtee kasutamise Tagada piisavad õiguskaitsevahendid peatamine ning mõju eelarvele. Arvestada tuleb Kasutaja ehitusvigadest tingitud kahju hüvitamiseks, nt ehitusvigade parandamisel ka loamenetluste ehituslepingutes, ehitaja garantii vms näol. läbimisega. Majanduslikud riskid Ringraudtee opereerimise Riik Ringraudtee opereerimise katkemisel tekivad - Varajastes majandusanalüüsides uurida katkemine mõjud seda opereerivale ning ringraudteed jätkusuutliku majandamise võimalusi, teha Kasutaja kasutavatele ettevõtetele. Mõjud on eelkõige täpsemad stsenaariumid tasuvuse uurimiseks majanduslikud. ning kulu-tulu analüüsiks. 44 / 44  Hr Taavi Aas, majandus- ja taristuminister Meie: 22.07.2020 nr 9-1/23-1 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Hr Jaak Aab, riigihalduse minister Rahandusministeerium Pöördumine riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eelnõule tagasiside saamiseks Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) valmistab ette Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamist Rahandusministeeriumile. Tallinna ringraudteena käsitletakse raudteeühendust suunal Paldiski-Keila-Saue-Lagedi-Ülemiste-Tapa. Tallinna ringraudtee on vajalik, et juhtida Tallinnast välja ohtlikud veosed, võimaldada Paldiski ja Muuga sadamate arengut ning soodustada reisrongiliiklust. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on analüüsida põhjalikult Tallinna ringraudteega kaasnevaid mõjusid, saavutada kokkulepe rajamise osas ning kehtestada raudteetrass. HOL tellimusel koostab ülalnimetatud eriplaneeringu algatamise taotluse koos hinnakalkulatsiooni, rahastamisetappide ja ajakavaga Advokaadibüroo Sorainen AS. Partneritena on kaasatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (hinnangu andja hinnakalkulatsiooni ja rahastamisetappide kohta) ning OÜ Entec Eesti (hinnangu andja vajalike uuringute ja projekti tehnilise teostatavuse osas). Ettevalmistamisetapis peame väga oluliseks kaasata eriplaneeringu algatamise taotluse väljatöötamisse Tallinna ringraudteega territoriaalselt, majanduslikult või sotsiaalselt seotud omavalitsused, HOL koostööpartnerid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad, samuti teised sellest raudteest huvitatud või puudutatud isikud. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise osas kujundame seisukoha algatamistaotluse eelnõu valmimise järgselt siis, kui oleme leidnud võimaluse selle planeeringu koostamist ühiselt rahastada. Üks võimalustest on kasutada Tallinna väikse ringtee eelprojektile sarnast rahastamisskeemi, kus tellija on Maanteeamet ning partnerid on Tallinn, Rae vald ja Tallinna Lennujaam. Käesoleva kirja lisaks olevas Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eelnõus kajastatakse Tallinna ringraudteed puudutavad dokumente ja seisukohti ning tehakse ettepanek kavandatava planeeringuala kohta ühes vajalike uuringute ning nende hinnakalkulatsiooniga. Ootame Teilt tagasisidet Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eelnõule, et saaksime seda erinevate osapoolte seisukohti arvestavalt täiendada. Palume esitada seisukohad hiljemalt 25.08.2020 e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Joel Jesse tegevdirektor ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Lisa: Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eelnõu Sama: Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Anija Vallavalitsus Harku Vallavalitsus Jõelähtme Vallavalitsus Keila Linnavalitsus Kiili Vallavalitsus Kose Vallavalitsus Kuusalu Vallavalitsus Loksa Linnavalitsus Lääne-Harju Vallavalitsus Maardu Linnavalitsus Raasiku Vallavalitsus Rae vallavalitsus Saku Vallavalitsus Saue Vallavalitsus Tallinna Linnavalitsus Viimsi Vallavalitsus Tapa Vallavalitsus Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit Keskkonnaamet Maanteeamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Eesti Raudtee AS AS Eesti Liinirongid Operail AS RB Rail AS Rail Baltic Estonia OÜ Paldiski Ettevõtjate Liit Alexela Group OÜ Paldiski Sadamate AS Tallinna Sadam AS Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Team Paldiski OÜ Kristjan Kenapea 615 0365 [email protected] ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705