Lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil)

Teie 26.06.2020 nr KAM/20-0822/-1K Kaitseministeerium [email protected] Meie 16.07.2020 nr 2-7/20-0015/4252 Sakala 1 15094, Tallinn Lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium on läbi vaadanud Kaitseministeeriumi 16. juunil 2020 saadetud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse (VTK). Esitame alljärgnevad tähelepanekud: 1. Arvestades VTKs kirjeldatud regulatsiooni detailsust ning suunatust kaitselennunduse ja riiklike õhusõidukite käitamisega seonduvale võrreldes kehtiva LennS regulatsiooniga, on mõistlik kavandatav kaitselennunduse regulatsioon kehtestada eraldiseisva õigusaktiga (riigikaitseseadus) ning korrastada LennSi vastavalt. Lennundusseadus on kehtestatud ja reguleerib eelkõige tsiviillennunduse ja sellega seonduvaid aspekte, arvestades rahvusvahelist ja EL õigust – seaduse koormamine detailsete kaitselennunduse sätetega muudab seaduse raskemini mõistetavaks. Arvestades, et lennundusseaduse sätete põhirõhk on olnud ja on ka edaspidi tsiviillennunduses lennundusohutuse/julgestuse tagamisel, võib liigne seaduse koormamine mitte-tsiviillennunduse sätetega lõpuks tarbetult mõjutada seadusest arusaamist ning selle tulemusena ka mõjutada negatiivselt lennundusohutust. Küll aga on kaalumist väärt lennundusseaduses muude riiklike õhusõidukite (v.a kaitselennunduse õhusõidukite) käitamise regulatsiooni täpsustamine, kui nimetatud sätete täiendamiseks on vajadus ka vastavaid õhusõidukeid käitavate valitsusasutuste hinnangul. 2. Selgusetuks jääb, miks on vaja eristada nn riiklikku lennundust tsiviillennundusest. Lennundus on oluliselt laiem kui õhusõiduki käitamine ja õhuruumi jagamine, kuigi VTKs käsitletakse ainult õhusõiduki käitamise ja õhuruumiga seotud aspekte – sel juhul oleks vajalik kõik struktuurid (õhusõiduki hooldus, lennukõlblikkus, lennunduspersonal, raadioside, ohutus, julgestus jne) läbi mõelda, mitte ainult läheneda õhusõiduki käitamise ja õhuruumi põhiselt. Kaitselennunduse eristamise vajadus on arusaadav, sest seal on vastavad erisused loodud ja vajalikud. 3. VTKs toodud selgitused ja analüüs lennundusseaduse kohaldamise kohta mehitamata õhusõidukite käitamisele ei ole korrektsed ning VTKs ei ole arvesse võetud otsekohalduvat komisjoni 24. mai 2019. a rakendusmäärust (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 4. Selgusetuks jääb, mida tegelikult lahendada püütakse – välja tuuakse nö riiklik lennundus (riiklike õhusõidukite käitamisel jälgitakse võimalikult täpselt tsiviillennunduse norme), sh kaitselennundus, kus erisused on vajalikud, kuid VTKga püütakse lahendada valdavalt kaitselennunduse probleeme ning muude riiklike õhusõidukite käitamisega seonduv on VTKs liiga üldine ja osaliselt ka paljasõnaline, kus arvesse ei ole võetud kehtivat riigisisest õigust (nt korrakaitseseadus, millest järelevalve- ja korrakaitseasutused juhinduvad, lisaks ka võimalikud valdkondlikud eriseadused). Eeltoodu omakorda tekitab küsimuse, kas VTK tegemisel on piisavalt analüüsitud selle vajadust – riigiasutuste käitatavad õhusõidukid ja nende käitamise iseloom on vägagi erinev, mitmete riigiasutuste ülesannete puhul ei ole lennuliikluse prioriseerimine oluline, mistõttu väga üldsõnalise „õiguste juurde andmise“ (VTK korduv sõnastus) vajadust ja sisu tuleb väga hoolikalt kaaluda, eesmärgiga hoiduda riigivõimu omavolist. 5. VTKst ei selgu, kes teostab nö riikliku lennunduse üle lennundusohutuse/julgestuse järelevalvet – VTK ei käsitle seda teemat. See on väga suur ohutusrisk ning paistab hetkel olevat piisavalt analüüsimata. Lisaks, kui selline järelevalveasutus luuakse või pannakse ohutusjärelevalvega seotud ülesanded mõnele olemasolevale asutusele, täiendab see riigile täiendavat ressursikulu (eelarve + pädevad inimesed lähtudes käitatavatest õhusõidukitest ning nende käitamise otstarbest ja võimalikest tsiviillennundusvälistest nõuetest). 6. VTK argumentatsioon on üle koormatud üldsõnaliste väidetega „ja nii edasi“, „üldiselt kehtib reegel“, „üldiselt on loogika“, „praktika näitab“, „õigusliku analüüsi käigus selgus“ ilma viideteta, mistõttu jääb selgusetuks, kust viidatud reeglid ja väited on võetud, ning see vähendab VTK eelduste ja järelduste põhjendatust ning mõistmist. 7. VTK korduv väide, et kehtiv regulatsioon ei taga lennundusohutust (näiteks VTK III osa punktis 7.2), ei ole tõene. Nii on väidetud näiteks mehitamata lennunduse mõistes, et senine regulatsioon ei pruugi aidata piisavalt lennundusohutust tagada olukorras, kus eri riigiasutuste õhusõidukid võivad ristuda. See väide on vale. Kehtivad nõuded on loodud selliselt, et tagada õhuruumis ühtsete lennureeglite alusel ohutu lennutegevus kõikidele õhuruumi kasutajatele. See puudutab ka mehitamata õhusõidukeid ehk kui riigiasutus soovib käitada mehitamata õhusõidukit kõrgemal, kui 500 jalga (152 meetrit) ning visuaalsest nähtavusest kaugemal, peab mehitamata õhusõiduk olema varustatud nõuetekohaste seadmetega (transponder, raadioside). Nende puudumisel luuakse eraldatud õhuruumi osa. Kui riiklikud õhusõidukid ja ka tsiviilõhusõidukid järgivad kehtivaid ohutusnõudeid, on lennundusohutus tagatud. 8. VTKs esitatud mõjude analüüs on väga üldine ega ole lähtutud valitsusasutuste erinevatest funktsioonidest ja vajadusetest, arvestatud ei ole kehtivat regulatsiooni (LennS, KorS). Samuti ei ole võetud arvesse VTKs nimetatud asutuste tegevuse lennundusohutuse tagamise ja järelevalvega seotud aspekte. Kuna mõjude peatükis käsitletud hinnangud baseeruvad eelnevates peatükkides kirjeldatud tekstil, milles osaliselt eeldused-järeldused ei ole korrektsed või piisavalt põhjendatud, ei ole võimalik hinnata mõjuhinnangu asjakohasust. Tulenevalt eelpool loetletud punktidest ei kooskõlasta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitseministeeriumi esitatud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamise kavatsust. Lugupidamisega 2 (3) (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Priit Rifk 639 7673 [email protected] 3 (3)