Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kooskõlastamine

Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia Tallinn Juuni 2020 1 Kokkuvõte Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on olemasoleva hoonefondi terviklik rekonstrueerimine energiatõhususe C-klassi tasemele aastaks 2050. Strateegia põhimõtted: • Energiatõhususe nõuete kulutõhus rakendamine Energia- ja ressursitõhusus, lisaks hoone energiakasutusele ka ehitusmaterjalide ja -protsesside keskkonnamõju arvestamine. • Regionaalne tasakaal Rekonstrueerimise tagamine linna- ja maa-asulates. • Elukeskkonna kvaliteet Hoonete sisekliima tagamine, hoonete juurdepääsetavuse tagamine, terviklahendustega avaliku ruumi tagamine, hoonete kasutusfunktsioonide tõstmine. • Tehnoloogia arendus Rekonstrueerimislahenduste ja -tehnoloogiate innovatsioon. • Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine Kliimamuutuste leevendamine, hoonefondi süsinikumahukuse vähendamine, kliimaneutraalse hoonefondi saavutamine. Lisaks energiasäästule ja hoonete tervisliku sisekliima tagamisele on hoonete rekonstrueerimisel suured regionaalsed ja sotsiaalsed mõjud. See puudutab enamiku Eesti elanike kodude ja töökohtade tingimuste parandamist, samuti ligipääsetavust, et hoone oleks kasutatav kõikidele elanikkonna gruppidele. Kahanevate linnade puhul on eriti oluline arvestada asustuse ja taristu arengu põhimõtetega üldplaneeringus ning linnakeskuste tihendamise vajadusega. Arvestades olemasolevate hoonete arvu, juba rekonstrueeritud hoonete osakaalu ja prognoositavat kasutusest väljalangevust vajaks rekonstrueerimist ~100 000 üksikelamut kogupindalaga 14 mln m2, ~14 000 korterelamut kogupindalaga 18 mln m2 ja ~27 000 mitteeluhoonet kogupindalaga 22 mln m2. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik määrata lisaks 30 aasta lõppeesmärgile renoveerimisstrateegia oodatavad tulemused ja vahe-eesmärgid aastateks 2030, 2040 ja 2050. Tervikliku rekonstrueerimise juurutamine ja suuremahuline käivitamine vajab aega, sest tegevustele on iseloomulik õppimisprotsess, kvalifitseeritud tööjõu vajadus ning ka rekonstrueerimisele suunatud ettevõtete ja tootmise tekkimine. Kuna hoonete terviklik rekonstrueerimine nõuab suuri investeeringuid, on oluline, et võimalikult suur osa rekonstrueerimisest toimuks hoone omaniku initsiatiivil ja rahastusel. Praegusel rekonstrueerimisturul on eesmärgi täitmiseks vajalikud ehitusmahud olemas kõikides hoonekategooriates peale väikeelamute, kuid rekonstrueerimise käigus paljudel juhtudel energiatõhusust ei parandata või parandatakse seda liiga vähe. Energiatõhususe kulutõhusa parandamise seisukohast joonistuvad välja peamised kitsaskohad: 2 • Hooneid rekonstrueeritakse lisaks energiasäästule ka muudel põhjustel, st parandatakse sisekliimat, funktsionaalsust jne. Muudest põhjustest tõukunud rekonstrueerimise käigus võidakse jätta teostamata energiatõhususe parandamiseks vajalikud rekonstrueerimistööd; • Kinnisvara omanikel ei ole finantsvõimekust rekonstrueerida hooneid energiamärgise klassi C tasemele; • Kinnisvara omanikud ei lähtu rekonstrueerimisel sageli samaaegselt kestlikkusest, tervislikkusest ja energiatõhususest. Probleemide likvideerimiseks on vajalikud toetus- ja muud stimuleerivad meetmed. Meetmed peavad eelkõige sekkuma mitte rekonstrueerimise käivitamisse, vaid rekonstrueerimise sügavusse. Kui kinnisvara omanik võtab rekonstrueerimise mingil põhjusel ette, siis peab meede aitama energiatõhususe C-klassi saavutamiseks vajalike lisatööde teostamist. Selliste meetmete rakendumisel teostab enamiku investeeringutest erasektor. Põhilistes hoonekategooriates on lähteolukord järgmine: • Keskmise suurusega üksikelamu tervikliku rekonstrueerimise maksumus on suurusjärgus 60 000 €, mis on paljudele leibkondadele korraga liiga suur investeering. Seetõttu teostab enamik üksikelamute omanikke rekonstrueerimist pigem etappide kaupa. Üksikelamute puhul on tervikliku rekonstrueerimise turg veel välja kujunemata ning rekonstrueerimismahtude kasvatamine on vajalik kordades. • Korterelamute terviklikku rekonstrueerimist on Eestis teostatud juba 10 aastat. Rahastamissüsteem, tehnilised lahendused ja korteriühistute poolne rekonstrueerimise huvi on olemas. Samaaegselt üle 50% energiasäästuga on saavutatud ka tervislik sisekliima. Tänu korterelamute rekonstrueerimisele on püsinud eluhoonete energiatarbimine viimase 15 aasta jooksul samal tasemel hoolimata uusehituse lisandumisest ehk hoonefondi suurenemisest. Senine peamine kitsaskoht on olnud toetusmeetmete ebastabiilne rahastus. • Avalikus sektoris on keskvalitsusel Energiatõhususe direktiivi alusel kohustus aastas rekonstrueerida 3% keskvalitsuse hoonete põrandapinnast. Kohalike omavalitsuste hoonete rekonstrueerimine on sõltunud peamiselt erinevatest toetusmeetmetest. • Ärikinnisvara sektoris on rekonstrueerimine toimunud turupõhistel tingimustel, mille puhul teostatakse peamiselt väiksemaid ja lühema tasuvusajaga töid. Erasektori mitteeluhoonete omanikke on vaja motiveerida investeerima ka pikema tasuvusajaga rekonstrueerimistesse. Võimalike hoonete rekonstrueerimisega seonduvate meetmetena pakub strateegia välja finantsmeetmed (laenud, käendused ja toetused), uute tehnoloogiate arendamise (tehases eeltootmise rakendamine, digitaalsete tööriistade, hoonete omanikele suunatud lihtsustatud energiakalkulaatorite arenduse), teadlikkuse tõstmise 3  (juhendmaterjalid, kinnisvara omanike nõustamine), kasutusest väljalangevate hoonete lammutamise, elamuinvesteeringuteks (rekonstrueerimine ja uute üürielamute ehitus) SA KredExi juurde täiendavate teenuste loomine, samuti tegevuste teadmispõhisuse ja efektiivsuse tagamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse. Lisaks, kaaluda võib nii piiravaid kui ka toetavaid fiskaalmeetmeid, et motiveerida hoonete rekonstrueerimist ja vahendite kogumist rekonstrueerimise riiklikuks toetamiseks. Näiteks, kliimaneutraalsuse diskussiooni käigus kerkis ülesse kasvuhoonegaaside heitmete tasu kehtestamise vajalikkus, mis on kasutusel mitmetes riikides kas eraldi CO2 maksu või aktsiisi kujul. Käesolevas strateegias selliseid meetmeid ei ole põhjalikult kaalutud. Strateegia koostamisel on arvestatud maksimaalse programmiga ehk kogu olemasolev hoonefond rekonstrueeritakse aastaks 2050. Rekonstrueerimist vajavate hoonete kogupindala on 54 mln m2. Aastaks 2030 oleks strateegias esitatud jaotuse alusel rekonstrueeritud 22%, aastaks 2040 64% ja aastaks 2050 100% rekonstrueerimata hoonete pindalast. Praktikas võib eeldada, et eraomandis olevates hoonetest jääb suurusjärgus 20% rekonstrueerimata kuna hoone omanik ei soovi hoonet rekonstrueerida. Tabel 1. Strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude pindala jaotus aastani 2050. Rekonstrueeritav pindala, m2 2020-2025 2026-2030 2031-2035 2036-2040 2041-2045 2046-2050 KOKKU Üksikelamud 400 000 950 000 1 900 000 3 100 000 3 900 000 3 800 000 14 000 000 Korterelamud 2 280 000 3 200 000 4 000 000 3 900 000 3 000 000 1 800 000 18 000 000 Erasektori 840 000 1 800 000 3 200 000 4 200 000 4 100 000 2 900 000 17 000 000 mitteeluhooned KOV hooned 680 000 1 400 000 1 300 000 480 000 70 000 0 4 000 000 Keskvalitsuse hooned 200 000 240 000 230 000 150 000 70 000 20 000 900 000 4 400 000 7 600 000 10 600 000 11 800 000 11 100 000 8 500 000 53 900 000 Keskvalitsuse hooned KOV hooned Üksikelamud Korterelamud Erasektori mitteeluhooned 2 500 000 AASTAS TERVIKLIKULT REKONSTRUEERITAV PINDALA, M 2 2 000 000 1 500 000 1 000 000 500 000 0 2 020 2 025 2 030 2 035 2 040 2 045 2 050 Joonis 1. Kumulatiivne aastane rekonstrueerimise vajadus. 4  Erinevate hoonete sektorite aastaste mahtude kogusummas tuleks suurimatel rekonstrueerimise aktiivsusega aastatel terviklikult rekonstrueerida ~2,3 mln m2 aastas, mis oleks võrreldes praeguste aastaste mahtudega ~5 kordne tõus. Hoonete rekonstrueerimise maksumusel on arvestatud 2020. aasta tervikliku rekonstrueerimise maksumustega. Avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise maksumuse juures on arvestatud tervikliku rekonstrueerimise kogumaksumusega 1100 €/m2, millest otseselt energiasäästuga seotud tööde maksumus on ~600 €/m2. 2020. aasta rekonstrueerimiste maksumuste alusel oleks rekonstrueerimist vajavate hoonete tervikliku rekonstrueerimise maksumus ~24 mld €. Kõikide hoonete keskmine rekonstrueerimise maksumus oleks 450 €/m2. Tabel 2. Strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude maksumuste jaotus aastani 2050. Rekonstrueerimise maksumus, mln € Maksumus, €/m2 2020-25 2026-30 2031-35 2036-40 2041-45 2046-50 KOKKU Üksikelamud 400 161 381 776 1 236 1 541 1 504 5 600 Korterelamud 300 683 953 1 189 1 160 886 530 5 400 Erasektori 450 379 811 1 437 1 884 1 828 1 312 7 650 mitteeluhooned KOV hooned 1100 749 1 593 1 453 526 75 4 4 400 Keskvalitsuse hooned 1100 218 260 250 165 74 23 990 2 189 3 998 5 104 4 971 4 405 3 373 24 040 Rekonstrueerimise rahastuse aastane vajadus tõuseb samuti ~5 korda praeguselt ~200 mln eurolt aastas ~1 mld euroni aastas. 1 200 REKONSTRUEERIMISE AASTANE MAKSUMUS, MLN € 1 000 1 033 941 960 800 814 600 573 550 400 200 227 0 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 Joonis 2. Hoonete tervikliku rekonstrueerimise aastane rahastuse vajadus. Tervikliku rekonstrueerimise võimaliku toetusena on arvestatud praeguste toetusmeetmete toetuste osakaaludega. Erasektori mitteeluhoonete rekonstrueerimiseks ei ole siiani toetusmeetmeid olnud. Terviklike rekonstrueerimiste läbiviimisel toetuste abil oleks toetuse vajadus kokku ~10 mld €. 5 Tabel 3. Strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude toetuse vajadus aastani 2050. Toetuse vajadus, mln € Toetus, % 2020-25 2026-30 2031-35 2036-40 2041-45 2046-50 KOKKU Üksikelamud 30 48 114 233 371 462 451 1 680 Korterelamud 40 273 381 475 464 354 212 2 160 Erasektori 40 152 324 575 753 731 525 3 060 mitteeluhooned KOV hooned 50 374 797 726 263 37 2 2 200 Keskvalitsuse hooned 50 109 130 125 82 37 12 495 956 1 747 2 134 1 934 1 623 1 202 9 595 Terviklike rekonstrueerimiste läbiviimisel toetuste abil oleks toetuse vajadus kuni ~400 mln € aastas. Arvestades keskmise rekonstrueerimise maksutuluga 32%, laekub rekonstrueerimistöödeks tehtava aastase koguinvesteeringu 1 mld € juures riigieelarvesse tagasi maksutuluna 320 mln € aastas. Lõplikud finantseerimise otsused tehakse riigieelarvestrateegia koostamise protsessis. 450 400 420 407 350 363 300 TOETUS AASTAS, MLN € 295 250 242 200 201 150 100 98 50 0 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 Joonis 3. Hoonete tervikliku rekonstrueerimise aastane toetus. Lisaks võimalikele toetusmeetmetele pakub strateegia elamuinvesteeringute mahu oluliseks suurendamiseks välja täiendavate teenuste loomise SA KredExi juurde selliselt, et kaasata rahastajatena erapartnereid, vähendades sellega võimalikku koormust riigieelarvele. Sellega hoogustatakse korterelamute rekonstrueerimist, suurendatakse üürielamufondi ning silutakse ehitusturu mahtude kõikumisi ajas (kontratsükliline meede). Et katta kõiki käesolevas strateegias nimetatud vajadusi, peaksid ühe võimaliku stsenaariumi korral olema täidetud järgmised hinnangulised eeldused: • Aastane rahavajadus on esimestel aastatel suurusjärgus 220 mln eurot aastas. Riigi osaluseks on eeldatud 10% ehk riik peaks katma sellest kümnendiku; • Kogu rahavajadus aastaks 2050 8,4 miljardit eurot; 6  • ~30% ehitustööde maksumusest laekub maksudena riigile, mis tähendab maksutulusid 70…170 mln eurot aastas. Teatav finantskulu on ka riikliku rekonstrueerimislaenu käivitamine ja üksikelamu rekonstrueerimiseks käenduste pakkumine. • Laenumeede oleks suunatud korteriühistutele, kellele pangad tervikliku rekonstrueerimise jaoks vajalikus mahus laenu ei väljasta. Laenumeetme käivitamiseks oleks kapitali vajadus ~5 mln € aastas. • Üksikelamute rekonstrueerimiseks peaks madalama kinnisvara väärtusega piirkondades olema võimalik kasutada riiklikku laenukäendust, mis võimaldaks pangal väljastada laenu sõltumatult tagatisvara väärtusest käenduse tagatisel. Käendusmeetme käivitamiseks oleks kapitali vajadus ~1 mln € aastas. Lisaks hoonete rekonstrueerimisele tuleb arvestada ka kasutusest välja langevate hoonete lammutamise vajadusega. Arvestades korterelamute ja mitteeluhoonete aastaks 2050 kasutusest väljalangemise prognoosiga kokku kuni 10 mln m2 ja ühe m2 lammutamise maksumusega 50 €/m2 võib hoonete lammutamise rahastuse vajadus olla kuni ~15 mln € aastas. Teadus- ja arendustegevuse rahastusena tuleks arvestada 1% riigipoolsete investeeringute mahust, et tagada tegevuste teadmispõhisus ja efektiivsus. Aastane rahastuse vajadus kuni 4 mln €. Hoonete tervikliku rekonstrueerimisega on võimalik saavutada lõppenergia tarbimise vähenemine ~7 TWh. Soojusenergia tarbimist on võimalik vähendada kuni 70% (~6,4 TWh) ja elektrienergia tarbimist kuni 20% (~0,5 TWh). Elektrienergia kasutus rekonstrueerimisega nii suures osas ei vähene nagu soojusenergia kuna hoonetes, kus eelnevalt ei olnud nõuetele vastav sisekliima tagatud, tuleb paigaldada sisekliima tagamiseks vajalikud tehnosüsteemid, mis tarbivad elektrit. Arvestades strateegias toodud rekonstrueerimise mahtude ja Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsis prognoositud elektri ja kaugkütte CO2 eriheite vähenemisega, on olemasolevate hoonete CO2 heite vähenemise potentsiaal ~90% (~4 mln tCO2/a). 7 2 Sisukord 1 Kokkuvõte ...................................................................................................................................................... 2 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 9 4 Energia lõpptarbimise ülevaade .................................................................................................................. 11 4.1 Energiatarbimine hoonetes ................................................................................................................. 12 5 Hoonefondi ülevaade ................................................................................................................................... 13 5.1 Eluhooned ........................................................................................................................................... 13 5.2 Üksikelamute arv ja paiknemine ......................................................................................................... 15 5.3 Korterelamute arv ja paiknemine ....................................................................................................... 16 5.4 Eluhoonete paiknemine toimepiirkondade vööndites ........................................................................ 17 5.5 Eluhoonete tühjenemine ja kasutusest väljalangevus ........................................................................ 19 5.6 Mitteeluhooned .................................................................................................................................. 21 5.7 Avalik sektor ........................................................................................................................................ 22 5.8 Erasektor ............................................................................................................................................. 27 5.9 Mitteeluhoonete kasutusest väljalangevus ........................................................................................ 28 5.10 Ehitismälestised ja miljööväärtuslikud hooned................................................................................... 28 6 Senine rekonstrueerimise praktika .............................................................................................................. 29 6.1 Üksikelamute rekonstrueerimine........................................................................................................ 29 6.2 Üksikelamute rekonstrueerimine toetusega....................................................................................... 31 6.3 Korterelamute rekonstrueerimine ...................................................................................................... 31 6.4 Korterelamute rekonstrueerimine toetusega ..................................................................................... 33 6.5 Mitteeluhoonete rekonstrueerimine .................................................................................................. 36 6.6 Rekonstrueerimise maksumus ............................................................................................................ 38 6.7 Rekonstrueerimisel saavutatav energiasääst ...................................................................................... 42 6.8 Senise rekonstrueerimistegevuse järeldused ..................................................................................... 44 7 Mahud aastani 2050 .................................................................................................................................... 46 7.1 Rekonstrueerimise vajadus ................................................................................................................. 46 7.2 Rahastuse vajadus ............................................................................................................................... 48 8 Uusehitus ..................................................................................................................................................... 50 8.1 Eluhoonete uusehituse maht .............................................................................................................. 50 9 Rekonstrueerimise mõjud ............................................................................................................................ 52 9.1 Rekonstrueerimistööde osakaal ehitussektoris .................................................................................. 52 9.2 Hoonete rekonstrueerimisega kaasnevad mõjud ............................................................................... 53 10 Meetmed ................................................................................................................................................. 55 10.1 Finantseerimise meetmed .................................................................................................................. 55 10.2 Uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt ................................................................................ 57 10.3 Teadlikkuse tõstmine .......................................................................................................................... 58 10.4 Kasutusest väljalangevate hoonete lammutamine ............................................................................. 59 10.5 Elamuinvesteeringuteks täiendavate teenuste loomine .................................................................... 59 10.6 Teadus- ja arendustegevus ................................................................................................................. 60 11 Lisad ......................................................................................................................................................... 63 11.1 CO2 heite kokkuhoiu põhine toetusmeede ärikinnisvara rekonstrueerimiseks .................................. 63 11.2 Olemasolevad hoonete rekonstrueerimisega seotud meetmed ........................................................ 64 11.3 Erasektori mitteeluhoonete omanike seas läbiviidud intervjuude tulemused ................................... 65 11.4 Avalik konsultatsioon ja sidusrühmade kaasamine strateegia koostamisse ....................................... 67 11.5 Metoodika eluhoonete mahtude prognoosimisel. ............................................................................ 68 8 3 Sissejuhatus Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid sätestavad Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) , Kliimapoliitika alused aastani 2050 (KPP2050), Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030). ENMAK 2030 seadis olemasoleva hoonefondi energiatõhususe parandamiseks eluhoonete rekonstrueerimise ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamise eesmärgid. Eesmärkide täitmiseks oli ette nähtud eluhoonete ja mitteeluhoonete rekonstrueerimise hoogustamine läbi toetus- ja laenumeetmete. Tabel 4. ENMAK 2030 seatud eesmärgid. Netopind, m2 Arv Toetuste abil rekonstrueeritud elamud korterelamud 17 mln üksikelamud 10 mln Paranenud energiakasutusega korterid ja üksikelamud 320 000 Rekonstrueeritud hoonete osakaal kogu hoonefondist korterelamud (märgise klass C) 50% hoonetest üksikelamud (märgise klass C või D) 40% hoonetest Kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamine 250 REKK 2030 seab Eesti eesmärgiks aastaks 2030 kavandatud energiasäästu meetmete toel hoida energia lõpptarbimist praegusel tasemel (32-33 TWh/a) ning vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14%. Eesmärgi saavutamiseks on olemasoleva hoonefondi osas ette nähtud järgnevad meetmed: • avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine (HF1) • eramute ja kortermajade rekonstrueerimine (HF2) • täiendav avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine (HF5) • täiendav eramajade ja korterelamute rekonstrueerimine (HF6) Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on olemasoleva hoonefondi kulutõhus rekonstrueerimine liginullenergiahooneteks aastaks 2050. Eesti hoonete energiatõhususe regulatsioonis vastab olulise rekonstrueerimise kuluoptimaalne energiatõhususe tase energiamärgise klassile C1. Eesmärk tuleneb uuendatud hoonete energiatõhususe direktiivist2, mis seab eesmärgiks vähendada aastaks 2050 hoonefondi CO2-heidet. Energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks peab rekonstrueerimise keskmine määr olema 3 % aastas, millega tagatakse hoonefondi energiakasutuse langusse pööramine. Sealjuures on oluline, et rakendatavad energiatõhususe meetmed ei keskenduks ainult hoone välispiiretele, vaid hõlmaks ka hoone tehnosüsteeme ja tagaks tervisliku sisekliima. Pikaajalistes rekonstrueerimisstrateegiates on kesksel kohal finantsmehhanismid ja -stiimulid turutõrgete kõrvaldamiseks ning finantseerimisasutuste kaasamine võimaldamaks erasektori suuremahulisi investeeringuid hoonete renoveerimisel energiatõhususe parandamiseks. Strateegia hõlmab meetmeid nagu laenude andmise soodustamist hoonete energiatõhususe parandamiseks, avaliku sektori 9  investeeringute soodustamist energiatõhusasse hoonefondi, avaliku ja erasektori partnerlust ja investeeringute arvatavate riskide vähendamist, samuti toetusi ja meetmete rahastamiseks vajalikku tulubaasi loomist. Strateegial on erakordselt suur sotsiaalne mõõde, mis väljendub hinnanguliselt 80% Eesti elanike elamistingimuste paranemises ning rekonstrueerimise ja lammutamisega kaasnevas elamufondi arendamises toimepiirkondade keskustes. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik määrata lisaks pikaajalisele lõppeesmärgile ka renoveerimisstrateegia oodatavad tulemused ja eesmärgid aastateks 2030, 2040 ja 2050. Projekti töös on osalenud tellijatena Jüri Rass, Ivo Jaanisoo, Ivan Sergejev ja Regina Valt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonnast. Strateegia koostamise juhtrühmas osalesid Triin Reinsalu SA KredEx-ist, Raul Prank Riigi Kinnisvara AS-st, Veronika Ilsjan, Eve Murumaa, Lauri Lelumees, Mari Lahtmets ja Tarmo Kivi Rahandusministeeriumist, Hanna Jemmer ja Irje Möldre Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonnast. Strateegia raporti koostas Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühm. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid Jarek Kurnitski, Kalle Kuusk, Helena Kuivjõgi, Lauri Lihtmaa, Aivar Uutar, Ergo Pikas, Targo Kalamees, Raimo Simson. 1 Tallinna tehnikaülikool. Hoonete kuluoptimaalse energiatõhususe miinimumtasemete analüüs. 2017 2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/844 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L0844&from=EN 10  4 Energia Energia lõpptarbimine Eestis on viimase viieteistkümne aasta jooksul 3 lõpptarbimise olnud vahemikus 31-35 TWh . Lõpptarbimisele avaldab väliskliima tingimustest suuremat mõju majandustsükkel. Suurima ülevaade lõpptarbimisega aasta oli majandustsükli tipp aastal 2007, kui lõpptarbimine oli 35,8 TWh . Majanduslangusega koos langes kahe 2018. aasta energia aastaga lõpptarbimine 12% olles 2009. aastal 31,4 TWh. Keskmisest lõpptarbimine oli 35 TWh. külmemad olid talved aastatel 2010 ja 2012, mille puhul on märgata väikest energiatarbimise kasvu. 2015. aasta keskmisest soojem talv energia lõpptarbimisele mõju ei avaldanud. Alates aastast 2016 on energia lõpptarbimine uuesti tõusma hakanud jõudes aastal 2018 uuesti 35 TWh-ni. Väliskliima tingimustes on aastad 2016-2018 suhteliselt võrdsed olnud. Lõpptarbimine, TWh 40 35 35,8 34,7 35,3 34,0 33,2 33,8 32,5 33,0 32,6 31,6 31,9 31,9 32,3 32,0 30 31,4 25 20 15 10 5 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 4. Energia lõpptarbimine. Suurima osa energia lõpptarbimisest moodustab energiatarbimine kodumajapidamistes osakaaluga 40%. Transpordi ja tööstuse sektor annavad mõlemad 21% energia lõpptarbimisest. Äri- ja avaliku teeninduse sektori lõpptarbimine moodustab 15% kogutarbimisest. Tabel 5. Energia lõpptarbimine 2018, TWh. Kütused Kaugküte Elekter Kokku Osakaal Tööstus 2,60 2,06 2,65 7,3 21% Põllumajandus ja kalandus 0,83 0,07 0,17 1,1 3% Transport 7,23 0,04 0,09 7,4 21% Äri- ja avaliku teenindus 0,64 2,20 2,53 5,4 15% Kodumajapidamised 8,48 3,75 1,86 14,1 40% Lõpptarbimine 19,8 8,1 7,3 35,2 Lõpptarbimise jaotuses kütuste, kaugkütte ja elektri vahel moodustab suurima osa kütuste tarbimine. Kütuste alla arvestatakse näiteks puitkütused, gaas, kütteõli, diislikütus, autobensiin. 3 Statistikaamet. KE024: ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI 11  4.1 Energiatarbimine hoonetes Statistikaameti poolt antavad andmed kodumajapidamiste ja äri- ja avaliku Eluhoonete teeninduse sektori kohta sisaldavad ka diislikütuse ja autobensiini tarbimist, energiatarbimine on mis ei ole otseselt seotud hoonete energiatarbimisega. Viies diislikütuse ja ~11 TWh ja autobensiini lõpptarbimise kodumajapidamiste ja äri- ja avaliku teeninduse mitteeluhoonete sektori alt transpordi sektori alla saab hinnata eluhoonete ja energiatarbimine ~6 mitteeluhoonete energiatarbimist. TWh. Tabel 6. Energia lõpptarbimine 2018, TWh. Kütused Kaugküte Elekter Kokku Osakaal Tööstus 2,60 2,06 2,65 7,3 21% Põllumajandus ja 0,83 0,07 0,17 1,1 3% kalandus Transport 10,63 0,04 0,09 10,8 30% Mitteeluhooned 0,45 2,20 2,53 5,2 15% Eluhooned 5,28 3,75 1,86 10,9 31% Lõpptarbimine 19,8 8,1 7,3 35,2 Aastate lõikes on eluhoonete energia lõpptarbimine olnud suhteliselt stabiilselt 10-12 TWh vahel. ~85% eluhoonete tarbimisest on soojus (~9 TWh) ja ~15% elekter (~2 TWh). Elektri tarbimise osakaal eluhoonete energiatarbimises on aastate jooksul tõusnud. Mitteeluhoonete energia lõpptarbimine on olnud tõusva trendiga. Aastal 2004 oli mitteeluhoonete energiatarbimine 4 TWh. Aastaks 2017 on mitteeluhoonete energiatarbimine tõusnud 50% 6 TWh-ni. ~50% mitteeluhoonete tarbimisest on soojus (~3 TWh) ja ~50% elekter (~3 TWh). Hoonete sektori energiatarbimisele on väliskliima olulise mõjuga. Keskmisest külmemad talved aastatel 2010 ja 2012 on tinginud hoonete energiatarbimise kasvu. 2015. aasta keskmisest soojem talv vähendas hoonetes tarbitavat energiat. Eluhooned Mitteeluhooned 14 11,9 12 11,3 11,2 11,1 11,3 10,8 10,9 10,9 10,8 10,9 10,9 10,3 10,2 10,3 10,0 10 8 6 5,6 5,8 5,1 5,2 4,8 4,6 4,9 4,5 4,6 4,5 4,3 4,5 3,9 4,0 4,1 4 2 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 5. Energia lõpptarbimine hoonetes. 12  5 Hoonefondi 5.1 Eluhooned ülevaade Eluhooned on Eestis valdavalt eraomandis. 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmetel4 oli 97% eluruumidest eraomandis. Riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oli ainult 2% eluruumidest. Välisriigi elanik Muu omanik Eluhooned on valdavas 1% 1% enamuses eraomandis. Riik või kohalik omavalitsus 2% Eesti elanik 96% Joonis 6. Eluhoonete jaotus omaniku alusel. Rekonstrueerimise strateegia hõlmab hooneid ehitusaastaga kuni 2000. Peale 2000. aastat ehitatud hooned on varasemaga võrreldes energiatõhusamad. Aastatel 1990-2010 kasutusele võetud korterelamute uuringu alusel oli keskmine ruumide kütte soojusenergia kasutus 102 kWh/(m2a)5. Telliskorterelamute uuringu alusel oli keskmine ruumide kütte soojusenergia kasutus 150 kWh/(m2a)6. Peale 2000. aastat ehitatud hooned on võrreldes enne 1990. aastat ehitatud hoonetega oluliselt madalama välispiirete soojusjuhtivusega ja ei vaja üldjuhul terviklikku rekonstrueerimist koos välispiirete täiendava soojustamisega. Rekonstrueerimine hõlmaks peamiselt tehnosüsteemide uuendamist ja kohapealse taastuvenergia tootmise lisamist. Strateegia keskendub enne 2000. aastat ehitatud hoonetel, mille puhul on vajalik terviklik rekonstrueerimine ja mis moodustavad hoonefondist peamise osa. 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse alusel on teadaoleva ehitusajaga eluruumidest (korterid ja väikeelamud) 93% korteritest ja 89% üksikelamutest võetud kasutusele enne aastat 2000. 4 Statistikaamet. RL0206. Asustatud tavaeluruumid hoone liigi, omaniku ja asukoha järgi. 5 Tallinna Tehnikaülikool. Eesti eluasemefondi ehitustehniline seisukord – ajavahemikul 1990–2010 kasutusele võetud korterelamud. 2012 6 Tallinna Tehnikaülikool. Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga. 2010. 13  Korterid korterelamutes Väikeelamud 140 000 120 000 100 000 ELURUUMIDE ARV 80 000 60 000 40 000 20 000 0 Enne 1919 1919–1945 1946–1960 1961–1970 1971–1980 1981–1990 1991–2000 2001–2005 2006 või hiljem Joonis 7. Eluruumide jaotus kasutuselevõtu aasta alusel. Enne 2000. aastat (kaasa arvatud) kasutusele võetud eluhoonetele on Ehitisregistri andmetel väljastatud 3200 tarbimisandmetel põhinevat energiamärgist. Energiamärgiste skaalal tähistab klass A liginullenergiahoonet ja klass C olulise rekonstrueerimise energiatõhususe taset. Väljastatud energiamärgistest vastab klassile A, B või C väikeelamutest 22% ja korterelamutest 9%. Väikeelamud Korterelamud 800 706 700 600 527 500 HOONETE ARV 400 300 231 243 232 218 196 205 200 185 135 109 79 92 100 36 7 0 A B C D E F G H Joonis 8. Enne 2000. aastat kasutusele võetud eluhoonete energiamärgised. 14  5.2 Üksikelamute arv ja paiknemine Ehitisregistri andmetel on kasutusel olevaid, teada oleva pindalaga ja Enne 2000. aastat ehitatud esmase kasutuselevõtu ajaga enne aastat 2000 (kaasa arvatud) üksikelamuid on kasutusel üksikelamuid arvuliselt kokku 155 150 kogupindalaga 19 998 000 m2. 155 tuhat kogupindalaga Maakondade lõikes jagunevad üksikelamud suhteliselt ühtlaselt. Üle 20 miljonit ruutmeetrit. 10% osakaaluga üksikelamute arvust ja pindalast on kolm maakonda: Harju-, Tartu- ja Pärnumaa. Tabel 7. Üksikelamute maakondlik jaotus. Üksikelamute arv Netopindala, m2 Harju maakond 28 130 18% 4 003 000 20% Hiiu maakond 3 250 2% 347 000 2% Ida-Viru maakond 8 270 5% 876 000 4% Jõgeva maakond 7 930 5% 1 042 000 5% Järva maakond 7 200 5% 952 000 5% Lääne maakond 4 090 3% 487 000 2% Lääne-Viru maakond 13 400 9% 1 602 000 8% Põlva maakond 6 480 4% 743 000 4% Pärnu maakond 15 280 10% 2 024 000 10% Rapla maakond 8 100 5% 1 177 000 6% Saare maakond 8 350 5% 960 000 5% Tartu maakond 17 290 11% 2 512 000 13% Valga maakond 6 650 4% 710 000 4% Viljandi maakond 11 170 7% 1 564 000 8% Võru maakond 9 600 6% 1 001 000 5% Kokku 155 150 19 998 000 Joonis 9. Enne 2000. aastat ehitatud ja kasutusel olevad üksikelamud. 15  5.3 Korterelamute arv ja paiknemine Enne 2000. aastat ehitatud Ehitisregistri andmetel on kasutusel olevaid, teada oleva pindalaga ja korterelamuid on esmase kasutuselevõtu ajaga enne aastat 2000 (kaasa arvatud) kasutusel 22 tuhat korterelamuid arvuliselt kokku 22 600 kogupindalaga 28 378 000 m2. kogupindalaga 28 miljonit Kolme suurema korterelamute kogupindalaga maakonna (Harjumaa, ruutmeetrit. Ida-Virumaa ja Tartumaa) korterelamute pindala moodustab 71% korterelamute kogupindalast. Suurusjärgus kolmandik korterelamute arvust ja ligi pool korterelamute kogupindalast asub Harjumaal. 46% korterelamute kogupindalast asub Tabel 8. Korterelamute maakondlik jaotus. Harjumaal. Korterelamute arv Netopindala, m2 Harju maakond 8 060 36% 12 956 000 46% Hiiu maakond 160 1% 114 000 0,4% Ida-Viru maakond 2 140 9% 4 230 000 15% Jõgeva maakond 690 3% 559 000 2% Järva maakond 760 3% 715 000 3% Lääne maakond 520 2% 489 000 2% Lääne-Viru maakond 1 490 7% 1 361 000 5% Põlva maakond 460 2% 428 000 2% Pärnu maakond 2 110 9% 1 605 000 6% Rapla maakond 650 3% 564 000 2% Saare maakond 540 2% 454 000 2% Tartu maakond 2 480 11% 2 803 000 10% Valga maakond 600 3% 582 000 2% Viljandi maakond 1 270 6% 881 000 3% Võru maakond 690 3% 638 000 2% Kokku 22 600 28 378 000 Joonis 10. Enne 2000. aastat ehitatud ja kasutusel olevad korterelamud. 16  5.4 Eluhoonete paiknemine toimepiirkondade vööndites Pindala alusel asub 81% Eluhoonete puhul on lisaks haldusjaotusele oluline ka korterelamutest toimepiirkondadega7 arvestamine. Toimepiirkondade vööndid ühtivad maakondlikes ja suures osas korterite kinnisvara väärtuse piirkondadega8 ja piirkondlikes keskustes. toimepiirkonna vööndi alusel on võimalik hinnata elanike võimekust turupõhistel tingimustel elamuid rekonstrueerida. Korterite kinnisvaraväärtus on indikaatoriks piirkonna majandusliku võimekuse tasemele. Keskustest kaugemates piirkondades on rekonstrueerimine keerulisem kuna toimepiirkondade äärealadel on rohkem tühjenevaid elamuid, väiksem organisatoorne võimekus, väiksemad maksed remondifondi jne. Korterelamute rekonstrueerimise analüüsid on näidanud seost rekonstrueerimise aktiivsuse ja kinnisvara hinna vahel. Väikeelamute puhul on vööndite vahel ühtlane jagunemine ja väikeelamuid on pindala alusel kõikides toimepiirkondade vööndites suhteliselt ühtlaselt. Korterelamud on koondunud toimepiirkondade ja piirkondlikesse keskustesse, kus asub 81% korterelamute pindalast. Tabel 9. Eluhoonete paiknemine toimepiirkondade vööndites. Üksikelamute arv Netopindala, m2 Toimepiirkonna keskus 34 500 22% 4 856 000 24% Piirkondlik keskus 15 900 10% 2 065 000 10% Lähivöönd 40 400 26% 5 332 000 27% Siirdevöönd 32 700 21% 3 953 000 20% Ääreala 31 600 20% 3 792 000 19% KOKKU 155 100 19 998 000 Korterelamute arv Netopindala, m2 Toimepiirkonna keskus 13 200 58% 20 133 000 71% Piirkondlik keskus 2 400 11% 2 822 000 10% Lähivöönd 3 000 13% 2 312 000 8% Siirdevöönd 2 100 10% 1 699 000 6% Ääreala 1 900 8% 1 411 000 5% KOKKU 22 600 28 378 000 7 Toimepiirkondade määramine. Siseministeerium, Statistikaamet. 2014 8 Korterelamute renoveerimistoetuste meetme arendus. Tartu Regiooni Energiaagentuur. 2018 https://www.mkm.ee/sites/default/files/trea_renoveerimismeetmete_uuring_lopparuanne.pdf 17 Joonis 11. Toimepiirkondade vööndid koos keskustega. Joonis 12. Korterite kinnisvara väärtustsoonid. 18  5.5 Eluhoonete tühjenemine ja kasutusest väljalangevus Eluhoonete kasutusest Eluhoonete tühjenemine ja kasutusest väljalangemine on otseses väljalangevuse peamisteks sõltuvuses demograafiliste muutustega. Statistikaameti 9 põhjusteks on siseriiklik rahvastikuprognoosi alusel väheneb Eesti rahvaarv 2045. aastaks ränne ja linnastumine. 2,7%. Muutub ka elanike vanuseline koosseis. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus kasvab praeguselt 20%-lt 30%-le aastaks 2060. Maakondades toimuvad muutused erinevalt. Ida-Viru, Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas väheneb rahvastik prognoosi kohaselt kolmandiku võrra. Rahvaarv kasvab peamiselt Harjumaal. Väiksemat rahvaarvu kasvu prognoositakse ka Tartumaale. Muudatused toimuvad ka maakondades sees. Linnastumise ja regionaalse siserände tulemusena on oodata väljapool keskusi asuvate asulate järkjärgulist tühjenemist. 30% 20% 10% 0% Valga Hiiu Rapla Võru Harju Pärnu Jõgeva Lääne Saare Tartu Järva Põlva Ida-Viru Viljandi Lääne-Viru -10% -20% -30% -40% Joonis 13. Maakondade rahvaarvu muutuse prognoos aastaks 2045. Elamute tühjenemine tekitab suurema probleemi korterelamute puhul. Korterelamute tühjenemine toimub järkjärgult kuni mingil hetkel ei ole tühjade korteritega elamu elanikud enam võimelised iseseisvalt korterelamut korras hoidma ja vajalikke remonttöid läbi viima. Tühjaks jäävad korterelamud on probleemiks ka kohalikule omavalitsusele ja riigile. Tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks on kolmes omavalitsuses käivitatud pilootprojekt10 leidmaks lahendused tühjade ja pooltühjade korterelamute probleemile nii omavalitsuste kui ka kohalike elanike jaoks. Projektiga otsitakse lahendusi elanike ümber kolimisel jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjana seisvate ja osaliselt eraomanikele kuuluvate korterelamute lammutamiseks. 9 Statistikaameti rahvastikuprognoosi aastani 2080. https://www.stat.ee/pressiteade-2019-077 10 https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigivara/tuhjenevate-korterelamute- projekt 19 Kasutusest võib välja Prognooside alusel võib aastaks 2050 kasutusest välja langeda langeda kuni 25% suurusjärgus 40 000 üksikelamut (~4,8 mln m2) ja suurusjärgus 5300 üksikelamutest (~40 000 korterelamut (~5 mln m2). Rahvaarvu muutused mõjutavad enim üksikelamut) ja kuni 23% toimepiirkondade äärealasid, mis prognooside alusel tühjenevad korterelamutest (~5300 esmajärjekorras. Kui keskustest langeb hinnanguliselt välja alla 10% korterelamut). eluhoonetest, siis toimepiirkondade äärealadel võib eluhoonete kasutusest väljalangevus olla kuni 80%. Üksikelamute puhul ei jää tõenäoliselt kõik prognoosi alusel kasutusest väljalangevad hooned tühjaks vaid leiavad hooajalist kasutust suvila või maakoduna. Tabel 10. Eluhoonete kasutusest väljalangevus toimepiirkondade vööndites. Üksikelamute arv Netopindala, m2 Toimepiirkonna keskus 1500 4% 160 000 3% Piirkondlik keskus 700 5% 83 000 4% Lähivöönd 2000 5% 200 000 4% Siirdevöönd 11 000 34% 1 300 000 33% Ääreala 25 000 80% 3 000 000 80% KOKKU 40 000 25% 4 800 000 24% Korterelamute arv Netopindala, m2 Toimepiirkonna keskus 500 4% 1 100 000 6% Piirkondlik keskus 300 12% 300 000 11% Lähivöönd 1000 34% 700 000 30% Siirdevöönd 1700 80% 1 400 000 80% Ääreala 1800 95% 1 400 000 95% KOKKU 5300 23% 4 900 000 18% 20  5.6 Mitteeluhooned Ehitisregistris on esmase kasutuselevõtu aastaga enne aastat 2000 (kaasa arvatud) kasutusel olevaid mitteeluhooneid 375 000 Sisekliima tagamisega kogupindalaga 62 mln m2. Mitteeluhooneid on sisekliima tagamisega mitteeluhooneid on (büroo-, haridus-, kaubandushooned jne) ja sisekliima tagamiseta arvuliselt 32 000 kogupindalaga 28 mln m2. (elamute abihooned, põllumajandushooned, pumbamajad jne). Strateegia fookuses on sisekliima tagamisega mitteeluhooned, mida on arvuliselt ~32 000 kogupindalaga 28 mln m2. Tabel 11. Sisekliima tagamisega mitteeluhooned. Hoonete arv Netopind, m2 BÜROO 4 010 13% 4 300 000 15% MAJUTUS 2 340 7% 1 020 000 4% KAUBANDUS JA TEENINDUS 6 710 21% 4 170 000 15% HARIDUS, TEADUS 1 990 6% 3 890 000 14% TERVISHOID 550 2% 1 050 000 4% LAOD 7 590 24% 4 100 000 15% TÖÖSTUS 7 920 25% 9 180 000 33% ERIHOONED 740 2% 420 000 1% 31 850 28 130 000 Mitteeluhooned paiknevad peamiselt keskustes. Hoonete pindala alusel paikneb 70% mitteeluhoonetest toimepiirkonna keskuses või piirkondlikes keskustes. Toimepiirkondade äärealadel asub 6% mitteeluhoonete kogupindalast. Tabel 12. Mitteeluhoonete paiknemine toimepiirkondade vööndites. Mitteelamute arv Netopindala, m2 Toimepiirkonna keskus 13 200 42% 16 790 000 60% Piirkondlik keskus 3 700 12% 3 010 000 11% Lähivöönd 6 220 20% 3 830 000 14% Siirdevöönd 4 570 14% 2 580 000 9% Ääreala 3 970 13% 1 760 000 6% KOKKU 31 800 28 000 000 Tarbimisandmetel põhinev energiamärgis on väljastatud 1700-le mitteeluhoonele, mis moodustab 5% kõikidest sisekliima tagamisega mitteeluhoonetest. Kõige enam on märgiseid väljastatud büroohoonetele (440), lasteaedadele (390) ja koolidele (355). 27% mitteeluhoonetele väljastatud energiamärgistest vastab energiamärgise klassile A, B või C. Kõige rohkem on mitteeluhoonete energiamärgiseid klassiga D. Mitteeluhoonete energiatõhususe tagamiseks on Riigi Kinnisvara AS välja töötanud mitteeluhoonete energiatõhususe juhendi11 ja suunised mitteeluhoonete energiatõhususe tagamiseks peaprojekteerijale12 11 Riigi Kinnisvara AS. Madal- ja liginullenergiahooned. https://rkas.ee/sites/default/files/public-uploaded- files/Uuringud/Madal_ja_liginullenergiahooned.PDF 12 Riigi kinnisvara AS. Energiatõhususe juhendmaterjal ja metoodika peaprojekteerijatele ning arhitektidele. https://rkas.ee/sites/default/files/public-uploaded-files/juhendid/Juhendmaterjal%202017%2010.pdf 21  Büroo Kaubandus ja teenindus Koolid Lasteaiad Muud hooned 140 133 120 120 110 99 100 100 86 83 HOONETE ARV 80 7576 72 65 65 60 50 50 44 45 42 41 40 40 37 37 26 26 27 27 22 20 1919 21 18 20 14 15 11 9 8 4 4 1 0 A B C D E F G H Joonis 14. Enne 2000. aastat kasutusele võetud mitteeluhoonete energiamärgised. 5.7 Avalik sektor Keskvalitsuse hoonete info põhineb Riigi kinnisvararegistri13 andmetel. Keskvalitsuse hoonete all on kajastatud ka keskvalitsuse omandis olevad eluhooned. Keskvalitsuse omandis olevate eluhoonete osakaal on väike ja suur osa sellest on Ida-Virumaal asuvad lammutamist vajavad korterelamud. Kinnisvararegistri andmed ei sisalda infot riigi asutatud sihtasutuste kasutuses olevate hoonete kohta, mille kogupindala on hinnanguliselt 660 000 m2 ja avalik-õiguslike asutuste hoonete kohta, mille kogupindala on hinnanguliselt 800 000 m2. Kogu avaliku sektori hoonetest hetkel keskset andmebaasi ei ole14. Riigi kinnisvararegistri andmebaasis on vara valitsejateks ministeeriumid, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Riigikontroll. Volitatud kasutajateks on allasutused nagu näiteks koolid, muuseumid, Riigimetsa Majandamise Keskus, Päästeamet jne. 2018. aasta seisuga oli keskvalitsuse sektori kasutuses kokku 2,3 mln m2 pinda, millest 1,4 mln m2 on keskvalitsuse omandis ja 860 000 m2 on keskvalitsuse poolt üürile võetud. Keskvalitsuse omandis Strateegia sihtgruppi kuuluvad keskvalitsuse omandis olevad hooned, mis on oleva sisekliima kasutusel, sisekliima tagamisega, ei ole muinsuskaitse all või tagamisega kinnisvara miljööväärtuslikud ja asuvad Eestis. Välisministeeriumil on kinnisvara ka pindala on 820 000 m2. teistes riikides, aga neid rekonstrueerimise strateegias ei käsitleta. Keskvalitsuse omandis ja sisekliima tagamisega hoonete pindala on 820 000 m2. Peamise osa moodustavad haridus- ja teadushooned, millest omakorda on suurim osakaal kutseõppeasutuste õppehoonetel. Majutushoonetest moodustavad peamise osa ühiselamud üliõpilastele või õpilastele. 13 Riigi kinnisvararegister. https://riigivara.fin.ee/kvr/ 14 Rahandusministeerium. Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2015-2018. 22  Kaubandus- ja teenindushoonete peamine osakaal on muuseumihoonetel ja spordihoonetel. Erihoonete alla kuuluvad sisekaitse ja kaitseväe hooned. Peamise osa keskvalitsuse TERVISHOID TÖÖSTUS ELUHOONED LAOD omandis olevatest 2% 1% 1% 5% hoonetest moodustavad koolid ja bürood. MUUD ERIHOONED 7% KAUBANDUS, TEENINDUS HARIDUS, TEADUS 8% 46% MAJUTUS 14% BÜROO 16% Joonis 15. Keskvalitsuse omandis oleva kinnisvara pindalaline jagunemine. 25% keskvalitsuse Riigi kinnisvararegistris on keskvalitsuse omandis oleva kinnisvara omandis olevast kinnisvara pindalast vastab vähemalt energiamärgise info toodud 49% sisekliima tagamisega kinnisvara energiamärgise klassile C. kogupindalast. Pindala alusel on 25% energiamärgisega keskvalitsuse sektori omanduses olevast pinnast energiamärgise klassiga A, B või C, kokku 200 000 m2. Lisaks keskvalitsuse omandis olevate pindade energiamärgiste infole on riigi kinnisvararegistris olemas ka keskvalitsuse poolt üürile võetud pindade energiamärgiste kohta. Üüritavate pindade puhul on energiamärgise info olemas 81% sisekliima tagamisega üüripindade kogupindalast. Vastavalt Energiatõhususe direktiivile 2012/27/EL15 peaks keskvalitsus ostma hooneid või sõlmima uusi rendilepinguid üksnes sellistes hoonetes, mis vastavad vähemalt energiatõhususe miinimumnõuetele. Keskvalitsuse poolt üüritud sisekliima tagamisega pindadest vastab 30% energiamärgise klassile A, B või C, kokku 230 000 m2. Peamine osakaal A energiamärgise klassiga keskvalitsuse poolt üüritavast pinnast on Suur-Ameerika 1, Tallinn asuvas ministeeriumite ühishoones. 15 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/27/EL. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32012L0027&from=EN 23  Omand Renditud 140 000 133 000 129 000 126 000 120 000 98 000 REGISTRIVARA PINDALA, M2 100 000 91 000 80 000 68 000 59 000 58 000 60 000 53 000 51 000 45 000 45 000 40 000 34 000 20 000 17 000 15 000 11 000 0 A B C D E F G H Joonis 16. Energiamärgisega keskvalitsuse sektori kasutuses olevate pindade jagunemine energiamärgise klassidesse. Riigi kinnisvararegistris on määratud viie palli skaalal ka hoonete seisukord: 5 – hea, 4 – rahuldav, 3 - remonti vajav, 2 - lammutamist vajav. Hoonete seiskorra alusel on parimas seisus majutuse- ja haridushooned. Kuna majutushoonetest moodustavad peamise osa koolide ühiselamud, siis võib järeldada, et siiani on peamiselt panustatud haridushoonete seisukorra parandamisse. Tabel 13. Keskvalitsuse omandis olevad sisekliima tagamisega pinnad. OMAND KOKKU HEAS KORRAS JA MÄRGISE REKONSTRUEERIMIST KLASS VÄHEMALT C VAJAV Arv Registrivara Arv Registrivara Arv Registrivara pind, m2 pind, m2 pind, m2 ELUHOONED 257 40 100 4 400 253 39 700 BÜROO 104 70 100 1 2 200 103 67 900 MAJUTUS 106 108 100 14 37 700 92 70 400 KAUBANDUS, TEENINDUS 64 29 900 7 7 700 57 22 200 HARIDUS, TEADUS 109 318 600 21 115 500 88 203 100 TERVISHOID 7 8 800 0 0 7 8 800 LAOD 102 19 200 0 0 102 19 200 TÖÖSTUS 14 6 100 0 0 14 6 100 MUUD ERIHOONED 99 63 300 0 0 99 63 300 862 660 000 47 160 000 815 500 000 Rekonstrueerimise strateegias on keskvalitsuse omandis olevale kinnisvarale lisatud keskvalitsuse poolt Riigi Kinnisvara AS käest renditavad sisekliima tagamisega pinnad, mida on kokku 570 000 m2. Suurima osa Riigi Kinnisvaralt renditavatest pindadest moodustavad büroopinnad, erihooned (päästeteenistuse hooned, vanglad) ja haridushooned (gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õppehooned). 24 Tabel 14. Riigi Kinnisvara AS-ilt renditavad sisekliima tagamisega pinnad. RKAS-ilt RENDITUD HEAS KORRAS JA MÄRGISE REKONSTRUEERIMIST KLASS VÄHEMALT C VAJAV Arv Registrivara Arv Registrivara Arv Registrivara pind, m2 pind, m2 pind, m2 ELUHOONED 50 7 200 1 100 49 7 100 BÜROO 147 258 000 10 54 900 137 203 100 MAJUTUS 10 8 400 8 4 500 2 3 900 KAUBANDUS, TEENINDUS 13 66 800 6 20 100 7 46 700 HARIDUS, TEADUS 31 66 600 8 26 300 23 40 300 TERVISHOID 5 3 800 1 600 4 3 200 LAOD 0 0 0 0 0 0 TÖÖSTUS 3 1 400 0 0 3 1 400 MUUD ERIHOONED 110 158 700 19 57 800 91 100 900 369 570 000 53 160 000 316 410 000 Kohalike omavalitsuste kinnisvara kohta eraldi andmebaasi ei ole. Kohalike Kohalike omavalitsuste omavalitsuse hoonete info põhineb Riigikontrolli poolt 2016 aastal välja omandis olevate sisekliima antud aruande16 andmetel. 2015. aasta seisuga oli kohalike omavalitsuste tagamisega hoonete kasutuses 6300 hoonet kogupindalaga 5,6 miljonit m2. Sisekliima tagamisega pindala on 5,3 mln m2. hooneid on ~5000 kogupindalaga 5,3 mln m2. Peamise osa kohalike omavalitsuse sisekliima tagamisega hoonetest moodustavad koolide ja lasteaedade hooned. Teenindushoonete all on raamatukogud, rahvamajad, muuseumid, spordihooned. Majutuse gruppi kuuluvad sotsiaalmajad ja hooldekodud. Peamise osa omavalitsuste omandis olevatest TERVISHOID MAJUTUS 5% 5% hoonetest moodustavad koolid ja lasteaiad. BÜROO 6% MUUD HOONED 12% HARIDUS, TEADUS 55% KAUBANDUS, TEENINDUS 17% Joonis 17. Kohaliku omavalitsuse omandis oleva kinnisvara pindalaline jagunemine. Energiamärgise info on olemas 1600 kohaliku omavalitsuse hoone kohta, mis moodustavad 49% kohalike omavalitsuste sisekliima tagamisega hoonete 16 Riigikontroll „Ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest“. 2016. 25  kogupindalast. Kohalike omavalitsuste hoonete pindalast on 17% energiamärgise klassiga A, B või C, kokku 900 000 m2. 800 000 724 000 693 000 700 000 600 000 576 000 500 000 NETOPIND, M2 400 000 300 000 202 000 200 000 149 000 107 000 100 000 87 000 71 000 0 A B C D E F G H Joonis 18. Energiamärgisega kohalike omavalitsuste hoonete jagunemine energiamärgise klassidesse pindala alusel. Kohalikud omavalitsused hindasid Riigikontrolli aruande jaoks hoonete seisukorda 5 punkti skaalal: väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb. Rekonstrueerimist vajab Rekonstrueerimist mittevajavateks kohaliku omavalitsuse hooneteks ~4 mln m2. on arvestatud hooned, mis olid hea või väga hea seisukorraga ning millel oli vähemalt energiamärgise klass C. Parimas seisus on tervishoiu hooned, haridushooned ja teenindushooned. Kehvemas seisus on kohalike omavalitsuste poolt kategooriasse muud hooned liigitatud hooned, mis on peamiselt eluhooned, töökojad ja abihooned. Kohaliku omavalitsuse hoonete väljalangevuseks on arvestatud 10%. Kohalikud omavalitsused hindasid, et 90% kasutuses olevatest pindadest on kasutusel ka 5 aasta pärast. Tabel 15. Kohalike omavalitsuste hoonete seisukord. KASUTUSES HOONED HEAS KORRAS JA MÄRGISE REKONSTRUEERIMIST KLASS VÄHEMALT C VAJAV Arv Netopind, m2 Arv Netopind, m2 Arv Netopind, m2 BÜROO 378 290 000 24 11 000 354 279 000 MAJUTUS 216 215 000 12 8 000 204 207 000 KAUBANDUS, TEENINDUS 1 130 825 000 112 113 000 1 018 712 000 HARIDUS, TEADUS 1 352 2 589 000 158 376 000 1 194 2 212 000 TERVISHOID 138 258 000 13 53 000 125 205 000 MUUD HOONED 847 476 000 36 49 000 811 427 000 4 061 4 700 000 355 610 000 3 706 4 000 000 26  5.8 Erasektor Erasektori hooneteks loetakse strateegia analüüsis sisekliima tagamisega Erasektori mitteeluhooneid, mis on kasutusele võetud enne aastat 2000 (kaasa arvatud) mitteeluhooneid on ja mis ei ole keskvalitsuse ega kohaliku omavalitsuse omanduses. Kokku on kokku 22 mln m2. selliseid hooneid 27 000 kogupindalaga 22 mln m2. Suurima osa erasektori mitteeluhoonetest moodustavad tööstushooned, laohooned, bürood ning kaubandus- ja teenindushooned. TERVISHOID; 3% MAJUTUS; 3% ERIHOONED; 1% HARIDUS, TEADUS; 4% KAUBANDUS, TEENINDUS; 15% TÖÖSTUS; 41% BÜROO; 17% LAOD; 18% Joonis 19. Erasektori omandis olevate mitteeluhoonete pindalaline jagunemine. Tabel 16. Sisekliima tagamisega ärikinnisvara. Hoonete arv Netopind, m2 BÜROO 3 400 13% 3 680 000 17% MAJUTUS 2 000 7% 690 000 3% KAUBANDUS, TEENINDUS 5 500 20% 3 250 000 15% HARIDUS, TEADUS 500 2% 920 000 4% TERVISHOID 400 1% 780 000 3% LAOD 7 500 28% 4 080 000 18% TÖÖSTUS 7 900 29% 9 170 000 41% ERIHOONED 500 2% 200 000 1% 26 900 22 300 000 27  5.9 Mitteeluhoonete kasutusest väljalangevus Hinnanguliselt võib Mitteeluhoonete väljalangevuse hindamisel on kasutatud samu kasutusest välja langeda suurusjärke nagu korterelamute väljalangevuse puhul. Äärealadel võib kuni 6 mln m2 kasutusest välja langeda kuni 90% mitteeluhoonetest, siirdevööndis mitteeluhoonete 80%, lähivööndis 30%, piirkonna keskustes 10% ja toimepiirkonna pindalast. keskustes 5%. Prognooside kohaselt võib kasutusest välja langeda arvuliselt kuni 30% ja pindalaliselt kuni 20% mitteeluhoonetest. Tabel 17. Mitteeluhoonete hinnanguline väljalangevus. Hoonete arv Netopindala, m2 Toimepiirkonna keskus 700 800 000 Piirkondlik keskus 400 300 000 Lähivöönd 1 900 1 100 000 Siirdevöönd 3 700 2 100 000 Ääreala 3 600 1 600 000 10 300 5 900 000 5.10 Ehitismälestised ja miljööväärtuslikud hooned Strateegias toodud hoonete arv ja kogupindala sisaldab osaliselt ka ehitismälestisi ja miljööväärtuslikke hooneid. Välja on jäetud hooned, mille kohta on registrites vajalik info olemas: Ehitisregistri alusel kultus- ja tavandihooned ning riigi kinnisvararegistri alusel keskvalitsuse omandis olevad muinsuskaitse alused ja miljööväärtuslikud hooned. Ehitismälestisi on arvuliselt 527617, mis moodustab 2% strateegias toodud hoonete (~210 000) koguarvust. Miljööväärtuslike hoonete kohta keskset registrit ei ole. Miljööväärtuslik hoonestusala on kohaliku omavalitsuse planeeringuga kehtestatav ala, kus asuvatele hoonete rekonstrueerimisele kehtivad erinõuded. Väga väärtuslikke ja väärtuslike hoonete puhul on rekonstrueerimisele esitavad nõuded detailsemad, vähem väärtuslike hoonete puhul ei seata rekonstrueerimisele suuri nõudeid. Ehitismälestisi ja miljööväärtuslikke hooneid on vaja samuti rekonstrueerida, kuid energiamärgise klassi C taset ei ole sageli võimalik ja ka mõistlik saavutada. Seega võiks ehitismälestiste ja miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimiseks olla eraldi meetmed, mille puhul on energiasäästuga seotud eesmärgid madalamad, kui rekonstrueerimise strateegias toodud energiamärgise klass C. Miljööväärtuslike puidust korterelamute renoveerimise analüüs18 leidis, et miljööväärtuslike korterelamute 20…30% energiasääst on saavutatav ka väiksemas mahus energiasäästu tööde teostamisel. 17 Muinsuskaitseamet. Kultuurimälestiste riiklik register. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=statistic 18 Arumägi, Endrik. Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings. 2015. https://digikogu.taltech.ee/et/Item/da192f05-1fd6-4079-92e5-4c69ef74df43 28  6 Senine rekonstrueerimise 6.1 Üksikelamute rekonstrueerimine Statistikaameti andmebaasis antakse rekonstrueerimise praktika ehituslubadena rekonstrueerimiseks võetud ehituslubade ja ehitusteatiste summa. Kasutuslubade infona antakse samuti rekonstrueerimisele võetud kasutuslubade ja kasutusteatiste summa. Statistikaameti andmetel19 on aastatel 2011-2018 üksikelamute rekonstrueerimine olnud tõusva trendiga. Viimase Rekonstrueerimistöid teostatakse viie aasta keskmisena on rekonstrueerimise ehitusluba või suurusjärgus 500-700s ehitusteatis väljastatud 610-le ja kasutusluba või kasutusteatis üksikelamus aastas. 300-le üksikelamule aastas. Ehitusload ja ehitusteatised Kasutusload ja kasutusteatised 800 697 702 700 652 581 600 Lubade ja teatiste arv 500 461 449 426 405 400 364 375 300 278 277 200 158 135 114 109 100 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 20. Üksikelamute rekonstrueerimise ehitusload ja ehitusteatised ning kasutusload ja kasutusteatised. Üksikelamute tegelike rekonstrueerimiste arv on tõenäoliselt ehitusloa või ehitusteatisega üksikelamute arvu suurusjärgus kuna kõik rekonstrueerimistöid läbiviivad omanikud ei esita ehitusteatist ja samas kõik ehitusteatise esitanud üksikelamu omanikud ei hakka rekonstrueerima. Ehitisregistris kajastamata rekonstrueerimistööd võivad eelmisel kümnendil olla arvestatava mahuga, kuid riikliku ehitusinfo digitaliseerimise sammudega peaks registris kajastamata ehitustööde hulk edaspidi oluliselt vähenema. Hinnanguliselt viiakse aastas rekonstrueerimistöid läbi suurusjärgus 500…700s üksikelamus. Viimase viie aasta keskmine rekonstrueerimise ehitusloa või ehitusteatisega üksikelamute netopindala on 86 000 m2, mis moodustab 0,4% ja rekonstrueerimise kasutusloa või kasutusteatisega üksikelamute netopindala on 52 000 m2, mis moodustab 0,3% enne 2000. aastat kasutusele võetud üksikelamute pindalast. 19 Statistikaamet. Tabel EH045: Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud eluruumid ehituse liigi, maakonna ja elamu tüübi järgi. 29  Ehitisregistri andmetel on kolme viimase aasta üksikelamute rekonstrueerimise ehituslubadest 39% võetud terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis teeb aastaseks tervikliku rekonstrueerimise kogupindalaks suurusjärgus 35 000 m2. Strateegia eesmärgi täitmiseks vajalik keskmine aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala on ~470 000 m2 ehk siis ~13 korda suurem, kui praegune hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise maht. Rekonstrueerimise ehitusload ja ehitusteatised Hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise maht 500 000 450 000 Strateegia eesmärgi täitmiseks vajalik keskmine 400 000 aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala Netopind, m2 350 000 300 000 250 000 200 000 150 000 100 000 50 000 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 21. Üksikelamute rekonstrueerimise ehitusload ja ehitusteatised netopindala alusel. Rekonstrueerimise pikaajalise strateegia vaates on oluline saavutada rekonstrueerimisega vähemalt energiamärgise klass C. Üksikelamu puhul eeldab energiamärgise klassi C saavutamine: • välisseinte soojustamist (mineraalvilla puhul 15-20 cm soojustust), • katuse või pööningu soojustamist (mineraalvilla puhul 20-30 cm soojustust), • akende vahetust (kolmekordse klaaspaketiga aknad), • küttesüsteemi uuendamist (maa või õhk-vesi soojuspump, pelletkatel vms), • soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamist (ventilatsooniagregaat koos sissepuhke ja väljatõmbe torustikuga). Peale rekonstrueerimist kasutusloa või kasutusteatise saanud üksikelamute rekonstrueerimistööde maht ei ole teada, kuid võib eeldada, et suur osa rekonstrueeritavad üksikelamud energiamärgise klassi C ei saavuta, kuna kindla energiamärgise klassi saavutamine ei ole üldiselt üksikelamute rekonstrueerimisel omanike eesmärk. Rekonstrueerimistöid tehakse pigem üksikute tööde kaupa vastavalt rahalistele võimalustele. 30  6.2 Üksikelamute rekonstrueerimine toetusega Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse20 meetme raames on alates oktoobrist 2016 toetust eraldatud üle 500 üksikelamu rekonstrueerimiseks. Toetust on võimalik taotleda energiasäästu tööde läbiviimiseks. Toetuse osakaal on 30% abikõlblikest kuludest ja maksimaalne toetus ühe üksikelamu kohta on 15 000 €. Toetuse taotluste alusel tehakse peamiselt üksikuid energiasäästu töid nagu küttesüsteemi vahetus, välispiirete soojustus ja päikesepaneelide paigaldamine kohapealseks elektritootmiseks. Üksikelamute rekonstrueerimist ei võeta ette ainult energiasäästu eesmärgil. Rekonstrueerimisel on ka muud põhjused, mille tõttu protsess ette võetakse. Näiteks soov paigaldada mugavam küttesüsteem (ahikütte asendamine soojuspumbaga). Koos tervikliku rekonstrueerimisega võidakse ka elamispinda juurde tekitada (pööning võetakse kasutusele). Üksikelamute rekonstrueerimistoetus on regionaalselt ühtlaselt jagunenud. Toetuse taotluseid on esitatud kõikidest maakondadest. 90 80 78 70 69 60 56 50 40 39 30 35 34 30 27 20 23 23 21 17 17 16 10 14 13 12 0 Joonis 22. Üksikelamute rekonstrueerimistoetuse taotluste regionaalne jagunemine november 2019 seisuga. 6.3 Korterelamute rekonstrueerimine Aastas teostatakse Ka korterelamute rekonstrueerimine on olnud tõusva trendiga21. rekonstrueerimistöid Viimase viie aasta keskmisena on rekonstrueerimise ehitusluba või suurusjärgus 400s ehitusteatis väljastatud 880-le ja kasutusluba või kasutusteatis 380-le korterelamus. korterelamule aastas. Aastas viiakse rekonstrueerimistöid läbi suurusjärgus 400s korterelamus. 20 https://kredex.ee/et/teenused/elamistingimuste-parandamiseks/vaikeelamute-rekonstrueerimistoetus 21 Statistikaamet. Tabel EH045: Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud eluruumid ehituse liigi, maakonna ja elamu tüübi järgi. 31  Ehitusload ja ehitusteatised Kasutusload ja kasutusteatised 1200 1115 994 1010 1000 Lubade ja teatiste arv 800 676 639 625 613 600 503 480 415 425 400 321 294 246 183 200 145 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 23. Korterelamute rekonstrueerimise ehitus- ja kasutusload. Rekonstrueerimistööde järgne kasutusluba või kasutusteatis võetakse aastas pindala alusel keskmiselt 1,3 mln m2 korterelamutele, mis moodustab 4% enne 2000. aastat kasutusele võetud korterelamute pindalast. Eeldades, et terviklikult rekonstrueeritakse peamiselt toetuse abil, on aastate 2011-2018 keskmine terviklikult rekonstrueeritud korterelamute netopind 280 000 m2, mis moodustab 1% enne 2000. aastat kasutusele võetud korterelamute pindalast. Strateegia eesmärgi täitmiseks vajalik keskmine aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala on ~600 000 m2 ehk siis ~2 korda suurem, kui praegune hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise maht. Seega korterelamute puhul ei olegi otseselt vaja tõsta rekonstrueerimistöid läbiviivate korterelamute arvu, vaid tõsta tuleks terviklike rekonstrueerimiste osakaalu. Rekonstrueerimise kasutusload ja kasutusteatised Toetusega terviklikult rekonstrueeritud 1,8 1,6 1,4 Netopind, mln m2 1,2 1,0 Strateegia eesmärgi täitmiseks vajalik 0,8 keskmine aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala 0,6 0,4 0,2 0,0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 24. Korterelamute rekonstrueerimise kasutusload ja kasutusteatised netopindala alusel. 32  Rekonstrueerimise pikaajalise strateegia vaates on oluline saavutada rekonstrueerimisega vähemalt energiamärgise klass C. Korterelamu puhul eeldab energiamärgise klassi C saavutamine: • välisseinte soojustamist (mineraalvilla puhul 15-20 cm soojustust), • katuse või pööningu soojustamist (30-40 cm soojustust), • akende vahetust (kolmekordse klaaspaketiga aknad), • küttesüsteemi uuendamist (kaugkütte puhul uue kahetorusüsteemi paigaldus koos radiaatorite termostaatventiilidega), • soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamist (kas tsentraalne agregaat koos torustikuga seina soojustuse sees või väljatõmbeõhu soojuspump). Peale rekonstrueerimist kasutusloa või kasutusteatise saanud korterelamute puhul teostatud rekonstrueerimistööde maht ei ole teada, kuid võib eeldada, et kõik rekonstrueerimisega energiamärgise klassi C ei saavuta. Samas on korteriühistud rekonstrueerimiseks kulutused teinud, suuremate tööde puhul on ka pangalaen võetud ja lähiajal tõenäoliselt uut rekonstrueerimist ette ei võeta. 6.4 Korterelamute rekonstrueerimine toetusega Korterelamute rekonstrueerimise toetuse22 raames on alates aprillist 2015 toetuse otsuse saanud 453 korterelamut kogupindalaga 1,2 mln m2. Aastatel 2010-2014 läbiviidud toetusmeetme23 raames rekonstrueeriti 661 korterelamut kogupindalaga 1,6 mln m2. Kokku on toetuse otsuse saanud 1114 korterelamut. Keskmisena 110 korterelamut aastas. Toetuse määrad sõltuvad saavutatavast energiamärgise klassist ja Toetuse abil on 2010. korterelamu asukohast. Tallinnas ja Tartus on toetuse määr 30%. aastast alates Teistes üle 500 €/m2 keskmise korteri väärtusega linnades (peamiselt rekonstrueeritud 1100 maakonna keskused) on toetuse määr 40%. Piirkondades, kus korterite korterelamut. keskmine väärtus on alla 500 €/m2 on toetuse määr 50%. Suurema toetuse määra taotlemiseks tuleb saavutada energiamärgise klass C. Selleks tuleb soojustada välispiirded, vahetada seni vahetamata aknad, rekonstrueerida küttesüsteem ja paigaldada soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Toetuse tingimuste alusel on võetud kasutusele uued korterelamute rekonstrueerimise tehnilised lahendused. Mehaaniline soojustagastusega ventilatsioonisüsteem on muutunud tavapäraseks lahenduseks. Samuti tõstetakse aken-välisseina külmasilla likvideerimiseks aknad soojustuse tasapinda. Kuigi toetuse tingimused seda otseselt ei nõua, paigaldatakse rekonstrueerimisel ka 22 Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord. https://www.riigiteataja.ee/akt/126042019007 23 Rohelise investeerimisskeemi „Korterelamute rekonstrueerimise toetus” kasutamise tingimused ja kord. https://www.riigiteataja.ee/akt/110022015002 33  kohapealseks elektritootmiseks päikesepaneele. Rekonstrueerimise tehniliste lahenduste jaoks on koostatud ka juhendmaterjalid24. Joonis 25. Välisseina soojustuses asuv ventilatsioonitorustik ja puitraamid akende soojustuse tasapinda tõstmiseks (vasakul) ning PV-paneelid (paremal). Väljaspool Tallinna ja Tartut on võimalik taotleda ka 10% madalamat toetuse määra, mille puhul ei pea ventilatsioonisüsteemil olema soojustagastust ja rekonstrueerimise tulemusena saavutatakse energiamärgise klass D. Üle 90% esitatud taotlustest taotlesid suuremat toetuse määra ehk siis rekonstrueerimise eesmärgiks oli saavutada energiamärgise klass C. Tervikliku rekonstrueerimise puhul tehakse lisaks energiasäästu töödele ka otseselt energiasäästu mitte andvaid, kuid hoone ohutu kasutamise osas olulisi töid nagu rõdude, elektrisüsteemi, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. 2010-2014 korterelamute toetusmeetmega saavutati 25 soojusenergiasääst 60 GWh aastas , mis on võrreldav Haapsalu linna kaugküttevõrgu aastase soojuse tarbimisega. 2015-2019 korterelamute toetusmeetme eeldatav aastane energiasääst on suurusjärgus 80 GWh. Rekonstrueerimise tulemusena väheneb ühe korterelamu soojuse tarbimine keskmiselt ~ 55% ja elektri tarbimine suureneb keskmiselt ~ 5%. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse puhul on peamiseks probleemiks toetusmeetme ebastabiilne rahastus. Kui toetusmeede avatakse, siis alguses on taotluste arv madalam (aastad 2010 ja 2015). Järgneva paari aasta jooksul on taotluste arv tõusvas trendis kuni meetme vahendid ammenduvad. Stabiilsem rahastus aitaks vältida ka ehitusmahtude kuhjumist ja kaasnevat hinnatõusu. 24 SA KredEx. Korterelamute välispiirete lisasoojustamise sõlmejoonised ja tüüpkorterite ventilatsioonilahendused. https://kredex.ee/et/suurendame-teadlikkust-energiatohususest/olemasolevate- hoonete-energiatohusus 25 SA KredEx. Korterelamute renoveerimisturu ülevaade ja perioodi 2010-2014 korterelamute rekonstrueerimistoetuse mõju analüüs. 34  Positiivsete toetuse otsuste arv 300 269 250 209 200 191 Toetuse otsuste arv 148 150 110 100 52 51 45 50 39 0 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 26. Positiivse toetuse otsuse saanud korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotluste arv. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse puhul on toetuste taotlemise aktiivsus regiooniti erinev. Harjumaal, Tartumaal ja Lääne-Virumaal on Naabruses asuvatel edukalt rekonstrueeritud rekonstrueerimise aktiivsus oluliselt suurem, kui teistes maakondades. korterelamutel on oluline Korterelamute rekonstrueerimise meetmete kogemus on näidanud, et mõju piirkonna uued rekonstrueerimised on tihti eelnevalt rekonstrueeritud korterelamute korterelamute läheduses. Naabruses nähtav rekonstrueerimine rekonstrueerimise motiveerib ka teisi korteriühistuid protsessi ette võtma. Lisaks on hoogustumisel. piirkonnas tegutsemas juba mitmeid rekonstrueerimisi läbi viinud korteriühistute tehnilised konsultandid, kelle kogemuse abil on korteriühistutel lihtsam rekonstrueerimisprotsessi läbi viia. Joonis 27. Positiivse toetuse otsuse saanud korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotluste jagunemine maakonniti. 35  6.5 Mitteeluhoonete rekonstrueerimine Mitteeluhoonete rekonstrueerimise kasutuslubade ja kasutusteatiste arv26 on aastate lõikes suhteliselt ühtlane olnud. Rekonstrueerimise kasutuslubade suur tõus aastal 2012 oli tingitud CO2-kvoodimüügi vahenditest rahastatud avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise programmist. Büroo Majutus Kaubandus ja teenindus Haridus ja teadus Tervishoid Laod Tööstus 250 200 Kasutuslubade arv 150 100 50 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 28. Mitteeluhoonete rekonstrueerimise kasutusload ja kasutusteatised. Viimase viie aasta keskmisena on mitteeluhoonetele aastas välja antud Aastas teostatakse rekonstrueerimistöid 320 rekonstrueerimise kasutusluba ja kasutusteatist. Aasta keskmine suurusjärgus 300s rekonstrueerimise kasutuslubadega ja kasutusteatistega 2 mitteeluhoones. mitteeluhoonete netopindala on 860 000 m , mis moodustab 3% enne 2000. aastat kasutusele võetud mitteeluhoonete kogupindalast. Ehitisregistri andmetel on kolme viimase aasta mitteeluhoonete rekonstrueerimise ehituslubadest 21% võetud terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis on kogupindalana suurusjärgus 170 000 m2. Strateegia eesmärgi täitmiseks vajalik keskmine aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala on ~730 000 m2 ehk siis ~4 korda suurem, kui praegune hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise maht. Seega ka mitteeluhoonete puhul ei ole otseselt vaja tõsta rekonstrueeritavate hoonete arvu, vaid tõsta tuleks terviklike rekonstrueerimiste osakaalu. 26 Statistikaamet. EH046: Ehitusloa saanud ja kasutusse lubatud mitteeluhooned ehituse liigi, maakonna ja hoone tüübi järgi. 36  Rekonstrueerimise kasutusload ja kasutusteatised Hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise osakaal 2,0 1,8 1,6 1,4 Netopind, mln m2 1,2 Strateegia eesmärgi täitmiseks vajalik keskmine aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala 1,0 0,8 0,6 0,4 0,2 0,0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 29. Sisekliima tagamisega mitteeluhoonete rekonstrueerimise kasutusload ja kasutusteatised netopindala alusel. Keskvalitsusel on kohustus Keskvalitsuse hooned alluvad Energiatõhususe direktiivi kohustusele rekonstrueerida 3% igal aastal rekonstrueerida energiatõhususe miinimumnõudele hoonete pindalast aastas. vastavaks vähemalt 3% miinimumnõuetele mittevastavatest hoonetest, mille kasulik põrandapind on suurem kui 250 m2. Eesti on 3% rekonstrueerimise kohustust täitnud27. Aastate 2015-2018 keskmisena on miinimumnõuetele vastavaks viidud üle 4% vastava kohustusega hoonetest aastas. 3% rekonstrueerimise nõude täitmiseks tuleb aastas rekonstrueerida suurusjärgus 25 000 m2. Valdavalt viiakse nõuetele vastavaks Riigi Kinnisvara AS omandis olevat pinda. Strateegia koostamisel analüüsitud erasektori mitteeluhoonete rekonstrueerimiste alusel ei saavutata rekonstrueerimise tulemusena üldiselt energiamärgise klassi C. Peamiselt tehakse lihtsamaid ja kiiremaid energiasäästu töid, mis ei takista hoone kasutamist tööde teostamise ajal ja mille tasuvusaeg jääb suurusjärku 5…7 aastat. Terviklik rekonstrueerimine koos välispiirete soojustamisega on ärikinnisvara omaniku jaoks üldjuhul liiga pika tasuvusajaga investeering. 27 Rahandusministeerium. Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2015-2018. 37  6.6 Rekonstrueerimise maksumus Üksikelamu tervikliku Üksikelamute rekonstrueerimise maksumuste aluseks on rekonstrueerimise väikeelamute rekonstrueerimise toetusmeetme andmed. Toetuse maksumus on ~400 €/m2. taotlustest analüüsiti valimit taotlusi, mille käigus soojustati välispiirded, vahetati aknad, vahetati küttesüsteem ja paigaldati uus ventilatsioonisüsteem. Tervikliku rekonstrueerimise maksumus oli vahemikus 210…560 €/m2 (koos käibemaksuga). Keskmine tervikliku rekonstrueerimise maksumus ühe üksikelamu kohta oli 360 €/m2. Madalama maksumusega olid rekonstrueerimised, mille puhul omanik teostas rekonstrueerimistööd ise. Rekonstrueerimiste, mille puhul omanik teostas vähemalt osaliselt rekonstrueerimistööd ise, keskmine maksumus oli 297 €/m2. Ehitusettevõtte abil rekonstrueeritud üksikelamute keskmine maksumus oli 397 €/m2. Strateegias on üksikelamu tervikliku rekonstrueerimise maksumuseks arvestatud 400 €/m2. Seda eeldusel, et suurem osa üksikelamu omanikke ei vii rekonstrueerimistöid ise läbi. Keskmise suurusega üksikelamu (150 m2) rekonstrueerimise maksumus on seega ~60 000 €. 600 TERVIKLIKU REKONSTRUEERIMISE MAKSUMUS, €/M2 500 400 300 200 100 0 TERVIKLIKU REKONSTRUEERIMISE VALIMI PROJEKTID ESITATUNA MAKSUMUSE JÄRJEKORRAS Joonis 30. Üksikelamute tervikliku rekonstrueerimise maksumus netopinna ruutmeetri kohta. Korterelamute rekonstrueerimise maksumuste aluseks on Korterelamu tervikliku korterelamute rekonstrueerimise toetusmeetme andmed. 2015…2017 rekonstrueerimise toetuse otsuse saanud korterelamute keskmine tervikliku maksumus on ~300 €/m2. rekonstrueerimise maksumus on 285 €/m2 (koos käibemaksuga). Madalama maksumusega on korterelamud, kus osa energiasäästu töid on juba eelnevalt tehtud (näiteks küttesüsteem rekonstrueeritud) ja suurema netopindalaga korterelamud. Kõrgema maksumusega on väiksemate korterelamute (alla 10 korteri) ja miljööväärtuslike korterelamute rekonstrueerimine. Keskmine tervikliku rekonstrueerimise toetust taotlenud korterelamu on netopinnaga 2600 m2 (40 korterit), mis teeb ühe korterelamu tervikliku rekonstrueerimise keskmiseks maksumuseks ~800 000 €. 38  700 TERVIKLIKU REKONSTRUEERIMISE MAKUSMUS, €/M2 600 500 400 300 200 100 0 TERVIKLIKU REKONSTRUEERIMISE VALIMI PROJEKTID ESITATUNA MAKSUMUSE JÄRJEKORRAS Joonis 31. Korterelamute tervikliku rekonstrueerimise maksumus netopinna ruutmeetri kohta. Korterelamute rekonstrueerimise meetme maksumuste andmed näitavad ka rekonstrueerimiste arvu suurenemisega kaasnevat maksumuse tõusu. Maksumuse tõus on tingitud lisaks nõudluse kasvule ka korteriühistute poolt ette võetavate rekonstrueerimistööde mahu kasvust. Rekonstrueerimise kogemuse kasvamisega tuleb meetmesse ka rohkem korterelamuid, kes teevad lisaks toetuse tingimustega nõutud energiasäästutöödele ka muid hoone toimimiseks vajalikke rekonstrueerimistöid nagu elektrisüsteemi vahetus, vee- ja kanalisatsioonitorustiku vahetus, päikesepaneelide paigaldus, vanade rõdude asemele uute rõdude ehitus jne. Strateegias on korterelamute tervikliku rekonstrueerimise maksumusena arvestatud 300 €/m2. Tabel 18. Korterelamute rekonstrueerimise maksumuse muutus. Tervikliku rekonstrueerimise Rekonstrueerimise maksumus, €/m2 taotlused Keskmine Mediaan 2015 30 249 230 2016 124 264 251 2017 173 300 287 Avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise maksumuste aluseks on keskvalitsuse hoonete energiatõhususe toetusmeetme andmed. Rekonstrueerimise maksumused on vahemikus 700…2000 €/m2 (koos käibemaksuga). Kõrgema rekonstrueerimise maksumusega projektid sisaldavad lisaks olemasoleva hoone rekonstrueerimisele ka juurdeehitusi. Ilma juurdeehitusteta rekonstrueerimiste keskmine maksumus on ~1100 €/m2, millest energiasäästuga seotud tööd moodustavad ~600 €/m2. 39  Energiasäästu tööd Muud ehitustööd 2500 TERVIKLIKU REKONSTRUEERIMISE MAKSUMUS, €/M 2 2000 1500 1049 1369 726 1338 1000 346 319 146 980 500 385 908 840 737 719 748 658 491 355 354 0 TERVIKLIKU REKONSTRUEERIMISE PROJEKTID ESITATUNA MAKSUMUSE JÄRJEKORRAS Joonis 32. Avaliku sektori hoonete tervikliku rekonstrueerimise maksumus netopinna ruutmeetri kohta. Erasektori mitteeluhoonete rekonstrueerimise maksumused on leitud mitteeluhoonetes teostatud rekonstrueerimiste analüüsi alusel. Erasektori (peamiselt bürood, kaubandus ja teenindus) hoonete puhul on energiasäästu kõige kulutõhusam saavutada tehnosüsteemide uuendamisega. Turupõhiselt on seni teostatud peamiselt väiksemaid töid maksumusega 10…20 €/m2. Tabel 19. Energiatõhususe parandamise meetmed mitteeluhoonetele. Süsteem/hooneosa Minimaalne tegevus Maksimaalne tegevus Maksumus, €/m2 Hooneautomaatika Süsteemi Süsteemi ümbervahetamine/uue 2-25 uuendamine/korrigeerimine loomine Ventilatsioon Ventilatsiooniseadme vahetus Seadme ja süsteemi ümbervahetus uue 15-60 ja seadistamine seadme ja süsteemi vastu, funktsionaalsuse laiendamine, nõudluspõhine juhtimine jne. Või süsteemi rajamine kui hoone sisekliima pole enne tagatud Valgustus Luminofoortorude vahetus Kogu hoone valgustuse vahetamine 5-30 LED-torude vastu LED-valgustiteks ja nõudluspõhine juhtimine Küttesüsteem Süsteemi tasakaalustamine, Tervikliku uue süsteemi loomine ja/või 5-30 soojusallika vahetus soojusallika vahetus Jahutussüsteem Süsteemi tasakaalustamine, Tervikliku uue süsteemi loomine või 15-35 külmamasina vahetus lisamine kui hoone sisekliima pole enne tagatud Monitooring Tegeliku tarbimise mõõtmine Tegeliku tarbimise mõõtmine, 1-10 veebipõhise kuluarvestussüsteemi rajamine- seire / analüüs Külmasüsteemid Jääksoojuse kasutamine, Tervikliku uue süsteemi loomine 15-50 kaubanduses28 külmikutele uste paigaldamine Aken/klaasfassaad Päikesekaitse kile paigaldus Akende või klaasfassaadi vahetus 5-50 28 Energiatõhususe arvutusmetoodikas on külmasüsteemid protsessi energia, mida hoone energiatõhususes arvesse ei võeta, kuid kaubanduses on tegemist suure energiakasutusega süsteemiga. 40  Hoonetes, kus energiamärgise klassi C saavutamiseks piisab ainult Ärikinnisvara tervikliku rekonstrueerimise tehnosüsteemide uuendamisest, on rekonstrueerimistööde maksumus on ainult maksumus suurusjärgus 200 €/m2 (koos käibemaksuga). tehnosüsteemide Tehnosüsteemide uuendamisest piisab hoonetes, kus peamine osa uuendamisel ~200 €/m2 ja energiatarbest on elekter. Näiteks bürood ja teenindushooned, kus koos välispiirete suure osa energiatarbest moodustavad valgustus, seadmed, jahutus, uuendamisega ~600 €/m2. ventilatsioon. Hoonetes, kus suurem osa energiatarbest moodustab soojus, on energiamärgise klassi C saavutamiseks vajalik ka hoone välispiirete soojustamine ja akende vahetus. Näiteks koolid, lasteaiad, haiglad, majutusasutused. Rekonstrueerimisel ka välispiirete kaasajastamist nõudvate hoonete puhul on rekonstrueerimise maksumuseks arvestatud avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiste 2 energiasäästuga seotud tööde maksumus 600 €/m . Büroohooneid ja kaubandushooneid moodustavad erasektori mitteeluhoonete pindalast 1/3. Strateegias on erasektori mitteeluhoonete rekonstrueerimise keskmiseks maksumuseks arvestatud 0,33 x 200 + 0,67 x 600 = 450 €/m2. Hoonete lammutamise maksumused põhinevad kohalikule Kasutusest välja langenud hoonete lammutamise omavalitsuse toetusmeetmel, mille eesmärk on lammutada kasutusest maksumus on ~50 €/m2. väljalangenud elamuid ning mitte-elamuid. Lammutamise maksumus on olnud vahemikus 10-140 €/m2 (koos käibemaksuga). Netopinna ruutmeetri kohta on kõrgema lammutamise maksumusega väiksed (alla 100 m2) hooned. Keskmine lammutamise maksumus on 43 €/m2. Strateegia koostamisel on kasutatud lammutamise maksumusena suurusjärku 50 €/m2. 160 140 120 Lammutamise maksumus, €/m2 100 80 60 40 20 0 Lammutamise maksumused esitatuna maksumuse järjekorras Joonis 33. Kasutusest välja langenud hoonete lammutamise maksumus netopinna ruutmeetri kohta. 41  6.7 Rekonstrueerimisel saavutatav energiasääst Hoonete tervikliku rekonstrueerimisega on võimalik saavutada keskmiselt ~50% soojusenergia säästu. Elektrienergia kasutus võib hoonetes, kus eelnevalt ei olnud mehaanilist ventilatsioonisüsteemi (üksikelamud, korterelamud, haridushooned), rekonstrueerimisega suureneda kuna sisekliima tagamiseks vajalikud tehnosüsteemid tarbivad elektrit. Büroohoonetes ja kaubandus-, teenindushoonetes, kus ka enne rekonstrueerimist olukorras moodustab suure osa energiatarbimisest elekter, väheneb rekonstrueerimise tulemusena ka elektri kasutus. Primaarenergia kasutus väheneb keskmiselt 32%. Soojuse, elektri ja kaalutud energiaerikasutuse (mõõdetud tarbimisandmetel põhinev nn „KEK“ märgis) väärtused on toodud allpool olevas tabelis. Väärtused on antud kahe soojusallikaga: tõhus kaugküte (kaalumistegur 0,65) ja maagaas (kaalumistegur 1,0). Elektri kaalumistegur on 2,0. Teistes hooneliikidest erinev on üksikelamu, mille puhul on arvestatud rekonstrueerimise eelses olukorras ahiküttega (puitkütuste kaalumistegur on 0,65) ja peale rekonstrueerimist olukorras maasoojuspumbaga. Kuna elektritarve oluliselt suureneb, siis summaarne primaarenergia vähenemine on teistest hooneliikidest oluliselt madalam. Tabel 20. Energiakasutuse muutus. Tõhus Enne rekonstrueerimist, Peale rekonstrueerimist, Vähenemine, % kaugküte kWh/(m2a) kWh/(m2a) Soojus Elekter KEK Soojus Elekter KEK Soojus Elekter KEK Üksikelamu* 190 25 174 0 65 130 100% -160% 25% Korterelamu 170 35 181 70 38 122 59% -9% 33% Büroo 130 70 225 70 45 136 46% 36% 40% Kaubandus 80 140 332 55 85 206 31% 39% 38% Haridus 140 30 151 55 40 116 61% -33% 23% Maagaas Enne rekonstrueerimist, Peale rekonstrueerimist, Vähenemine, % kWh/(m2a) kWh/(m2a) Soojus Elekter KEK Soojus Elekter KEK Soojus Elekter KEK Üksikelamu* 190 25 174 0 65 130 100% -160% 25% Korterelamu 170 35 240 70 38 146 59% -9% 39% Büroo 130 70 270 70 45 160 46% 36% 41% Kaubandus 80 140 360 55 85 225 31% 39% 38% Haridus 140 30 200 55 40 135 61% -33% 33% *üksikelamu puhul on arvestatud ahiküttelt soojuspumbale üleminekuga Strateegia skoopi kuuluva hoonefondi tervikliku rekonstrueerimisega Energia lõpptarbimise vähenemise potentsiaal on võimalik saavutada lõppenergia tarbimise vähenemine kuni 6,9 TWh on ~60%. (59%). Soojusenergia tarbimist on võimalik vähendada kuni 6,4 TWh (70%) ja elektrienergia tarbimist kuni 0,5 TWh (20%). Elektrienergia kasutus muutub soojusenergiaga võrreldes oluliselt vähem kuna hoonetes, kus eelnevalt ei olnud nõuetele vastav sisekliima tagatud, tuleb paigaldada sisekliima tagamiseks vajalikud tehnosüsteemid, mille tulemusena elektritarve vähesel määral suureneb. Strateegias käsitletud hoonete energia lõpptarbimine väheneb lisaks rekonstrueerimisele ka hoonete kasutusest väljalangevuse tõttu. 2020. 42  aasta seisuga on kasutusel olevaid hooneid kokku 76 mln m2. Terviklikult rekonstrueerimata hooneid on 70 mln m2. Arvestades prognoositavat väljalangevust (~20% pindalast), vajab aastaks 2050 rekonstrueerimist 54 mln m2. Tabel 21. Energia lõpptarbimise muutus. Lõpptarbimine Lõpptarbimine 2020, TWh/a Lõpptarbimine 2050, TWh/a Vähenemine, % Soojus Elekter KOKKU Soojus Elekter KOKKU Soojus Elekter KOKKU Üksikelamu* 2,9 0,4 3,2 0,5 0,6 1,1 82% -49% 67% Korterelamu 3,1 0,6 3,8 1,0 0,5 1,6 68% 15% 59% Büroo 0,4 0,2 0,7 0,2 0,1 0,3 58% 49% 55% Kaubandus 0,3 0,4 0,7 0,1 0,2 0,4 45% 51% 49% Haridus 0,4 0,1 0,5 0,1 0,1 0,2 66% -15% 52% Muud hooned 1,9 0,9 2,8 0,7 0,6 1,3 64% 34% 55% 9,0 2,7 11,7 2,7 2,1 4,8 70% 20% 59% *üksikelamu puhul on arvestatud, et 50% üksikelamutest paigaldab kütteallikaks soojuspumba ja 50% katla Strateegias käsitletud hoonete 2020. aasta CO2 heited on kokku 4,4 mln CO2 heidete vähenemise potentsiaal on ~90%. tCO2/a. Arvestades strateegias toodud rekonstrueerimise mahtude ja prognoositud elektri ja kaugkütte CO2 eriheite vähenemisega kuni aastani 2050, on olemasolevate hoonete rekonstrueerimise CO2 heite vähenemise potentsiaal 3,9 mln tCO2/a, mis moodustab 89% praegusest CO2 heitest. Aasta 2020 olukorra energiakandjate eriheite tegurid põhinevad uuringul Energiakandjate kaalumistegurid29. Elektril on eriheite tegur 1,15 tCO2/MWh ja soojusel 0,15 tCO2/MWh. Perioodi 2020..2050 eriheite tegurid põhinevad uuringul Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsis30. Aastate 2020…2030 keskmised eriheite tegurid elektrile on 0,83 tCO2/MWh ja soojusele 0,12 tCO2/MWh. Aastate 2030…2040 keskmised eriheite tegurid elektrile on 0,31 tCO2/MWh ja soojusele 0,09 tCO2/MWh. Aastate 2040…2050 keskmised eriheite tegurid elektrile on 0,16 tCO2/MWh ja soojusele 0,05 tCO2/MWh. Tabel 22. CO2 heite muutus. CO2 heited CO2 heited 2020, t/a CO2 heited 2050, t/a Vähenemine, % Soojus Elekter KOKKU Soojus Elekter KOKKU Soojus Elekter KOKKU Üksikelamu* 429 000 432 000 860 000 25 000 90 000 120 000 94% 79% 86% Korterelamu 467 000 737 000 1 200 000 50 000 88 000 140 000 89% 88% 88% Büroo 66 000 270 000 340 000 9 000 19 000 30 000 86% 93% 91% Kaubandus 38 000 515 000 550 000 7 000 35 000 40 000 82% 93% 93% Haridus 62 000 102 000 160 000 7 000 16 000 20 000 89% 84% 88% Muud hooned 288 000 1 030 000 1 320 000 34 000 94 000 130 000 88% 91% 90% 1 350 000 3 086 000 4 430 000 132 000 342 000 480 000 90% 89% 89% *üksikelamu puhul on arvestatud, et 50% üksikelamutest paigaldab kütteallikaks soojuspumba ja 50% katla Hoonefondi energia lõpptarbimise ja CO2 heite vähenemise analüüs ei sisalda peale aastat 2000 ehitatud hoonefondi ja uusehitust perioodil 2020…2050. 29 Tallinna Tehnikaülikool. Energiakandjate kaalumistegurid. 2017 30 SEI Tallinn. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. 2019. https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/ 43  6.8 Senise rekonstrueerimistegevuse järeldused Üksikelamute rekonstrueerimine sõltub peamiselt omaniku soovist rekonstrueerimistööd ette võtta ja investeeringute teostamise võimekusest. Terviklike rekonstrueerimiste korraga läbiviimiseks ei ole paljudel üksikelamute omanikel rahalist võimekust. Keskmise suurusega üksikelamu (~160 m2) tervikliku rekonstrueerimise maksumus on ~60 000 €. Sissetulekud ei võimalda paljudel üksikelamute omanikel teha korraga suuremaid investeeringuid ja rekonstrueerimist viiakse läbi üksikute tööde kaupa. Korterelamute terviklikku rekonstrueerimist on Eestis teostatud juba 10 aastat. Rahastamissüsteem, tehnilised lahendused ja korteriühistute poolne rekonstrueerimise huvi on olemas. Senised kitsaskohad on olnud toetusmeetmete ebastabiilne rahastus ja toetuse ebaühtlane regionaalne jagunemine. Keskustest väljaspool asuvad korterelamud vajavad rohkem tuge nii finantseerimise, kui ka nõustamise osas. Madala kinnisvara väärtusega piirkondades ei aita alati ka 50% toetus, kuna korteriühistud ei pruugi pangast terviklikuks rekonstrueerimiseks vajalikku summa ulatuses laenu saada. Eluhoonete rekonstrueerimisel on kõige olulisem omaniku poolne soov. Statistikaameti uuringus31 leibkondade energiatarbimise kohta toodi välja, et küsitletud leibkondadest 38,1% pole oma eluruumide soojapidavust parandanud. Ligi poolte jaoks (46,4%) on põhjus rahanappus. 17,1% leibkondi hindas olemasolevat soojustust piisavaks ja 14,6% elas uutes hiljuti ehitatud hoonetes, mis soojustamist ei vajanud. 58% leibkondadest, kus soojapidavust polnud parandatud, ei kavandanud ka tulevikus eluruume soojustada. Keskvalitsuse hooned alluvad Energiatõhususe direktiivist tulenevale 3% põrandapinna rekonstrueerimise kohustusele aastas. Eesti on seda kohustust täitnud. Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne tõi kitsaskohana välja, et keskvalitsuse hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viimine ei ole seni olnud planeeritud ega juhitud tegevus, kuna puudub pikaajaline investeeringute kava. Kohalike omavalitsuste hoonete seisukorda analüüsinud Riigikontrolli raport32 tõi peamiste puudustena välja rekonstrueerimiseks ettenähtud toetussummade liiga väikese mahu ja toetuste killustatuse. Kolmandik toetust saanud hoonetest on endiselt kehvas seisukorras kuna väikesed toetussummad võimaldasid hoonet ainult osaliselt rekonstrueerida. Erasektori mitteeluhoonete kinnisvara omanike seas läbiviidud intervjuude alusel ei soosi praegune ärikinnisvara turu toimise loogika terviklike rekonstrueerimiste läbiviimist. Üürnik katab hoone haldamise kulud ja energiakulud moodustavad kogukuludest väikese osa. Teadlikku üürnikku huvitab rohkem hea sisekliima, kui hoone energiatõhusus. Rekonstrueerimistööde algatuse põhjuseks on enamasti hoone 31 Statistikaamet. Leibkondade energiatarbimise uuring. 2012 32 Riigikontroll. Euroopa Liidu ja muude taristutoetuste kasutamise probleemid kohalikes omavalitsustes. 2017 44 kasutusotstarbe muutus, omaniku vahetus , üürniku vahetus vms tegevus, kuid üldiselt mitte kõrge energiakulu. Energiakulu on üldiselt üürniku kanda. Seega kinnisvara omanikul puudub otsene motivatsioon energiatõhususe parandamiseks. Kaudset tulu ja suuremat pilti ei soovita ja ei osata veel vaadata. Samas on ärikinnisvara omanike seas teadlikkus olemas, et hoonefond vananeb ning turul püsimiseks on kinnisvaraomanik sunnitud oma hoonet uuendama. Tööde planeerimisel on peamine küsimus, et millises mahus rekonstrueerimistöid ette võtta. Suuremad tööd tasuvusajaga üle 20 aasta ei ole omanikule atraktiivsed. Ärikinnisvara omanike poolne ootus on, et investeeringu tasuvusaeg võiks olla alla 10 aasta. Teise suurema probleemina tõid erasektori mitteeluhoonete kinnisvara omanikud välja energiatõhususe regulatsiooni pidevad muudatused. Iga viie aasta tagant uuenevad nõuded ja muutused arvutusmetoodikas (näiteks kaalumistegurite muutused) raskendavad pikema vaate koostamist. Ei ole teada, millised on hoonete energiatõhususe nõuded tulevikus. Kinnisvara omanikud sooviksid vähemalt 10 aastat ette teada, milliseid muudatusi on hoonete energiatõhususe regulatsioonis oodata ja millal uued nõuded rakenduvad. Lisaks ei muuda energiaarvutuse metoodikast tingitud muudatused (näiteks kaalumistegurite muutused) hoone tegelikku energiakasutust ja kinnisvara omaniku energiakasutusega seotud kulusid. 45  7 Mahud 7.1 Rekonstrueerimise vajadus aastani 2050 Arvestades hetkel kasutuses olevat eluhoonete hulka, seni teostatud rekonstrueerimiste mahtu ja prognoositavat elamute kasutusest väljalangemist tuleks aastaks 2050 terviklikult rekonstrueerida 105 000 üksikelamut kogupindalaga 14 mln m2 ja 14 000 korterelamut kogupindalaga 18 mln m2. Tervikliku rekonstrueerimisena käsitletakse rekonstrueerimist, mille tulemusena saavutatakse vähemalt energiamärgise klass C. Tabel 23. Eluhoonete rekonstrueerimise maht aastaks 2050. Olemasolevad Rekonstrueerimistööd Kasutusest välja Rekonstrueerimist teostanud langemine vajavad Arv Pindala, m2 Arv Pindala, m2 Arv Pindala, m2 Arv Pindala, m2 Üksikelamud 155 000 19 998 000 10 000 1 500 000 40 000 4 800 000 105 000 14 000 000 Korterelamud 22 600 28 378 000 3000 5 000 000 5300 5 000 000 14 000 18 000 000 Mitteeluhoonete sektoris on rekonstrueerimist vajavat hoonete pindala keskvalitsuse omandis 0,9 mln m2, kohaliku omavalitsuse omandis 4 mln m2 ja erasektoris 17 mln m2. Kokku vajaks rekonstrueerimist 22 mln m2 mitteeluhooneid. Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe inventuuri33 alusel vajas 2017. aasta seisuga energiatõhususe miinimumnõuetega vastavusse viimist 812 000 m2. Strateegias on toodud energiatõhususe inventuuris toodud pindalast suurem keskvalitsuse hoonete pindala kuna strateegiasse on kaasatud ka hooned, mida keskvalitsuse hoonete energiatõhususe inventuur ei hõlma (näiteks riigi kinnisvararegistrisse kantud Riigimetsa Majandamise Keskuse hooned). Tabel 24. Mitteeluhoonete rekonstrueerimise vajadus aastaks 2050. Keskvalitsus Kohalik Erasektor Kokku omavalitsus Pindala, m2 Pindala, m2 Pindala, m2 Pindala, m2 BÜROO 271 000 279 000 2 760 000 3 310 000 MAJUTUS 74 000 207 000 520 000 801 000 KAUBANDUS, TEENINDUS 69 000 712 000 2 440 000 3 221 000 HARIDUS, TEADUS 243 000 2 212 000 690 000 3 145 000 TERVISHOID 12 000 205 000 590 000 807 000 LAOD 19 000 3 060 000 3 079 000 TÖÖSTUS 7 000 6 880 000 6 887 000 ERIHOONED 164 000 150 000 314 000 MUUD 427 000 0 427 000 860 000 4 000 000 17 100 000 22 000 000 Üksikelamute (14 mln m2), korterelamute (18 mln m2) ja mitteeluhoonete (22 mln m2) peale kokku vajaks aastaks 2050 rekonstrueerimist 54 mln m2 hooneid. Tervikliku rekonstrueerimisega on koheselt võimalik alustada hoonete sektorites, kus toimivad tervikliku rekonstrueerimise protsessid on juba olemas: keskvalitsuse hooned, kohaliku omavalituse hooned ja korterelamud. Ajaliselt hilisemaks jäävad tõenäoliselt hoonete sektorid, kus tervikliku 33 Rahandusministeerium. Energiatõhususe inventuuri aruanne. 2017 https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigi-kinnisvararegister/portfelli- ulevaade/energiatohususe-inventuur 46  rekonstrueerimise turg alles vajab ülesehitamist: erasektori mitteeluhooned ja üksikelamud. Ka nende hoonete tervikliku rekonstrueerimise jaoks vajalike protsesside ülesehitusega tuleb koheselt alustada, kuid kuna lahenduste ja protsesside juurutamine võtab aega, võib eeldada, et suurem rekonstrueerimise aktiivsus jääks aastatesse 2035…2045. Üksikelamud Korterelamud Erasektori mitteeluhooned KOV hooned Keskvalitsuse hooned 1 000 000 AASTAS TERVIKLIKULT REKONSTRUEERITAV PINDALA, M 2 900 000 800 000 700 000 600 000 500 000 400 000 300 000 200 000 100 000 0 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 Joonis 34. Rekonstrueerimise vajadus hoonete sektorite kaupa. Erinevate hoonete sektorite aastaste mahtude kogusummas tuleks aastatel 2035…2040 aastas terviklikult rekonstrueerida ~2,3 mln m2, mis oleks võrreldes praeguste mahtudega ~5 kordne mahu tõus. Keskvalitsuse hooned KOV hooned Üksikelamud Korterelamud Erasektori mitteeluhooned 2 500 000 AASTAS TERVIKLIKULT REKONSTRUEERITAV PINDALA, M 2 2 000 000 1 500 000 1 000 000 500 000 0 2 020 2 025 2 030 2 035 2 040 2 045 2 050 Joonis 35. Kumulatiivne aastane rekonstrueerimise vajadus. Rekonstrueerimise mahtude jaotamisel on aasta 2020 seisuks arvestatud seni teostatud rekonstrueerimiste keskmised aastamahud. 47  Arvutuste koostamisel on arvestatud maksimaalse programmiga ehk siis kogu olemasolev hoonefond rekonstrueeritakse aastaks 2050. Aastaks 2030 oleks rekonstrueeritud 22%, aastaks 2040 64% ja aastaks 2050 100% rekonstrueerimata hoonete pindalast. Praktikas võib eeldada, et eraomandis olevates hoonetest (üksikelamud, korterelamud, erasektori mitteeluhooned) jääb suurusjärgus 20% rekonstrueerimata kuna hoone omanik ei soovi hoonet rekonstrueerida. Tabel 25. Strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude pindala jaotus aastani 2050. Rekonstrueeritav pindala, m2 2020-2025 2026-2030 2031-2035 2036-2040 2041-2045 2046-2050 KOKKU Üksikelamud 400 000 950 000 1 900 000 3 100 000 3 900 000 3 800 000 14 000 000 Korterelamud 2 280 000 3 200 000 4 000 000 3 900 000 3 000 000 1 800 000 18 000 000 Erasektori 840 000 1 800 000 3 200 000 4 200 000 4 100 000 2 900 000 17 000 000 mitteeluhooned KOV hooned 680 000 1 400 000 1 300 000 480 000 70 000 0 4 000 000 Keskvalitsuse hooned 200 000 240 000 230 000 150 000 70 000 20 000 900 000 4 400 000 7 600 000 10 600 000 11 800 000 11 100 000 8 500 000 53 900 000 7.2 Rahastuse vajadus Hoonete rekonstrueerimise maksumusel on arvestatud 2020 aasta Kogu hoonefondi tervikliku rekonstrueerimise maksumuste ja eelnevas peatükis toodud tervikliku aastaste rekonstrueerimiste pindaladega. Avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise rekonstrueerimise maksumuse juures on arvestatud tervikliku maksumus on ~ 24 mld €. rekonstrueerimise kogumaksumusega 1100 €/m2. Energiasäästuga seotud tööde maksumus on sellest ~600 €/m2. Rekonstrueerimise rahastuse aastane vajadus tõuseb 5 korda praeguselt ~200 mln eurolt aastas ~1 mld euroni aastas. 2020. aasta rekonstrueerimiste maksumuste alusel oleks rekonstrueerimist vajavate hoonete tervikliku rekonstrueerimise kogumaksumus ~24 mld €. Lähiaastail kasutatakse pikaajalise rekonstrueerimise strateegia meetmete elluviimiseks nii riigi maksutulu, EL 2014-2020 eelarveraamistiku vahendeid (eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ning vähemal määral ka Horisont 2020 vahendeid) kui ka EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistulu (kooskõlas, direktiivi 2003/87/EÜ117 artiklis 10 (3) nimetatud eesmärkidega, atmosfääriõhu kaitse seaduse paragrahv 161 lõige neljaga ning riigi eelarvestrateegiaga). Konkreetsem meetmete jaotus, ajakava ja elluviimiseks kavandatavad riigieelarve vahendid otsustatakse muuhulgas keskpika riigi eelarvestrateegia koostamisel. Tabel 26. Strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude maksumuste jaotus aastani 2050. Rekonstrueerimise maksumus, mln € Maksumus, €/m2 2020-25 2026-30 2031-35 2036-40 2041-45 2046-50 KOKKU Üksikelamud 400 161 381 776 1 236 1 541 1 504 5 600 Korterelamud 300 683 953 1 189 1 160 886 530 5 400 Erasektori 450 379 811 1 437 1 884 1 828 1 312 7 650 mitteeluhooned KOV hooned 1100 749 1 593 1 453 526 75 4 4 400 Keskvalitsuse hooned 1100 218 260 250 165 74 23 990 2 189 3 998 5 104 4 971 4 405 3 373 24 040 48  REKONSTRUEERIMISE AASTANE MAKSUMUS, MLN € 1 200 1 000 1 033 941 960 800 814 600 573 550 400 200 227 0 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 Joonis 36. Hoonete tervikliku rekonstrueerimise aastane rahastuse vajadus. Tervikliku rekonstrueerimise võimaliku toetusena on arvestatud praeguste toetusmeetme toetuste osakaaludega. Rekonstrueerimiste teostamisel toetuste abil oleks aastane toetuse vajadus kuni 400 mln €. Kokku oleks toetuse vajadus ~10 mld €. Lõplikud otsused strateegia elluviimiseks vajalikke toetuste finantseerimise kohta tehakse riigieelarvestrateegia koostamise protsessis. Tabel 27. Strateegias esitatud rekonstrueerimiste mahtude toetuse vajadus aastani 2050. Toetuse vajadus, mln € Toetus, % 2020-25 2026-30 2031-35 2036-40 2041-45 2046-50 KOKKU Üksikelamud 30 48 114 233 371 462 451 1 680 Korterelamud 40 273 381 475 464 354 212 2 160 Erasektori 40 152 324 575 753 731 525 3 060 mitteeluhooned KOV hooned 50 374 797 726 263 37 2 2 200 Keskvalitsuse hooned 50 109 130 125 82 37 12 495 956 1 747 2 134 1 934 1 623 1 202 9 595 450 400 420 407 350 363 300 TOETUS AASTAS, MLN € 295 250 242 200 201 150 100 98 50 0 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 Joonis 37. Hoonete tervikliku rekonstrueerimise aastane toetus. 49  8.1 Eluhoonete uusehituse maht 8 Uusehitus Uute eluhoonete ehitamine on olnud tõusva trendiga. Viimase viie Aastas võetakse aasta keskmisena on ehitusluba väljastatud 1600-le ja kasutusluba keskmiselt kasutusele 1200-le üksikelamule aastas. Aasta keskmine kasutuslubadega uute 1200 uut üksikelamut. üksikelamute netopindala on 200 000 m2, mis moodustab 1% enne 2000. aastat kasutusele võetud üksikelamute pindalast. Ehitusload Kasutusload 2 500 2 000 1 908 1 745 1 606 1 500 1 436 1 386 1 329 1 277 1 228 1 168 1 068 950 960 1 000 766 808 788 632 500 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 38. Uute üksikelamute ehitus- ja kasutusload. 53% kasutusele võetud uutest üksikelamutest asuvad Harjumaal, kuid Uusi üksikelamuid ehitatakse üle Eesti. uusi kasutusloa saanud üksikelamuid on igas maakonnas. Joonis 39. Alates aastast 2011 kasutusloa saanud üksikelamute jagunemine maakonniti. 50  Viimase viie aasta keskmisena on ehitusluba väljastatud 180-le ja Aastas võetakse keskmiselt kasutusele 125 kasutusluba 125-le korterelamule aastas. Aasta keskmine uut korterelamut. kasutuslubadega uute korterelamute netopindala on 1,2 mln m2, mis moodustab 0,4% enne 2000. aastat kasutusele võetud korterelamute pindalast. Ehitusload Kasutusload 250 201 200 185 172 163 153 150 125 121 102 96 100 89 75 88 63 65 52 50 42 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 40. Uute korterelamute ehitus- ja kasutusload. Uusi korterelamuid ehitatakse peamiselt kolme piirkonda: Harju-, Uusi korterelamuid ehitatakse peamiselt Tartu- ja Pärnumaa. 70% kasutusele võetud uutest korterelamutest Harjumaale ja Tartumaale. asuvad Harjumaal (52% Tallinnas) ja 23% Tartumaal. Kuues maakonnas ei ole viimase 9 aasta jooksul ühtegi uut korterelamut kasutusele võetud. Joonis 41. Alates aastast 2011 kasutusloa saanud korterelamute jagunemine maakonniti. 51  9 Rekonstrueerimise 9.1 Rekonstrueerimistööde osakaal ehitussektoris mõjud Statistikaameti andmete alusel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2018. aastal Eestis ja välisriikides kokku 3 mld euro eest, millest 1,9 mld moodustas hoonete ehitus ja 1,1 mld rajatiste ehitus. Ehitustegevuse rahalised mahud on viimastel aastatel oluliselt tõusnud, aga sektoris hõivatute arv on jäänud suurusjärku 60 000 töölist. Ehitussektoris kasutatav teistest riikidest pärit renditööjõud ei kajastu kogu ulatuses ametlikus statistikas. Lisaks renditööjõule võib eeldada ka tootlikkuse tõusu suurematest projektidest tingitud mastaabisäästust. Hõivatute arv (töötajat) Ehitustegevus, mld € 70 000 3,5 60 000 3,0 50 000 2,5 Ehitustegevus, miljard € Hõivatute arv 40 000 2,0 30 000 1,5 20 000 1,0 10 000 0,5 0 0,0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 42. Ehitustegevus ja ehitussektoris hõivatud töötajate arv. Ehitustegevus kulgeb inertselt üldises majandusfoonis ehk kui majanduses üldiselt läheb hästi, siis ka ehitatakse rohkem, kui kehvemini, siis vähem. Kui 2010 oli ehituse madalseis ja 2019 aasta pigem kõrgaeg, siis keskmise tasemena võiks arvestada aasta 2015 hoonete ehituse mahtu 1,3 mld €. Tervikliku rekonstrueerimise osakaal sellest on hinnanguliselt suurusjärgus 200 mln €. Eeldusel, et 1 mln € investeeringu kohta luuakse 17 töökohta34 on tervikliku rekonstrueerimisega hõivatud töötajate arv ~3400. Kõikide rekonstrueerimata hoonete terviklik rekonstrueerimine nõuaks investeeringut kuni miljard eurot aastas, mis eeldaks tervikliku rekonstrueerimisega hõivatud töötajate arvu ~17 000. Tervikliku rekonstrueerimisega hõivatute lisanduvad töötajad ei oleks kõik ehitussektorisse juurde vajatavad töötajad. Seni osalise rekonstrueerimisega ja uusehitusega hõivatud töötajad tegeleksid edaspidi ka tervikliku rekonstrueerimise projektidega. Töötajate vajadust saab kompenseerida ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud tööviljakuse tõusuga. 34 Pikas, E.; Kurnitski, J.; Liias, R.; Thalfeldt, M. (2015). Quantification of economic benefits of renovation of apartment buildings as a basis for cost optimal 2030 energy efficiency strategies. 52  9.2 Hoonete rekonstrueerimisega kaasnevad mõjud Hoonete rekonstrueerimine on regionaalne ja sotsiaalne ning elukeskkonda pikaajaliselt kujundav meede. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb arvestada lisaks otsesele hoonete energiakasutuse vähenemisele ka muid olulisi tegureid. Energiaostuvõimetus ei ole hetkel Eestis laialdane probleem. European Energy Poverty Observatory andmete35 alusel oli eluruumide kütmisega probleem 2,9% majapidamistest ja võlgnevusi energiaarvete tasumisel on 6,3% majapidamistest. Olemasoleva hoonefondi täielikku rekonstrueerimist planeerides tuleb silmas pidada, et mingi osa leibkondi ei ole suutelised rekonstrueerimist läbi viima. Hoonete rekonstrueerimine nõuab ka toetusmeetmete olemasolul omaniku rahalist panust ja madalama sissetulekuga leibkonnad ei ole selleks võimelised. Majanduslikult ebakindlas olukorras olevad leibkonnad vajavad energiasäästu meetmetes osalemiseks täiendavaid toetusi. Ligipääsetavuse tagamine on hetkel hoonetes väga erinevalt lahendatud. Hoonete kasutajad muutvad ja seetõttu tuleb rekonstrueerimisel arvestada, et hoone oleks kasutatav kõikidele elanikkonna gruppidele (vanemad lapsevankritega, lapsed, eakad, puudega inimesed). Kõikidele inimestele ligipääsetava avaliku ruumi ja hoonete tagamiseks ning ligipääsetavuse alase teadlikkuse suurendamiseks on Riigikantselei juures tööd alustanud ligipääsetavuse rakkerühm36. Kahanevate linnade puhul tuleb arvestada asustuse ja taristu arengu põhimõtetega üldplaneeringus ning linnakeskuste tihendamise vajadusega. 2019. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö37 toob välja, et kahanevad omavalitsused peavad keskenduma eelkõige oma elanike elukvaliteedile ja linnaruumi atraktiivsus on selle eesmärgi saavutamiseks oluline. Mahajäetud ja alakasutatud hooned mõjutavad inimeste elu nende naabruskonnas, kuna neil on tugev negatiivne sümboolne väärtus. Seega kahanevates linnades tuleks rekonstrueerida hooneid eelkõige (üldplaneeringuga piiritletud) kesklinna piirkonnas ning üldplaneeringuga kavandatud jätkusuutlikel elamualadel. Hea avaliku ruumi kujundamisel on hoonete rekonstrueerimisel oluline osa. Ilma tervikut arvestamata igale hoonele eraldi lähenedes kujuneb samas piirkonnas asuvate rekonstrueeritud hoonete arhitektuurne lõpptulemus nn „lapitekiks“. Piirkondliku arhitektuurse terviku tagamiseks ja hea avaliku ruumi arendamiseks on vajalikud kohaliku omavalitsuse üldplaneeringud ja eri piirkondade hoonete rekonstrueerimiseks antud arhitektuursed suunised. 35 Bouzarovski, S. & Thomson, H. (2019) Transforming Energy Poverty Policies in the European Union: Second Annual Report of the European Union Energy Poverty Observatory. 36 Ligipääsetavuse rakkerühm https://www.riigikantselei.ee/et/ligipaasetavuse-rakkeruhm 37 Jiří Tintěra, 2019. Urban Regeneration Strategies for Shrinking Post-Soviet European Communities: A Case Study of Valga, Estonia. 53  Lokaalse taastuvenergia laialdasem kasutuselevõtt koos hoonete rekonstrueerimisega. Tiheasutuses on sobivaim tehniline lahenduses päikesepaneelide paigaldus elektri tootmiseks. Eelnevalt ilma ventilatsioonisüsteemideta hoonetes, kuhu rekonstrueerimise käigus paigaldatakse mehaanilised soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid, rekonstrueerimise tulemusena elektritarve suureneb. Lisanduv ventilatsioonisüsteemide elektritarve on võimalik kompenseerida päikesepaneelidega kohapealse elektritootmisega. Ka näiteks üksikelamutes, kus rekonstrueerimise tulemusena asendatakse senine ahiküte soojuspumbaga, hoone CO2 heitkogused rekonstrueerimise tulemusena suurenevad kuna senine heitevaba puitkütus asendatakse suure eriheitega elektriga. Osaliselt on võimalik lisanduvad elektrikasutust kompenseerida päikesepaneelide paigaldusega. Hoonete ohutuse tagamiseks võimaldab rekonstrueerimine viia hooned vastavusse tänapäevaste ohutusnõuetega. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb pöörata tähelepanu ka ehitise tuleohutusele (tuletõkkeuksed, tehnosüsteemide läbiviigud, gaasiseadmete ohutus, paigaldatavate ventilatsioonisüsteemide seiskumine tulekahju olukorras jne). Toetusmeetmetes peaksid kindlasti abikõlblikud olema hoone ohutuse tagamiseks vajalikud tööd. Näiteks tuletõkkeuste paigaldus, korterites asuvate ruumiõhust sõltuvate gaasiveesoojendite asendamine tsentraalse sooja vee süsteemiga, tuletohutuse tagamiseks vajalik automaatika. Regionaalse tasakaalu tagamiseks tuleb riiklike rekonstrueerimist toetavate meetmete puhul anda eelis Tallinna regioonist väljaspool asuvatele piirkondadele. Toetusmeetmete ühetaolisel turutingimustel jaotusel koonduvad toetused võimekamatesse piirkondadesse, mis võimendab veelgi piirkondade erinevat arengut. Arenguseire Keskuse poolt koostatud Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid38 toovad välja, et regionaalse majanduse toimimiseks peavad piirkondades toimuma muutused ka elukeskkonnas – elamufondi rekonstrueerimine ja uuendamine ning kvaliteetsete kontoripindade kättesaadavus. Lisaks toetusmeetmetes pealinna välistele regioonidele eelise andmisele tuleks rakendada täiendavaid meetmeid nagu näiteks eluaseme soetamise ja rekonstrueerimise laenude riigipoolne garanteerimine väljaspool suuremaid linnu ja kohaliku omavalitsuse tasandi suurem kaasamine hoonete rekonstrueerimist toetavates meetmetes. 38 Arenguseire Keskus (2019). Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid 2035. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Eesti-regionaalse-majanduse-stsenaariumid- 2035.pdf 54 10 Meetmed 10.1 Finantseerimise meetmed Finantseerimise meetmete all käsitletakse laenu, käendust ja toetust. . Üksikelamute rekonstrueerimise soodustamiseks on vaja tegeleda madalast kinnisvara väärtusest tingitud turutõrkega. Rekonstrueerimise finantseerimiseks laenu abil peaks madalama kinnisvara väärtusega piirkondades olema võimalik kasutada riiklikku laenulepingu tähtajani kehtivat laenukäendust, mis võimaldaks pangal väljastada laenu sõltumatult tagatisvara väärtusest ning riikliku käenduse tagatisel. Üksikelamute rekonstrueerimise aktiivsuse tõstmiseks tuleb jätkata üksikelamute toetusmeetmega eesmärgiga vähendada madalast finantseerimisvõimekusest tingitud turutõrget ja suunata rekonstrueerimisel kasutatavaid tehnilisi lahendusi. Toetusmeetme toetusmäärad tuleks diferentseerida vastavalt planeeritava rekonstrueerimise terviklikkusele. Suurem toetuse määr terviklikuks rekonstrueerimiseks ja väiksem toetuse määr üksikutele töödele. Korterelamute rekonstrueerimise meetmed peavad olema piirkondade kaupa erineva suunitlusega. Terviklik rekonstrueerimine peab olema suunatud esmajärjekorras toimepiirkondade keskustesse ja piirkondlikesse keskustesse. Linna lähivööndis ja äärealadel asuvate korterelamute meetmed sõltuksid konkreetse korteriühistu võimekusest. Kas laenu ja toetuse abil välispiirete või tehnosüsteemide terviklikum rekonstrueerimine või rekonstrueerimine üksikute tööde kaupa. Keerulisemas olukorras olevate korterelamute (väga madal kinnisvara väärtus, osaliselt korterid tühjaks jäänud, korteriühistu madal võimekus rekonstrueerimisprotsesse läbi viia) puhul tuleks võimaldada ka rekonstrueerida üksikute tööde kaupa eesmärgiga tagada hoonete ohutu kasutamine (näiteks vananenud elektri- või küttesüsteemi vahetus) või hoone säilimine (näiteks lekkiva katuse vahetus). Väljaspool keskusi asuvad korteriühistud võivad rekonstrueerimistööde läbiviimiseks vajada ka riiklikult rahastatud laenumeedet. Laenu saaksid taotleda need korteriühistud, kellele kommertspangad ei ole valmis vajalikus mahus rekonstrueerimislaene väljastama. Erasektori omanduses oleva ärikinnisvara rekonstrueerimise motiveerimiseks on üks võimalus hoone energiakasutusest tingitud CO2 heite põhine rekonstrueerimistoetus. Toetus baseerub rekonstrueerimise tagajärjel saavutatud energiasäästu ja sellest lähtuvalt CO2 kokkuhoiul. Investeeringute toetamisel arvestatakse ka, et paigaldatavates seadmetes (külmamasinad, soojuspumbad) kasutatavad külmaained oleksid võimalikult väikese CO2 ekvivalendiga. Toetuse maksimaalne summa saab olla kuni 50 % koguinvesteeringu maksumusest. Meetme põhimõte on, et investeering peab andma võimalikult suure CO2 heite vähenemise. Mida efektiivsemad on meetmed, seda suurem on toetus. 30% CO2 heite vähenemise saavutamisel on toetus väiksem, kui 50% CO2 heite vähenemisel. 55  Toetuse aluseks on hoone kohta tehtud energiaaudit, kus on toodud järgnev info: • energiakulu vähendamiseks vajalike meetmete loetelu koos detailse teostuse kirjeldusega; • finantsplaan, kus on arvestatud kõikide võimalike kaasnevate kulutustega; • hoone energiakulu muutus meetmete lõikes ja hilisem summaarne energiakulu; • vähenevad CO2 heited; • energiakasutuse muutuse seireplaan ja tõendamismetoodika. Kinnisvaraomanike jaoks peaks koguinvesteeringu tasuvus olema alla 30 aasta (tehnosüsteemide eluaeg), kuid suur osa turust kaalub renoveerimist alles siis, kui tasuvusaeg jääb alla 10 aasta. Lisaks tasuvusjale tuleb arvestada ka hoone suurust. Antud meetmes sõltuks toetuse osakaal (näiteks 30%, 40% või 50%) lisaks vähenevale CO2 heite kogusele ka hoone suurusest. Mida väiksem on hoone, seda kallim on rekonstrueerimine m2 kohta. Energiasäästu tööd tuleks ellu viia terviklikult ja osa toetust (näiteks 15%) makstakse välja peale aastast seireperioodi, kui on tõendatud, et eesmärgiks seatud energiasääst on saavutatud. CO2 heite kokkuhoiu põhise toetusmeetme arvutusnäide on toodud Lisas 11.1. Avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise toetusmeetmed on üles ehitatud mitte kindlale toetuse osakaalule, vaid rekonstrueerimisel teostavate energiasäästuga seotud tööde toetamisele. Avaliku sektori hoonete terviklikult rekonstrueeritud hoonete eelarvete analüüs näitas, et suurusjärgus 50% rekonstrueerimise maksumusest on seotud energiasäästu töödega. Ülejäänud tööd on seotud hoone funktsionaalsuse muutusega, ruumiplaneeringute muudatustega, siseviimistlusega jne. Avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiseks on sisse töötatud protsessid olemas. Rahastuse olemasolul saab avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise mahtu kiiresti tõsta. Kohaliku omavalitsuse hoonete rekonstrueerimiste meetmete mahtude kiire tõusu puhul võib takistuseks saada omavalitsuse laenuvõimekus. Vähem võimekatel omavalitsustel on lubatud laenu võtta kuni 60% põhitegevuse tuludest. Võimekatel omavalitsustel on lubatud laenu võtta kuni 100% põhitegevuse tuludest. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2018. aastal omavalitsuste keskmine netovõlakoormus 28%39. Seega paljudel omavalitsustel oleks toetavate meetmete olemasolul finantsvõimekust kohalikule omavalitsusele kuuluvate hoonete tervikliku rekonstrueerimise mahtu tõsta. 39 Rahandusministeerium. 2019. https://blogi.fin.ee/2019/07/kohalike-omavalitsuste-finantstervis-on-hea/ 56 10.2 Uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt Rekonstrueerimise mahu suurendamiseks on vaja arendada tehnoloogilisi lahendusi. Seda nii ehitustööde, kui ka ettevalmistööde osas. Eeldusel, et uusehitiste maht püsib samal tasemel, on hetkel kasutatavate tehnoloogiatega väga keeruline suurendada rekonstrueerimiste mahtu suurusjärgus 5 korda. Kiire mahtude kasvu jaoks ei jätku tööjõudu. Perioodidel kui uusehituse mahud ajutiselt vähenevad, tekib rekonstrueerimiseks suurem võimekus, kuid uusehituse mahtude taastumisel taastub ka tööjõu probleem. Samuti tekib tööjõu puudus ka rekonstrueerimiste ettevalmistuse faasis (energiaaudiitorid, projekteerijad, omaniku konsultandid jne). Tehases eeltoodetud väliseina ja katuse elementide kasutamine välispiirete soojustamiseks. Alustada saaks tehases eeltootmise rakendamisega tüüpsete hoonete rekonstrueerimisel (näiteks korterelamud). Suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu on palju nõukogude perioodil elamuehituskombinaatides tüüpprojektide järgi toodetud korterelamuid. Näiteks Tallinna Elamuehituskombinaadi raudbetoonpaneelidest korterelamute tüüpprojektid 1-464 (Mustamäe) ja 111-121 (Õismäe ja Lasnamäe) või Tartu Elamuehituskombinaadi tüüpprojekt 111-133 (Annelinn, maakonna keskused). Lisaks on laialt levinud tellistest või suurplokkidest tüüpprojekt 1-317 („Hruštšovka“). Tehases tüüpprojektide alusel toodetud korterelamuid saaks ka tüüplahenduste alusel tehases toodetud lahendustega rekonstrueerida. Tehases tootmise kasutamine võimaldaks rekonstrueerimise protsessi automatiseerida ja kiirendada ning paremat kvaliteeti tagada. Digitaalsed tööriistad energiamärgiste ja energiaauditite koostamiseks. Virtuaalsete tööriistade arendamine võiks olla valdkonna digitaliseerimisel järgmine samm. Virtuaalsete tööriistade kasutamine aitaks vähendada energiamärgiste ja energiaauditite koostamisele kuluvat aega ja seeläbi ka maksumust. Näiteks Ehitisregistri keskkonnas olevad tööriistad, mis teevad automaatselt ära dokumendi vormistuse, lihtsamad arvutused (küttekulu normaalaastale viimine, energiakulu ruutmeetrile viimine jne) võimaldaks standardiseerida lisaks energiamärgistele ka energiaauditeid. Kaasnev lisandväärtus oleks teostatud märgiste ja auditite andmete analüüsi võimalus. Hetkel tehtavad energiamärgised ja energiamärgised on üldjuhul pdf formaadis dokumendid, mis ei ole masinloetavad ja seetõttu ka analüüsideks lihtsalt kasutavad. Ehitisregistri osaks olevas keskkonnas saaks auditi ära siduda Ehitisregistri andmetega ja auditisse sisestatud energiakasutuse andmed oleksid automaatselt süsteemi poolt hoonete energiakasutuse suure pildi analüüsideks kasutatavad. Lihtsustatud digitaalsed tööriistad hoonete omanikele. Hoone rekonstrueerimise kõige olulisem tingimus on omaniku tahe hoonet rekonstrueerida. Lihtsamad virtuaalsed tööriistad võimaldaks hoone omanikel ilma kulutusi tegemata esmased variandid ise läbi mõelda. 57 Näiteks üksikelamute omanikele suunatud tehniliste lahenduste põhine tööriist, kuhu saab sisestada olemasoleva hoone parameetrid (seina tüüp, akende tüüp, küttesüsteem, ventilatsioonisüsteem) ja valida erinevaid energiatõhususe parandamise võimalusi (välisseina ja katuse soojustuse paksus, kolmekordse klaaspaketiga uued aknad, küttesüsteemi vahetus, ventilatsioonisüsteemi paigaldus, päikesepaneelide paigaldus). Ärikinnisvara omanikele on võimalik arendada energiakuludel põhinev energiatõhususe hindamise tööriist. Ärikinnisvara omanikud ei ole üldjuhul kursis hoone energiatarbega kWh või kWh/(m2a) ühikutes. Teada on energiakulud eurodes. Raamatupidaja poolt väljavõetava energiakulude arvete ja energiaühiku maksumuse alusel saaks hinnata hoone energiakulu. Samuti oleks võimalik vastavalt hoone üldisele tehnilisele kirjeldusele ja energiaarvete alusel määratud peamisele energiakulu komponendile (elekter või soojus) välja pakkuda üldisi soovitusi energiakulude vähendamiseks. 10.3 Teadlikkuse tõstmine Üksikelamute rekonstrueerimise hoogustamiseks on vajalik välja töötada üksikelamute omanikele suunatud rekonstrueerimise juhendmaterjalid. Hetkel üksikelamu rekonstrueerimist tervikuna käsitlevat eestikeelset käsiraamatut ei ole. Juhendmaterjalid peaksid olema internetist tasuta kättesaadavad. Samal interneti aadressil peaks olema koondatud ka teave võimalike toetusmeetmete kohta ja üksikelamute omanikele suunatud veebipõhised energiatõhususe kalkulaatorid. Korterelamute rekonstrueerimisel on vaja tegelda korteriühistutega, kes ei ole senistes rekonstrueerimise meetmetes osalenud. Korterelamute toetuse statistika alusel tulevad toetust taotlema peamiselt keskustes asuvad 30-40 korteriga korterelamud. Edasiste rekonstrueerimise meetmete kavandamisel tuleb meetmetesse kaasata ka väiksemaid korterelamuid ja keskustest väljaspool asuvaid korterelamuid. Samuti vajavad teadlikkuse tõstmise osas tähelepanu korterelamud, kus ei ole reaalselt toimivat korteriühistut. Korterelamus, kus 2018. aasta 1. jaanuariks ei olnud korteriühistust loodud, loodi korteriühistud automaatselt. Hinnanguliselt on automaatselt loodud korteriühistuid ~10 000. Erasektori ärikinnisvara omanike teadlikkuse tõstmisele aitaks kaasa energiaauditite läbiviimise toetamine. Eesmärgiks oleks tõsta ärikinnisvaraomanike teadlikkust nende poolt hallatavate hoonete energiatarbe kohta ning võimalikust energiasäästust ja sellega kaasnevast kasust. Detailses energiaauditis saaks kinnisvara omanik ülevaate energiakulu vähendamiste võimalustest, tööde teostamise kava, maksumustest ja hilisemast energiakulu muutusest. Toetust võiks taotleda energiaaudititele, mille alusel on energiasäästu töid ellu viidud. Meetme lisandväärtusena tekiks andmekogu mitteeluhoonete energiakasutuse, rakendatavate meetmete ja meetmete maksumuse 58 kohta. Andme kogu avalikustamisel (kujul, et ei saaks tuvastada konkreetset hoonet) tekiks omanikel ja üürnikel võimalus hoone energiatõhusust teiste hoonetega võrrelda. Auditis peab välja tooma meetmete maksumuse, nende teostatavuse, sh etappide kaupa teostatavuse. Lisaks peaks auditist välja tulema milliste mõõdikute alusel toimub hilisem seire, monitooring ning tõendamine. Juhul kui, auditit soovitakse kasutada investeerimistoetuse alusdokumendina, siis peab auditiga koos läbi viima majanduslikud kalkulatsioonid, mis arvestavad renoveerimistöödega kaasnevaid otseselt seotud kulutusi. 10.4 Kasutusest väljalangevate hoonete lammutamine Prognooside alusel langeb aastaks 2050 kasutusest välja suurusjärkudes kuni 5000 korterelamut ja kuni 10 000 mitteeluhoonet. Kasutusest välja langenud hoonete lammutamisel on peamiseks takistuseks omandiküsimuste lahendamine. Korterelamute puhul ka pooltühjadest hoonetest viimaste elanike rekonstrueeritud hoonetesse ümberkolimine. 10.5 Elamuinvesteeringuteks täiendavate teenuste loomine Võimalikuks meetmeks on ka investeeringute teostamine läbi SA KredExi selliselt, et kaasata rahastajatena erapartnereid, samal ajal minimeerides koormust riigieelarvele. Selleks on tarvis luua võimekus uute turupõhiseid reegleid järgivate teenuste näol, mille peamisteks eesmärkideks on hoogustada korterelamute rekonstrueerimist, suurendada üürielamufondi ning siluda ehitusturu mahtude kõikumisi ajas (kontratsükliline meede). Et katta kõiki käesolevas strateegias nimetatud vajadusi, peaksid ühe võimaliku stsenaariumi korral olema täidetud järgmised hinnangulised eeldused: • Aastane rahavajadus on esimestel aastatel suurusjärgus 220 mln eurot aastas. Riigi osaluseks on eeldatud umbes kümnendik; • Rahavajadus aastaks 2050 korterelamute rekonstrueerimiseks oleks 2,4 miljardit eurot ja üürielamute ehituseks 5,5 miljardit eurot; • ~30% ehitustööde maksumusest laekub maksudena riigile, mis tähendab maksutulusid 70…170 mln eurot aastas. Korterelamute rekonstrueerimisel saaks nimetatud teenuste vahendusel kompleksselt koos olemasolevate SA KredEx poolt rakendatavate meetmetega pakkuda laenu, käendust ja nõustamisteenust. Finantsmeetmetena saaks pakkuda käendust ja käendusele lisaks pika tähtajaga laenu. 3%-lise intressimäära korral väheneks aastane laenumakse annuiteetmakse korral umbes veerandi võrra, kui laenu tähtaega pikendada 20 aastalt 30 aastale. Seega oleks pikem laenu tähtaeg võrreldav rahalise toetuse pakkumisega, kuigi kogukulu see ei vähendaks (intressimaksed oleksid kokkuvõttes isegi suuremad). 59 Samuti võib tugimeetmena käsitleda kogu vajaliku eeltöö tegemist – ühistu soovide kaardistamine, lahenduste välja pakkumine, projekteerimise ja ehituse korraldamine. Rekonstrueerimisega alustamisel on korralduslik pool oluline takistav tegur. Tugimeetmena võib käsitleda ka elamufondi poolt kogu vajaliku eeltöö tegemist – ühistu soovide kaardistamine, lahenduste välja pakkumine (koos eeldatava säästu hinnanguga) ja propageerimine, projekteerimise ja ehituse korraldamine. Rekonstrueerimisega alustamisel on korralduslik pool oluline takistav tegur. SA KredEx kui väljaspool olija ja tunnustatud kompetentsi ning referentsidega pakkuja võiks leida kergemini üksmeele ühistu liikmetega rekonstrueerimistööde vajalikkuse ja võimalike lahenduste selgitamisel. Üürielamute ehitus piirkondades, kus turutingimustel uusi korterelamuid ei ehitata. Arvestades inimeste kasvavat mobiilsust ning ka vajaduste muutumist läbi elutsükli, võimaldab üüripind suuremat paindlikkust oma valikutes. SA KredExi uute teenuste abil üürimajade pakkumise suurendamine on oluline ka ehitusturu kõikumiste tasandamise vaatepunktist. Kui korterelamute rekonstrueerimisel saab nõudlust suurendada teatud määral, siis üürimajade ehitamisel on ehitusmahte raskel ajal lihtsam toetada. Korterelamute rekonstrueerimine võiks turu madalseisus olla majanduslikult kasulikum (odavam tööde hind), kuid ühistu liikmete valmisolek siis töödega alustada võib olla pärsitud tulenevalt nende ebakindlusest majandusliku olukorra ja sissetuleku suhtes. Üürimajade ehituse puhul on SA KredExi uute teenuste puhul võimalik olla ka ise investoriks (st ehituse tellijaks ja maja haldajaks) ning otsesemalt turule sekkuda. Majandusolude paranemisel võib siiski väljuda aktiivse investori rollist ning müüa arendusi edasi, kuid seda koos kohustusega jätkata teatud perioodil üüriteenuste pakkumist. 10.6 Teadus- ja arendustegevus Riiklike registrite arendus võimaldab rekonstrueerimistegevust paremini jälgida. Rekonstrueerimise strateegia koostamise peamine kitsaskoht oli andmete puudus. Näiteks võiks Ehitisregister võimaldada andmete töötlust vastamaks küsimustele: • Kui suur osa teostatud rekonstrueerimisest on terviklikud rekonstrueerimised? • Millised rekonstrueeritavatest hoonetest on kohaliku omavalitsuse ja keskvalitsuse omandis? • Millised Ehitisregistris olevad hooned on muinsuskaitse all või miljööväärtuslikud? Otsustusprotsesside kaardistamine annab võimaluse aru saada, miks ja millal otsustab kinnisvara omanik rekonstrueerimistööd ette võtta. Korterelamute ja avaliku sektori hoonete osas on läbi toetusmeetmete hoone omaniku vaate osas teatav kogemus olemas. Üksikelamute ja 60 ärikinnisvara rekonstrueerimise protsesse ei ole seni põhjalikumalt kaardistatud. Ilma teadmiseta, miks ja millistel tingimustel kinnisvara omanik otsustab rekonstrueerimistööd ette võtta, ei ole võimalik rekonstrueerimise protsesse edukalt suunata. Strateegilise ruumiplaneerimise arendamine võimaldab saavutada hea avaliku ruumi põhimõtete rakendamise hoonete rekonstrueerimistel. Vajalik on välja töötada üldised arhitektuursed juhendmaterjalid eri hoonetüüpide rekonstrueerimiseks ja samuti kohaliku omavalitsuse tasandil suunised teatud piirkondade hoonete rekonstrueerimiseks. Tehnilise oskusteabe arendamine võimaldab rekonstrueerida kestlikult, tervislikult ja reaalselt saavutava energiasäästuga, mis ei toimu sisekliima arvelt. Juhendmaterjalide ja oskusteabe olemasolul projekteerijad ja ehitajad teavad, mida neilt oodatakse ning töövõtjatel kujunevad välja ökonoomsed ja soodsa maksumusega tüüplahendused. Hoonete rekonstrueerimisest on tänaseks kaitstud juba üle 10 doktoritöö ning tulemused on hästi rakendunud. Korterelamute ja avaliku sektori hoonete puhul on juba saavutatud häid tulemusi. Üksikelamute olukord on hetkel kõige keerulisem, sest vanemates majades on konstruktsioone, mis niiskuse ja hallituse seisukohast võivad olla keerulised, kuid väikeelamute renoveerimise tehniline kirjandus sisuliselt puudub. Ärikinnisvara rekonstrueerimisel on samuti olnud pigem üksikute energiasäästu tööde põhine, mille tõttu puudub laialdasem tervikliku rekonstrueerimise kogemus. Rekonstrueerimise mahu kasvatamine toob tööjõu puuduse näol turule uue probleemi. Selle tõttu on vajalik arendustöö, mis võimaldaks olemasoleva tööjõuga rohkem rekonstrueerida, st tööviljakust parandada. Praeguse teadmise juures ainus võimalus tööviljakust oluliselt parandada on viia ehitusplatsil toimuv töö võimalikult suures osas tehastesse ning hakata rekonstrueerimist teostama tehastes toodetud komponentidega, mis objektil monteeritakse. Tehnilise oskusteabe tõstmiseks on vajalikud järgmised teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevused: • Väikeelamute rekonstrueerimise tehniliste lahenduste ja juhendmaterjalide välja töötamine. Arvestades turuolukorda, peab võimaldama nii üksikute tööde kaupa rekonstrueerimise kui ka tervikrenoveerimise, sest mõlemaid teostatakse sõltuvalt perede olukorrast ja vajadustest. • Ärikinnisvara olulise rekonstrueerimise kulutõhusad lahendused. Tänase seisuga üldiselt büroo- või kaubandushoonet ei rekonstrueerita C-klassi energiatõhususe tasemele. On vajalik teostada olemasolevate hoonete energiakasutuse monitooringut ning välja töötada ja katsetada lahendusi, mis tagavad reaalse energiasäästu mõistliku investeeringuga. • Tehases toodetud komponentiga rekonstrueerimine. Rekonstrueerimise mahtude kasvatamisest tuleneva tööjõupuuduse leevendamiseks on vajalik suurendada tööviljakust ning pikemas perspektiivis ka kulutõhusust. Tööstuslik tootmine on 61  kõige lihtsamal kujul võimalik kergkonstruktsioonis toodetud välisseina- ja katuseelementidega, mis sisaldavad ka vajalikud tehnosüsteemide torustikud. Kallima tööjõuga ja suurematel turgudel on sellised lahendused täna olemas. • Strateegia meetmetega saavutatava CO2 heite vähenemine ning meetmete võrdlev analüüs heite vähendamise efektiivsuses ehk nn marginaalkulus. Praegused analüüsid on tehtud lähtudes energia lõpptarbimisest ja energiatõhususarvust (primaarenergiast), kuid edaspidi on kliimaneutraalsuse kontekstis vaja täpselt teada ka mõju heidetele. 62  11 Lisad 11.1 CO2 heite kokkuhoiu põhine toetusmeede ärikinnisvara rekonstrueerimiseks CO2 heite kokkuhoiu põhise toetusmeetme arvutusnäide on teostatud büroohoonetele ja kaubandus-, teenindushoonetele. Arvutusnäide on koostatud hoonete energiakasutuse ja rekonstrueerimise maksumuste keskmiste näitajate alusel. Arvutuse alusandmed: • Elektri maksumus 100 €/MWh, soojuse maksumus 60 €/MWh • Elektri eriheite tegur 0,83 tCO2/MWh, soojuse eriheite tegur 0,12 tCO2/MWh. Arvutustes on eeldatud, et rekonstrueerimise tulemusena saavutatakse energiamärgise klass C. Tabel 28. Büroo ja kaubandus-, teenindushoonete energiakasutuse, CO2 heite ja energiakulude muutus. Büroo Enne rekonstrueerimist Vähenemine peale rekonstrueerimist Hoone Soojus, Elekter, CO2, Energiakulu, Soojus, Elekter, CO2, Energiakulu, pindala, m2 kWh/(m2a) kWh/(m2a) t/a €/a % % t/a €/a 1000 140 80 83 16 400 50% 44% 46 7700 3000 130 70 221 44 400 46% 36% 137 18 300 5000 110 70 357 68 000 36% 36% 229 24 500 Kaubandus, Enne rekonstrueerimist Vähenemine peale rekonstrueerimist teenindus Hoone Soojus, Elekter, CO2, Energiakulu, Soojus, Elekter, CO2, Energiakulu, pindala, m2 kWh/(m2a) kWh/(m2a) t/a €/a % % t/a €/a 1000 80 140 126 18 800 31% 39% 77 7000 3000 80 140 377 56 400 31% 39% 231 21 000 5000 80 140 629 94 000 31% 39% 386 35 000 Kinnisvaraomanike on oluline investeeringu tasuvuse küsimus. Toetuse osakaal peaks olema määras, et tasuvusaeg oleks ~ 20 aastat. Tabel 29. Büroo ja kaubandus-, teenindushoonete rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud ja tasuvusaeg. Büroo Investeering Lihttasuvusaeg Hoone Investeering, Investeering, Investeering CO2 Toetuseta Toetus, Toetus, Toetus, pindala, m2 €/m2 € vähenemiseks, 30% 40% 50% €/tCO2 1000 400 400 000 8700 52 36 31 26 3000 300 900 000 6600 49 34 30 25 5000 250 1 250 000 5500 51 36 31 26 Kaubandus, Investeering Lihttasuvusaeg teenindus Hoone Investeering, Investeering, Investeering CO2 Toetuseta Toetus, Toetus, Toetus, pindala, m2 €/m2 € vähenemiseks, 30% 40% 50% €/tCO2 1000 400 400 000 5200 57 40 34 29 3000 300 900 000 3900 43 30 26 21 5000 250 1 250 000 3200 36 25 21 18 Näiteks toodud rekonstrueerimise variantide puhul võiks ühe tonni CO2 heite vähendamiseks tehtud investeeringu toetus olla 30% toetusmäära puhul vahemikus 1000…2600 €, 40% toetusmäära puhul vahemikus 1300…3500 € ja 50% toetusmäära puhul vahemikus 1600…4400 €. 63 11.2 Olemasolevad hoonete rekonstrueerimisega seotud meetmed Peatükis on toodud 2019. aastal töös olnud hoonete rekonstrueerimisega seotud meetmed. Meetmed on esitatud meedet ellu viiva asutuse alusel. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus • Korterelamu biomassil või fossiilsel kütusel töötava kütteseadme või otsest elekterkütet kasutava kütteseadme asendamine taastuvat kütust kasutava kütteseadmega või korterelamu ühendamine kaugküttevõrguga. • Olemasoleva hoone kaugküttesüsteemi asendamiseks lokaalse kütte ehitamine ja selle tõttu kasutusest välja langeva kaugküttesüsteemi osade lammutamine. SA KredEx • Eluasemelaenu käendus uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks. • Väikeelamute rekonstrueerimistoetus väikeelamu energiatõhususe parandamiseks. • Kodutoetus lasterikastele peredele, kes saavad toetuse abil soetada, püstitada, laiendada või renoveerida oma kodu. • Korterelamulaenu käendus rekonstrueerimisega seotud tööde rahastamiseks. • Korterelamu rekonstrueerimistoetus tervikliku rekonstrueerimise läbiviimiseks. • Elektripaigaldiste renoveerimise toetus Tallinnas asuvate vanal pingesüsteemil olevate hoonete elektripaigaldiste uuele pingesüsteemile üle viimiseks. • Päikesepaneelide paigalduse investeeringutoetus korteriühistutele, ettevõtetele ja kohalikule omavalitsusele. • Lammutustoetus kohalikele omavalitsustele kasutusest väljalangenud elamute ning mitte-elamute lammutamiseks. Riigi Tugiteenuste Keskus • Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetus olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks või uue hoone ehitamiseks olemasoleva asemele. • KOVi hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus hoone rekonstrueerimiseks või uue liginullenergiahoone ehitamiseks. • Noored Setomaale toetus Setomaal elavatele noortele ja nende peredele eluruumide ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. • Hajaasustuse programm vee- ja kanalisüsteemi rajamise, juurdepääsutee rajamise ja autonoomse elektrisüsteemi rajamise toetamiseks. 64 11.3 Erasektori mitteeluhoonete omanike seas läbiviidud intervjuude tulemused Strateegia koostamisel viidi läbi intervjuud kuue ärikinnisvara omava ja arendava ettevõtte esindajaga ning Eesti Ehitusettevõtete Liidu esindajaga. Intervjuude eesmärk oli teada saada, millistel tingimustel otsustab ärikinnisvara omanik energiasäästuga seotud rekonstrueerimisse investeerida. Ärikinnisvara turu toimise loogika ei soosi terviklike rekonstrueerimiste läbiviimist kuna üürnik katab põhikulud ja energiakulu sellest on väike osa. Teadlikku üürnikku huvitab rohkem sisekliima, kui energiatõhusus. On ka investoreid, kes hoiavad hoonet portfellis lühikest aega. Kuna hoone kasutamiseks puudub pikem vaade, ei ole investori jaoks oluline investeerida hoone seisukorra parandamisse. On ette teada, et 30 aastaga hoonefond vananeb ning turul püsimiseks on kinnisvaraomanik sunnitud oma hoonet uuendama. Küsimus on, millises mahus rekonstrueerimistöid ette võetakse. Suuremad tööd tasuvusajaga üle 20 aasta ei ole atraktiivsed kuna selleks ajaks vajavad paigaldatud tehnosüsteemid juba uuesti vahetamist. Investeeringu tasuvusaeg peaks jääma alla 10 aasta. Kuna rekonstrueerimiste puhul on olulisel kohal tehtavate investeeringute tasuvus, siis vajab kinnisvaraomanik otsuste tegemiseks teadlikkust ning konkreetseid ja realistlikke sääste. Abiks oleks spetsialistide poolt koostatud energiasäästu võimaluste hinnangud ja tervikliku rekonstrueerimise kavad. Keskustest väljas asuva ärikinnisvara puhul pole üürnikul üüripindade osas suurt valikut ja seetõttu ei esita üürnik üüripinnale erilisi nõudmisi. Lisaks on keskustest väljaspool vähem energiatõhususe osast teadlikkust ja võimekust terviklike rekonstrueerimiste projekte ellu viia. Ärikinnisvara omanike jaoks on rekonstrueerimisel peamised probleemid: • Investeeringu pikk tasuvusaeg; • Investeeringu teeb kinnisvara omanik, kasu saab üürnik; • Rekonstrueerimise tulemusena saavutatav energiakulude vähenemine ei pruugi olla üürnikule atraktiivne; • Energiatõhususe nõuded muutuvad liiga kiiresti. Pidevalt muutuvad nõuded ja muutused arvutusmetoodikas (kaalumistegurite muutused) raskendavad pikema vaate koostamist. Ei ole teada, millised on hoonete energiatõhususe nõuded tulevikus; • Terviklik rekonstrueerimine nõuab hoone ajutist sulgemist, mis vähendab kinnisvara omaniku üüritulu; • Ehitus- või rekonstrueerimistöid läbiviivat ehitusettevõtet ei huvita hoone edasine kasutamine ja ekspluatatsioonikulud. 65 Ärikinnisvara omanike poolt väljapakutud lahendused: • Planeeritavatest muudatustest hoonete energiatõhususe nõuetes tuleb võimalikult pikalt ette teatada. Kinnisvara omanikud sooviksid vähemalt 10-20 aastat ette teada, milliseid muudatusi on hoonete energiatõhususe regulatsioonis oodata ja millal uued nõuded rakenduvad; • Energiamärgise klasside piirid peaksid olema stabiilsed. Süsteem, kus energiamärgise klassi piir iga viie aasta tagant muutub on liiga ebastabiilne, et selle alusel investeerimisotsuseid teha. Vaja on stabiilsemat ja avalikkusele kergemini mõistetavat hoonete energiatõhususe hindamise süsteemi; • Energiasäästu toetuste puhul tuleb toetusmeetmesse lisada eesmärgiks seatud energiasäästu saavutamise tõendamise nõue. Näiteks aasta pärast rekonstrueerimistööde lõpetamist tuleb tõendada, et eesmärk on saavutatud; • Teha parima praktika demonstreerimiseks ka ärikinnisvara hoonete rekonstrueerimise pilootprojekte; • Panna suuremat rõhku hoonete IT lahendustele: automaatika, kaughaldus, vigade tuvastus, kasutusprofiilide seire; tehnosüsteemide töö seire; • Energiaauditid peaksid olema detailsemad ja auditites väljapakutud rekonstrueerimistööd arvestama tööde teostamise reaalse võimalikkuse ja kõrvalkuludega. • Ärikinnisvara sektori energiatarbe monitooringu koostamine. Näiteks koostada kinnisvaraomanikele lisapäring nende omanduses oleva kinnisvara energiatarbe kohta. Selle alusel on võimalik hoonefondist ülevaade saada. 66 11.4 Avalik konsultatsioon ja sidusrühmade kaasamine strateegia koostamisse Sidusrühmade kaasamiseks ja teavitamiseks korraldati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ruumides ja kutsel kaks töötuba. Esimene töötuba, 10.12.2019, keskendus eluhoonete olukorrale ning võimalikele meetmetele. Töötoas osales 44 inimest 23 erinevast organisatsioonist, mis osutab suurele huvile korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimise kohta. Teine töötuba, 19.02.2020, käsitles mitte-eluhoonete turupõhist rekonstrueerimist, turutõrkeid ning võimalikke meetmeid. Töötoas osales 26 inimest 22 organisatsioonist. Töötubadest saadi olulist tagasisidet ning ka ettepanekuid. Nendest kõige olulisemad on: • uue elamufondi arendamise vajaduse kajastamine strateegias väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut, et kompenseerida kasutusest väljalangevat ja tõenäoliselt lammutatavat elamufondi; • C-klassi energiatõhususe nõude kehtestamine kõikidele avaliku sektori kasutuses olevatele pindadele; • hoonete rekonstrueerimisel lisaks energiasäästule ka muude teguritega arvestamine (hoonete ligipääsetavus, hoonete ohutus, linnade kahanemisega arvestamine). Strateegia koostamisel peeti 5 juhtrühma koosolekut, 26.09.2019, 21.10.2019, 13.11.2019, 13.12.2019 ja 19.02.2020. Juhtrühm kaasas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, KredEx-i, Riigi Kinnisvara AS, Keskkonnainvesteeringute keskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli esindajad. Strateegiat on tutvustatud laiemale auditooriumile Ehituse Treff 2019 üritusel 05.12.2019 (110 osalejat) ja Elamumajanduse ümarlaual 29.01.2020 (80 osalejat). 67 11.5 Metoodika eluhoonete mahtude prognoosimisel. Järgmiste kümnendite jooksul mõjutab renoveerimise vajadust demograafia ning ränne. Pole otstarbekas renoveerida hooneid piirkondades, mis kahanevad ning kus hooned jäävad tulevikus kasutusest välja. Vastavalt Statistikaameti rahvastiku prognoosidele on Eesti rahvastik kahanev (Statistika tabelid RV086, RV088 2019). Kasutusest väljalangevate hoonete renoveerimise mahu prognoosimisel on kasutatud rahvastiku prognoosi põhistsenaariumit (RV086), mis on Statistikaameti hinnangul kõige tõenäolisem. Positiivsemaid ja negatiivsemaid stsenaariumeid ei ole hoonete väljalangevuse arvutustes kasutatud, sest 1) need on ebatõenäolisemad ja 2) Statistikaamet ei ole nende stsenaariumite puhul rahvastiku prognoosi koostanud maakondade lõikes. Hoonete kasutusest väljalangevuse kontekstis on rahvastiku arvu dünaamikast palju olulisem ränne, mis järgib ülemaailmseid trende. Peamiseks suunaks on linnastumise protsessi jätkumine ning kiirenemine. See tähendab, et perifeeria tühjeneb ning suuremad keskused kasvavad ülejäänud piirkondade arvelt. See omakorda tingib suurema elamispindade vajaduse keskustes ning kiirendab elamute tühjenemist muudes piirkondades. Linnastumine Eestis avaldub pigem rahvastiku liikumisega suurematesse keskustesse, kus on hästi tasustatud tööd. Eestis on nendeks keskusteks peamiselt Harjumaa ning vähesel määral ka Tartumaa asulad. Muudes piirkondades rahvastik väheneb. Rändega on Statistikaameti rahvastikuprognoosides arvestatud. Seega, kui realiseerub mõni positiivsem demograafiline stsenaarium, iive kasvab ning välisrände osakaal suureneb, on see siiski marginaalse tähtsusega võrreldes linnastumise mõjuga. Arvestades 1) uurimistöö mahtu, 2) olemasolevate andmete saadavust ja 3) strateegia täpsuse vajadust valiti hoonete mahu prognoosimisel piirkondlikuks asustus-süsteemi mudeliks Statistikaameti toimepiirkondade jaotus (Statistikaamet 2014). Toimepiirkondade jagunemine on loodud pendelrände andmete alusel, mis iseloomustab rahvastiku paiknemise ning peamiselt töö ja õppimisega seotud sihtkohtade vahelist seost. Eesti on jaotatud toimepiirkondadeks, millel on üks keskus. Valdavalt langeb see kokku maakonna keskusega, kuid mitmetes maakondades on rände tulemusel avaldunud ka lisakeskused. Kõik toimepiirkondade keskuse tagamaad on jaotaud kolme tsooni: linna lähivöönd, siirdeala ning ääreala. Toimepiirkonna vööndid korreleeruvad hästi teiste piirkondlike arenguindikaatoritega nagu näiteks korterelamute tehinguväärtustega, mistõttu on toimepiirkondade mudeli kasutamine rekonstrueerimise strateegia otstarbekas. Lisaks toimepiirkonna keskustel on analüüsil eristatud ka vastavalt 2019 aasta Väikeasulate uuringule ka piirkondlikud keskused, ning muud linnalised asulad. 68 Andmed, eeldused ja meetodid 1. Elamutega seonduvad andmed pärinevad Ehitisregistrist; SA KredExi renoveerimise andmebaasist; Rahva ja eluruumide loenduse 2000 ja 2011 avalikust andmekogust; Maa-ameti tehinguväärtuste registrist; Väikeasulate uuringu (2019) andmebaasist; Statistikaameti avalikest andmebaasidest. 2. Maakondade lõikes rahvastiku prognoosi, mis on Statistikaameti poolt koostatud kuni aastani 2045, on uurimistöö raames lineaarselt pikendatud 5 aasta võrra, et see oleks kooskõlas rekonstrueerimise strateegia sihtajaga aastani 2050. 3. Elamute väljalangevuse prognoosimisel on eeldatud, et piirkondade kahanemisel langevad elamud kasutusest välja järgneva piirkondliku hierarhia alusel: esmalt tühjenevad toimepiirkondades äärealad, seejärel siirdealad. Mõningates piirkondades (nt Ida-Virumaa ja Valgamaa), kus väljaspool keskuseid on elamuid vähe, kuid samas näitab rahvastiku prognoos kahanemist, langevad elamud kasutusest välja ka keskustes. 4. Korterelamute ja väikeelamute elanike vaheline suhe on asulate kaupa leitud Statistikaameti avaliku statistika abil. Kuigi rahva ja eluruumide loenduse baasil oleks võimalik leida iga hoone elanike jaotus hoone tüübi alusel, ei olnud selline lähenemine otstarbekas analüüsi mahtu arvestades ning strateegia täpsuse vajadust hinnates. 5. Elamute väljalangevuse analüüsil on eeldatud, et suurem osa rahvastiku kahanemise mõjust avaldub korterelamute tühjenemises. Väikeelamud võivad jääda perifeerias ka hooajalisse kasutusse. Hõredalt asutatud piirkonna korterelamud nt endiste nõukogude perioodi majandite korterid jäävad aga kasutuseta. 6. Elamute väljalangevus toimepiirkondades on leitud asulate baasil, arvestades 1) väikeelamute ja korterelamute arvu, 2) pinda elanike kohta. 7. Töös on eeldatud, et püsivast kasutusest väljalangevate üksikelamute puhul võivad need jääda hooajalisse kasutusse ning neid enamasti lammutama ei hakata. Tühjenevate korterelamute puhul on lammutamine vähemalt linnalistes keskustes vältimatu. 8. Elamute väljalangevus ei ole lineaarne protsess. On eeldatud, väljalangevus on tõenäoliselt eksponentsiaalne ning tsükliline. Elamute väljalangevuse tsüklid on tõenäoliselt seotud majanduslike tsüklitega, mida antud töös prognoositud ei ole. 69  Rahandusministeerium [email protected] Meie 04.06.2020 nr 16-1/20-0285/3775-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kooskõlastamine Austatud rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister, keskkonnaminister, välisminister, riigihalduse minister ja siseminister Vastavalt Vabariigi Valitsuse kliima- ja energiakomisjoni 03.06.2020 istungil kokkulepitule, saadan Teile kooskõlastamiseks hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia. Palun edastada tagasiside järgmiseks teisipäevaks, 9.06.2020 kella 16.00-ks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Välisministeerium Siseministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Ivan Sergejev 639 7695 [email protected] 2 (2)