Riigikantselei 01.06.2020 nr 5-11/20/1717
Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste
kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku
koalitsiooni operatsioonil Sentinel
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe
kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku
koalitsiooni operatsioonil Sentinel" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Lisa: RO Sentinel 2020 eelnõu_EIS.docx
RO Sentinel 2020 seletuskiri_EIS.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Riigi kogu otsuse „Kaitseväe kasutami n e Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni viie kaitseväelasega operatsioonile Sentinel . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Vahur Soosaar (
[email protected] ), vastutav jurist on Kaur Kittus (
[email protected] ). R ahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioon Sentinel Alates suvest 2019 on Iraan suurendanud oma tegevust Hormuzi väina piirkonnas, sealhulgas korraldanud rahvusvahelistes vetes agressiivseid intsidente alustega ja hõivanud laevu. Seoses sellega tegi USA 2019. aasta suvel algatuse luua rahvusvahe line merejulgeoleku koalitsioon IMSC ( International Maritime Security Construct ). IMSC eesmärk on tagada meresõiduvabadus ja laevade turvalisus Hormuzi väinas ning edendada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Selle saavutamiseks on IMSC käivitanud operatsiooni Sentinel Hormuzi väina piirkonnas. Operatsiooniks ei taotleta eraldi ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni, vaid see viiakse läbi 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS ) alusel meresõiduvabaduse ( freedom of navigation ) põhimõtte tagamiseks. Lisaks sellele on Hormuzi väinal suur majanduslik olulisus – väina läbib ligikaudu viiendik maailma naftatoodangust. IM SC operatsiooni Sentinel esimene ülem oli USA kindral, kes andis jaanuaris 2020 juhtimise üle Ühendkuningriigile . Operatsiooni Sentinel põhikontseptsioon on ööpäevaringne olukorra jälgimine Hormuzi väinas, olukorrateadlikkuse suurendamine ja heidutus selle laiemas tähenduses läbi pideva kohaloleku piirkonnas . Operatsiooni eesmärk on edendada merejulgeoleku stabiilsust, kindlustada laevade turvaline läbipääs ning vähendada pingeid rahvusvahelistes vetes Araabia (Pärsia) lahes, Hormuzi väinas, Bab el-Mandebi väinas ja Oma a ni lahes. IMSC täiendab teisi meresõidu turvalisust edendavaid rahvusvahelisi missioone piirkonnas, näiteks koordineeritakse oma tegevusi rahvusvahelise mereväe koostööformaadiga Combined Maritime Forces , mis edendab julgeolekut, stabiilsust ja heaolu piirkonnas , või deldes piraatluse, terrorismi ja salakaubaveoga. IMSC- ga on liitunud lisaks USA-le Albaania, Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Bahrein, Katar, Kuveit, Leedu, Saudi Araabia ja Ühendkuningriik . Operatsiooni staap paikneb Bahreinis. Operatsiooni käsutuses olevate aluste arv võib vastavalt liikumistele piirkonnas ajas muutuda ning osalevad riigid pole seotud pikemate ja pidevate panustamiskohustustega. Piirkonnas tagavad meresõidu turvalisust sõltumatult veel Jaapan, Lõuna-Korea ja osaliselt ka Hiina, millel on mereväebaas Djib o utis Punase mere rannikul. Lisaks sellele tegutseb regioonis Prantsusmaa juhitav koalitsioon, mis paikneb Prantsusmaa mereväebaasis Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides. Sellesse koalitsiooni panustavad Belgia, Holland, Kreeka, Itaalia, Portugal, Saksamaa ja Taani. Eesti panus Eesti prioriteet on rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinevad rahvusvahelised suhted, k.a. meresõiduvabaduse tagamine. Operatsioonil osalemisega annab Eesti oma panuse Lähis-Ida piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku suurendamisse. Eesti jätkab osalemisega operatsioonil Sentinel väga head kahepoolset koostööd rahvusvaheliste operatsioonide vallas strateegiliste partnerite Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigiga . Kaudselt panustab Eesti oma osalemisega operatsioonil ka Eesti elanike turvalisuse suurendamisse piirkonnas ku na teadaolevalt töötab Pärsia lahe piirkonnas paarkümmend Eesti meremeest, kellest suurem osa sõidab Om a ani rannikuliinidel. Kaitsevä gi kava tseb panustada ühe staabiohvitseriga IMSC operatsiooni Sentinel peakorterisse , mis paikneb Bahreini pealinnas Manamas asuvas USA sõjaväe baasis. Staabiohvitseri ülesandeks on esmajoones olukorrateadlikkuse tagamine ning piirkonda läbiva laevaliikluse koordineerimine. O peratsioonil Sentinel saadud kogemused on K aitseväele vajalikud seoses mereolukorrateadlik kuse arendamisega Eestis . Operatsioonil Sentinel osalemise õiguslikud alused Hormuzi väin on UNCLO S -i mõistes rahvusvaheline väin, st väin, mille kaudu sõidetakse avamere ühest osast või majandusvööndist teise. Sellistes väinades kohaldub konventsiooni järgi takistamatu läbisõiduõigus. Takistamatul läbisõidul olevad laevad peavad väina läbima viivitamatult, nad ei tohi ähvardada rannikuriigi julgeolekut, suveräänsust ega ähvardada jõu kasutamisega. Peatumine on lubatud vaid hädajuhtumitel. Uuringute või vaatluste tegemine väinas on lubatud vaid rannikuriikide loal (UNCLOS art ikkel 39). Allveelaevad ei pea s õitma vee peal. Rannikuriigid võivad kehtestada väinas laevateed ja liikluseraldusskeemid, kui see on vajalik laevaliikluse ohutuse tagamiseks ning neile tuleb saada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni heakskiit. Rannikuriikidel on õigus kehtestada takistamatut läbisõitu reguleerivaid õigusakte meresõiduohutuse reguleerimiseks, reostuse vähendamiseks, kalapüügi tõkestamiseks ning kauba lastimise või lossimise takistamiseks juhul , kui see rikub rannikuriigi õigusakte. Rannikuriigi õigusaktid peavad olema avaliku statud ning neis olevad reeglid ei tohi diskrimineerida ei vormiliselt ega sisuliselt välisriikide laevu. Samuti ei tohi õigusaktid tuua kaasa takistamatu läbisõidu keelamist, taki stamist ega raskendamist (UNCLOS art iklid 41-42). Rannikuriigid ei tohi takistamatut läbisõitu peatada (UNCLOS art ikkel 44) ning nad on kohustatud teavitama väinas vari tsevatest meresõiduohtudest. Operatsiooni Sentinel õiguslik alus on UNCLOS ja sellest tulenev meresõiduvabadus, takistamatu läbisõit rahvusvahelistes vetes ja väinades ühelt poolt ning iga panustava riigi riigisisesest õigusest tulenev enesekaitseõigus. Eesti riigisisene õigus Operatsioonil Sentinel osalemine on riigikaitseseaduse tähenduses osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise korral on oluline relvajõudude liikmete eesõiguste, puutumatuste ja soodustuste tagamine. Sellest tulenevalt on Eesti osalemise eelduseks operatsioonil Sentinel Eesti ja Bahreini vahel kokkuleppe sõlmimine, mis tagab operatsioonil osalevatele Eesti kaitseväelastele puutumatuse Bahreini õigussüsteemi ees , hõlbustab piiriületust ja liikumist Bahreini territooriumil ning sätestab relvade omamise ja kandmise ning vastastikuse vastutuse kahju tekitamise juhtudel . Kahepoolne kokkulepe , mille sõlmimist Eesti peab vajalikuks, on kas välislepingu vormis sõlmitav relvajõudude staatuse kokkulepe ( status of forces agreement – SOFA ) või sellele alternatiiv n e kokkulepe , mis sõlmitakse diplomaatiliste kanalite vahendusel. Eesti Kaitseministeerium on koostanud kahepoolse SOFA kokkuleppe teksti ettepaneku, mi lle Välisministeerium on edasta n ud Bahreinile. Operatsiooniga seotud kulud Operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2020. aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuludeks operatsioonil Sentinel kavandatud 2 5 0 00,00 eurot . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga ning esitatud arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale.
EELNÕU xx.xx.20 20 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutami ne E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Kasutada Kaitseväe kuni vii t kaitseväelast alates 2020 . aasta 1. oktoobrist kuni 2020 . aasta 31. detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel . 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 10 kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste lähetamisest rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil e Sentinel . Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Vabariigi Valitsus 20 20 nr