Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine

TAPA VALLAVALITSUS KORRALDUS Tapa 01.04.2020 nr 177 Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang AQUA MARINA AS (registrikood 10120426) on esitanud avalduse (registreeritud Tapa Vallavalitsuse dokumendiregistris 18.10.2019 nr 7-1/19/14-1 all) detailplaneeringu algatamiseks Tapa vallas Tapa linnas asuvatel Liblika (katastritunnus 79101:015:0562) maaüksusel ja Liblika maaüksusega põhjaosas piirnev Vilgutametsa (katastritunnus 79201:001:0127) maaüksuse osal. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Liblika maaüksusele (katastritunnus 79101:015:0562, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 21753 m2, kinnistusregistri registriosa nr 15135550) tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamine. Lisaks näha ette võimalus teis(t)e kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone(t)e rajamine, mille mahus on lubatud ka kontori ja büroopinnad. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusala, liikluskorraldus, haljastus ja heakorrastus, kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, servituutide seadmise vajadus ning seatakse keskkonnatingimused. Vilgutametsa maaüksusest (katastritunnus 79201:001:0127, maatulundusmaa 100%) moodustada krunt eesmärgiga liita see Liblika maaüksusega ärimaaks. Tapa linna generaalplaani (Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud üldplaneeringuna) kohaselt on planeeritav ala pereelamute- ja väärtusliku metsamaa juhtfunktsiooniga. Planeeringu lahend muudab Tapa linna generaalplaani kohast kinnistute juhtotstarvet. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 mõistes. Planeerimisseaduse § 124 lg 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang on detailplaneeringu algatamise otsuse lisa 2. Detailplaneeringu algataja ja koostamise korraldaja on Tapa Vallavalitsus ja kehtestaja on Tapa Vallavolikogu (aadress Pikk 15, Tapa linn, 45106 Tapa vald, Lääne-Virumaa) ning koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (aadress Raekoja plats 8, Tartu linn, 51004 Tartu). Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg 6, § 128 lõiked 1 ja 5, § 142 lg 1 p 1, lg 2 ja 6 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3 ja Tapa Vallavolikogu 30.05.2018 määruse nr 20 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonnas kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine“ 1. Algatada Tapa linnas asuvale Liblika maaüksuse (katastritunnus 79101:015:0562) ja Liblika maaüksusega põhjaosas piirneva Vilgutametsa maaüksusele (katastritunnus  79201:001:0127) detailplaneering eesmärgiga tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamiseks. 2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale „Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem“ (Lisa 1). 3. Kohustada planeeringust huvitatud isikut (AQUA MARINA AS) planeeringu elluviimisel välja ehitama avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatised (sealhulgas sademeveekanalisatsioon) ning vastavate kulude kandmiseks, milleks sõlmitakse Tapa Vallavalitsuse ja planeeringust huvitatud isiku vahel vastavasisuline leping. 4. Planeering koostada arvestades Tapa linna generaalplaani ja koostamisel olevat Tapa linna üldplaneeringut: 4.1.planeeringu situatsioonskeem esitada mõõtkavas M 1:10000 või M 1:5000; 4.2.planeering koostada kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil mõõdus 1:500 või 1:1000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljapool planeeritava maa-ala piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad insenerivõrgud ja juurdepääsuteed; 4.3.planeeringu vormistamisel kasutada Siseministeeriumi poolt väljastatud leppemärke legendi ning värvilahendust: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Planeeringud/dp_lep pemargid.pdf; 4.4.planeeringu koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17.10.2019 välja antud määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; 4.5.planeeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning lähiümbrusesse planeeritavat olukorda; 4.6.planeeringuga määrata: krundi hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurimad lubatud ehitisealused pinnad, hoonete korruselisus ja maksimaalne kõrgus maapinnast, paiknemise suund); ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekohad, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal; 4.7.planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side) varustamise lahendus; 4.8.lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht; 4.9.lahendada sademevee ärajuhtimine; 4.10. Pika tn äärsele alale lisada kõrghaljastus, leht- või okaspuude näol; 4.11. Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt ja tankla vahelisele alale luua madalhaljastus; 4.12. esitada planeeringu elluviimise tegevuskava; 4.13. planeeringus esitada vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest; 4.14. detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 2  5. Planeeringu koostajal kavandada tehnovõrkude ning tee lahendus koostöös maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus põhijoonisel. Planeeringu koostamise korraldaja ja koostaja kaasavad planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus samuti põhijoonisel. 6. Planeering kooskõlastada Päästeametiga, Maanteeametiga, Maa-ametiga, Kaitseministeeriumiga ja Terviseametiga ning kommunikatsioonide valdajatega. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Tapa Vallavalitsus. Planeeringu koostamisse kaasatakse ka planeeritava ala naaberkinnisasjade omanikud. Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina. Originaalkooskõlastused võtta ühe eksemplari joonistele. Joonistel peavad olema lõplikud originaalkooskõlastused, st kooskõlastajad on kooskõlastanud kehtestatava lahenduse. 7. Planeeringu kausta lisada koopiad kõigist detailplaneeringu menetlemise õigusaktidest. 8. Planeeringu kausta lisada koopiad ajalehtede kuulutustest ning teavitamise kirjadest, millistes on avalikkust ning puudutatud isikuid informeeritud detailplaneeringu koostamisest. 9. Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne digitaalselt (.pdf ja .dwg formaadis) allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt. 10. Esitada detailplaneeringu eskiislahendus heakskiidu saamiseks Tapa Vallavalitsusele enne tehnovõrkude ning tee omanike planeeringulahenduse heakskiitmist. 11. Planeering esitada Tapa Vallavalitsusele menetlemiseks digitaalselt. 12. Planeering esitada Tapa Vallavalitsusele pärast seadusjärgse menetluskorra läbimist digitaalselt. 13. Mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna eelhinnangu põhjal kinnistute planeerimine äri- ja tootmismaaks ei avalda piirkonnale olulist negatiivset keskkonnamõju. 14. Tapa Vallavalitsuse haldusosakonnal avaldada planeeringu algatamise teade: 14.1. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Tapa valla veebilehel; 14.2. 30 päeva jooksul ajalehes Virumaa Teataja. 15. Otsusega on võimalik tutvuda Tapa valla veebilehel ja Tapa Vallavalitsuses (Pikk 15, Tapa). 16. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Käesoleva korralduse peale võib esitada Tapa Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riho Tell vallavanem Piret Treial vallasekretär 3 Lisad: 1. Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4  Lisa 1- Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem PLANEERITAVA ALA SUURUS: ~31000 m2  Lisa 2 – Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui detailplaneering koostatakse planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul. Muudatus seisneb maakasutuse juhtotstarbe muutmises. Otsustaja on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmiseid materjale: 1. AQUA MARINA AS poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus; 2. Maa-ameti andmebaas (www.maaamet.ee); 3. Ehitisregister (https://www.ehr.ee/app/esileht?1); 4. Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee); 5. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru- maakonnaplaneering-2030-); 6. Tapa linna generaalplaan, mis on Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud üldplaneeringuna. 1. Kavandatav tegevus AQUA MARINA AS (registrikood 10120426) (edaspidi ka ettevõte) taotleb detailplaneeringu algatamist Liblika (79101:015:0562) ja Vilgutametsa (79201:001:0127) maaüksustele Tapa linnas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Vilgutametsa maaüksusest krundi moodustamine ja selle liitmine Liblika maaüksusega ning Olerexi tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamine. Nimetatud rajatisteks on eskiislahenduse kohaselt kauplusehoone, autopesula, käsipesula, tankurite varikatus, elektriautode toide, tolmuimeja ja vee kasutus, gaasimahuti jms. Kütuse mahutite maht on kokku 120 m3 ja LPG mahuti maht 10 m3. Lisaks soovitakse planeeringuga näha võimalust teiste kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete rajamine, mille mahus on ka kontori- ja büroopinnad. Planeeringuala suurus on ca 2,4 ha. Kavandatav ehitusalune pind on ca 2000 m2 ning suurim lubatud hoonete arv on kolm. Planeeringu lahend muudab Tapa linna generaalplaani kohast kinnistute juhtotstarvet. 2. Kavandatava tegevuse asukoht, keskkonnatingimused ja mõjutatav keskkond Asukoht Planeeritav ala hõlmab Liblika kinnistut, Vilgutametsa Pärnu-Rakvere-Sõmeru nr 5 maantee äärde jäävat ala ning Pikk tn L4 kinnistut kuni Laane tänava ja Pika tänava ristmikuni. Planeeritav ala piirneb põhjasuunast Pärnu-Rakvere-Sõmeru nr 5 maanteega ning lääne- ja edelasuunas Pikk tänav L4 transpordimaa kinnistuga (79001:001:0306). Ida- ja kagusuunas piirneb Liblika kinnistu Vilgutametsa kinnistuga. Maa- ja veekasutus Planeeritav ala on hoonestamata. Alast läänepoole jääb elamupiirkond, lõunapoole elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, idapoole maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud ning põhjapoole ärimaa ja maalatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Kehtiva Tapa linna generaalplaani kohaselt on alale määratud pereelamute ja väärtusliku metsa juhtfunktsioon. Liblika kinnistul metsa ei ole, kuna kinnistul on tehtud lageraie. Olemasolevate katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Hoonestus Ehitisregistri andmetel ei ole planeeritaval alal olemasolevaid hooneid. Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi) Piirkonnas ei ole olulisi heitmetekitajaid. Planeeringualast ca 300 m kaugusel põhjasuunas asuvad elektritööde valdkonnas tegutsev Särts OÜ ning vanametalli ja autoromude lammutamisega tegelev Kaiferos OÜ. Ca 360 m kaugusel loodesuunas asub nn Autobaasi territoorium, kus üksteisega külgnevatel kinnistutel on erinevad tootmisettevõtted, sh ka Tapa jäätmete kogumispunkt. Ca 220 m kaugusel loodesuunas asub Olerexi tankla, mis kõnealuse planeeringu elluviimisel viiakse üle planeeritavasse asukohta. Looduskaitse ja -keskkond Maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakenduse kohaselt 1 km raadiuses planeeritavast alast looduskaitselised objektid puuduvad. Piirangud Vilgutametsa kinnistu Pärnu-Rakvere-Sõmeru nr 5 maantee äärde jääv ala on osaliselt avalikult kasutatava tee kaitsevööndis. Planeeritav ala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. 3. Seotus teiste planeerimisdokumentidega Lääne-Viru maakonnaplaneering näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringuga. Ettevõtluse arengualad kavandatakse maakonnaplaneeringu kohaselt maakondliku keskuse (linna) lähivööndisse ning tugi-toimepiirkondade keskuste ja teiste piirkondlike keskuste juurde. (p 3.4 lk 39) Linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele juba varasemalt inimese poolt mõjutatud maid. (p 3.6 lk 41) Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustusega aladel: Lääne-Viru maakonnas, kus rahvaarv väheneb ja vanemaealiste elanike osakaal kasvab, tuleb ruumilisel planeerimisel eesmärgiks võtta suuremate linnaliste asulate keskkonna kvaliteedi parandamine ning nende olulisuse rõhutamine töökohtade ja teenuste pakkujatena (p 3.6 lk 41). 2 Roheline võrgustik Võrgustiku eesmärk on kujundada looduslike alade nii ökoloogilisest, loodus- ja keskkonnakaitselisest kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim ruumiline struktuur. Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärk ei ole ulatusliku “rohelise pinna” määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid ennekõike loodus- ja keskkonnahoiust tulenevalt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuride ja vajaduste analüüsile. Rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks määrab planeering tuumalade ja koridoride üldised kasutustingimused, arvestades muuhulgas alljärgnevat: - tuumala aitab tagada piirkonna looduslike protsesside toimimise ja jätkumise; - rohelise võrgustiku eesmärk on hoida alade looduslikku seisundit; - rohelised koridorid aitavad tagada tuumalade ühendatuse; - rohelise võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toimimist; - rohelise võrgustiku aladel üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa majandamise), v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel; - säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus; - säilitada looduslikud pinnavormid. Teede ehitusel on oluline negatiivsete ja positiivsete pinnavormide (ürgorgude ja jõeorgude-järsakute servad, voored, oosid, mõhnad jms) säilitamine. Perspektiivsete põhi- ja tugimaanteede rekonstrueerimisel tuleb kaaluda teede planeerimisel ja projekteerimisel pinnavorme säilitavaid lahendusi; - linnade - Rakvere, Tapa, Kunda, Tamsalu - ümbruse rohelise võrgustiku säilitamise ja sidususe tugevdamine. Linnade rohelise vööndi moodustavad linnalähiümbruse roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud. Linnade lähiümbruse roheliste vööndite määratlemise eesmärk on eelkõige tagada linlastele lähipiirkonnas puhke- ja tervistav keskkond ning avalikult kasutatavate loodusalade hoidmine; - uute ehitusalade valikul tuleb tagada rohelise võrgustiku toimimine. Asustuse kavandamisel tuleb hoiduda rohelise võrgustiku koridoride kogu ulatuses läbilõikamisest. Vajadusel tuleb kavandada uus või täiendav koridor, et tagada võrgustiku sidusus; - säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku; - põllumaade liigendatuse ning loodulikku mitmekesisust soodustavate maastikuelementide säilitamine. Maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt on vaja säilitada looduslikud alad saarekestena kultuurmaastikes. Suurte põllumassiivide puhul säilitada rohelise võrgustiku koridorid mikrotasandil (kraavid, puudegrupid jne). (p 4.4 lk 59-60) 3.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Kehtiv Tapa linna generaalplaan näeb alale ette pereelamute ja väärtusliku metsamaa ala. Käesolevaks hetkeks on väärtusliku metsamaa juhtotstarbega alal tehtud lageraie. Generaalplaaniga ei ole planeerimisele seatud täpsemaid tingimusi. Maakonnaplaneering näeb ette, et eelkõige tuleks tihendada linnalisi asulaid. Planeeritav alast idasuunas jääb roheala (metsaala). Teistest suundadest külgneb ala hoonestusega. Koostatava üldplaneeringu kohaselt ei jää planeeritav ala rohevõrgustiku tuumalale ega koridori alale. Planeeringualal ei esine taimekooslusi või elupaiku, mida tuleks säilitada. Tapa vallal puudub nõuetele vastav üldplaneering. Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 on kehtestatud Tapa linna generaalplaan, mis täidab üldplaneeringu ülesandeid seni, kuni kehtestatakse liitunud valdade kohta uus üldplaneering. Hetkel on eelpool nimetatud uus 3 üldplaneering koostamisel ning eskiislahenduse kohaselt on Liblika kinnistule määratud ärimaa sihtotstarve. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Valdkond Mõju Pinnas ja vesi Kinnistud asuvad nitraaditundlikul alal ning põhjavesi on kinnistutel nõrgalt kaitstud. Vähene negatiivne mõju pinnasele ja pinnaveele seoses ehitustegevusega. Põhjaveeni eeldatavalt ehitusaegne mõju ei ulatu. Planeeringu alal ei ole Keskkonnaregistri kohaselt jääkreostusobjekte, seega nendest tulenev reostus on välistatud. Planeeringu elluviimise järgselt eeldatavasti oluline mõju pinnasele ning pinna- ja põhjaveele puudub, kuna arendaja peab planeeringualal rakendama kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Müra Pärnu-Paide-Sõmeru nr maantee on suhteliselt suure liikluskoormusega tee. Pikk tänav L4 kinnistul asuv kohaliku tähtsusega tee on väikese liikluskoormusega. Planeeringu elluviimisel suureneb liikluskoormus Pikk tänav L4 Paide mnt poolsel lõigul, kuna eskiislahenduse kohaselt on sinna planeeritud juurdepääs Liblika kinnistule. Eeldatavasti ei ole liikluskoormuse kasv nii suur, et hakkab ületama õigusaktidega kehtestatud piirmäärasid. Vibratsioon Vähene negatiivne mõju seoses ehitustegevusega. Planeeringu elluviimisel eeldatavasti vibratsioonist tulenev oluline keskkonnamõju puudub. Välisõhu kvaliteet Kütuse laadimise ja tankimisega võib kaasneda spetsiifilise lõhna eraldumine, kuid need tegevused on lühiajalised ning eeldatavasti ei halvene oluliselt selle tõttu piirkonna õhukvaliteet. Jäätmed Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku ja käideldakse vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele. Planeeringu elluviimisel on jäätmete teke vältimatu. Tekkinud jäätmete sortimisel ja üleandmisel tuleb lähtuda õigusaktidest ning seega eeldatavalt ei teki olulist negatiivset keskkonnamõju. Kultuuripärand Planeeritavast alast ca 1 km raadiuses kultuurimälestised puuduvad. Looduskaitse Planeeritavast alast ca 1 km raadiuses looduskaitselised objektid puuduvad. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Mõju puudub, kuna planeeringuala mõjualas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid. Maastikuilme Maastikuilme muutub. Kuna Paide mnt äärne on hoonestatud nii äri- ja tootmishoonete kui ka elamutega, siis laiemas plaanis on tegemist keskkonda sobiva muutusega. Õnnetuste esinemine Võimalikud olulisemad õnnetused seoses planeeritava arendustegevusega on tulekahju ja kütuse lekkimine. Mõlema nimetatud ohu minimeerimine toimub tankla ja hoonete projekteerimise faasis asjakohaste meetmete rakendamisega. Avariiolukordade tekkimine on ettevõtte poolt välditav ja ennetatav. Mõju suurus ja ruumiline ulatus Arvestades seda, et Paide mnt äärsed alad on varasemalt hoonestatud, siis on ehitus- ja arendustegevusest tuleneva mõju suurus pigem väike. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus Arendustegevusest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja Ehitustegevusega seotud mõjud on lühiajalised. Mõju ulatus on lokaalselt piiriülene mõju suhteliselt suur, kuid kuna Paide mnt äärne ala on selles piikonnas hoonestatud, siis laiemas plaanis on tegemist keskkonda sobiva muutusega. Tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. Tegevusel puudub piiriülene mõju. 6. Meetmed keskkonnamõju vähendamiseks Ehitustegevuse ajal tekkivates avariiolukordades tuleb reostus esimesel võimalusel likvideerida ning vajadusel teavitada reostusest Päästeametit ning kohalikku omavalitsust. 4 Planeeringu koostamisel lahendada planeeritaval alal tekkiva vee ja sademevee puhastamine. Täiendavad keskkonnatingimused kavandatu elluviimiseks määratakse detailplaneeringu koostamise käigus. 7. Kokkuvõte Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Liblika ja Vilgutametsa kinnistud on hetkel maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Planeeringuala läheduses paiknev Paide mnt äärne piirkond on hoonestatud nii elamu kui ka äri- ja tootmishoonetega. Ca 150 m kaugusel loodesuunas asub olemasolev tankla, mis planeeringu elluviimisel hakkab paiknema planeeringus väljapakutud kohas. Vilgutametsa ja Liblika kinnistute planeerimine äri- ja tootmismaaks ei avalda piirkonnale olulist negatiivset keskkonnamõju. Lähtuvalt eelnevast ei ole vaja algatada Tapa linnas Vilgutametsa ja Liblika kinnistute detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist. 5  TAPA VALLAVALITSUS KORRALDUS Tapa 03.06.2020 nr 290 Tapa Vallavalitsuse 01.04.2020 korralduse nr 177 "Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang" muutmine AQUA MARINA AS (registrikood 10120426) esitas avalduse (registreeritud Tapa Vallavalitsuse dokumendiregistris 18.10.2019 nr 7-1/19/14-1 all) detailplaneeringu algatamiseks Tapa vallas Tapa linnas asuval Liblika (katastritunnus 79101:015:0562) maaüksusel ja Liblika maaüksusega põhjaosas piirneval Vilgutametsa (katastritunnus 79201:001:0127) maaüksuse osal. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Liblika maaüksusele (katastritunnus 79101:015:0562, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 21753 m², kinnistusregistri registriosa nr 15135550) tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamine; lisaks näha ette võimalus teis(t)e kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone(t)e rajamine, mille mahus on lubatud ka kontori ja büroopinnad. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusala, liikluskorraldus, haljastus ja heakorrastus, kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, servituutide seadmise vajadus ning seatakse keskkonnatingimused. Algatamise avalduse kohaselt sooviti Vilgutametsa maaüksuse osast (katastritunnus 79201:001:0127, maatulundusmaa 100%) moodustada krunt eesmärgiga liita see Liblika maaüksusega. 05.03.2020 teatas Maa-amet oma seisukoha, et ei nõustu Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatmisega piirides, mis hõlmab Vilgutametsa kinnisasja osa. Detailplaneeringu koostamine algatati Tapa Vallavalitsuse 01.04.2020 korraldusega nr 177 ja määrati planeeringuala piir siiski ka Vilgutametsa maaüksuse osal eeldusel, et Maa-amet planeeringu koostamise käigus muudab oma seisukohta. Planeeringulahenduse koostamisele asudes selgus, et Maa-amet jääb oma varem antud seisukoha juurde.. Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg 6, § 128 lõiked 1 ja 5, § 142 lg 1 p 1, lg 2 ja 6 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3 ja Tapa Vallavolikogu 30.05.2018 määruse nr 20 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonnas kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine“ ja haldusmenetluse seaduse §-dest 64 ja 65 1. Muuta Tapa Vallavalitsuse 01.04.2020 korraldust nr 177 "Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ järgmiselt: 1.1 korralduse punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1. Algatada Tapa linnas asuvale Liblika maaüksusele (katastritunnus 79101:015:0562) detailplaneering eesmärgiga tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamiseks.“; 1.2 Muuta detailplaneeringu ala piiri vastavalt situatsiooniskeemil näidatule ning  asendada senine lisa 1 uue lisaga 1 ; 1.3 punkt 4.11 tunnistatakse kehtetuks; 1.4 Lisas 2 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ tehakse järgmised muudatused: 1.4.1 kavandatava tegevuse kirjeldus muudetakse kahte esimest lauset ja sõnastatakse järgnevalt: „AQUA MARINA AS (registrikood 10120426) (edaspidi ka ettevõte) taotleb detailplaneeringu algatamist Liblika (79101:015:0562) maaüksusele Tapa linnas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Olerexi tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamine.“. 1.4.2 punktis 2 muudetakse asukoha kirjelduse esimest lauset ja sõnastatakse järgnevalt: „Planeeritav ala hõlmab Liblika kinnistut, Pikk tn L4 kinnistut, Pikk tn ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru nr 5 maantee ristmiku ala ning Pikk tn L5 kinnistu ja Laane tn ristmiku ala;“. 1.4.3 punktis 2 piirangute kirjelduses tunnistatakse esimene lause kehtetuks. 1.4.4 punkti 7 teine ja kolmas lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Liblika kinnistu on käesoleval ajal maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu. Planeeringuala läheduses paiknev Paide mnt äärne piirkond on hoonestatud nii elamu kui ka äri- ja tootmishoonetega. Ca 150 m kaugusel loodesuunas asub olemasolev tankla, mis planeeringu elluviimisel hakkab paiknema planeeringus väljapakutud kohas. Liblika kinnistu planeerimine äri- ja tootmismaaks ei avalda piirkonnale olulist negatiivset keskkonnamõju. Lähtuvalt eelnevast ei ole vaja algatada Tapa linnas Liblika kinnistu detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist.“ 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Käesoleva korralduse peale võib esitada Tapa Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riho Tell vallavanem Piret Treial vallasekretär Lisa: Liblika maaüksuse detailplaneeringuala situatsiooniskeem 2  Tapa Vallavalitsuse 03.06.2020 korralduse nr 290 lisa Lisa 1- Liblika maaüksuse detailplaneeringuala situatsiooniskeem PLANEERITAVA ALA SUURUS: ~27544 m2  TAPA VALLAVALITSUS Keskkonnaamet [email protected] Meie: 12.06.2020 nr 7-1/20/18-1 Päästeamet [email protected] Maanteeamet [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Terviseamet [email protected] Maa-amet [email protected] OÜ Tapa Vesi [email protected] Elektrilevi OÜ [email protected] Telia Eesti AS [email protected] Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine AQUA MARINA AS on esitanud Tapa Vallavalitsusele Detailplaneeringu algatamise taotluse. Planeeringuala on Liblika maaüksus (79101:015:0562) Tapa linnas koos lähialaga. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Olerexi tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamine. Käesolevaga saadame Teile teadmiseks Tapa Vallavalitsuse 01.04.2020 korralduse nr 177 „Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine“ ning Tapa Pikk 15 / 45106 Tapa / Lääne-Virumaa / Telefon 322 9650 / E-post [email protected] / www.tapa.ee Registrikood 75033477 / IBAN EE722200001120077103 / Swedbank AS / Kood 767 Vallavalituse 03.06.2020 korralduse nr 290 „Tapa Vallavalitsuse 01.04.2020 korralduse nr 177 "Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang" muutmine „. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Linda Kelu-Toome maakorraldaja Lisa(d): 1. Tapa Vallavalitsuse 01.04.2020 korraldus nr 177 2. Tapa Vallavalitsuse 03.06.2020 korraldus nr 290 Linda Kelu-Toome 322 9672 [email protected] 2