Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne

Martin Helme Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 12.06.2020 nr 7.2-1/20/2000 10122 TALLINN [email protected] Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne Edastan Teile Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruande 2019. aasta kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: 1) Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2019. aasta kohta 6 lehel 1 eks 2) Tegevuseesmärgid.xls 2 lehel 1 eks 3) Finantsplaan.xlsx 1 lehel 1 eks Kaja Jõema 717 0060 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Lisa 1 KAITSEMINISTEERIUMI ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMISE ARUANNE 2019. a KOHTA Kaitseministeerium teostas aruandeaastal asutajaõigusi kahes sihtasutuses – sihtasutuses Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuses. Asutamise korralduse Sihtasutuse nimi Asutajate arv Asutamise aeg kuupäev ja number SA Rahvusvaheline 1 31.03.2006 nr 221 12.07.2006 Kaitseuuringute Keskus Riigikaitse Edendamise 2 10.06.2004 nr 421 05.07.2004 Sihtasutus SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus Sihtasutus Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (edaspidi RKK) asutati 31. märtsil 2006. a. Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 221. Asutajaks on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Kaitseministeerium. Asutamisotsuse allkirjastas kaitseminister 12. aprillil 2006.a. Sihtasutus tegutseb põhikirja alusel. 2019. aastal muudatusi RKK asutajate hulgas ei toimunud. RKK esimene põhikirjaline eesmärk on ideede genereerimine, ekspertiisi kogumine, tootmine ja levitamine ning arutelude algatamine Euro-Atlandi kogukonna, sh Eesti jaoks olulistes kaitse- ja julgeolekupoliitikaalastes küsimustes. Läbi uurimistööde teostamise ja rahvusvahelistes koostööprojektides osalemise täitis RKK oma esimest põhikirjalist eesmärki, ehk kogus ning tootis Eesti jaoks olulist kaitse- ja julgeolekupoliitika alast ekspertiisi. RKK ekspertiis on olnud toeks Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavate otsuste tegemisel. Analüüse ja raporteid avaldati 2019. aastal 12 korral, millest mitmed olid tehtud koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Aasta jooksul valmisid raportid ja analüüsid mh järgmistel teemadel: Eesti energiajulgeolek, Eesti-Prantsuse kaitsekoostöö, kaitse ja heidutus Läänemerel, 1 Balti-Hiina suhted, Eesti välisteenistuse roll Euroopa Liidus, Euroopa strateegiline autonoomia, Venemaa –Euroopa Liidu suhted. Kõik publikatsioonid on RKK veebilehel elektroonilisel kujul kättesaadavad. RKK töötajad panustasid teemapõhiselt Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Riigikogu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei jooksvas töös poliitika kujundamisel. Kuukiri Diplomaatia ilmus 2019. aastal eestikeelse paberväljaandena 10 korda, millele lisandus Lennart Meri konverentsi ingliskeelne 16-leheküljeline erinumber. Eestikeelsetest numbritest kaks olid tavapärasest mahukamad topeltnumbrid. Diplomaatia veebiversioonis kajastuvad kõik artiklid eesti ja inglise keeles. Ajakiri Diplomaatia on olemas Facebookis ja Twitteris. Diplomaatia ilmus ka e-raamatuna (e-pub). Diplomaatia keskmine tiraaž oli 2019. aastal umbes 5400. Kaitse- ja julgeolekualaste arutelude algatamise ja nendes osalemise raames korraldas RKK seminare ja konverentse, millest suurimad said teoks koostöös erinevate partneritega. Peamisteks suurüritusteks olid 2019. aastal. 17. – 19. mail aset leidnud 13. Lennart Meri Konverents pealkirjaga „Üks minevik, mitu tulevikku / One Past, Many Futures“ (osales üle 500 külalise), 29. - 30. septembril 13. korda korraldatud ABCD konverents „Disruptive Technologies for Strategic Superiority: Can the West Win the Defence Technology Race?“ (osales üle 250 külalise), ning 2. oktoobril esmakordselt toimunud KRKK riigikaitsekonverents „Meie ohud, kaitsevõime ja lai riigikaitse“ (osales üle 450 külalise). Eesti Välispoliitika Instituudi üksuse tegevus RKKs keskendus 2019. aastal kolmele põhiteemale: Euroopa (sh Euroopa Liidu ja selle tähtsamate liikmesriikide) välis- ja julgeolekupoliitika, Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika ning uue, kolmanda teemana Hiina välis- ja julgeolekupoliitika ja selle mõju Euroopale. Mitmed seminarid ja üritused korraldati koostöös teiste organisatsioonidega, sealhulgas Kaitseministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium, Riigikantselei, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, NATO peakorter, Kaitsevägi, Eesti NATO Ühing, Eesti Idapartnerluse Keskus, Tallinna Tehnikaülikool, programm Sinu Riigi Kaitse, Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa Komisjoni esindus, Friedrich Eberti Fond, Konrad Adenaueri Fond ja välisriikide saatkonnad (sh USA, Suurbritannia, Saksamaa, Ukraina, Soome, Norra, Poola jne). Aasta jooksul osalesid RKK teadurid ning juhtkond ettekannetega Riigikogu riigikaitsekomisjonis ja väliskomisjonis, Eesti Diplomaatide Koolis, arvamusfestivalil ning paljudel Eestis ja välismaal korraldatud konverentsidel ning seminaridel. Lisaks toimusid ettekanded ülikoolides, üldhariduskoolides, riigiametites ning teistes organisatsioonides. Mitmel korral toimusid teadurite loengud Balti Kaitsekolledži õppuritele. Kõik eelmainitud üritused panustasid julgeoleku- ja kaitsepoliitilise debati edendamisse nii riigisiseselt kui koostöös liitlaste ja partneritega. 2 2019. a aastal toimusid XL ja XLI kõrgemad riigikaitsekursused, mis korraldati koostöös Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, Kaitsetööstuse Liidu ning Kaitseväega. Kursustel esinesid mitmed kõrged poliitikud, kõrgemad riigiametnikud, ajakirjanikud ja eksperdid. Põhikursustel osales kokku 123 osalejat, sh 20 inimest kevadel toimunud e-kursusel. 2019. aastal toimusid II ja III kõrgemad digiriigi ja küberkaitse kursused, mis olid suunatud kõrgemate riigikaitsekursuste auditooriumile ning kus osales kokku 53 inimest. Märtsis omakorda toimus viiendat korda RKK ja RIA koostöös riigikaitse erikursus küberekspertidele, kus osales 27 spetsialisti (insenerid, kübervaldkonna juhid ja eksperdid) nii era- kui ka riigisektorist. 2019. aasta lõpus oli keskuses tööl 22 inimest, sh 11 teadurit, kuuajakirja Diplomaatia toimetaja, Lennart Meri konverentsi direktor, kõrgemate riigikaitsekursuste juhataja, kuus administratiivset töötajat ja kaks juhatuse liiget. 2019. aastal toimus kokku viis RKK nõukogu koosolekut, sh üks nõukogu e-koosolek. Nõukogu liikmete töö oli tasustamata. Juhatuse liikmete hulgas muudatusi ei toimunud. RKK juhatuses jätkavad direktorina Sven Sakkov ja tegevjuhina Dmitri Teperik. RKK nõukogus toimus 2019.a. üks muudatus. Kuni 29.11.2019 oli sihtasutuse nõukogu koosseis järgmine: Kristjan Prikk, Riho Terras, Rainer Saks, Marko Mihkelson, Indrek Sirp, Dmitri Jegorov ja Peeter Kuimet. Kaitseministri 12.05.2020 allkirjastatud käskkirja alusel kutsuti nõukogust tagasi Riho Terras. Käskkiri jõustus allkirjastamisest, kuid rakendati tagasiulatuvalt alates 29.11.2019, siis kui Riho Terras esitas tagasiastumise avalduse. Hinnang RKK tegevusele RKK eesmärk on Kaitseministeeriumi töö toetamine ning Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitiliste huvide tutvustamine rahvusvahelisel areenil. RKK tööl on erinevad väljundid: raportid ja analüüsid (samuti jooksev panustamine Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi või Riigikogu töösse), rahvusvahelised koostööprojektid, kuukiri Diplomaatia, artiklid, blogipostitused, intervjuud- kommentaarid meediale, seminaride, konverentside ja kõrgemate riigikaitsekursuste korraldamine. Hindame RKK tööd 2019. majandusaastal heaks. Suurem osa tegevusi viidi ellu vastavalt tööplaanile, edasi lükkunud projektid olid põhjendatud ning seatud eesmärgid saavutati. Kaitseministeerium hindab RKK tööd järgmiste aspektide põhjal: tööplaani elluviimine, korraldatavate seminaride ja konverentside arv ning edukus, kandepind meedias, kaitseministeeriumi kui töö tellija hinnang RKK projektide lisaväärtusele. Kaitseministeerium on seisukohal, et RKK tegevust tuleb jätkata, kuna RKK on jätkuvalt ainuke välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikaga tegelev mõttekoda Eestis. RKK tegevus toetab Kaitseministeeriumi tööd ning ühelgi teisel asutusel ei ole võimekust RKK ülesandeid üle võtta. RKK saab luua reaalset lisaväärtust vaid läbi pikaajalise ja mõtestatud tegevuse. Selleks, et arendada ja hoida poliitiliste otsustajate jaoks olulist ekspertiisi, kujundada hoiakuid ühiskonnas, 3 tutvustada Eesti kaitsepoliitilist mõtlemist Euro-Atlandi kogukonnas, tuleb tegutseda põhikirjaliste eesmärkide elluviimise nimel aastast aastasse. RKK tegevus toetab Kaitseministeeriumi visiooni elluviimist, kuna kõik järgnevad eesmärgid leiavad kajastust ka sihtasutuse tegevustes:  Riigikaitse on laiem kui vaid sõjaline kaitse ning see arusaam on ühiskonnas kinnistunud;  Sõjaliseks kaitseks tagatakse vähemalt 2% SKP-st ning see suunatakse peamiselt sõjaliste võimete arendamisse;  NATO kollektiivkaitse on tõhus ja kindel ning see on tagatud heidutuse, kaitseplaanide, õppuste ning liitlaste kohaloleku kaudu;  Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa Liidus on suuremad kui meie suurus seda eeldaks;  Eestil on tugev piirkondlik ning kahepoolne kaitsealane koostöö;  Rahva kaitsetahe on kõrge ning ühiskonna usaldus ja toetus Kaitseväele ja Kaitseliidule püsib üle 80%. RKK töö jätkamine on vajalik Kaitseministeeriumi eesmärkide elluviimiseks ning Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika arendamiseks teiste vahenditega, kuna ainult ametlikest institutsionaalsetest kanalitest ja tegevustest ei piisa. Kaitseministeerium finantseerib RKK tegevust läbi riigieelarvelise eraldise. 2019. aastal eraldas Kaitseministeerium RKK-le tegevustoetusena 1 285 000 eurot ning täiendavalt sihtotstarbeliste projektitoetustena 64 056 eurot. Kokku olid RKK tulud 2019. aastal 2 342 357 eurot, sh annetused ja toetused 2 167 920 eurot ning tulu ettevõtlusest 159 986 eurot. Positiivse trendina ja märgina RKK elujõust võib välja tuua Kaitseministeeriumi-välise rahastuse kasvavat osakaalu RKK eelarves. Auditid ja erikontrollid 2019.a jooksul erikontrolle läbi ei viidud. RKK-s on kehtestatud hanketegevuse asutusesisene regulatsioon. Finantsarvestus ja raamatupidamine toimivad vastavalt kehtestatud regulatsioonidele. Seadusjärgsed juhtimisorganid on moodustatud ning komplekteeritud pädevate isikutega. RKK 2019. aasta majandusaasta aruande auditeeris Audit & Consult OÜ vandeaudiitor Ree Teinberg. RKK nõukogu sai auditist suulise ja kirjaliku ülevaate. Riigikaitse Edendamise Sihtasutus Riigikaitse Edendamise Sihtasutus (edaspidi RESA) asutati 10. juunil 2004.a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 421. Asutajateks olid Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Kaitseministeerium ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. RESA asutajate hulgas 2019. aastal muudatusi ei toimunud, samuti ei toimunud ühinemisi ega jagunemisi. 4 RESA eesmärk on Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe parandamise toetamine ning Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine, isikkoosseisu tunnustamine ning koostööle kaasaaitamine erasektoriga. Tegevus 2019 aastal Koostöös Kaitseväega viidi läbi konkurss „Aasta ohvitser“ ja „Aasta allohvitser“. Konkursi laiem eesmärk on tunnustada avalikult tegevväelasi lisaks riiklikele ning Kaitseväe distsiplinaarseaduse alusel kehtestatud ergutusmeetmetele ja -liikidele (ergutatakse valdavalt organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega seotud ülesannete täitmise eest). Tunnustusega tõstetakse esile tublimaid ohvitsere ning allohvitsere (5+5), pärjates nende seast valitud aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri vastava tiitliga ning koos sellega kaasneva rahalise preemiaga. Nimetatud konkurss on toimunud alates 2007. aastast ja leidnud laialdast kajastamist ka väljaspool Kaitseväge ja Kaitseliitu, näiteks kutsub Vabariigi President aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri vabariigi aastapäeva pidulikule vastuvõtule. Samuti korraldatakse sihtasutuse poolt asjakohane meediakajastus ning Aasta ohvitser ja Aasta allohvitser saavad täiendava avaliku tähelepanu osaliseks, aidates nii kaasa kaitseväe ja kaitseliidu maine edendamisele. 2019. aastal anti teist korda välja Kaitseväe Akadeemia parima juhi tiitel, millega kaasneb preemia, mis antakse välja erukolonelleitnant Ülo Tamre ja Tamara Tamre algatusel loodud sihtfondist ning sellega tunnustatakse põhikursuse parimate juhiomadustega lõpetajaid. Kokku antakse välja kas tiitlit, mille eesmärk on väärtustada Kaitseväe Akadeemias omandatavat sõjaväelise juhtimise alast haridust. Konkurss korraldatakse üks kord aastas 2019. aasta annetuste kogusummaks kujunes 20 400 eurot, sellest laekunud sihtotstarbelised annetused 14 500 eurot ja mittesihtotstarbelised annetused 2 900 eurot. Tamre fondist kasutati annetuseks 3 000 eurot. Nii nagu varasemalt, ei osalenud ka 2019. aastal riik Kaitseministeeriumi kaudu rahaliselt RESA tegevuses. Kuna RESA tegevusele ei ole viimasel 9 aastal riigieelarvest rahalisi vahendeid eraldatud, ei pea me otstarbekaks nende osas finantsplaani koostada. 2019. aastal toimus üks RESA nõukogu istung juunis 2019. Muud otsused tehti ja nõupidamised peeti samuti kirjalikus vormis. 2020. aastal jätkatakse Aasta ohvitseri ja Aasta allohvitseri konkurssi läbiviimist. 2019. aasta lõpus otsustati sihtasutuse ja Kaitseväe vahel muuta Aasta ohvitseri ja Aasta allohvitseri preemiate summasid ja preemiate arvu. Mõlemas kategoorias antakse alates 2020. aastast välja üks peapreemia ja kaks ergutuspreemiat, kokku 6 preemiat senise 10 preemia asemel. Peapreemia 5 summaks otsustai määrata 5000 eurot ja ergutuspreemia summaks 1000 eurot. Seoses sellega on kavas vastavad muudatused sisse viia 2020 alguses preemiate statuuti. Samuti jätkatakse Kaitseväe Akadeemia parimate lõpetajate premeerimist. 2020 aastal. 2019 alustati RESA võimalike täiendavate meetmete kaardistamist. Esimeseks füüsilise taastus ja rehabilitatsiooniteenuse toetamine vigastatud kaitseväelaste peredele. Teiseks tegevväelastele suunatud püsisoodustuste pakkumine ettevõtete poolt. 2020. aasta kestel täpsustatakse meetmete tegevusi ja elluviimist. Juhatuse ja nõukogu liikmete töö ei ole tasustatud. Hinnang RESA tegevusele Kaitseministeerium hindab RESA tegevuse kasulikuks, kuna see aitab kaasa Kaitseväe maine edendamisele ning kaitseväelase elukutse propageerimisele. RESA projektid toetavad sõjalise kaitse valdkonnas ettenähtud personalialaste eesmärkide saavutamist. Riigikaitse arengukava 2017-2026 kohaselt on planeerimisperioodi lõpuks nähud ette 3759 tegevväelase taseme saavutamine. Seisuga 31.12.2019 on saavutatud 3508 tase. Sihtasutusel on potentsiaali tegevuste ja meetmete laiendamiseks. Arvestades, et sihtasutus ei saa riigilt toetust ning juhatuse ning nõukogu liikmetele tasu ei maksta, peame mõistlikuks sihtasutuse tegevuse jätkamist ja selle tegevuse edasist laiendamist kaasamaks rohkem vahendeid erasektorist. Auditid ja erikontrollid 2019.a jooksul erikontrolle läbi ei viidud. Finantsarvestus ja raamatupidamine toimivad vastavalt kehtestatud regulatsioonidele. Seadusjärgsed juhtimisorganid on moodustatud ning komplekteeritud pädevate isikutega. SA 2019. aasta majandusaasta aruande auditeeris SA nõukogu poolt nimetatud audiitor (OÜ E- Audit). 6