Kaitseliidu seaduse ja kodukorra ning sellega seotud rakendusaktidesse vajalike muudatuste algatamiseks ettepaneku esitamine

Kaitseministeerium Sakala 1 15094 Tallinn 11.06.2020 nr K-0.5-7/20/12727 Kaitseliidu seaduse ja kodukorra ning sellega seotud rakendusaktidesse vajalike muudatuste algatamiseks ettepaneku esitamine Kaitseliidu keskkogu otsustas 25.04.2020 teha ettepaneku Kaitseliidu seaduse ja kodukorra muutmise algatamiseks. Kaitseliit esitas 20.05.2020 Kaitseministeeriumile RiKS (112 SE) eelnõu menetluse raames mitteametliku ettepaneku KaLS § 4 muutmiseks. Kaldume arvama, et suure tõenäosusega ei ole võimalik RiKS (112 SE) raames mitteametlikuna esitatud KaLS § 4 muutmise ettepanekut realiseerida, kuna täiendavate ettepanekute esitamise aeg on nimetatud eelnõu menetlemise raames tegelikult möödas. Sellest tulenevalt esitame KaLS § 4 puudutava ettepaneku koos keskkogu 25.04.2020 ettepanekuga. 1. Esitatud muudatusettepanekutega soovime: 1.1 luua Kaitseliidus iseseiva struktuuriüksusena valveteenistuse; 1.2 täiendada KaLS § 13 lg 1 p 11 sätestatud Kaitseliidu ülema pädevust maakaitseringkonnale põhimääruse kehtestamise õigusega; 1.3 ajakohastada KaLS § 24 lg 1 p 5 viidatud seaduse nimetust; 1.4 anda Kaitseliidu ülemale õiguse volitada Kaitseliidu struktuuriüksuse juhti Kaitseliidu relvade käitlemisega seotud küsimustes otsuse tegemiseks. Nimetatud ettepaneku realiseerimisel KaLS- is on vajadus muuta kaitseministri kehtestatud rakendusakte: 25.03.2015 määrus nr 7; 16.06.2015 määrus nr 15; 21.10.2015 määrus nr 26; 1.5 selgemalt eristada Kaitseliidu tuumikülesanded Kaitseliidu kaasamisega seotud ülesannetest. Samuti viia Kaitseliidu kaasumisega seotud ülesannete loetelu ja tingimused kaasumise aluseks olevatesse seadustesse. 2. Millist probleemi tahame muudatuste sisseviimisega lahendada? (Vastused küsimusele esitame vastavalt ettepanekute numeratsioonile) Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS 10142 Tallinn Referent 717 9005 ak EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9098 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit 2.1 Kaitseliidu valveteenistuse iseseisva struktuuriüksuse loomisega soovime: 2.1.1 tagada parema erialase juhtimise ja läbipaistva süsteemi ressursside arvestusel (sh kulujuhtimisel); 2.1.2 toetada rahuaja/kriisi/sõjaaja tegevusi (paindlikum töökorraldus); 2.1.3 tagada töötajatele parem väljaõppekvaliteet, läbi mille lihtsustub väljaõppeplaneerimine. 2.2 Kaitseliidu ülemale maakaitseringkonna põhimääruse kehtestamise õiguse andmisega tagame senist õigusloome loogikat, kus Kaitseliidu ülemale on antud KaLS § 13 lg 1 p-s 11 märgitud struktuuriüksuste põhimääruse kehtestamise õigus. Kaitseliidus struktuuriüksusena maakaitseringkonna loomisel oli jäänud omal ajal KaLS § 13 lg 1 p 11 täiendamata; 2.3 KaLS § 24 lg 1 p 5 on viide tänaseks kehtetuks tunnistatud seadusele. Asendades kehtiva seaduse nimetusega viime normi tegelikkusega vastavusse. 2.4 Andes Kaitseliidu ülemale relva käitlemisega seotud otsuse tegemiseks edasivolituse õiguse, vähendame Kaitseliidu ülema halduskoormust ja muudame otsustamisprotsessi operatiivsemaks. Kehtiva õigusnormi kohaselt peab Kaitseliidu ülem andma küberkaitseüksuse tegevliikmetele (pea 600 liiget), Naiskodukaitse ja noorteorganisatsiooni (täisealised) tegevliikmetele relva soetamisloa ja relvaloa. Sellele lisandub omakorda veel valveteenistuses töötavad kaitseliitlased (pea 600 valvurit), kellel tuleb anda valve relva jaoks relvaluba. 2.5 Tänase seisuga sisaldab KaLS § 4 lisaks Kaitseliidu ülesannetele tegevusi (lg 2, 31), mis ei ole oma sisult Kaitseliidule seatud tuumikülesanded, mille täitmine oleksid suunatud Kaitseliidu eesmärkide saavutamisele. Lõikes 2 ja 31 nimetatud tegevused lisanduvad Kaitseliidule ainult tema kaasamisel. Mõistlik oleks § 4 lõiked 2, 3, 31, 32 sätted sõnastada ümber. Tänane KaLS § 4 regulatsioon võimaldaks tõlgendada, et Kaitseliidu kaasamine oleks samuti tuumikülesanne. Kaasumine oleks otstarbekas reguleerida KaLS olemasoleva sätte ümbersõnastamise kaudu. Seda põhjusel, et kaasumise alus ja selle tingimused on täna juba sätestatud, või siis tulevikus sätestatakse eraldi valdkonna seadustes, mille alusel Kaitseliidu kaasamist ette nähakse. Samas õigusnormis reguleeritakse ka Kaitseliidu kaasamise kord ja tingimused. Näiteks korrakaitseseaduses (KorS § 161), päästeseaduses (PäästeS § 311), hädaolukorra seaduses (HOS § 34), erakorralise seisukorra seaduses ( ErSS § 15) on kaasamise norm juba olemas. KaLS § 4 lg 31 kaasumist ei ole eraldi mujal reguleeritud. Samas võiks see olla eelnevat loogikat järgides olla reguleeritud kaitseväe korralduse seaduses. Juhul, kui kaasumisega seoses teha muudatusi, on vaja teha muudatused KaLS § 26 lg 3 ja § 27 lg 4, kuna need sisaldavad viidet KaLS § 4 lg 2 p-dele 1 ja 2. Meie ettepaneku realiseerimine eeldab ka Kaitseväe korralduse seaduse täiendamist kujul, millega nähakse ette ülesanded mille täimisesse Kaitseliitu kaasatakse ja kaasamise tingimused. 3. Ettepanekute realiseerimise ajaline perspektiiv 2 (3) Seoses eeltooduga palume Teie abi Kaitseliidu seaduse ja kodukorra ning nende alusel kehtestatud rakendusaktide vajalike muudatuste läbiviimiseks. Kaitseliidu ajaline soov muudatuste ellurakendamisel oleks 2021. aasta I kvartal. Kaitseliidu poolseks eestkõnelejaks eelpool mainitud teemal on Kaitseliidu ülema õigusnõunik Marek Ranne. Kirja lisana on Kaitseliidu indikatiivne nägemus tehtavate muudatuste osas. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Riho Ühtegi Brigaadikindral Kaitseliidu ülem Marek Ranne [email protected] 3 (3)  EELNÕU juuni 2020 Kaitseliidu seaduse muutmise seadus § 1. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 muudetakse järgmises sõnastuses: „ § 4. Kaitseliidu ülesanded ja kaasamine (1) Oma eesmärkide saavutamiseks täidab Kaitseliit järgmisi ülesandeid: 1) osaleb Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel; 2) valmistab ette riigi sõjalise kaitse võimet; 3) osaleb Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises; 4) annab ja korraldab tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras; 5) annab ja korraldab muud väljaõpet ja koolitust; 6) arendab ja väärtustab kehakultuu ri ja sporti elanikkonna hulgas. (2) Kaitseliit teostab vajaduse korral riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve. (3) Kaitseliit teeb oma ülesannete täitmiseks koostööd teiste Eestis ning välisriigis asuvate isikutega ja asutustega. ( 4 ) Kaitseliidu eesmärk ei ole käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud ülesande täitmisega teenida oma liikmetele tulu. ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid täites on tervishoiutöötajal õigus vajaduse korral osutada esmaabi oma pädevuse piires. ( 6 ) Kaitseliitu võib kaasata: 1) riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras; 2) Kaitseväe ülesannete täitmisse Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud tingimustel ja korras ; 3) küberturvalisuse tagamisele pädeva ametiasutuse juhtimisel; 4) muude ülesanne täitmisse vastavalt kaasamist ettenägeva seaduses sätestatud tingimustel ja korras . ( 7 ) Kaitseliidu kaasamine toimub: 1) vabatahtliku kaasumisega, millega ei kaasne Kaitseliidule kohustusi, vastutust ega kaasamise ajalist piirangut. 2) ametiabi korras või Vabariigi Valitsuse korralduse alusel kaasumisega, millega kaasneb Kaitseliidule kohustus ja vastutus ülesande täitmisel. ( 8 ) Kaasamisel täidab Kaitseliit ülesandeid kaasamise aluseks olevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. ( 9 ) Kaitseliit täidab tema kaasamisel määratud ülesandeid kaitseliitlaste ja Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal oleva tegevväelase vahendusel. ( 10 ) Ametiabi korras ja Vabariigi Valitsuse korralduse alusel kaasutud kaitseliitlasel tekib kaasumise ajaks riigiga teenistuslik suhe. ( 11 ) Kaitseliidu kaasamisega seotud tasud, kulud hüvitatakse Kaitseliidu kaasamist taotlenud isiku poolt või kaasamise aluseks olevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (1 2 ) Kaitseliidu riigikaitseülesanded on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-4 ja lg 2 nimetatud ülesanded. “ 2) paragrahvi 9 lõikes 1 täiendatakse pärast sõna „maakaitseringkond“ sõnaga „valveteenistus“; 3 ) paragrahvi 13 lõige 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „kehtestab“ sõnadega „maakaitseringkonna, valveteenistuse,“ ; 4 ) paragrahvi 22 lõige 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „maakaitseringkonnal“ sõnaga „valveteenistusel“; 5 ) paragrahvi 24 lõikes 1 punktis 5 asendatakse sõnad „Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse“ sõnadega. „lastekaitseseaduse“ 6 ) paragrahv 42 lõige 3 punkti 2 muudetakse asendades sõna „malevapealik“ sõnadega „ tema volitatud struktuuriüksuse juht“; 7 ) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse asendades sõna „malevapealiku“ sõnadega „tema volitatud struktuuriüksuse juhi “; 8 ) paragrahvi 43 lõige 7 muudetakse asendades sõna „malevapealik“ sõnadega „ tema volitatud struktuuriüksuse juht “; 9 ) paragrahvi 43 lõige 7 1 muudetakse asendades sõna „malevapealiku“ sõnadega „tema volitatud struktuuriüksuse juhi “ 10 ) paragrahvi 4 4 lõige 1 muudetakse asendades sõna „malevapealik“ sõnadega „ tema volitatud struktuuriüksuse juht “; 1 1 ) paragrahvi 4 4 lõige 3 muudetakse asendades sõna „malevapealik“ sõnadega „ tema volitatud struktuuriüksuse juht “; 1 2 ) paragrahvi 4 5 lõige 1 muudetakse asendades sõna „malevapealik“ sõnadega „ tema volitatud struktuuriüksuse juht “; 1 3 ) paragrahvi 4 6 lõige 1 muudetakse asendades sõna „malevapealiku“ sõnadega „ tema volitatud struktuuriüksuse juhi “; 1 4 ) paragrahvi 4 6 lõige 2 muudetakse asendades sõna „malevapealik“ sõnadega „ tema volitatud struktuuriüksuse juht “; 1 5 ) paragrahvi 4 9 lõige 1 muudetakse asendades sõna „malevapealikule“ sõnadega „ tema volitatud struktuuriüksuse juhile “; 1 6 ) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse asendades sõna „malevapealiku“ sõnadega „ tema volitatud struktuuriüksuse juhi “; 1 7 ) paragrahv 52 lõige 6 tunnistada kehtetuks; 1 8 ) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse asendades sõna „malevapealikul“ sõnadega „ K aitseliidu ülemal või tema volitatud struktuuriüksuse juhil “; 1 9 ) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Valvatav objekt on Kaitseliidu julgeoleku ala (edaspidi julgeolekuala).“; 20 ) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 69 2 järgmises sõnastuses: „ § 69 2 . Julgeolekualal viibimine (1) Julgeolekualal ei tohi viibida ilma Kaitseliidu loata. (2) Julgeolekualal viibimisel peab täitma Kaitseliidus kehtivat korda ja Kaitseliidu esindaja korraldusi. (3) Julgeolekualal viibimiseks käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse ka valvataval objekti territooriumil, selle kohal või riigikaitse ülesannetega sadamas ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki, õhusõiduki või muu lendava seadme või veesõiduki või muu ujuvvahendi, sealhulgas osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava sõiduki või vahendi kasutamist.“; 2 1 ) p aragrahvi 72 lõikes 1 esimeses lause osas täiendatakse pärast sõna „kanda“ sõnaga „elektrišoki-,“ ja teises lause osa aluses lisatakse sõna „Elektrišoki-,“ ja teises lauseosas muudetakse sõnal „Tuli-,“ algustäht väikeseks. 2 2 ) p aragrahvi 72 lõi ge 5 muudetakse järgmises sõnastuses: „ (5 ) Valvurile väljastatava relvaloa andmise ja väljastamise korra ning relvaloa vormi kehtestab Kaitseliidu ülem.“; 2 3 ) p aragrahvi 73 lõikes 1 esimeses lause osas täiendatakse pärast sõna „enesekaitsevahendit ning“ sõnaga „elektrišoki-,“; 2 4 ) p aragrahvi 73 lõikes 3 esimeses lause osas täiendatakse pärast sõnade „füüsilise jõu või“ sõnaga „elektrišoki-,“; 2 5 ) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „Kaitseliidul on õigus saada teavet käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktis 6 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks Kaitsepolitseiametilt. “ § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Vabariigi Valitsus /allkirjastatud digitaalselt/