Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 26.03.2020, Jõhvi Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Joonatan Hallik Kriminaalasja number: 19244001254 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 274 lg 1 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: D.J. Kriminaalasjas nr 19244001254 alustati menetlust 18.12.2019 KarS § 274 lg 1 tunnustel selles, et 18.12.2019 kella 22.00 paiku X külas L vallas Ida-Viru maakonnas Tallinn-Narva mnt xxx. kilomeetril ei allunud D.J. kainenema toimetamisel/politseiautosse paigutamise ajal teenistusülesandeid täitvate politseiametnike korraldustele politseiautosse istuda. Tema suhtes jõu kasutamisel lõi ta korduvalt jalga politseiametnikku D.K-d vastu paremat jalga, mille tagajärjel ametnik tundis valu. Samuti hammustas D.J. politseiametnik A.V-d vasku käe küünarvarre piirkonnast, mille tulemusena tundis A.V. füüsilist valu ning sai kehavigastusena marrastuse vasakule küünarvarrele. Seega pani D.J. toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kriminaalasja raames on D.J. üle kuulatud kahtlustatavana nimetatud kuriteo toimepanemises. D.J. tunnistab oma süüd. Samuti on isik meilitsi patrullpolitseinikelt vabandust palunud ning kahetseb tehtut. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur KrMS § 202 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada. Tuginedes eeltoodule, tuleb anda hinnang süü suurusele, otsustada, kas on avalik menetlushuvi ja seejärel otsustada kas on võimalik kriminaalmenetlus nimetatud alusel lõpetada ning seejärel otsustada kohustuste määramine. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja peale tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest ei ole Karistusseadustikus ette nähtud vangistuse alammäära. KarS näeb antud teo eest ette kuni viieaastase vangistuse. Antud teoga tekitati ühele kannatanule valu ning teisele kannatanule kergem kehavigastus. Raviasutusse abi saamiseks kannatanud ei pöördunud. Varalist kahju kannatanutele ei tekitatud. Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. D.J-l ei ole ühtegi kehtivat kriminaalkaristust (teda ei ole varem üldse kriminaalkorras karistatud) ja tal puuduvad ka kehtivad väärteokaristused. Uute, tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Tegemist ei ole tema puhul tavapärase käitumisviisiga, vaid see on esmakordne. D.J. ei ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et D.J-i suhtes ei ole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Avaliku huvi hindamisel tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et KarS § 274 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo puhul on üldjuhul avalik huvi olemas eeskätt seetõttu, et kaitstav õigushüve on avaliku võimu teostamise tõhusus ja avalik kord. Ent sellele vaatama tuleb igasse juhtumisse ja isikusse suhtuda individuaalselt, arvestades kõiki asjaolusid kogumis, mitte aga lähtuda ühe mallist. Prokuröri hinnangul käesoleva juhtumi puhul ei ole avalik huvi niivõrd suur, et toimepanijat anda kohtu alla – eeskätt seetõttu, et kannatanutele ei tekitatud tõsiseid kehavigastusi. Samuti peab arvestama käesoleval hetkel kehtiva eriolukorraga, mis nõuab justiitssüsteemi ressursside suunamist tõsisemate kuritegude menetlemisele. Arvestades sellega, et käesoleva juhtumi puhul on siiski teatud määral olemas avalik huvi, siis tuleb suurendada tavapärase 250 euro asemel riigituludesse makstav summa 750 euroni, mis prokuröri hinnangul täidab käesoleva kriminaalmenetluse eesmärki ja saadab toimepanijale signaali, et taoline käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Seega võib väita, et puudub edasine piisav avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ja KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, abiprokurör Joonatan Hallik määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19244001254 menetlus D.J-i suhtes, lõpetada menetlus tervikuna. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. D.J. kohustub maksma riigituludesse 750,00 (seitsesada viiskümmend) eurot (makserekvisiidid antakse eraldi lehel); 2.2. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 26.09.2020, so 6 kuud. 3. Tõkendi kohaldamine: 3.1. Kahtlustatavana kinni peetud ajavahemikul 18-19.06.2019 s.o 2 päeva. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-R plaat (vormikaamera videosalvestus) – jätta kriminaaltoimiku juurde, hävitada pärast kuriteo aegumist (18.12.2024). 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: 19.12.2019 kahtlustatavalt võetud DNA ja sõrmejäljed jätta riiklikusse registrisse. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lg 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanutele ning edastada kahtlustatavale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuris aadressil Kooli tn 2a, Jõhvi. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 2, 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Joonatan Hallik abiprokurör Määrusega olen tutvunud. Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega. Olen kohustustega nõus ja kätte saanud lõpetamise määruse koopia: (allkirjastatud digitaalselt) D.J.