Vaideotsus Pleko OÜ

Pleko OÜ Pajusilla 04.05.2026 nr 11.3-1/26/2217 Antsla vald 66422, Võru maakond Registrikood: 14594210 VAIDEOTSUS Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 29.09.2023 määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord” § 25 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ja 85 punktile 1 ja 2, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) otsustab: jätta Pleko OÜ (registrikood 14594210, aadress Pajusilla 66422 Oe küla, Antsla vald, Võru maakond), vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 31.03.2026 otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta nr 11.3-1/26/1502 kehtetuks tunnistamata. Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest. 1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus 1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 25 alusel vaatas RTK läbi Pleko OÜ (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 30.03.2026 esitatud vaide RTK 31.03.2026 otsusele nr 11.3-1/26/1502 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või otsus) projekti nr 2021-2027.1.03.26-1476 „Pleko OÜ abihoone ehitus tootmismahu kasvatamise eesmärgil“ (edaspidi projekt) rahastamiseks. 1.2. Vaide esitaja palub vaidlustatud otsuse tunnistada kehtetuks ja viia läbi taotluse uus hindamine, arvestades esitatud argumente. 2. Asjaolud 2.1.Taotleja esitas rakendusüksusele ettepaneku taotluse projekti rahastamiseks. Toetuse taotluse abikõlblik kulu on 73 938,78 eurot, sh toetuse summa on 44 363,27 eurot. Projekti eesmärk on abihoone ehitus tootmismahu kasvatamise eesmärgil. Planeeritava investeeringu tulemusel soovitakse suuremat ja kaasaegsemat abihoonet, mis looks eeldused tootmismahu kasvuks, tööprotsesside kiirendamiseks ja toodangu kvaliteedi paranemiseks nii suve- kui talveperioodil. 2.2. RTK kontrollis taotleja ning taotluse vastavust meetme määruse § 9 ja § 10 sätestatud nõuetele ning tunnistas meetme määruse § 13 alusel taotleja ja projekti nõuetele vastavaks. Hindajad hindasid valikukriteeriumit 1 koondhindega 1,80, valikukriteeriumit 2 koondhindega 2,45, valikukriteeriumit 3 koondhindega 3,40 ning valikukriteeriumit 4 koondhindega 1,00. 2.3. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai projekt koondhindeks 2,24. Meetme määruse § 16 lg 1 kohaselt kuulusid rahuldamisele sellised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on meetme määruse § 15 lg-s 2 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75 ja mida on hinnatud igas kriteeriumis vähemalt hindega 2. 2.4. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 17 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõike 2 punkti 4 alusel tegi RTK otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuna taotlus ei kuulu projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemusel rahuldamisele. 2.5. 09.04.2026 esitas Pleko OÜ vaide vaidlustatud otsusele. Kuna vaie esitati puudustega täiendas vaide esitaja vaiet 13.04.2026. 3. Vaide põhjendused 3.1. Vaide esitaja leiab, et ta on taotluse esitanud puudulikult ning esitab vaides hindamistulemustest toodud puuduste täiendused. Seoses sellega soovib vaide esitaja vaidlustatud otsuse tunnistada kehtetuks ja viia läbi taotluse uus hindamine. 4. RTK seisukohad 4.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK (edaspidi ka vaide lahendaja) selgitab, et projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut hindamist. 4.2. Taotluse mitterahuldamise otsuse lisaks on väljavõtte vaide esitaja projekti hindamisest, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. Vaide lahendaja peab oluliseks märkida, et projekti hindab meetme määruse § 14 lg 1 alusel hindamiskomisjon, kuhu kuulub kaks hindajat. Hindamiskomisjon on ettevõtluskogemuse või ettevõtlusprojektide nõustamise kogemusega. Hindamiskomisjon on RTK-st sõltumatu ning tugineb oma tegevuses meetme määrusele ja hindamisjuhendile. RTK-l ei ole alust hindamiskomisjoni kui valdkonna ekspertide tööd ning projektile antud hindeid kahtluse alla seada. RTK ei ole pädev hindama hindamiskomisjoni poolt antud seisukohti sisuliselt. 4.3. Oluline on juhtida tähelepanu ka ÜSS2021_2027 §-le 12, mis sätestab, et kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata. Käesoleval juhul on nii meetme määrus, hindamisjuhend kui muud toetuse saamiseks vajalikud õigusaktid ja juhendid avalikustatud1. Seega oli taotlejal nende sisuga 1 Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmine (2021-2027) | Riigi Tugiteenuste keskus (s.h valikukriteeriumite ja hindamisjuhendi sisuga) enne taotluse esitamist võimalik tutvuda ning samuti oli taotlejale enne taotluse esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse, milliseid asjaolusid võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise valikumetoodika. 4.4. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu Halduskolleegium on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008 kohtuotsuses nr 3-08-310. 4.5. Kuigi vaide lahendaja ei saa vaide lahendamisel hinnata hindamiskomisjoni poolt taotlusele antud koondhinne sisulist põhjendatust, saab ta siiski kontrollida lähtudes HMS §-st 54, kas hindajad on taotlusele hindepunktide andmisel lähtunud taotlusest, koondhinnangust ja hindamismetoodikast ning kas maksimum hindepunktist madalama hindepunkti andmisel on hindajad oma hinnangut põhjendanud, sh kas põhjendus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Vaide lahendaja võib saata taotluse hindajatele uuesti hindamiseks vaid juhul, kui hindajad ei ole lähtunud taotluse hindamisel hindamismetoodikast või taotluses esitatud andmetest või on jätnud ühes või mitmes valikukriteeriumis maksimum hindepunktidest madalamate hindepunktide andmise põhjendamata või ei ole antud põhjendus proportsionaalne või sisaldab kaalutlusvigu. 4.7. RTK rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja ettepanekuga taotluses esitatud andmetele tuginedes. Vaides on taotleja aga asunud täiendama oma varasemat taotlust, esitades koondhinnangule tuginedes uusi argumente ja lisatõendeid. Hindamiskomisjon ei saanud hindamisel lähtuda andmetest, mida taotluses ei esitatud. 4.8. Eelnevast tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et hindajad on taotluse hindamisel lähtunud taotluses esitatud andmetest ja hindamisjuhendist. Maksimum hindepunktidest madalama hindepunkti andmisel on hindajad oma hinnangut põhjendanud ning toodud põhjendused on vaide lahendaja hinnangul proportsionaalsed ning kaalutlusvigadeta. Vaide lahendaja hinnangul ei ole vaide esitaja esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud hindajate poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud või et need on ilmses vastuolus taotluses toodu teabega, kuivõrd tuginedes eelpool kirjeldatud kohtupraktikale, saaks ainult sellisel juhul hindajate hindamist õigusvastaseks lugeda. Otsusele lisatud väljavõttes on hindajad toonud välja põhjendused koos lühiselgitustega, miks vastavas valikukriteeriumis selline hinne anti. 4.9. Vaide esitaja ei ole tõendanud, et tema taotluse hindamisel on rikutud meetme määruses ja hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalutlusreegleid. Vaide lahendaja rõhutab tuginedes 24.10.2008 Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-310, et isegi kui otsuses toodud motivatsioon ei ole täiuslik, on otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustest tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses otsuses kajastub õiguslik alus (viide õigusaktidele) ning viide koondhinnangule, mis sisaldab haldusakti faktilistalust. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud. 4.10. Kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et Pleko OÜ taotluse menetlemisel ja hindamisel on rikutud seaduses, meetme määruses või RTK poolt kinnitatud hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalumisreegleid. RTK rõhutab eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendile tuginedes, et isegi juhul, kui mitterahuldamise otsuse motivatsioon ei ole täiuslik, on mitterahuldamise otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses mitterahuldamise otsuses kajastub õiguslik alus (viited õigusaktidele) ning viide konsensuslikule hindamislehele ja juhtkomisjoni ettepanekule, mis sisaldab haldusakti faktilise aluse. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud. Haldusakti põhjendused on antud juhul toodud mitterahuldamise otsuse lisas, kus on väljavõte hindamiskomisjoni hinnangust, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused 4.13. Seega ei saa vaidemenetluses esitada uut infot, mida taotluse hindamisel ei olnud. Hindamiskomisjon ei saanud uusi täiendatud asjaolusid arvesse võtta ning hinnangu õiguspärasust tuleb kontrollida üksnes nende andmete põhjal, mis olid otsuse tegemise hetkel olemas. Seetõttu ei ole põhjendatud ka vaide esitaja nõue viia läbi taotluse uus hindamine. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila peadirektori asetäitja Koostaja: Marliis Elling 515 8828 [email protected]