Rahandusministeerium
Riigikantselei 11.05.2026 nr 1-4/26/1872
Keskkonnaministri käskkirja 16.12.2022 nr 436
muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 16.12.2022 käskkirja nr 436
muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Selguse huvides lisame dokumentide juurde muudetava
käskkirja tervikteksti.
Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister
Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu
2. Seletuskiri
3. Käskkirja tervikversioon koos muudatusega teadmiseks
Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed , OÜ Eesti Keskkonnauuringute
Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Riigi Tugiteenuste Keskus.
Eerika Purgel, 626 0709
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
KÄSKKIRI
Tallinn 16.12.2022 nr 1-2/22/436
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine
õhukvaliteedi parendamiseks
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–
2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks
ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks (lisa 1).
2. Kinnitan toetuse andmise energiatõhususe edendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks 2022–2029
tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
3. Volitan OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskust täitma toetatavate tegevuste elluviija
ülesandeid.
4. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Saata: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium
KINNITATUD
16.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/436
Lisa 1: Toetuse andmise tingimused õhukvaliteedi parendamiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“
poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine
ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ alusel õhukvaliteedi seirevõrgustiku
arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi
loomiseks.
1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide
elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Õhukvaliteedi parendamine“
tulemuste saavutamiseks.
1.3 Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide
elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.1.5, sekkumine
„Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; asukohapõhise terviseriski
hinnangute süsteemi loomine“. Sekkumise number on 21.2.1.51.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks
kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.
a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on ajakohastada ja laiendada riiklikku seirevõrgustikku, et katta
mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda elanikkonnale
asukohapõhisemat seireinfot, täita kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke ja kontrollida
rakendatavate poliitikate ja meetmete tõhusust ning suurendada elanikkonna teadlikkust.
Elanikele arusaadava seose loomine terviseriski ja õhuheitmete vahel ning selle kaudu
käitumise mõjutamine.
2.2. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja
kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikutesse „Ligipääsetavuse näitaja“ ja
„Keskkonnatrendide indeks“.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatavad tegevused on:
3.1.1 õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine;
3.1.2 asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine;
3.1.3 toetuse kasutamisega seotud teavitustegevus.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a
määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega.
3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198,
22.6.2020, p. 13–43), artikli 17 tähenduses.
3.4. Antav toetus ei ole riigiabi.
3.5. Käesolevas punktis toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab
projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva
jooksul.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on uuendatud seirevõrgustik ja sellel põhinev
modelleerimissüsteem ning tervisemõju hindamistulemuste põhjal on loodud
infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldab anda ühiskonnale selge põhjenduse
rakendatud meetmete asjakohasuse kohta ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist
inimeste terviseriskidega.
4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:
Näitaja kood, 2024
2029
nimetus ja Algtase Aasta vahe Selgitav teave
sihttase
mõõtühik sihttase
Uuendatud
PSO06
õhukvaliteedi
Õhukvaliteedi hindamis- ja
Rahastamiskava hindamiseks Ei seiresüsteemide arv.
0 4 16
väljundnäitaja kasutatavad kohaldu Andmeallikas on
hindamis- ja SFOS, projekti
seiresüsteemid (arv) aruanded
5. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.
6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab 60 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest projekti juhtrühma,
mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust
ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise
aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja
ära jätta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades
ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke,
kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 2029. aasta 31. detsembril.
8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30 protsenti abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 14 285 714,29 eurot, millest toetus on 10 000 000,00 eurot ning
riiklik kaasfinantseering 4 285 714,29 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on
lisas 2.
8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva
aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.
9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi
ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimiseks ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja
tulemuste saavutamiseks:
9.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;
9.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;
9.2.3 seireseadmete soetamise, paigalduse, kasutajakoolituse, metoodikate valideerimise kulud;
9.2.4 seireseadmete interkalibreerimistel osalemise ja meetodite akrediteerimise kulud;
9.2.5 asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomise kulud;
9.2.6 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud toetuse kasutamisest teavitamise kulud, kui need
ei moodusta üle 5 protsendi projekti käskkirja kehtestamisel toodud abikõlblikest
kogukuludest;
9.2.7 otsesed personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 3;
9.2.8 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid ja omanikujärelevalve
kulud;
9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi
ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;
9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3
nimetatud tingimustel.
10.3. Toetuse ettemakse võib teha kuni 40 protsendi ulatuses määratud maksmata toetuse
summast.
10.4. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas ettemakse taotluse koos
hankeplaani ja maksete prognoosiga.
10.5. Ettemakse kasutamise eeldatav periood on kuni üks aasta, mille kestel esitatakse
rakendusüksusele punktis 10.6 nimetatud dokumendid.
10.6. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised dokumendid:
10.6.1 leping, kui see ei ole rakendusüksusele teatavaks tehtud;
10.6.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust
erinevalt;
10.6.3 arve või muu raamatupidamisdokument;
10.6.4 kulu tasumist tõendav dokument, kui makset ei taotleta otse arve väljastajale;
10.6.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.6.6 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.7. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi
viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta
on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.8. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja
muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.9. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud
tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende
kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks. Ettemakse taotlust menetletakse kuni 15 päeva.
10.10. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte
hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on
lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni
31.märtsini 2030.a.
11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060
artiklist 73 lõikest 2 punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada
kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15.
jaanuariks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast
projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.
11.5. Veebilehe ja mobiilirakenduse täiustamisel tuleb tagada, et need oleksid kasutatavad
inimeste erivajadustest lähtuvalt ning ka väiksemate internetikiiruste juures.
11.6. Elluviija peab korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse
saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni.
Teavitusüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena;
2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias; 3)
sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline
video.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete korraldamisel nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste
kohta.
13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande E-toetuse keskkonna
kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a
sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt
sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet
projekti väljundnäitaja saavutamise kohta, sh info tegevuste panuse kohta horisontaalsete
põhimõtete edendamisse.
13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest
avalikkuse teavitamine“ toodud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta ning
Eesti 2035 näitajatesse panustamise kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.10 kirjeldatule.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie
rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
KINNITATUD
16.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/436
Lisa 2: Toetuse 2022–2029 tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Kogumaksumus/ Euroopa Regionaalarengu Riikliku
Toetuse summa
Tegevuse nimetus Abikõlblik summa Fondi toetuse määr 70% kaasfinantseeringu määr
kokku (EUR)
(EUR) 30%
Õhukvaliteedi seirevõrgustiku
arendamine ja täiendamine 11 514 190,00 11 514 190,00 8 059 933,00 3 454 257,00
Asukohapõhise terviseriski
hinnangute süsteemi loomine 1 910 000,00 1 910 000,00 1 337 000,00 573 000,00
Projektis tehtavatest töödest
avalikkuse teavitamine 56 624,68 56 624,68 39 637,28 16 987,40
Otsene personalikulu
(projektijuhtimine koos
teavitustegevuse
koordineerimisega) 699 912,70 699 912,70 489 938,89 209 973,81
Ühtne määr (15% otsesest
personalikulust) 104 986,91 104 986,91 73 490,83 31 496,07
KOKKU: 14 285 714,29 14 285 714,29 10 000 000,00 4 285 714,29
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Abikõlblik summa (EUR)
Rahastaja
Riiklik kaasfinantseering 4 285 714,29
Euroopa Regionaalarengu Fond 10 000 000,00
KOKKU: 14 285 714,29
EELNÕU
4.05.2026
KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
Tallinn [Registreerimisnumber]
Keskkonnaministri käskkirja 16.12.2022 nr 436 muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
Keskkonnaministri 16.12.2022 käskkirja nr 436 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks“ lisa 1 punkt 9.2.5
sõnastatakse järgmiselt:
„9.2.5 asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomise kulud;“.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister
Saata: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigi
Tugiteenuste Keskus
1
Keskkonnaministri käskkirja 16.12.2022 nr 436 muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi Keskkonnaministri
16.12.2022 käskkirjas nr 436 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022-2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks“.
Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi
nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamine“ alusel õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja
täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks.
Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine,
välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.1.5, sekkumine „Õhukvaliteedi
seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi
loomine“. Sekkumise number on 21.2.1.51.
Muudatusega täpsustatakse toetuse eesmärgi saavutamiseks tehtavate abikõlblike kulude
nimekirja. Käskkirja sisu ei muutu.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger
(e-post
[email protected], tel 626 2976) ja finantsosakonna
struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post
[email protected], tel 626
0709). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist
Rene Lauk (tel 626 2948,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb ühest punktist, millega täpsustatakse abikõlbliku kulu välja toomist.
Kogu projekti toetuse andmise eesmärk on ajakohastada ja laiendada riiklikku
seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda
elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot, täita kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke ja
kontrollida rakendatavate poliitikate ja meetmete tõhusust ning suurendada elanikkonna
teadlikkust.
Elanikkonna teadlikkuse tõstmise eesmärk on inimeste käitumise mõjutamine läbi arusaadava
seose loomise terviseriskide ja õhukvaliteedi näitajate vahel.
Projektis on toetavateks tegevusteks:
1. õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine;
2. asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine;
3. toetuse kasutamisega seotud teavitustegevus.
Projekti eespool viidatud eesmärgist tulenevalt on vajalik projekti elluviijal teha erinevaid
tegevusi. Selguse huvides täpsustame käskkirja punkti 9.2.5. sõnastust, selle sisu muutmata.
Projektis toetakse asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomist. Selle raames
toetatakse andmete valideerimise, IT-lahenduste loomise, modelleerimissüsteemi toimimise ja
mudelite sisendandmete saamisega seotud tegevusi, õhusaasteainete terviseriskide
hindamisega seotud tegevusi, mõõtekampaaniate ja elanikkonna teadlikkuse tõstmise kulusid.
Modelleerimissüsteemi sisendiks olevate heiteandmete kättesaadavuse parandamine ning
1
modelleeritud ja mõõdetud õhukvaliteedi näitajate sidumine läbi õhusaasteainete riskitegurite
asukohapõhiste tervisemõjudega on oluline osa toimiva terviksüsteemi loomiseks.
Käesolev käskkirja muudatus täpsustab käskkirja 16.12.2022 nr 436 selle kehtima hakkamise
ajast. See on vajalik, sest projekti elluviimisega seotud osapooled, mh rakendusüksus, peavad
olema teadlikud, milliste tegevuste osas on käskkirjas erinevate eesmärkide täitmiseks
tehtavad tegevused toetatavad.
3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele
Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis
omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile
otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,
arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on
ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis
teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjas toodud muudatusega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse
käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetust antakse vastavalt
rakenduskavas planeeritule. Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad edendada
energiatõhusust ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning asukohapõhise
terviseriski hinnangute andmist. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori
eelarvepositsiooni. Uuendatud investeeringute edasine ülalpidamine, hooldus ja uuendamine
kaetakse riigieelarve vahenditest, millega tagatakse ka elutähtsa teenuse toimepidevus.
Käskkirjal on positiivne mõju rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamiseks.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja
Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskuse, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Riigi Tugiteenuste
Keskusega.
2