Seisukoha küsimine

Vabariigi Valitsus .05.2022 nr 1-1/14-619/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks 54 Riigikogu liikme k.a 12. mail algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel 2) seletuskiri neljal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Perehiivitiste seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus Eelnöu eesmärk on toetada Eesti lastega perede toimetulekut. Eelnöuga töstetakse esimeseja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandaleja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus vördselt iga lapse eest 100 eurot kuus. Eelnöuga töstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsmeja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni, varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme töusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta l. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus soltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvustja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene. Eelnöuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise susteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme köige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise susteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm voi enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 vörra. 2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus 2022. aasta märtsi seisuga on Eestis kokku ca 158 500 lapse- ja peretoetuseid saavat perekonda, kus kasvab kokku ligi 260 000 last. Esimeseja teise lapse toetuse (60 eurot) saajaid on kokku ca 237 000 last. Kolmandaja igajargmise lapse toetuse (100 eurot) saajaid on kokku ca 28 600 last. Kolme- kuni kuuelapselisi peresid, kes saavad lisaks 300 eurot lasterikka pere toetust on 23 000. Seitsme- ja enamalapselisi peresid, kes saavad lisaks 400 eurot lasterikka pere toetust on 126. Energia, kutuse ja toiduainete kallinemine on muutnud ja muudab ka edaspidi lastega perede majandusliku toimetuleku varasemast keerulisemaks. Sellega seoses tuleb lapsetoetusteja lasterikaste perede toetuste susteem ule vaadata ning ajakohastada. Lapsetoetuse töstmine 100 euro peale iga lapse kohta suurendab uhiskonnas vördsust ning aitab kaasa köigi lastega perede toimetulekule. Lasterikka pere toetuse indekseerimine hoiab toetuse suumse proportsionaalse Eesti elatustaseme töusuga. See tähendab, et elatustaseme töustes töuseb proportsionaalselt ka lasterikka pere toetus. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui l ,000. Seega elatustaseme langedes toetus ei vähene. Lasterikka pere toetuse vähendamise siisteemi muudetakse. Seni on lasterikka pere toetust makstud seni, kuni pere esimene laps saab täisealiseks. Uue korrajärgi makstakse lasterikka pere toetust täies ulatuses, kuni peres kasvab kolm alaealist last. Kui peres kasvab vähem kui kolm alaealist last, hakatakse lasterikka pere toetust 1/3 vörra vähendama. Näiteks kui peres kasvab 5 last, makstakse lasterikka pere toetust 100% ulatuses ka siis, kui esimeneja teine laps on saanud taisealiseks. Kolmanda lapse taisealiseks saamisel vahendatakse lasterikka pere toetust 1/3 vörra, seejärel neljanda lapsegajälle 1/3 vörra, kuni noorima lapse täisealiseks saamisel lasterikka pere toetuse maksmine löpeb. Eelnöuga tehtävää muudatused suurendavad Eesti lastega perede majanduslikku heaoluja kindlustunnet muutuva elatustasemega toimetulekuks. Eesti rahvaarv on languses, kuivörd suremus on töusnud, samal ajal kui siindimus onjäänud eelnevate aastatega samale tasemele. Hetkeseisuga on keskmine laste arv Eesti peres 1.84, kuid selleks, et iive pöörduks positiivseks, oleks vaja, et keskmine laste arv oleks 2.07. Seega peab sundimuse töstmine olema uks Eesti riigi prioriteetidest. Sundimust möjutavate tegurite kaardistamiseks on tehtud mitmeid eri uuringuid nii Eestis kui välismaal ning köigist neist tuleb selgelt väljä pere majandusliku toimetulekuja perede slinnikavatsuste seos. Ka majandusliku ebakindluse suurenemisel kriiside ajal on otsene seos Eesti sundimusele. Perepoliitika rahalised otsetoetused vähendavad riski, et koos laste slinniga halveneb lapsevanemateja teiste laste majanduslik toimetulek ning kindlustavad Eestis suurema siindimuse. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse möjud Eelnöuga tehtävää muudatused aitavad parandada Eesti lastega perede elujärgeja toimetulekut. Perehuvitiste töstmine aitab kaasa töstab oluliselt eestlaste turvatunnet perekonna loomisel, rohkemate laste saamisel ja oma igapäevatoimetustega hakkama saamisel. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Muudatuste elluviimiseks on prognoositavad kuludjärgnevad: 2023 2024 2025 2026 Lapsetoetus esimeseleja 170435 170240 169465 168386 Kevadprognoos teisele (kevadprognoos) 219,04 880,59 732,34 555,24 2022 € € € € Lasterikka pere toetus 84469 83045 81 635 81635 (kevadprognoos) 368 € 980 € 474 € 474 € Lapsetoetuse töus 100 284 058 283 734 282 442 280 644 Kulu uute eurole 698 € 801 € 887 € 259 € määradega Lasterikka pere toetus 700 197 095 193 773 190482 190482 eurole 191 € 953 € 772 € 772 € Lapsetoetuse töusu 113623 113493 112977 112257 lisäkulu 479 € 920 € 155 € 703 €  Prognoositav RE Lasterikkapere toetuse 112625 110727 108 847 108 847 lisäkulu alates 2023 töus 7001e lisäkulu 824 € 973 € 298 € 298 € 6. Seaduse koosköla Euroapa Liidä öigusega Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 7. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks ei ole vaja vastu vötta rakendusakte. 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub l. veebmaril 2023. Algatavad Riigikogu liikmed 2.05.2022. a. 3^M /v^ ^^ ti ^^/D <^" cSx^? //^^^ /i ^ C/'^^'> - ^^^ :a ^/e-u^ - -fta^A>//s/c/ 'o£^ / f, / ^ /^^L^^< ^6Ö(^^€ ^-r-i d W^' IC^ 'Lo ^A^t i ^^J~ ^ ^5^ ^fc/0>/L K3i-^(/7^^c.. ^ ^€^ /^^ ^./ />,^^SS/A ^-^A/ „ ^~^'^'A ^^ /^ c^ l')d)U^ Ax.^ \k^^ l^-^JI  EELNÖU Perehiivitiste seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri Algatavad Riigikogu liikmed 12.05.2022. a. ^ A^^ ^e-. -€ ^i'Lt ^^0 \ ^ '' 6cu\^f ^ £' z> >r<^[^c ^^ <y&t^uc^^ •t-<-^l(- ö-(^ ^^-4^ ^^cw^^^ ^y A 1^v-^ ^o--^i- ^': -^ /1/^^' ^ ^r/c^k^Q^ r^ |<7a-."^) ^@0^2-^ö^> ^ ^-^^ ' äA^^ö ^A ^ ^^ ^(^(L-  EELNÖU Perehiivitiste seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri Algatavad Riigikogu liikmed 12.05.2022.a ^L^^(f^^ Sc^^ /fL, ^7/^ft_ $^Ai^^^c- ^z?^^-/ /hV/^ ^b^ <c^^^. "i. «c^ O1 r>^->^- / .^(J^ l'^^^t^^B.' L.c.^rA-t-A ^ ^a f,,J^i- ^(i if /^ ^</ ^-^ ^3^<— ^.. ,^<^j) [GvS^^^ ,\A>-s- ^L^- /'r^ ^^'^ ^\\ F£?^(^ tC^4i '^uCbf^JU ^ > ^^^(^ J{^^. ^ ^"Tqn^tO <?-^^U4^ L^tQ-t^ /^z/^ <^^^^z. ^ ^ //7 S^(  EELNÖU Perehuvitiste seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri Algatavad Riigikogu liikmed 12.05.2022.a bl^f-TKj bu^jj^ i/ ^^ id.i^ s. ^-j^o h i ^ ^ * a^^/i- AUtL^^-^i- //i/P^'S ^£tW^/a^^^l<i^/^^.^/, kl JfW I L IWU^/a//^^^j ^^W/ ^^ux, i^ui^ /oMii^4^J! 1^^/  EELNÖU Perehiivitiste seaduse muutmise seaduse eelnöu § l. Perehuvitiste seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) Paragrahv 17 löige 3 muudetakseja sönastatakse järgmiselt: ,,(3) Lapsetoetuse suurus on 100 eurot iga lapse kohta."; 2) Seaduse paragrahvi 21 löikes 2 asendatakse number ,,300" numbriga ,,700". 3) Seaduse paragrahvi 21 löikes 3 asendatakse number ,,400" numbriga ,,900". 4) Seaduse paragrahvi 21 täiendatakse löikega 4 järgmises sönastuses: ,,(4) Lasterikka pere toetust makstakse täies ulatuses seni, kuni peres kasvab kolm alaealist last. Seejärel väheneb lapsetoetus iga lapse täisealiseks saamisel 1/3 vörra; 5) Seadust täiendatakse paragrahviga 212 järgmises sönastuses: „ § 212 Lasterikka pere toetuse indekseerimine (l) Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud lasterikka pere toetus indekseeritakse iga kalendriaasta l. aprilliks indeksiga, mille väärtus söltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvustja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. (2) Indeksi arvntamisel kormtatakse tarbijahinnaindeksi aastane kasv 0,2-gaja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 0,8-ga ning saadud korrutised liidetakse. (3) Tarbijahinnaindeksi aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusejagamisel ule-eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusega, lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtustest. (4) Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusummajagamisel lile- eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusummaga, lähtudes Rahandusministeeriumi andmetest sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kohta. (5) Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. Juri Ratas Riigikogu esimees Riigikogu Kantsele"' Tallinn, 2022 ^^jj-^  Algatavad Riigikogu liikmed 12.05.2022. a. Jhf\^'^ ^fr^RiO ^^- fflc^c^ ' ^^) ^-^ y ^7- H^^cOi ^/£Z£^^ - f^^^O^^ ^ ~» •< ^ '/ \f ^uAj^ 6^00^e ^Ä^U\ L<^^^f0n(^ ^ /C4^A^'^ ^V^j ^ 7^^/i<~) ^ o t^^ (^-Z^7 ^ ^^<- Ot/cZ^7^^/ ,^4 ^.-CLL-CTZ^ -^ ^ f^/[a5L^SS/^L c l@iÄ^ töA  EELNÖU Perehuvitiste seaduse muutmise seaduse eelnöu Algatavad Riigikogu liikmed 12.05.2022. a. G^A \ ^ r ^cv^ ^lt ^^ <> ^%^ (^U^^LUl^ /{ o.\ k ^/ ^ ^ ^t^ /ps^^^^ /^t^ ^(^nc € ^^f" -1/ f. ^ 2S-A/^- V^J^- /x^^/' ^ ^^(i \^{^^^ Y L7^jfe> H^^^-^ ^.tJt a^Aco ^(^td^ k^^ ^k^\ ^€^c3^  EELNÖU Perehuvitiste seaduse muutmise seaduse eelnöu Algatavad Riigikogu liikmed 12.05.2022. a. HtL\-tfae^^i 5€4^ ^-L ^ ^^_ ^^-f-^ ^ ^^- Ä~S • ^hv^e_ i^^^ '-^ ^? <RA 5^^ ^z- 1— ^. -<-1^*->- C^:t-^>^t,i U^o Pl ^^ // A ^^ (fc^^/ ^^ ^^^— ^Z^'^i^J ^•^^ Eru. <^ULJc ^-^^b^- / Il ) I, ^^ ^t^^ (C(A^' M^y^ '- /. ^, H€L^--^JL^^^^ Ju^-. ^7. "TZ^riMC* ^sujiv^v^aQ ^^ 1^> V^/t1-^L z ^ ^i^'^ Ä/7/ ,^/  EELNÖU Perehiivitiste seaduse muutmise seaduse eelnöu Algatavad Riigikogu liikmed ,12.05.2022.a /.' ,-// D^ •772. F>tt/ 7^4y^ t/ / / & ^ ^c^e^t s c^ ^ ^^ H^.^ ^f ^l/eu $^^^ Ä1^ >m ^'^ou /na/^w^^^ P/^/7/W^^zr ^ I MW L ^Lk /w(/^e^^( ^<fw/^/ /<2^y^4y ^ae^//  Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõu eesmärk on toetada Eesti lastega perede toimetulekut . Eelnõuga tõstetakse esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni, eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi on lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus. Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 7 00 euroni kalendrikuus, varasema 300 euro asemel ning seitsme ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 9 00 euroni, varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga . Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000 . See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene. Eelnõuga muudetakse lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi, mille kohaselt hakkab lasterikka pere toetus vähenema pere kolme kõige noorema alaealise lapse täisealiseks saamisel. Senise süsteemi asemel, kus lasterikka pere toetus kadus esimese lapse täisealiseks saamisel, hakatakse lasterikka pere toetust maksma täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt 1/3 võrra. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2022. aasta märtsi seisuga on Eestis kokku ca 158 500 lapse- ja peretoetuseid saavat perekonda, kus kasvab kokku ligi 260 000 last. Esimese ja teise lapse toetuse (60 eurot) saajaid on kokku ca 237 000 last. Kolmanda ja iga järgmise lapse toetuse (100 eurot) saajaid on kokku ca 28 600 last. Kolme- kuni kuuelapselisi peresid , kes saavad lisaks 300 eurot lasterikka pere toetust on 23 000. Seitsme- ja enamalapselisi peresid, kes saavad lisaks 400 eurot lasterikka pere toetust on 126. Energia, kütuse ja toiduainete kallinemine on muutnud ja muudab ka edaspidi lastega perede majandusliku toimetuleku varasemast keerulisemaks. Sellega seoses tuleb lapsetoetuste ja lasterikaste perede toetuste süsteem üle vaadata ning ajakohastada. Lapsetoetuse tõstmine 100 euro peale iga lapse kohta suurendab ühiskonnas võrdsust ning aitab kaasa kõigi lastega perede toimetulekule. Lasterikka pere toetuse indekseerimine hoiab toetuse suuruse proportsionaalse Eesti elatustaseme tõusuga. See tähendab, et elatustaseme tõustes tõuseb proportsionaalselt ka lasterikka pere toetus. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. Seega elatustaseme langedes toetus ei vähene. Lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi muudetakse. Seni on lasterikka pere toetust makstud seni, kuni pere esimene laps saab täisealiseks. Uue korra järgi makstakse lasterikka pere toetust täies ulatuses, kuni peres kasvab kolm alaealist last. Kui peres kasvab vähem kui kolm alaealist last, hakatakse lasterikka pere toetust 1/3 võrra vähe n dama. Näiteks kui peres kasvab 5 last, makstakse lasterikka pere toetust 100% ulatuses ka siis, kui esimene ja teine laps on saanud täisealiseks. Kolmanda lapse täisealiseks saamisel vähendatakse lasterikka pere toetust 1/3 võrra, seejärel neljanda lapsega jälle 1/3 võrra, kuni noorima lapse täisealiseks saamisel lasterikka pere toetuse maksmine lõpeb. Eelnõuga tehtavad muudatused suurendavad Eesti lastega perede majanduslikku heaolu ja kindlustunnet muutuva elatustasemega toimetulekuks. Eesti rahvaarv on languses, kuivõrd suremus on tõusnud, samal ajal kui sündimus on jäänud eelnevate aastatega samale tasemele. Hetkeseisuga on keskmine laste arv Eesti peres 1.84, kuid selleks, et iive pöörduks positiivseks, oleks vaja, et keskmine laste arv oleks 2.07. Seega peab sündimuse tõstmine olema üks Eesti riigi prioriteetidest. Sündimust mõjutavate tegurite kaardistamiseks on tehtud mitmeid eri uuringuid nii Eestis kui välismaal ning kõigist neist tuleb selgelt välja pere majandusliku toimetuleku ja perede sünnikavatsuste seos. Ka majandusliku ebakindluse suurenemisel kriiside ajal on otsene seos Eesti sündimusele. Perepoliitika rahalised otsetoetused vähendavad riski, et koos laste sünniga halveneb lapsevanemate ja teiste laste majanduslik toimetulek ning kindlustavad Eestis suurema sündimuse. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad parandada Eesti lastega perede elujärge ja toimetulekut. Perehüvitiste tõstmine aitab kaasa tõstab oluliselt eestlaste turvatunnet perekonna loomisel, rohkemate laste saamisel ja oma igapäevatoimetustega hakkama saamisel. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Muudatuste elluviimiseks on prognoositavad kulud järgnevad: Kevadprognoos 2022 2023 2024 2025 2026 Lapsetoetus esimesele ja teisele (kevadprognoos) 170 435 219,04 € 170 240 880,59 € 169 465 732,34 € 168 386 555,24 € Lasterikka pere toetus (kevadprognoos) 84 469 368 € 83 045 980 € 81 635 474 € 81 635 474 € Kulu uute määradega Lapsetoetuse tõus 100 eurole 284 058 698 € 283 734 801 € 282 442 887 € 280 644 259 € Lasterikka pere toetus 700 eurole 197 095 191 € 193 773 953 € 190 482 772 € 190 482 772 € Prognoositav RE lisakulu alates 2023 Lapsetoetuse tõusu lisakulu 113 623 479 € 113 493 920 € 112 977 155 € 112 257 703 € Lasterikkapere toetuse tõus 700le lisakulu 112 625 824 € 110 727 973 € 108 847 298 € 108 847 298 € 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta rakendusakte. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. veebruaril 2023. ________________________________________________________________________ Algata vad Riigikogu liikmed Jaanus Karilaid Jüri Ratas Marika Tuus-Laul Maria Jufereva-Skuratovski Peeter Rahnel Mihhail Stalnuhhin Oudekki Loone Andrei Korobeinik Natalia Malleus Siret Kotka Igor Kravtšenko Aadu Must Anastassia Kovalenko-Kõlvart Tõnis Mölder Kalle Grünthal Riho Breivel Kert Kingo Alar Laneman Jaak Valge Urmas Reitelmann Uno Kaskpeit Martin Helme Rene Kokk Anneli Ott Marek Jürgenson Kaido Höövelson Helmen Kütt Tarmo Tamm Mart Helme Sven Sester Helir-Valdor Seeder Üllar Saaremäe Aivar Kokk Priit Sibul Lauri Läänemets Heljo Pikhof Jaak Juske Eduard Odinets Raimond Kaljulaid Riina Sikkut Viktor Vassiljev Enn Eesmaa Kersti Sarapuu Helle-Moonika Helme Tarmo Kruusimäe Raivo Tamm Martin Repinski Dmitri Dmitrijev Mailis Reps Urmas Reinsalu Heiki Hepner Andres Metsoja Mihhail Korb Marko Šorin EELNÕU Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused: Paragrahv 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lapsetoetuse suurus on 100 eurot iga lapse kohta.“; Seaduse paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse number „300“ numbriga „ 7 00“. Seaduse paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse number „400“ numbriga „ 9 00“. Seaduse paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Lasterikka pere toetust makstakse täies ulatuses seni, kuni peres kasvab kolm alaealist last. Seejärel väheneb lapsetoetus iga lapse täisealiseks saamisel 1/3 võrra.“ Seadust täiendatakse paragrahviga 21 2 järgmises sõnastuses: „ § 21 2 Lasterikka pere toetuse indekseerimine Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud lasterikka pere toetus indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Indeksi arvutamisel korrutatakse tarbijahinnaindeksi aastane kasv 0,2-ga ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 0,8-ga ning saadud korrutised liidetakse. Tarbijahinnaindeksi aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtuse jagamisel üle-eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusega, lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtustest. Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusumma jagamisel üle-eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusummaga, lähtudes Rahandusministeeriumi andmetest sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kohta. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 202 2 Algata vad Riigikogu liikmed Jaanus Karilaid Jüri Ratas Marika Tuus-Laul Maria Jufereva-Skuratovski Peeter Rahnel Mihhail Stalnuhhin Oudekki Loone Andrei Korobeinik Natalia Malleus Siret Kotka Igor Kravtšenko Aadu Must Anastassia Kovalenko-Kõlvart Tõnis Mölder Kalle Grünthal Riho Breivel Kert Kingo Alar Laneman Jaak Valge Urmas Reitelmann Uno Kaskpeit Martin Helme Rene Kokk Anneli Ott Marek Jürgenson Kaido Höövelson Helmen Kütt Tarmo Tamm Mart Helme Sven Sester Helir-Valdor Seeder Üllar Saaremäe Aivar Kokk Priit Sibul Lauri Läänemets Heljo Pikhof Jaak Juske Eduard Odinets Raimond Kaljulaid Riina Sikkut Viktor Vassiljev Enn Eesmaa Kersti Sarapuu Helle-Moonika Helme Tarmo Kruusimäe Raivo Tamm Martin Repinski Dmitri Dmitrijev Mailis Reps Urmas Reinsalu Heiki Hepner Andres Metsoja Mihhail Korb Marko Šorin Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 13.05.2022 /1-1/14-619; Riigikantselei / 13.05.2022 / 2-5/22-01051 Resolutsiooni teema: Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 02.06.2022 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 26.05.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 9.6.2022 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0577. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 13.05.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0577 - Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 13.5.2022 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 02.06.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2727fca2-0b53-40ae-9f2f-402513386474 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2727fca2-0b53-40ae-9f2f-402513386474?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main