Seisukoha küsimine

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 13.05.2022 / 1-1/14-617; Riigikantselei / 13.05.2022 / 2-5/22-01052 Resolutsiooni teema: Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (617 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Justiitsministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 02.06.2022 Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 26.05.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 9.6.2022 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0579. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Rahandusministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 13.05.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0579 - Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (617 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 13.5.2022 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Justiitsministeerium Tähtaeg: 02.06.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/31c8d2a0-4867-4f47-b3ae-858bc47c9b3a Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/31c8d2a0-4867-4f47-b3ae-858bc47c9b3a?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsus .05.2022 nr 1-1/14-617/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi k.a 11. mail algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (617 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Perehuvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus Käesoleva eelnöu eesmärk on viia perehiivitiste seadus (edaspidi PHS), sotsiaalmaksuseadus (edaspidi SMS) ja töölepingu seadus (edaspidi TLS) kooskölla pöhiseadusega. Kehtiv seadus reguleerib mitmes sättes uksnes abikaasale ettenähtud öigusi ja vöimalusi, kuid ei laiene kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele. See on vastuolus pöhiseaduse §-s 12 sätestatud vördse kohtlemise pöhimöttega. Nii perekomiaseaduse alusel abielu sölminud abikaasad kui ka kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslased on oma suhted reguleerinud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel, mistöttu tuleb selliseid perekondi kohelda uhetaoliselt. Abikaasale voi elukaaslasele seadusega ettenähtudja makstavad huved, k.a teatud juhtudel nende eest sotsiaalmaksu maksmine, on vajalikud abikaasade ja registreeritud elukaaslaste pöhiseaduse §-st 26 ja § 27 löikest l tuleneva perekonnapöhiöiguse tagamiseks. Abikaasade ja registreeritud elukaaslaste erinevat kohti emist perekonnaelu elamise vöimaldamisel ei saa lugeda pöhjendatuks ja asjakohaseks. Vördse kohtlemise pöhimöttest tulenevalt on abikaasal ja registreeritud elukaaslasel samad öigused j a kohustused, j a eelnimetatud isikute gmppe tuleb kohelda vördselt. Eelnöuga täiendatakse seadust abikaasaja registreeritud elukaaslase vördse kohtlemise sätetega. Abikaasa ja registreeritud elukaaslase erineva kohti emise kusimust sotsiaalvaldkonnas on Riigikohus arutanud oma 18. detsembri 2019. a otsuse nr 5-19-421 p-des 55-58, kus oli arutuse all riigi poolt sotsiaalmaksu maksmine registreeritud elukaaslase eest. Riigikohus luges vaidlusaluse sotsiaalmaksuseaduse § 6 löike l punkti 8 pöhiseaduse §-ga 12 vastuolus olevaks, sest see kohtles samases olukorras olevaid isikuid ebavordseltja riivas seetottu pohiseaduse § 12 löikes l tagatud uldist vördsuspöhiöigust. Oma otsuses röhutas Riigikohus, et vaidlusalusest sättest tuleneva ebavördse kohtlemise möju registreeritud elukaaslasele on kaalukas, kuna selle töttujääb ta ilma ravikindlustusest ning pensionikindlustuse maksetest. Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et Riigikogu onjuba erinevates seadustes vördsustanud nii abielu kui ka kooselulepingu sölminud isikud. Seadusandja on muutnud varasemalt PHSi, lulitades vanemapuhkuse ja -huvitise susteemi soodustatud isikuna ka registreeritud elukaaslase (PHS § 33 lÖige l, § 36 Igl ja 37 Ig l). Ka TLS § 60 löike 2 alusel on isapuhkuse saamise öigus registreeritud elukaaslaselja sama seaduse § 651 löike l punkt 3 annab täisealise sugava puudega isiku abikaasale voi registreeritud elukaaslasele öiguse saada hoolduspuhkust. Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnöu eesmärk on abikaasa ja registreeritud elukaaslase vördne kohtlemine nende perekonnaelu korraldamisel. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus lhttps://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-19-42/13 l Eelnöu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse PHS-i muudatused, teises SMS-i muudatused ja kolmandas TLS-i muudatused. Muudatustega täiendatakse vastavate seaduste asjakohaseid sätteid, milles abikaasaja registreeritud elukaaslase vördne kohtlemine ei ole sent olnud tagatud. Vördse kohti emise pöhimöttest tulenevalt on samad öigused j a kohustused abikaasalja registreeritud elukaaslasel. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega voörkeelseid termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidä öigusele Eelnöu on kooskölas Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Eelnöu annab abikaasaleja registreeritud elukaaslasele vördsed oigusedja kohustused, mis on kooskölas pöhiseaduse §-s 12 sätestatud vördse kohtlemise pöhimöttega 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega ei kaasne otseselt uusi kulusid. 8. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jöustumine Seadusejöustub uldises korras. Zl Algatavad Sotsiaaldemokraatliku'Era^bnna fraktsioon ja Raimona Kaljulaid 11.05.2022. a. ^ tt^±- / (allk}fj astatyid/(Ugi,taal-s v Lauri Läänemets Raimona Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu liige 2  EELNÖU Perehuvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § l. Perehuvitiste seaduse muutmine Perehuvitiste seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 9 punktis 2 asendatakse pärast söna ,,abikaasa" sönadega ,,vöi registreeritud elukaaslase"; 2) paragrahvi 14 loikes 3 asendatakse sönad ,,vöi vanema abikaasa eest" sönadega ,,,vanema abikaasa voi registreeritud elukaaslase eest"; 3) paragrahvi 19 löike 4 punkti 4, § 23 löiget l, § 25 löike l punkti 2, § 34 löiget 5 ja § 38 löiget l täiendatakse pärast söna ,,abikaasa" sönadega ,,vöi registreeritud elukaaslase". § 2. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 2 löike 4 punkti 3 täiendatakse pärast söna ,,abikaasana" sönadega ,,vöi registreeritud elukaaslasena"; 2) paragrahvi 6 löike l punkte l, I1, 21, 22, 32,8,10, § 61 löiget l, § 61 löiget 2, § 61 löike 2 punkte 1-3, § 6' löike 3 punkti l, § 61 löiget 4 ja § 9 löiget l2 täiendatakse pärast söna ,,abikaasa" sönadega ,,vöi registreeritud elukaaslane" vastavas käändes. § 3. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduse § 61 löiget l ja § 65 löiget 3 täiendatakse pärast söna ,,abikaasa" sönadega ,,vöi registreeritud elukaaslane" vastavas käändes. Juri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimona Kaljulaid 11.05.2022. a. Riigikogu Kantselei Kuupäev -^/LÖI_^U^ ^-^^szs^  ^ ^ <;as- (^(lllgga'stafud llkNästaf digitaalselt) (allktfjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets Raimona Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu liige 2  Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käesoleva eelnõu eesmärk on viia perehüvitiste seadus (eda s pidi PHS) , sotsiaalmaksuseadus (edaspidi SMS) ja töölepingu seadus (edaspidi TLS) kooskõlla põhiseadusega. Kehtiv seadus reguleerib mitmes sättes üksnes abikaasale ettenähtud õigusi ja võimalusi, kuid ei laiene kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele. See on vastuolus põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega . Nii perekonnaseaduse alusel abielu sõlminud abikaasad kui ka kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslased on oma suhted reguleerinud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel, mistõttu tuleb selliseid perekondi kohelda ühetaoliselt. A bikaasale või elukaaslasele seadusega ettenähtud ja makstavad hüved, k.a teatud juhtudel nende eest sotsiaalmaksu maksmine, on vajalikud abikaasade ja registreeritud elukaaslaste põhiseaduse §-st 26 ja § 27 lõikest 1 tuleneva perekonnapõhiõiguse tagamiseks . Abikaasade ja registreeritud elukaaslaste erinevat kohtlemist perekonnaelu elamise võimaldamisel ei saa lugeda põhjendatuks ja asjakohaseks. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt on abikaasal ja registreeritud elukaaslasel samad õigused ja kohustused, ja eelnimetatud isikute gruppe tuleb kohelda võrdselt. Eelnõuga täiendatakse seadust abikaasa ja registreeritud elukaaslase võrdse kohtlemise sätetega. Abikaasa ja registreeritud elukaaslase erineva kohtlemise küsimust sotsiaalvaldkonnas on Riigikohus arutanud oma 18. detsembri 2019. a otsuse nr 5-19-42 p -des 55-58, kus oli arutuse all riigi poolt sotsiaalmaksu maksmine registreeritud elukaaslase eest. Riigikohus luges vaidlusaluse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 8 põhiseaduse §-ga 12 vastuolus olevaks, sest see kohtles sarnases olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt ja riivas seetõttu põhiseaduse § 12 lõikes 1 tagatud üldist võrdsuspõhiõigust. Oma otsuses rõhutas Riigikohus, et vaidlusalusest sättest tuleneva ebavõrdse kohtlemise mõju registreeritud elukaaslasele on kaalukas, kuna selle tõttu jääb ta ilma ravikindlustusest ning pensionikindlustuse maksetest. Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et Riigikogu on juba erinevates seadustes võrdsustanud nii abielu kui ka kooselulepingu sõlminud isikud. Seadusandja on muutnud varasemalt PHSi , lülitades vanemapuhkuse ja -hüvitise süsteemi soodustatud isikuna ka registreeritud elukaaslase ( PHS § 33 lõige 1, § 36 lg1 ja 37 lg 1). Ka TLS § 60 lõike 2 alusel on isapuhkuse saamise õigus registreeritud elukaaslasel ja sama seaduse § 65¹ lõike 1 punkt 3 annab täisealise sügava puudega isiku abikaasale või registreeritud elukaaslasele õiguse saada hoolduspuhkust. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on abikaasa ja registreeritud elukaaslase võrdne kohtlemin e nende perekonnaelu korraldamisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse PHS-i muudatused, teises SMS-i muudatused ja kolmandas TLS-i muudatused. Muudatustega täiendatakse vastavate seaduste asjakohaseid sätteid, milles abikaasa ja registreeritud elukaaslase võrdne kohtlemine ei ole seni olnud tagatud. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt on samad õigused ja kohustused abikaasal ja registreeritud elukaaslasel. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu annab abikaasale ja registreeritud elukaaslasele võrdsed õigused ja kohustused, mis on kooskõlas põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud S eaduse rakendamisega ei kaasne otseselt uusi kulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustu b üldises korras . ________________________________________________________________________ Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 11 . 0 5 .202 2. a. Lauri Läänemets Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu lii ge EELNÕU Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 punktis 2 asendatakse pärast sõna „abikaasa“ sõnadega „või registreeritud elukaaslase “; 2 ) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõnad „või vanema abikaasa eest“ sõnadega „,vanema abikaasa või registreeritud elukaaslase eest“; 3 ) paragrahvi 19 lõike 4 punkti 4, § 23 lõiget 1, § 25 lõike 1 punkti 2, § 34 lõiget 5 ja § 38 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „abikaasa“ sõnadega „või registreeritud elukaaslase “. § 2 . Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 2 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „abikaasana“ sõnadega „või registreeritud elukaaslasena“; 2 ) paragrahvi 6 lõike 1 punkt e 1 , 1 1 , 2 ¹ , 2 ² , 3 2 , 8, 10 , § 6¹ lõiget 1, § 6 1 lõi get 2 , § 6 1 lõike 2 punkte 1 - 3, § 6 1 lõi ke 3 punkti 1 , § 6 1 lõiget 4 ja § 9 lõiget 1² täiendatakse pärast sõna „abikaasa“ sõnadega „või registreeritud elukaasla ne “ vasta vas käändes . § 3 . Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduse § 61 lõiget 1 ja § 65 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „abikaasa“ sõnadega „või registreeritud elukaaslane“ vasta vas käändes . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 202 2 Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 11 .0 5 .202 2 . a. Lauri Läänemets Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu lii ge