Seisukoha küsimine

Vabariigi Valitsus .05.2022 nr 1-1/14-620/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi k.a 12. mail algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Perehüvitiste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kehtiva perehüvitiste seaduse kohaselt on üksikvanema lapse toetuse saamise õigus lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks. (PHS § 19 lg 1). Õigus üksikvanema lapse toetusele tekib alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast (PHS § 19 lg 2). Üksikvanema lapse toetuse suurus on seadusega kindlaks määratud ning selleks on 19,18 eurot (PHS § 19 lg 3). Üksikvanema lapse toetus on püsinud aastakümneid muutumatuna. Kui 1999.aastal oli toetuse suurus eurodesse ümberarvutatuna 9,20 eurot, siis alates 2000.aastast 18,20 eurot ja 2001.aastast kuni 2010.aastani 19,17 eurot ning alates 2011.aastast 19,18 eurot. Eelnõu eesmärgiks on parandada üksikvanemaga laste perede toimetulekut ja tõsta üksikvanema lapse toetuse suurus võrdseks lapsetoetuse suurusega pere esimese ja teise lapse kohta. Selle muudatusega oleks üksikvanema lapse toetuse suurus võrdne hetkel lapsetoetuse suurusega pere esimese ja teise lapse kohta, mis on 60 eurot. See tähendab, et lisaks tavalisele lapsetoetusele makstakse üksikvanemaga lapsele veel üks lapsetoetus lapse kohta (60 €+60 €= 120 €). Üksikvanema lapse toetus peaks tulevikus siis sarnaselt lapsetoetuse suuruse kasvamisega tõusma. Rekordkõrge hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut ning eriti valusalt on see tabanud üksikvanemaga peresid, kes elavad sageli niigi kõige suuremas vaesuses. Statistikaameti 2021.aasta lõpus väljastatud andmete kohaselt 2020.aastal võrreldes 2019. aastaga langes suhtelise ja ka absoluutse vaesuse määr vähemalt kolme lapsega paaride ja noorte (18–24-aastaste) hulgas, aga tõusis üksikvanemate seas. Aastaga kasvas suhtelises vaesuses elavate üksikvanemate arv kümnendiku võrra1. Riigi kohustuseks on lõpuks ühe vanemaga peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut. Peretoetuste eesmärgiks on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Ka Reformierakonna ja Keskerakonna poolt 25.jaanuaril 2021.a. allkirjastatud valitsuse moodustamise kokkulepe aastateks 2021-2023 näeb ühe olulise punktina ette üksikvanemate toetamise. Koalitsioonilepingus on sõnastatud selle kohta järgmine punkt „Pöörame erilist tähelepanu vähekindlustatud peredele, erivajadustega lapsi kasvatavatele peredele, üksikvanematele ja paljulapselistele peredele“.2 Kui 2013. aastal maksti üksikvanema lapse toetust ligi 17 000-le üksikvanemale 20 000 lapse eest, siis 2022.a I kvartali lõpu seisuga oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel üksikvanema lapse toetust saavaid peresid 8804 ning üksikvanema lapse toetust saavaid lapsi oli 10 222. Näiteks 2021. aasta lõpus oli üksikvanema lapse toetust saavaid peresid 8841. Nii on üksikvanema lapse toetust saavate laste kui perede arv on viimastel aastatel järjest vähenenud. Selle põhjuseks võib 1 https://www.stat.ee/et/uudised/suhteline-vaesus-2020 2 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe 1 pidada nii sündide vähenemist tervikuna kui ka asjaolu, et vähenenud on ka nende sündide arv, kus isa on jäänud tuvastamata.3 Oluline on välja tuua, et põhjuseid, miks isadus jääb tuvastamata, võivad olla väga erinevad. Näiteks isa ei soovi isadust (ametlikult) omaks võtta või ema ei tea, kes on lapse bioloogiline isa jne. Õnneks on aga järjest vähemaks jäänud neid juhtumeid, kus isadus on jäänud tuvastamata. Riigil on kohustus ka omalt poolt astuda vajalikke samme selles suunas, et tuvastamata isadusega sündide arv väheneks. Näiteks olukorras, kus võimalik isa isadust omaks ei võta ja samas keeldub ka isaduse tuvastamisest ning puuduvad muud tõendid, võib tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-119- 13 lugeda antud mehe siiski lugeda lapse isaks. Eelmainitud Riigikohtu 2013. aasta lahendis leidis kohus, et lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks. Mõlema vanema osalus lapse kasvatamisel oluline lapse emotsionaalse ja vaimse arengu tagamiseks, nagu ka lapse kasvatamisega seotud igapäevaelu küsimuste lahendamiseks. Millest aga vähem räägitakse on see, et Eestis tehakse aastas üle 600 kunstviljastamise. Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis 2020. aastal elusalt 670 last kunstliku viljastamise abil.4 Kuigi kunstviljastamise põhjus enamasti meditsiiniline, sest üks või mõlemad partnerid paaris on viljatud, siis aga üha rohkem on siiski naisi, kes ei ole erinevatel põhjustel leidnud kaaslast ja soovivad saada lõpuks lapsevanemaks kasvõi üksi. Eestis ei koguta statistikat selle kohta, kui palju neist kunstliku viljastamise abil sündinud lastest sünnib just üksikemadele. Kui aga tavalisel üksikemal on õigus saada isalt elatist, tema surma korral toitjakaotuspensioni ning pärandvara, siis kunstliku viljastamise abil lapse saanud emad peavad hakkama saama 19 euro suuruse üksikvanema toetusega, mis ei ole õiglane. Riik peaks soodustama laste sünde ja toetama kõiki peresid, sealhulgas neid, kus ei ole erinevatel põhjustel kahte vanemat. Ka ühiskonnana tuleb meil leppida sellega, et kõik lapsed ei kasva kooselus, vaid üksikvanemaga ning nad väärivad riigi tuge ja toetust, sest iga laps loeb. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on ühe vanemaga perede toimetuleku suurendamine nende tõhusama toetamise kaudu. Üksikvanema lapse toetuse suuruse tõstmine aitab vähendada vaesuses elavate laste arvu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse üksikvanema lapse toetuse suurus võrdseks lapsetoetuse suurusega pere esimese ja teise lapse kohta. Üksikvanema lapse toetus peaks tulevikus siis sarnaselt lapsetoetuse suuruse kasvamisega automaatselt tõusma. 4. Eelnõu terminoloogia 3 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Perehuvitised/peretoetuste_teenuste_ja_vanemapuhkuste_roheline_raamat_2015.p df 4 https://www.tai.ee/et/uudised/kunstliku-viljastamise-abil-sunnib-uha-enam-lapsi 2 Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei sätesta standardeid peretoetuste suurusele, see on riigisiseses pädevuses. Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmine toetab lastega perede heaolu riiklike peretoetuste kaudu. Muudatus puudutab üle 10 000 lapse. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kaasneb täiendav kulu riigieelarvele ligi 417 000 eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustub üldises korras. ________________________________________________________________________ Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 12.05.2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kalvi Kõva Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Riigikogu liige 3  EELNÕU Perehüvitiste seaduse muutmise seadus Perehüvitiste seaduse § 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Üksikvanema lapse toetuse suurus on võrdne lapsetoetuse suurusega pere esimese ja teise lapse kohta“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 12.05.2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kalvi Kõva Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Riigikogu liige 1  Perehüvitiste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kehtiva perehüvitiste seaduse kohaselt on üksikvanema lapse toetuse saamise õigus lapsel, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks. (PHS § 19 lg 1). Õigus üksikvanema lapse toetusele tekib alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast (PHS § 19 lg 2). Üksikvanema lapse toetuse suurus on seadusega kindlaks määratud ning selleks on 19,18 eurot (PHS § 19 lg 3). Üksikvanema lapse toetu s on püsinud aastakümneid muutumat una. Kui 1999.aastal oli toetuse suurus eurodesse ümberarvutatuna 9,20 eurot, siis alates 2000.aastast 18,20 eurot ja 2001.aastast kuni 2010.a astani 19,17 eurot ning alates 2011.aastast 19,18 eurot . Eelnõu eesmärgiks on parandada üksikvanemaga laste perede toimetulekut ja tõsta üksikvanema lapse toetuse suurus võrdseks lapsetoetuse suurusega pere esimese ja teise lapse kohta . Selle muudatusega oleks üksikvanema lapse toetuse suurus võrdne hetkel lapsetoetuse suurusega pere esimese ja teise lapse kohta, mis on 60 eurot . See tähendab, et lisaks tavalisele lapsetoetusele makstakse üksikvanemaga lapsele veel üks lapsetoetus lapse kohta (60 € +60 € = 120 € ). Üksikvanema lapse toetus peaks tulevikus siis sarnaselt lapsetoetuse suuruse kasvamisega tõusma. Rekordkõrge hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut ning e riti valusalt on see tabanud üksikvanemaga peresid , kes elavad sageli niigi kõige suuremas vaesuses. Statistikaameti 2021.aasta lõpus väljastatud andmete kohaselt 2020.aastal v õrreldes 2019. aastaga langes suhtelise ja ka absoluutse vaesuse määr vähemalt kolme lapsega paaride ja noorte (18–24-aastaste) hulgas, aga tõusis üksikvanemate seas. A astaga kasvas suhtelises vaesuses elavate üksikvanemate arv kümnendiku võrra . Riigi kohustuseks on lõpuks ühe vanemaga perede le appi tulla ja toetada nende toimetulekut. Peretoetuste eesmärgiks on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Ka Reformierakonna ja Keskerakonna poolt 25.jaanuaril 2021.a. allkirjastatud valitsuse moodustamise kokkulepe aastateks 2021-2023 näeb ühe olulise punktina ette üksikvanemate toetamise. Koalitsioonilepingus on sõnastatud selle kohta järgmine punkt „ Pöörame erilist tähelepanu vähekindlustatud peredele, erivajadustega lapsi kasvatavatele peredele, üksikvanematele ja paljulapselistele peredele “. Kui 2013. aastal maksti üksikvanema lapse toetust ligi 17 000-le üksikvanemale 20 0 00 lapse eest , sii s 2022.a I kvartali lõpu seisuga oli S otsiaalkindlustusameti andmetel üksikvanema lapse toetust saavaid peresid 8804 ning üksikvanema lapse toetust saavaid lapsi oli 10 222. Näiteks 2021. aasta lõpus oli üksikvanema lapse toetust saavaid peresid 8841. Ni i on üksikvanema lapse toetust saavate laste kui perede arv on viimastel aastatel järjest vähenenud. Selle põhjuseks võib pidada nii sündide vähenemist tervikuna kui ka asjaolu, et vähenenud on ka nende sündide arv, kus isa on jäänud tuvastamata. Oluline on välja tuua, et põhjuseid, miks i sadus jääb tuvastamata, võivad olla väga erinevad. Näiteks isa ei soovi isadust (ametlikult) omaks võtta või ema ei tea, kes on lapse bioloogiline isa jne . Õnneks on aga järjest vähemaks jäänud neid juhtumeid, kus isadus on jäänud tuvastamata. Riigil on kohustus ka omalt poolt astuda vajalikke samme selles suunas, et t uvastamata isadusega sündide arv vähen eks. Näiteks o lukorras, kus võimalik isa isadust omaks ei võta ja samas keeldub ka isaduse tuvastamisest ning puuduvad muud tõendid, võib tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-119- 13 lugeda antud mehe siiski lugeda lapse isaks. Eelmainitud Riigikohtu 2013. aasta lahendis lei dis kohus , et lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks . M õlema vanema osalus lapse kasvatamisel oluline lapse emotsionaalse ja vaimse arengu tagamiseks, nagu ka lapse kasvatamisega seotud igapäevaelu küsimuste lahendamiseks . Millest aga vähem räägitakse on see, et Eestis tehakse aastas üle 600 kunstviljastamise . Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis 2020. aastal elusalt 670 last kunstliku viljastamise abil. Kuigi k unstviljastamise põhjus enamasti meditsiiniline, sest üks või mõlemad partnerid paaris on viljatud, siis aga üha rohkem on siiski naisi, kes ei ole erinevatel põhjustel leidnud kaaslast ja soovivad saada lõpuks lapsevanemaks kasvõi üksi . Eestis ei koguta statistikat selle kohta, kui palju neist kunstliku viljastamise abil sündinud lastest sünnib just üksikemadele. Kui aga tavalisel üksikemal on õigus saada isalt elatist , tema surma korral toitjakaotuspensioni ning pärandvara , siis kunstliku viljastamise abil lapse saanud emad peavad hakkama saama 19 euro suuruse üksikvanema toetusega , mis ei ole õiglane. Riik peaks soodustama laste sünde ja toetama kõiki peresid, sealhulgas neid, kus ei ole erinevatel põhjustel kahte vanemat. Ka ühiskonnana tuleb meil leppida sellega, et kõik lapsed ei kasva kooselus, vaid üksikvanemaga ning nad väärivad riigi tuge ja toetust , sest iga laps loeb. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on ühe vanemaga perede toimetuleku suurendamine nende tõhusama toetamise kaudu. Üksikvanema lapse toetuse su uruse tõstmine aitab vähendada vaesuses elavate laste arvu . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu s tehtud muudatus e kohaselt tõstetakse ü ksikvanema lapse toetuse suurus võrdseks lapsetoetuse suurusega pere esimese ja teise lapse kohta. Üksikvanema lapse toetus peaks tulevikus siis sarnaselt lapsetoetuse suuruse kasvamisega automaatselt tõusma. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei sätesta standardeid peretoetuste suurusele, see on riigisiseses pädevuses. Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmine toetab lastega perede heaolu riiklike peretoetuste kaudu . Muudatus puudutab üle 10 000 lapse. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kaasneb täiendav kulu riigieelarvele ligi 417 000 eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustu b üldises korras . ________________________________________________________________________ Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 12 .0 5 .202 2. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kalvi Kõva Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ase esimees Riigikogu liige EELNÕU Perehüvitiste seaduse muutmise seadus Perehüvitiste seaduse § 19 l õige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Üksikvanema lapse toetuse suurus on võrdne l apsetoetuse suurus ega pere esimese ja teise lapse kohta “. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 2 2 Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 12 . 0 5 .20 2 2 . a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kalvi Kõva Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni ase esimees Riigikogu lii ge Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 13.05.2022 / 1-1/14-620; Riigikantselei / 13.05.2022 / 2-5/22-01053 Resolutsiooni teema: Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 02.06.2022 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 26.05.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 9.6.2022 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0578. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 13.05.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0578 - Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 13.5.2022 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 02.06.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e59b9983-60ad-44f0-995e-13536a2e458a Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e59b9983-60ad-44f0-995e-13536a2e458a?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main