Arvamus eelnõule

Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Teie: 29.04.2022, nr 1.2-2/64-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie: digitaalallkirjas nr 1-8-2/22/14 Lgp Signe Riisalo Arvamus sotsiaalkaitseministri määrusele „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ MTÜ Lastekaitse Liit tänab Sotsiaalministeeriumi võimaluse eest esitada arvamus sotsiaalkaitseministri määruse „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ eelnõule. Lastekaitse Liit esitas Sotsiaalministeeriumile 07.04.2021 arvamuse seoses ligipääsetavuse seaduse eelnõu projektiga1, 27.08.2021 arvamuse toodete ja teenuste ligpääsetavuse seaduse eelnõule2, ja 09.03.2022 Riigikogu majanduskomisjonile arvamuse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõule 511 SE3, ning jääb eelnimetatud arvamustes esitatud seisukohtade juurde, paludes antud arvamusi käsitleda ühtse dokumendina. Lastekaitse Liit tunnustas LiPS eelnõu koostajaid oma 07.04.2021 arvamuses, et erinevalt direktiivist, kus viidatakse küll vanusele, on eelnõus sihtgrupina välja toodud ka lapsed ja noored. Paraku aga LiPS eelnõu astub võrreldes aprillis 2021 esitatud projektiga olulise sammu tagasi, kuna nii eelnõust kui ka seletuskirjast on eemaldatud sihtgrupina piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, ning kitsendades teksti üksnes puuetega inimestele. Oli ju aprillis 2021 esitatud eelnõu seletuskirjas markeeritud, et seeläbi soovitakse luua kaasavam ühiskond, mis lihtsustab puudega inimeste ja teiste piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste iseseisvat toimetulekut. Samuti rõhutati, et ligipääsetavuse direktiivi kaugem eesmärk on kaasavama ühiskonna kujundamine, et lihtsustada puudega inimeste ja teiste piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste iseseisvat toimetulekut. LiPS eelnõu koostajad on seletuskirjas rõhutanud, et riik peab rakendama meetmeid, et saavutada isikute kohtlemisel faktiline võrdsus. Seega jääb küsimuseks, millest on tingitud eelpool kirjeldatud sihtgrupi kitsendamine? Seletuskirjas sellele muudatusele põhjendusi ega seletust ei leia. Lastekaitse Liit on seisukohal, et antud muudatus sihtgrupi kitsendamise näol ei toeta eesmärki parandada elukeskkonna ligipääsetavust, et tagada sel viisil võrdsed (pigem 1 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2021/05/LKL_arvamus_ligpaasetavus.pdf 2 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2021/08/1-8-2-21-44_Arvamus-toodete-ja- teenuste-ligipaasetavuse-seaduse-eelnoule.pdf 3 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2022/03/1-8-2-22-6_Arvamus-toodete-ja- teenuste-ligipaasetavuse-seaduse-eelnoule-511-SE_0.pdf küll võrdsemad) võimalused ning parandada kõigi ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning toimetulekuvõimet. Ka käesoleva eelnõu puhul on sihtrühmaks puuetega inimesed, kuigi seletuskirjas on viidatud ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele tervikuna. Samas, kas seletukirjas viitamine on ikka piisav, et ka lapsed tunneksid end edaspidi täisväärtuslikena ligipääsetavuse aspektist vaadates? Eriti kui võtame kogumis kõrvale ettevõtjate võimaluse ligipääsetavusenõuete kohaldadama jätmisest ebaproortsionaalse koormuse tõttu. Lapsed on üheks sihtgrupiks, kellele ei ole Eesti ühiskonnas alati tagatud ligipääsetavus vajalikele teenustele, mistõttu on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu lapse jaoks lapsesõbralikele lahendustele nii teenuste ja nende kohta käiva info kättesaadavuses kui mõistetavuses. Sama kinnitab, ka riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellitud ning Rakendusliku Antropoloogia Keskuse 2019 läbi viidud laste ligipääsetavuse uuring4. Lastel tuleb igapäevasel kodu-kool teekonnal ette mitmeid ligipääsetavuse takistusi liikluses, ühistranspordis, koolis, kauplustes ja avalikus ruumis tervikuna. Kui rääkida eelnõu valguses e-keskkondadest, siis laste ja noorte puhul on oluline, et kasutustingimused neile suunatud keskkondades oleks eakohases keeles. Tähelepanu tuleb pöörata puudega laste ligipääsemisele (kasutatatvus) lastele suunatud e-keskkondadele. TV-s olevad lastesaated ei ole peaaegu üldse suunatud erivajadustega lastele ehk siis neil puudub kirjeldustõlge, viipekeeletõlge jm vajalik, ka ERRi lasteportaali (https://lasteekraan.err.ee/) oleks vaja täiustada. Lapsed on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, seega on oluline pöörata tähelepanu lapsesõbralikele lahendustele nii teenuste ligipääsetavuse, info saamise ja mõistmise, kui ka teenuste/toodete disainimise puhul. Eespool viidatud laste ligipääsetavuse uuringust selgus, et venekeelsete laste puhul saab piisava eesti keele oskuse puudumine nende jaoks mõnikord takistuseks info leidmisel ja sellest arusaamisel. Ebapiisav keeleoskus raskendab info kättesaadavust ning võib tekitada keerulisi olukordi, nt kaubanduskeskuse plaanid, kus on vaid eestikeelne info. Venekeelsel sihtrühmal esineb ka keelebarjäär, mis näiteks eKooli sisselogimist takistab. Nii räägib Sofia (7 a, vene keel, Tallinn), et ta teab küll, mida eKoolis teha saab, aga ta ei oska ise sisse logida, sest ta ei tea, kuidas oma parooli ladina tähestikus kirjutada. Intervjuudes kumas tajutud marginaliseeritust – tõrjutust äärealadel paiknemise tõttu, aga ka keeleoskuse puudumisest lähtuvalt. Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid rõhutas oma 24.08.2019 kõnes – me vastutame. Enda ja teiste eest. On asju, mis on ajatud ja absoluutsed. Ratifitseerides ÜRO Lapse õiguste konventsiooni 1991. aastal, andis Eesti riik garantii, et riik lähtub oma otsustes lapse parimatest huvidest. Riik tohi kokku hoida investeeringutelt, või mitte toetama otsuseid, mis aitavad lapsel veeta täisväärtuslikku lapsepõlve ja areneda toimivaks täiskasvanuks. Seega Lastekaitse Liit rõhutab ka LiPS seletuskirjas sedastatut - riik peab rakendama meetmeid, et saavutada isikute kohtlemisel faktiline võrdsus. 4 Loe lähemalt: https://www.sm.ee/sites/default/files/laste_ligipaasetavuse_uuring.pdf Riik on viimaste aastatega teinud tunnustamist väärivaid samme ligipääsetavuse teemaga tegelemisel. Ka käesoleva eelnõu on ligipääsetavuse tagamisel samm edasi. Nagu Lastekaitse Liit rõhutas 2019. aastal ka oma arvamuses seoses ligpääsetavuse rakkerühma loomise eelnõuga (Riigikantseleile kiri 1-8/2/19/39), vaja on pöörata ligipääsetavuse puhul rõhku terviklikule lähenemisele. Selleks, et iga inimene tunneks end ühiskonnas tegusa, väärika ja teretulnuna, ei piisa, et üksik teenus või ehitis vastaks kaasava disaini põhimõtetele – oluline on iga kasutaja teekonna tervikvaade alates koduuksest kuni teenuse või kaubani soovitud asukohas. Eelpool toodud erandiga sihtrühma osas toetab Lastekaitse Liit eelnõud, millega luuakse alus ligipääsetavuse suurendamiseks. Positiivsena saab esile tõsta muudatust, et toode ja teenus ning nende kohta antav teave peab määruse jõustumisel olema tarbijale hoomatav rohkem kui ühe meele kaudu. Lastekaitse Liit rõhutab, et LiPS´i ja kaasuvate määruste eelnõudega kavandavate muudatuste edukuse võti on ennekõike mitmekülgne ja sihitatud teavitus. Ligipääsetavuse teemat on vaja käsitleda kompleksselt, st lisaks seadusemuudatusele on vaja laiaulatuslikku teavitust, sh sihitatult ettevõtjatele. Oluline on väärtushinnangute muutus ühiskonnas tervikuna, et ligipääsetavuse tagamiseks tehtavaid kulusid nähtaks pigem tulevikku suunatud tuluna. Eesti kõige väärtuslikum ressurss on inimesed, ning siin ei ole kohta kokkuhoiuks, sh seadusest mööda hiilimise teel. Panuse saab anda igaüks. Nagu eelnevalt sai sedastatud, on ka käesoleva määruse puhul samm edasi ligipääsetavuse suurendamisel riigis. Seega on oluline tagada vajaminev rahastus RES2024-2027 raames, sh TTJA oluliselt suureneva järelevalvepädevuse nõuetekohaseks teostamiseks. Olukorras, kus riik on kinnitanud eesmärgina ligipääsetavuse aastaks 2035, ei tule kõne alla LiPS´i ja seonduvate määruste vastuvõtmisel järelevalvepädevuse ebapiisav tagamine. Lugupidamisega, Varje Ojala /allkirjastatud digitaalselt/ MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige Koostaja: Helika Saar [email protected] Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Teie: 29.04.2022, nr 1.2-2/64-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie: digitaalallkirjas nr 1-8-2/22/15 Lgp Signe Riisalo Arvamus sotsiaalkaitseministri määrusele „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ MTÜ Lastekaitse Liit tänab Sotsiaalministeeriumi võimaluse eest esitada arvamus sotsiaalkaitseministri määruse „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ eelnõule. Lastekaitse Liit esitas Sotsiaalministeeriumile 07.04.2021 arvamuse seoses ligipääsetavuse seaduse eelnõu projektiga1, 27.08.2021 arvamuse toodete ja teenuste ligpääsetavuse seaduse eelnõule2, ja 09.03.2022 Riigikogu majanduskomisjonile arvamuse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõule 511 SE3, ning jääb eelnimetatud arvamustes esitatud seisukohtade juurde, paludes antud arvamusi käsitleda ühtse dokumendina. Samuti palub liit käsitleda käesolevat arvamust kooskõlas 11.05.2022 Sotsiaalministeeriumile esitatud arvamusega sotsiaalkaitseministri määruse „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ eelnõule (lisatud), ning ei korda eelnimetatud arvamuses sedastatut. Riik on viimaste aastatega teinud tunnustamist väärivaid samme ligipääsetavuse teemaga tegelemisel. Siiski rõhutab Lastekaitse Liit jätkuvalt, et LiPS´i ja seonduvate määruste eelnõudega kavandavate muudatuste edukuse võti on ennekõike mitmekülgne ja sihitatud teavitus. Ligipääsetavuse teemat on vaja käsitleda kompleksselt, st lisaks muudatustele seadusandluses on vaja laiaulatuslikku teavitust, sh sihitatult ettevõtjatele. Oluline on väärtushinnangute muutus ühiskonnas tervikuna, et ligipääsetavuse tagamiseks tehtavaid kulusid nähtaks pigem tulevikku suunatud tuluna. Ka siin on väga olulisel kohal läbimõeldud kommunikatsioon. Eriti kui võtame kogumis kõrvale ettevõtjate 1 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2021/05/LKL_arvamus_ligpaasetavus.pdf 2 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2021/08/1-8-2-21-44_Arvamus-toodete-ja- teenuste-ligipaasetavuse-seaduse-eelnoule.pdf 3 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2022/03/1-8-2-22-6_Arvamus-toodete-ja- teenuste-ligipaasetavuse-seaduse-eelnoule-511-SE_0.pdf võimaluse ligipääsetavusenõuete kohaldadama jätmisest ebaproortsionaalse koormuse tõttu. Eesti kõige väärtuslikum ressurss on inimesed, ning siin ei ole kohta kokkuhoiuks, sh seadusest mööda hiilimise teel. Panuse saab anda igaüks. Sarnaselt LiPS´ile on käesoleva eelnõu puhul sihtrühmaks ainult puuetega inimesed 4, kuigi seletuskirjas on viidatud ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele tervikuna. Seega tekitab siinjuures küsimust eelnõu § 6, mille kohaselt ettevõtja võrdleb hinnangulist kulu ja tulu eeldatava kasuga puudega inimeste jaoks. Arvutuse aluseks on võetud puuetega inimeste arv, samas nii käesolevas eelnõus kui ka sotsiaalkaitseministri määruse „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ eelnõus on viidatud mõjutatud sihtrühmana piiratud funktsionaalse võimekusega inimesi. Seega on arv, kelle puhul nn kasu tuleks arvesse võtta märksa suurem. Sama eelnõus esitatud lahendus seda ei toeta, ning seab pigem ettevõtjad paremasse positsiooni. Nagu arvamuses sotsiaalkaitseministri määruse „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ eelnõule Lastekaitse Liit rõhutas, on käesoleva eelnõuga kavandatud erisuste puhul veelgi olulisem tagada vajaminev rahastus RES2024-2027 raames, sh TTJA oluliselt suureneva järelevalvepädevuse nõuetekohaseks teostamiseks. Olukorras, kus riik on kinnitanud eesmärgina ligipääsetavuse aastaks 2035, ei tule kõne alla LiPS´i ja seonduvate määruste vastuvõtmisel järelevalvepädevuse ebapiisav tagamine. Lugupidamisega, Varje Ojala /allkirjastatud digitaalselt/ MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige Koostaja: Helika Saar [email protected] 4 Lastekaitse Liidu seisukohta sihtgrupi ahendmise osas loe lähemalt 11.05.2022 Sotsiaalministeeriumile esitatud arvamust sotsiaalkaitseministri määruse „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ eelnõule (lisatud).  Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Teie: 29.04.2022, nr 1.2-2/64-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie: digitaalallkirjas nr 1-8-2/22/14 Lgp Signe Riisalo Arvamus sotsiaalkaitseministri määrusele „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ MTÜ Lastekaitse Liit tänab Sotsiaalministeeriumi võimaluse eest esitada arvamus sotsiaalkaitseministri määruse „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ eelnõule. Lastekaitse Liit esitas Sotsiaalministeeriumile 07.04.2021 arvamuse seoses ligipääsetavuse seaduse eelnõu projektiga1, 27.08.2021 arvamuse toodete ja teenuste ligpääsetavuse seaduse eelnõule2, ja 09.03.2022 Riigikogu majanduskomisjonile arvamuse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõule 511 SE3, ning jääb eelnimetatud arvamustes esitatud seisukohtade juurde, paludes antud arvamusi käsitleda ühtse dokumendina. Lastekaitse Liit tunnustas LiPS eelnõu koostajaid oma 07.04.2021 arvamuses, et erinevalt direktiivist, kus viidatakse küll vanusele, on eelnõus sihtgrupina välja toodud ka lapsed ja noored. Paraku aga LiPS eelnõu astub võrreldes aprillis 2021 esitatud projektiga olulise sammu tagasi, kuna nii eelnõust kui ka seletuskirjast on eemaldatud sihtgrupina piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, ning kitsendades teksti üksnes puuetega inimestele. Oli ju aprillis 2021 esitatud eelnõu seletuskirjas markeeritud, et seeläbi soovitakse luua kaasavam ühiskond, mis lihtsustab puudega inimeste ja teiste piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste iseseisvat toimetulekut. Samuti rõhutati, et ligipääsetavuse direktiivi kaugem eesmärk on kaasavama ühiskonna kujundamine, et lihtsustada puudega inimeste ja teiste piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste iseseisvat toimetulekut. LiPS eelnõu koostajad on seletuskirjas rõhutanud, et riik peab rakendama meetmeid, et saavutada isikute kohtlemisel faktiline võrdsus. Seega jääb küsimuseks, millest on tingitud eelpool kirjeldatud sihtgrupi kitsendamine? Seletuskirjas sellele muudatusele põhjendusi ega seletust ei leia. Lastekaitse Liit on seisukohal, et antud muudatus sihtgrupi kitsendamise näol ei toeta eesmärki parandada elukeskkonna ligipääsetavust, et tagada sel viisil võrdsed (pigem 1 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2021/05/LKL_arvamus_ligpaasetavus.pdf 2 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2021/08/1-8-2-21-44_Arvamus-toodete-ja- teenuste-ligipaasetavuse-seaduse-eelnoule.pdf 3 Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2022/03/1-8-2-22-6_Arvamus-toodete-ja- teenuste-ligipaasetavuse-seaduse-eelnoule-511-SE_0.pdf küll võrdsemad) võimalused ning parandada kõigi ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning toimetulekuvõimet. Ka käesoleva eelnõu puhul on sihtrühmaks puuetega inimesed, kuigi seletuskirjas on viidatud ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele tervikuna. Samas, kas seletukirjas viitamine on ikka piisav, et ka lapsed tunneksid end edaspidi täisväärtuslikena ligipääsetavuse aspektist vaadates? Eriti kui võtame kogumis kõrvale ettevõtjate võimaluse ligipääsetavusenõuete kohaldadama jätmisest ebaproortsionaalse koormuse tõttu. Lapsed on üheks sihtgrupiks, kellele ei ole Eesti ühiskonnas alati tagatud ligipääsetavus vajalikele teenustele, mistõttu on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu lapse jaoks lapsesõbralikele lahendustele nii teenuste ja nende kohta käiva info kättesaadavuses kui mõistetavuses. Sama kinnitab, ka riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellitud ning Rakendusliku Antropoloogia Keskuse 2019 läbi viidud laste ligipääsetavuse uuring4. Lastel tuleb igapäevasel kodu-kool teekonnal ette mitmeid ligipääsetavuse takistusi liikluses, ühistranspordis, koolis, kauplustes ja avalikus ruumis tervikuna. Kui rääkida eelnõu valguses e-keskkondadest, siis laste ja noorte puhul on oluline, et kasutustingimused neile suunatud keskkondades oleks eakohases keeles. Tähelepanu tuleb pöörata puudega laste ligipääsemisele (kasutatatvus) lastele suunatud e-keskkondadele. TV-s olevad lastesaated ei ole peaaegu üldse suunatud erivajadustega lastele ehk siis neil puudub kirjeldustõlge, viipekeeletõlge jm vajalik, ka ERRi lasteportaali (https://lasteekraan.err.ee/) oleks vaja täiustada. Lapsed on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, seega on oluline pöörata tähelepanu lapsesõbralikele lahendustele nii teenuste ligipääsetavuse, info saamise ja mõistmise, kui ka teenuste/toodete disainimise puhul. Eespool viidatud laste ligipääsetavuse uuringust selgus, et venekeelsete laste puhul saab piisava eesti keele oskuse puudumine nende jaoks mõnikord takistuseks info leidmisel ja sellest arusaamisel. Ebapiisav keeleoskus raskendab info kättesaadavust ning võib tekitada keerulisi olukordi, nt kaubanduskeskuse plaanid, kus on vaid eestikeelne info. Venekeelsel sihtrühmal esineb ka keelebarjäär, mis näiteks eKooli sisselogimist takistab. Nii räägib Sofia (7 a, vene keel, Tallinn), et ta teab küll, mida eKoolis teha saab, aga ta ei oska ise sisse logida, sest ta ei tea, kuidas oma parooli ladina tähestikus kirjutada. Intervjuudes kumas tajutud marginaliseeritust – tõrjutust äärealadel paiknemise tõttu, aga ka keeleoskuse puudumisest lähtuvalt. Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid rõhutas oma 24.08.2019 kõnes – me vastutame. Enda ja teiste eest. On asju, mis on ajatud ja absoluutsed. Ratifitseerides ÜRO Lapse õiguste konventsiooni 1991. aastal, andis Eesti riik garantii, et riik lähtub oma otsustes lapse parimatest huvidest. Riik tohi kokku hoida investeeringutelt, või mitte toetama otsuseid, mis aitavad lapsel veeta täisväärtuslikku lapsepõlve ja areneda toimivaks täiskasvanuks. Seega Lastekaitse Liit rõhutab ka LiPS seletuskirjas sedastatut - riik peab rakendama meetmeid, et saavutada isikute kohtlemisel faktiline võrdsus. 4 Loe lähemalt: https://www.sm.ee/sites/default/files/laste_ligipaasetavuse_uuring.pdf Riik on viimaste aastatega teinud tunnustamist väärivaid samme ligipääsetavuse teemaga tegelemisel. Ka käesoleva eelnõu on ligipääsetavuse tagamisel samm edasi. Nagu Lastekaitse Liit rõhutas 2019. aastal ka oma arvamuses seoses ligpääsetavuse rakkerühma loomise eelnõuga (Riigikantseleile kiri 1-8/2/19/39), vaja on pöörata ligipääsetavuse puhul rõhku terviklikule lähenemisele. Selleks, et iga inimene tunneks end ühiskonnas tegusa, väärika ja teretulnuna, ei piisa, et üksik teenus või ehitis vastaks kaasava disaini põhimõtetele – oluline on iga kasutaja teekonna tervikvaade alates koduuksest kuni teenuse või kaubani soovitud asukohas. Eelpool toodud erandiga sihtrühma osas toetab Lastekaitse Liit eelnõud, millega luuakse alus ligipääsetavuse suurendamiseks. Positiivsena saab esile tõsta muudatust, et toode ja teenus ning nende kohta antav teave peab määruse jõustumisel olema tarbijale hoomatav rohkem kui ühe meele kaudu. Lastekaitse Liit rõhutab, et LiPS´i ja kaasuvate määruste eelnõudega kavandavate muudatuste edukuse võti on ennekõike mitmekülgne ja sihitatud teavitus. Ligipääsetavuse teemat on vaja käsitleda kompleksselt, st lisaks seadusemuudatusele on vaja laiaulatuslikku teavitust, sh sihitatult ettevõtjatele. Oluline on väärtushinnangute muutus ühiskonnas tervikuna, et ligipääsetavuse tagamiseks tehtavaid kulusid nähtaks pigem tulevikku suunatud tuluna. Eesti kõige väärtuslikum ressurss on inimesed, ning siin ei ole kohta kokkuhoiuks, sh seadusest mööda hiilimise teel. Panuse saab anda igaüks. Nagu eelnevalt sai sedastatud, on ka käesoleva määruse puhul samm edasi ligipääsetavuse suurendamisel riigis. Seega on oluline tagada vajaminev rahastus RES2024-2027 raames, sh TTJA oluliselt suureneva järelevalvepädevuse nõuetekohaseks teostamiseks. Olukorras, kus riik on kinnitanud eesmärgina ligipääsetavuse aastaks 2035, ei tule kõne alla LiPS´i ja seonduvate määruste vastuvõtmisel järelevalvepädevuse ebapiisav tagamine. Lugupidamisega, Varje Ojala /allkirjastatud digitaalselt/ MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige Koostaja: Helika Saar [email protected] Saatja: Helika Saar <[email protected]> Saadetud: 13.05.2022 14:13 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Arvamused: Sotsiaalkaitseministri määruste „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ ja „Ettevõtja ebaproportsionaalse... Tere, Suur tänu kaasamast. Käesolevaga esitab MTÜ Lastekaitse Liit oma arvamused. Parimate tervitustega, Helika Saar ________________________________ From: Lastekaitse Liit &lt;&gt;Sent: Friday, April 29, 2022 1:40 PMTo: Varje Ojala &lt;&gt;Subject: FW: Sotsiaalkaitseministri määruste „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele ja „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise From: &lt;&gt; Sent: 29 April 2022 13:30To: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit &lt;&gt;; Eesti Puuetega Inimeste Koda &lt;&gt;; Eesti Rahvusringhääling &lt;&gt;; Eesti Meediaettevõtete Liit &lt;&gt;; Eesti Ringhäälingute Liit &lt;&gt;; Eesti Filmi Instituut &lt;&gt;; Eesti Kirjastuste Liit &lt;&gt;; Eesti Rahvusraamatukogu &lt;&gt;; Eesti Pimedate Raamatukogu &lt;&gt;; Eesti Digiraamatute Keskus OÜ &lt;&gt;; Tallinna Keskraamatukogu &lt;&gt;; Eesti E-kaubanduse Liit MTÜ &lt;&gt;; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda &lt;&gt;; Eesti Teenusmajanduse Koda &lt;&gt;; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon &lt;&gt;; Autoettevõtjate Liit &lt;&gt;; Eesti Liinirongid AS &lt;&gt;; Eesti Raudtee AS &lt;&gt;; T Grupp AS &lt;&gt;; Eesti Taksoettevõtjate Liit &lt;&gt;; Tallinna Lennujaam &lt;&gt;; Tallinna Sadam &lt;&gt;; Saarte Liinid AS &lt;&gt;; Eesti Sadamate Liit MTÜ &lt;&gt;; AS Ühisteenused &lt;&gt;; Transpordiamet &lt;&gt;; ITS Estonia transpordi innovatsiooni koostöövõrgustik &lt;&gt;; Ridango AS &lt;&gt;; Eesti Post AS &lt;&gt;; Cleveron AS &lt;&gt;; Itella Estonia OÜ &lt;&gt;; DPD Eesti AS &lt;&gt;; Coop Eesti Keskühistu &lt;&gt;; DHL Estonia AS &lt;&gt;; Eesti Pangaliit &lt;&gt;; Finance Estonia MTÜ &lt;&gt;; Finantsinspektsioon &lt;&gt;; Swedbank AS &lt;&gt;; Lastekaitse Liit &lt;&gt;; Ligipääsetavuse Foorum MTÜ &lt;&gt;; Eesti Inimõiguste Keskus SA &lt;&gt;; TS Laevad OÜ &lt;&gt;; Kihnu Veeteed AS &lt;&gt;; Tuule Liinid OÜ &lt;&gt;Subject: Sotsiaalkaitseministri määruste „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele ja „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise k... Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Ootame teie tagasisidet hiljemalt 13. maiks 2022 e-posti aadressile Pealkiri: Sotsiaalkaitseministri määruste „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele ja „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord eelnõude kooskõlastamiseks esitamine Registreerimise kuupäev: 29.04.2022 Registreerimise number: 1.2-2/64-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: