Aruanne

Saatja: SA Haapsalu NRK <[email protected]> Saadetud: 13.05.2022 10:55 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Riigi asutajaõiguste teostamise aruanne [HNRK WD: Väljasaadetav dokument] Reg nr: 1-8/105-1Reg kp: 13.05.2022LugupidamisegaÕie SarapiksekretärSA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus&#43;372 472 5400www.hnrk.ee Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: 05.04.2022 nr 1.1-8/1298-1 10122 Tallinn Meie: 13.05.2022 nr 1-8/105-1 [email protected] Riigi asutatud sihtasutuste asutajaõiguste teostamise aruanne 2021 SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) põhitegevus on osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. 2021. aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele seitsmeteistkümnes sihtasutusena. 2021. a. HNRK tegevus tugines suuresti 2018. aasta detsembris haigla nõukogu poolt kinnitatud HNRK arengukavale aastateks 2019-2021 ning strateegilistele suundadele aastani 2035. 2021. aastale jättis olulise jälje koroonaviiruse levik. Aastale andis värvi vajadus panustada elanikkonna vaktsineerimisse EHK Läänemaa vaktsineerimiskabinetina ning patsientide ja töötajate ohutuse tagamisse tavapärasest karmimate nakkustõrjereeglite rakendamisega. Samas ei kehtestatud teenuse osutamisele ametlikke piiranguid, mistõttu tuli haigla tavapärane töö tagada kõrgendatud nakkusriski tingimustes. Põhitegevus, taastusravi teenuste müük Eesti Haigekassale (EHK), moodustas 2021. aasta laekumisest 85,7% (2020. aastal – 83,3%). Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2021. aastal haiglas kokku 27 096 voodipäeval, millest EHK rahastas 2021. aastal 24 811 ehk 91,57% voodipäevadest. Oluline on märkida, et teenuste hinnad on sealjuures olnud märkimisväärselt muutumatud aastast 2013. Kõigi teiste rahastajate, sh isemaksjate osakaal on endiselt langustrendis. Nii haigla personal, seadmed ja ruumid kui ka üldine majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust. Endiselt oleme väga sõltuvad teiste haiglate otsustusprotsessidest patsientide suunamisel, mis alati ei ole põhjendatud patsiendi ravivajadustega. HNRK lähtub oma tegevuses EQUASS-i (European Quality in Social Services) kvaliteedistandardist. Sertifikaat uuendati edukalt 2019. aastal kaheks aastaks. 2021. aastal asusime valmistuma auditiks, et taas sertifikaati taotleda. Audit toimub 2022. aasta maikuus. 2021. aasta lõpul koostasime koos partnerite, töötajate ja patsientidega uue arengukava aastateks 2022-2024, mis kinnitati HNRK nõukogu poolt detsembris 2021. Personali hulgas oli 31.12.2021 seisuga kuus töötajat mõnest Euroopa Liidu riigist ja üks väljapoolt EL- i. Töötajate arv kasvas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 2,5%. Töötajate keskmine vanus on aastatega kasvanud: 2021. aastal 47,85. Varasemast veelgi suuremat raskust on valmistanud taastusravi- ja rehabilitatsiooni tippspetsialistide leidmine – psühholoogid, logopeedid ja tegevusterapeudid on palga- ja töötingimuste osas oluliselt kõrgemate ootustega kui tänane tervishoiu- või sotsiaalsüsteem suudab pakkuda. 2021. aastal põhivarasse ei investeeritud. Haigla investeeris 2020. aastal põhivarasse 258,4 tuhat eurot. Tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus ei ole põhivarasse investeerinud ei 2020. ega 2021. aastal. Väikevahendeid soetati 2021. aastal 55,4 tuhande euro eest, 2020. aastal 47,4 tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2021. aastal olid uued voodikapid palatitesse ja ravimikapid protseduuritubadesse. 2022. aastal on plaanis soetada uusi haiglavoodeid ja kõrgtehnoloogilisi Sadama 16 Tel +372 472 5400 Rahandusministeerium 90502 Haapsalu Fax +372 472 5401 SEB Pank Reg nr 90008123 E-mail [email protected] A/a EE891010220034796011 TP 016307 www.hnrk.ee Viitenumber 3500080967  seadmeid, uuendada haigla keskkonda, sh. renoveerida ja luua uued isolatsioonipalatid, kaasajastada ventilatsioonisüsteemi, ning vahetada haigla valgustid kaasaegsete ja energiasäästlike vastu. 2020. aasta suvel pöördusid HNRK juhatus ja nõukogu Eesti Haigekassa juhatuse poole tähelepanu juhtimisega HNRK rahastamise mudeli puudustele, tehes ettepaneku see üle vaadata. Nimelt ei ole kehtiv monoprofiilne teenuspõhine lähenemine jätkusuutlik, kuivõrd puuduvad ristsubsideerimise võimalused, patsientide suunamine on täielikult teiste raviasutuste käsutada, taastusravi teenuste hinnad ei ole viimase seitsme aasta jooksul tõusnud, ehkki meditsiinitöötajate palgatõusuga peavad kaasnema teistegi spetsialistide – mitte tervishoiu töötajate – palgad jne.). Ettepaneku üks osa oli kaaluda alternatiivseid rahastusmudeleid. 2020. aastal jäi ettepanek sisukate lahendusteta, kuid 2021. aastal osales HNRK referentsasutusena taastusravi hindade kaasajastamises. Uued hinnad hakkavad kehtima 2022. aasta aprillikuust. Samuti jätkas HNRK juhatus tähelepanu juhtimist HNRK rahastamise kitsaskohtadele, muuhulgas kohtuti detsembris töö- ja terviseministri Tanel Kiigega. Arutelud HNRK-le sobiva rahastusmudeli leidmiseks jätkuvad 2022. aastal. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus tegevuse jätkamine on vajalik, et Eesti inimestel oleks võimalus kõrge kvaliteediga taastusravi ja rehabilitatsiooni saamiseks selle vajaduse tekkimisel ning seeläbi võimalus naasta tavapärasesse töö- ja eraellu võimalikult iseseisvalt toimetulevana ja rahulolevana. Samuti on SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse jätkamine oluline Eesti taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna arendamisele kaasa aitamisel, valdkonna teadus- ja arendustegevuse eestvedamisel ning valdkonna tippspetsialistide ja arstide koolitus ja arenguvajaduse täitmise kaasa aitamisel. • SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ei ole 2021. aastal omandanud ega võõrandanud osalusi äriühingutes. • SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskuses viidi 2021. aastal läbi Eesti Haigekassa ravitöö audit. Sisehindamise protsessid toimuvad regulaarselt ning tulemused on nõukogu koosolekutel arutatud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Danneberg juhatuse esimees Sadama 16 Tel +372 472 5400 Rahandusministeerium 90502 Haapsalu Fax +372 472 5401 SEB Pank Reg nr 90008123 E-mail [email protected] A/a EE891010220034796011 TP 016307 www.hnrk.ee Viitenumber 3500080967  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Reg. Kood 90008123 KONSOLIDEERITUD aruandeaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2021 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 Aadress: Sadama 16 90502 Haapsalu Sidevahendid: telefon: +372 4725400 e-post: [email protected] www.hnrk.ee  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord KONSOLIDEERITUD aruandeaasta aruanne ..........................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................2 Tegevusaruanne ..................................................................................................................3 Organisatsiooni tegevus............................................................................................................... 3 Investeeringud ja soetused ............................................................................................................................... 5 Energiatarbimine ............................................................................................................................................... 5 Personalitöö ................................................................................................................................ 5 Töötajate rahulolu ja tunnustamine .................................................................................................................. 6 Koolitus- ja teadustegevus ................................................................................................................................ 8 Ravitöö ....................................................................................................................................... 8 Ravitöö statistilised näitajad ............................................................................................................................. 8 Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine. ................................................................................... 11 Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused ..................................................................................... 12 Patsientide tagasiside ...................................................................................................................................... 12 Majandustegevuse aruanne ....................................................................................................... 14 Bilanss .............................................................................................................................................................. 14 KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) ....................................................................................... 15 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)......................................................................... 16 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) ........................................................... 17 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) .............................................................................. 18 Raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................................ 19 Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted ........................................................................................................... 19 Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted ................................................................................................................... 23 Lisa 3. Raha (eurodes) .................................................................................................................................... 24 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes) ........................................................................................................ 24 Lisa 5. Varud (eurodes) ................................................................................................................................... 25 Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes) .......................................................................................................... 25 Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) ................................................................................................................ 26 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) ............................................................................ 26 Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes) ............................................................................................................... 27 Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes) ............................................................................................................. 27 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) .............................................................................................................. 27 Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes) ...................................................................................................................... 28 Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) .......................................................................................................... 28 Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes) ............................................................................................ 28 Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) ...................................................................................................... 29 Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) ............................................................................................................. 29 Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes) ........................................................................... 30 Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) ............................................................... 31 Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) ................................................... 32 Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) ......................................... 33 2  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tegevusaruanne SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) põhitegevus on osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. 2021. aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele seitsmeteistkümnes sihtasutusena. Kuuendat korda esitatakse majandusaasta aruanne konsolideerituna koos tütarettevõtte HNRK Abivahendikeskus OÜ tulemustega ja alates 2018. aastast on konsolideeritud aruande osa ka HNRK Toetusfond SA tulemused. 2021. aasta tegevus oli oluliselt mõjutatud koroonaviiruse levikust ning selle tõrjumiseks vajalikest tegevustest. Samas ei kehtestatud teenuse osutamisele ametlikke piiranguid, mistõttu tuli haigla tavapärane töö tagada kõrgendatud nakkusriski tingimustes. Põhitegevus, taastusravi teenuste müük Eesti Haigekassale (EHK), moodustas 2021. aasta laekumisest 85,7% (2020. aastal – 83,3%). Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2021. aastal haiglas kokku 27 096 voodipäeval, millest EHK rahastas 2021. aastal 24 811 ehk 91,57% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja ruumid kui ka üldine majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust. HNRK missioon: Rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni tulemusena. HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust akuutsest taastusravist rehabilitatsiooni teenusteni ning on maailmas tunnustatud valdkondlik teadus- ja pädevuskeskus. Organisatsiooni tegevus HNRK tegevus tugines suuresti 2018. aasta detsembris haigla nõukogu poolt kinnitatud HNRK arengukavale aastateks 2019-2021 ning strateegilistele suundadele aastani 2035. 2021. aastale jättis olulise jälje koroonaviiruse levi. Aastale andis värvi vajadus panustada elanikkonna vaktsineerimisse EHK Läänemaa vaktsineerimiskabinetina ning patsientide ja töötajate ohutuse tagamisse tavapärasest karmimate nakkustõrjereeglite rakendamisega. Kuna ametlikku eriolukorda ei kehtestatud, töötas haigla täisvõimsusel, mis tähendas patsientide ja töötajate haigestumise tingimustes tavatut ajakulu patsientide planeerimisele ja teenuste korraldusele. 2021. aastal muutus HNRK juhtimine, alates juulikuust kuuluvad kaheliikmelisse juhatusse Kadri Englas ja Toomas Danneberg. Alates septembrikuust panustab Toomas Danneberg juhatuse esimehena tegevjuhtimisse täiskoormusega ja Kadri Englas jätkab osakoormusega järjepidevuse tagamiseks. 2021. aastal andis teravalt tunda taastusarstide nappus. Seetõttu arutati Eesti Taastusarstide Seltsiga (ETAS), kuidas soodustada taastusravi residentide jõudmist HNRK-sse. Samuti kooskõlastati haigekassa ja ETAS-ega HNRK-s üld- ning siduserialade (näit pediaatria, neuroloogia) arstide rakendamine. Aasta teises pooles õnnestus leida HNRK arstkonda üks pediaater ja üks üldarst. Taastusarsti sihtotsing jäi oodatud tulemuseta, niisama kui tippspetsialistidest terapeutide värbamine. Oluliselt värbamistakistuseks osutub jätkuvalt HNRK asukoht. HNRK lähtub oma tegevuses EQUASS-i (European Quality in Social Services) kvaliteedistandardist. Sertifikaat uuendati edukalt 2019. aastal kaheks aastaks. 2021. aastal asusime valmistuma auditiks, et taas sertifikaati taotleda. Audit toimub 2022. aasta maikuus. Aasta jooksul on toimunud erinevad kokku lepitud sisehindamised, regulaarselt on antud tagasisidet haiguslugude sisust ja vormistamisest, epikriiside saatmisest, teenuste raviarvetele kandmisest, kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisest, töötajate koormustest jt. protsessidest. 3  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne HNRK ajaleht Keskustelu ilmus 2021. aasta juunis, detsembrikuu trükivalmis numbri ilmumine jäi trükikoja tarneraskuste tõttu 2022. aasta jaanuari algusesse. Ajaleht edastati olulisematele koostööpartneritele, HNRK töötajatele ja patsientidele ning ajalehe elektrooniline versioon on kättesaadav ka HNRK kodulehel. HNRK kommunikatsioonistrateegias kajastuv koosolekusüsteem toimib hästi. Haigla üldkoosolek toimus taas virtuaalselt ning rohke ja aktiivse osavõtuga. Regulaarselt toimuvad nii haigla iganädalased infokoosolekud kui osakondade koosolekud. Peamised HNRK tegevust kajastavad kommunikatsioonikanalid, HNRK koduleht ja Facebooki leht edastasid infot eriolukorras tõhusalt. Haigla põhitegevust toetab abivahendite valdkonnas jätkuvalt osaühing HNRK Abivahendikeskus, mille ülesandeks on soovitada, kohandada, müüa ja rentida patsientidele kvaliteetseid abivahendeid. HNRK Abivahendikeskuse pidev toimimine tagas inimestele abi- ja hooldusvahendeid kogu aasta. 2018. aastal asutatud HNRK Toetusfondile 2021. aastal juhti ei palgatud. Aasta suurimaks heategevuslikuks ettevõtmiseks kujunes septembrikuine teatejooks. 2022. aastaks planeeritud HNRK tegevuspargi laiendamiseks asuti läbi rääkima Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga. HNRK personal on panustanud valdkonnapõhisesse ühiskondlikku ja koolitustegevusse: aasta vältel on kaks haigla töötajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse tööga, osaletud on valdkonna infopäevadel ja aruteluseminaridel. Haigla töötajad panustasid mitmetesse arendustegevustesse väljaspool HNRK-d: viidi läbi üks Funktsionaalse Sõltumatuse Skaala (FIM) virtuaalne koolitus Ida-Tallinna Keskhaigla taastusraviosakonna töötajatele, hooldustöö koolitus Haraka kodule, koolitus “Neurorehabilitatsiooni põhiprintsiibid ja taastumise toetamise võimalused õendus-hooldustegevuses" Tartu Ülikooli Kliinikumile ja selle satelliithaiglatele, kaks eesmärgiseade- koolitust jne. Ühtekokku sooritati 13 väljapoole haiglat suunatud tegevust. 2021. aastal välja kuulutatud HNRK juurdeehituse projekteerimishanke tulemused ületasid hinna osas planeeritud võimalusi umbes 100 tuhande euroga. Seetõttu otsustasime lükata projekteerimise edasi, püüdes jõuda eelsesivatel aastatel parima võimaliku lahenduseni nii juurdeehituse projekteerimiseks kui selle ehitamiseks. 2020. aasta suvel pöördusid HNRK juhatus ja nõukogu Eesti Haigekassa juhatuse poole tähelepanu juhtimisega HNRK rahastamise mudeli puudustele, tehes ettepaneku see üle vaadata. Nimelt ei ole kehtiv monoprofiilne teenuspõhine lähenemine jätkusuutlik, kuivõrd puuduvad ristsubsideerimise võimalused, patsientide suunamine on täielikult teiste raviasutuste käsutada, taastusravi teenuste hinnad ei ole viimase seitsme aasta jooksul tõusnud, ehkki meditsiinitöötajate palgatõusuga peavad kaasnema teistegi spetsialistide – mitte tervishoiu töötajate – palgad jne.). Ettepaneku üks osa oli kaaluda alternatiivseid rahastusmudeleid. 2020. aastal jäi ettepanek sisukate lahendusteta, kuid 2021. aastal osales HNRK referentsasutusena taastusravi hindade kaasajastamises. Uued hinnad hakkavad kehtima 2022. aasta aprillikuust. Samuti jätkas HNRK juhatus tähelepanu juhtimist HNRK rahastamise kitsaskohtadele, muuhulgas kohtuti detsembris töö- ja terviseministri Tanel Kiigega. Arutelud HNRK-le sobiva rahastusmudeli leidmiseks jätkuvad 2022. aastal. HNRK oli 2021. aastal kaasatud mitme õppeasutuse õpetamistegevusse. Nimelt toimis HNRK praktikabaasina 67 õppurile, kellest eestlasi oli 58 ja välismaalasi üheksa. Kokku juhendati tudengeid 2021. aastal 9781 tundi (2020. aastal 9087 tundi, 2019. aastal 13 223 tundi, 2018. aastal 13 568 tundi). HNRK osaleb aktiivselt Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ning Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppekavade täitmisel. 2021. aasta lõpul koostasime koos partnerite, töötajate ja patsientidega uue arengukava aastateks 2022-2024, mis kinnitati HNRK nõukogu poolt detsembris 2021. 4  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Investeeringud ja soetused 2021. aastal põhivarasse ei investeeritud. Haigla investeeris 2020. aastal põhivarasse 258,4 tuhat eurot. Tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus ei ole põhivarasse investeerinud ei 2020. ega 2021. aastal. Väikevahendeid soetati 2021. aastal 55,4 tuhande euro eest, 2020. aastal 47,4 tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2021. aastal olid uued voodikapid palatitesse ja ravimikapid protseduuritubadesse. 2022. aastal on plaanis soetada uusi haiglavoodeid ja kõrgtehnoloogilisi seadmeid, uuendada haigla keskkonda, sh. renoveerida ja luua uued isolatsioonipalatid, kaasajastada ventilatsioonisüsteemi, ning vahetada haigla valgustid kaasaegsete ja energiasäästlike vastu. Energiatarbimine CO2 meetmete müügist rahastatud 2012. aasta projektiga muudeti haiglahoone energiasäästlikumaks, mille tulemusena on oluliselt kokku hoitud kütteenergia kulu. 2021. aasta oluliseks märksõnaks energiatarbimise valdkonnas on elektrienergia hinna tõus, mis eskaleerus aasta lõpus, kasvatades halduskulusid märkimisväärselt. Elektrienergia tarbimine 2021. aastal oli 444,694 MWh. Kuigi elektrienergia tarbimine kasvas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 31 MWh (7%), siis tulenevalt energiahindade kallinemisest oli elektrienergiast tulenev halduskulude kasv 2021. aastal 26 894,65 eurot (59%), võrrelduna 2020. aastaga. Kvartalite võrdluses oli ootuspäraselt kõige suurema rahalise mõjuga 2021. aasta IV kvartal, mille energiakulu võrreldes 2020. aasta IV kvartaliga suurenes 10 356,57 eurot (84,5%). 2021. aasta IV kvartali mõju kogu aasta energiahinna kasvule iseloomustab ka tõsiasi, et IV kvartali tõus (10 356,57€) moodustas kogu 2021. aasta energiakulu kallinemisest (26 894,65€) 38,5%. 2021. aasta lõpus kaardistati ka peamised võimalused energiatõhususe tõstmiseks ning 2022. aastal alustatakse kogu haigla valgustuse (luminofoorvalgustid) väljavahetamist, mis on esimene samm energiatarbimise ja -kulude olulise vähendamise suunas. Personalitöö Personalitöö on jätkuvalt üks olulisem ja aasta-aastalt keerukam väljakutse HNRK juhtimises. Suurim mure on leida uusi töötajaid. HNRK personalitööd iseloomustab avatud suhtumine: peame oluliseks töötajatelt saadud tagasisidet. Aasta jooksul viidi läbi arenguvestlusi, mille kokkuvõtteid arutati HNRK 2021. aasta tegevuskava koostamisel. Arenguvestluste läbiviimine oli mõjutatud epidemioloogilisest olukorrast ning nende toimumine vahetute juhtide ettevõtlikkusest. 2021. aastal ühist uue töötaja koolitust ei toimunud, vastuvõtuprotsessid ja juhendamine jäid personaalseiks. Uute töötajatega vesteldi katseaja lõpus. Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga 31.12.2021 kokku 163 töötajat (Tabel 1), kellest kolmeteistkümne töösuhe oli selle kuupäeva seisuga peatunud kas seoses lapsehoolduspuhkuse või ajateenistusega. Kaheksateist töötajat töötas osalise tööajaga. Aasta lõpu seisuga oli kaks käsunduslepinguga töötajat. Lisaks rakendati 23 vabatahtlikku. 2021. aasta suvel oli kaasatud üks abiarst, kaks abiõde ning kaks arst-residenti. Personali hulgas oli 31.12.2021 seisuga kuus töötajat mõnest Euroopa Liidu riigist ja üks väljapoolt EL-i. Töötajate arv kasvas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 2,5%. Töötajate keskmine vanus on aastatega kasvanud: 2021. aastal 47,85, 2020. aastal 47,62 aastat, 2019. aastal 46,69 aastat, 2018. aastal 46,01 aastat, 2017. aastal 46,6 aastat, 2016. aastal 45,7 aastat, 2015. aastal 45,4 aastat ja 2014. aastal 45,5 aastat. 5  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tabel 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajate arv 2021. ja 2020. aastal. 31.12.2021 31.12.2020 Arstid 7 6 Õed 21 20 Hoolduspersonal 36 34 Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid 45 42 Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid 12 12 Teised töötajad 42 45 Töötajad kokku 163 159 Töötajatele arvestatud töötasu koos maksudega oli 2021. aastal 3,37 mln eurot, 2020. aastal 3,02 mln eurot ja 2019. aastal kokku 2,92 mln eurot. Haigla keskmine brutopalk oli 2021. aastal 1417 eurot kuus. 2021. aastal oli vastav näitaja 1284 eurot kuus. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos sotsiaalmaksuga moodustas 2021. aastal kokku 108,7 tuhat eurot ja aastal 2020 oli see 75,7 tuhat eurot. Auto kasutamisega seotud sõidukompensatsiooni maksti ühes kuus Kadri Englasele 80 eurot. Palju tegevusi kandus virtuaalruumi. Nõukogu liikmete tööd tasustati 2020. aastal kokku koos sotsiaalmaksuga 17,9 tuhande euroga, 2020. aastal summa oli 18,8 tuhat eurot. 2022. aastal on oluline leida HNRK meeskonda ravijuht, vähemalt üks taastusarst, üks vaimse tervise õde ning taastusravispetsialistidest vähemalt üks psühholoog, üks logopeed, kolm füsioterapeuti ja üks tegevusterapeut. Töötajate rahulolu ja tunnustamine 2021. aastal läbi viidud töötajate rahulolu-uuringust võttis osa 59,3% töötajatest. Varasemast väiksemat osavõttu võis mõjutada rahulolu-uuringu viimine elektrooniliseks. Väited, mille kohta töötajate hinnangut küsiti, olid samad, mis aasta varem ning ka vastuste-skaala oli sama – hindeid sai anda 4 palli skaalal. 2021. aasta rahulolu-uuringu keskmiseks hindeks kujunes 3,38. (joonis 2). Töötajate rahulolu on jätkuvalt valdavalt hea või väga hea. Kõrgeima keskmise hinde said 2021. aasta rahulolu-uuringus järgmised väited: „olen teadlik HNRK missioonist, visioonist, eesmärkidest ja tulemustest“ (3,69), „tean hästi, mida minult minu töökohal oodatakse“ (3,64), „tunnen uhkust HNRK üle ja olen rahul, et kuulun siia ettevõttesse“ (3,55) ning „usun, et HNRK on hästi juhitud“ ja „olen rahul oma positsiooniga (tööülesanded, kohustused, vastutus HNRK-s)“, mõlemad 3,54. Võrreldes 2020. aasta küsitlusega on keskmine hinnang tõusnud järgnevate väidete puhul: „olen teadlik HNRK missioonist, visioonist, eesmärkidest ja tulemustest“ (3,58-> 3,69), „minu otsene juht püstitab arusaadavaid eesmärke ja tööülesandeid ning selgitab neid piisavalt“ (3,37-> 3,43), „saan oma otseselt juhilt piisavalt tagasisidet oma töö kohta“ (3,31-> 3,37) ning „osakonnasisene koostöö toimib hästi“ (3,37-> 3,40). 6  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Joonis 2. HNRK töötajate rahulolu-uuringute keskmised tulemused 2013-2021. Kõige suurem langus oli keskmistest hinnangute väidetele „HNRK-s on hea tööõhkkond“ (3,55-> 3,34), „usun, et töötan ettevõttes ka aasta pärast“ (3,39-> 3,18), „olen saanud viimase aasta jooksul õppida ja areneda (uued tööülesanded, kogemused, koolitused)“ (3,36-> 3,18) ning „tunnen uhkust HNRK üle ja olen rahul, et kuulun siia ettevõttesse“ (3,73-> 3,55). Üks olulisimaid töötajate rahulolu mõjutajaid oli jätkuv töö koroonaviiruse levikuga seotud piirangute tingimustes, sh teenuste osutamine, kaasa arvatud suhtlus ja koostöö osakonnas ja osakondade vahel. Vähem saadi kasutada enese arendamise võimalusi. Rahulolu-uuringu tulemused on läbi arutatud osakondade koosolekutel ning juhatuse kabinetis, samuti HNRK nõukoguga. Töötajate rahulolu-uuring on plaanis korraldada ka 2022. aastal. Traditsiooniliselt peeti 2021. aastal oluliseks töötajaid tunnustada ja motiveerida töötasuga mitte seotud tegevustega. Töötajate suvepäeva raames külastati Prangli saart (osales 82 inimest), jõulupidu peeti Haapsalus Hestia Blu Holm restoranis (osales 98 töötajat). Viiruse levikuga seotud olukorra võimaldades toetab haigla jätkuvalt sportimisvõimalusi: kord nädalas saab ujuda Haapsalu veekeskuses ja mängida sulgpalli Haapsalu spordikeskuses, osaleda Pilatese treeningul HNRK ruumes, lisaks ollakse oodatud kasutama haigla jõusaali. Tavapäraselt toetas haigla töötajate osalemist Tallinki Maijooksul, Tallinna Maratonil ja RIMI Sügisjooksul, mis olukorda arvestavalt peeti seekord virtuaaljooksudena. Esimesel osales 42, teisel 29 inimest. Ühine teatrikülastus sai teoks ühel korral, teine planeeritud etendus jäi ootamatutel põhjustel ära. Aasta jooksul tähistati elu- ja tööjuubeleid, töötajaid peeti meeles üldistel ja erialaga seotud tähtpäevadel ning korraldati väikesi üllatusi. Aasta teoks valiti 2021. aastal koroonatingimustes vastu pidamine. 2021. aastal tunnustasime kaheksat aasta kolleegi, kes on füsioterapeut ja teraapiate juht Ines Margato, õendusjuht Aina Tõnutare, sekretär Siiri Kass, massöör Benno Heintalu, füsioterapeut ja teraapiate juht Riina Mõim, valvur Helgi Õunpuu, füsioterapeudid Maarja-Liisa Peedimaa ja Enelin Kiisla. Aasta kõige märkimisväärsemaks tunnustuseks võib pidada massöör Valentina Viljamäe elutööpreemia (60 aastat massöörina HNRK-s) üleandmist. See oli kahtlemata erilise tähendusega sündmus HNRK 63 aastases ajaloos. 7  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Koolitus- ja teadustegevus 2021. koolitusaasta oli eelmisest veidi vähem eripärane, kuid viirusolukord piiras osalemist jätkuvalt. Virtuaalkoolitused ja -konverentsid paeluvad inimesi tavavormis enesetäiendusest vähem. Vaatamata sellele oli koolitustegevus aktiivsem: 2021. aastal olid haigla koolituskulud kokku 57,31 tuhat eurot, mis teeb 1,70 % aasta tööjõukuludest, vastavalt 2020. aastal 22,91 tuhat eurot, mis oli 0,75 % aasta tööjõukuludest. 2021. aastal toimus 22 sisekoolitust HNRK töötajatele, millest seitse viidi läbi koolitajate poolt väljastpoolt HNRK-d. Kokku osales neil 158 erinevat HNRK töötajat. Osaleti 51-l veebikoolitusel – 40 erinevat osalejat. 21 töötajat võttis osa väljaspool HNRK-d toimunud koolitustest, mida oli ühtekokku 14. 2022. aastal on koolituseelarve planeeritud veidi suuremana kui 2021. aastal. Planeeritud on ka välislähetusi, iseäranis konverentside ja teiste haiglate külastamiseks. Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse (TERE KK) projekti jätkuperioodi (2020-2023) tegevustega koguti andmeid ja viidi ellu arendusprojekte. Eluslaboris toimus kaks testimist algusest lõpuni ning lisaks alustati kahe testimisega. 2021. aastal jätkusid patsientide aktiivsuse jälgimise võimaluse arendustegevused koostöös tehnoloogiakeskusega Eliko. 2020. aastal sõlmis HNRK teaduskoostöö alase leppe TalTechiga, et arendada 3D printimist ortooside vallas ning leida lahendusi kõrgtehnoloogiliste teraapiavahendite tarkvaralisteks uuendusteks, mis seostaksid teraapia veel paremini patsiendi igapäevaeluga. 2021. aastal esitatud 3D printimise teemaline taotlus rahuldati aasta lõpus. Koostöös ettevõttega Cognus osales HNRK kõneravi.ee rakenduse arendamises, et võimaldada logopeedilisi sekkumisi kaugteraapiana või muu spetsialisti juhendamisel. 2021. aastal alustati coachiva juhtimiskultuuri loomise ja rakendamisega, mille üheks kandvaks tegevuseks on koolitused HNRK kõikidel tasanditel töötavatele juhtidele, samuti töötajate juhendamise ja supervisioonikoolitused. Koolitusprogramm jätkub 2022. aasta kevadel. 2022. aastal projektid jätkuvad. Lisaks tuleb leida uusi rahastusprojekte. Kolm HNRK töötajat õpib välismaises kraadiõppes: kaks magistrantuuris ja üks doktorantuuris. HNRK raamatukogu kasutatakse töötajate ja praktikantide poolt aktiivselt. Rahvusvahelisi valdkonna teadusajakirju käib raamatukogus kaks: Clinical Rehabilitation ja Spinal Cord. 2021. aastal uuendati lepingut Tartu Ülikooli Kliinikumi Medinfokeskusega, et HNRK töötajad saaksid kasutada andmebaase. 2021. aastal toimus 11 HNRK töötajale self-management kontseptsiooni õppimiseks ja rakendamiseks mõeldud koolitusprogramm koostöös Prof. Fiona Jones’i ja tema kolleegidega. Nimetatud koolitusprogramm, õpitud printsiipide rakendamine ja rohkemate töötajate kaasamine jätkub 2022. aastal. Ravitöö 2021. aastal osutas HNRK taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid statsionaarselt 2194 haigusjuhul ning ambulatoorselt 1448 haigusjuhul. Kokku mahus 4 507 606€. Lisaks tasus haigekassa haiglale 183 080 € koroonaolukorraga seotud tasusid. Ravitöö statistilised näitajad Põhitegevusega seotud teenustest moodustas 2021. aastal raviteenuste müük Eesti Haigekassale 85,71% mahus 3 863 423€. 2020. aastal olid vastavad näitajad 83,3% ja 3 052 165 eurot. Proportsionaalselt moodustab haigekassale osutatud teenuste maht suurima osa HNRK rahastajatest - nagu ka eelmistel aastatel. Sealjuures on haigekassa rahastuse osakaal aasta aastalt suurenenud. Oluline on märkida, et teenuste hinnad on sealjuures olnud märkimisväärselt muutumatud aastast 2013. Kõigi teiste rahastajate, sh isemaksjate osakaal on endiselt langustrendis. Põhitegevuse mahu jaotus rahastajate lõikes on esitatud joonisel 3. 8  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Joonis 3. Põhitegevuse mahu jaotus rahastajate lõikes (€ ja %), 2019. - 2021. aastal. 2021. aasta oli endiselt koroonaviiruse leviku riskidest mõjutatud, kuid mõju ei omanud olulist otsest tähtsust haigla sissetulekutele, nagu see oli 2020. aastal. Pigem seostusid viirusega seotud väljakutsed igapäevase tööga: suurenes aja- ja töömaht äraütlejate asendamisele, kasvas tööjõu planeerimisega seotud korraldustöö, oli suur nõudlus kiiret vastuvõtmist vajavate patsientide kohtadele ning tõusis viirustõrjemehhanismidega seotud tegevuste hulk ja maht (testimine, maskide kandmine, sisekorraeeskirjad jne.) nii rakendamise kui uuendamise vaates jne. Ravimahud ja osutatud teenuste hulk on võrreldavad koroona-eelsete aastatega. Haigusjuhtude hulga muutus alates 2013. aastast on toodud tabelis 2. Tabel 2. Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv ja ravi kestvus aastatel 2014-2021. Aasta Voodihõive Keskmine Statsionaarsete Ambulatoorsete Päevaravi (%) ravijuhu kestvus ravijuhtude arv ravijuhtude arv ravijuhtude (päevades) arv 2014 80 11,2 2 570 1 496 2015 79 11,8 2 378 1 440 2016 78 11,8 2 377 1 550 2017 83 12,1 2 448 1 662 2018 84 12,6 2 406 1 635 2019 83 12,3 2 365 1 677 2020 65 12,6 1 837 1 766 22 2021 76 12,3 2 194 1 448 70 Tulenevalt HNRK arengukavast on haigla jaoks olulised intensiivsel taastusravil viibivad patsiendid. Nende voodipäevade osakaal on viimastel aastatel tõusnud ehk HNRK ravib aina rohkem raskemas seisus patsiente. 2021. aastal nende patsientide osakaal jällegi mõnevõrra tõusis, olles 49,16% kõikidest haigekassale osutatud voodipäevadest (2020. aastal oli osakaal 46%, 2019. aastal 39%). Laste taastusravi voodipäevade osakaal oli 2021. aastal 20,38%. Toetava taastusravi ehk kroonilises seisundis inimeste taastusravi voodipäevade osakaal oli 30,27%. Joonisel 4 on toodud haigekassa voodipäevade jaotus aastatel 2014 – 2021. Teiste rahastajate poolt finantseeritud voodipäevade jaotus on toodud joonisel 5. 9  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Joonis 4: Haigekassa voodipäevade jaotus aastatel 2014-2021 Joonis 5: Erinevate rahastajate voodipäevade hulk 2017-2021. a. 2021. aasta näitas ilmekalt tulevikutrende taastusravi-vajaduse osas: vajadus kiireks patsientide vastuvõtmiseks, päevaravi rakendamise vajadus neile, kel õendus-hooldusteenust vaja ei ole, aga intensiivse taastusravi vajadus on veel olemas, samuti vajadus HNRK poolt pakutavate jätkuteenuste järele. 2021. aastal alustasime uuenduslikku raviplaneerimise pilootprojekti koostöös Lääne-Tallinna Keskhaiglaga. Projekti eesmärk on tagada kokkulepitud aja jooksul valmidus võtta patsiendid kiiresti 10  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne vastu statsionaarsele taastusravile. Pilootprojekti tulemused ja asjaomased õppetunnid selguvad 2022. aastal, sh otsus, kas samasugust lähenemist on mõistlik rakendada teistegi haiglatega. 2022. aastal tuleb planeerida strateegia päevaravi vormis teenuse osutamiseks, et statsionaarset ravi saaks rakendada seda rohkem vajavatele patsientidele. Samuti on eesmärk laiendada ambulatoorse iseloomuga teenuste, s.h. koduteenuste osutamist, väljaspool Läänemaad (prioriteetsusega Tallinn/Harjumaa, Tartu/Tartumaa, Ida-Virumaa), et meil oleks HNRK-sse suunatud patsiente hõlpsam aidata. Nõudlus HNRK teenustele, iseäranis statsionaarsetele teenustele on endiselt suur. Ravijärjekorras olevate patsientide arv aasta alguse seisuga on toodud Tabelis 3. Tabel 3. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse taastusravi teenuse ravijärjekorras olevate patsientide arv 2017. - 2021. aasta alguse seisuga. Kokku Statsionaarne Ambulatoorne 1. jaanuar 2017 1 594 1 407 187 1. jaanuar 2018 1 126 976 150 1. jaanuar 2019 1 267 1 122 145 1. jaanuar 2020 1 202 951 151 1. jaanuar 2021 970 905 65 1. jaanuar 2022 1 231 1 156 75 Meeskonnatööde toimumine ja eesmärkide täitmine. Ravitöö on jätkuvalt korraldatud diagnoosipõhiste meeskondadena, mis on end õigustanud. 2017. aastat alustati uue struktuuriga, kus professioonipõhistest osakondadest said diagnoosipõhised osakonnad. 2021. aastal viidi kokku läbi 1491 meeskonnatööd, mis on läbi aegade kõige rohkem (joonis 6). Neist 77% osales patsient ning peaaegu 14% ka patsiendi lähedane. Meeskonnatööde üheks eesmärgiks on püstitada patsiendikeskseid eesmärke, mis on sihitatud patsiendi igapäevase toimetuleku ning sotsiaalse osalemise parendamiseks. Joonis 6. Meeskonnatööde hulk, patsientide ja patsiendi lähedaste osalemise protsent, 2015-2021. 11  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Kõrgtehnoloogiliste vahenditega osutatud teenused Kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine on HNRK teenuste osutamisel lisaväärtuseks ja meie teenuste eripäraks. Nende vahendite kasutamist korraldame ja jälgime igapäevaselt ning nende rakendamissagedus on aasta-aastalt tõusnud. 2021. aastal olid kõrgtehnoloogilised vahendid kasutuses võrreldavalt nn tava-aastatega. 2021. aastal kasutati erinevaid kõrgtehnoloogilisi vahendeid kokku 16 713 korral. Jaotus erinevate vahendite kaupa ning võrdlus eelnevate aastatega on toodud joonisel 7. 2020. aasta alguses kasutusele võetud Tyromotion ülajäsemete treenimise vahendid olid 2021. aastal edukalt rakendatud: kokku 463 korral. Samuti on uute robootiliste seisulaudade kasutamine suurendanud patsientide võimalusi teenuse kasutamiseks: 2021. aastal oli Erigoga vertikaliseerimisi 2491, 2020. aastal 1667, 2019. aastal 1755 ning eelnevatel aastatel sellest vähem. Joonis 7. Kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine, 2015-2021. Patsientide tagasiside Patsientide tagasiside küsitluse läbiviimine ja analüüsimine on toiminud vastavalt planeeritule. 2021. aastal oli 2 194 statsionaarset juhtu, neist tagasisidet andis 983 (võrreldes eelmise aastaga +16,7%), mis on 44,80% (võrreldes eelmise aastaga -1,03%) kõigist juhtudest. 2020. aastal oli see 45,83%; 2019. aastal oli see 44,86%, 2018. aastal 43,22%, 2017. aastal 38,15% ja 2016. aastal 40%. Patsientide rahulolu haiglas osutatud teenustega oli väga hea (Tabel 4). Tagasisidet arutati parendusgrupi poolt kvartaalselt. Vajalik kiire tagasiside edastati kvaliteedispetsialisti poolt jooksvalt. 12  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tabel 4. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus patsientide/klientide rahulolu erineva eriala esindajate tegevuse ja nende poolt osutatud teenustega aastatel 2020 ja 2021. vastanute arv Ei ole üldse Väga rahul (%) Rahul (%) Ei ole rahul (%) (n) rahul (%) 2021 a. 2020 a. 2021 a. 2020 a. 2021 a. 2020 a. 2021 a. 2020 a. 2021 a. 2020 a. Raviarst 962 839 68 64 31 35 1 1 0 0 Õde 960 839 76 74 24 26 0 0 0 0 Hooldaja 861 732 75 70 24 30 1 0 0 0 Füsioterapeut 936 787 84 84 16 16 0 0 0 0 Tegevusterapeut 585 565 73 72 25 27 1 2 1 0 Logopeed 38 99 55 60 29 37 8 2 8 1 Psühholoog 498 409 54 57 42 40 3 3 1 0 Sotsiaaltöötaja 470 316 68 67 31 32 1 2 0 0 Elamistingimused 955 842 56 62 41 36 3 2 0 0 Toit 966 845 61 66 36 33 3 1 0 0 2021. aastal esitati HNRK-le 44 kiitust, 5 ettepanekut ja 8 kaebust. Kõigile kiitustele ja kaebustele on vastatud vastavalt pöörduja soovile ja HNRK-s kehtivale korrale. 13  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Majandustegevuse aruanne SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse konsolideeritud aruande 2021. aasta tulud olid kokku 5,10 miljonit eurot. Võrreldes 2020. aastaga suurenes tulu 572,2 tuhat eurot. 2021. aastal kasvas põhitegevusest saadud tulu (joonis 8) 5,01 miljoni euroni võrrelduna 4,26 miljoni euroga 2020. aastal. Tegevuskulud olid 2021. aastal 4,73 miljonit eurot ja need suurenesid 480,1 tuhande euro võrra võrreldes aastaga 2020. Tööjõukulud suurenesid 2021. aastal 346,4 tuhande euro võrra, moodustades 71,3% tegevuskuludest. 2021. majandusaasta lõppes 367 074 euro suuruse tulemiga, võrrelduna 273 773 euro suuruse tulemiga aasta varem. Joonis 8. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevusest saadud tulu (€) 2009. - 2021. aastal. Bilanss SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus lõpetas 2021. aasta 6,1 miljoni euro suuruse bilansimahuga. 2020. aastal oli bilansi maht 6,0 miljonit eurot. Haigla likviidsuse kordaja ehk maksevõime (raha +laekumata arved jagatud lühiajaliste kohustistega) oli 2021. aastal 5,40 (heaks loetakse kordajat üle 0,9, nõrgaks – alla 0,3). 2020. aasta majandusaastal oli vastav näitaja 3,27. Võlakordaja (lühi- ja pikaajalised kohustised jagatud varad kokku) oli 2021. aastal 0,094 ja 2020. aastal. oli see näitaja 0,145. Kui kordaja on alla 0,5, siis finantseeritakse varasid omakapitalist. Finantssuhtarvud on aastaaruandes esitatud konsolideerimata bilansi andmetel. Haigla personal, seadmed ja muu materiaalne vara ning majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust. Majandusaasta 2021 lõppes positiivse tulemiga 367 074 eurot. 14  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr. VARAD Käibevara Raha 2 557 310 2 184 645 3 Nõuded ja ettemaksed 201 761 281 550 4 Varud 146 437 125 245 5 KÄIBEVARA KOKKU 2 905 508 2 591 440 PÕHIVARA Materiaalne põhivara 3 191 459 3 440 237 6 PÕHIVARA KOKKU 3 191 459 3 440 237 AKTIVA (varad) KOKKU 6 096 967 6 031 677 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Laenukohustised 60 634 60 634 7 Võlad tarnijatele 45 264 289 918 Võlad töötajatele 234 501 239 410 9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 180 989 172 575 8 KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 521 388 762 537 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 65 687 126 322 7 KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 65 687 126 322 KOKKU KOHUSTISED 587 075 888 859 Netovara Sihtkapital 1 861 179 1 861 179 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 3 281 639 3 007 866 Aruandeaasta tulem 367 074 273 773 KOKKU NETOVARA 5 509 892 5 142 818 KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 6 096 967 6 031 677 15  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes) 2021 2020 Lisa nr. Tulud Annetused ja toetused 87 326 263 833 15 Tulu ettevõtlusest 5 011 259 4 262 600 KOKKU TULUD 5 098 585 4 526 433 10 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -2 979 -2 441 otsesed kulud Tööjõukulud -3 369 394 -3 023 044 12 Majandamiskulud -988 753 -825 365 11 Muud kulud -118 266 -180 520 13 Põhivara kulum ja väärtuse langus -248 778 -216 742 6 KOKKU KULUD -4 728 170 -4 248 112 PÕHITEGEVUSE TULEM 370 415 278 321 Muud finantstulud ja -kulud -3 341 -4 548 14 ARUANDEAASTA TULEM 367 074 273 773 16  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) 2021 2020 Lisa nr. Rahavood põhitegevusest Korrigeerimised Aruandeperioodi tegevustulem 370 415 278 321 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 248 778 216 742 6 Käibemaksukulu põhivara soetuseks 0 51 672 Korrigeeritud tegevustulem 619 193 546 735 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus kokku 58 597 -21 873 Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus Muutus kohustistes, ettemaksetes -1 915 60 676 Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus kokku -1 915 60 676 KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 675 875 585 538 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -239 234 -70 800 Laekunud intressid ja muu finantstulu 2 2 KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -239 232 -70 798 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -60 634 -60 634 Makstud intressid -3 344 -4 472 14 Makstud muud finantskulud 0 -78 KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -63 978 -65 184 KOKKU RAHAVOOD 372 665 449 556 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 184 645 1 735 089 3 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 372 665 449 556 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 557 310 2 184 645 3 17  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital Akumuleeritud tulem 31.12.2018 1 861 179 3 007866 4 869 045 31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045 Aruandeaasta 428 462 428 462 tulem 31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045 Aruandeaasta 273 773 273 773 tulem 31.12.2020 1 861 179 3 281 639 5 142 818 Aruandeaasta 273 773 273 773 tulem 31.12.2020 1 861 179 3 281 639 5 142 818 Aruandeaasta 367 074 367 074 tulem 31.12.2021 1 861 179 3 648 713 5 509 892 18  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse ning tema tütarettevõtete HNRK Abivahendikeskus OÜ ja HNRK Toetusfond SA arvnäitajad on esitatud eurodes. Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud tütarettevõtetega. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaruande lisades avaldatakse konsolideeritava üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on jälgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja teisi lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvara on võetud algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga seotud kulutusi. Kõik tavapärastel turutingimustel toimunud finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse nende tehingute tehingupäeval, s.t päeval, mil asutus võttis endale kohustuse (näiteks sõlmis lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja müüke, mille puhul ostetava või müüdava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul väljakujunenud või vastavate tururegulatsioonidega nõutud perioodi jooksul. Raha Raha ja raha ekvivalendid. Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja pangajääki Riigikassa pangakontol. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid teiste osapoolte vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, s.t nende nüüdisväärtuses, millest arvatakse maha ebatõenäoliselt laekuvad summad. Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist iga ostja kohta eraldi. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. 19  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus. Varud Varud on arvele võetud nende soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast tollimaksust ja otsestest veokuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude maha kandmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt koostatud aruande alusel. Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse ja identifitseeritakse kasutuskõlbmatud. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates viiest tuhandest eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist ei kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Asutus kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Aastased amortisatsioonimäärad põhivara gruppide lõikes: Maa 0% Hooned ja ehitised 2-5% Masinad ja seadmed 10-20% Inventar 10-50% Arvutustehnika 33-50% Immateriaalne põhivara 5-50% Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui asutus ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara müügist saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse tulemiaruandes saldeerituna real „Muud tulud tegevusest”. Varade bilansist eemaldamisel, kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu, tekkinud kahjumid kajastatakse tulemiaruandes real ”Põhivara kulum ja allahindlus”. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on võetud algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalse põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive. 20  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Asutus kasutab immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas on järgmised: Tarkvara 20 % Põhivara arvele võtmise alampiir 5 000 eurot. Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara võetakse rentniku bilansis arvele vara soetusmaksumuses. Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara majanduslik eluiga või rendiperiood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendimaksed on jagatud finantskuluks ja rendikohustuse tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama. Finantskulud kajastatakse tulemiaruande real „Finantstulud ja –kulud”. Kapitalirendiga aruandeperioodil kaasnev amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu kajastatakse tulemiaruande real „Põhivara kulum, allahindlus”. Finantskohustised Finantskohustisena kajastatakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustisi. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande real ”Finantstulud ja –kulud”. Finantskohustise kajastamine bilansis lõpetatakse, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui tekib sihtfinantseerimise nõudeõigus. Sihtfinantseerimist, millega kaasnevad lepingulised tulevikku suunatud tingimused, kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses tekkepõhiselt. Erandina kajastatakse eraisikute poolt tasutud (voodipäevatasu, tasulised protseduurid jt.) koheselt tuluna summa laekumisel panka. HNRK põhitegevuse tulud on suures osas taastusraviteenuste müük Eesti Haigekassale ning teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Muu tuluna tervishoiust kajastatakse kõiki ühekordseid teenuseid, mis ei ole seotud ravitööga. 21  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tegevustuludena kajastatakse ka arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad, mille kohta ei ole esitatud nõudedokumenti (nt bilansipäevaks laekumata eelneva perioodi intressid). Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Majandustehingute kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kantakse aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud. Aruandeperioodil välja maksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustusena töötajatele. Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga ning kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna. Põhivara kulumi ja allahindlusena kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ning väärtuse langus. Finantstulude ja -kuludena kajastatakse finantsinvesteeringute ja võetud laenukohustiste tulud ja kulud. Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele, sealhulgas omanikke, nõukogu ja juhatuse liikmeid, nende pereliikmeid ja ettevõtteid, mille üle eelpool loetletud isikud omavad kontrolli või olulist mõju. 22  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse tütarettevõtted: Tütarettevõte Asukohamaa OÜ HNRK Eestimaa Abivahendikeskus 2021 2020 Tulu 246 892 199 225 Kulu -232 430 -193 837 Tulem 14 462 5 388 Netovara 169 417 154 955 SA HNRK Toetusfond 2021 2020 Eestimaa Tulu 6 603 25 477 Kulu -468 -13 517 Tulem 6 135 11 960 Netovara 28 426 22 291 HNRK Toetusfond SA registrikoodiga 90014230 loodi emaettevõtte SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse poolt 2018. aasta märtsikuus kolmel peamisel eesmärgil: (1) taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine ning ravitöö toetamine Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK); (2) taastusravi- ja rehabilitatsioonialase erialahariduse ja teaduse toetamine ning arendamine Eestis; (3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna igakülgse arendamise toetamine Eestis, eesmärgiga edendada ühiskonna teadlikkust taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna ja sellega seotud sotsiaalsete probleemidega. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus asutas OÜ HNRK Abivahendikeskuse registrikoodiga 12550059 03.10.2013.a. ning emaettevõtte osaluse määr on 100%. OÜ HNRK Abivahendikeskuse põhitegevusalaks on tehniliste abivahendite ja meditsiiniseadmete jaemüük, laenutamine ning abivahendialaste teenuste osutamine. 23  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 3. Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Sularaha kassas 2 311 2 046 Raha arvelduskontodel 2 554 999 2 182 599 Kokku raha 2 557 310 2 184 645 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Nõuded ostjate vastu 178 552 211 091 Viitlaekumised 0 16 550 Nõuded toetuste ja siirete eest 16 686 48 685 Tulevaste perioodide kulud 6 523 3 625 Muud nõuded 0 1 599 Kokku nõuded ettemaksed 201 761 281 550 Lisas esitatud nõuded on lühiajalised. 24  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5. Varud (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Toiduladu 1 517 2 284 Ostetud kaubad müügiks ( meditsiiniline kaup) 144 839 122 048 Ettemaksed varude eest 81 913 Kokku varud 146 437 125 245 Lisa 6. Materiaalne põhivara (eurodes) Hooned, Muu Lõpeta- Kokku Masinad, Maa ehitised, materiaalne mata seadmed rajatised põhivara tööd 31.12.2019 Ostud ja 289 776 179 513 -109 611 359 678 parendused Amortisatsiooni -102 015 -54 866 -37 260 -194 141 kulu Soetusmaksu 31 836 3 948 157 718 343 436 551 5 134 887 mus Muu -1 1 -1 -1 Akumuleeritud -986 885 -574 561 -174 823 -1 736 269 kulum Jääkmaksumus 31 836 2 961 271 143 783 261 727 0 3 398 617 31.12.2020 Ostud ja 258 362 258 362 parendused Amortisatsiooni -104 011 -49 607 -63 124 0 -216 742 kulu Soetusmaksum 31 836 3 948 157 976 705 436 551 0 5 393 248 us Muu 1 Akumuleeritud -1 090 897 -624 168 -237 947 -1 953 012 kulum Jääkmaksumus 31 836 2 857 260 352 537 198 604 0 3 440 237 31.12.2020 Ostud ja 0 parendused Amortisatsiooni -104 011 -98 252 -46 515 -248 778 kulu Soetusmaksum 31 836 3 948 157 976 705 436 551 5 393 248 us Muu 1 Muu -1 -1 Akumuleeritud -1 194 908 -722 420 -284 461 -2 201 789 kulum Jääkmaksumus 31 836 2 753 249 254 285 152 089 3 191 459 31.12.2021 25  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi Alus- Lõpp- määr valuuta tähtaeg 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 jooksul jooksul aasta Pikaajalised laenud 31.12.2020 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Intressi Alus- Lõpp- jooksul jooksul aasta määr valuuta tähtaeg SEB Pank 247 590 60 634 186 956 0 Euribor+ EUR 18.01. 2019001609 2,0% 2024 04.02.2019 Pikaajalised laenud 186 956 60 634 126 322 0 kokku Laenukohustised 186 956 60 634 126 322 0 kokku 31.12.2021 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 intressi alusva Lõpptäh jooksul jooksul aasta määr luuta taeg Pikaajalised laenud 126 321 60 634 65 687 0 kokku Laenukohustised 126 321 60 634 65 687 0 kokku Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk) maksumus 31.12.2021 31.12.2020 Hoone Sadama 16 2 547 262 2 639 140 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Käibemaksukohustis 1 914 1 823 Sotsiaalmaksu kohustis 107 782 102 359 Üksikisiku tulumaksu kohustis 60 589 56 370 Töötuskindlustuse makse 6 697 6 782 kohustis Kogumispensioni kohustis 3 976 5 200 Ettemaksed toodete, teenuste 31 41 eest Kokku võlad ja ettemaksed 180 989 172 575 Lisas esitatud võlad on lühiajalised. 26  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 9. Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Töötasude kohustis 131 875 138 841 Puhkusetasude kohustis 23 689 16 496 Deklareerimata maksud 78 510 83 486 Muud võlad töövõtjatele 427 587 Kokku võlad töövõtjatele 234 501 239 410 Lisa 10. Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2021 2020 Tulud tervishoiust 4 690 686 3 935 215 Tulud majandustegevusest 107 537 156 679 Muu toodete ja teenuste müük 213 036 170 706 Saadud toetused 87 326 263 833 Kokku tulu ettevõtlusest 5 098 585 4 526 433 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) 2021 2020 Administreerimiskulud -52 827 -52 810 Koolitus-, lähetuskulud -57 313 -22 908 Kinnistute, hoonete, ruumide -175 249 -183 056 majandamiskulud Sõidukite majandamiskulud -10 412 -12 122 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -62680 -84 147 Inventari majandamiskulud -43 031 -47 835 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -21 758 -39 257 Toiduained -82 794 -69 303 Meditsiini ja hügieenikulud -401 510 -208 886 Õppevahendid -1 719 -13 603 Kommunikatsiooni-, kultuuri jt kulud -460 -608 Eri- ja vormiriietuse kulud -50 718 -49 849 Mitmesugused majandamiskulud -11 482 -7 648 Uurimus-ja arenduskulud -16 800 -33 333 Kokku mitmesugused tegevuskulud -988 753 -825 365 27  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 12. Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu -2 519 082 -2 257 938 Sotsiaalmaksud -826 608 -743185 Erisoodustused koos maksudega -23 704 -21921 Kokku tööjõukulud -3 369 394 -3 023 044 Töötajate keskmine arv taandatuna 140,75 141,14 täistööajale Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Käibemaks kuluks- -117 401 -128 120 Käibemaks põhivara soetustelt 0 -51 672 Maamaks -618 -636 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -146 -65 Tollimaks -39 -27 Riigilõiv -62 0 Kokku muud kulud -118 266 -180 520 Lisa 14. Muud finantstulud ja –kulud (eurodes) 2021 2020 Intressikulu laenudelt -3 344 -4 472 Muud finantstulud ja -kulud 0 -78 Tulu hoiustelt 3 2 Kokku muud finantstulud ja -kulud -3 341 -4 548 28  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) 2021 2020 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 87 326 263 833 Saadud toetused 2020: Tallinna Ülikool 53 981 € ELIKO 25 539 € Tallinna Teaduspark Tehnopol SA 1 204 € Eraisikud, asutused jt. 6 602 € Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnal muud olulised soodustused 2021 2020 Nõukogu -arvestatud tasu 13 440 14 160 Juhatuse liikme -arvestatud tasu 81 765 56 934 01.07.2021.a. nõukogu suurendas juhatuse kaheliikmeliseks ja leidis konkursiga teise juhatuse liikme, Toomas Dannebergi. Alates septembrist 2021 on Toomas Danneberg juhatuse esimees. Juhatuse liikmele Kadri Englasele on 2021.aastal tasutud isikliku sõiduauto kasutamise eest 80 €. 29  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 VARAD Käibevara Raha 2 510 845 2 133 982 Nõuded ja ettemaksed 214 045 306 428 Varud 1 516 1 613 KÄIBEVARA KOKKU 2 726 406 2 442 023 PÕHIVARA Osalused tütar-ja sidusettevõtjates 197 845 177 247 Pikaajalised nõuded 6 919 28 459 Materiaalne põhivara 3 148 809 3 366 717 PÕHIVARA KOKKU 3 353 573 3 572 423 AKTIVA (VARAD) KOKKU 6 079 979 6 014 446 Kohustised ja netovara Võlad hankijatele 39 439 283 473 Võlad töövõtjatele 228 949 234 131 Muud kohustised, ettemaksed 175 378 167 068 Laenukohustised 60 634 60 634 KOKKU LÜHIAJALISED 504 400 745 306 KOHUSTISED Laenukohustised 65 687 126 322 KOKKU PIKAAJALISED 65 687 126 322 KOHUSTISED Netovara Sihtkapital/Osakapital 1 861 179 1 861 179 nimiväärtuses Eelmiste perioodide akumuleeritud 3 281 639 3 007 866 tulem Aruandeaasta tulem 367 074 273 773 KOKKU NETOVARA 5 509 892 5 142 818 KOKKU KOHUSTISED JA 6 079 979 6 014 446 NETOVARA 30  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) 2021 2020 Tulud Annetused ja toetused 80 724 251 788 Tulu ettevõtlusest 4 690 686 3 935 216 Muud tulud tervishoiust 107 538 156 679 KOKKU TULUD 4 878 948 4 343 683 Kulud Annetused ja toetused -2 979 -2 441 Mitmesugused tegevuskulud -896 234 -762 059 Tööjõukulud -3 299 594 -2 957 091 Põhivara kulum ja väärtuse langus -217 908 -185 872 Muud kulud -118 003 -180 405 KOKKU KULUD -4 534 718 -4 087 868 PÕHITEGEVUSE TULEM 344 230 255 815 Muud finantstulud ja -kulud 22 844 17 958 ARUANDEAASTA TULEM 367 074 273 773 31  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 19. Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 344 230 255 815 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 217 908 185 872 Põhivara käibemaks 0 51 672 Kokku korrigeerimised 217 908 237 544 Põhitegevusega seotud nõuete, 75 834 -5 650 ettemaksete muutus Viitlaekumiste muutus 16550 -16 550 Varude muutus 96 55 Põhitegevusega seotud kohustiste -1 672 56 520 ja ettemaksete muutus KOKKU RAHAVOOD 652 946 527 734 PÕHITEGEVUSEST Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja 0 -310 034 immateriaalse põhivara soetamisel Korrigeerimine muutusega -239 234 239 234 võlgades hankijatele Antud laenude tagasimaksed 27 129 27 129 KOKKU RAHAVOOD -212 105 -43 671 INVESTEERIMISTEGEVUSEST Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -60 634 -60 634 Makstud intressid -3 344 -4 472 Makstud muud finantskulud 0 -78 KOKKU RAHAVOOD -63 978 -65 184 FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU RAHAVOOD 376 863 418 879 Raha ja raha ekvivalendid perioodi 2 133 982 1 715 103 alguses RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE 376 863 418 879 MUUTUS Raha ja raha ekvivalendid perioodi 2 510 845 2 133 982 lõpus 32  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2021 – 31.12.2021 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 20. Emaettevõtte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud nimiväärtuses tulem 31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583 Aruandeaasta tulem 428 462 428 462 31.12.2019 1 861 179 3 007 866 4 869 045 Aruandeaasta tulem 273 773 273 773 31.12.2020 1 861 179 3 281 639 5 142 818 Aruandeaasta tulem 367 074 367 074 31.12.2021 1 861 179 3 648 713 5 509 892 33  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31.12.2021 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. - hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Kiisk Vandeaudiitori number 117 AMC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 34 Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914 26.03.2022  SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus n õukogu aruanne Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud toimuvad regulaarselt . 20 2 1 . aastal toimusid SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud k aheksal korral. Nõukogu suurendas juhatuse kaheliikmeliseks ja leidis konkursiga teise juhatuse liikme, Toomas Dannebergi . Alates septembrist 2021 on Toomas Danneberg juhatuse esimees. 20 2 1 . aastal toimunud haigla n õukogu koosoleku te protokollid on edastatud nii Sotsiaalministeeriumile kui ka Rahandusministeeriumile . Nõukogu on kinnitanud 2022-2024. a. arengukava, 2022. a. haigla eelarve , tegevuskava ning hanke - ja investeeringute plaani, samuti k u i majandus - ja tegevusaruande. N õukogu on regulaarselt tutvunud eelarve täitmisega ja viinud ennast kurssi nii klientide/ patsientide kui ka töötajate rahulolu - uuringute tulemustega . Tabel 1. Nõukogu liikmetele maksti 20 2 1 . aastal tasu järgnevalt: Amet Nimi Nõukogu liikme tasu (€) Kokku (€) Nõukogu esimees Jaan Kõrgesaar 360 4320 Nõukogu liige Priit Eelmäe 240 480 Nõukogu liige Toomas Mihkelson 240 2880 Nõukogu l iige Margus Täht 240 2880 Nõukogu liige Agris Koppel 240 2880 J uhatuse liikmele Toomas Da nnebergile maksti 2021. aastal tasu kokku 28 800 eurot. Juhatuse liikmele Kadri Englasele maksti 20 2 1 . aastal tasu kokku 52 965 eurot . Ülevaade sisekontrolli süsteemi toimimise kohta SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Juhatuse tegevuse üle teostab kontrolli sihtasutuse nõukogu. Nõukogu tagab sihtasutuse juhtimise ja teostab järelvalvet nii nõukogu koosolekutel kui ka koosolekute vahelisel perioodil. Nõukogu liikmetele võimaldatakse ligipääs kõigile vajalikele dokumentidele ja töökorraldust reguleerivatele kordadele. HNRK tööprotsesside toimimist ja dokumentatsiooni ajakohasust hindavad sisekontroll i teostavad kvaliteedispetsialistid ja teised volitatud töötajad. Nõukogu teostas 20 2 1 . aastal sisekontrolli järjepideval t . J ärelevalve temaatikat käsitleti nõukogu koosolekutel . Läbipaistva haigla juhtimise ja protsesside korralduse tagab lähtumine EQUASS kvaliteedistandardist, mi s on HNRK-s olnud kasutusel 2011. aastast. Standardi sertifikaat on hetkel kehtiv. Haigla avalikult veebilehelt on leitavad erinevad dokumendid: haigla tegevusaruanded, juhatuse ja nõukogu palgaandmed, hangete kord , planeeritavad hanked, teenuste hinnakiri, haiglat ja selle tööd tutvustavad materjalid , sh arengukava . A r utelu t oimu b regulaarse tel koosoleku tel, kvaliteedispetsialistid ja teised volitatud töötajad kontrollivad rutiinse l t nii ravi kui ka juht i mis e ja finants protsesside tõhusus t . Regulaarselt kogutakse tagasisidet patsientide lt ja personali lt. Kogutud andmeid tutvustatakse haigla töötajatele ja nõukogule. Personali tagasiside leiab käsitlemist sellele pühendatud osakondade koosolekutel aasta lõpus , patsientide tagasiside – igal neljandal kuul haigla juhtgrupis . Nõukogu ettepanekul leiti haiglale 2014 . majandusaasta aruande auditeerimiseks audiitor avaliku konkursi kaudu, sama audiitor jätkas ka 20 2 1 . aasta aruandega . Varem on sisekontrolli teemat käsitletud põhjalikumalt 2004 . , 20 13 . , 2014 . ja 2019. aastal . 2004. , 2015 . ja 2019. aastal leiti nõukogu koosoleku - arutelu tulemusel, et väikehaigla s pole ei finantsiliselt ega sisuliselt mõistlik luua siseaudiitori koh t; nõukogu nimeta s välisaudiitor i . Osutatud seisukohta jagab nõukogu ka käesoleval ajal . KINNITATUD SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu korralisel koosolekul 17.12.2021 Haapsalus Investeeringute kava 2022 (tuhat €) Tegevus/soetus 2021 2022 Ehitus, seadmed ja varustus 1 Tegevus- ja mängupargi projekteerimine ja ehitus, III etapp* - 100 2 Juurdeehituse eelprojekt 200 175 3 Jooksev remont sh. 4. korruse palatite seinakaitsed 100 130 4 Isolatsioonipalatite renoveerimine (sh ventilatsioon)*** - 438 5 Puhastusmasinad, pesuseadmed - 14 6 Õhksoojuspumbad (2tk) jahutuseks - 4 7 Varugeneraatori uuendamine*** - 80 Infotehnoloogia seadmed ja varustus 8 Arvuti tarkvara sh üleminek Office 365 tarkvarale 20 25 9 Arvuti riistvara sh uued serverid 25 65 Meditsiini- ja taastusravivahendid 10 Funktsionaalsed haiglavoodid, seisuvoodid ja öökapid 15 50 11 Lamatiste vastased madratsid 10 10 12 Teraapialauad 5 5 13 Kõrgtehnoloogilised teraapia seadmed** 310 200 Varustus 14 Valgustid - 15 15 Padjad ja tekid - 5 16 Tööriided 15 15 KOKKU 700 1331 * planeeritud heategevusprojektide kaudu sihtfinantseeringuna. ** planeeritud sihtfinantseeringuna. *** planeeritud Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates“ kaudu. 100% finantseeritud toetuse kaudu.  KINNITATUD SA Ha a psalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu korralisel koosolekul 17.12.2021, Ha a psalus ARENGUKAVA 2022 - 2024  I osa MISSIOON, VISIOON ja MOTO MISSIOON Rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni tulemusena. VISIOON Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust akuutsest varajasest taastusravist rehabilitatsiooni teenusteni ning on maailmas tunnustatud valdkondlik teadus- ja pädevuskeskus. MOTO Rohkem kui 60-aastased kogemused, tänapäevased teadmised, hästi hoitud oskused. 2  II osa PIKAAJALISED STRATEEGILISED EESMÄRGID RAVITÖÖ – STRATEEGILINE EESMÄRK HNRK osutab tõenduspõhist taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust, mida iseloomustavad terviklikud inimkesksed lahendused patsiendi/kliendi täisväärtuslikuks elus osalemise toetamiseks ja enesega toime tulemiseks. PERSONAL – STRATEEGILINE EESMÄRK HNRK-s töötavad motiveeritud ja kaasaegselt haritud professionaalid, kes väärtustavad kõrgelt HNRK töökeskkonda ja töötajakeskset organisatsioonikultuuri, mis soosib töötajate arengut ja järelkasvu. ORGANISATSIOON – STRATEEGILINE EESMÄRK HNRK on euroopalikel teenuse kvaliteedi põhimõtetel tegutsev avatud ja innovaatiline neurorehabilitatsiooni pädevuskeskus. 3  Strateegiliste eesmärkide lühiselgitus RAVITÖÖ: HNRK osutab tõenduspõhist taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust, mida iseloomustavad terviklikud inimkesksed lahendused patsiendi/kliendi täisväärtuslikuks elus osalemise toetamiseks ja enesega toime tulemiseks Järgmisel kolmel aastal on HNRK põhitegevuse kesksed märksõnad terviklikkus, patsiendi igapäevaelu toetamine ja tõenduspõhisus. Terviklikkusele mõtleme kahest olulisest aspektist: teenuste korraldus ja patsiendi lähikonna kaasamine. Teenuste korralduses on eesmärgiks leida viise patsientide toetamiseks statsionaarsete raviperioodide vahepealsel ajal ning järeltoe (ing k follow-up) korraldamiseks. Samuti planeerime laiendada kodukohapõhiste teenuste pakkumist. Arendamist vajab päevaravi ja kaugteenuste süsteemsem integreerimine HNRK teenuste mudelisse. Järgmisel kolmel aastal suuname tähelepanu ka sellele, kuidas planeerida, ellu viia ja jälgida patsientide lähikonna suuremat kaasamist teenuste osutamisesse. Patsiendi igapäevaelu toetamisel rakendame aina rohkem enesega hakkama saamise toetamist (ing k self-management), julgustades taastusravispetsialiste käituma viisil, mis soodustab inimeste enesekindlust, autonoomsust ja kaasatust, et liikuda nende jaoks võimalikult heade lahendusteni. Self-management lähenemise seitse keskset märksõna on enese avastamine, teadmised, tugisüsteemid, probleemide lahendamine, eesmärkide püstitamine, tegutsemine, refleksioon. Otsime viise, kuidas õppida patsienti ja tema olukorda paremini tundma ning kuidas kogutava infoga mõistlikult ja hoolega ümber käia. Samuti otsime võimalusi „ulatuda“ teenustega patsiendi kodukohta ja „tuua“ kodukeskkond rehabilitatsioonikeskusesse. Tõenduspõhisuse märksõna tähistab võimalusi kirjeldada läbiviidavaid tegevusi käsitlusjuhenditena, et selgitada senisest ilmekamalt, kellele ja miks me üht või teist lähenemist kasutame. Ravitöö suurim väljakutse on leida kirjeldatud paindlikkusele rahaline kate, sest tänased teenuste rahastamise mudelid ei soosi kujuteldavat terviklikku inimesekeskset ja tõenduspõhist lähenemist. Lisaks on HNRK-le eriomane laiahaardelisus nii tugevus kui ka väljakutse: teenust osutatakse inimestele üle kogu Eesti. PERSONAL: HNRK-s töötavad motiveeritud ja kaasaegselt haritud professionaalid, kes väärtustavad kõrgelt HNRK töökeskkonda ja töötajakeskset organisatsioonikultuuri, mis soosib töötajate arengut ja järelkasvu Haritud ja motiveeritud personali jätkusuutlikkuse tagamine on HNRK suurim väljakutse. Konkurentsivõimelise töötasu pakkumine ning personali värbamine olukorras, kus suurem enamus HNRK personalist ei ole tervishoiutöötajad, muutub aasta-aastalt keerukamaks. Järgmistel aastatel kujundatakse ja juurutatakse strateegiad arstide ja tippspetsialistide, eriti psühho-sotsiaalsete erialade tippspetsialistide leidmiseks. Personalistrateegia oluliseks osaks on noorte arstide ja teiste valdkonna tippspetsialistide värbamise ning arengu ja järelkasvu mudeli 4 ajakohastamine ja arendamine. Võimaldame töötajatel osaleda kvaliteetkoolitustel, külastada valdkonnas olulisi teaduskonverentse, pädevuskeskusi ja taastusraviasutusi. Lisateenuste ellu kutsumiseks on tarvilik koostöö teiste tervishoiu- ja sotsiaalasutustega. Jätkame vabatahtlike kaasamist ning noortele, sh alustavatele spetsialistidele paindlike töö- ja õppimisvõimaluste pakkumist. Kuidas tagada konkurentsivõimeline palk, paindlik ja mõistliku koormusega töökorraldus, töötajate hea tervis ning rahulolu töö ja töökohaga, töötajate kaasatus (p)arendustesse on küsimused, millele otsime lahendusi. ORGANISATSIOON: HNRK on euroopalikel teenuse kvaliteedi põhimõtetel tegutsev avatud ja innovaatiline neurorehabilitatsiooni pädevuskeskus Organisatsioonina on HNRK lähiaastad pühendatud jätkusuutlikkuse tagamisele, mille peamiseks väljundiks on leida alternatiivne ärimudel, et võimaldada projekteerida ja püstitada HNRK juurdeehitus koos toimiva ja tõhusa töökorraldusega, asudes samal pakkuma teenust uutes asukohtades. Töötame läbi alternatiivsed ja ajakohased rahastusmudelid, mis toetavad riigipoolset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuste rahastust ning arendame koostööd nn kolmandate rahastajatega (isemaksjad, kindlustused), sõlmides vastavaid erikokkuleppeid. Teiseks arendustegevuseks on ravitööga seotud andmete sisukam struktureeritud kogumine ning käepärasem ja ilmekam esitus nii HNRK-siseselt kui välistele koostööpartneritele. Mõlemad nimetatud tegevused nõuavad tavapärasest IT-tegevusest suuremaid investeeringuid. Kolmas keskne ülesanne on järgmiste aastatega käivitada 2018. aasta kevadel loodud HNRK Toetusfondi tegevus nõnda, et heategevusprojektid toetaksid HNRK põhitegevuse alusprintsiipe – innovaatilisust ja tõenduspõhisust. Senisest süstemaatilisemalt korraldatakse kliinilist teadustegevust ning taastusravi- ja rehabilitatsioonialast täiendkoolitust, sh koostöös väliste partnerite ja koostöövõrgustikega. Lisaks nimetatud arendustegevustele on plaanis panustada efektiivsemasse ja läbipaistvamasse juhtimisse, iseäranis kvaliteedi tagamisel. HNRK jaoks on jätkuvalt oluline panustada Eesti taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna arengusse, toetades liikumist terviklikumate inimesekesksete teenuse osutamise mudelite poole, eesmärgiga pakkuda parimat patsiendi/kliendikogemust taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonnas. 5  III osa STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE MÕÕDETAVAD TULEMUSED aastateni 2024 ja 2035 RAVITÖÖ 2024. aastaks 2035. aastaks 1 Kõik Eesti seljaajukahjustuse, sh Kõik Eesti seljaajukahjustusega, sh seljaajutraumaga täiskasvanud ja lapsed ning seljaajutraumaga inimesed ning kõik kõik peaajutraumaga inimesed jõuavad peaajutraumaga inimesed jõuavad HNRK-sse esmasele intensiivsele HNRK-sse esmasele intensiivsele taastusravile. taastusravile, omades võimalust jätkata vajadusel teenuseid kuni oma sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseni. 2 HNRK osutab kvaliteetset taastusravi- ja HNRK osutab kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust statsionaarselt 102 rehabilitatsiooniteenust statsionaarselt voodil, millest vähemalt 75% täidetakse 102 voodil, millest vähemalt 85% koostöös Eesti Haigekassaga, 25% koostöös täidetakse koostöös Eesti Haigekassaga, teiste rahastajatega. HNRK voodihõive on 15% koostöös teiste rahastajatega. vähemalt 80%. HNRK voodihõive on vähemalt 85%. 3 Ambulatoorseid teenuseid: taastusravi, HNRK osutab kvaliteetset taastusravi- ja tööalane ja sotsiaalne rehabilitatsioon, rehabilitatsiooniteenust ambulatoorselt esmatasandi füsioteraapia osutatakse aastas ja päevaravina traditsioonilise teenuse vähemalt 1800 haigusjuhul. HNRK osutab osutamise moel ja kaugteenusena päevaraviteenuseid aastas vähemalt 100 vähemalt 3000 haigusjuhul aastas. haigusjuhul. Kodukohapõhiseid teenuseid osutatakse vähemalt kolmes erinevas asukohas. Kaugteenused on integreeritud HNRK teenuste mudelisse. 4 HNRK rakendab interdistsiplinaarset Interdistsiplinaarne juhtumikorralduslik lähenemist: meeskonnatöö tegevuste meeskonnatöö toimub 95% 12 päeva ja eesmärgistamiseks ning tulemuste sellest kauem kestvatel juhtudel ning hindamiseks toimub 95% 12 päeva ja sellest 50% ambulatoorsetel juhtudel. 90% kauem kestvatel juhtudel, 85% toimunud meeskonnatöödel osaleb patsient ja/või meeskonnatöödest on kaasatud tema lähedane. patsient/klient, 15% tema lähedane. 5 Vähemalt 75% inimeste taastusravi ja HNRK mainet kujundavad individuaalsed rehabilitatsiooni üldeesmärkidest nende lahendused, mis toetavad teenuse igapäevaelus osalemise toetamisel ja tarbijate osalemist täisväärtuslikus elus enesega toime tulemiseks on täidetud ning soodustavad inimeste enesega täielikult või osaliselt. hakkama saamise arenemist. 6 Patsiente aktiveerivaid teenuseid pakutakse Patsiente aktiveerivaid teenuseid statsionaarsel taastusravil ja päevaravil pakutakse statsionaarsel taastusravil ja vähemalt 3 tundi päevas. päevaravil vähemalt 4 tundi päevas. 6 PERSONAL 2024. aastaks 2035. aastaks 7 HNRK-s töötab kaasaegse taastusravi- ja HNRK-s töötab kaasaegse taastusravi- ja rehabilitatsioonialase haridusega meeskond rehabilitatsioonialase haridusega meeskond (ravitööga seotud spetsialistid), mille (ravitööga seotud spetsialistid), mille liikmetest vähemalt 10%-l on liikmetest vähemalt 25%-l on valdkonnaspetsiifiline magistritaseme valdkonnaspetsiifiline magistritaseme haridus. haridus. 8 HNRK-s töötab vähemalt 175 inimest, neist HNRK-s töötab vähemalt 190 inimest, neist 70% on seotud teenuse osutamisega, sh. 6 70% on otseselt seotud teenuse arsti, 2 arst-residenti, 2 logopeedi, 3 osutamisega. psühholoogi ja 6 tegevusterapeuti. 9 Töötajate keskmine tööalase rahulolu Töötajate keskmine tööalase rahulolu üldhinnang on 3,7 HNRK rahulolu-uuringu 4- üldhinnang on 3,8 HNRK rahulolu-uuringu 4- punkti skaalal. punkti skaalal. ORGANISATSIOON 2024. aastaks 2035. aastaks 10 Leitud on võimalused HNRK juurdeehituse HNRK-l on taastusravi- ja alustamiseks ja rahastusmudel, mis tagab rehabilitatsiooniteenuste ning vabaaja- ja HNRK jätkusuutlikkuse ning sporditegevuste järjepidevaks osutamiseks konkurentsivõime ja olemas 11 000 m2 kaasaegne taristu spetsialiseerunud neurorehabilitatsiooni- Haapsalus ning kodukohapõhiste teenuste teenuse osutamise kõrgel tasemel iseseisva osutamise mudel ja kättesaadavus kolmes haiglana haiglavõrgus. asukohas üle Eesti. 11 HNRK koolitus- ja teadusüksuses töötab HNRK-l on toimiv taastusravi ja vähemalt üks täiskohaga töötaja, praktikat rehabilitatsiooni koolitus- ja teadusüksus, juhendatakse vähemalt 8000 tundi aastas, mis tegeleb valdkondliku teadustegevusega käimas on vähemalt 2 kliinilist ja korraldab kliinilist praktikat ning uurimisprojekti, 3 koostööprojekti, rehabilitatsioonikool valdkondliku koostatud vähemalt 5 patsiendi kõrgetasemelise täiendkoolituse käsitlusjuhendit. pakkumisega. 12 HNRK Toetusfond toimib HNRK ravitöös HNRK Toetusfond on Eestis ja maailmas vajalike arendustegevuste ning tuntud ning tagab järjepideva arenemise ja maailmatasemel kvaliteedi tagamise parima kvaliteediga teenuse osutamise toetamiseks, toetusfondi kaudu on toetamise HNRK teenuse tarbijatele. rahastatud vähemalt 5 arendusprojekti. HNRK-l on 2 püsiannetajat väljaspoolt Eestit. 13 HNRK-s on kasutusel vähemalt 2 Partnerid hindavad kõrgelt HNRK juhtimistööriista, mis tagavad läbipaistvuse, innovaatilist juhtimist ja võtavad sellest efektiivsuse ning avatuse nii teenuse eeskuju, teenuse saajad ja töötajad näevad osutamisel kui koostöös teenuse tarbijate, juhtimises lisaväärtuste loomet. partnerite ning töötajatega. 14 HNRK-l on kõigi teenuste HNRK-l on kõigi teenuste kvaliteedistandardiks EQUASS. kvaliteedistandardiks EQUASS Excellence. 7  IV osa TEGEVUSED 2022.-2024 a. EESMÄRKIDE ELLUVIIMISEKS 1. Kõik Eesti seljaajukahjustuse, s.h seljaajutraumaga inimesed ning kõik peaajutraumaga täiskasvanud ja lapsed jõuavad HNRK-sse esmasele intensiivsele taastusravile. 2. HNRK osutab kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust statsionaarselt 102 voodil, millest vähemalt 75% täidetakse koostöös Eesti Haigekassaga, 25% koostöös teiste rahastajatega. HNRK voodihõive on vähemalt 80%. TEGEVUSED: 1. Järjepideva rahastamise tagamine ravikindlustuse eriarstiabi eelarve kaudu. 2. Läbirääkimiste algatamine ja pidamine Eesti Haigekassaga suuremat paindlikkust lubava ja erihaigla staatust arvestava rahastamise mudeli leidmiseks ja rakendamiseks. 3. Uute taastusraviteenuste tõhus integreerimine HNRK põhitegevuse osutamisesse. 4. Akuutsete patsientide HNRK-sse suunamise ja ravi rahastamise osas kokkulepete sõlmimine erinevate koostööpartneritega, sh LTKH, PERH, TÜK, ITK jt; vastava üleriigilise strateegia kujundamine ja kokkuleppimine. 5. Koostöölepete sõlmimine Eesti suurhaiglatega teenuste variatiivsuse suurendamiseks, sh eriarstide regulaarsed konsultatsioonid. 6. Teenuste ja kokkulepete kaasajastamine kindlustusseltsidega taastusravi rahastamisel. 7. Kaitseväe lisamine HNRK teenuse ostjate hulka, et võimaldada veteranidele senisest süsteemsemalt taastusravi tervikteenust. 8. Sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni kulutõhususe hindamine. 9. HNRK füüsilise keskkonna hoidmine kaasaegsena, investeerides järjepidevalt vahenditesse ja sisustusse. 10. Teenuste osutamine laupäeviti. 11. Tasuliste teenuste turundus- ja müügistrateegia arendamine Eesti ja välispatsientideni jõudmiseks. 12. Seljaajukahjustusega inimeste taastusravi programmi akrediteeringu taotlemine Euroopa Taastusarstide Ühenduselt, kui tingimused sobivad. 3. Ambulatoorset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust, sh esmatasandi füsioteraapiateenust osutatakse aastas vähemalt 1800 haigusjuhul. HNRK osutab päevaravi teenuseid aastas vähemalt 100 haigusjuhul. Kodukohapõhiseid teenuseid osutatakse vähemalt kolmes erinevas asukohas. Kaugteenused on integreeritud HNRK teenuste mudelisse. TEGEVUSED: 1. Järjepideva rahastamise tagamine ravikindlustuse eriarstiabi eelarve kaudu. 8  2. Koostöölepete sõlmimine kohaliku piirkonna tervisekeskuste ja perearstidega esmatasandi füsioteraapiateenuse osutamiseks ning muude võimalike teenuste, nt terviseuuringute osutamiseks. 3. Läbirääkimiste pidamine Eesti Haigekassaga ambulatoorse taastusravi eelarve mahu suurendamiseks ning ambulatoorsete haigusjuhtude hulga säilitamiseks. 4. Päevaravi-vormis teenuste tõhus integreerimine HNRK teenuse osutamise mudelisse. 5. Kodukohapõhise teenuse osutamise laiendamine: koduteenuse pakkumiseks spetsialistide värbamine vähemalt Tartumaale ja Ida-Virumaale; võimalike uute teenuse osutamise paikade avamine suuremates tõmbekeskustes; mobiilsete üksuste toimimise analüüs. 6. Tervise-uuringute läbiviimine lähipiirkonnas, regioonis (Läänemaa, Pärnumaa, Harjumaa) nii lastele kui täiskasvanutele. 7. Ambulatoorse ravi korraldamine diagnoosipõhistes meeskondades. 8. Kliinilise kõnnianalüüsi teenuse lisamine haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. 4. HNRK rakendab interdistsiplinaarset lähenemist: meeskonnatöö tegevuste eesmärgistamiseks ning tulemuste hindamiseks toimub 95% 12 päeva ja sellest kauem kestvatel juhtudel, 85% toimunud meeskonnatöödest on kaasatud patsient/klient, 20% tema lähedane. 5. Vähemalt 75% inimeste taastusravi ja rehabilitatsiooni üldeesmärkidest nende igapäevaelus osalemise toetamisel on täidetud täielikult või osaliselt. 6. Patsiente aktiveerivaid teenuseid pakutakse statsionaarsel taastusravil ja päevaravil vähemalt 3 tundi päevas. TEGEVUSED: 1. Interdistsiplinaarse meeskonnatöö printsiipide rakendamine. 2. Meeskonnaliikmete rollide, sh juhtimise täpsustamine. 3. Tõenduspõhise taastusravi- ja rehabilitatsioonifilosoofia arendamine ja meeskondliku arendamise toetamine (Rethinking rehabilitation protsess vmt) 4. Enesega toime tulemise – self-management a la UK Bridges – lähenemise järk-järguline kasutusele võtmine 4.1. Patsienti ja tema olukorra tundma õppimise ja meeskonnasisese infovahetuse tõhustamine, näiteks eelinfo-kogumise vormi sisukas rakendamine vmt. 4.2. Lähedaste kaasamise strateegiate arendamine ja rakendamine. 4.3. Patsiendikeskse eesmärgistamise arendamine, sh elus osalemise ja enesega toimetulemise eesmärkide püstitamise strateegiate arendamine, eesmärgistamise metoodikate/lähenemiste täiendamine. 4.4. Patsientide kogemuse vahendamine meeskonnale ja teistele patsientidele. 5. Tegevuse tulemuste ilmekama esitamise arendamine: andmete hõlpsamat analüüsimist võimaldav kogumine ja kasutamine ning uute „vihmavari“-hindamisvahendite kasutusele võtmine. 6. Pakutavate grupitegevuste hulga laiendamine (ja meeskonna täiendõpe), sh moodustades sotsiaalse ja psühholoogilise väljundiga gruppe, ning olemasolevate järjepidev rakendamine. 9  7. Vaba aja sisukam ja sihipärasem sisustamine sihtgrupiti pakutavat läbi mõeldes ning võttes kasutusele jõukohaseid lahendusi – haigla keskkonna jätkuv rikastamine iseseisvate vabaaja tegevustega. 8. Vabatahtlike jätkuv kaasamine ravitöösse. 9. HNRK füüsilise keskkonna hoidmine kaasaegsena, investeerides järjepidevalt vahenditesse ja sisustusse. Igapäevaelu toomine rehabilitatsioonikeskusesse. 10. Jätkuv lisaspetsialistide kaasamine (näit karjäärinõustaja, seksuaalnõustaja, toitumis- ja liikumisnõustaja jne), võimalusel koostöös Töötukassa, Haapsalu Kolledži jt partneritega. 11. Kogemusnõustamise teenuse pakkumiseks võimaluste leidmine, sh lapsevanematele. 7. HNRK-s töötab kaasaegse taastusravi- ja rehabilitatsioonialase haridusega meeskond (ravitööga seotud spetsialistid), milles on vähemalt 10% valdkonnaspetsiifilise magistritasemel haridusega inimesi. 8. HNRK-s töötab vähemalt 175 inimest, neist 70% on otseselt seotud teenuse osutamisega, sh. 6 arsti, 2 arst-residenti, 2 logopeedi, 2 psühholoogi ja 6 tegevusterapeuti. 9. HNRK töötajate keskmine rahulolu üldhinnang enda töökohale on 3,7 HNRK rahulolu-uuringu 4-punkti skaalal. TEGEVUSED: 1. Konkurentsivõimelise töötasu tagamine ning võimaluste leidmine tulemustasude/preemiate maksmiseks. Tervishoiutöötajate palgaleppe täitmine. 2. Töö paindlik korraldamine. 3. Panustamine töötajate erialasesse ja valdkondlikku koolitusse, soosides elukestvat õpet. 4. Töötajate kraadiõppe toetamine kodu- ja välismaal. 5. Eesti kõrgkoolidega avatud ülikooli vormis kraadiõppe korraldamise arutelu jätkamine. 6. Läbirääkimiste jätkamine taastusarstide residentuuriprogrammis HNRK-s veedetud aja pikendamise teemadel. 7. Töötajasõbraliku ja tervist edendava töökeskkonna arendamine ja võimaldamine - psühholoogilise toe tagamine ja kehalise aktiivsuse toetamine, vajalike töökohakohanduste elluviimine, jne. 8. Coach’iva juhtimise pädevuste arendamine ja kasutusele võtmine juhtivatel positsioonidel olevate inimeste poolt. 9. Tervikliku värbamispoliitika kujundamine Euroopa Liidu piires. 10. Arst-residentide – taastusravi ja füsiaatria, spordimeditsiini ning neuroloogia erialadel – kaasamise mudeli välja töötamine koostöös residentuuri korraldajatega, et katta residentidega kogu HNRK tegevusaasta. 11. Arstitudengitele taastusravi suvekooli korraldamine HNRK-s koostöös Eesti taastusarstide seltsiga. 12. HNRK ja Haapsalu turundamine potentsiaalsele töötajale sotsiaalmeedia teadlikuma kasutamise kaudu. 13. Ühisturundus kohaliku omavalitsusega uute töötajate kutsumiseks Haapsallu. 14. Tööle asumise kergendamine ja tõhustamine (abi elukoha leidmisel ja asjaajamistel jne.) nii Eestist kui mujalt tulijatele. 10  15. Regulaarse transpordivõimaluse loomine Tallinna ja Haapsalu vahel. 16. Välismaalaste integreerimine töökollektiivi ja Eestisse läbi mentorluse, keeleõppe ja töötamiseks vajalike juhendite tõlkimis inglise ja vene keelde. 10. Leitud on võimalused HNRK juurdeehituse alustamiseks ja rahastusmudel, mis tagab HNRK jätkusuutlikuse ning konkurentsivõime spetsialiseerunud neurorehabilitatsiooni-teenuse osutamise kõrgel tasemel iseseisva haiglana haiglavõrgus. TEGEVUSED: 1. Erinevate rahastusmudelite analüüs, sealjuures rõhuasetusega avaliku ja erasektori integreeritud mudelitele. 2. Läbirääkimiste jätkamine riigi ja haigekassaga alternatiivsete rahastusmudelite rakendamise võimalikkusest. 3. HNRK juurdeehituse järkudena ehitamise võimaluste analüüs osana rahastamise mudeli leidmise protsessist. 11. HNRK koolitus- ja teadusüksuses töötab vähemalt üks täiskohaga töötaja: praktikat juhendatakse vähemalt 8000 tundi aastas, käimas on vähemalt 2 kliinilist uurimisprojekti, 3 koostööprojekti, koostatud vähemalt 5 patsiendi käsitlusjuhendit. TEGEVUSED: 1. Praktika ühtne ja mõtestatud koordineerimine koostöös haridusvaldkonna partneritega. 2. Praktika juhendamise väärtustamine. 3. Projektipõhise rahastamise ja partnerite leidmine teadusloomeks ja koolituseks. 4. Töö paindlik planeerimine teadusloomeks ja koolituseks. 5. Teaduse ja koolituse ühtne koordineerimine. 6. Partnerite leidmine ja koostöö algatamine uudsete tervisetehnoloogiate, sh abivahendite väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks. 7. Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse taastusravi valdkonna tegevuste elluviimine HNRK baasil ning koostöö jätkamine TLÜ Haapsalu Kolledžiga. 8. Kliinilises keskkonnas sobilike uurimismetoodikate rakendamine, näiteks n=1 uuringud. 9. Teadusinfoportaalidele/otsingumootoritele ligipääsu laiendaamine. 10. Journal club’ algatamine. 12. HNRK Toetusfond toimib HNRK ravitöös vajalike arendustegevuste ning maailmatasemel kvaliteedi tagamise toetamiseks: toetusfondi kaudu on rahastatud vähemalt 5 arendusprojekti. TEGEVUSED: 1. Toetusfondi juhtimise korraldamine, sh juhi leidmine või ülesannete jagamine. 2. Koostööpartnerite leidmine nii kodu- kui välismaiste eraisikute, ettevõtete ja organisatsioonide seast. 11  3. Püsiannetusprogrammi välja töötamine ja selle kommunikatsioon ning eriprojektide korraldamine. 4. Lisarahastuse projektide leidmine ja kirjutamine. Toetusfondi ja selle eesmärkide ning põhimõtete tutvustamine. 13. HNRK-s on kasutusel vähemalt 2 juhtimistööriista, mis tagavad läbipaistvuse, efektiivsuse ning avatuse nii teenuse osutamisel kui koostöös teenuse tarbijate, partnerite ning töötajatega. TEGEVUSED: 1. HNRK sisekliima parendamine, õpetades osakonnajuhtidele ja teistele juhtivatel positsioonidel olevatele inimestele coach’ivat juhtimist ning luues võimalusi seda juhtimisviisi rakendada. 2. HNRK koostööpartnerite ringi laiendamine nn sotsiaalsete partneriga, näiteks potentsiaalsete tööandjate ning huvitegevuse pakkujatega. 3. IT-arendamine kogutavate andmete ilmekamaks esitamiseks patsientide individuaalse ja kollektiivse taastusravi/rehabilitatsiooni sisu ja tulemuslikkuse osas . 4. Juhtimismetoodikate ja tööriistade kaasajastamine igapäevase juhtimise ja kvaliteedi tagamise protsesside toetamiseks (näit Lean-tööriistad vmt). 5. Patsiendi tagasiside protsessi digitaliseerimine. 14. HNRK-l on kõigi teenuste kvaliteedistandardiks EQUASS. TEGEVUSED: 1. Iga-aastase tegevuskava koostamine ja ellu rakendamine. 2. Süsteemne sisehindamine, toetamaks paindlikke ja läbimõeldud parendustegevusi. 3. Patsientide, koostööpartnerite ning töötajate rahulolu-uuringu läbiviimine ja tulemuste kasutamine (p)arenduste planeerimisel. 4. Töötulemuste süstemaatiline analüüs. 5. Patsientide sihipärasem kaasamine HNRK töö korraldamisesse, näiteks luues HNRK patsiendikogu (sh kaasates „vilistlasi“) ja/või algatades patsientide kogemuse uurimise süsteemi vmt. 6. HNRK-sisese kiire ja efektiivse infovahetuse järjepidev (p)arendamine. Vastavate tehnoloogiliste lahenduste tõhustamine. Koosolekusüsteemi juurutamine. 7. HNRK-d puudutava informatsiooni – teenused, organisatsioon, töötulemused, uudised jne – vahendamine olulistele osapooltele HNRK ajalehe, HNRK veebilehe, koostöökohtumiste ning teiste infokanalite kaudu. 8. Tegevuse tulemuste ülevaatlik illustreerimine: aastaraamatu avaldamine iga viie aasta tagant, koostades vahepealsetel aastatel lühemaid kokkuvõtteid. 9. Asjaajamise korra efektiivne ellu rakendamine. 10. Teenuse osutamise ja organisatsiooni juhtimisega seotud kordade kaasajastamine ja järjepidev uuendamine. 11. Vajaduspõhise koostööleppe sõlmimine õigusteenust pakkuva inimese ja/või asutusega. 12. Panustamine kogukonna ja ühiskonna arengusse: ennetusprojektid, loengud, vmt. 13. Koostöö tihendamine SA Läänemaaga, et rakendada nende võimalusi HNRK (p)arendustegevuse toetamiseks ja lisaväärtuse loomiseks. 12  V osa STRATEEGILISED KOOSTÖÖPARTNERID Piiratud liikumis- ja siirdumisfunktsiooni ning peaajukahjustusest tingitud kognitiivsete väljakutsetega lapsed ja täiskasvanud ning nende perekonnad Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, kindlustusseltsid Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Lääne-Tallinna Keskhaigla, tervisekeskused ja perearstid Eesti Puuetega Inimeste Koda, Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Invaspordiliit, Eesti Paraolümpiakomitee TalTech, Tartu Ülikooli Medicina valdkond, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Ülikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus, Connected Health klaster, HNRK Abivahendikeskus, HNRK Toetusfond, Haapsalu linn, SA Läänemaa jt. arenduspartnerid HNRK personal 13