Saatja: Tartu Ülikool <
[email protected]>
Saadetud: 12.05.2022 13:50
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Kiirmenetluseks - jätkutaotlus uurimistööle "Longituuduuring:
immuunvastus COVID-19 vaktsineerimise järgselt ja SARS-CoV-2 infektsiooni
järgselt ning seda mõjutavad tegurid" EBIN-i kooskõlastuse saamiseks
Tere!Esitame EBIN-ile kiirmenetluse korras läbivaatamiseks ja
kooskõlastuse saamiseks jätkutaotluse uurimistöö "Longituuduuring:
immuunvastus COVID-19 vaktsineerimise järgselt ja SARS-CoV-2 infektsiooni
järgselt ning seda mõjutavad tegurid" kohta.Uurimistöö vastutav
täitja on Marje Oona.Teiega on jagatud Webdesktop-i dokumenti, mis asub
järgneval aadressil: LugupidamisegaEne Mö
[email protected] 1174
Lugupeetud Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu liikmed , soovime uuringuprojekti sisse viia mõned muutused ning palume teilt muudatustele kooskõlastust või parandusettepanekuid . Palume võimalusel menetleda meie taotlust jooksvalt , enne plaanilist Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu koosoleku aega . Projekti nimetus : Longituuduuring: immuunvastus COVID-19 vaktsineerimise järgselt ja SARS-CoV-2 infektsiooni järgselt ning seda mõjutavad tegurid Vastutava uurija ees - ja ja perekonnanimi , töökoht ja töökoha aadress : Marje Oona , PhD peremeditsiini kaasprofessor TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Ravila 19 , Tartu 504 11 e-post:
[email protected] Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu poolt väljastatud kooskõlastuse protokolli nr: 1.1-12/467, 14. detsember 2021 Tehtava te muudatus t e lühike selgitus ja põhjendus Soovime projekti lisada uu ed kaastöötajad : statistikud Hanna Sõnajalg ja Saskia Kuusk, bioinformaatika nooremteadur Ahto Salumets, teadur Jaanika Kärner, doktorandid Lehte Türk , Liis Haljasmägi , magistrandid Liisa Pomerants ja Alexandra Elsakova . Uued kaastöötajad hakkavad osalema kogunevate biomaterjalide analüüsimisel ja kogunevate andmete statistilisel analüüsimisel . Soovime suurendada uuritavate valimit 4 000 isikult 60 00 isikule ( taotluse alapunkt id 10. Uurimismetoodika ja 11. Uuritavate valim ). Mitte kõik valimisse sobivad isikud ei anna nõusolekut uuringus osalemiseks ja e eldatavasti mitte kõik 1. uuringulaines esimest vereproovi andnud isikud teises uuringulaines enam teist vereproovi andma ei tule ning uuringu statistiline jõud võib jääda ebapiisavaks . Sellest tulenevalt palume EBINilt luba suurendada esimeses uuringulaines osalevate üldarvu kokku 60 00 isikuni , Uuritavad jagunevad kokku kolme alarühma , vastavalt palume luba suurendada ka alarühmades uuritavate arvu vastavalt 2 3 00, 2 3 00 ja 1 4 00 isikuni ( esialgses uuringuplaanis vastavalt 1500, 1500 ja 1000 isikut ). Soovime muuta uuringuplaani selliselt , et isikud vanuses ≥ 5 0 aastat moodustavad 2/3 valimist ja isikud vanuses < 5 0 aastat 1/3 valimist , et paremini hinnata , millises vanuserühmast alates on edasiste tõhust us dooside manustamine prioriteetne . Esialgses plaanis oli hõlmata uuringusse suurem osakaal vanemaealisi selliselt , et isikud vanuses ≥ 6 0 aastat moodustavad 2/3 valimist ja isikud vanuses < 6 0 aastat 1/3 valimist . Geenivaramu andmekogust kogutavate andmete loend isse soovime lisada nende haiguste diagnoosikoode , mille korral on tegemist immuunsüsteemi talitlushäiretega , täpsemalt : D80-D89 Teatavad immuunmehhanismi haaravad haigusseisundid M30-M36 süsteemsed sidekoe haigused M05-M09 põletikulised polüartropaatiad K50-K51 põletikulised soolehaigused L40 psoriaas Esitatud dokumentide nimekiri : Parandustega uurimistöö taotlus (fail: Parandustega uurimistöö taotlus_Longituuduuring_mai2022 ) Parandustega andmekoosseis (fail: Lisa 5. Lisa 5. Andmekoosseis_mai2022 ) Dokumentides on muudatused esile toodud kollasel taustal . Lugupidamisega . Marje Oona
Andmed valimi moodustami seks V alimisse sobivate isikute andmed uuringu alguses uuringulaine (2022. a esimesel poolaasta l , hiljemalt 30. j uunini 2022 ) uuringulaine (2022. a teisel poolaasta l , hiljemalt 31. detsembrini 2022 ) Andmed Geenivaramu andmekogust (viimase Eesti Haigekassa andmebaasiga linkimise alusel) I sikuandmed ja kontaktandmed : nimi, isikukood, elukoha aadress, meili aadress , telefoninumber (need andmed on ainult Geenivaramu andmebaasis ja neid ei edastata TÜ REDCap andmebaasi) - - - V anus täisaastates andmete väljastamise ajal S ugu H aridus COVID-19 riskiskoor (need andmed on Geenivaramu andmebaasis ja väljastatakse pseudo - nüümitult TÜ REDCap andmebaasi) Geenivaramu andmepäringud Tervise Infosüsteemi (kokku kolm andepäringut : u uringu alguses ja 1. ning 2. uuringulaine lõpus) N eed andmed on Geenivaramu andmebaasis ja väljastatakse pseudonüümitult TÜ REDCap andmebaasi SARS-CoV-2 testid: arv ajavahemikus 01.03.2020 – 31. 12. 2021 iga testi kuupäev iga testi tulemus - SARS-CoV-2 testid: arv 01.01.2022 kuni 1. uuringulaine lõpuni iga testi kuupäev iga testi tulemus SARS-CoV-2 testid: arv 1. uuringulaine lõpust kuni 2. uuringualaine lõpuni iga testi tulemus Statsionaarsed epikriisid diagnoosikoodiga U07.1 ajavahemikus 01.03.2020 - 31.12.2021 Kui SARS-COV-2 test positiivne, siis kas vajas haiglaravi (jah/ei) Kui SARS-COV-2 test positiivne, siis kas vajas haiglaravi (jah/ei) COVID-19 vaktsineerimised immuniseerimisteatiste d ajavahemikus 01.0 1 .2021 – 31.12.2021 iga immuniseerimise kohta vaktsiini nimetus kuupäev doosi arv (kordsus) ja kas lõpetatud või ei. COVID-19 vaktsineerimised immuniseerimisteatiste d ajavahemikus 01.01.2022 – 1. uuringulaine lõp uni iga immuniseerimise kohta vaktsiini nimetus kuupäev doosi arv (kordsus) ja kas lõpetatud või ei. COVID-19 vaktsineerimised immuniseerimisteatis ed ajavahemikus 1. uuringulaine lõpust kuni 2. uuringulaine lõpuni vaktsiini nimetus kuupäev doosi arv (kordsus) ja kas lõpetatud või ei. Mitte-COVID-19 vaktsineerimised immuniseerimisteatiste alusel perioodil 01.01.2021 kuni 2. uuringulaine lõpuni puukentsefaliidi vastaste vaktsineerimiste arv ja kuupäevad gripi vastaste vaktsineerim is te arv ja kuupäevad difteeria ja teetanuse vastaste vaktsineerimiste arv ja kuupäevad Andmed Geenivaramu andmekogust Need andmed on Geenivaramu andmebaasis ja väljastatakse pseudonüümitult TÜ REDCap andmebaasi - Kehamassiindeks - Kehamassiindeks Kaasuvad haigused (RHK-10 koodid) (jah/ei iga RHK-10 koodi kohta ) Diabeet (E10 , E11, E13, E14) Kõrgvererõhktõbi (I10 , I11, I12, I13, I15) Südame isheemiatõbi (I20 , I21, I22, I23, I24, I25) Emfüseem (J43) Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (J44) Astma (J45, J46) Bronhiektaasiatõbi (J47) Rasvumus (E66) Lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomulised kasvajad (C81-C96) Muud pahaloomulised kasvajad (C00-C80, C97, D00-D09) Neerupuudulikkus (N17 , N18, N 19) Kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused (G35 , G36, G37) Parkinsoni tõbi (G20) Insult (I61, I63, I64) Transitoorne isheemiline atakk (G45) Insuldi jääknähud (I69.3 , I69.4, G81) Hüpotüreoos (E03) Meeleoluhäired (F30-39) Unehäired (G47, F51) Teatavad immuunmehhanismi haaravad haigusseisundid ( D80-D89 ) S üsteemsed sidekoe haigused (M30-M36) P õletikulised polüartropaatiad ( M05-M09 ) P õletikulised soolehaigused ( K50-K51 ) P soriaas ( L40 ) Kaasuvad haigused (RHK-10 koodid) (jah/ei) Diabeet (E10, E11, E13, E14) Kõrgvererõhktõbi (I10, I11, I12, I13, I15) Südame isheemiatõbi (I20, I21, I22, I23, I24, I25) Emfüseem (J43) Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (J44) Astma (J45, J46) Bronhiektaasiatõbi (J47) Rasvumus (E66) Lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomulised kasvajad (C81-C96) Muud pahaloomulised kasvajad (C00-C80, C97, D00-D09) Neerupuudulikkus (N17, N18, N19) Kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused (G35 , G36, G37) Parkinsoni tõbi (G20) Insult (I61, I63, I64) Transitoorne isheemiline atakk (G45) Insuldi jääknähud (I69. 3, I69.4, G81) Hüpotüreoos (E03) Meeleoluhäired (F30-39) Unehäired (G47, F51) Teatavad immuunmehhanismi haaravad haigusseisundid (D80-D89) Süsteemsed sidekoe haigused (M30-M36) Põletikulised polüartropaatiad (M05-M09) Põletikulised soolehaigused (K50-K51) P soriaas (L40) Retseptiravimite andmebaasi alusel väljaostetud järgmised ravimid (ATC koodi alusel): L01 (kasvajavastased ained) L03 (immuunstimulandid) L04 ( immunosupressandid ) H02 (süsteemsed glükokortikoidid ) M01 (põletiku- ja reumavastased ravimid) Retseptiravimite andmebaasi alusel väljaostetud jär g mised ravimid (ATC koodi alusel): L01 (kasvajavastased ained) L03 (immuunstimulandid) L04 ( immunosupressandid ) H02 (süsteemsed glükokortikoidid ) M01 (põletiku- ja reumavastased ravimid) SYNLAB Eesti poolt läbi viidud analüüside tulemused Need edastatakse Geenivaramule ja Tervise infosüsteemi . Geenivaramu sisestab need andmed pseudonüümitult TÜ REDCap andmebaasi - - SARS-CoV-2 ogavalgu vastaste IgG antikehade tiiter SARS-CoV-2 ogavalgu vastaste IgG antikehade tiiter TÜ Bio- ja siirdemeditsiini instituudi poolt läbi viidud analüüside tulemused Need andmed on pseudonüümitult TÜ REDCap andmebaasis , edastatakse Geenivaramu andmebaasi. - - SARS-CoV-2 ogavalgule spetsiifiliste T rakkude vastus SARS-CoV-2 ogavalgule spetsiifiliste T rakkude vastus Tsütomegaloviirusele spetsiifiliste T rakkude vastus - Kaasasündinud immuunvastus (täisvere stimulatsioon TLR ligandidega ) Immunoloogilise vanuse hindamine markergeenide epigeneetilise mustri järgi Vanaemisega seotud biomarkerite määramine vereseerumist Vana n emisega seotud biomarkerite määramine vereseerumist Imputeeritud genotüübiandmed - Imputeeritud HLA-alleelid Koodivõtit säilitatakse Geenivaramus kuni detsembrini 2025. aastal . TÜ REDCap andmebaasi säilitatakse kuni detsembrini 2030. aastal . Bioloogilisi materjale säilitatakse pseud o nüümitult Bio- ja si i rdemeditsiini inst i tuudis kuni uuringu lõpuni 2023. a detsembris, seejärel hoiustatakse need Geenivaramus. Pärast koodivõtme hävitamist säilitatakse Geenivaramu andmebaasi liidetud uuringuandmeid ja bioloogilisi materjale tähtajatult, kuna need on suure teadusliku väärtusega materjalid.
UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE 1. Uuringu nimetus (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu nimetus ära tuua ka eesti keeles) Longituuduuring: immuunvastus COVID-19 vaktsineerimise järgselt ja SARS-CoV-2 infektsiooni järgselt ning seda mõjutavad tegurid 2. Uuringu põhieesmärk kuni 450 tähemärki (0,25 lk) (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu põhieesmärk ära tuua ka eesti keeles) Uuringu eesmärgiks on selgitada immuunsuse püsivust ja seda mõjutavaid tegureid COVID-19 vaktsineerimise ja SARS-CoV-2 nakkuse järgselt , ning anda uuringutulemuste l põhinev sisend Eesti Vabariigi V alitsusele ja Sotsiaalministeeriumi immuunoprofülaktika ekspertkomisjonile COVID-19 vaktsiini edasiste tõhustusdooside vajaduse otsustamisel . 3. Vastutava(d) uurija(d) ning tema (nende) kontaktandmed Eesnimi: Marje Perekonnanimi: Oona Ametikoht: peremeditsiini kaasprofessor Organisatsioon: Tartu Ülikool Telefon: 7319 212 e-post:
[email protected] Skype: marje.oona 4. Uuringu läbiviijad (lisada juurde vajalik arv ridu) Eesnimi: Kai Perekonnanimi: Kisand Ametikoht: rakulise immunoloogia professor Organisatsioon: Tartu Ü likooli bio- ja siirdemeditsiini instituut Eesnimi: Pärt Perekonnanimi: Peterson Ametikoht: molekulaarimmunoloogia professor Organisatsioon: Tartu Ü likooli bio- ja siirdemeditsiini instituut Eesnimi: Lili Perekonnanimi: Milani Ametikoht: e pi- ja famakogenoomika professor Organisatsioon: Tartu Ülikooli genoomika instituut Eesnimi: Paul Perekonnanimi: Naaber Ametikoht: Infektsioonhaiguste valdkonna juht; medtisiinilise mikrobioloogia kaasprofessor Organisatsioon: SYNLAB Eesti; Tartu Ülikooli Bio- ja siirdemeditsiini instituut Eesnimi: Helene Perekonnanimi: Alavere Ametikoht: Andmekogumise osakonna juhataja, projektijuht Organisatsioon: Tartu Ülikooli g enoomika instituudi Eesti Geenivaramu Eesnimi: Katrin Perekonnanimi: Kaarna Ametikoht: Kliiniliste uuringute keskuse juhataja Organisatsioon: Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut Eesnimi: Aigar Perekonnanimi: Ottas Ametikoht: Biopankade ja andmekogude kvaliteedijuht, kliiniliste uuringute keskus Organisatsioon: Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut Eesnimi: Sirje Perekonnanimi: Lind Ametikoht: andmeanalüütik Organisatsioon: Tartu Ülikooli g enoomika instituut Eesnimi: Mairo Perekonnanimi: Puusepp Ametikoht: andmebaaside spetsialist Organisatsioon: Tartu Ülikooli g enoomika instituut Eesnimi: Virge Perekonnanimi: Jürjenson Ametikoht: vanemlaborant Organisatsioon: S YNLAB Eesti OÜ Eesnimi: Liina Perekonnanimi: Tserel Ametikoht: molekulaarimmunoloogia teadur Organisatsioon: Tartu Ülikooli b io- ja siirdemeditsiini instituut Eesnimi: Annika Perekonnanimi: Häling Ametikoht: spetsialist Organisatsioon: Tartu Ülikooli Bio- ja siirdemeditsiini instituut Eesnimi: Triinu Perekonnanimi: Temberg Ametikoht: Spetsialist Organisatsioon: Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti Geenivaramu Eesnimi: Hanna Perekonnanimi: Sõnajalg Ametikoht: statistik Organisatsioon: Tartu Ülikooli genoomika instituut Eesnimi: Saskia Perekonnanimi: Kuusk Ametikoht: statistik Organisatsioon: Tartu Ülikooli genoomika instituut Eesnimi: Ahto Perekonnanimi: Salumets Ametikoht: bioinformaatika nooremteadur Organisatsioon: Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut Eesnimi: Jaanika Perekonnanimi: Kärner Ametikoht: teadur Organisatsioon: Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut Eesnimi: Lehte Perekonnanimi: Türk Ametikoht: doktorant Organisatsioon: Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut Eesnimi: Liis Perekonnanimi: Haljasmägi Ametikoht: doktorant Organisatsioon: Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut Eesnimi: Liisa Perekonnanimi: Pomerants Ametikoht: magistrant Organisatsioon: Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut Eesnimi: Alexandra Perekonnanimi: Elsakova Ametikoht: magistrant Organisatsioon: Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut 5. Uuringu finantseerimine Finantseerimise allikad Uuring on finantseeritud Euroopa komisjoni regionaal sest toetusmee tmest REACT-EU (Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe) Uuringu üldmaksumus (summa) 550 300 EUR Uuritavale kompensatsiooni maksmine (jah, ei, põhjendus ja summa) Uuritavatele osalemise eest kompensatsiooni ei maksta . Uuritav saab anda vere analüüsi temale sobivas SYNLAB Eesti verevõtukohas https://minu.synlab.ee/ , seetõttu transpordikompensatsiooni ei maksta. Uuritavate kindlustus (jah, ei, kindlustaja ja poliis) Uuringus osalemine ei ole seotud protseduuridega, mis põhjustaksid uuritavatele tõsiseid tervisekahjustusi. Uuringus osalejatelt võetakse invasiivse protseduurina veenivere proov, mille teostab kvalifitseeritud tervishoiuteenuse osutaja ning sellega on terviseriskid viidud minimaalseks. Uuringus osalemine pole kaetud lisakindlustuse või kahjuhüvitisega. 6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega) Jaanuar 202 2 kuni detsember 2023 7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta (sh teistes riikides) Antud taotlust ei ole varem hinnatud Eestis ega välisriikides. 8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk) 2019. a lõpus tuvastati esmakordselt uus koroonaviirus SARS-CoV-2, mis põhjustab koroonaviiruse haigust (COVID-19). COVID-19 pandeemia on põhjustatud kogu maailmas, sh Eestis olulist tervisekahju ning muid kahjusid. COVID-19 vastu on välja töötatud uudsetel tehnoloogiatel põhinevad vaktsiinid, mille kasutuselevõtt on toimunud alates Eestis alates 2020. a detsembrikuust . Eestis on kasutusel nii mRNA tehnoloogial kui ka adenoviirusvektoril põhinevad vaktsiinid. 2021. a novem b rikuu seisuga on Eestis registreeritud üle 20 0 000 COVID-19 nakkusjuhu, manustatud rohkem kui 1, 6 miljonit COVID-19 vaktsiinidoosi ja esmane vaktsineerimine on lõpetatud rohkem kui 700 000 inimesel (1) . Vaktsiinide kasutuse osas on võetud aluseks 2021. a septembrikuu andmed: kõige rohkem on esmasteks vaktsineerimiskuurideks kasutatud mRNA tehnoloogial põhinevat Pfizer-BioNTech vaktsiini Comirnaty (66,7% lõpetatud vaktsiinikuuridest ehk 469 277 isikut), sellele järgneb adenoviirusvektoril põhinev AstraZeneca vaktsiin Vaxzevria (16,6% lõpetatud vaktsiinikuuridest ehk 116 767 isikut). Moderna vaktsiini Spikevax ja Jansseni COVID-19 vaktsiini on kasutatud vähem, ehk vastavalt 9,5% ja 7,2% lõpetatud vaktsiinikuuridest. Alates novembrikuust manustatakse COVID-19 vaktsiini tõhustusdoose neile, kellel esmasest vaktsineerimisest on möödunud teatud kindel ajaperiood , algselt kas vähemalt 6 või 8 kuud, käesolevalt kas vähemalt 6 kuud (Comirnaty ja Spikevax vakt siini dega esmaselt vaktsineeritutel) või 5 kuud (Vaxzevria või Jansseni COVID-19 vakt si inidega esmaselt vakt si neeritutel) ( 2 ). Pfizer-BioNTech ja AstraZeneca vaktsiinid on üldiselt turvalised ja efektiivsed ( 3 - 5 ) ja nad tõstavad immuunvastust ka eelnevalt SARS-CoV-2 nakatunu d isikutes ( 6 ) . Samas viitavad pikemaajalised, 6 kuu järgsed uuringud antikehade tasemete langusele vaktsineeritud inimestes ( 7 - 9 ). Antikeha tasemete langus on suurem vanemates, meestes, ja immuunpuudulikes inimestes. Siiski on oluline et vaktsineeritu d inimesed on ka 6 kuu möödudes oluliselt paremini kaitstud raske COVID-19 haigus kulu vastu ( 10 ). Mitmetes riikides , ka Eestis, on alustatud vaktsiini tõhustusdooside (nn booster-dooside) manustamist. Esimesed avaldatud tulemused näitavad, et üks kuu peale tõhustusdoosi tõuseb SARS-CoV-2 vastaste antikehade tase kõrgemale kui kuu peale teist doosi ning taastub kõrge efektiivsus viirusega nakatumise vastu ( 1 1 -1 2 ) . Seni ei ole täpselt teada, k ui kaua kestab tõhustusdoosi toime ja millal on õige aeg anda tõhustusdoosi vaktsineeritu tele ja SARS-CoV-2 infektsiooni läbi teinud inimes tele . Viited: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik , andmed seisuga 23.11.2021. Immuunoprofülaktika ekspertkomisjoni koosolekute materjalid. https://www.sm.ee/et/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon Polack FP, Thomas SJ, Kitchin N, et al . Safety and Efficacy of the BNT162b2 mRNA Covid-19 Vaccine. N Engl J Med. 2020 Dec 31;383(27):2603-2615. Baden LR, El Sahly HM, Essink B, et al. Efficacy and Safety of the mRNA-1273 SARS-CoV-2 Vaccine. N Engl J Med. 2021 Feb 4;384(5):403-416. Falsey AR, Sobieszczyk ME, Hirsch I, et al . Phase 3 Safety and Efficacy of AZD1222 (ChAdOx1 nCoV-19) Covid-19 Vaccine. N Engl J Med. 2021 Sep 29:NEJMoa2105290. doi : 10.1056/NEJMoa2105290. Voysey M, Clemens SAC, Madhi SA, et al . Safety and efficacy of the ChAdOx1 nCoV-19 vaccine (AZD1222) against SARS-CoV-2: an interim analysis of four randomised controlled trials in Brazil , South Africa , and the UK. Lancet . 2021 Jan 9;397(10269):99-111. Krammer F, Srivastava K, Alshammary H, et al . Antibody Responses in Seropositive Persons after a Single Dose of SARS-CoV-2 mRNA Vaccine. N Engl J Med. 2021 Apr 8;384(14):1372-1374. doi : 10.1056/NEJMc2101667. Naaber P, Tserel L, Kangro K, et al . Dynamics of antibody response to BNT162b2 vaccine after six months : a longitudinal prospective study . Lancet Reg Health Eur . 2021 Sep 6:100208. Levin EG, Lustig Y, Cohen C, et al . Waning Immune Humoral Response to BNT162b2 Covid-19 Vaccine over 6 Months . N Engl J Med. 2021 Oct 6:NEJMoa2114583. Chemaitelly H, Tang P, Hasan MR, et al . Waning of BNT162b2 Vaccine Protection against SARS-CoV-2 Infection in Qatar. N Engl J Med. 2021 Oct 6:NEJMoa2114114. Tartof SY, Slezak JM, Fischer H, et al. Effectiveness of mRNA BNT162b2 COVID-19 vaccine up to 6 months in a large integrated health system in the USA: a retrospective cohort study . Lancet . 2021 Oct 16;398(10309):1407-1416. Falsey AR, Frenck RW Jr, Walsh EE, Kitchin N, Absalon J, Gurtman A, Lockhart S, Bailey R, Swanson KA, Xu X, Koury K, Kalina W, Cooper D, Zou J, Xie X, Xia H, Türeci Ö, Lagkadinou E, Tompkins KR, Shi PY, Jansen KU, Şahin U, Dormitzer PR, Gruber WC. SARS-CoV-2 Neutralization with BNT162b2 Vaccine Dose 3. N Engl J Med. 2021 Oct 21;385(17):1627-1629. doi : 10.1056/NEJMc2113468. Epub 2021 Sep 15. PMID: 34525276; PMCID: PMC8461567. Barda N, Dagan N, Cohen C, et al . Effectiveness of a third dose of the BNT162b2 mRNA COVID-19 vaccine for preventing severe outcomes in Israel: an observational study . Lancet . 2021 Oct 29:S0140-6736(21)02249-2. 9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) COVID-19 on uus haigus ning elanikkonna vaktsineerimine selle haiguse vastu on toimunud vähem kui aasta jooksul, alates 2020. a detsembrikuust. On vähe andmeid, milline on immuunsuse püsimine ja sellest tulenev edasine tõhustusdooside vajadus (ühekordne või korduv tõhustusdoos) erinevas vanuses inimestel sõltuvalt immuniseerimiseks kasutatud vaktsiinist, vaktsineerimisest möödunud ajast ja COVID-19 põdemisest. Ei ole teada, kas ja kellel osutub vajalikuks korduva tõhustusdoosi manustamine (nn 4. doos). Kui osutub vajalikuks korduva tõhustusdoosi manustamine, siis ei ole teada, milline on optimaalne intervall tõhustusdooside vahel. Eriti oluline on selgitada vaktsiinivastust vanematel , ≥ 5 0 - aastastel inimestel , ke s haigestuvad COVID-19 haigusesse raskemini ja kellel on vaktsiini järgsete antikehade langus kiirem kui noortel inimestel. Seetõttu kaasatakse uuringusse eelistatult ≥ 50 - aastaseid inimesi. Uuringu eesmärgiks on hinnata COVID-19 vaktsineerimise ja infektsiooni järgse immuunsuse püsivust ja sellest tulenevat COVID-19 vaktsiinide tõhustusdooside vajadust. Uuringu eesmärgist tulenevateks alaeesmärkideks on: hinnata COVID-19 vaktsineerimise järgse immuunsuse püsivust Eesti täiskasvanud elanikkonna hulgas ja selle seost erinevate teguritega ; hinnata SARS-CoV-2 infektsiooni järgse immuunsuse püsivust Eesti täiskasvanud elanikkonna hulgas ja selle seost erinevate teguritega . Uuringu hüpoteesid: vaktsineerimisjärgne immuunsuse püsimine on seotud kasutatud vaktsiiniga, vaktsiinidooside arvu ja nende vahelise intervalliga, esmasest vaktsineerimisest möödunud ajaga, inimese vanuse ja sooga, üldise terviseseisundiga (kroonilised haigused, kehamassiindeks, kasutatavad immuunsüsteemi mõjutavad ravimid ) ja geneetiliste markeritega. SARS-CoV-2 infektsiooni järgne immuunsuse püsimine on seotud haiguse kuluga (haiglaravi vajanud või mitte), infektsioonist möödunud ajaga, täiendava vaktsineerimisega, inimese vanuse ja sooga, üldise terviseseisundiga (kroonilised haigused, kehamassiindeks, kasutatavad immuunsüsteemi mõjutavad ravimid ) ja geneetiliste markeritega. Uuringu tulemusi tutvu s t a takse Eesti Vabariigi V alitsusele, riiklikule COVID-19 uuringute juhtkomiteele ja Sotsiaalministeeriumi immuunoprofülaktika eksperkomisjonile, et anda sisendit tõenduspõhiste otsuste langetamiseks COVID-19 vaktsiini tõhustusdooside osas. Uuringu tulemusi on plaanis avaldada rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades. 10. Uurimismetoodika (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Uuring toimub TÜ P eremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi , B io- ja siirdemeditsiini instituudi (TÜ BSMI) , G enoomika instituudi (TÜ GI) , TÜ K liinilise meditsiini ins t ituudi kliiniliste uuringute keskuse ning SYNLAB Eest i koostöös. Uuringuhüpoteeside testimiseks plaanime läbi viia longituuduuringu , uuringusse hõlmatakse kolm rühma uuritavaid: mRNA vaktsiiniga Comirnaty vaktsineeritud isikud; adenoviirusvektorvaktsiiniga Vaxzevria vaktsineeritud isikud; isikud, kes on põdenud COVID-19 infektsiooni. Valimi moodustamise aluseks on kõigi varasemalt Geenivaramuga liitunud geenidoonorite andmed (v.a. surnud ja oma andmete täiendamise keelanud geenidoonorid). Kõikide geenidoonorite hulgast valitakse välja 4000 kokku 60 00 geenidoonorit järgmiste kriteeriumite alusel: vaktsineeritud ajaperioodil 01. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2021 COVID-19 vastu vähemalt kahe doosi Pfizer- BioNTech vaktsiiniga Comirnaty ( n= 1500 isikut 23 00 isikut). vaktsineeritud ajaperioodil 01. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2021 COVID-19 vastu vähemalt kahe doosi AstraZeneca vaktsiiniga Vaxzevria ( n= 1500 isikut 23 00 isikut ) andnud ajaperioodil 1. märts 2020 kuni 3 1. detsember 2021 positiivse SARS-CoV-2 PCR-testi ja on 31. detsembriks 2021 kas vaktsineerimata või saanud ühe Eestis kasutatava COVID-19 vaktsiinidoosi ( n= 1000 isikut 1 4 00 isikut ). 4000 geenidoonori väljavalimiseks on eelnevalt vaja ühekordselt saada võimalikult ajakohased andmed Tervise Infosüsteemist (TIS) kõikide geenidoonorite kohta. Andmed, mida soovitakse TIS-st on järgmised: manustatud vaktsiinidooside nimetused ja manustamise kuupäevad ajavahemikus 1. veebruar kuni 31. detsember 2021; SARS-CoV-2 testide tegemise kuupäevad ja testitulemused alates 1. märts 2020 kuni 31. detsember 2021; positiivse testitulemuse korral COVID-19 haiguse kulg (kas vajas haiglaravi või ei). Kõigi geenidoonorite andmete saamiseks TIS-st toimub geenidoonorite andmete depseudonüümimine ja väljastamine TIS- le . EGV esitab andmete saamiseks taotluse TIS vastutavale töötlejale, kelleks on Sotsiaalministeerium. Loa saamisel lepitakse volitatud töötleja, TEHIK-uga kokku andmete edastamise turvaline viis. Arvestades üldrahvastiku vaktsi n eerituse taset (täiskasvanute hulgas veidi üle 70%), on e eldatavalt uuringusse sobivaid geenidoonoreid 25 000-30 000 vahel, aga lõplik uuringuss e sobivate geenidoonorite arv selgub pärast andmete saamist Tervise Infosüsteemis t. Valimi moodustamisel peetakse silmas järgnevat: hõlmatakse üldpopulatsiooni vanusjaotusega võrreldes suurem osakaal vanemaealisi selliselt, et isikud vanuses ≥ 5 0 aastat moodustavad 2/3 valimist ja isikud vanuses < 5 0 aastat 1/3 valimist ; uuringusse kutsutakse eelistatult Geenivaramu poolt arvutatud mittevalideeritud polügeense riskiskoori alusel COVID-19 haiguse raske haiguskulu osas kõrgeimasse riskitsentiili kuuluvad isikud; uuringu valim kohandatakse soo ja haridustaseme jaotuse osas vastavaks Eesti rahvastiku jaotusele. Lisaks võetakse valimi koostamisel arvesse uuritavate elukohta, mis oleks maakondades, kus on olemas SYNLAB Eesti verevõtupunktid ( Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa, Viljandimaa, Võrumaa, Jõgevamaa). Uuritavate värbami s e ja informeeritud nõusolekute saamise protseduur on kirjeldatud taotluse punktis 11. Valimisse kuuluvale 4000 geenidoonorile saadetakse kutse vereproovi andmiseks kahel korral umbes pooleaastase vahega ehk kahes uuringulaines. Ühenduse võtmiseks vajalikud kontaktandmed saadakse geenidoonorite andmete depseudonüümimisel . Nende andmete saamiseks küsitakse eelnevalt geenidoonoritelt kirjalik nõusolek. Vere proovid võetakse S YNLAB Eesti verevõtupunktis võimalusel ühe veenipunktsiooniga . Ü hel verevõtukorral kogutav orienteeruv vere maksimaalne kogus on järgmine: 10 ml seerumi eraldamiseks, 5 ml EDTA verd DNA isoleerimiseks ja 10 ml hepariniseeritud verd rakulise immuunsuse määramiseks , kokku ühel verevõtukorral mitte üle 25 ml ja kogu uuringu jooksul kokku mitte üle 50 ml verd. Ühte katsutisse kogutud vereproovist eraldatud seerumist määratakse S YNLAB Eesti laboris SARS-CoV - 2 ogavalgu vastaste antikehade tase. Antikehade määramisest üle jäänud seerum transporditakse TÜ BSMI-sse , kus seda kasutat akse edaspidi immuun markerite määramiseks . EDTA veri transporditakse TÜ BSMI-sse DNA isoleerimiseks ning selle alusel immun oloogilise vanuse hindamiseks. Hepariniseeritud veri transporditakse samuti TÜ BSMI-sse , kus seda kasutatakse SARS- CoV-2 spetsiifilise ja CMV-spetsiifilise T-rakulise immuunvastuse määramiseks ja loomuliku immuunvastuse võimekuse määramiseks . Kummalegi uuringulainele järgneb vereproovi loovutanud geenidoonorite kohta andmete päring TIS-st . Esimene päring hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni esimese uuringulaine lõpukuupäevani (hiljemalt 30. juuni 2022) ja teine päring hõlmab ajavahemikku esimese uuringulaine lõpukuupäevast kuni teise uuringulaine lõpukuupäevani (hiljemalt 31. detsember 2022). Nende andmepäringute käigus kogutakse järgmised andmed: SARS-CoV-2 testi tegemise kuupäevad ja testitulemused ; COVID-19 vaktsineerimi sed : manustatud COVID-19 vaktsiinidooside arv, iga vaktsiinidoosi kohta vaktsiini nimetus ja manustamise kuupäev (immuniseerimisteatiste alusel) ; Immuunsüsteemi mõjutavate ravimite kasutus ( ATC koodidega L01 (kasvaja te vastased ained), L03 (immuun o stimulandid), L04 (immunosupressandid), H02 (süsteemsed glükokortikoidid) , M01 (põletiku- ja reumavastased ained ) ; Teiste vaktsiinidega (gripi vaktsiin, puukentsefaliidi vaktsiin, difteeria-teetanuse vaktsiin) läbi viidud vaktsineerimised (immunisee ri misteatiste alusel) . Vere loovutanud geenidoonorite kohta andmete saamine TIS-st toimub analoogselt eelpool kirjeldatud andmevahetusega EGV ja TIS vahel. Uurijatele geenidoonorite depseudonüümitud andmeid ei väljastata. Kõik tegevused, mis eeldavad isikute tuvastamist võimaldavate andmete töötlemist toimuvad EGV-s vastavalt seal kehtestatud protseduurireeglitele. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus • Kogu EGV kohordi kohta andmete saamine TIS-st EGV-l on lubatud depseudonüümida geenidoonorite andmeid terviseseisundi uuendamiseks, täiendamiseks ja kontrollimiseks ilma geenidoonoriga ühendust võtmata, kui geenidoonor ei ole keelanud tema terviseseisundi kirjelduse täiendamist, uuendamist või kontrollimist (IGUS § 24 lg 2 p3). Eriliiki andmete töötlemiseks EGV andmebaasis olevate geenidoonorite andmete täiendamise eesmärgil vajame Eesti bioeetika ja inimuuringute eetika komitee kooskõlastust, et oleks täidetud nõue, mis on toodud Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg (4): Kui teadus- või ajaloouuring põhineb eriliiki isikuandmetel, siis kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee enne käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. Kui teadusvaldkonnas puudub eetikakomitee , siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon. Rahvusarhiivis säilitatavate isikuandmete suhtes on eetikakomitee õigused Rahvusarhiivil. • Valimisse kuuluva 4000 geenidoonori andmete saamine TIS-st EGV-l on lubatud geenidoonorite andmeid depseudonüümida vastutava töötleja ettepanekul ja Eetikakomitee nõusolekul geenidoonori tuvastamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning tema kirjalikul nõusolekul terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks (IGUS § 24 lg 2 p4). Geenivaramu andmekogust kogutavate andmete loend ja BSMI poolt analüüsitavate andmete loend on toodud taotluse lisas 5, Andmekoosseis. K okkuvõttes, k ogutakse ja analüüsitakse järgmisi andmeid: antikehade tase SARS-CoV-2 valkude vastu ja nende muutused ajas ( analüüsitakse SYNLAB Eesti OÜ poolt ) ; spetsiifiline T-rakuline immuunvastus ja selle muutused ajas (väiksemas valimis, juhuslikkuse alusel valitud kuni 12 00 uuritavat ) ( analüüsitakse TÜ BSMI poolt ) ; immunoloogiline vanus markergeenide metülatsioonimustri järgi ja kaasasündinud ( natiivse ) immuunvastuse võimekus tsütokiinide sekretsiooni järg i (väiksemas valimis, juhuslikkuse alusel valitud kuni 12 00 uuritavat ) ( analüüsitakse TÜ BSMI poolt ) ; immuunvastuse seosed kasutatud vaktsiini, vaktsiinidooside vahelise intervalli, vaktsineerimisest möödunud aja, vanuse, soo, kehamassiindeksiga , kaasuvate krooniliste haiguste ja kasutatavate immuunsüsteemi mõjutavate ravimitega ning muude haiguste vastaste vaktsineerimistega ( analüüsitakse TÜ g enoomika instituudi poolt ) ; COVID-19 läbimurdeinfektsioonide teke vaktsineeritud inimestel seoses immuunvastusega ja muude uuritavate teguritega ( analüüsitakse TÜ g enoomika instituudi poolt ); COVID-19 kordusinfektsioonide teke SARS-CoV-2 infektsiooni läbinud inimestel seoses immuunvastusega ja muude uuritavate teguritega ( a nalüüsitakse TÜ g enoomika instituudi poolt ) ; immuunvastuse seosed ülegenoomi genotüpiseerimisel saadud andmetega, mh HLA genotüübiga ( analüüsitakse TÜ g enoomika instituudi poolt ). 11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus. Uuritavate informeerimise ja nõusoleku vormid, ankeetide, küsitluste ja testide vormid esitada taotluse lisadena. Valimi suurus ja kontrollgruppide olemasolu Valimi koostamisel kasutatakse kogu Geenivaramu geenidoonorite kohorti (n=200 000), et uuringusse valida välja järgmised kolm rühma uuritavaid : 1. vaktsineeritud ajaperioodil 01. jaanuar 202 1 kuni 3 1. detsember 2021 COVID-19 vastu vähemalt kahe doosi Pfizer-BioNTech vaktsiiniga Comirnaty ( n= 23 00 isikut ). 2. vaktsineeritud ajaperioodil 01. jaanuar 202 1 kuni 3 1 . detsember 2021 COVID-19 vastu vähemalt kahe doosi AstraZeneca vaktsiiniga Vaxzevria ( n= 23 00 isikut) 3. andnud ajaperioodil 1. märts 202 0 kuni juuni 2021 positiivse SARS-CoV-2 PCR-testi ja on 3 1 . dets embriks 2021 kas vaktsineerimata või saanud ühe Eestis kasutatava COVID-19 vaktsiinidoosi ( n=1 4 00 isikut ). Kokku kaasatakse uuringusse kuni 60 00 geenidoonorit. Kontrollgruppi ei ole. Kes värbab uuritavaid ja kuidas/kus/kelle poolt võetakse informeeritud nõusolek? (kui on asjakohane) Uuritavad on geenidoonoriks hakates vabatahtlikkuse alusel allkirjastanud geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi, milles neid on muuhulgas informeeritud, et Geenivaramut võib kasutada üksnes teaduslikuks uurimistööks, geenidoonori haiguste uurimiseks ja raviks, rahva tervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel. Uusi geenidoonoreid uuringu jaoks ei värvata. G eenidoonoriks saamise nõusoleku vormi allkirjastamiseg a on geenidoonorid on andnud nõusoleku oma Geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamiseks teistest andmekogudest . Samuti on geenidoonoriks saamise nõusolekul teave, et Geenivaramu vastutav töötleja võib depseudonüümida geenidoonorite andmeid Inimgeeniuuringute seaduses sätestatud juhtudel ja korras . Depseudonüümimise seadusliku aluse kohta vt. palun taotluse p unkti 15. Geenidoonorite kontaktandmed uuringus t informeeriva kirja saatmiseks saadakse depseudonüümimise käigus . Uuringust informe e rivas kirja s on ülevaade uuringust, kontaktandmed lisaküsimuste esitamiseks ja juhised uuritava informeerimise ja teadliku nõusoleku vormi (Lisa 3 a ja Lisa 3 b) allkirjastamiseks või uuringust keeldumisest teatamiseks. Uuringus t informeeriv kiri saadetakse uuringusse sobivatele kuni 75-aastastele geenidoonoritele meili tee l (Lisa 2 a) ning uuringus osalemise ga nõustumisel digiallkirjastab u uritav uuritava inf ormeerimise ja teadliku nõusoleku vormi (Lisa 3 a). Keeldumisest teatamiseks palutakse kuni 75-aasta stel uuritav atel sellest teada anda uurijale meili teel. ≥ 7 5 -aastastele geenidoonoritele saadetakse uuringus t informeeriv kiri posti teel paberkandjal (Lisa 2 b) , sest selles earühmas on arvuti kasutami ne eeldatavasti väiksem kui nooremates earühmades ja paberkandjate kasutamine on selles vanuserühmas eeldatavasti lihtsam kui elektrooniliste kanalite kasutamine . Saadetises on lisaks kaks võrdväärset uuritava informeerimise ja teadliku nõusoleku eksemplari (Lisa 3 b) ja makstud vastuse ümbrik, millel on märgitud kontaktisiku nimi ja TÜ genoomika ins t ituudi aadress. U uringus osalemise nõusoleku korral allkirjastab uuritav paber kandjal kaks võrdväärset uuritava informeerimise ja teadliku nõusoleku vormi eksemplari (Lisa 3 b ), millest üks jääb uuritavale ja teine uurijale. Paberkandjal vormid on eelnevalt uurija poolt allkirjastatud. A llkirjastatud vorm i üks eksemplar saadetakse posti ga makstud vastuse ümbrik us TÜ genoomika insituuti . Kui ≥75-aastased uuritavad ei soovi või ei saa selles uuringus osaleda, palutakse neil sellest teada anda kas telefoni teel teha vastav märge uuringus t informeerivale kirjale ning saata see postiga makstud vastuse ümbriku s TÜ genoomika instituuti . Kui kuni 75-aastane uuritav on andnud informeeritud nõusoleku uuringu osalemiseks, saadetakse talle mõlema vere proovi andmise eel e-postiga uuringu kutse (Lisa 4a ja Lisa 4b), millel on kirjas, millisel ajavahemikul ta on oodatud vere proovi andma, samuti SYNLAB Eesti verevõtukohtade aadressid ja millal on need avatud. ≥75-aastaste isikute puhul saadetakse vastavat infot sisaldavad kutsed posti teel. E simese vere proovi kutse (Lisa 4a) on lisatud uuringust informeerivat kirja sisaldavale saadetisele ning te ise vere proovi kutse saadetakse 6 kuu möödudes esimesest vereproovist (Lisa 4b) . Kui geenidoonor pole kas 7 päeva jooksul (elektroonilise kutse saa tmisest ) või 1 0 päeva jooksul ( posti teel kutse saa tmisest ) nõusoleku vormi allkirjastanud ega keeldumisest teatanud , püütakse temaga ühendust saada telefoni teel . Kui kolmekordse helistamise tulemusena ühendust ei saada, loetakse see uuringus osalemisest keeldumiseks. Kuidas ja kelle hulgast toimub uuritavate valik? Millised on uuritavate kaasamise või väljajätmise kriteeriumid? Uuringu valimi koostamisel kasutatakse kogu G eenivaramu geenidoonorite kohorti (N=200 000). Uuringus s e hõlmatakse geenidoonorid, kes vastavad ühele järgmisest kolmest kriteeriumist: o n saanud digiloo immuniseerimisteatiste alusel ajavahemikul 01. veebruar kuni 30. september 2021 kaks doosi Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty ( n= 23 00 isikut ) on saanud digiloo immuniseerimisteatiste alusel ajavahemikul 01. veebruar kuni 30. september 2021 kaks doosi AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria ( n= 23 00 isikut ) on digiloo andmetel andnud positiivse SARS-CoV-2 testitulemuse ajavahemikul 01. oktoober 2020 kuni 30. september 2021 (n= 1 4 00 isikut) Valimi moodustamiseks kasutatakse juba varasemalt Geenivaramuga liitunud geenidoonorite andmeid, kes on Geenivaramu andmetel elus ja pole keelanud oma andmete täiendamise . Kuna uuritavad on geenidoonorid, siis alla 18-aastaseid isikuid ei ole uuringusse kaasatud. Ülemist vanusepiiri ei ole seatud välistava kriteeriumina. Eeldame, et inimesed, kes ei saa või ei soovi kõ rg e vanuse või mistahes muu l põhjuse l verd andma minna annavad sellest uurijatele teada (keelduvad uuringus osalemisest) . Kaasatakse nii mehi kui naisi. Uuringusse kutsutakse eelistatult Geenivaramu andmete alusel COVID-19 haiguse raske haiguskulu osas kõrgeimasse riskitsentiili (Geenivaramu poolt arvutatud mittevalideeritud polügeense riskiskoori alusel kõrgema 10% hulka ) kuuluvad ≥ 5 0 -aastased isikud; hõlmatakse üldpopulatsiooni vanusjaotusega võrreldes suurem osakaal vanemaealisi selliselt, et isikud vanuses ≥ 5 0 aastat moodustavad 2/3 valimist ja isikud vanuses < 5 0 aastat 1/3 valimist; uuringu valim kohandatakse soo ja haridustaseme jaotuse osas vastavaks Eesti rahvastiku jaotusele. Sekkumiste liik (füüsiline, vaimne või andmed, sh eriliiki isikuandmed) Uuringuga liitunud geeni doonoritelt võetakse kokku kahel korral 6-kuulise intervalliga veenivere proov ( mõlemal korral kuni 25 ml, kokku uuringu vältel kuni 50 ml ) S YNLAB Eesti laboris . Vereproovi võtab vastava väljaõppe saanud tervishoiutöötaja. Vereproovi võtmine on ohutu, kuid võimalik on hilisem vähene valulikkus ja hematoomi teke punktsiooni kohal. Lisaks toimub terviseandmete analüüs (kaasuva d kroonilised haigus ed ja immuunsüsteemi mõjutavad ravimi d, täiendavad COVID-19 vaktsineerimised, SARS-CoV-2 testitulemused, COVID-19 haiguse kulg ) ja isikuandmete töötlemine . ( Töödeldavate andmete täpne loetelu palun vt Lisa 5, Andmekoosseis ). Andmete töötlemisel on rakendatud abinõud, et need oleks turvatud ning ei oleks kättesaadavad selleks volitusi mitte omavate le isikute le . Koormus uuritavale (kontaktivõtmise viisid, visiitide arv, uuringute tüüp ja arv, kutsete saatmise kordus jms) Uuringust tulenev koormus on seotud ajakulu ja vere proovide andmisega. Uuritavatelt võetakse S YNLAB Eesti verevõtupunktis kokku kahel korral veenivere proov . SYNLAB Eesti v erevõtupunkte on 7 maakonnas üle Eesti ja uuringusse kutsutakse nendes maakondades elavad inimesed, seega saab iga osaleja valida temale sob ivama koha vereproovi andmiseks. Vereproovi võtab vastava väljaõppe saanud tervishoiutöötaja kasutades ühekordseid verevõtuvahendeid. Uuritavate ajakulu on seotud uuringuinfoga tutvumisega , informeeritud nõusoleku allkirjastami sega ja edastamisega ning vereproovi andmisega kokku kahel korral neile sobivas SYNLAB Eesti verevõtupunktis . Verevõtupunktides on SARS-CoV-2 nakkuse vältimiseks rakendatud kõik nõutavad kaitsemeetmed . 12. Koeproovide väljastamine kolmandatele osapooltele (RNA, DNA, plasma vms) Mitme geenidoonori koeproove ja mis tüüpi koeproove väljastatakse? Kolmandatele osapooltele koeproove ei väljastata. Kui palju ühe geenidoonori kohta koeproove väljastatakse? Kolmandatele osapooltele koeproove ei väljastata. Kuhu koeproov väljastatakse (riik, asutuse nimetus, aadress)? Kolmandatele osapooltele koeproove ei väljastata. Mida tehakse järelejäänud koeproovidega (kas ülejääk hävitatakse või saadetakse tagasi)? Kolmandatele osapooltele koeproove ei väljastata. 13. Uuringu eetiliste aspektide analüüs Kõik uuringud, mille objektiks on inimesed, peavad olema läbi viidud, arvestades eetilisi nõudeid, eelkõige autonoomia austamise, heategemise ja kahju vältimise ning õigluse printsiipe. ( https://www.coe.int/en/web/bioethics/guide-for-research-ethics-committees-members ). vt ka https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/Eetika_Tabel_EST_2020.pdf Uuringu vajalikkus: COVID-19 pandeemia on globaalse ulatusega terviseprobleem , mis on põhjustanud ja jätkuvalt põhjustab olulist tervisekahju nii COVID-19 põdemise tõttu, teiste haiguste ravide katkestuste ja edasilükkumise tõttu kui ka pandeemiast tingitud vaimse tervise probleemide tõttu. COVID-19 haiguspuhangud ei põhjusta mitte ainult tervisekahju, vaid avaldavad negatiivset mõju kogu riigielu toimimisele, majandusele, haridusele, kultuurile. COVID-19 ennetamiseks on vä lja töötatud vaktsiinid, mis kliiniliste uuringute andmetel on esimese kahe kuu jooksul manustamisest >90% tõhususega COVID-19 haigestumise ennetamisel. COVID-19 vaktsiinide tõhusus on aga ajas langenud, vähenenud on kaitse kerge ja keskmise raskusega COVID-19 haigestumise eest ning osaliselt ka raske haigestumise eest. Seetõttu on mitmed riigid, sh Eesti alustanud COVID-19 vaktsiini tõhustusdooside (nn 3. doosid e ) pakkumisega . On vähe andmeid, milline on immuunsuse püsimine ja sellest tulenev edasine tõhustusdooside vajadus (ühekordne või korduv tõhustusdoos) erinevas vanuses inimestel sõltuvalt immuniseerimiseks kasutatud vaktsiinist, vaktsineerimisest möödunud ajast ja COVID-19 põdemisest. Ei ole teada, kas ja kellel osutub vajalikuks korduva tõhustusdoosi manustamine (nn 4. doos). Kui osutub vajalikuks korduva tõhustusdoosi manustamine, siis ei ole teada, milline on optimaalne intervall tõhustusdooside vahel. Uuringust kogunevad andmed aitavad langetada tõenduspõhiseid otsuseid COVID-19 vakts iini tõhustusdooside osas rahvastiku tasandil . Võrdse kohtlemise ja õigluse printsiip Käesolev uuring ei diskrimineeri kedagi rahvuse, soo, vanuse, terviseseisundi ega muu kuuluvuse alusel. Projektis osalemisega seotud võimalikud ebameeldivused uuritavale (vereproovi võtmisega seonduv, kartus isiklike andmete väärkasutusest) on väiksema kaaluga kui uuringu tulemusena saadav uus teave, mis on kasulik nii uuritavatele endale , kes saavad soovi korral teada oma SARS-CoV-2 antikehade taseme , kui ka rahvastiku tasandil Eestis . Uuritavate autonoomia respekteerimine Uuringusse kutsutud geenidoonoritel on otsustamisõigus, kas nad soovivad osaleda käesolevas projektis või mitte. Kõik uuritavad annavad oma vabatahtliku nõusoleku vereproovide võtmiseks. Uurimistöös osalevad uuritavad on oma otsustes sõltumatud ning võivad igal hetkel selgitusi andmata uuringust lahkuda. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu ehk juba teostatud analüüside puhul ei pruugi olla tehniliselt võimalik andmed koheselt kustutada/hävitada, aga edasised uuringutegevused katkestatakse. Uuringust loobumisel ei ole uuringus osaleja jaoks negatiivseid tagajärgi. Mittekahjustamise printsiip I galt uuritavalt võetakse kahel korral veeni vere proovid. Selleks kasutatakse vaakumsüsteemiga katsuteid ning ühe veenipunktsiooniga täidetakse verega kõik vajalikud katsutid. Vereproove koguvad kvalifitseeritud tervishoiutöötajad. Vereproovide kogumisel täidetakse nakkuskaitse nõudeid. Geenidoonorite isikuandmete kaitse on tagatud. Uurijatele tehakse kättesaadavaks geenidoonorite pseudonüümitud andmed. Heategemine U urimistöö annab teadmisi COVID-19 vaktsineerimise järgse ja COVID-19 infektsiooni järgse immuunvastuse ja selle ajas püsimise kohta. Need teadmised aitavad üldsuse tasemel kaasa otsuste langetamisele COVID-19 haiguse ohjamiseks Eestis ja panustavad globaalse sse teadmiste kogumisse COVID-19 kohta. Igal uuringus osalejal on võimalik pärast mõlema vereanalüüsi andmis t saada Tervise infosüsteemist teada oma COVID-19 vastaste antikehade tase . Kasutatavad T-rakulise immuunsuse ja loomuliku immuunva st use võimekuse hindamise meetodid on sobivad teaduslikuks analüüsiks ja üldistatult rahvastiku tasandil järelduste tegemiseks, kuid nad ei ole valideeritud üksikisiku tasemel järelduste tegemiseks, mistõttu nende uuringutulemuste kohta uuritavatele tagasisidet ei anta ja uuringu tulemusi kasutatakse üldistatult. Andmekaitse Andmete vastutav töötleja on Tartu Ülikooli Genoomika instituut . Kuni 2022. a asta detsembrini on andmete vastutavaks töötlejaks ka SYNLAB Eesti. Geenidoonorite isikuandmeid hoitakse enne depseudonüümimist piiratud juurdepääsuga Geenivaramu kodeerimiskeskuse serveris, millel puudub internetiühendus. Uuringu läbiviimisel on uuritavate isikuandmed uurimistööga mitteseotud osapoolte eest kaitstud ning uuringu läbiviijatel on kohustus tagada andmekaitse nõuete täitmine. Isikuandmetele on ligipääs G eenivaramu volitatud töötajatel, mis on vajalik geenidoonorite andmete depseudonüümimiseks valimi moodustamisel ja uuringukutsete saatmisel nin g uuringu läbiviim ise ks vajalike terviseandmete saamiseks Geenivaramu andmekogust ja Tervise infosüsteemist ( Lisa 5, Andmekoosseis). Tervise Infosüsteemist andmete saamiseks tehakse taotlused EV Sotsiaalministeeriumile vastavalt ettenähtud korrale. Andmete saamise eelduseks on Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu vastav luba. Uuritavate teadliku nõusoleku vorme säilitatakse G eenivaramu kodeerimiskeskuses tähtajatult. Geenivaramu andmete töötlemine vastab andmekaitse kõrgeimale standardile vastavalt IGUSes sätestatule. Uuringus osalemiseks informeeri tud nõusoleku andnud isikute andmed (nimi ja isikukood) edastatakse Geenivaramu poolt krüpteeritult SYNLAB Eesti volitatud esindajale mõlema uuringulaine ajal, 2022. a I poolaastal ja 2022. a II poolaastal , et teha uuritavate kohta analüüside tellimus SYNLAB Eesti laboriinfosüsteemi. SYNLAB Eesti laboriinfosüsteem (edaspidi LIS) on SYNLAB Eesti sisevõrgus asuvas serveris. LIS ei jää märget, et tegemist on geenidoonoritega. Kasutajate ligipääs LIS-ile toimub SYNLAB Eesti terminalserverite kaudu, mis asuvad samuti SYNLAB sisevõrgus. Sisse logimine nii terminalserveritesse kui ka LIS programmi toimub kasutajatunnuse ja salasõnaga. Kasutajaõigused on antud kasutajatele vastavalt SYNLAB Eestis kehtivale korrale ning lähtudes vähimate privileegide põhimõttest (see tähendab, et konkreetsel kasutajal on juurdepääs ainult talle vajalikule teabele ja ressurssidele õigustatud põhjustel) . Ligip ää s SYNLAB sisevõrgus asuvatele serveritele on lubatud SYNLAB Eesti tegutsemiskohtadest (laborid, kontor) või üle turvalise VPN ühenduse (krüpteeritud ühendus, sisse logimine kasutajatunnuse ja parooliga, täiendav kahe - tasemeline autentimine). Geenivaramu poolt SYNLAB Eestile krüpteeritult edastatud uuritavate nimekir ja säilitatakse SYNLAB Eesti sisevõrgus asuvas serveris kuni tellimuse tegemiseni LISis: I uuringulaine puhul mitte kauem kui 30.06.2022 ja II uuringulaine puhul 31.12.2022 ; kui tellimus on tehtud, nimekiri hävitatakse. Uuringu käigus teostatud SARS-CoV-2 IgG tulemused säilivad LISis sarnaselt muude rutiinuuringute andmetega ega ole neist eristatavad, kuna eraldiseisev uuritavate nimekiri hävitatakse. SARS-CoV-2 IgG tulemused liiguvad automaatselt TIS-i kaudu digilukku, kus neid säilitatakse vastavalt riigi poolt seatud nõuetele. Uuritavad annavad vere analüüsid isikustatult SYNLAB Eesti verevõtukohtades. SYNLAB Eesti on tervishoiuteenuse osutaja ning täidab kõiki isikuandmete töötlemise nõudeid. SYNLAB Eesti genereerib vereproovi andmisel uuringu koodi. TÜ BSMI-sse edastatavad vere analüüsidega katsutid markeeritakse SYNLAB Eest i s genereeritud uuringu koodiga. SYNLAB Eesti edastab nende poolt genereeritud kood i, uuritava isikuandme d ja SARS-CoV-2 IgG antikehade tiitri krüpteeritult turvalise kanali kaudu G eenivaramu le. SYNLAB Eestist Geenivaramule andmete edastamiseks kasutatakse sama kanalit, mida kasutatakse Geenivaramu doonorite värbamisel. Geenivaramus hoitakse seega uuringu jaoks genereeritud koodivõtit, mida kasutatakse ettenähtud korras labori vastuste seostamiseks geenidoonori muude terviseandmetega . Uurijatele väljastatakse vaid pseudonüümitud andmeid . SYNLAB Eesti poolt genereeritud k oodivõtit säilitatakse Geenivaramu turvalises serve ri s kuni detsembrini 20 25 . aastal . Pärast koodivõtme hävitamist säilitatakse Geenivaramu andmebaasi liidetud uuringuandmeid ja bioloogilisi materjale Geenivaramus tähtajatult, kuna need on suure teadusliku väärtusega materjalid. SYNLAB Eesti poolt uuritaval määratud SARS-CoV-2 IgG antikehade tiitri andmed lähevad rutiinuuringuna LISi (mis on eeltingimuseks, et need digilukku jõuaksid ja neid üldse laboris käidelda saaks), LISis käsitletakse neid kui iga muud uuringut ning neid ei saa kustuda LISist, kuid neid andmeid ei saa seostada konkreetse uuringuga. Koodivõtit säilitatakse pärast uuringu lõppu Geenivaramus veel kuni detsembrini 2025. a, kuna COVID-19 pandeemia olukord võib jätkuda ja ei saa välistada vajadust teha vaktsineeritutel ja COVID-19 põdenutel lisauuringui d, muuhulgas võib tekkida vajadus teha lisauuringuid järgnevate tõhustusdooside efektiivsuse kohta. Lisauuringuid tehakse ainult täiendava taotluse alusel Eesti inimuuringute ja bioeetika nõukogule. Kui tulenevalt COVID-19 epidemioloogilise ohuolukorra püsimisest tekib vajadus veelgi pikendada koodivõtme säilitamist, siis küsitakse uus luba Eesti inimuuringute ja bioeetika nõukogult selle pikendamiseks. Geenivaramu poolt edastatakse Geenivaramu ja SYNLAB Eesti poolt kogutud andmed pseudonüümitult (uu r ingukoodiga) uuringu andmebaasi Tartu Ülikooli REDCap ’is , Bio- ja siirdemeditsiini instituu t kan nab seal teostatavate analüüside tulemused uuringukoodiga kodeerituna uuringu andmebaasi Tartu Ülikooli REDCap’is. Kogu andmekoosseis on toodud lisas 5 (Andmeko o sseis). TÜ REDCap ’ is on ainult pseudonüümitud andmed, isikut tuvastada võimaldavaid andmeid TÜ REDCap andmebaasis ei ole. TÜ REDCap on veebipõhise kasutajaliidesega tarkvara, mis on mõeldud andmebaaside loomiseks, automatiseeritud küsitluste läbiviimiseks, andmete haldamiseks ja eelnevate protsesside koordineerimiseks. Tegemist on ülemaailmselt kasutatava turvalise teadus- ja kliiniliste uuringute tarkvaraga, mida on arendatud kooskõlas vastavate õigusaktidega Ameerika Ühendriikides. Tartu Ülikoolis on REDCap tarkvara paigaldatud Tartu Ülikooli Teaduspilve, mida haldab Teadusarvutuste keskus. Tartu Ülikoolis on REDCap kasutusel alates 2015. aastast. Teadusarvutuste keskuse Teaduspilve serverid on sertifitseeritud vastavalt ISKE-M tasemele, turvaklass K1T1S2 . Juurdepääs TÜ REDCap-i tarkvarale on võimalik ainult personaalse kasutajatunnuse ja parooli kaudu. Juurdepääs konkreetse uuringuga seotud TÜ REDCap andmebaasile on võimalik vaid nendel TÜ REDCap-i kasutajatel, kes on käesoleva uuringuga seotud uuri jad. Ligipääsu TÜ REDCap ’ ile haldab TÜ biopankade ja andmekogude kvaliteedijuht Aigar Ottas. Uuringuandmete lõplikuks analüüsimiseks edastatakse TÜ REDCap andmebaasis olev pse u donüümitud andmestik Geenivaramule. TÜ REDCap andmebaasis on pseudonüümitud andmete hoidmise tähtaeg kuni detsembrini 2030 . aastal , sest andmete avaldamise käigus võib tekkida vajadus andmeid kontrollida ja andme analüüse täpsustada. 13 a Inimesed Abiküsimused Kas uurimisobjektiks on inimesed? J a h Vajadusel kirjeldada, kuidas tagatakse uuringus osalemise vabatahtlikkus ja välditakse uuringus osalejate mistahes lubamatut mõjutamist uuringus osalemiseks. Uuringus osalevad inimesed on geenidoonorid. Uuringus osalemise eeldus on vabatahtlik kirjalik nõusolek. Uuringus osalemise vabatahtlikkus tagatakse sellega, et isikul on võimalus ilma negatiivsete tagajärgedeta loobuda uuringus osalemisest ning samuti saab ta katkestada uuringus osalemise igal ajahetkel. Kas uurimisobjektiks on haavatavad isikud või isikute grupid? Jah Nimetada, millisesse haavatavate gruppi uuritavad kuuluvad ning milles seisneb nende haavatavus. Vajadusel, st kui uuring viiakse läbi tuginedes isiku nõusolekule, kirjeldada informeeritud nõusoleku saamise protseduuri. Kui uuring tugineb nõusolekule, lisada nõusoleku vorm. Need tegevused peavad tagama, et isikud saavad aru uuringus osalemisega kaasnevatest riskidest. Uuring tugineb isiku informeeritud nõusolekule, uuritava inf or meerimise ja teadliku nõusoleku vormid, nii elektrooniliselt kasutatavad kui ka paberkandjal olevad, on taotlusele lisatud ( Lisa 3 a, Lisa 3 b ) . Haavatavateks isikuteks on eakad uuritavad, kuna neil võib olla keeruline tulla SYNLABi verevõtukohta verd andma. Seda riski on maandatud sellega, et osalemine on vabatahtlik, enne vere loovutamist ei pea olema söömata ja on lubatud ravimite võtmine enne vere andmist. Inimesed saavad ise valida sobiva aja ja koha vere loovutamiseks. Kas uurimisobjektiks on isikud, kes ei saa ise anda teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks (sh piiratud teovõimega isikud)? E i Kirjeldada, kuidas informeeritakse ja saadakse eestkostjalt või seaduslikult esindajalt nõusolek piiratud teovõimega, sh laste uuringus osalemiseks. Uuringusse ei kaasata inimesi kes ei ole võimelised andma vabatahtlikku informeeritud nõusolekut ega inim e si , kes ei o le võimelised andma vereproovi S YNLAB Eesti verevõtu punktis . Kas uurimisobjektiks on alaealised? E i Esitada osalejate vanust puudutav info. Kirjeldada alaealise vanematelt osalemisnõusoleku saamise protseduuri. Kirjeldada, kuidas küsitakse alaealise nõusolekut või arvestatakse alaealise arvamust võrdeliselt tema ea ja küpsusastmega. Kirjeldada, kuidas tagatakse alaealiste heaolu. Selgitada, mis põhjusel kaasatakse uuringusse alaealisi. Kuna uuritavad on geenidoonorid, siis alla 18-aastaseid isikuid ei ole uuringusse kaasatud. Kas uurimisobjektiks on patsiendid? E i Selgitada, missugune haigus/seisund/puue on uuritavatel. Kirjeldada värbamise, kaasamise ja väljajätmise kriteeriume ning informeeritud nõusoleku saamise protseduuri. Kirjeldada, mida tehakse juhuleiu juhusliku tulemuse korral ja kuidas informeeritakse sellest uuritavaid. Kas uurimistöös kogutakse inimestelt bioloogilisi proove? Kas inimestelt võetud bioloogiliisi proove kavatsetakse eksportida kolmandasse riiki ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki ) või importida neid teisest riigist Eestisse? J ah Kirjeldada, missuguseid proove kogutakse. Uuritavatelt võetakse ka h el korral veenivere proov. Uuringuvälistele osapooltele ( seega ka mitte välisriikidesse) bioloogilisi proove ei väljastata . Kirjeldada proovide kogumiseks kasutatavaid protseduure sh kas kasutatakse varem kogutud proove. Uuritavatelt võetakse kahel korral vereproov ( kokku kogu uuringu vältel kuni 5 0 m l veeniverd), milleks kasutatakse ühekordseid vahendeid. Veeni punkteerimine võib tekitada ebamugavustunnet, kuid selliste verekoguse loovutamine ei kujuta uuritava tervisele ohtu. Varem uuritavatelt kogutud proove antud uuringus ei kasutata. 3) Selgitada, kuidas tagatakse uuritavate õigused Kõik uuritavad allkirjastavad uuringus osalemiseks informeeritud nõusoleku vormi. V ajadusel on võimalik küsida uuringu kohta lisainformatsiooni , vastav telefon ja e-posti aadress on toodud uuringut tutvustavas materjalis ja nõusolekuvormis. Kõikidele uuritavatele on jäetud lõplik otsustamisõigus, kas nad soovivad osaleda käesolevas projektis või mitte. Selgitada, mida tehakse proovidega pärast uuringu lõppemist. Uuritavatelt kogutakse S YNLAB Eesti verevõtupunktis kvalifitseeritud tervishoiutöötaja töötaja poolt kokku kahel korral veenivere proov ( mõlemal korral kuni 25 ml, kokku kuni 5 0 ml veeniverd). SYNLAB Eesti poolt tehtud antikehade analüüsidest ülejääv seerum ning EDTA ja hepa r iini lisanditega katsutites veri transporditaks e TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituuti (Biomeedikumi) , kus seda kasutatakse DNA eraldamiseks ja immuunmarkerite määramiseks ( T- rakuli s e immuunvastus e ja immunologilise vanuse hindamiseks ) . A nalüüsidest ülejääv seerum ja DNA säilitatakse kõigepealt TÜ BSMI-s kuni detsembrini 2023 . aastal ja uuringu lõppedes transporditakse Geenivaramusse , kus säilitatakse tä htajatult, kuna seerum ja DNA on suure teadusliku väärtus ega bioloogiline materjal . Uuringus osalevatel geenidoonoritel tekib G eenivaramu andmebaasi uus ajapunkt. See tähendab, et vereproovi kasutatakse ka uue ajapunkti DNA ja seerumi saamiseks. 13 b Isikuandmed ja andmestikud Kas uurimistöö käigus kogutakse või analüüsitakse isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid? Jah Täpne andmete koosseis, mis on vajalik uuringu läbiviimiseks (võib esitada lisana). Uuringus kasutatakse juba varasemalt G eenivaramuga liitunud geenidoonorite terviseandmeid. Teadlased töötavad pse u donüümitud andmetega. Uuringuprojekti läbiviimiseks kasutame geenidoonorite kohta terviseandmeid , mis on toodud lisa s 5 ( Andmekoosseis ) . Isikuandmete töötlemine , sh depseudonüümimine toimub Geenivaramus valimi moodustamisel , uuritavate uuringusse kutsumisel ja uuringuandmete täiendamisel Geenivaramu andmekogust ning Tervise Infosüsteemist . Isikuandmete töötlemine toimub S Y NLAB Eestis vere analüüside kogumisel . Tartu Ülikooli uurijate poolt uurimistööga tekkinud andmeid ning nendest saadud interpretatsioone kasutatakse pseudonüümitud kujul kas iseseisvalt või koos pseudonüümitud muude andmetega teaduslike analüüside tegemisel . A valikkusele tutvust atakse ja publitseeri takse ainult üldistatud andmeid. Geneetilistest andmetest väljastatakse uurijatele vaid polügeenseid riskiskoore, mille alusel isiku tuvastamine ei ole võimalik. Kinnitada, et informeeritud nõusolek on olemas või saadakse enne uuringu algust, kui uuring põhineb nõusolekul. Kõik uuringuga liituvad peavad allkirjastama uuritava teadliku nõusoleku vormi , mis tõendab, et uuritavad on aru saanud läbiviidava uuringu eesmärkidest, milliseid proove uuritavatel t võetakse ning mida uuringutulemustega tehakse. Geenivaramuga liitumisel on kõik geenidoonorid allkirjastanud geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi. Antud uurimistöös osalemiseks annavad geenidoonorid täiendava informeeritud nõusoleku. Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed asjakohased ja vajalikud (lähtudes andmete minimeerimise põhimõttest). Geenidoonori kontaktandmed on vajalikud nendega ühenduse võtmiseks. Uuritavatelt kogutakse vereproov id (kuni 5 0 ml veeniverd uuringu vältel kokku ), mis on vajalik immunoloogiliste analüüside läbiviimiseks. Tervise infosüsteemist küsitakse vaid neid andmeid, mis on vajalikud uuringu teaduslike eesmärkide täitmiseks. Kas andmesubjektid on tuvastatavad? Kui jah, siis kirjeldada, kuidas on täidetud järgmised tingimused: pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; Uuringu läbiviimisel on uuritavate isikuandmed uurimistööga mitteseotud osapoolte eest kaitstud ning uuringu läbiviijatel on kohustus tagada andmekaitse nõuete täitmine. Uuringu raames kogutakse andmeid kodeerituna, eraldi isikuandmetest, kuid tagasikodeerimist võimaldaval kujul. Uuritavate isikuandmetele on ligipääs G eenivaramu volitatud töötajatel, mis on vajalik andmestiku täpsustamiseks mõlema vereproovi andmise järgselt . 1. ja 2. uuringulaine ajal 2022. aastal on uuritavate nimele, isikukoodile ja SARS-CoV-2 antikehade tiitri väärtusele ligipää s SYNLAB Eesti volitatud töötajal . Pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamis t ei ole uuringu eesmärke võimalik täita, kuna pole võimalik uuritavatega kontakteeruda, neid uuringusse kutsuda, vere proove koguda. teadus- või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi Jah, ja uuring viiakse läbi uuritava informeeritud nõusoleku alusel . töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Osalemine on vabatahtlik ja toimub isiku nõusoleku alusel. Kas uurimistöö hõlmab üksikisiku süsteemset jälgimist, tema andmeprofiili kogumist või töödeldakse suures ulatuses eriliiki ja/või tundlikke andmeid või kasutatakse (sekkuvaid) andmete töötlemise meetodeid varjatud viisil (nt elulemuse uuringud, jälgimine, järelevalve, audio ja video salvestamine, geo- positsioneerimine jne) või mistahes andmete töötlemise protsessi, mis võib kahjustab uuritavate õigusi ning vabadust? E i Selgitada, missuguseid meetodeid kasutatakse uuritavate jälgimiseks, järelevalveks ja vaatlemiseks. Selgitada uuritavate profiili loomise meetodeid. Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine võib kaasa tuua. Selgitada, kuidas toimub uuritavate profiili jaoks andmete kogumine ning nende teavitamine võimalikest tagajärgedest ja kaitsemeetmetest. Kas uurimistöös analüüsitakse eelnevalt kogutud isikuandmeid? Jah Selgitada, missugusest andmebaasist (registrist, andmekogust) või allikast andmed pärinevad. Uuringus kasutatavad eelnevalt kogutud geenidoonorite andmed pärinevad G eenivaramu andmebaasist ja Tervise infosüsteemist . Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine võib kaasa tuua. Uuritava informeerimise ja teadliku nõusoleku vormil olev informatsioon annab ülevaate uuritav a riskidest ja õigustest . Lisaks on uuritaval võimalik uuringust loobuda igal ajahetkel ilma seda põhjendamata. Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed asjakohased ja vajalikud (lähtudes andmete minimeerimise põhimõttest). Andmed, mida kasutatakse , on hädavajalikud uuritavatega ühenduse võtmiseks ja analüüside teostamiseks . Selgitada, miks ei ole võimalik uurida uurimisobjekte nii, et saadud andmed oleksid anonüümsed või pseudonüümsed (kui on asjakohane). Andmed, mida kasutatakse , on hädavajalikud uuritavatega ühenduse võtmiseks ja analüüside teostamiseks . Kas uurimistöös analüüsitakse avalikult kättesaadavaid andmeid? Ei Selgitada, kas andmed on avalikult kättesaadavad (avatud andmete registrid ja andmekogud) ja neid võib uurimistöös vabalt kasutada. Kas kavatsetakse edastada isikuandmeid või võimaldada neile juurdepääs kolmandast riikidest ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki )? Ei Selgitada, missuguseid isikuandmeid eksporditakse või imporditakse. Kui jah, siis millistesse ja millistest riikidest. Selgitada, milliseid kaitsemeetmeid rakendatakse, millisetel alustel (leping vms) andmeid edastatakse ning kuidas tagatakse uuritavate õigused. Kas uurimistöö lõppedes toimub isikuandmete hävitamine/ anonüümimine? Ei Kui analüüs põhineb jooksvalt andmesubjekte tuvastada võimaldaval kujul kirjeldada, kuidas pärast uuringu läbiviimist ja eesmärkide saavutamist isikuandmed hävitatakse/ anonüümitakse; Uuringu nõusolekuvormi uurijale mõeldud eksemplari säilitatakse G eenivaramus kodeerimiskeskuses tähtajatult. Koodivõtit säilitatakse G eenivaramus kuni 2025. a detsembrini ja siis hävitatakse. Geenivaramu poolt SYNLAB Eestile krüpteeritult edastatud uuringutellimuseks vajalikke uuritavate isikuandmeid säilitatakse SYNLAB Eesti sisevõrgus asuvas serveris Laboriinfosüsteemis kuni tellimuse tegemiseni, I uuringulaine puhul m a ksim aalselt ku ni 30.06.2022 ja II uuringulaine puhul maksimaalselt kuni 31.12.2022, tellimuse tegemise järgselt andmed hävitatakse. Laboriinfosüsteemi ei jää märget, et tegemist on geenidoonorite andmetega. Uuringu käigus teostatud SARS-CoV-2 IgG tulemused säilivad L aboriinfosüsteemis sarnaselt rutiinuuringute andmetega ega ole neist eristatavad. SARS-CoV-2 IgG tulemused liiguvad automaatselt TIS-i kaudu digilukku, kus neid säilitatakse vastavalt riigi poolt seatud nõuetele. lisada hinnang, kuidas on välistatud andmesubjektide kaudne tuvastamine pärast isikut otseselt tuvastada võimaldavate andmete hävitamist. Pärast uuringu koodivõtme hävitamist ei ole uurijatel enam võimalik saada Geenivaramust isikupõhiseid andmeid , seega ei saa enam isikut tuvastada ega nende poole tagasi pöörduda . 13 c Teised eetilised küsimused Kas uurimistöö läbiviimine võib kaasa tuua eelpool kirjeldamata eetilisi riske? Ei Vajadusel selgitada eetilisi lisariske, mis võivad tuleneda asjaoludest nagu tehisintellekt, personaalmeditsiin, sõjaliste partnerite kaasamine, uued arengud neurobioloogias, geenitehnoloogias, nanotehnoloogias, inimese-masina suhtluses, androidide ja küborgide loomisel jne. 14. Täita, kui uuring põhineb andmekogu ja/või andmeallika andmetel. Andmekogu ja/või andmeallika nimetus Tartu Ülikooli Eesti G eenivaramu biopanga andmekogu , Tervise Infosüsteem (TIS) Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuritavatega ühenduse võtmine, uuringukutsete edastamine, täiendavate analüüside teostamine , Tervise infosüsteemist täiendavate andmete saamine (vastavalt Lisa 5, Andmekoosseis). Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana) . Andmekoosseis ja perioodid, mille kohta andmeid kogutakse, on toodud lisas 5, Andmekoosseis. 15. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, sh andmete ja/või koodivõtme kustutamise kuupäev (kuni 1800 tähemärki, 1 lk). Kirjeldada ja põhjendada uuringu vajaduseks kogutud andmete säilitamist ja tähtaega. Uuringus täiendataks e G eenivaramu geenidoonorite terviseandmeid. Selle uuringu koodivõtit säilitatakse kuni detsembrini 2025 . aastal , kuna COVID-19 pandeemia olukord võib jätkuda ja võib osutuda vajalikuks teha vaktsineeritutel ja COVID-19 põdenutel lisauuringuid ( taotluse alusel Eesti inimuuringute ja bioeetika nõukogule ). TÜ REDCap ps e udonüümitud andmebaasi säilitatakse kuni detsembrini 2030 . aastal , sest andmete avaldamise käigus võib pärast uuringu lõppu tekkida vajadus andmeid kontrollida ja andmeanalüüse täpsustada. Geenidoonorite andme i d, ka uuringu projekti vältel geenidoonorite kohta kogutud andme i d ja bioloogilis i materjal e ( DNA, seerum , terviseseisundi andmed) hoitakse G eenivaramus tähtajatult, kui need ei kuulu geenidoonori soovil hävitamisele. Uuringutulemused on plaanis esitada üldistatud kujul, ilma isikuandmeteta Eesti Vabariigi V alit s usele ja riiklikule COVID-19 uuringute juhtkomiteele ning Sotsiaalministeeriumi immuunoprofülaktika ekspert - komisjonile . Uuringut u lemus ed on plaanis üldistatud kujul, ilma isikuandmeteta publitseerida rahvusvahelises eelretsenseeritud teadu s kirjanduses. Kirjeldada isikuandmete pseudonüümimise protsessi ja vahendeid. Uuringu raames töödeldakse isikuandmeid Geenivaramus ja SYNLAB Eesti OÜs. Uuring u kood genereeritakse vere analüüsi kogumisel SYNLAB Eestis. Koodivõti edastatakse krüpteeritult Geenivaramu le. Isikuandmete töötlemine toimub Geenivaramu protseduurireeglite järgi ning arvestades I nimgeeniuuringute ja I sikuandmete kaitse seaduse sätteid. Uurijad töötavad ainult pseudonüümitud andmetega. Selle uuringu koodivõtit säilitatakse Geenivaramus kuni detsember 2025 . aastal ja seejärel hävitatakse. Kas kavatsetakse geenidoonorite isikuandmeid depseudonüümida? 1) Täpsustada, mitme geenidoonori andmed depseudonüümitakse. 2) Selgitada, mis otstarbel andmed depseudonüümitakse. Depseudonüümitakse ainult nende geenidoonorite andmed, kellele saadetakse kutse uuringus osalemiseks. Uuringusse sobivaid geenidoonoreid on hinnanguliselt 25 000-30 000. Kutseid saadetakse osade kaupa kuni 4000 uuritava täitumiseni. Sellega välditakse geenidoonorite isikuandmete liigset töötlemist. Antud uurimistöö raames toimub geenidoonorite andmete depseudonüümimine, milleks palume Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu kooskõlastust. Depseudonüümimine toimub geenidoonorite kontaktandmete saamiseks . Uuritavad isikud on allkirjastanud geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi, millega nad on informeeritud, et G eenivaramu vastutav töötleja teeb depseudonüümimist Inimgeeniuuringute seaduses (IGUS) sätestatud juhtudel ja korras. (Geenidoonoriks saamise nõusoleku vorm ning selle täitmise ja säilitamise kord on sätestatud Tervise- ja tööministri 11.04.2019 määrusega nr. 39). IGUS §24 lõige (2) punkt 4 kohaselt on depseudonüümimine lubatud vastutava töötleja ettepanekul ja eetikakomitee nõusolekul geenidoonori tuvastamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning tema kirjalikul nõusolekul terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks. Kas toimub isikuandmete transportimine ning kirjeldada, kuidas on tagatud andmete turvalisus. Kõik teadlased töötavad uuringu läbiviimisel pseudonüümitud andmetega. Andmete lekkimise võimalus on kohustuslike abinõude kasutamise abil viidud miinimumini. Uuringu läbiviimisel on uuritavate isikuandmed uurimistööga mitteseotud osapoolte eest kaitstud ning uuringu läbiviijatel on kohustus tagada andmekaitse nõuete täitmine. Geenidoonorite isikuandmeid hoitakse enne depseudonüümimist piiratud juurdepääsuga serveris, millel puudub internetiühendus. Isikuandmetele on ligipääs G eenivaramu töötajatel , kellele on selleks antud õigused TÜ GI direktori korraldusega. L igipääs on vajalik kontaktandmete saamiseks , informeeritud nõusolekute saamiseks ja terviseandmete täpsustamiseks. Isikuandmete töötlemise kirjeldus on on toodud punktis 13, alalõigus Andmekaitse. Kirjeldada, kuidas on andmed kaitstud loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Uuringu läbiviimisel juhindutakse G eenivaramu protseduurireeglitest ning asjakohastest seadusaktidest. Kinnitan, et kõik uuringu läbiviijad on teadlikud projekti läbiviimisega kaasnevatest eetilistest ja isikuandmete kaitsega kaasnevatest nõuetest. Vastutava uurija allkiri / digiallkiri / Taotluse esitamise kuupäev : 23.11.2021 Taotluse EBIN ID (täidab hindaja) Lisadokumentide loetelu: Lisa 1. Vastutava uurija Marje Oona CV Lisa 2a. Uuringust informeeriv kiri (elektrooniline) Lisa 2b. Uuringust informeeriv kiri (paberkandjal) Lisa 3a. Uuritava informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm (elektrooniline) Lisa 3b. Uuritava informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm (paberkandjal) Lisa 4a. Kutse 1. vereprooviks Lisa 4b. Kutse 2. vereprooviks Lisa 5. Andmekoosseis