Teie 10.02.2022 nr 6.10-1.3/1496
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Meie 12.05.2022 nr 1.4-1/1634-2
Vastus selgitustaotlusele
Austatud härra Perens
Olete pöördunud Riigi Tugiteenuste Keskuse, Sotsiaalministeeriumi ja
Rahandusministeeriumi poole selgituspäringuga, milles soovite teavet selle kohta, kas
hankelepingust võrsunud õigusvaidluse lahendamiseks võivad pooled sõlmida kohtuliku
kompromissi. Oma päringus olete muuhulgas soovinud teada, kas kohtuliku kompromissi
sõlmimine on võimalik olukorras, kus mööndakse hankelepingu rikkumist, kuid vastastikuse
järeleandmisena loobutakse rikkumise märke tegemisest.
Lisaks Riigi Tugiteenuste Keskuse vastuses märgitule peame vajalikuks rõhutada, et Euroopa
Kohus on 07.09.2016 kohtuasjas C-549/14 Finn Frogne A/S versus Rigspolitiet ved Center
for Beredskabskommunikation, punktis 40 märkinud, et „pärast riigihankelepingu sõlmimist
ei saa selle tingimusi oluliselt muuta ilma uut hankemenetlust korraldamata, isegi kui see
muudatus kujutab endast objektiivselt võttes kompromissi, mis sisaldab mõlema poole
vastastikust loobumist, et lõpetada vaidlus, mille tulemust ei ole võimalik ette näha ja mis on
tekkinud raskuste tõttu, mis takistavad asjaomase hankelepingu täitmist. See ei oleks aga nii
juhul, kui kõnealuse hanke dokumentides oleks olnud ette nähtud võimalus kohandada pärast
hankelepingu sõlmimist teatud tingimusi, isegi olulisi, ja määratud kindlaks selle võimaluse
kasutamise viis.“.
Tsiteeritud kohtuotsusest tuleneb, et Euroopa Kohus suunab hindama, kas kompromissi
objektiks olevat (osalist) õiguskaitsevahendite rakendamisest loobumist tuleb käsitleda
hankelepingu muutmisena ning hinnata, kas on korrektne lähtuda mõtteviisist, millele on
tuginenud oma vastuses ka Riigi Tugiteenuste Keskus, ehk tuleb hinnata, kas tegemist on
olulise muudatusega riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 123 lõike 1 punkti 7 ja lõike 2
tähenduses. Kui tegemist pole olulise muudatusega, siis võib hankelepingut muuta ehk
sõlmida kompromissi, kui mitte, siis pole kompromissi sõlmimine võimalik. Üldjuhul tuleb
hankelepingus õiguskaitsevahendite kohta sätestatut pidada oluliseks hankelepingu
tingimuseks, mis võib pelutada huvitatud isikuid riigihankes osalemast või võib oluliselt
mõjutada seda, millise pakkumuse ettevõtja esitab.
Hankijal tuleb riigihangete registrisse esitada 30 päeva jooksul teave ettevõtjapoolsete
hankelepingu rikkumiste kohta, mille tulemusena on kohaldatud RHS § 83 lõike 7 punktis 3
märgitud õiguskaitsevahendeid ning teave selle kohta, kas hankija nõue on vaidlustatud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Antud sättest tulenevalt tuleb märge rikkumise kohta teha siis, kui pakkuja suhtes on
õiguskaitsevahendeid kohaldatud ehk olukorras, kus hankija on õiguskaitsevahendit
rakendanud ja lepingupartnerile RHS § 95 lõike 4 punktis 8 märgitud nõude esitanud. Märge
nõude vaidlustamise kohta tuleb teha peale õiguskaitsevahendite rakendamist. Märge nõude
vaidlustamise kohta tuleb teha peale seda kui ettevõtja on esitanud hankijale vastuväited
õiguskaitsevahendi rakendamise kohta või pöördunud kohtusse. Mõlema märke tegemise
puhul on tegemist seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmise osas ei saa hankija ja
pakkuja seaduses sätestatust erinevalt kokku leppida isegi kohtuliku kompromissi raames.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
Lisaadressaadid:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Sotsiaalministeerium
Triin Paljak 611 3267
[email protected]
2