Vastus pöördumisele

Saatja: Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit nimel Ave-Gail Kaskla-Kuprys <[email protected]> Saadetud: 11.05.2022 00:07 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Fwd: Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni nr 190 ratifitseerimise seaduse eelnõu Tere!Aitäh kaasamast!Saadan ETOPi nimel seoses eelnõuga tekkinud tähelepanekud, kommentaarid ja mõtted.Üldised tähelepanekud: 1. Seletuskirjas on välja toodud seksuaalse ja soolise ahistamise mõisted, mis on seotud ohvriga aga mitte teo toimepanijaga.// SoVS § 3 lõike 1 punktid 5 ja 6 sätestavad mõisted seksuaalne ja sooline ahistamine. Seksuaalne ahistamine leiab aset, kui esineb mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna. Sooline ahistamine leiab aset, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. // ETOPi kommentaar: Teo tegelik eesmärk ei pruugi olla üldse ohvri(te)ga seotud. See võib olla hoopis teo toimepanija ja tema mõtete, ihade vms väljendus ja teda lihtsalt ei huvita tema teo mõju teistele isikutele. Praeguse tõlgenduse järgi see aga siis justkui ei olekski ahistamine kui see ei ole tahtlikult sihitud just ohvri pihta. 2. Seletuskirja II peatükk, artikkel 3 sätestab, et konventsiooni kohaldamine ei piirdu vaid töökohaga, vaid seda kohaldatakse töö käigus, tööga seoses või tööst tulenevalt esinevale vägivallale ja ahistamisele. ETOPi kommentaar: Siin on pandud tööandjale ebaõiglane vastutus tuues välja, et konventsioon kohaldub muuhulgas ka tööle ja tagasi sõitmise ajal. Samas on tööandjal väga raske või isegi võimatu töötajat kaitsta või ahistamisjuhtusid ennetada nt ühistranspordis toimuva eest. Samas ei eeldata tööandjalt vastutuse võtmist kui töötaja liigub töökoha ja kodu vahet jalgsi, kuigi see võib olla veelgi riskantsem!? 3. Seletuskirja punkt 6. Seaduse mõjud kirjeldab: Konventsiooniga ühinemisel tuleb hakata vägivalla ja ahistamise teemadele oluliselt enam tähelepanu ja rahalisi vahendeid suunama. Suuremat rõhku on vaja asetada nii töötajate, tööandjat, asjakohaste riigiasutuste kui elanikkonnas tervikuna teadlikkuse suurendamisele töömaailmas esineva ahistamise ja vägivalla osas. Seletuskirja punkt 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud: Kuna konventsioonis esitatavad nõuded on Eesti õigusesse juba eelnevalt sisse viidud, siis ei kaasne seaduse rakendamisega täiendavaid kulusid ega tulusid. ETOPi kommentaar: Punktides väljatoodu on otseselt vastuolus üksteisega ja jääb segaseks, kas rahalisi vahendeid eraldatakse või mitte ning kelle poolt. Kommentaarid seoses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) Töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni nr 190 ja Eesti vastavate meetmete vastavustabeliga: 1. KAITSE JA ENNETAMINE - Artikkel 8 - &quot;(b) konsulteerides asjassepuutuvate tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ja kasutades teisi meetodeid, et tuvastada valdkonnad, kutsealad ja töökorraldused, kus töötajad ja teised isikud enim vägivalla ja ahistamisega kokku puutuvad, ja&quot; on vastava Eesti meetmena viidatud &quot;Tööinspektsioon koostöös Rakendusuuringute keskusega CentAR ning Turu-uuringute AS-iga viis 2009. aastal läbi üle-eestilise tööstressiuuringu, mis annab ülevaate psühhosotsiaalsete ohutegurite levikust Eestis.&quot; ETOPi kommentaar: Eesti vajab uut tööstressiuuringut, et saada ülevaade psühhosotsiaalsete ohutegurite levikust praegusel hetkel. Antud uuringus on andmed juba vananenud. 2. KAITSE JA ENNETAMINE - Artikkel 9 - &quot;(c) tuvastada vägivalla ja ahistamise ohud ja võtta meetmeid nende ennetamiseks ja ohjamiseks, kaasates töötajaid ja nende esindajaid;&quot; kus vastava Eesti meetmena on kirjeldatud, et TTOS § 134 lõike 1 kohaselt tööandja selgitab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele. ETOPi kommentaar: Tööandjale on pandud kohustus, mille täitmine on väga keeruline, kuna pole määratletud millal tekib vajadus mõõdistada psühhosotsiaalseid ohutegureid või kuidas üldse neid peaks hindama. 3. V. JÕUSTAMINE JA ABINÕUD - Artikkel 10 - &quot;(f) tunnistada koduvägivalla mõju ja mõistlikult võimalikul määral vähendada selle mõju töömaailmale;&quot; kus vastava Eesti meetmena on kirjeldatud, et &quot;Lisaks peab TTOS kohaselt tööandja hindama töökeskkonnas esinevaid riske ja rakendama meetmeid nende riskide maandamiseks. Seejuures ei ole seadusega keelatud, et tööandja arvestab töökeskkonna riskianalüüsis ka koduvägivallaga ning rakendab meetmed, kuidas töökohal toetada koduvägivalla ohvrit (näiteks paindlikku töökorralduse tagamine, palgaga puhkuse andmine, kaugtöö võimaldamine).&quot; ETOPi kommentaar: Väga ebamõistlik on eeldada, et tööandjal on olemas info töötajat puudutava koduvägivalla kohta ja isegi kui on, siis selle sisse kirjutamine riskianalüüsi, mis on avalik dokument, rikub oluliselt töötaja õigust privaatsusele. Samuti on kaheldava väärtusega pakutud leevendusmeetmed (paindlikku töökorralduse tagamine, palgaga puhkuse andmine, kaugtöö võimaldamine), mis pigem suunavad töötajat oma murega vägivaldsesse keskkonda jääma selmet tööandja kaudu pakkuda töötajale võimalust ahistavast keskkonnast eemale pääseda ning leida vajalikku välist toetust olukorra normaliseerimiseks või kolmandate osapoolte sekkumiseks. Täiendavad mõtted. Töömaailmas on üheks efektiivsemaks psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetamise meetodiks psühholoogiliselt turvalise töökeskonna loomine, mis tähendab, et kõigil on töökeskkonnas võimalus avaldada arvamust, küsida küsimusi ja teha ettepanekuid ilma kartmata juhi või kollegide poolset naeru- või alavääristamist. Psühholoogiliselt turvalise keskkonna saab luua läbi üldise teadlikkuse tõstmise ja täieliku null tolerantsi ahistamise ja kiusamise suhtes. -- Parimate tervitustegaAve-Gail Kaskla-Kuprys&#43;372 503 9915 Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit ETOP juhatuse liige-------- Esialgne kiri --------Pealkiri: Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni nr 190 ratifitseerimise seaduse eelnõuKuupäev: 20.04.2022 12:20Saatja: &lt;&gt;Saaja: Eesti Ametiühingute Keskliit &lt;&gt;, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda &lt;&gt;, Eesti Tööandjate Keskliit &lt;&gt;, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon &lt;&gt;, Eesti Töötervishoiuarstide Selts &lt;&gt;, Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit &lt;&gt;, Tervise Arengu Instituut &lt;&gt;, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO &lt;&gt;, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE &lt;&gt;, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei &lt;&gt;Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Deltakaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töömaailmas esinevavägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni nr 190ratifitseerimise seaduse eelnõu Registreerimise kuupäev: 20.04.2022 Registreerimise number: 1.2-2/57-1 Ootame teie arvamusi eelnõu kohta hiljemalt 11.05.2022 e-postiaadressile või DVK kaudu.Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: [] Links:------[1]